RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks

6.4.2009 - (KOM(2008)0721 – C6‑0510/2008 – 2008/0216(CNS)) - *

Kalanduskomisjon
Raportöör: Raül Romeva i Rueda

Menetlus : 2008/0216(CNS)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0253/2009

Esitatud tekstid :

A6-0253/2009

Arutelud :

PV 21/04/2009 - 22
CRE 21/04/2009 - 22

Hääletused :

PV 22/04/2009 - 6.39
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0255

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
VÄHEMUSE ARVAMUS
keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks

(KOM(2008)0721 – C6‑0510/2008 – 2008/0216(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0721);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0510/2008);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6‑0253/2009),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Praegu on kontrollisätted jaotatud laiali suure hulga kattuvate ja keerukate õigustekstide vahel. Mõnda kontrollisüsteemi osa on liikmesriigid rakendanud puudulikult, mille tulemuseks on ebapiisavad ja lahknevad meetmed ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise puhul, õõnestades seeläbi võrdsete võimaluste loomist kaluritele kogu ühenduses. Seetõttu tuleks kehtivat korda ja kõiki kohustusi selles konsolideerida, ratsionaliseerida ja lihtsustada, eriti topeltreguleerimiste ja halduskoormuse vähendamiste kaudu.

(4) Praegu on kontrollisätted jaotatud laiali suure hulga kattuvate ja keerukate õigustekstide vahel. Mõnda kontrollisüsteemi osa on liikmesriigid rakendanud puudulikult ja komisjon ei ole esitanud ettepanekuid kõigi määruse (EMÜ) nr 2847/1993 jaoks vajalike rakendusmääruste kohta. Tulemuseks on ebapiisavad ja lahknevad meetmed ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise puhul, õõnestades seeläbi võrdsete võimaluste loomist kaluritele kogu ühenduses. Seetõttu tuleks kehtivat korda ja kõiki kohustusi selles konsolideerida, ratsionaliseerida ja lihtsustada, eriti topeltreguleerimiste ja halduskoormuse vähendamiste kaudu.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 a) Ühine kalanduspoliitika hõlmab vee-elusressursside kaitset, majandamist ja kasutamist, nii et kõiki neid ressursse kasutavaid tegevusalasid koheldakse võrdselt, vaatamata sellele, kas antud tegevused on kaubanduslikud või mittekaubanduslikud. Oleks diskrimineeriv allutada kaubanduslik kalapüük rangele kontrollile ja piirangutele, jättes mittekaubandusliku kalapüügi enamjaolt vabaks.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Kontrollitegevus ja -meetodid peaksid põhinema riskijuhtimisel, kasutades süstemaatiliselt ja terviklikult ristkontrolli menetlusi.

(19) Kontrollitegevus ja -meetodid peaksid põhinema riskijuhtimisel ja liikmesriigid peaksid kasutama süstemaatiliselt ja terviklikult ristkontrolli menetlusi. Samuti on vajalik, et liikmesriigid vahetaksid asjakohast teavet.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Tuleks luua integreeritud merejärelevalve võrgustik järelevalve-, seire-, identifitseerimis- ja jälgimissüsteemide vahel, mis toimib mereturvalisuse ja meresõiduohutuse, merekeskkonna kaitse, kalanduskontrolli, piirikontrolli, õiguskorra tagamise ning kaubanduse hõlbustamise eesmärgil. Kõnealuse võrgustiku abil peaks olema pidevalt kättesaadav teave tegevuse kohta merenduse valdkonnas, et toetada varajast otsustusprotsessi. See võimaldaks omakorda järelevalvetegevusega seotud ametiasutustel pakkuda tõhusamat ja vähemkulukamat teenust. Sel eesmärgil tuleks edastada käesoleva määruse raames kogutud automaatsete identifitseerimissüsteemide, laevaseiresüsteemide, nagu on osutatud komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2244/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta, ja laevade tuvastamise süsteemide andmeid ning eespool nimetatud järelevalvetegevusega tegelevad muud ametiasutused peaksid neid kasutama.

(24) Tuleks luua integreeritud ja liikmesriikide erinevatele oludele kohandatud merejärelevalve võrgustik järelevalve-, seire-, identifitseerimis- ja jälgimissüsteemide vahel, mis toimib mereturvalisuse ja meresõiduohutuse, merekeskkonna kaitse, kalanduskontrolli, piirikontrolli, õiguskorra tagamise ning kaubanduse hõlbustamise eesmärgil. Kõnealuse võrgustiku abil peaks olema pidevalt kättesaadav teave tegevuse kohta merenduse valdkonnas, et toetada varajast otsustusprotsessi. See võimaldaks omakorda järelevalvetegevusega seotud ametiasutustel pakkuda tõhusamat ja vähemkulukamat teenust. Sel eesmärgil tuleks edastada käesoleva määruse raames kogutud automaatsete identifitseerimissüsteemide, laevaseiresüsteemide, nagu on osutatud komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2244/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta, ja laevade tuvastamise süsteemide andmeid ning eespool nimetatud järelevalvetegevusega tegelevad muud ametiasutused peaksid neid kasutama.

Selgitus

Sellega tagatakse järelevalvemeetmete asjakohasus.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Komisjonile tuleks anda volitused sulgeda püügipiirkond, kui liikmesriigi kvoot või liikmesriigi lubatud kogupüük on ammendatud. Samuti peaks komisjon olema volitatud kvootidest maha arvama ja keelduma kvoodi ülekandmisest või kvoodi vahetamistest, et tagada ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamine liikmesriikide poolt.

(29) Komisjonile tuleks anda volitused sulgeda püügipiirkond, kui liikmesriigi kvoot või liikmesriigi lubatud kogupüük on ammendatud.

Selgitus

Kõiki liikmesriike, kes lubavad laevastikul korduvalt oma kvooti ületada, või kes ei võta vajalikke meetmeid ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, tuleb karistada. Mehhanismid selleks ei peaks siiski hõlmama kvootidest mahaarvamist või keeldumist kvoodi ülekandmisest või kvoodi vahetamistest, kuna see ei kahjusta eeskirju rikkunud liikmesriiki, vaid laevastikke, kes ei ole mingil moel eeskirju rikkunud, ja isegi – nagu kvootide vahetamise puhul – teisi liikmesriike, kes ei ole asjaomase rikkumisega kuidagi seotud. Teisalt võib komisjon nende meetmetega muuta ühepoolselt liikmesriikide suhtelist stabiilsust.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Kõik käesoleva määruse rakendamiseks komisjoni poolt võetud meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

(34) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ja mida on muudetud nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsusega 2006/512/EÜ. Kõik käesoleva määruse rakendamiseks komisjoni poolt võetud meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on vajalik ja asjakohane luua igakülgne ja ühtne kontrollisüsteem, et saavutada põhieesmärk tagada ühise kalanduspoliitika tõhus rakendamine. Vastavalt asutamislepingu artikli 5 kolmandale lõigule ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks.

(39) Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on vajalik ja asjakohane luua igakülgne ja ühtne kontrollisüsteem, et saavutada põhieesmärk tagada ühise kalanduspoliitika tõhus rakendamine, võttes arvesse asjaolu, et väikesemahuline ja rannalähedane kalapüük erinevad selgelt tööstuslikust, elatus- ja harrastuskalapüügist ning et kontrollieeskirjade süsteem peaks kajastama neid erinevusi asjakohasel viisil. Vastavalt asutamislepingu artikli 5 kolmandale lõigule ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega luuakse ühenduse süsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade kontrolliks, seireks, järelevalveks, inspektsiooniks ja rakendamiseks (edaspidi „ühenduse kontrollisüsteem”).

Käesoleva määrusega luuakse ühenduse kontrollisüsteem, mille eesmärk on tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine.

Selgitus

Käesoleva määruse eesmärk on ühise kalanduspoliitika kohaldamise kontroll, ilma et see piiraks liikmesriikide subsidiaarseid kohustusi.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1) „püügitegevus” – kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaleseadmine ja pardalehiivamine, püügi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, pardal töötlemine, kalade ja kalandustoodete üleandmine ja sumpadesse paigutamine;

1) „püügitegevus” – kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaleseadmine ja pardalehiivamine, püügi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, lossimine, pardal töötlemine, kalade ja kalandustoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine või nuumamine;

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 a) „tõsine rikkumine” – nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõikes 1 loetletud tegevused;

Selgitus

Segaduse vältimiseks tuleks „tõsise rikkumise” mõiste määratleda ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva määruse kohaselt.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 a) harrastuskalapüük – mittekutseline püügitegevus, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse harrastuslikul või sportlikul eesmärgil, muu hulgas harrastuslik õngitsemine, sportpüük, turniirid ja muud harrastuskalapüügi vormid;

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8) „kalapüügiluba” – ühenduse kalalaevale lisaks kalalaevatunnistusele väljastatud kalapüügiluba, mis annab laevale õiguse tegeleda kalapüügiga ühenduse vetes üldiselt ja/või teatavatel tingimustel eriotstarbelise kalapüügiga kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas ja/või teatud kalaliikide suhtes;

8) „kalapüügiluba” – ühenduse kalalaevale lisaks kalalaevatunnistusele väljastatud kalapüügiluba, mis annab laevale õiguse tegeleda kalapüügiga ja/või teatavatel tingimustel eriotstarbelise kalapüügiga kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas ja/või teatud kalaliikide suhtes;

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17) „töötlemine” – protsess, mille kaudu jõuti kala esitusviisini. Selle hulka kuuluvad puhastamine, fileerimine, jäätamine, pakkimine, konservimine, külmutamine, suitsutamine, soolamine, kuumtöötlus, marineerimine, kuivatamine või kala mõnel muul viisil turuks ette valmistamine;

17) „töötlemine” – protsess, mille kaudu jõuti kala esitusviisini. Selle hulka kuuluvad fileerimine, pakkimine, konservimine, külmutamine, suitsutamine, soolamine, kuumtöötlus, marineerimine, kuivatamine või kala mõnel muul viisil turuks ette valmistamine;

Selgitus

Puhastamise ja jäätamise lisamine töötlemisprotsessi on liigne ja sellel võivad olla tagajärjed, näiteks töödeldud kalandustoodete ökomärgise kindlaksmääramisel. Jäätamine tagab ainult säilitamise pardal, et toodet oleks võimalik müüa värskena, mitte külmutatud tootena. Kala kohene puhastamine on teisalt praktikas vältimatu, et hoida ära parasiitide levikut, mis muudaks kala müügikõlbmatuks.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid kontrollivad ühise kontrollipoliitika reguleerimisalas oma territooriumil ja jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes mis tahes füüsilise või juriidilise isiku läbiviidud tegevusi, eelkõige kalapüüki, ümberlaadimisi, kalade paigutamist sumpadesse või vesiviljelusrajatistesse, sealhulgas nuumaseadeldistesse, kalandustoodete lossimist, importi, transporti, turustamist ja ladustamist.

1. Liikmesriigid kontrollivad ühise kontrollipoliitika reguleerimisalas oma territooriumil ja jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes mis tahes füüsilise või juriidilise isiku läbiviidud tegevusi, eelkõige kalapüüki, vesiviljelustegevusi, ümberlaadimisi, kalade paigutamist sumpadesse või vesiviljelusrajatistesse, sealhulgas nuumaseadeldistesse, kalandustoodete lossimist, importi, transporti, turustamist ja ladustamist.

Selgitus

Vesiviljelustegevused kuuluvad kavandatava määruse kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Iga liikmesriik tagab, et kontroll, inspektsioon, seire, järelevalve ja rakendamine toimub mittediskrimineerival viisil seoses inspektsiooniks valitud sektorite, laevade või isikutega ja riskijuhtimise põhjal.

4. Iga liikmesriik tagab, et kontroll, inspektsioon, seire, järelevalve ja rakendamine toimub mittediskrimineerival viisil seoses sektorite, laevade või isikutega ja riskijuhtimise põhjal.

Selgitus

Inspektsiooni teostamine kuulub liikmesriikide pädevusse, ning nende üle teostab omakorda kontrolli ja järelevalvet komisjon.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lipuliikmesriik peatab ajutiselt kalalaevatunnistuse laeval, mille suhtes rakendatakse ajutist peatamist, mille üle on otsustanud kõnealune liikmesriik, ja mille kalapüügiluba peatatud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 45 lõike 1 punktile d.

Selgitus

Viga komisjoni ettepanekus.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lipuliikmesriik võtab jäädavalt ära kalalaevatunnistuse laevalt, mille suhtes rakendatakse määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikes 3 viidatud püügimahu korrigeerimise meedet või mille kalapüügiluba on ära võetud vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 45 lõike 1 punktile d.

Selgitus

Viga komisjoni ettepanekus.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) põhjapüügivahenditega püügitegevust alal, mis ei kuulu piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastutusalasse;

f) põhjapüügivahenditega püügitegevust rahvusvahelistes vetes, mis ei kuulu piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastutusalasse; koostatakse käesoleva sättega reguleeritavate püügivahendite nimekiri;

Selgitus

Tuleb koostada üksikasjalik nimetatud püügivahendite nimekiri, sest sellistel püügivahenditel võib olla laiaulatuslik mõju mereökosüsteemile.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kalalaeval, mille kogupikkus ületab 10 meetrit, peab pardale olema paigaldatud täielikult toimiv seade, mis võimaldab laevaseiresüsteemi kaudu automaatselt määrata tema asukoha ning teda identifitseerida, edastades regulaarsete vahedega asukoha andmeid. Samuti peab see võimaldama lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusel kalalaeva kohta andmeid küsida. Üle 10 meetri pikkuste ja kuni 15meetrise kogupikkusega laevade suhtes kohaldatakse käesolevat lõiget alates 1. jaanuarist 2012.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Finantsabi laevaseiresüsteemi seadmete paigaldamiseks vastab määruse (EÜ) nr 861/2006 kohastele rahastamise tingimustele. Kaasfinantseerimise määr ühenduse eelarvest on 80 %.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel või

a) tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel ja

Selgitus

Nõudest vabastamine peaks piirduma laevadega, mis tegutsevad territoriaalmeredel ja ei veeda merel rohkem kui 24 tundi.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon võib liikmesriigilt nõuda laevade tuvastamise süsteemi kasutamist teatava püügipiirkonna jaoks konkreetsel ajal.

2. Komisjon võib, pärast seda, kui ta on seda dokumentaalselt põhjendanud, esitades tõendeid kontrollimeetmete või teaduslike aruannete täitmata jätmise kohta, liikmesriigilt nõuda laevade tuvastamise süsteemi kasutamist teatava püügipiirkonna jaoks konkreetsel ajal.

Selgitus

Komisjonile antakse liiga suur valikuvabadus. Kõik komisjoni ühepoolsed otsused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Püügipäevikusse registreeritud koguste hinnangute ja pardal asuva püügi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine on 5 %.

3. Püügipäevikusse registreeritud koguste hinnangute ja pardal asuva püügi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine on 10%.

Selgitus

Püügi deklareerimisel on 5 % kõikumine ebapiisav, kuna arvesse tuleb võtta ka eluskaalu 2%, mis tähendab, et tegelikult jääb järele üksnes 3 % lubatud kõikumine. 40 kg püügi puhul tooks näiteks 1,2 kg suurune ülekaal kaasa karistuse. Kogu sektor ja enamik siseriiklikke asutusi on peaaegu üksmeelselt vastu lubatud kõikumise järsule vähendamisele 20 %-lt 5 %-le. Kui 20 % võib tõesti olla liiga kõrge protsendimäär, tuleb meenutada, et taastamiskavaga hõlmatud liikide suhtes kehtestati piirmäär 8 %. Üldine 5 % vähendamine kõikide liikide puhul on ülemäärane.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Finantsabi elektrooniliste logiraamatute paigaldamiseks vastab määruse (EÜ) nr 861/2006 kohastele rahastamise tingimustele. Kaasfinantseerimise määr ühenduse eelarvest on 80 %.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõiget 1 kohaldatakse üle 15 meetri pikkuste ja kuni 24meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. juulist 2011 ning üle 10 meetri pikkuste ja kuni 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. jaanuarist 2012. Üle 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevad võib vabastada lõikes 1 sätestatust, kui nad:

2. Lõiget 1 kohaldatakse üle 15 meetri pikkuste ja kuni 24meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. juulist 2011 ning üle 10 meetri pikkuste ja kuni 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. juulist 2013. Üle 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevad võib vabastada lõikes 1 sätestatust, kui nad:

a) tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel või

a) tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel ja

b) ei veeda merel kunagi rohkem kui 24 tundi alates väljumisajast kuni sadamasse jõudmiseni.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks mitmeaastastes kavades sisalduvate erisätete kohaldamist, teatavad ühenduse kalalaevade kaptenid või nende esindajad liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle sadamaid või lossimisrajatisi nad kasutada soovivad, vähemalt 4 tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused on andnud loa varasemaks sissesõiduks, järgmise teabe:

1. Ilma et see piiraks mitmeaastastes kavades sisalduvate erisätete kohaldamist, teatavad ühenduse kalalaevade kaptenid või nende esindajad, kelle laeva pardal on liike, mille suhtes kehtivad püügi- või püügikoormuse piirangud, liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle sadamaid või lossimisrajatisi nad kasutada soovivad, vähemalt 4 tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused on andnud loa varasemaks sissesõiduks, järgmise teabe:

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) püügireisi kuupäevad ning alad, kust saak püüti;

d) püügireisi kuupäevad ning alad, kust saak püüti. Püügipiirkonda puudutavad andmed on sama täpsusastmega nagu on sätestatud artikli 14 lõikes 1;

Selgitus

Praeguses ettepanekus on mitmeid erinevaid sõnastusi selle kohta, kuidas kala geograafiline päritolu tuleks erinevates dokumentides esitada. Selle ja teiste muudatusettepanekute eesmärk on see kohaldamise hõlbustamise eesmärgil standardida.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) iga pardal oleva kalaliigi kogus, sealhulgas aruanne nullpüügi kohta;

f) iga pardal oleva kalaliigi kogus;

Selgitus

See punkt ei ole arusaadav. Esiteks ei saa ”pardal olla” midagi, mida ei ole. Teiseks, kui tuleb üles märkida ka kala, mida ei ole püütud, mida siis kalur peaks tegema? Kas tal peab olema nimekiri kõikidest liikidest, kes elutsevad näiteks Atlandi ookeanis, ja märkima “null kilo” iga liigi kohta, keda ei ole püütud? See sõnastus on liiga segadusttekitav ja vajab mitmeid selgitusi enne, kui selle saab heaks kiita. Nõue, mille kohaselt tuleb esitada teavet kalade kohta, mida püütud ei ole, on liiga äärmuslik.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon võib artiklis 111 osutatud korras teha ühenduse teatavat liiki kalalaevadele erandi lõikega 1 ettenähtud kohustusest teatavaks ajaks, mida saab pikendada või kehtestada uue teatamistähtaja, võttes muu hulgas arvesse kalandustoodete liiki ning kaugust püügipiirkondade, lossimiskohtade ja sadamate vahel, mille registrisse laevad on kantud.

4. Nõukogu võib komisjoni ettepanekul kehtestada teatavat liiki kalalaevadele lõikega 1 sätestatud kohustuse kohta uue teatamistähtaja, võttes muu hulgas arvesse kalandustoodete liiki ning kaugust püügipiirkondade, lossimiskohtade ja sadamate vahel, mille registrisse laevad on kantud.

Selgitus

Teatamist puudutavaid tingimusi võib muuta paindlikumaks teatavat liiki kalalaevade jaoks ja võttes arvesse kaugust püügipiirkondadest ja lossimiskohtadest, kuid ühtegi laeva ei tohiks kõnealustest kohustustest vabastada. Erandid – eriti kui neid põhjendavad täpsed kriteeriumid ei ole eelnevalt teada – põhjustavad sellist ohtu, et nad võivad jätta eeskirjad sisuta, muuta keerukaks kontrolliasutuste ülesanded ja tekitada ettevõtjate seas umbusaldust. Oht on veel suurem, kui tahetakse, et komisjon ise otsustaks, millised laevad vabastatakse, ilma et nimetatud kriteeriume oleks eelnevalt kehtestatud.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kelle sadamat või lossimisrajatisi soovib kasutada kalalaeva kapten, kes on sellekohase taotluse teinud vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist, annavad vastava loa kahe tunni jooksul pärast taotluse kättesaamist.

Selgitus

Kalalaeva kapten võiks arusaadavatel põhjustel saada asutustelt lossimisrajatiste kasutamiseks loa mõistliku aja jooksul.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ümberlaadimisdeklaratsioonil peab kalaliikide lõikes olema näidatud ümberlaaditud kalandustoodete kogus, iga püügi kuupäev ja koht, asjaomaste laevade nimed ning ümberlaadimise sadamad ja sihtkoht. Mõlema asjaomase laeva kaptenit peetakse vastutavaks selliste deklaratsioonide täpsuse eest.

Selgitus

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon võib artiklis 111 osutatud korras teha ühenduse teatavat liiki kalalaevadele erandi lõikega 1 ettenähtud kohustusest teatavaks ajaks, mida saab pikendada või kehtestada uue teatamistähtaja, võttes muu hulgas arvesse kalandustoodete liiki, kaugust püügipiirkondade, lossimiskohtade ja sadamate vahel, mille registrisse laevad on kantud.

välja jäetud

Selgitus

Käesoleva lõike sõnastus on lossimistest teatamise kohustust käsitleva artikli 17 lõike 4 täpne koopia, praegusel juhul viidatakse ümberlaadimisdeklaratsioonidele. Võttes arvesse, et ümberlaadimine on kalandustoodete jälgitavuse seisukohalt kontrolliahela üks nõrgemaid lülisid, ei tohiks selles küsimuses erandeid lubada.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lossimiseks loa andmisel määravad pädevad asutused lossimisele unikaalse lossimisnumbri ning teavitavad sellest laeva kaptenit. Kui lossimine katkestatakse, on lossimise taasalustamiseks nõutav luba.

välja jäetud

Selgitus

Unikaalne lossimisnumber ei esine ettepanekus kusagil mujal ja tuleks välja jätta, teave tuleks lisada jälgitavust käsitlevasse artiklisse 50, kus igale partiile antakse number.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ilma et see piiraks mitmeaastastes kavades sisalduvate erisätete kohaldamist, edastab üle 10meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaeva kapten või tema esindaja elektrooniliselt lipuliikmesriigi pädevatele asutustele kahe tunni jooksul pärast lossimise lõpuleviimist lossimisdeklaratsiooni andmed.

2. Ilma et see piiraks mitmeaastastes kavades sisalduvate erisätete kohaldamist, edastab üle 10meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaeva kapten või tema esindaja elektrooniliselt lipuliikmesriigi pädevatele asutustele kuue tunni jooksul pärast lossimise lõpuleviimist lossimisdeklaratsiooni andmed.

Selgitus

Ajapiiri tõstetakse kahelt tunnilt vähemalt kuuele tunnile, arvestades, et laevaliiklus enampakkumiskeskustes, logistika ning lossimise ja müügi korraldus ei haaku lühema tähtajaga. Tuleks ka märkida, et teavitamisaeg on praegu 48 tundi, mis muudab siinses ettepanekus esitatud radikaalse muutuse veelgi vastuvõtmatumaks. See näitab, et õigusloojad ei tea, kuidas värske ja külmutatud kala esmamüüki korraldatakse. Kuigi tegemist on andmete elektroonilise edastamisega pärast artiklis 14 sätestatud andmete kogumist, tundub kaks tundi liiga lühike aeg. Tuleb arvesse võtta, et tegemist on 10meetrise kogupikkusega laevadega, mis võivad transportida märkimisväärset kogust saaki, ja et artiklis 14 nõutakse üksikasjalike andmete esitamist, mistõttu liiga lühike tähtaeg võib kaasa tuua hilisemaid korrektsioone, mis muudavad keeruliseks juba praegu väga töömahukad haldusmenetlused ja kahekordistavad neid.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõiget 2 kohaldatakse üle 15 meetri pikkuste ja kuni 24meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. juulist 2011 ning üle 10 meetri pikkuste ja kuni 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. jaanuarist 2012. Üle 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevad võib vabastada lõikes 2 sätestatust, kui nad:

4. Lõiget 2 kohaldatakse üle 15 meetri pikkuste ja kuni 24meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. juulist 2011 ning üle 10 meetri pikkuste ja kuni 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. juulist 2013. Üle 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevad võib vabastada lõikes 2 sätestatust, kui nad:

a) tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel või

a) tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel ja

b) ei veeda merel kunagi rohkem kui 24 tundi alates väljumisajast kuni sadamasse jõudmiseni.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Lõikes 2 sätestatud nõudest vabastatud laevade puhul peab kapten või tema esindaja lossimisel registreerima ning edastama lossimisdeklaratsiooni võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui 24 tundi pärast lossimist pädevatele asutustele liikmesriigis, kus lossimine on aset leidnud.

Selgitus

Lipuliikmesriiki tuleb samuti teavitada.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik registreerib kõik asjakohased andmed kalapüügivõimaluste kohta vastavalt käesolevas peatükis viidatule väljendatuna nii püügi kui püügikoormuse suhtes ning säilitab nende andmete originaale kolm aastat või kauem vastavalt riiklikele eeskirjadele.

1. Iga liikmesriik registreerib kõik asjakohased andmed kalapüügivõimaluste kohta vastavalt käesolevas peatükis viidatule väljendatuna nii püügi, vette tagasi lastud saagi kui püügikoormuse suhtes ning säilitab nende andmete originaale kolm aastat või kauem vastavalt riiklikele eeskirjadele. Elektroonilisel kujul registreeritud andmeid säilitatakse vähemalt kümme aastat.

Selgitus

Andmeid vette tagasi lastud saagi kohta tuleb koguda ja analüüsida. Kui esialgsed (paberkandjal) dokumendid võidakse kolme aasta möödumisel hävitada, siis neis registreeritud andmeid tuleks säilitada kauem, et võimaldada teaduslikku uurimistööd, mis sageli toetub ajaloolistele andmetele.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kõiki ühenduse kalalaevade püütud kvoodile alluva kalavaru või kalavarude rühma püüke hinnatakse lipuliikmesriigile kõnealuse varu või varude rühma kohta kehtestatud kvoodi osana, olenemata lossimise kohast.

3. Kõiki ühenduse kalalaevade püütud kvoodile alluva kalavaru või kalavarude rühma püüke ja vette tagasi laskmisi hinnatakse lipuliikmesriigile kõnealuse varu või varude rühma kohta kehtestatud kvoodi osana, olenemata lossimise kohast.

Selgitus

Vette tagasi lastud saak tuleks riigi kvoodist maha arvata, et ergutada ettevõtjaid valikulisemalt püüdma ja vältima vette tagasi lastava kala püüdmist.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Asjaomane liikmesriik avalikustab lõikes 2 osutatud otsuse ning sellest teatatakse viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria). Alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik avalikustas kõnealuse otsuse, peavad liikmesriigid tagama, et selle liikmesriigi lipu all sõitvad laevad ei jäta pardale, lossi, pane sumpadesse ega laadi ümber ühtegi asjaomast kala nende vetes ja nende territooriumil.

3. Asjaomane liikmesriik avalikustab lõikes 2 osutatud otsuse ning sellest teatatakse viivitamatult komisjonile, kes teavitab teisi liikmesriike. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria). Alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik avalikustas kõnealuse otsuse, kontrollivad liikmesriigid asjaomaste dokumentide alusel, et selle liikmesriigi lipu all sõitvad laevad ei jäta pardale, lossi, pane sumpadesse ega laadi ümber ühtegi nende vetest ja nende territooriumil pärast sulgemise kuupäeva püütud asjaomast kala.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kõnealuseid mahaarvamisi ja nendest tulenevaid jaotamisi tehakse eelkõige neid kalaliike ja püügipiirkondi arvesse võttes, mille kohta on kehtestatud kalapüügivõimalused. Neid võib teha piirangu kehtestamise aasta või sellele järgneva aasta või aastate jooksul.

Selgitus

Seoses kalandussektori praeguse kriisiga tuleks kahju hüvitada võimalikult kiiresti.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28 a

Kasutamata kvootide ülekandmine

1. Kui liikmesriigi kvoote ei kasutata täielikult või osaliselt ära aastal, milleks need eraldati, võivad neid samal aastal kasutada teised liikmesriigid. Komisjon teavitab kõigepealt asjaomaseid liikmesriike ja palub neil kinnitada, et nad ei kavatse kõnealuseid püügivõimalusi kasuta. Pärast sellise kinnituse saamist hindab komisjon kõiki kasutamata püügivõimalusi ja teavitab nendest liikmesriike, et võtta hiljem, tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega, vastu otsus nende ümberjagamise kohta.

2. Taotluste edastamine vastavalt käesolevale artiklile ei mõjuta mingil viisil püügivõimaluste jagamist ega nende vahetamist liikmesriikide vahel määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 kohaselt.

3. Käesoleva artikli kohaldamist ning eriti kvootide kasutamise tingimusi või nende ülekandmist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 111 osutatud korras.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 33

Ümberlaadimised sadamas

Mitmeaastase kavaga hõlmatud püügipiirkondades püügitegevust teostavad ühenduse kalalaevad ei tohi oma püüki mõne teise laeva või sõiduki pardale ümber paigutada oma püüki eelnevalt lossimata selleks, et enampakkumiskeskuses või mõnes muus liikmesriikide volitatud asutuses seda kaaluda.

välja jäetud

Selgitus

Sellest artiklist tulenevalt on püüki praktiliselt võimatu laevalt sõidukiga enampakkumiskeskusesse transportida. Lisaks tähendab see, et näiteks RSW-mahutiga varustatud laevad ei saa enam heeringat või makrelli töötlemise eesmärgil mahutist eemaldada.Asjaolu, et sel viisil on võimalik lossitud koguseid täiel määral jälgida, ei ole senini kunagi kahtlusi tekitanud. Seetõttu jääb ebaselgeks, miks seda nüüd äkki keelustada soovitakse.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Liikmesriigid võivad määrata sadama, mis ei vasta lõike 4 nõuetele, et vältida olukorda, kus laevad peavad sadamasse sõitmiseks läbima üle 50 miili.

Selgitus

Võib esineda olukordi, kus mõistlikul kaugusel ei ole ühtegi määratud sadamat, mistõttu liikmesriigid peaksid olema paindlikud.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Püügipiirkondades, kus on pardal lubatud hoida rohkem kui kahte liiki püügivahendeid, paigutatakse mittekasutatav püügivahend vastavalt järgmistele tingimustele ära nii, et seda ei saa hõlpsasti kasutada:

2. Püügipiirkondades, kus on pardal lubatud hoida rohkem kui ühte liiki püügivahendeid, paigutatakse mittekasutatav püügivahend vastavalt järgmistele tingimustele ära nii, et seda ei saa hõlpsasti kasutada:

Selgitus

See tundub olevat viga ja ei vasta kehtivale määrusele. Näib loogiline, et vahend, mida ei kasutata, pannakse ära, isegi kui laeval on ainult kahte tüüpi vahendeid.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kalalaeva kapten registreerib kogu vette tagasi lastud saagi, mis ületab 15 kg eluskaalu ekvivalenti, ning edastab võimaluse korral elektrooniliselt kõnealuse teabe viivitamatult oma pädevatele asutustele.

1. Kalalaeva kapten registreerib kogu vette tagasi lastud saagi, mis ületab 15 kg eluskaalu ekvivalenti püügivahendi ühe kasutuskorra ja ühe püügireisi kohta, ning edastab võimaluse korral elektrooniliselt kõnealuse teabe viivitamatult oma pädevatele asutustele. Komisjon kaalub kava, et kasutada videojärelevalveseadmeid käesoleva määruse täitmise üle järelevalve teostamise tagamiseks. Harrastuskalapüügiga seoses lahti lastud kalu ei käsitata käesoleva direktiivi tähenduses vette tagasi laskmisena ega kalade suremusena.

Selgitus

„Püügireisi” osas on vaja määratleda ajavahemik, mille jooksul peaks registreerimine toimuma.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Laevaseiresüsteemiga varustatud laevade puhul kontrollivad liikmesriigid süstemaatiliselt, et kalapüügi seirekeskusest saadud teave vastaks kalapüügipäevikusse registreeritud tegevustele, kasutades laevaseiresüsteemi andmeid ning võimaluse korral vaatlejatelt saadud andmeid. Sellised ristkontrollid registreeritakse elektroonilisel kujul ning säilitatakse kolmeks aastaks.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

IV peatükk– 4. jaotis

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. jaotis

Kogu 4. jaotis jäetakse välja.

Püügipiirkondade reaalajas sulgemine

Selgitus

Sulgemise reguleerimine on tehniline meede, mis peaks kuuluma käesoleva määruse, mitte kontrollimääruse kohaldamisalasse. Kalanduskomisjon ei ole teisalt veel otsustanud, kuidas sulgemine määratletakse, kuna raporti projekti ja asjaomaste muudatusettepanekute osas ei ole veel hääletatud, ning mõlemad tekstid peaksid olema kooskõlas. Antud olukorras peaksid nõukogu ja komisjon otsustama, kas seejärel, kui sulgemisega seoses on võetud vastu lõplik otsus, tuleks tulevases määruses kasutusele võtta nende kontrolli käsitlevad meetmed.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Harrastuskalapüük ühenduse vetes asuval laeval mitmeaastase kavaga hõlmatud kalavaru puhul toimub kõnealusele laevale lipuliikmesriigi väljastatud loa alusel.

1. Harrastuskalapüüki ühenduse mereakvatooriumis asuvalt laevalt mitmeaastase taastamiskavaga hõlmatud kalavaru puhul võib hinnata liikmesriik, kelle vetes püük toimub. Selle alla ei loeta õnge ja spinninguga kalapüüki kaldalt.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lipuliikmesriik registreerib mitmeaastase kavaga hõlmatud kalavaru puhul harrastuskalapüügil püütud saagi.

2. Kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist võivad liikmesriigid hinnata nende vetes toimunud harrastuskalapüügi mõju ja esitavad teabe komisjonile. Asjaomane liikmesriik ja komisjon otsustavad kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee soovituste põhjal, milline harrastuskalapüük avaldab sellistele kalavarudele märgatavat mõju. Märgatavat mõju avaldava kalanduse kohta koostab asjaomane liikmesriik tihedas koostöös komisjoniga seiresüsteemi, mille abil on võimalik täpselt hinnata igast kalavarust harrastuskalapüügil püütud kogupüüki. Harrastuskalapüük on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Harrastuskalapüügi kalaliikide, mis on hõlmatud mitmeaastase kavaga, püügid arvestatakse lipuliikmesriigi asjaomastest kvootidest maha. Asjaomased liikmesriigid kehtestavad kõnealuste kvootide osakaalu, mida kasutatakse üksnes harrastuskalapüügi eesmärgil.

3. Kui harrastuskalapüügil leitakse olevat märgatav mõju, arvestatakse püügid lipuliikmesriigi asjaomasest kvoodist maha. Liikmesriigid võivad kehtestada kõnealuse kvoodi osakaalu, mida kasutatakse üksnes harrastuskalapüügi eesmärgil.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui konkreetse kalaliigi jaoks on kindlaksmääratud alammõõt, peavad müümise, ladustamise või transportimise eest vastutavad ettevõtjad suutma tõendada toodete geograafilist päritolu väljendatuna viitamisega alapiirkonnale ja rajoonile või alarajoonile või vajaduse korral statistilisele ruudule, kus ühenduse õigusaktide kohaselt kehtivad püügipiirangud.

3. Müümise, ladustamise või transportimise eest vastutavad ettevõtjad peavad suutma tõendada toodete geograafilist päritolu sama täpsusastmega nagu on sätestatud artikli 14 lõikes 1.

Selgitus

Paljudes dokumentides nõutakse püügipiirkonna kohta erineva täpsusega andmeid. Kõige lihtsam on need nõuded standardida logiraamatus sisalduvate andmete tasemel.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d a) püügipiirkonda puudutavad andmed sama täpsusastmega nagu on sätestatud artikli 14 lõikes 1;

Selgitus

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud liikmesriigis lossitud kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavad asutused või isikud esitavad elektrooniliselt kahe tunni jooksul pärast esmamüüki müügiteatise pädevatele asutustele selles liikmesriigis, kelle territooriumil esmaturustamine toimub. Kui kõnealune liikmesriik ei ole kala lossinud laeva lipuriik, peab ta tagama, et müügiteatise koopia edastatakse asjaomase teabe saamisel lipuliikmesriigi pädevatele asutustele. Müügiteatise täpsuse eest vastutavad kõnealused ostjad, enampakkumiste korraldajad, asutused või isikud.

1. Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud liikmesriigis lossitud kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavad asutused või isikud esitavad elektrooniliselt kuue tunni jooksul pärast esmamüüki müügiteatise pädevatele asutustele selles liikmesriigis, kelle territooriumil esmaturustamine toimub. Kui kõnealune liikmesriik ei ole kala lossinud laeva lipuriik, peab ta tagama, et müügiteatise koopia edastatakse asjaomase teabe saamisel viivitamata lipuliikmesriigi pädevatele asutustele. Müügiteatise täpsuse eest vastutavad kõnealused ostjad, enampakkumiste korraldajad, asutused või isikud.

Selgitus

Kuigi tegemist on andmete elektroonilise edastamisega pärast artiklis 14 sätestatud andmete kogumist, tundub kaks tundi liiga lühike aeg. Tuleb arvesse võtta, et tegemist on 10meetrise kogupikkusega laevadega, mis võivad transportida märkimisväärset kogust saaki, ja et artiklis 14 nõutakse üksikasjalike andmete esitamist, mistõttu liiga lühike tähtaeg võib kaasa tuua hilisemaid korrektsioone, mis muudavad keeruliseks juba praegu väga töömahukad haldusmenetlused ja kahekordistavad neid.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) iga kalaliigi asjaomane nimetus või FAO kolmetäheline kood ja geograafiline päritolu väljendatuna viitamisega alapiirkonnale ja rajoonile või alarajoonile või vajaduse korral statistilisele ruudule, kus ühenduse õigusaktide kohaselt kehtivad püügipiirangud;

e) iga kalaliigi asjaomane nimetus või FAO kolmetäheline kood ja geograafiline päritolu väljendatuna sama täpsusastmega nagu on sätestatud artikli 14 lõikes 1;

Selgitus

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e a) iga liigi kogus eluskaalu kilogrammides;

Selgitus

Kalade kogus oleks müügiteatisel kasulik teave.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kõik vaatlejate käesolevas artiklis sätestatud tegevusest tulenevad kulud kannavad lipuliikmesriigid. Liikmesriigid võivad kõnealused kulud täielikult või osaliselt sisse nõuda nende lipu all sõitvate asjaomase kalandusega seotud laevade operaatoritelt.

6. Kõik vaatlejate käesolevas artiklis sätestatud tegevusest tulenevad kulud kannavad lipuliikmesriigid ja komisjon.

Selgitus

Komisjon peaks katma vaatlusprogrammide kulud, kuna tema muudab need kontrollisüsteemi tulemuslikkuse tõstmise huvides kohustuslikuks.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid loovad ja hoiavad ajakohasena elektroonilise andmebaasi, kuhu nad laevad üles kõik oma ametnike koostatud inspekteerimis- ja järelevalvearuanded.

Liikmesriigid loovad ja hoiavad ajakohasena elektroonilise andmebaasi, kuhu nad laevad üles kõik oma ametnike koostatud inspekteerimis- ja järelevalvearuanded, kaasa arvatud vaatlusaruanded.

Selgitus

Ei ole mingit põhjust jätta vaatlusaruandeid andmebaasi lisamata.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 78

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Inspekteeriv liikmesriik võib rikkumise menetlemise ka lipuliikmesriigi või registreerimise liikmesriigi või sellele liikmesriigi, kelle kodanik rikkuja on, pädevatele asutustele üle anda, kui seda tehakse viimati nimetatud liikmesriigi nõusolekul ning tingimusel, et üleandmine saavutab tõenäolisemalt artikli 81 lõikes 2 osutatud tulemuse.

Inspekteeriv liikmesriik võib rikkumise menetlemise ka lipuliikmesriigi või selle liikmesriigi, kelle kodanik rikkuja on, pädevatele asutustele üle anda, kui seda tehakse viimati nimetatud liikmesriigi nõusolekul ning tingimusel, et üleandmine saavutab tõenäolisemalt artikli 81 lõikes 2 osutatud tulemuse.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 82 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et tõsise rikkumise sooritanud füüsilist isikut või tõsise rikkumise eest vastutavaks peetavat juriidilist isikut karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldussanktsioonidega vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 IX peatükis sätestatud sanktsioonide ja meetmete ulatusele.

1. Liikmesriigid tagavad, et tõsise rikkumise sooritanud füüsilist isikut või tõsise rikkumise eest vastutavaks peetavat juriidilist isikut karistatakse põhimõtteliselt tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldussanktsioonidega vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 IX peatükis sätestatud sanktsioonide ja meetmete ulatusele.

Selgitus

Võrdsete võimaluste loomiseks tuleb kõikides liikmesriikides võtta vastavalt iga riigi sätetele meetmeid, millel on sama kaal ja mõju. Meetmete proportsionaalsus ei tohi olla valikuline, vaid see peab olema aluspõhimõtteks.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 82 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Korduva tõsise rikkumise korral viieaastase perioodi jooksul rakendab liikmesriik minimaalselt vähemalt 10 000 euro ning maksimaalselt vähemalt 600 000 euro suurust haldustrahvi.

3. Korduva tõsise rikkumise korral viieaastase perioodi jooksul rakendab liikmesriik minimaalselt vähemalt 10 000 euro ning maksimaalselt 600 000 euro suurust haldustrahvi.

Selgitus

Maksimaalse summa jaoks ei ole loogiline sätestada minimaalset arvu.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 82 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjad, kes on ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsise rikkumise eest vastutavaks tunnistatud, ei saa toetusi Euroopa Kalandusfondist, kalandusalastest partnerlepingutest ega muud laadi riigiabist. Käesolevas peatükis sätestatud sanktsioonidega kaasnevad muud sanktsioonid või meetmed, eriti ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kõnealuse finantseerimisperioodi jooksul saadud riigiabi või toetuste tagasimaksmine.

Selgitus

Vastavalt Euroopa Nõukogu määruse 1005/2008 artikli 45 lõikele 7, millega on võimaliku kohaldatava sanktsioonina ette nähtud riigiabi või ühendusepoolse toetuse ajutine või püsiv keeld, annab riigi poolt antava rahalise abi sidumine eeskirjade järgimise tingimusega ettevõtjatele stiimuli järgida ühise kalanduspoliitika eeskirju ning see soodustab ka võrdsete võimaluste loomist ning aitab tagada, et riigiabist ei toetataks ebaseaduslikke tegevusi. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad ei peaks saama maksumaksja abi ja laevad, mis on tegevuskava perioodi jooksul maksumaksja raha saanud, peaksid selle tagasi maksma.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid kasutavad karistuspunktide süsteemi, mille alusel saab kalapüügiloa omanik ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise tulemusena asjakohaseid karistuspunkte.

1. Liikmesriigid kasutavad karistuspunktide süsteemi, mille alusel saab kalapüügiloa omanik ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsise rikkumise tulemusena asjakohaseid karistuspunkte.

Selgitus

Karistuspunkte tuleks kohaldada ainult nendele rikkumistele, mille kohta on nõukogu tasandil kokku lepitud, et need on tõsised.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui füüsiline isik on sooritanud ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise või juriidilist isikut peetakse vastutavaks selle eest, määratakse kalapüügiloa omanikule rikkumise tulemusel vastav arv punkte. Kalapüügiloa omanikul on edasikaebamise õigus vastavalt riiklikule õigusele.

2. Kui füüsiline isik on sooritanud ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsise rikkumise või juriidilist isikut peetakse vastutavaks selle eest, määratakse kalapüügiloa omanikule tõsise rikkumise tulemusel vastav arv punkte. Kalapüügiloa omanikul on edasikaebamise õigus vastavalt riiklikule õigusele.

Selgitus

Karistuspunkte tuleks kohaldada ainult nendele rikkumistele, mille kohta on nõukogu tasandil kokku lepitud, et need on tõsised.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Niikaua kuni püügiloa omanikule on määratud karistuspunktid, arvatakse loa omanik ühenduse toetuste või riigi avaliku sektori abi saajate hulgast välja.

Selgitus

Laevadele, mis on ühist kalanduspoliitikat tõsiselt rikkunud, ei tohiks anda riiklikku toetust. Praegu on võimalik tõsiste rikkumiste eest süüdimõistetud laevaomanikke jätta ühenduse abi saajate hulgast välja üksnes juhul, kui liikmesriigi siseriiklik õigus seda võimaldab. Abikõlblike abisaajate nimekirjast eemaldamine tuleks muuta kohustuslikuks, nii et maksumaksjad ei toeta kuritegevuses süüdimõistetud laevu ja käitajaid.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Tõsise rikkumise korral peab määratud karistuspunktide arv võrduma vähemalt pooltega lõikes 3 osutatud punktidest.

välja jäetud

Selgitus

Karistuspunkte tuleks kohaldada ainult nendele rikkumistele, mille kohta on nõukogu tasandil kokku lepitud, et need on tõsised. Käesolev lõige muutub seetõttu üleliigseks.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kui peatatud kalapüügiloa omanik ei soorita kolme aasta jooksul eelmise rikkumise kuupäevast veel ühte rikkumist, kustutatakse kalapüügiloal kõik punktid.

5. Kui peatatud kalapüügiloa omanik ei soorita kolme aasta jooksul eelmise tõsise rikkumise kuupäevast veel ühte tõsist rikkumist, kustutatakse kalapüügiloal kõik punktid.

Selgitus

Karistuspunkte tuleks kohaldada ainult nendele rikkumistele, mille kohta on nõukogu tasandil kokku lepitud, et need on tõsised.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Liikmesriigid kehtestavad ka karistuspunktide süsteemi, mille kohaselt saavad laeva kapten ja laeva juhtkonna liikmed ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise tulemusel asjakohaseid karistuspunkte.

7. Liikmesriigid kehtestavad ka karistuspunktide süsteemi, mille kohaselt saab laeva kapten ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise tulemusel asjakohaseid karistuspunkte.

Selgitus

Absurdne on karistada laeva omanikule ja kaptenile lisaks laeva juhtkonna liikmeid, mis ei too kaasa mingit täiendavat kasu kontrollipoliitika seisukohast. Vastupidi, see võib veelgi raskendada liikmete töölevõtmist, kui neid võidakse karistada püügiotsuste eest, mille eest nad tegelikult kunagi ei vastuta. Kui selline olukord peaks aset leidma, karistataks laeva, omanikku ja kaptenit.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid registreerivad riiklikus andmebaasis kõik ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumised, mille sooritavad nende lipu all sõitvad laevad või nende kodanikud, sealhulgas kantud karistused ning määratud punktiarv. Samuti sisestavad liikmesriigid rikkumiste riiklikesse andmebaasidesse nende lipu all sõitvate laevade ning nende kodanike rikkumised, mida menetletakse mõnes muus liikmesriigis, pärast seda, kui jurisdiktsiooni omava liikmesriigi lõplik otsus on vastavalt artiklile 82 teatavaks tehtud.

1. Liikmesriigid registreerivad riiklikus andmebaasis kõik ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumised, mille sooritavad nende lipu all sõitvate laevade eest vastutavad isikud või nende kodanikud, sealhulgas kantud karistused ning määratud punktide arvu. Samuti sisestavad liikmesriigid rikkumiste riiklikesse andmebaasidesse nende lipu all sõitvate laevade ning nende kodanike rikkumised, mida menetletakse mõnes muus liikmesriigis, pärast seda, kui jurisdiktsiooni omava liikmesriigi lõplik otsus on vastavalt artiklile 82 teatavaks tehtud.

Selgitus

Rikkumisi ei soorita mitte laevad, vaid nende eest vastutavad isikud. See enesestmõistetav asjaolu tähendab vajadust rangelt hinnata asjaomaste füüsiliste ja juriidiliste isikute vastutuse määra, olgu nad siis laevade kasutajad või omanikud või püügilitsentside valdajad. Laevad ise ei tee otsuseid; seetõttu on veider neid karistada. Rikkumiste arv ja iseloom võib uue kapteni või omaniku tulekul järsult muutuda.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui liikmesriik taotleb mõnelt teiselt liikmesriigilt teavet seoses mõne rikkumise menetlemisega, peab kõnealune teine liikmesriik esitama asjaomase teabe kõnealuste kalalaevade ja isikute kohta.

3. Kui liikmesriik taotleb mõnelt teiselt liikmesriigilt teavet seoses mõne rikkumise menetlemisega, peab kõnealune teine liikmesriik esitama viivitamatult asjaomase teabe kõnealuste kalalaevade ja isikute kohta.

Selgitus

Komisjoni kavandatava riskianalüüsi lähenemise nõuetekohaseks toimimiseks on vajalik tagada kiirelt toimiv teabevahetus.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Teave kõnealuste kalalaevade ja isikute poolt toime pandud rikkumiste kohta, mille suhtes on tehtud süüdimõistev otsus, tehakse üldsusele kättesaadavaks artiklis 107 osutatud veebisaidi avaliku kättesaadava osa kaudu.

Selgitus

Paljud liikmesriigid piiravad väljastatavaid detaile ja teavet oma vetes toimuva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ulatuse ja sellega tegelejate nimede kohta. Direktiivis 31995L0046 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31–50) märgitakse, et liikmesriikidel peab olema lubatud kalduda kõrvale delikaatsete andmete töötlemise keelust ka siis, kui seda õigustavad olulised üldiste huvidega seotud põhjused sellistes valdkondades nagu tervishoid ja sotsiaalkaitse [...], teadusuuringud ja riiklik statistika. Võttes arvesse kalavarude hirmuärataval kiirusel kahanemist ja nende haldamist, tuleb kalandussektori tõsiste rikkumiste kohta käivad andmed avalikustada, kuna need on seotud avalike ressurssidega ning on seetõttu määratletud kui olulist huvi pakkuvad põhjused.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 91 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Asjaomaste liikmesriikide ametnikele tuleb anda võimalus olla inspektsiooni ajal kohal ning ühenduse ametnike taotlusel aitavad nad neil nende tööülesandeid täita.

4. Asjaomaste liikmesriikide ametnikud on inspektsiooni ajal alati kohal ning ühenduse ametnike taotlusel aitavad nad neil nende tööülesandeid täita.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 95 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) käesoleva määruse sätteid ei ole otseselt asjaomase liikmesriigi tegevuse või tegevusetuse tõttu täidetud ning

välja jäetud

Selgitus

Ühenduse rahastamise peatamine või tühistamine on eriti karm meede, mis tekitab arvukaid probleeme kalandussektori arengu ja parandamise seisukohast, tuues kaasa sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnaalaseid ja struktuurilisi tagajärgi. Sellise meetme rakendamist tuleks kaaluda üksnes tõsist ohtu kujutavates olukordades.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 96 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui liikmesriik ei täida oma kohustusi mitmeaastase kava rakendamiseks ning kui komisjonil on põhjust arvata, et kõnealuste kohustuste mittetäitmine on iseäranis kahjulik asjaomasele kalavarule, võib komisjon ajutiselt sulgeda kõnealustest puudustest mõjutatud püügipiirkonnad.

1. Kui liikmesriik ei täida oma kohustusi mitmeaastase kava rakendamiseks ning kui komisjonil on tõendeid, et kõnealuste kohustuste mittetäitmine on iseäranis kahjulik asjaomasele kalavarule, võib komisjon ajutiselt sulgeda kõnealustest puudustest mõjutatud püügipiirkonnad.

Selgitus

Komisjonil võib olla põhjust arvata mitmeid asju, kuid see ei ole objektiivne kriteerium. Püügipiirkonna sulgemiseks on vaja midagi enamat kui kahtlus.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale määratud kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi, püüginormi või püügiosa, teeb komisjon järgmisel aastal või järgnevatel aastatel mahaarvamised rohkem püüdnud liikmesriigi aastasest kvoodist, püüginormist või püügiosast, kohaldades koefitsienti vastavalt järgmisele tabelile.

1. Kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale määratud kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi, püüginormi või püügiosa, teeb komisjon järgmisel aastal mahaarvamised rohkem püüdnud liikmesriigi aastasest kvoodist, püüginormist või püügiosast, kohaldades koefitsienti vastavalt järgmisele tabelile.

Selgitus

Praegu sätestatakse nõukogu määruses (EÜ) 847/96 komisjoni määruse kohaselt karistusi üksnes ühe aasta kaupa. Ülepüüki käsitlevaid mitmeaastaseid karistusi tuleb reguleerida nõukogu määrusega.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõige 1 – tabel

Komisjoni ettepanek

Ülepüügi ulatus võrreldes lubatud lossimistega	Koefitsient
Kuni 5 %	Ülepüük * 1,0
Üle 5 % kuni 10 %	Ülepüük * 1,1
Üle 10% kuni 20%	Ülepüük * 1,2
Üle 20% kuni 40%	Ülepüük * 1,4
Üle 40% kuni 50%	Ülepüük * 1,8
Igasugune edasine ülepüük, mis on suurem kui 50 %	Ülepüük * 2,0

Muudatusettepanek

Ülepüügi ulatus võrreldes lubatud lossimistega	Koefitsient
Esimesed 10 %	Mahaarvamine = Ülepüük x 1,00
Järgmised 10-20 % kokku	Mahaarvamine = Ülepüük x 1,10
Järgmised 20-40 % kokku	Mahaarvamine = Ülepüük x 1,20
Igasugune edasine ülepüük, mis on suurem kui 40 %	Mahaarvamine = Ülepüük x 1,40
Märkus: Protsendimäärad asendatakse määradega, mis on sätestatud nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) artikli 5 lõikes 2.

Selgitus

Karistustetabelis esitatud protsendimäärad ei kajasta adekvaatselt kvootide ületamisega seotud olukorda. Eriti puudutab see süvamereliike, mille puhul teatavate liikmesriikide kvoodid piirduvad väikeste kogustega, mis võivad olla isegi alla 30-50 tonni.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Kui liikmesriigile määratud kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi, püüginormi või püügiosa ei ületa 100 tonni, toimub kvoodi ületamisest tulenev vähendamine lineaarselt, mitte protsentuaalselt, välja arvatud mitmeaastase kavaga hõlmatud liigid, mille suhtes kohaldatakse lõiget 1.

Selgitus

Juhul, kui teatavate liikide kvoodid on suhteliselt madalad, võib kvoodi ületamine toimuda väga väheste püügireiside ajal või olla põhjustatud väga väheste laevade poolt. Sellisteks juhtudeks ettenähtud protsentuaalse süsteemi kohaldamine võib kaasa tuua püügipiirkonna kohese sulgemise, mis põhjustaks teistele laevadele korvamatut kahju. Lineaarse süsteemi kasutamine oleks sellistel juhtudel palju õiglasem.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui liikmesriik on eelneva kahe aasta jooksul korduvalt ületanud temale määratud kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi, püüginormi või püügiosa, kui kõnealune ülepüük on iseäranis kahjustav asjaomasele kalavarule või kui kalavaru on hõlmatud mitmeaastase kavaga, korrutatakse lõikes 1 osutatud koefitsient kahega.

2. Kui liikmesriik on eelneva kahe aasta jooksul korduvalt ületanud temale määratud kvoodi, püüginormi või püügiosa, mis on seotud sellise kalavaru või varude rühmaga, mis on iseäranis tundlik ülepüügi suhtes või mis on hõlmatud mitmeaastase kavaga, korrutatakse lõikes 1 osutatud koefitsient kahega.

Selgitus

Sellist meedet nagu karistuse koefitsientide kahekordistamine tuleks kasutada liikide puhul, mis on bioloogiliselt ohustatud, iseäranis tundlikud ülepüügi suhtes või mis on hõlmatud mitmeaastase kavaga. Tuleb arvesse võtta, et kvoodid ei ole seotud püügipiirkonna bioloogilise olukorraga ning et suhtelise stabiilsuse alusel saavad paljud liikmesriigid püügikvoote, mida nad ära ei kasuta, mistõttu see, kui teine liikmeriik ületab kvooti, ei tähenda tingimata ülepüüki. Samas on loogiline, et kvoodi ületamist karistatakse, nagu sätestatakse lõikes 1.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui liikmesriik teostab püüki kvoodile allutatud kalavarust, mille hulgas ei ole temale määratud kalavaru või varude rühmaga seotud kvooti, püüginormi või püügiosa, võib komisjon teha järgmisel aastal või järgnevatel aastatel mahaarvamised muudest kõnealuse liikmesriigi kasutatavatest kalavarude või varude rühmaga seotud kvootidest vastavalt lõikele 1.

välja jäetud

Selgitus

Uusi kehtestatud meetmeid ei ole piisavalt hästi selgitatud. Seetõttu ei ole näiteks selge, kas püük sisaldab vette tagasi laskmist, ei ole täpsustatud, milliste teiste liikide suhtes vähendamist kohaldatakse, samuti pole kehtestatud kriteeriumeid vähendamise teostamiseks ühe või mitme aasta jooksul. Püük ilma kvoodita on üks tõsisemaid rikkumisi, mida ühise kalanduspoliitika raames võib toime panna, ning sellist tegevust lubavat liikmesriiki tuleb karmilt karistada, sealhulgas määruse 1005/2008 kohaselt, kuna tegemist oleks ebaseadusliku püügiga. Ei ole mõistlik karistada sama liikmesriigi teisi laevu, mis ei ole süüdi. Õigusemõistmisel peab karistada saama see, kes on rikkumise toime pannud või seda lubanud, mitte kolmandad osapooled.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 98

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 98

välja jäetud

Kvootidest mahaarvamine ühise kalanduspoliitika eesmärkide mittetäitmise tõttu

1. Kui on tõendeid, et liikmesriik ei täida ühise kalanduspoliitika kaitse-, kontrolli-, inspektsiooni- või rakenduseeskirju ning et see võib viia tõelise ohuni vee-elusressursside kaitsmise või ühenduse kontrolli- ja rakendussüsteemi tõhusa toimimise jaoks, võib komisjon teha mahaarvamised liikmesriigile määratud kalavaru või varude rühmaga seotud aastasest kvoodist, püüginormist või püügiosast.

2. Komisjon teavitab kirjalikult asjaomast liikmesriiki oma järeldustest ning määrab liikmesriigile mitte pikema kui 10-tööpäevase tähtaja tõendamaks, et kõnealuseid püügikohti saab säästvalt kasutada.

3. Lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse vaid juhul, kui liikmesriik ei vasta kõnealusele komisjoni nõudele lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul või kui vastust peetakse mitterahuldavaks või see osutab selgelt asjaolule, et vajalikke meetmeid ei ole võetud.

4. Käesoleva artikli kohaldamise ning eriti asjakohaste koguste määramise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 111 osutatud korras.

Selgitus

Õigusemõistmisel peab karistada saama see, kes on rikkumise toime pannud või seda lubanud, mitte kolmandad osapooled. Karistada tuleb liikmesriiki, ning selleks on mitmeid võimalusi, näiteks käesoleva määruse artikli 95 raames. Komisjon ei saa siiski kalureid karistada nende lipuliikmesriigi halbade kontrollitavade tõttu ega ühepoolselt muuta liikmesriigi suhtelist stabiilsust. Võimalust liikmesriigi kvoote komisjoni algatusel vähendada, kui komisjon ei saa kõnealuselt liikmesriigilt vastust või kui vastust ei peeta rahuldavaks, peaks kasutama ainult väga õigustatud ja põhjendatud juhtudel ning nõukogu otsuse alusel. Ettepanekus ei põhjendata nõuetekohaselt selle võimaluse kasutamise tingimusi, mis toob kaasa olukorra, kus puudub õiguskindlus.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 100

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 100

välja jäetud

Kvootide vahetamistest keeldumine

Komisjon võib välistada võimaluse vahetada kvoote vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikele 5:

a) kvootide korral, mille puhul oli ühel kahest vahetult eelnenud aastast rohkem kui 10 % ülepüük ühe asjaomase liikmesriigi kasutatavatest kvootidest, või

b) kui asjaomane liikmesriik ei võta asjakohaseid meetmeid, et tagada asjaomaste kalavarude püügivõimaluste nõuetekohane majandamine, eelkõige ei kasuta arvutipõhist kontrollisüsteemi, nagu on osutatud artiklis 102, või kasutab ebapiisavalt neid süsteeme, mis varustavad kõnealuselt kontrollisüsteemi andmetega.

Selgitus

Komisjon ei saa vastu olla kvootide vahetamisele, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta. On teada, et liikmesriiki tuleb kvootide ületamise eest karistada. 10 % ülepüük näitab siiski selgelt seda, et liikmesriigi käsutuses ei ole piisavalt kvoote, samal ajal mõnel teisel liikmesriigil jääb neid üle, kes neid võiks vahetada. Seetõttu ei ole otstarbekas karistada kvootide vahetamist keelates, kuna sellega karistatakse ka teist liikmesriiki. Seepärast tuleks see küsimus lahendada määruse 2371/2002 kohaselt, kehtestades samal ajal eeskirjad, mis võimaldaksid alakasutatud kvootidest kasu saada.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 101 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui on tõendeid, sealhulgas komisjoni teostatud proovivõtmise tulemustel põhinevaid, et liikmesriigi või liikmesriikide püügitegevus ja/või võetud meetmed õõnestavad ühist kalanduspoliitikat või ohustavad mere ökosüsteemi ning see nõuab koheseid samme, võib komisjon mõne liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel teha otsuse erakorraliste meetmete suhtes, mis ei tohi kesta kauem kui aasta. Komisjon võib uue otsusega erakorralisi meetmeid pikendada kuni kuue kuu võrra.

1. Kui on tõendeid, sealhulgas komisjoni teostatud proovivõtmise tulemustel põhinevaid, et liikmesriigi või liikmesriikide püügitegevus ja/või võetud meetmed õõnestavad ühist kalanduspoliitikat või ohustavad mere ökosüsteemi ning see nõuab koheseid samme, võib komisjon mõne liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel teha otsuse erakorraliste meetmete suhtes, mis ei tohi kesta kauem kui kuus kuud. Komisjon võib uue otsusega erakorralisi meetmeid pikendada kuni kuue kuu võrra.

Selgitus

Võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 2 kehtestatud sanktsioonide rangust, tundub aastane periood liigne. Kuus kuud on piisav aeg, et rikkumise sooritanud liikmesriik saaks võtta vajalikke parandusmeetmeid.

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 101 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade jaoks teiste liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kalastamise keelamist;

g) asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade jaoks teiste liikmesriikide või kolmandate riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes või avamerel kalastamise keelamist;

Selgitus

Keelates laevadel kalastada teiste liikmesriikide vetes, kuid lubades neil minna väljapoole ELi on diskrimineeriv, kuna see viiks selleni, et laevad, mis ei järgi ühist kalanduspoliitikat, võiksid kalastada väljaspool ELi või neid julgustataks seda tegema.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 101 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriik edastab lõikes 1 osutatud taotluse samal ajal komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele. Teised liikmesriigid võivad esitada oma kirjalikud märkused komisjonile viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Komisjon teeb otsuse 15 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

3. Liikmesriik edastab lõikes 1 osutatud taotluse samal ajal komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele. Teised liikmesriigid võivad esitada oma kirjalikud märkused komisjonile 15 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Komisjon teeb otsuse 15 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

Selgitus

Ei tundu asjakohane, et liikmesriigil oleks oma märkuste esitamiseks aega ainult viis päeva, samas komisjonil oleks otsuse tegemiseks aega 15 päeva.

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 101 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Asjaomased liikmesriigid võivad suunata komisjoni otsuse nõukogule läbivaatamiseks 10 tööpäeva jooksul alates kõnealuse teate kättesaamisest.

5. Asjaomased liikmesriigid võivad suunata komisjoni otsuse nõukogule läbivaatamiseks 15 tööpäeva jooksul alates kõnealuse teate kättesaamisest.

Selgitus

Nagu muudatusettepaneku 83 puhul, eesmärk on ühtlustada haldusasutuste ja erinevate ühenduse institutsioonide käsutuses olevad tähtajad.

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 104 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Füüsiliste isikute nimed tohib edastada komisjonile või teisele liikmesriigile ainult juhul, kui selline edastamine on käesolevas määruses otseselt ette nähtud või kui see on vajalik rikkumiste tõkestamiseks või menetlemiseks või ilmsete rikkumiste kontrollimiseks. Lõikes 1 osutatud andmeid tohib edastada ainult koos muude andmetega sellisel kujul, mis ei võimalda füüsilisi isikuid ei otseselt ega kaudselt kindlaks teha.

2. Isikuandmed tohib edastada komisjonile või teisele liikmesriigile ainult juhul, kui selline edastamine on käesolevas määruses otseselt ette nähtud või kui see on vajalik rikkumiste tõkestamiseks või menetlemiseks või ilmsete rikkumiste kontrollimiseks. Lõikes 1 osutatud andmeid tohib edastada ainult koos muude andmetega sellisel kujul, mis ei võimalda füüsilisi isikuid ei otseselt ega kaudselt kindlaks teha.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid ja komisjon võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse raames kogutud ja saadud andmete konfidentsiaalne käsitlemine ning kõikide ameti- ja ärisaladuste eeskirjade austamine kooskõlas kõigi määruse (EÜ) nr 45/2001 ja direktiivi 95/46/EÜ kohaldatavate sätetega.

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Pädevate asutuste heaks töötavatele isikutele, kohtutele, muudele ametivõimudele ja komisjonile või selle määratud asutusele käesoleva määruse raames edastatud andmed, mille avaldamine kahjustaks:

välja jäetud

a) üksikisiku eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitset vastavalt ühenduse õigusaktidele seoses isikuandmete kaitsega;

b) füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit;

c) kohtumenetlusi ja juriidilist nõu või

d) inspektsioonide või uurimise ulatust,

on lubatud vaid juhul, kui see on vajalik, et lõpetada või keelata ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramine ning kõnealust teavet edastav ametiasutus nõustub selle avaldamisega.

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Iga liimesriik tagab komisjonile ja selle määratud asutusele kaugjuurdepääsu oma veebisaidi turvalisele osale. Liikmesriik võimaldab komisjoni ametnikele juurdepääsu elektrooniliste sertifikaatide põhjal, mille komisjon või tema määratud asutus koostab.

3. Iga liikmesriik tagab komisjonile ja selle määratud asutusele kaugjuurdepääsu oma veebisaidi turvalisele osale. Liikmesriik võimaldab komisjoni ametnikele juurdepääsu elektrooniliste sertifikaatide põhjal, mille komisjon või tema määratud asutus koostab.

Kolmandatele riikidele esitatakse lõike 1 punktides b, d ja f osutatud teave ühenduse laevade kohta, mis taotlevad luba nende vetes kalastamiseks. Kõnealune teave esitatakse asjaomase kolmanda riigi taotlusel viivitamata, tingimusel, et kolmas riik tagab kirjalikult andmete konfidentsiaalsuse. Isikuandmete edastamist käesoleva sätte alusel loetakse vastavaks direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõike 1 punktile d.

Selgitus

Kui ELi laevad taotlevad luba kalastada kolmandate riikide vetes partnerluslepingute või eraõiguslike lepingute raames, peaks kolmandate riikide valitsustel olema õigus saada teatavaid andmeid nende laevade kohta tingimusel, et nad nõustuvad hoidma kõnealused andmed konfidentsiaalsetena.

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 112

Määrus (EÜ) nr 768/2005

Artikkel 17a – lõige 1 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ilma et see piiraks asutamislepinguga komisjonile antud täidesaatvaid volitusi, abistab agentuur komisjoni, et hinnata ja kontrollida, kuidas liikmesriigid kohaldavad ühise kalanduspoliitika eeskirju. Agentuur võib teostada liikmesriikides ametiasutuste ja eraettevõtjate inspekteerimist. Sel eesmärgil võib ta kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusnormidega:	1. Ilma et see piiraks asutamislepinguga komisjonile antud täidesaatvaid volitusi, abistab agentuur komisjoni, et hinnata ja kontrollida, kuidas liikmesriigid kohaldavad ühise kalanduspoliitika eeskirju. Agentuur võib teostada, oma vahendeid kasutades, liikmesriikides ametiasutuste ja eraettevõtjate inspekteerimist. Sel eesmärgil võib ta kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusnormidega:

Selgitus

Agentuuri käsutuses peaks tulevikus olema oma vahendeid, nagu hästi varustatud laevad, et teostada inspektsioone, milleks määruses teda volitatakse.

SELETUSKIRI

Eeskirjade tõhus ja mittediskrimineeriv rakendamine peab olema ühise kalanduspoliitika alustalasid. Eeskirjade austamine ja sidus lähenemisviis kontrollile on parim viis, kuidas kaitsta kalandussektori huve pikaajaliselt. Kui kalandussektoriga seotud inimesed, alates neist, kes töötavad laevadel, kuni müüjate ja tarbijateni, ei pea eeskirjadest kinni, on poliitika määratud nurjumisele. Kalavarud kaovad ning ühtlasi kaovad ka need, kes kalavarudest sõltuvad.

Nii komisjon kui ka Euroopa Parlament on avaldanud korduvalt kahetsust eeskirjade nii vähese järgimise pärast ning nõudnud tõhusamat liikmesriikide poolset kontrolli, ühtlustatud inspekteerimiskriteeriume ja karistusi, inspekteerimistulemuste läbipaistvust, ühenduse inspekteerimiste süsteemi tugevdamist jne.[1]

Eeskirjad on kokku lepitud küll ELi tasandil, kuid nende rakendamise ja jõustamise eest vastutavad liikmesriigid, seega on mitu võimalikku põhjust, miks eeskirju nõuetekohaselt ei kohaldata. Esimene põhjus on juriidiline, mis seisneb selles, et kontrollimäärusest ja seotud õigusaktidest ei piisa ning et nad ei taga inspektoritele asjakohaseid õiguslikke volitusi oma töö tegemiseks. Teine põhjus on poliitiline: kas liikmesriigid täidavad oma õiguslikke kohustusi, et rakendada täielikult eeskirju, mille suhtes nad on nõukogus kokku leppinud, ning kas nad eraldavad selleks piisavalt vahendeid? Kas komisjon kontrollib liikmesriikide tegevust piisavalt? Siinjuures tuleb märkida sedagi, et ka komisjon ei ole täitnud oma kohustusi, sest kehtivas määruses nõutakse, et kehtestada tuleb üle 20 rakendusmääruse, millest komisjon on alates 1993. aastast esitanud vaid mõned.

Euroopa Kontrollikoja 2007. aasta eriaruandes[2] uuriti ühise kalanduspoliitika ühe aspekti (kalavarude säilitamisega seotud eeskirjade) rakendamise küsimust ning jõuti järeldusele, et sellega seoses esineb suuri probleeme:

125. Kokkuvõttes näitas kontrollikoja töö, et olemasolevad kontrolli-, inspekteerimis- ja sanktsioonimehhanismid ei suuda hiljutistest parendustest hoolimata tagada kalavarude majandamiseeskirjade tõhusat kohaldamist; eeskätt kehtib see lubatud kogupüügi ja kvoodisüsteemi kohta.

Kontrollikoda esitas olukorra parandamiseks palju soovitusi ning kontrollimäärust uuesti sõnastades andis komisjon sama palju lubadusi probleemi käsitleda. Niisuguse määruse ettepanek on käesoleva raporti teema.

Pärast ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse[3] ja kalapüügilubade määruse[4] vastuvõtmist peab uus määrus jääma kolme kontrollisüsteemi moodustava määruse hulgas otsustavaks. Oluline on, et ettepanekus esitatud meetmed ei sisaldaks mitte üksnes kehtiva kontrollimääruse kõiki vajalikke aspekte ja kontrollikoja soovitusi, vaid et nad vastaksid ka kahe nimetatud määruse sätetele.

Tõenäoliselt on 27 liikmesriigi suhtes kohaldatava kontrollisüsteemi kõige olulisem aspekt kõigi võrdne kohtlemine, et kõik tootmisahelas osalejad, kalurid, töötlejad, ostjad jt, tunneksid, et neid ei diskrimineerita ning et nad kannaksid oma osa vastutusest. Niinimetatud võrdsed võimalused tuleb luua kogu ühenduses ja kogu järelevalveahela ulatuses. Ettepanek sisaldab hulka aspekte, mis aitavad jõuda lähemale eesmärgi saavutamisele, mida tuleks tervitada. Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuril on siin iseäranis oluline roll, arvestades agentuuri seotust ühendusega ja selle erapooletut mandaati.

Kuna kontrollimiskord ELis muutub üldiselt järjest keerulisemaks, tuleb komisjonil tagada, et kõik eeskirjad oleksid praktilist laadi, kohaldatavad ja tõhusad. Selleks et selgitada ette pandud meetmete tõhusus, tuleks läbi uurida rida katsejuhtumeid, kasutades selleks tegelike kontrolliolukordade näidete põhiseid juhtumiuuringuid. Seda tuleks teha enne, kui nõukogu kontrollimääruse vastu võtab, ning sellest peaks juhinduma komisjon, kui ta esitab rakendusmäärused, mida on vaja kontrollisüsteemi kõigi kolme osa jaoks. Niisugused katsed peaksid esile tooma võimalikud raskused ja aitama need kõrvaldada enne, kui õigusaktid vastu võetakse.

Suure osa ettepanekust moodustavad meetmed, mis on olnud määruses aastaid, kuid tähelepanu väärivad teatavad uued elemendid.

Harrastuspüük ― teema on leidnud meedias ulatuslikku kajastust ning see on olnud valdav kõigis ettepanekut käsitlevates aruteludes. Komisjoni ettepanek tekstis on ebaselge. Selge on aga see, et teatavatel juhtudel võib harrastuspüük olla ulatuslik ja sellel võib olla märkimisväärne mõju kalavarudele. Liikmesriikide andmete põhjal on näiteks Prantsusmaa kalasportlaste püük 5000 miljonit tonni kiviahvenat, Saksamaal püütakse Läänemerest harrastuspüügi raames kuni 5200 miljonit tonni turska. Olukord tuunikala harrastuspüügiga on aga nii tõsine, et Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon on kõnealuse püügi kontrollimiseks vastu võtnud majandamismeetmed. Kas see on õiglane kutseliste kalurite suhtes, kui harrastuskalastajatel võimaldatakse kalapüüki jätkata ilma igasuguse kontrollita? Siinjuures esitatakse muudatusettepanek, mille kohaselt piirduks määruse kohaldamine mittekutselise kalapüügiga, mis toimub laevalt (s.t mitte kaldal) ja merevetes (s.t mitte siseveekogudes). Liikmesriikidele antakse aega, et hinnata niisuguse kalapüügi mõju kalavarudele, ja kui mõju on märkimisväärne, tuleb neil esitada meetmed selle seireks. Kuna olukord, kus kutselistele kaluritele kehtestatakse püügi- ja muud piirangud, kuid mittekutselistel kaluritel võimaldatakse püüki piiranguteta jätkata, on diskrimineeriv, kuulub lõppkokkuvõttes kogu püük liikmesriigi kvoodi alla.

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ― agentuur on tegutsenud vaid mõne aasta, kuid on juba tõendanud oma väärtuslikkust, edendades mitme ühiskasutusprogrammi raames merel läbiviidava kontrolli koordineerimist liikmesriikide vahel. Komisjon teeb ettepaneku suurendada agentuuri rolli mitmesugustes valdkondades, nagu koolitusprogrammide põhiõppekava väljatöötamine, abistamine ühiste inspektsioonimeetodite väljatöötamisel, liikmesriikidevahelise suhtlemise ja teabevahetuse edendamine. Agentuur mängib olulist rolli, kui aitab vähendada ja loodetavasti kaotada paljude osalejate veendumust, et neid kontrollitakse rangemalt kui nende naabreid. Agentuuri laiendatud mandaat on oluline tegur täiustatud kontrollisüsteemis. Attwoolli 2005. aasta raportis[5] tervitati agentuuri loomist ja juba siis nõuti, et sellele tuleks anda jõulisem roll.

Riskianalüüs ― kontrollikoja oluline soovitus oli, et liikmesriigid peaksid töötama välja riskianalüüsil põhineva kontrollistrateegia, mis lisatakse kontrollimäärusesse[6]. Kontrollikoda oli seisukohal, et

75. kvaliteetse riskianalüüsi koostamiseks, kontrollistrateegia sõnastamiseks ja asjakohase tegevuskava väljatöötamiseks on vaja põhjalikult tunda mitmesuguseid püügitegevusi, kalandussektoris osalejaid, tuvastatud rikkumisi ja varem määratud sanktsioone.

Riskianalüüsile tuginev lähenemisviis planeerimisel aitaks kindlaks määrata inspekteerimisprioriteedid ja eraldada vahendeid, muutes kontrollitegevuse tõhusamaks. Komisjon võttis nimetatud soovitust arvesse ning lisas hulga meetmeid, mis tagavad liikmesriikidele vajalikud struktuurid, kaasa arvatud andmebaasid püügi, inspekteerimise ja muu teabe kohta, menetlused andmete kontrollimiseks jne.

Neist osa saavad liikmesriigid omavahel jagada, et edendada ladusat teabevahetust, mis aitaks luua riskianalüüsile ühise aluse. Kui suurel määral uurimise all olevat rikkumist käsitlevat teavet vahetatakse, tuleb hoolikalt kaaluda, et tagada konfidentsiaalsus ja õigus eraelu puutumatusele. Ühise poliitika puhul, nagu kalandus, kui laevad võivad kala püüda vabalt igal pool ühenduse vetes, on liikmesriikidel ilmselgelt vaja juurdepääsu vastavale teabele, et muuta kontrolliprogrammid võimalikult tõhusaks ja mõjusaks. Agentuuri roll võiks seisneda niisuguse teabeanalüüsi ja -vahetuse struktureerimises ja korraldamises, kusjuures lahendataks ka küsimus, kui kaua niisugune teave kättesaadav peaks olema.

Kulud ja halduskoormus ― paljud liikmesriigid on mures, et ettepanekust tulenevalt suurenevad nende kontrolliprogrammide kulud ja neil tuleb luua uued keerulised haldussüsteemid. Komisjoni andmetel maksab merel läbiviidav inspekteerimine üle kümne korra rohkem kui maismaal toimuv (merel 7552 eurot, maismaal 306 eurot, turul 541 eurot). Nimetatud andmetest ilmneb vajadus muuta kontrollimine võimalikult sihipäraseks. Merel toimuv inspekteerimine peab jääma kontrollisüsteemi põhiaspektiks, sest mereleminek on ainus võimalus seal toimuva kontrollimiseks. Riskianalüüsi lähenemisviisi kasutamine selliselt, nagu ettepanekus on kirjas, võimaldab liikmesriikidel vähendada merel läbiviidavat inspekteerimist, muutes selle asjakohasemaks ja tõhusamaks. Ettepanek sisaldab paljusid tänapäevaseid tehnoloogiaid, mis võimaldavad kulusid märkimisväärselt vähendada, nagu elektroonilised süsteemid, mis võimaldavad andmeid kiiresti ja hõlpsalt ristkontrollida, kusjuures välditakse vajadust neid käsitsi võrrelda.

Inspekteerimine merel ― ettepanekus laiendatakse liikmesriikide võimalust viia inspekteerimisi läbi üksteise vetes. Niisugused vastastikused inspekteerimismenetlused on juba olemas mõnes piirkondlikus kalavarude majandamise organisatsioonis, mille liige on ka ühendus. Suureneks ka komisjoni võimekus läbi viia omaenese uurimisi. Pidades veel kord silmas vajadust kõrvaldada diskrimineerimise tajumine ja luua kõigile võrdsed võimalused, oli kõnealust ettepanekut juba ammu vaja. Kui kalalaevad saavad liikuda kõikjal ühenduse vetes, peaks inspekteerimislaevadel olema samasugune võimalus. Üks esitatud muudatusettepanek käsitleb jälitustegevust. Ettepanekus on öeldud, et kui ühe liikmesriigi inspekteerimislaev jälitab teise liikmesriigi vetesse sisenevat laeva, tuleb inspekteerimislaeval taotleda rannikuäärselt liikmesriigilt luba jälitustegevust läbi viia. Kuna selline kord takistaks jälitustegevuse eesmärgi saavutamist, tehakse ettepanek, et inspekteeriv liikmesriik informeerib rannikuäärset liikmesriiki enne tema vetesse sisenemist.

Sanktsioonid ― komisjon püüab taas ühtlustada sanktsioone tõsiste rikkumiste eest. Kõnealust mõtet on arutatud ka juba varem, Aubert’i raporti raames ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse kohta[7]. Tookord nõustus parlament komisjoniga, et maksimaalsed haldussanktsioonid tuleb ühtlustada. Sel korral teeb komisjon ettepaneku kehtestada nii haldussanktsioonide minimaalne (vähemalt 5000 eurot) kui ka maksimaalne tase (vähemalt 300 000 eurot).

Samuti on esitatud uudne idee võtta kasutusele karistuspunktide süsteem, mille kohaselt antakse laevadele ja nende kaptenitele toimepandud rikkumiste eest karistuspunkte. Korduvate rikkumiste korral antakse rohkem punkte ning pärast teatava punktide künnise ületamist peatatakse kalapüügiluba ajutiselt või see tühistatakse. Kui edasisi rikkumisi ei esine, siis teatava aja möödudes kaotavad punktid kehtivuse. Nimetatud süsteem aitab märkimisväärselt kaasa, et sundida liikmesriike tegelema rikkumistega järjekindlamalt, mis on ka osa võrdsete võimaluste loomisest. Lisatud on muudatusettepanek laevaomanike kaasamiseks, sest just nemad vastutavad lõppkokkuvõttes laeva tegevuse eest.

Järeldused ― komisjoni ettepanek on oluline samm eeskirjade järgimise tava väljatöötamise suunas ELis ning see aitab vähendada paljude osalejate veendumust, et neid kontrollitakse rangelt, samal ajal kui naabrid võivad teha seda, mida nad soovivad. Kõik ühise kalanduspoliitika osapooled peaksid tajuma, et süsteem on õiglane ning et mittediskrimineeriv kontrollisüsteem on vajalik selleks, et tagada kalamajanduse pikaajaline tulevik.

[1] Vt näiteks Euroopa Parlamendi 6. septembri 2006. aasta (A6-0228/2006, Morillon), 23. oktoobri 2003. aasta (A5-0331/2003, Figueiredo), 4. juuli 2002. aasta (A5-0228/2002, Attwooll), 17. jaanuari 2002. aasta (A5-0470/2001, Miguelez Ramos) ja 6. novembri 1997. aasta (A4-0298/1997, Fraga Estevez) resolutsioone.
[2] Eriaruanne nr 7/2007 ühenduse kalavarude säilitamist käsitlevate eeskirjade kontrolli-, inspektsiooni- ja sanktsioonisüsteemide kohta.
[3] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, 29. september 2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.
[4] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008, 29. september 2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele.
[5] Attwoolli raport A6-0022/2005 nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega luuakse ühenduse kalanduskontrolli agentuur, Euroopa Parlamendi resolutsioon, 23.2.2005.
[6] Vt Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 7/2007, lõiked 129 ja 130.
[7] Aubert’i raport A6-0193/2008 ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

VÄHEMUSE ARVAMUS

vastavalt kodukorra artikli 48 lõikele 3

Hélène Goudin

Komisjoni ettepanekuga, mis on nüüdseks samuti vastu võetud Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni poolt, tahetakse õiguslikult reguleerida harrastuskalapüüki ühenduse tasandil. See eesmärk kajastub komisjoni ettepaneku artiklis 47. Esitasin kalanduskomisjonis muudatusettepaneku, milles tegin ettepaneku artikkel 47 tervikuna välja jätta. Minu muudatusettepanekut kalanduskomisjonis vastu ei võetud, seetõttu hääletasin ma raporti vastu.

Harrastus- ja sportpüük ei ole mingil juhul teema, mida peaks käsitlema ELi tasandil. Vastupidi, see on teema, mille suhtes otsuste tegemine tuleks vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele jätta siseriiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele.

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS (18.2.2009)

kalanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks
(KOM(2008)0721 – C6‑0510/2008 – 2008/0216(CNS))

Arvamuse koostaja: Roberto Musacchio

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika üks peamisi eesmärke on kaitsemeetmete kehtestamine, mis tagavad kalavarude keskkonnasäästliku kasutamise. Nagu praegusest kalavarude seisukorrast ELi vetes nähtub, on senised püügikogused olnud liiga suured. Kolmkümmend protsenti hindamisel olnud varudest jääb praegu väljapoole ohutuid bioloogilisi piire ja 88% varude puhul on püük toimunud nii intensiivselt, et saak on vähenenud. Teadlased hoiatavad, et suguküpsete kalade hulk on väiksem kui see on vajalik kaubanduslike eesmärkidel kasutatavate kalavarude pikaajalise säästva arengu tagamiseks, mistõttu on ohus nii püügitegevuse pikaajaline jätkusuutlikkus kui ka mereökosüsteemi tasakaal.

Üks põhjus, miks ühist kalanduspoliitikat võib pidada läbikukkunuks, seisneb selles, et liikmesriigid ei ole korralikult kontrollinud, kui palju kala merest igal aastal on püütud, ja samuti ei ole kasutusele võetud kalavarude ümberlaadimise tõhusat seiresüsteemi. Peale selle on sanktsioonid ELis üldjuhul nii väiksed, et need ei hirmuta inimesi ebaseaduslikust kalapüügist eemale. See lubab kalatööstusel suhtuda rakendatud sanktsioonidesse kui kõigest toimingutega seotud jooksvasse kulusse, mille tagajärjel muutuvad kõik ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimiseks loodud reaalsed ergutusvahendid tühisteks. Kohaldatavate eeskirjade rikkumisega peaksid kaasnema hoiatavad sanktsioonid. Tõhusaid kontrollisüsteeme omavatele liikmesriikidele tuleks aga tagada sooduspääs ühenduse varude juurde ja EÜ peaks kehtestama vastavad preemiasüsteemipõhised rahalised ergutusvahendid.

Kui ühise kalanduspoliitika peamine eesmärk on saavutada kalavarude säästev kasutamine, siis tuleb praegusi kontrolli-, inspekteerimis- ja sanktsioonide süsteeme märkimisväärselt tugevdada. Kontrollimise ja tugevdamise peamine eesmärk on tagada, et püügitegevus oleks tõesti säästev ja et ettevõtjad ei hävitaks ülepüügi tagajärjel mereökosüsteemi. Ilma tõhusa kontrollita ei ole võimalik saada usaldusväärseid arvandmeid püükide ega lossimiste kohta. Täpsete andmete kogumine on olulise tähtsusega, et hinnata teaduslikku nõuannet selle kohta, kui palju kala tohib tulevikus ohutult püüda, ja et seeläbi tagada meie vete elusressursside tervis ning toimetulekuks piisav elatis nendele kalandusega tegelevatele kogukondadele, kel oleks muul juhul vähe võimalusi enda ülalpidamiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Komisjon peaks tegema ELi püügivõimsuse vähendamiseks 2010. aastal ettepaneku siduvate seadusandlike meetmete kohta.
Selgitus
Praeguse ülepüügi üks peamisi tegureid on Euroopa laevastiku liiga suur võimsus. Komisjoni hiljutises hinnangus oletati, et üle 40% laevastiku võimsusest on üleliigne. Enne tõhusate võimsust vähendavate programmide kehtestamist ei suuda ka kõige rangem kontrollisüsteem pettusi kõrvaldada. Seetõttu on hädavajalik, et Euroopa Komisjon suunaks liigse püügivõimsuse probleemi liikmesriikidele, et luua eeldused tõhusa kontrollisüsteemi kehtestamiseks.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kalalaeval, mille kogupikkus ületab 10 meetrit, peab pardale olema paigaldatud täielikult toimiv seade, mis võimaldab laevaseiresüsteemi kaudu automaatselt määrata tema asukoha ning teda identifitseerida, edastades regulaarsete vahedega asukoha andmeid. Samuti peab see võimaldama lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusel kalalaeva kohta andmeid küsida. Üle 10 meetri pikkuste ja kuni 15meetrise kogupikkusega laevade suhtes kohaldatakse käesolevat lõiget alates 1. jaanuarist 2012.	2. Kalalaeval, mille kogupikkus ületab 10 meetrit, peab pardale olema paigaldatud täielikult toimiv seade, mis võimaldab laevaseiresüsteemi kaudu automaatselt määrata tema asukoha ning teda identifitseerida, edastades regulaarsete vahedega asukoha andmeid. Samuti peab see võimaldama lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusel kalalaeva kohta andmeid küsida. Üle 10 meetri pikkuste ja kuni 15meetrise kogupikkusega laevade suhtes kohaldatakse käesolevat lõiget alates 1. jaanuarist 2010.
Selgitus
See kohustus peaks olema kooskõlas 1. jaanuaril 2010 jõustuva nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, ja peamiselt artikli 3 punktide b, c ja k sätetega, mis näevad ette, et registreerimis- ja püügiandmete ning püügitegevuse seiramise hindamiseks piirangutega aladel tuleb kasutada satelliitjälgimissüsteemi.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõiget 1 kohaldatakse üle 15 meetri pikkuste ja kuni 24meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. juulist 2011 ning üle 10 meetri pikkuste ja kuni 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. jaanuarist 2012. Üle 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevad võib vabastada lõikes 1 sätestatust, kui nad:	2. Lõiget 1 kohaldatakse üle 10meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. jaanuarist 2010. Kuni 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevad võib vabastada lõikes 1 sätestatust, kui nad:
Selgitus
See kohustus peaks olema kooskõlas 1. jaanuaril 2010 jõustuva nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, ja peamiselt artikli 3 punkti b sätetega, mis näevad ette, et registreerimis- ja püügiandmed tuleks teha kättesaadavaks ja edastatavaks satelliitjälgimisseadme abil.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 4 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõiget 2 kohaldatakse üle 15 meetri pikkuste ja kuni 24meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. juulist 2011 ning üle 10 meetri pikkuste ja kuni 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. jaanuarist 2012. Üle 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevad võib vabastada lõikes 2 sätestatust, kui nad:	4. Lõiget 2 kohaldatakse üle 10meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. jaanuarist 2010. Kuni 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevad võib vabastada lõikes 2 sätestatust, kui nad:
Selgitus
Kooskõlas 1. jaanuaril 2010 jõustuva nõukogu 9. septembri 2008 määrusega (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ja käesoleva määruse artiklite 9 ja 15 sätetega, mis käsitlevad kalapüügiandmete edastamise kohustust.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 82 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjad, kes on ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsises rikkumises süüdi mõistetud, ei saa toetusi Euroopa Kalandusfondist, kalandusalastest partnerlepingutest ega muud laadi riigiabist. Käesolevas peatükis sätestatud sanktsioonidega kaasnevad muud sanktsioonid või meetmed, eriti ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kõnealuse finantseerimisperioodi jooksul saadud riigiabi või toetuste tagasimaksmine.
Selgitus
Vastavalt Euroopa Nõukogu määruse 1005/2008 artikli 45 lõikele 7, millega on võimaliku kohaldatava sanktsioonina ette nähtud riigiabi või ühendusepoolse toetuse ajutine või püsiv keeld, annab riigi poolt antava rahalise abi sidumine eeskirjade järgimise tingimusega ettevõtjatele stiimuli järgida ühise kalanduspoliitika eeskirju ning see soodustab ka võrdsete võimaluste loomist ning aitab tagada, et riigiabist ei toetataks ebaseaduslikke tegevusi. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad ei peaks saama maksumaksja abi ja laevad, mis on tegevuskava perioodi jooksul maksumaksja raha saanud, peaksid selle tagasi maksma.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 85 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kõnealuste kalalaevade ja isikute kohta käiv teave tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Selgitus
Paljud liikmesriigid piiravad väljastatavaid detaile ja teavet oma vetes toimuva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ulatuse ja sellega tegelejate nimede kohta.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 87 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Komisjon kehtestab preemiasüsteemi jaoks tulemuslikkuse näitajad ja rahalised ergutusvahendid, mis on ette nähtud nendele liikmesriikidele, kes järgivad täielikult ühise kalanduspoliitika kaitse-, kontrolli- ja täitmiseeskirju.
Selgitus
Võiks võtta meetmeid tõhusat kontrollisüsteemi omavate liikmesriikide premeerimiseks, tagades neil sooduspääsu ühenduse varude juurde. Liikmesriikide kalanduskontrolli programmidele suunatud ühenduse finantsabi võiks kasutada tõhusat kontrollisüsteemi omavate liikmesriikide premeerimiseks.

MENETLUS

Pealkiri	Ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks
Viited	KOM(2008)0721 – C6-0510/2008 – 2008/0216(CNS)
Vastutav komisjon	PECH
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ENVI 18.12.2008
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Roberto Musacchio 10.12.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	22.1.2009
Vastuvõtmise kuupäev	17.2.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	45 2 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Margrete Auken, Liam Aylward, Irena Belohorská, Maria Berger, John Bowis, Hiltrud Breyer, Martin Callanan, Dorette Corbey, Magor Imre Csibi, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Jill Evans, Elisabetta Gardini, Matthias Groote, Satu Hassi, Christa Klaß, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Peter Liese, Marios Matsakis, Linda McAvan, Roberto Musacchio, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Daciana Octavia Sârbu, Richard Seeber, María Sornosa Martínez, Salvatore Tatarella, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Anders Wijkman, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Kathalijne Maria Buitenweg, Philip Bushill-Matthews, Christofer Fjellner, Jutta Haug, Johannes Lebech, Caroline Lucas, Hartmut Nassauer, Justas Vincas Paleckis, Alojz Peterle, Lambert van Nistelrooij

MENETLUS

Pealkiri	Ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks
Viited	KOM(2008)0721 – C6-0510/2008 – 2008/0216(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	15.12.2008
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	PECH 18.12.2008
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ENVI 18.12.2008
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Raül Romeva i Rueda 10.11.2008
Vastuvõtmise kuupäev	31.3.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	19 5 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Iles Braghetto, Niels Busk, Paulo Casaca, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Avril Doyle, Emanuel Jardim Fernandes, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Hélène Goudin, Pedro Guerreiro, Daniel Hannan, Ian Hudghton, Heinz Kindermann, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Ulrike Rodust, Struan Stevenson, Catherine Stihler, Margie Sudre, Cornelis Visser
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Ole Christensen, Constantin Dumitriu, Nigel Farage, Raül Romeva i Rueda, Thomas Wise

Õigusteave - Privaatsuspoliitika