RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ehitiste energiatõhususe kohta (uuestisõnastamine)

6.4.2009 - (KOM(2008)0780 – C6‑0413/2008 – 2008/0223(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Silvia-Adriana Ţicău
(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 80 a)

parandused/addendaValiERR01

• ERR01 (PDF - 185 KB)
• ERR01 (DOC - 84 KB)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ehitiste energiatõhususe kohta (uuestisõnastamine)

(KOM(2008)0780 – C6‑0413/2008 – 2008/0223(COD))

(Kaasotsustamismenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0780);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0413/2008);

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta[1];

–   võttes arvesse õiguskomisjoni 3. veebruari 2009. aasta kirja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile vastavalt kodukorra artikli 80 a lõikele 3;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 80a ja 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A6‑0254/2009),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele ning muudetud vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Energiatarbimise vähendamine ehitussektoris on oluline osa meetmetest, mis on ette nähtud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli täitmiseks, samuti pärast 2012. aastat Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil võetavate edasiste kohustuste täitmiseks. Energiatarbimise vähendamisel on oluline osa ka energiavarustuskindluse tagamises, tehnoloogiaarenduse edendamises ning tööhõivevõimaluse loomises ja piirkondlikus arengus, eriti maapiirkondades.	(3) Kuna ehitiste energiatarbimine moodustab kogu ELi energiatarbimisest 40 %, on energiatarbimise vähendamine ja taastuvatest energiaallikatest saadava energia kasutamine ehitussektoris oluline osa meetmetest, mida on vaja ELi energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Koos taastuvatest energiaallikatest saadava energia suurenenud kasutamisega võimaldavad ELis energiatarbimise vähendamiseks võetud meetmed ELil täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ja oma pikaajalist kohustust hoida üleilmne temperatuuri tõus alla 2°C, samuti oma kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20 % võrra alla 1990. aasta taseme aastaks 2020 ning 30 % võrra rahvusvahelise lepingu sõlmimise korral. Energiatarbimise vähendamisel ja taastuvatest energiaallikatest saadava energia suurenenud kasutamisel on oluline osa ka energiavarustuskindluse tagamises, tehnoloogiaarenduse edendamises ning tööhõivevõimaluse loomises ja piirkondlikus arengus, eriti maapiirkondades.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) 2007. aasta märtsi Euroopa Ülemkogul rõhutati vajadust suurendada ühenduse energiatõhusust, et saavutada ühenduse energiatarbimise 20 % vähendamise eesmärk 2020. aastaks, ning kutsuti üles põhjalikult ja kiirelt rakendama komisjoni teatises „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine” kehtestatud prioriteete. Kõnealuses tegevuskavas on tuvastatud ehitussektori märkimisväärne potentsiaal kulutõhusaks energiasäästuks. Oma 31. jaanuari 2008. aasta resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament direktiivi 2002/91/EÜ sätete karmistamist.	(5) 2007. aasta märtsi Euroopa Ülemkogul rõhutati vajadust suurendada ühenduse energiatõhusust, et saavutada ühenduse energiatarbimise 20 % vähendamise eesmärk 2020. aastaks, ning kutsuti üles põhjalikult ja kiirelt rakendama komisjoni teatises „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine” kehtestatud prioriteete. Kõnealuses tegevuskavas on tuvastatud ehitussektori märkimisväärne potentsiaal kulutõhusaks energiasäästuks. Oma 31. jaanuari 2008. aasta resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament direktiivi 2002/91/EÜ sätete karmistamist ning on nõudnud erinevatel aegadel, viimati oma resolutsioonis energiapoliitika teise läbivaatamise kohta, et 20 %se energiatõhususe eemärgi saavutamine aastaks 2020 muudetaks siduvaks. Peale selle seatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr …/2009/EÜ (koormuse jagamise kohta), mille puhul energiatõhusus ehitussektoris on otsustava tähtsusega, riikidele siduvad kohustused süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks väljaspool heitkogustega kauplemise süsteemi, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/…/EÜ (taastuvallikatest saadava energia kasutamise edendamise kohta) nõutakse energiatõhususe edendamist seoses siduva kohustusega, mis näeb ette, et 2020. aastaks peab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia moodustama 20 %ELi energia kogutarbimisest.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi kohtumisel kinnitati ühenduse kohustust arendada kogu ühenduses taastuvatest energiaallikatest saadavat energiat ning tunnustati kohustuslikku eesmärki, et 2020. aastaks peab taastuvallikatest saadav energia moodustama 20 % kogu energiast. Direktiiviga 2009/…/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) antakse ühine raamistik taastuvallikatest saadava energia kasutamise edendamiseks. Selles rõhutatakse vajadust arvestada taastuvallikatest saadava energia kui teguriga direktiivis 2002/91/EÜ sätestatud energiatõhususe miinimumnõuete täitmisel, et kiirendada taastuvallikatest saadava energia kasutamise miinimumtasemete kehtestamist ehitistes.
Selgitus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/(…)/EÜ taastuvallikatest saadava energia kasutamise edendamise kohta nõutakse, et ehitussektoris oleks alates 2015. aastast taastuvenergia miinimumtaseme kasutamine kohustuslik, ning seda, et taastuvenergiaga seotud tegur lisataks EPBDsse.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Ehitiste energiatõhusust tuleks arvutada meetodite alusel, mida saaks eristada riiklikul ja  piirkondlikul tasandil, ning mis  hõlmaksid lisaks soojuslikele omadustele  teisi tegureid, millel on järjest tähtsam roll, näiteks kütte- ja kliimaseadmed, taastuvate energiaallikate kasutamine, passiivsed kütte- ja jahutuselemendid, varjulisus, siseõhu kvaliteet, piisav loomulik valgus ja ehitise konstruktsioon. Energiatõhususe arvutamise meetodid ei peaks põhinema üksnes küttehooajal, vaid peaks hõlmama ehitise aastaringset energiatõhusust.	(9) Ehitiste energiatõhusust tuleks arvutada ühiste meetodite alusel, kasutades objektiivseid muutujaid, mille puhul võetakse arvesse piirkondlikke kliimaerinevusi ning mis hõlmaksid lisaks soojuslikele omadustele teisi tegureid, millel on järjest tähtsam roll, näiteks kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmed, soojuse taaskasutus, reguleerimine tsoonide kaupa, taastuvate energiaallikate kasutamine, passiivsed kütte- ja jahutuselemendid, varjulisus, siseõhu kvaliteet, piisavad loomuliku valguse mõõtmised, isolatsiooni- ja valgustussüsteemid, seire- ja kontrollisüsteemid ning ehitise konstruktsioon. Energiatõhususe arvutamise meetodid ei peaks põhinema üksnes küttehooajal, vaid peaks hõlmama ehitise aastaringset energiatõhusust. Nende meetodite puhul peaks arvesse võtma olemasolevaid Euroopa standardeid.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Komisjon peaks sätestama võrdleva metoodika energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks. Liikmesriigid peaksid kõnealust võrdlevat metoodikat kasutama tulemuste võrdlemiseks nende poolt vastu võetud energiatõhususe miinimumnõuetega. Sellise võrdlemise tulemused ja tulemuste saamiseks kasutatud andmed tuleks esitada korrapäraselt komisjonile. Saadud andmed peaksid võimaldama komisjonil hinnata liikmesriikide edusamme energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme saavutamisel ja koostada nende kohta aruandeid. Pärast üleminekuperioodi lõppu peaksid liikmesriigid kõnealust võrdlevat metoodikat kasutama oma energiatõhususe miinimumnõuete läbivaatamisel.	(12) Komisjon peaks sätestama ühise metoodika energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks. See metoodika peaks vastama metoodikale, mida kasutatakse ühenduse õigusaktides, mis käsitlevad ehitise koostisosadeks olevate toodete, komponentide ja tehnosüsteemide tõhusust. Liikmesriigid peaksid kõnealust ühist metoodikat kasutama energiatõhususe miinimumnõuete vastuvõtmiseks. Sellise arvutuse tulemused ja tulemuste saamiseks kasutatud andmed tuleks esitada korrapäraselt komisjonile. Saadud andmed peaksid võimaldama komisjonil hinnata liikmesriikide edusamme energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme saavutamisel ja koostada nende kohta aruandeid. Liikmesriigid peaksid kõnealust metoodikat rakendama oma energiatõhususe miinimumnõuete läbivaatamisel ja kehtestamisel.
Selgitus
Direktiiv peaks olema vastavuses kehtivate õigusaktidega.
Võrdleva metoodika asemel on vaja siseturu lähenemisviisil põhinevat ühtset arvutusmeetodit objektiivsete muutujatega, milles võetaks arvesse piirkondlikke erinevusi.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Ehitistel on mõju pikaajalisele energiatarbimisele ning seetõttu peaksid uued ehitised vastama kohalikule kliimale kohandatud energiatõhususe miinimumnõuetele. Kuna üldiselt ei kasutata alternatiivsete energiaallikate rakendamist täielikult ära , tuleks kaaluda alternatiivsete energiaallikate tehnilist, keskkonnaalast ja majanduslikku teostatavust, sõltumata ehitise suurusest.	(13) Ehitistel on suur mõju pikaajalisele energiatarbimisele. Arvestades olemasolevate ehitiste pikka renoveerimistsüklit, peaksid uued ehitised ja olemasolevad ehitised, mida ulatuslikult renoveeritakse, seetõttu vastama kohalikule kliimale kohandatud energiatõhususe miinimumnõuetele. Kuna üldiselt ei kasutata alternatiivsete energiaallikate rakendamist täielikult ära, tuleks uute ja olemasolevate ehitiste puhul kaaluda alternatiivsete energiaallikate rakendamist, sõltumata ehitise suurusest, järgides põhimõtet, et kõigepealt tagatakse soojendamiseks ja jahutamiseks vajaliku energia vähendamine minimaalse kulutõhusa tasemeni.
Selgitus
Kuna olemasolevate ehitiste renoveerimistsükkel on umbes 25 aastat, oleks olemasolevate ehitiste väljajätmisel taastuvenergia- või koostootmissüsteemide kasutamise nõue vaid piiratud mõjuga. Arvestades, et olemasolevad ehitised moodustavad 95 % kõikidest ehitistest, ei tohiks seda võimalust kasutamata jätta.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Olemasolevate ehitiste ulatuslikum renoveerimine, sõltumata ehitise suurusest, pakub võimalust kulutõhusate meetmete võtmiseks, et energiatõhusust suurendada. Kulutõhususe eesmärgil peaks olema võimalik piirata energiatõhususe miinimumnõuete kohaldamist/piirduda energiatõhususe miinimumnõuete kohaldamisel renoveeritavate osadega, mis on ehitise energiatõhususe seisukohast kõige olulisemad.	(14) Olemasolevate ehitiste ulatuslikum renoveerimine, sõltumata ehitise suurusest, pakub võimalust kulutõhusate meetmete võtmiseks, et kogu ehitise energiatõhusust suurendada. Kulutõhusate meetmete nõuete kehtestamine tagab, et ei looda tõkkeid, mille tõttu ulatuslikum renoveerimine jäetaks tegemata.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Uuringutest nähtub, et ehitussektor kannatab ebaefektiivsuse all, mille tõttu lõppkasutaja kulud on oluliselt suuremad kui optimaalsed kulud. Arvutused näitavad, et ehituskulusid saaks vähendada kuni 30–35%, vähendades jäätmeid enamikus ehitusprotsessides ja enamiku toodete puhul. Ehitussektori ebatõhusus on suureks ohuks käesoleva direktiivi eesmärgi suhtes, sest ehituse ja renoveerimise põhjendamatult suur maksumus vähendab selle sektori kulutõhusust ja seega ka energiatõhusust. Käesoleva direktiivi nõuetekohase toimimise tagamiseks peaks komisjon hindama ehitusturu toimimist ning esitama oma järeldused ja ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid peaksid püüdma tagada ehituse ja renoveerimise valdkonnas läbipaistvat hinnakujundust ning võtma lisaks asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada tõkked, mis takistavad turulepääsu ning asjakohaste vahendite ja infrastruktuuri kättesaadavust uutele sisenejatele, eeskätte VKEdele.
Selgitus
Uuringutest nähtub, et koguni 30–35 % ehituskuludest võib otseselt seostada jäätmetega protsessi ja tootmise käigus. („Jäätmed ehitusprotsessis – üleskutse uuele lähenemisele”, Josephson/Saukkoriipi, tehiskeskkonna ökonoomika ja majandamise juhtimiskeskus, Chalmersi tehnikaülikool, Göteborg 2007). Ebavajalike kulude vähendamine ehitussektoris suurendaks märkimisväärselt renoveerimiste arvu, ning see parandaks ehitiste energiatõhusust, sest need renoveerimised oleksid lõppkasutajatele palju odavamad.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 b) Kodumasinate ning kütte- ja jahutusseadmete energiatõhususe parandamiseks tuleks arendada ja kasutusele võtta infotehnoloogia, eesmärgiga saavutada „arukas ehitis”.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) On vaja meetmeid, et suurendada nende ehitiste arvu, mis mitte üksnes ei vasta kehtivatele energiatõhususe miinimumnõuetele, vaid on veelgi energiatõhusamad. Selleks peaksid liikmesriigid koostama riiklikud kavad selliste ehitiste arvu suurendamiseks, mille süsinikdioksiidiheited ja primaarenergiatarbimine on väikesed või puuduvad, ja esitama need kavad korrapäraselt komisjonile.	(15) On vaja meetmeid, et suurendada nende ehitiste arvu, mis mitte üksnes ei vasta kehtivatele energiatõhususe miinimumnõuetele, vaid millega tagatakse vähemalt kulutõhusal tasemel energiatõhusus. Selleks peaksid liikmesriigid koostama riiklikud kavad selliste ehitiste arvu suurendamiseks, mille energia netotarve võrdub nulliga, ja esitama need kavad korrapäraselt komisjonile.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Liikmesriike tuleks ergutada võtma meetmeid lisaks nendele, mis on sätestatud käesolevas direktiivis, et edendada ehitiste suuremat energiatõhusust. Need meetmed võivad hõlmata rahalisi ja maksusoodustusi ettevõtjatele, eluasemete omanikele ja üürnikele, sealhulgas renoveerimisteenuste vähendatud käibemaksumäärasid.
Selgitus
Arvestades seda, et energiatõhususse tehtavad investeeringud nõuavad sageli kohe suuri summasid, on ettevõtjatel, eluasemete omanikel ja üürnikel vaja rahalist abi esialgse investeeringu tegemisel. Seda võib pakkuda nullintressiga laenude näol eluasemete omanikele või vähendatud käibemaksumäära abil energiatõhususe saavutamiseks tehtava renoveerimisega seotud teenustele. Vähendatud käibemaksumäära kohaldamine vaid toodetele võib soodustada mittekvalifitseeritud tööjõu kasutamist, mis vähendab tehtavate tööde tulemuslikkust, mis omakorda ei taga energia kokkuhoidu.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 b) Liikmesriigid peaksid vältima tarbijatele suunatud moonutavat energiahinna reguleerimist, mis ei motiveeri energiat kokku hoidma.
Selgitus
Energiahindade reguleerimisel on kalduvus suurendada lõpptarbijate energiatarbimist ja moonutada energiaturgu. Selliseid reguleerivaid meetmeid tuleks vältida ning need tuleks asendada meetmetega, mis motiveerivad lõpptarbijaid energiat säästma.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Ehitise või selle osade tulevasele ostjale või üürnikule tuleks energiamärgise kaudu anda õiget teavet ehitise energiatõhususe kohta ja praktilisi nõuandeid energiatõhususe suurendamiseks. Märgis peaks samuti sisaldama andmeid selle kohta, kuidas kütmine ja jahutamine tegelikult mõjutavad ehitise energiavajadust, primaarenergia tarbimist ja süsinikdioksiidi heiteid.	(17) Ehitise või selle osade tulevasele ostjale või üürnikule tuleks energiamärgise kaudu anda õiget teavet ehitise energiatõhususe kohta ja praktilisi nõuandeid energiatõhususe suurendamiseks. Märgis peaks samuti sisaldama andmeid selle kohta, kuidas kütmine ja jahutamine tegelikult mõjutavad ehitise energiavajadust, primaarenergia tarbimist ja süsinikdioksiidi heiteid. Ehitiste omanikel peaks olema võimalus taotleda energiamärgist või märgise ajakohastamist igal ajal, mitte ainult siis, kui ehitist üüritakse, müüakse või renoveeritakse.
Selgitus
Energiamärgist peaks olema võimalik saada mitte ainult siis, kui ehitist või selle osa üüritakse, müüakse või renoveeritakse, vaid ka vastava taotluse esitamisel.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) Riigiasutused peaksid olema eeskujuks ja rakendama energiamärgises toodud soovitusi selle kehtivusaja jooksul. Liikmesriigid peaksid oma riiklikesse kavadesse lisama meetmed, et toetada riigiasutusi energiatõhususe varasel parandamisel ja energiamärgises toodud soovituste rakendamisel märgise kehtivusaja jooksul. Riiklike kavade väljatöötamisel peaksid liikmesriigid konsulteerima kohalike ja piirkondlike asutuste esindajatega.
Selgitus
Riigiasutused peaksid olema eeskujuks ja rakendama energiamärgisel toodud soovitusi. Liikmesriigid peaksid oma riiklikesse kavadesse lisama meetmed, et toetada riigiasutusi selle tegemisel ja energiatõhususe varasel parandamisel. Riiklike kavade väljatöötamisel peaksid liikmesriigid konsulteerima kohalike ja piirkondlike ametiasutuste esindajatega.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 b) Direktiivis 2006/32/EÜ sätestatud arukate arvestite paigaldamise nõuete kohaselt tuleks omanikele ja üürnikele anda täpset ajakohast teavet energiatarbimise kohta ehitistes, kus nad elavad.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Ehitised, kus asuvad riigiasutused ja mida inimesed tihti külastavad, on heaks võimaluseks näidata, kuidas keskkonna- ja energiatõhususe aspekte arvesse võetakse, ning seetõttu tuleks kõnealuste ehitiste puhul korrapäraselt läbi viia energiaaudit . Avalikkust tuleks energiatõhususest paremini teavitada ja panna nähtavalt välja energiamärgised .	(18) Ehitised, kus asuvad riigiasutused ja mida inimesed tihti külastavad, peaksid näitama eeskuju, kuidas keskkonna- ja energiatõhususe aspekte arvesse võetakse, ning seetõttu tuleks kõnealuste ehitiste puhul korrapäraselt läbi viia energiaaudit. Avalikkust tuleks energiatõhususest paremini teavitada ja panna nähtavalt välja energiamärgised. Kui liikmesriigid otsustavad muuta energiakasutuse üheks energiamärgise saamise nõudeks, võib kasutada objektipõhist lähenemisviisi, mille puhul üksteise lähedal asuvate ehitiste kompleks, milles asub sama asutus, omab ühiseid energiaarvesteid.
Selgitus
Selles muudatusettepanekus toonitatakse mõne liikmesriigi eeskuju, kes on laiendanud esitatava teabe nõudeid nii, et selles peab kajastuma nii ehitise energiatõhusus kui ka see, kuidas elanikud energiat kasutavad. Objektipõhise lähenemisviisi puhul võetakse sellistel puhkudel arvesse seda, kuidas ülikoolid, haiglad ja muud sarnased avaliku sektori objektid on korraldatud, ning see võib anda parema ülevaate objekti kogu energiatarbimisest ja keskkonnamõju.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Liikmesriikide omistatud energiamärgiste vastastikuse tunnustamise tagamine muutub tõenäoliselt oluliseks finants- ja muude energiatõhusust toetavate teenuste piiriülese turu arendamisel. Selle edendamiseks peaks komisjon kehtestama ühtsed miinimumstandardid märgiste sisu ja esitusviisi kohta ning ekspertide akrediteerimise kohta. Energiamärgised peaksid olema nii omaniku kui ka üürniku keeles, et soovitustest oleks lihtne aru saada.
Selgitus
On vaja, et energiamärgiseid tunnustataks vastastikku. Märgise sisu peab olema loetav ja mõistetav nii üürnikule kui ka omanikule, et nad saaksid tegutseda vastavalt sellele kantud soovitustele.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Viimastel aastatel on hakatud Euroopa riikides kasutama rohkem kliimaseadmeid. Sellega kaasnevad märkimisväärsed probleemid tippkoormuse ajal, elektrikulude tõus ja energiatasakaalu rikkumine nendes riikides.	(19) Viimastel aastatel on hakatud Euroopa riikides kasutama rohkem kliimaseadmeid. Sellega kaasnevad märkimisväärsed probleemid tippkoormuse ajal, elektrikulude tõus ja energiatasakaalu rikkumine kõigis liikmesriikides. Esmatähtsaks tuleks pidada strateegiaid, millega edendatakse ehitiste soojustõhusust suveperioodil. Selleks tuleks veelgi arendada passiivseid jahutusmeetodeid, eeskätt neid, mis parandavad kliimatingimusi siseruumides ja mikrokliimat ehitiste ümber.
Selgitus
Arvestades, et ELis eeldatakse kliima üldist soojenemist, ei ole mingit mõtet enam seada tähtsuse järjekorda strateegiaid selle kohta, kuidas parandada sisekliimat kõige enam mõjutatud riikides. Viimaste aastate näitel on selge, et kuumad suved ELi lõunapoolsetes liikmesriikides mõjutavad energiavarustust ka Kesk-Euroopas. See muudab meetmete võtmise vajaduse eriti pakiliseks.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Erialase ettevalmistusega töötajate läbiviidav kütte- ja kliimaseadmete korrapärane ülevaatus aitab kaasa nende täpsele reguleerimisele vastavalt toote spetsifikaadile ning tagab seeläbi keskkonna, ohutuse ja energiakasutuse seisukohast optimaalse toimimise. Kogu kütte- ja kliimaseadmete süsteemi tuleks korrapäraselt sõltumatult hinnata süsteemi olelusringi jooksul, eelkõige enne süsteemi asendamist või ajakohastamist.	(20) Erialase ettevalmistusega töötajate läbiviidav kütte- ja kliimaseadmete korrapärane ülevaatus aitab kaasa nende täpsele reguleerimisele vastavalt toote spetsifikaadile ning tagab seeläbi keskkonna, ohutuse ja energiakasutuse seisukohast optimaalse toimimise. Kogu kütte- ja kliimaseadmete süsteemi tuleks korrapäraselt sõltumatult hinnata süsteemi olelusringi jooksul, eelkõige enne süsteemi asendamist või ajakohastamist. Ehitiste omanike ja üürnike halduskoormuse vähendamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et energiamärgise andmisel toimuks küttesüsteemi ja kliimaseadmete ülevaatus; ning et küttesüsteemi ja kliimaseadmete ülevaatus toimuks võimaluse korral üheaegselt.
Selgitus
Oluline on vähendada ehitiste omanike ja üürnike halduskoormust.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) Kohalikel ja piirkondlikel asutustel on käesoleva direktiivi edukal rakendamisel otsustav roll. Nende esindajatega tuleks konsulteerida direktiivi rakendamise iga aspekti üle riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Kohalikud planeerijad ja ehitusinspektorid peaksid saama piisavalt juhiseid ja vahendeid vajalike ülesannete täitmiseks.
Selgitus
Kohalikel ja piirkondlikel asutustel on käesoleva direktiivi edukal rakendamisel otsustav tähtsus. Nende esindajatega tuleks konsulteerida direktiivi rakendamise iga aspekti üle riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Kohalikud planeerijad ja ehitusinspektorid peaksid saama piisavalt juhiseid ja vahendeid vajalike ülesannete täitmiseks.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 b) Kuivõrd paigaldaja kutsealal tegutsema asumine või tegutsemine on reguleeritud, on kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eeltingimused sätestatud direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Seetõttu kohaldatakse käesolevat direktiivi ilma direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamist piiramata. Kuigi direktiiviga 2005/36/EÜ on kehtestatud nõuded kutsekvalifikatsioonide, sealhulgas arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks, tuleb lisaks tagada, et arhitektid ja planeerijad võtavad oma kavandites ja projektides nõuetekohaselt arvesse suure tõhususega tehnoloogiate kasutamist. Liikmesriigid peaksid seetõttu andma selgeid juhiseid. Juhistega ei tohi piirata direktiivi 2005/36/EÜ sätete ning eelkõige selle artiklite 46 ja 49 kohaldamist.
Selgitus
Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine liikmesriikide vahel soodustab asjatundjate vaba liikumist üle riigipiiride, seadmata piiranguid nende tegevusele. Käesoleva põhjendusega viiakse direktiiv vastavusse taastuvate energiaallikate direktiiviga.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused kohandada teatavat I lisas sätestatud üldraamistikku tehnika arenguga, töötada välja metoodika energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusate tasemete arvutamiseks ning kehtestada ühtsed põhimõtted selliste ehitiste määratlemiseks, mille süsinikdioksiidiheited ja primaarenergiatarbimine on väikesed või puuduvad. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi vähem olulisi sätteid, tuleb kõnealused meetmed vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	(23) Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused kohandada teatavat I lisas sätestatud üldraamistikku tehnika arenguga, töötada välja ühine metoodika energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusate tasemete arvutamiseks ning anda määratlus ehitiste kohta, mille energia netotarve võrdub nulliga, võttes arvesse tavapäraseid piirkondlikke ilmastikutingimusi ja nende ilmastikutingimuste prognoositavaid muutusi aja jooksul. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi vähem olulisi sätteid, tuleb kõnealused meetmed vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Selgitus
Komisjonil tuleks välja töötada metoodika energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusate tasemete arvutamiseks ning üldine määratlus ehitiste kohta, mille energia netotarve võrdub nulliga, võttes arvesse tavapäraseid piirkondlikke ilmastikutingimusi ja nende ilmastikutingimuste prognoositavaid muutusi aja jooksul.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Kuna valgustusrakendused võtavad praegu umbes 14 % ELis kasutatavast energiast ning tänapäevaste valgustussüsteemidega saab säästa enam kui 80 % energiast, hoides samal ajal valgustustingimused kooskõlas Euroopa standarditega, (see on veel kasutamata varu, mis võimaldab Euroopa Liidul saavutada 2020. aasta eesmärgid), peaks komisjon võtma asjakohased meetmed valgustusprojekti direktiivi vastuvõtmiseks, et täiendada käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid ja eesmärke. Parematest valgustusprojektidest ja energiatõhusatest valgusallikatest saadavat suuremat energiatõhusust kooskõlas toodete energiakasutuse direktiiviga loetakse märkimisväärseks panuseks ehitiste energiatõhususe parandamisel.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Kuna tulenevalt ehitussektori keerukusest ning riikide eluasemeturgude suutmatusest rahuldavalt lahendada energiatõhususe probleeme ei ole ehitiste energiatõhususe suurendamise eesmärgid liikmesriikide tasandil piisaval määral saavutatavad, vaid on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastu meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva direktiiviga edendatakse ühenduses ehitiste energiatõhusust, võttes arvesse väliskliimat ja kohalikke tingimusi ning sisekliima nõudeid ja tasuvust.	Käesoleva direktiiviga edendatakse ühenduses ehitiste energiatõhusust, võttes arvesse väliskliimat ja kohalikke tingimusi ning sisekliima nõudeid ja energiatõhususe kulutõhusat taset.
Selgitus
Direktiivi sisu peaks hõlmama viidet kulutõhususe arvutusmetoodikale, samuti ehitise välispiirete komponentide ja tehnosüsteemide energiatõhususe miinimumnõuetele ning nende kohaldamisele uutes ja olemasolevates ehitistes. Uues sõnastuses on oluline osa eesmärkidel, mis on seotud ehitistega, mille energia netotarve on null. Tuleks lisada liimesriikide vahelised ehitiste energiatõhususe audiitorite ning kütte- ja kliimaseadmete inspektorite koolitamise, väljaõpetamise ja vastastikuse tunnustamisega seotud nõuded.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) ehitiste ja nende osade  üldise energiatõhususe arvutusmeetodite üldraamistik;	a) ehitiste ja nende osade, ehitise välispiirete komponentide ja tehnosüsteemide üldise energiatõhususe arvutusmeetodid;
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) miinimumnõuete rakendamine oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate ehitiste ja nende osade energiatõhususe suhtes;	c) miinimumnõuete rakendamine ulatuslikult renoveeritavate olemasolevate ehitiste ning ehitise välispiirete komponentide ja tehnosüsteemide energiatõhususe suhtes nende asendamise või moderniseerimise korral;
Selgitus
Direktiivi sisu peaks hõlmama viidet kulutõhususe arvutusmetoodikale, samuti ehitise välispiirete komponentide ja tehnosüsteemide energiatõhususe miinimumnõuetele ning nende kohaldamisele uutes ja olemasolevates ehitistes. Uues sõnastuses on oluline osa eesmärkidel, mis on seotud ehitistega, mille energia netotarve on null. Tuleks lisada liimesriikide vahelised ehitiste energiatõhususe audiitorite ning kütte- ja kliimaseadmete inspektorite koolitamise, väljaõpetamise ja vastastikuse tunnustamisega seotud nõuded.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) riiklikud kavad selliste ehitiste arvu suurendamiseks, mille süsinikdioksiidiheited ja primaarenergiatarbimine on väikesed või puuduvad;	d) riiklikud kavad ja eesmärgid selliste ehitiste arvu suurendamiseks, mille energia netotarve võrdub nulliga;
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g a) liimesriikide vahelised ehitiste energiatõhususe audiitorite ning kütte- ja kliimaseadmete inspektorite koolitamise, väljaõpetamise ja vastastikuse tunnustamisega seotud nõuded.
Selgitus
Direktiivi sisu peaks hõlmama viidet kulutõhususe arvutusmetoodikale, samuti ehitise välispiirete komponentide ja tehnosüsteemide energiatõhususe miinimumnõuetele ning nende kohaldamisele uutes ja olemasolevates ehitistes. Uues sõnastuses on olulisel kohal eesmärgid, mis on seotud ehitistega, mille energia netotarve on null. Tuleks lisada liimesriikide vahelised ehitiste energiatõhususe audiitorite ning kütte- ja kliimaseadmete inspektorite koolitamise, väljaõpetamise ja vastastikuse tunnustamisega seotud nõuded.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt g b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g b) riiklikud kavad takistuste kõrvaldamiseks ehitus-, üüri- ja muinsuskaitseseaduste osas ning rahaliste stiimulite loomiseks.
Selgitus
Liikmesriike tuleks julgustada looma täiendavaid rahalisi stiimuleid, nt maksuseaduste raames, ning kõrvaldama olemasolevad takistused ehitus-, üüri- ja muinsuskaitseseaduste osas. See kehtib muu hulgas ka muinsuskaitse all oleva kinnisvara suhtes rakendatavate energiasäästliku ajakohastamise eeskirjade ja kehtivate ajakohastamisnõuete kohta.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a) „uus ehitis” – ehitis, mille ehitusluba on saadud pärast käesoleva direktiivi jõustumist;
Selgitus
Uue ehitise määratlus on vajalik seetõttu, et uue ehitise ehitamine võtab aega kuid/aastaid. Ehitistele, mille ehitusluba saadakse pärast käesoleva direktiivi jõustumist, on oluline kehtestada uued nõuded.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b) „ehitise osad” – ehitisse kuuluvad korterid või eraldi kasutamiseks määratud üksused;
Selgitus
Terminit „ja nende osad” kasutatakse direktiivi paljudes artiklites. Seetõttu tuleks see määratleda; vastasel korral on oht, et kõnealust terminit võidakse tõlgendada nii, et see hõlmab ehitiste komponente ja tehnosüsteeme. Seda kasutatakse auditit käsitlevates artiklites mitmepereelamute või ärihoonete eraldi kasutamiseks mõeldud osade, näiteks korterite või ametiruumide tähenduses.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 1 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 c) „ehitis, mille energia netotarve võrdub nulliga” – ehitis, milles aastane primaarenergia kogutarbimine on tänu väga kõrgel tasemel olevale energiatõhususele võrdne kohapeal taastuvallikatest saadava energia toodanguga või sellest väiksem;
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2) „ehitise tehnosüsteem“ – tehnilised seadmed kütmiseks, jahutamiseks, ventileerimiseks, vee soojendamiseks, valgustamiseks ja elektri tootmiseks või nimetatud eesmärkide kombinatsiooniks;	2) „ehitise tehnosüsteem“ – tehnilised seadmed kütmiseks, jahutamiseks, ventileerimiseks, vee soojendamiseks, valgustamiseks ja elektri tootmiseks, mõõtmis-, seire- ja kontrollsüsteemide jaoks, või nimetatud eesmärkide kombinatsiooniks;
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3) „ehitise energiatõhusus“ – ehitise tüüpilise  kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik  arvutuslik või mõõdetud  energia hulk, mis hõlmab  muu hulgas kütmiseks, vee soojendamiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks kasutatavat energiat  .	3) „ehitise energiatõhusus“ – ehitise tüüpilise kasutusega seotud primaarenergia nõudluse rahuldamiseks vajalik arvutuslik või mõõdetud energia hulk, mida väljendatakse kilovatt-tundides ruutmeetri kohta (kWh/m2) aastas ja mis hõlmab muu hulgas kütmiseks, vee soojendamiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks ja sisseehitatud valgustuseks kasutatavat energiat, võttes arvesse passiivsest päikeseenergiast saadavat kasu, päikese varjamist ja loomulikku valgustust;
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4) „primaarenergia“ – taastuv ja mittetaastuv energia, mida ei ole muundatud ega transformeeritud;	4) „primaarenergia“ – taastuvatest ja taastumatutest allikatest saadud energia, mida ei ole muundatud ega transformeeritud;
Selgitus
ELi erinevates poliitikavaldkondades peaksid määratlused olema sidusad. Sõnastust soovitatakse muuta, et viidata otseselt mõistele „taastuvatest energiaallikatest saadud energia”, nagu on soovitatud 17. detsembril 2008. aastal Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgul vastu võetud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia direktiivi artikli 2 punktis a.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a) „taastuvatest energiaallikatest saadud energia” – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest saadud energia: tuuleenergia, päikeseenergia, geotermiline energia, aerotermiline energia, hüdrotermiline energia, ookeanienergia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid;
Selgitus
Taastuvatest energiaallikatest saadud energia etendab uuesti sõnastamise ettepanekus olulist rolli ja seepärast tuleks see vastavalt määratleda. ELi erinevates poliitikavaldkondades peaksid määratlused olema sidusad. Esildatud määratlusele vastab 17. detsembril 2008. aastal Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgul vastu võetud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia direktiivi artikli 2 punkt a.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5) „ehitise välispiirded“ – ehitise sisemust väliskeskkonnast eraldavad elemendid, sealhulgas aknad, seinad, vundament, keldri lagi, laed, katus ja isolatsioon;	5) „ehitise välispiirded“ – ehitise sisemust väliskeskkonnast eraldavad integreeritud elemendid;
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a) „välispiirete komponent” – ehitise mingi osa, mis mõjutab ehitise energiatõhusust ega kuulu ehitise tehnosüsteemi, hõlmates aknaid, varikatteid, välisuksi, seinu, vundamenti, keldrilage, lage, katust ja isolatsiooni;
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6) „oluline rekonstrueerimine“ – ehitise rekonstrueerimine, mille puhul:	6) „ulatuslik renoveerimine“ – ehitise renoveerimine, mille puhul:
a) ehitise välispiirete või tehnosüsteemide rekonstrueerimisega seotud kulud on suuremad kui 25 % hoone väärtusest, välja arvatud selle maa väärtus, millel ehitis asub, või	a) ehitise välispiirete või tehnosüsteemide renoveerimisega seotud kulud on suuremad kui 20 % hoone väärtusest, kusjuures see väärtus põhineb asjaomases liikmesriigis käibivatel ehituskuludel, välja arvatud selle maa väärtus, millel ehitis asub, või
b) rekonstrueeritakse rohkem kui 25 % ehitise välispiirete pindalast;	b) renoveeritakse rohkem kui 25 % ehitise välispiirete pindalast, millel on otsene mõju ehitise energiatõhususele;
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10) „kulutõhus tase“ – madalaim kulude tase ehitise olelusringi jooksul, kusjuures kulude kindlaksmääramisel võetakse arvesse investeerimiskulusid, hooldus- ja käituskulusid (sh energiakulusid) ning juhul, kui need on asjakohased, ka toodetud energiast saadud tulu ja kõrvaldamiskulusid;	10) „kulutõhus tase“ – selline kulude tase, mille puhul kulude ja tulude analüüs on positiivne ehitise kogu olelusringi jooksul, kusjuures võetakse arvesse vähemalt investeerimis- ja käituskulude (sh energiakulude) nüüdispuhasväärtust ning, juhul kui need on asjakohased, ka hooldust, toodetud energiast saadud tulu ja kõrvaldamiskulusid;
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
14) „soojuspump“ – seade või paigaldis, mis võtab madalal temperatuuril soojust õhust, veest või maast ja suunab soojuse ehitisse.	14) „soojuspump“ – masin, seade või paigaldis, mis kannab looduskeskkonnast, näiteks õhust, veest või pinnasest, saadava soojuse üle ehitistesse või tööstuslikesse rakendustesse, pöörates soojuse loomulikku voolu selliselt, et see voolab madalamalt temperatuurilt kõrgemale. Käesolevas direktiivis taastuva energiana käsitatava soojuspumpade poolt kasutatava keskkonnenergia hulk vastab direktiivis 2009/.../EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) sätestatule.
Selgitus
Soojuspumpade määratlus ning niisuguste seadmete tõhususe ja primaarenergia hulga arvutamiseks kasutatav metoodika peab olema kooskõlas hiljuti vastu võetud direktiiviga taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	14 a) „energiavaesus” – olukord, kus majapidamine peab kulutama rohkem kui 10 % oma sissetulekutest energiaarvetele, et kütta oma kodu vastuvõetava tasemeni, mis põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemetel.
Selgitus
Muudatusettepanekus 31 viidatud termini „energiavaesus” määratlemine on tehniliselt vajalik.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 14 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	14 b) „valgustussüsteem” – selline komponentide kogum, mida on tarvis teatud valgustaseme tagamiseks.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 14 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	14 c)„kaugküte või kaugjahutus” – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast mitmesse hoonesse, et kasutada seda ruumi või protsesside kütteks või jahutamiseks või vee soojendamiseks.
Selgitus
Direktiiv peaks sisaldama kaugkütte või kaugjahutuse määratlust. Need on olulised infrastruktuurid, mis võimaldavad energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate koostoimeid.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 14 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	14 d) „valgustusprojekt” – skeem või joonis, milles on üksikasjalikult esitatud valgustite, kaas arvatud nende juhtseadmete, konfiguratsioon ja paigutus.
Selgitus
Valgustusprojekti eesmärk on valida valgustamiseks õiged kriteeriumid vastavalt ühtlustatud Euroopa standarditele, kasutades võimalikult kõrge energiatõhususega valgustussüsteeme.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid kohaldavad ehitiste energiatõhususe arvutamiseks meetodeid vastavalt  I lisas sätestatud üldraamistikule.	1. Komisjon, olles konsulteerinud asjaomaste sidusrühmade ning eriti kohalike, piirkondlike ja riigiasutuste esindajatega, töötab 31. märtsiks 2010 välja meetodid energiatõhususe arvutamiseks vastavalt I lisas sätestatud üldraamistikule.
	Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid selle täiendamise teel, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Meetodid võetakse vastu  riiklikul või piirkondlikul tasandil.	2. Liikmesriigid rakendavad neid üldisi meetodeid.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – teine a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Ehitiste energiatõhusust väljendatakse läbipaistval viisil ja see hõlmab süsinikdioksiidiheidete ja primaarenergianõudluse näitajat.
Selgitus
Käesoleva direktiivi üldine poliitiline eesmärk on vähendada ehitistes süsinikdioksiidi mõju. Seetõttu tuleks kõnealust eesmärki artiklis 3 selgesõnaliselt mainida.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada ehitiste energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine kulutõhusa taseme saavutamiseks  ning nõuete arvutamine  artiklis 3 osutatud meetodite kohaselt .	1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada ehitiste ning ehitiste välispiirete komponentide ja tehnosüsteemide ning nende osade energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine vähemalt kulutõhusa taseme saavutamiseks ning nõuete arvutamine artiklis 3 osutatud üldiste meetodite kohaselt.
Nõuete kehtestamisel võivad liikmesriigid teha vahet uute ja olemasolevate ehitiste vahel  ning ehitiste eri kategooriate vahel .	Nõuete kehtestamisel konsulteerivad liikmesriigid ametiasutuste ja teiste asjaomaste sidusrühmadega ning võivad teha vahet uute ja olemasolevate ehitiste vahel ning ehitiste eri kategooriate vahel.
Nõuete puhul võetakse arvesse üldisi sisekliima tingimusi, vältimaks võimalikku negatiivset mõju, nagu ebapiisavat ventilatsiooni, ning ka kohalikke tingimusi ja ehitise kavandatud funktsiooni ja vanust.	Need nõuded on kooskõlas ühenduse muude rakendatavate õigusaktidega ja nende puhul võetakse arvesse üldisi sisekliima ning sise- ja välisvalgustuse tingimusi, vältimaks võimalikku negatiivset mõju, nagu ebapiisav ventilatsioon, ebapiisav loomulik valgustus, ning ka kohalikke tingimusi ja ehitise kavandatud funktsiooni ja vanust.
Nõuded vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt viie aasta järel ning vajaduse korral ajakohastatakse neid  ehitussektoris toimunud tehnika arengu kajastamiseks.	Nõuded vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt nelja aasta järel ning neid ajakohastatakse ehitussektoris toimunud tehnika arengu kajastamiseks.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada või kohaldada lõikes 1 osutatud nõudeid järgmiste ehitiste kategooriate suhtes:	2. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada või kohaldada lõikes 1 osutatud nõudeid järgmiste ehitiste kategooriate suhtes:
a) ehitised , mis on ametliku kaitse all teatava keskkonna või nende endi spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu ja kus energiatõhususe miinimumnõuete  täitmine muudaks vastuvõetamatult nende olemust või välimust;	(a) ehitised, mis on ametliku kaitse all teatava keskkonna või nende endi spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu, nii et konkreetse energiatõhususe miinimumnõude täitmine muudaks vastuvõetamatult nende olemust või välimust;
b) kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad ehitised;	b) kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad ehitised;
c) ajutised ehitised, mille kavandatud kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja madala energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned ning eluruumideta põllumajandushooned, mida kasutatakse energiatõhususe riikliku sektorikokkuleppega hõlmatud sektoris;	c) ajutised ehitised, mille kavandatud kasutusiga on alla 18 kuu, tööstusalad, töökojad ja madala energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned ning eluruumideta põllumajandushooned, mida kasutatakse energiatõhususe riikliku sektorikokkuleppega hõlmatud sektoris;
d) elamud, mis on mõeldud kasutamiseks alla nelja kuu jooksul aastas;
e) eraldi seisvad ehitised, mille kasulik põrandapind on alla 50 m2.	e) eraldi seisvad ehitised, mille kasulik põrandapind on alla 50 m2.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Alates 30. juunist 2014 ei anna liikmesriigid soodustusi selliste ehitiste või nende osade ehitamiseks või rekonstrueerimiseks, mis ei vasta artikli 5 lõikes 2 osutatud arvutuse tulemusele vastavatele energiatõhususe miinimumnõuetele.	3. Alates 30. juunist 2012 annavad liikmesriigid soodustusi vaid selliseks ehitiste või nende osade, sealhulgas välispiirete komponentide ehitamiseks või ulatuslikuks renoveerimiseks, mille tulemused vastavad vähemalt energiatõhususe miinimumnõuetele, mille täitmist tõendab artikli 5 lõikes 2 osutatud arvutuse tulemus.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Alates 30. juunist 2017 tagavad liikmesriigid, et kui nad vaatavad oma energiatõhususe miinimumnõudeid läbi vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, vastavad miinimumnõuded artikli 5 lõikes 2 osutatud arvutuse tulemustele.	4. Liikmesriigid vaatavad hiljemalt 30. juuniks 2015 läbi oma energiatõhususe miinimumnõuded vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ning tagavad, et kõnealused nõuded vastavad vähemalt artikli 5 lõikes 2 osutatud arvutuse tulemustele.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Liikmesriigid annavad toetusi ja tehnilist nõu ajalooliste ehitiste või keskuste puhul, et luua konkreetseid energiatõhususega kohandamise programme.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b. Ajaloolistes keskustes paiknevate energiatootmissüsteemide ja isolatsioonivahendite puhul tuleb mõju hinnata visuaalselt.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon sätestab 31. detsembriks 2010 võrdleva metoodika ehitiste või nende osade energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks. Võrdleva meetodika puhul tehakse vahet uute ja olemasolevate ehitiste vahel ning ehitiste eri kategooriate vahel.	1. Komisjon, olles konsulteerinud asjaomaste sidusrühmade ning eriti kohalike, piirkondlike ja riigiasutuste esindajatega ning võttes aluseks III a lisas esitatud põhimõtted, sätestab 31. märtsiks 2010 üldise metoodika ehitiste või nende osade energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks. See üldine metoodika võib olla seotud asjaomaste Euroopa standarditega ning selles
	– tehakse vahet uute ja olemasolevate ehitiste vahel ning ehitiste eri kategooriate vahel ning
	– kajastatakse eri liikmesriikides valitsevaid erinevaid ilmastikutingimusi ja nende tingimuste tõenäolist muutumist asjaomase ehitise eluea jooksul ning
	– esitatakse üldised oletused energiakulude kohta ja nende kulude arvestamise meetodid.
	Vajaduse korral vaatab komisjon võrdleva metoodika iga viie aasta tagant läbi ja ajakohastab seda.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid selle täiendamise teel, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid selle täiendamise teel, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
2. Liikmesriigid arvutavad energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme, kasutades lõike 1 kohaselt kehtestatud võrdlevat metoodikat ja asjakohaseid parameetreid, näiteks kliimatingimusi, ning võrdlevad arvutuse tulemusi nende poolt sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetega.	2. Liikmesriigid arvutavad energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme, kasutades lõike 1 kohaselt kehtestatud üldist metoodikat ja asjakohaseid parameetreid, näiteks kliimatingimusi.
Nad esitavad komisjonile aruande kõikide arvutuseks kasutatud sisendandmete ja eelduste ning kõikide arvutustulemuste kohta. Aruanne võib sisalduda direktiivi 2006/32/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud energiatõhususe tegevuskavades. Liikmesriigid esitavad kõnealused aruanded komisjonile iga kolme aasta järel. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 30. juuniks 2011.	Nad esitavad komisjonile aruande kõikide arvutuseks kasutatud sisendandmete ja eelduste ning kõikide arvutustulemuste kohta. Aruanne sisaldub direktiivi 2006/32/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud energiatõhususe tegevuskavades. Liikmesriigid esitavad kõnealused aruanded komisjonile iga kolme aasta järel. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 30. juuniks 2011.
3. Komisjon avaldab aruande liikmesriikide edusammude kohta energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme saavutamisel.	3. Komisjon avaldab aruande liikmesriikide edusammude kohta käesoleva artikli rakendamisel.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada uute ehitiste vastavus artikli 4 kohaselt sätestatud  energiatõhususe miinimumnõuetele.	Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada uute ehitiste vastavus artikli 4 ning artikli 9 nõuete kohaselt sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele.
Uute ehitiste puhul tagavad liikmesriigid, et enne ehitamise algust kaalutakse ja võetakse arvesse järgmiste alternatiivsete süsteemide  tehnilist, keskkonnaalast ja majanduslikku teostatavust:	Uute ehitiste puhul tagavad liikmesriigid, et kaalutakse ja võetakse arvesse suure tõhususega alternatiivsete süsteemide teostatavust. Sellisteks alternatiivseteks süsteemideks võivad olla järgmised süsteemid, kuid mitte ainult need:
a) taastuval energial põhinevad detsentraliseeritud energiavarustussüsteemid ;	a) taastuvatest energiaallikatest saadud energial põhinevad detsentraliseeritud energiasüsteemid;
b) koostootmine;	b) koostootmine;
c) kaug- ja lokaalküte või -jahutus, kui see on kättesaadav;	c) kaug- ja lokaalküte või -jahutus, kui see on kättesaadav, eelkõige täielikult või osaliselt taastuvatest energiaallikatest saadud energial põhinev küte või jahutus;
d) soojuspumbad.	d) soojuspumbad;
	d a) info- ja sidetehnoloogiaseadmed seire ja kontrolli teostamiseks.
2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud alternatiivsete süsteemide analüüs dokumenteeritakse läbipaistval viisil ehitusloa taotluses või ehitise ehitustööde lõpliku heakskiitmise taotluses.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui ehitisi ulatuslikumalt renoveeritakse, suurendatakse tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires nende energiatõhusust nii, et see vastaks energiatõhususe  miinimumnõuetele. Liikmesriigid määravad kõnealused  energiatõhususe miinimumnõuded kindlaks  artikli 4 kohaselt . Nõuded võib kehtestada renoveeritud ehitise kui terviku jaoks  või renoveeritud süsteemide või osade jaoks, kui need moodustavad osa piiratud aja jooksul läbiviidavast renoveerimisest,  eesmärgiga suurendada ehitise või selle osade üldist energiatõhusust.	Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui ehitisi ulatuslikumalt renoveeritakse või kui ehitise välispiirete komponente ja tehnosüsteeme või nende osasid moderniseeritakse või asendatakse, suurendatakse tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires nende energiatõhusust nii, et see vastaks vähemalt energiatõhususe miinimumnõuetele. Liikmesriigid määravad kõnealused energiatõhususe miinimumnõuded kindlaks artikli 4 ja artiklis 9 sätestatud nõuete kohaselt Nõuded kehtestatakse nii renoveeritud süsteemide kui ka ehitise välispiirete komponentide jaoks, kui neid moderniseeritakse või asendatakse, ning ulatuslikuma renoveerimise puhul renoveeritud ehitise kui terviku jaoks.
	Liikmesriigid julgustavad nende ehitiste puhul, mida ulatuslikumalt renoveeritakse, et kaalutaks ja võetaks arvesse järgmisi suure tõhususega alternatiivseid süsteeme:
	a) taastuvatest energiaallikatest saadud energial põhinevad detsentraliseeritud energiavarustussüsteemid;
	b) koostootmine;
	c) kaug- ja lokaalküte või -jahutus, kui see on kättesaadav, eelkõige täielikult või osaliselt taastuvatest energiaallikatest saadud energial põhinev küte või jahutus;
	d) soojuspumbad;
	d a) info- ja sidetehnoloogiaseadmed seire ja kontrolli teostamiseks.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ehitise tehnosüsteemid	Ehitise tehnosüsteemid ja välispiirete komponendid
1. Liikmesriigid sätestavad ehitistesse paigaldatud tehnosüsteemide energiatõhususe miinimumnõuded. Nõuded sätestatakse ehitiste ja nende osade uute tehnosüsteemide jaoks, samuti tehnosüsteemide asendamise ja moderniseerimise jaoks.	1. Liikmesriigid sätestavad energiatõhususe miinimumnõuded selliste ehitistesse paigaldatud ning seal kasutusele võetud välispiirete komponentide ja tehnosüsteemide kohta, mida ei käsitleta direktiivis 2009/.../EÜ [mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiakasutamisega seotud toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks] ja selle rakendusmeetmetes. Nõuded sätestatakse ehitiste uute käitusseadmete, tehnosüsteemide ja välispiirete komponentide ning nende osade jaoks, samuti nende asendamise ja moderniseerimise jaoks ning nõudeid kohaldatakse juhul, kui need on tehniliselt ja funktsionaalselt teostatavad.
Nõuded hõlmavad eelkõige järgmisi elemente:	Nõuded hõlmavad eelkõige järgmisi elemente:
a) kuumaveekatlad või muud küttesüsteemide soojusgeneraatorid;	a) kuumaveekatlad või muud küttesüsteemide soojusgeneraatorid või soojusvahetid, sealhulgas kaug- või lokaalküte ja -jahutus;
b) soojaveesüsteemide veesoojendid;	b) soojaveesüsteemide veesoojendid;
c) keskne kompaktne kliimaseade või kliimaseadmete külmageneraatorid.	c) keskne kompaktne kliimaseade või kliimaseadmete külmageneraatorid;
	c a) paigaldatud valgustus;
	c b) artikli 2 lõikes 5 a määratletud ehitise välispiirete komponendid.
2. Lõike 1 kohaselt kehtestatavad energiatõhususe miinimumnõuded on kooskõlas süsteemi moodustava toote (moodustavate toodete) suhtes kohaldatavate õigusaktidega ning põhinevad toote (toodete) korrektsel paigaldamisel ja ehitise tehnosüsteemi nõuetekohasel korrigeerimisel ja kontrollil. Eelkõige tagatakse kõnealuste nõuetega nõuetekohase hüdraulilise tasakaalu saavutamine hüdraulilistes vedelikuga küttesüsteemides ning nõuetekohase suurusega ja nõuetekohast tüüpi toote (toodete) kasutamine paigaldamisel, võttes arvesse ehitise tehnosüsteemi kavandatud kasutust.	2. Lõike 1 kohaselt kehtestatavad energiatõhususe miinimumnõuded on kooskõlas kõigi süsteemi moodustava toote (moodustavate toodete) ja ehitise välispiirete komponentide suhtes kohaldatavate õigusaktidega ning põhinevad toote (toodete) korrektsel paigaldamisel ja ehitise tehnosüsteemi nõuetekohasel korrigeerimisel ja kontrollil. Ehitise tehnosüsteemide puhul tagatakse kõnealuste nõuetega nende nõuetekohane häälestamine kasutuselevõtmisel, nõuetekohase hüdraulilise tasakaalu saavutamine hüdraulilistes vedelikuga küttesüsteemides ning nõuetekohase suurusega ja nõuetekohast tüüpi toote (toodete) kasutamine paigaldamisel, võttes arvesse ehitise tehnosüsteemi kavandatud kasutust.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid tagavad, et kõigisse uutesse ja ulatuslikumalt renoveeritavatesse ehitistesse paigaldatakse nn arukad arvestid ja et selline arvesti paigaldatakse alati, kui vana arvesti on vaja välja vahetada, ning julgustavad vajaduse korral aktiivsete kontrollisüsteemide, näiteks automaat-, kontrolli- ja seiresüsteemide paigaldamist.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ehitised, mille süsinikdioksiidiheited ja primaarenergiatarbimine on väikesed või puuduvad	Ehitised, mille energia netotarve võrdub nulliga
1. Liikmesriigid kehtestavad riiklikud kavad selliste ehitiste arvu suurendamiseks, mille süsinikdioksiidiheited ja primaarenergiatarbimine on väikesed või puuduvad. Nad sätestavad eesmärgid selle kohta, kui suure protsendimäära peavad kõnealused ehitised 2020. aastal moodustama ehitiste koguarvust ja kasulikust põrandapinnast.	1. Liikmesriigid kehtestavad riiklikud kavad selliste ehitiste arvu suurendamiseks, mille energia netotarve võrdub nulliga; sellise ehitise määratlus on antud artikli 2 punktis 1 c. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 31. detsembriks 2018 on kõik uued ehitised sellised, et nende energia netotarve võrdub vähemalt nulliga.
	Liikmesriigid sätestavad aastateks 2015 ja 2020 eesmärgid selle kohta, mitu protsenti peab minimaalselt olema neid ehitisi, mille energia netotarve võrdub nulliga, väljendatuna protsendimäärana ehitiste koguarvust ja kasulikust põrandapinnast.
Eraldi eesmärgid seatakse järgmiste kategooriate jaoks:	Eraldi eesmärgid seatakse järgmiste kategooriate jaoks:
a) uued ja renoveeritud elamud;	a) uued ja renoveeritud elamud;
b) uued ja renoveeritud ehitised, mis ei ole elamud;	b) uued ja renoveeritud ehitised, mis ei ole elamud;
c) ehitised, milles asuvad riigiasutused.	c) ehitised, milles asuvad riigiasutused.
Punktis c osutatud eesmärkide sätestamisel võtavad liikmesriigid arvesse juhtrolli, mida riigiasutused peaksid etendama ehitiste energiatõhususe valdkonnas.	Punktis c osutatud ehitiste puhul seavad liikmesriigid eesmärgid, mis tuleb täita tunduvalt varem kui esimeses ja teises lõigus sätestatud ajavahemikes, võttes arvesse juhtrolli, mida riigiasutused peaksid etendama ehitiste energiatõhususe valdkonnas.
2. Lõikes 1 osutatud riiklik kava sisaldab muu hulgas järgmisi elemente:	2. Lõikes 1 osutatud riiklik kava koostatakse pärast kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimist ning see sisaldab muu hulgas järgmisi elemente:
a) liikmesriigi määratlus selliste ehitiste jaoks, mille süsinikdioksiidiheited ja primaarenergiatarbimine on väikesed või puuduvad;
b) protsendimäärana väljendatud vahe-eesmärgid selle kohta, kui suure osa peavad kõnealused ehitised 2015. aastal moodustama ehitiste koguarvust ja kasulikust põrandapinnast;	b) protsendimäärana väljendatud vahe-eesmärgid selle kohta, kui suure osa peavad kõnealused ehitised 2015. ja 2020. aastal moodustama ehitiste koguarvust ja kasulikust põrandapinnast;
	b a) siseriiklike nõuete üksikasjad taastuvatest energiaallikatest saadava energia miinimumtaseme suhtes uute ehitiste ja ulatuslikult renoveeritavate olemasolevate ehitiste puhul, vastavalt direktiivis 2009/xx/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) ning käesoleva direktiivi artiklites 6 ja 7 sätestatud nõuetele;
c) teave kõnealuste ehitiste edendamiseks võetud meetmete kohta.	c) kokkuvõte kõikidest poliitilistest sammudest ja teave võetud meetmete kohta kõnealuste ehitiste edendamiseks.
	c a) riiklikud, piirkondlikud või kohalikud programmid toetamaks meetmeid selliste ehitiste edendamiseks – näiteks maksusoodustused, rahastamisvahendid või vähendatud käibemaks.
3. Liikmesriigid edastavad lõikes 1 osutatud riiklikud kavad komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2011 ja esitavad komisjonile iga kolme aasta järel aruande riiklike kavade rakendamisel tehtud edusammude kohta. Riiklikud kavad ja eduaruanded võivad sisalduda direktiivi 2006/32/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud energiatõhususe tegevuskavades.	3. Liikmesriigid edastavad lõikes 1 osutatud riiklikud kavad komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2011 ja esitavad komisjonile iga kolme aasta järel aruande riiklike kavade rakendamisel tehtud edusammude kohta. Riiklikud kavad ja eduaruanded peavad sisalduma direktiivi 2006/32/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud energiatõhususe tegevuskavades.
	3 a. Kahe kuu jooksul alates sellest, kui liikmesriik on lõike 3 kohaselt edastanud riikliku kava, võib komisjon, võttes täielikult arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, kava või kava mõne aspekti tagasi lükata põhjusel, et selles ei järgita kõiki käesoleva artikli nõudeid. Sellisel juhul esitab liikmesriik, keda see puudutab, ettepanekud kava muutmise kohta. Ühe kuu jooksul alates nende ettepanekute kättesaamisest komisjon kas nõustub nendega või nõuab edasisi konkreetseid muudatusi. Komisjon ja asjaomane liikmesriik võtavad kõik asjakohased meetmed, et jõuda riikliku kava suhtes kokkuleppele viie kuu jooksul alates esialgse edastamise kuupäevast.
4. Komisjon kehtestab ühised põhimõtted selliste ehitiste määratlemiseks, mille süsinikdioksiidiheited ja primaarenergiatarbimine on väikesed või puuduvad.	4. Komisjon annab kooskõlas artiklis 2 esitatud määratlusega hiljemalt 31. detsembriks 2010 üksikasjaliku ühtse definitsiooni ehitiste kohta, mille energia netotarve võrdub nulliga.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid selle täiendamise teel, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid selle täiendamise teel, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
5. Komisjon avaldab aruande liikmesriikide edusammude kohta selliste ehitiste arvu suurendamisel, mille süsinikdioksiidiheited ja primaarenergiatarbimine on väikesed või puuduvad. Kõnealuse aruande alusel töötab komisjon välja kõnealuste ehitiste arvu suurendamise strateegia ja esitab vajaduse korral ettepanekud meetmete kohta.	5. Komisjon avaldab 30. juuniks 2012 ja seejärel iga kolme aasta tagant aruande liikmesriikide edusammude kohta selliste ehitiste arvu suurendamisel, mille energia netotarve võrdub nulliga. Kõnealuse aruande alusel töötab komisjon välja tegevuskava ja esitab vajaduse korral ettepanekud selliste ehitiste arvu suurendamiseks vajalike meetmete kohta.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 9 a
	Rahalised stiimulid ja turutõkked
	1. Liikmesriigid koostavad 30. juuniks 2011 oma tegevuskavad, mis sisaldavad ka käesolevas direktiivis sätestatud nõuete täitmiseks esildatavaid meetmeid – olemasolevate õigus- ja turutõkete vähendamise ning olemasolevate ja uute rahastamis- ja maksuvahendite arendamise kaudu, suurendamaks uute ja olemasolevate ehitiste energiatõhusust.
	Need esildatavad meetmed peavad olema piisavad, tõhusad, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad, peavad toetama energiamärgises esitatud soovituste täitmist, peavad soodustama ehitiste energiatõhususe olulist parandamist nendel juhtudel, kus see ei oleks majanduslikult teisiti teostatav, ning nende hulgas peavad olema meetmed selliste majapidamiste toetamiseks, keda ähvardab energiavaesusse langemise oht.
	Liikmesriigid võrdlevad oma rahastamis- ja maksuvahendeid käesoleva direktiivi III b lisas loetletud vahenditega ning rakendavad – ilma siseriiklike õigusaktide kohaldamist piiramata – vähemalt kahte selles lisas loetletud meedet.
	2. Liikmesriigid edastavad need riiklikud tegevuskavad komisjonile, lülitades need direktiivi 2006/32/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud energiatõhususe tegevuskavadesse, ja ajakohastavad neid iga kolme aasta tagant.
	3. Komisjon esitab hiljemalt 30. juuniks 2010, pärast mõju hindamist, asjakohased õigusakti ettepanekud, millega tahetakse tugevdada ühenduse olemasolevaid rahastamisvahendeid ja esildada täiendavaid vahendeid, et toetada käesoleva direktiivi rakendamist.
	Neis ettepanekutes käsitletakse järgmisi abinõusid:
	a) suurendada Euroopa Regionaalarengu Fondi eraldiste maksimumsummat, mida on võimalik kasutada energiatõhususse, sealhulgas kaugküttesse ja -jahutusse ning taastuvenergiasse tehtavate investeeringute toetamiseks määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 kohaselt, vähemalt 15 %-ni kogueraldisest;
	b) laiendada ehitiste energiatõhususe suurendamisele suunatud kavade, sealhulgas kaugkütte ja -jahutuse ning taastuvatest energiaallikatest saadava energiaga seotud projektide abikõlblikkust Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse saamiseks;
	c) kasutada ühenduse muid rahalisi vahendeid, et toetada energiatõhususega seotud teadus- ja arendustegevust, teabekampaaniaid ja koolitust;
	d) luua energiatõhususe fond, mis põhineks ühenduse eelarvest, Euroopa Investeerimispangalt ja liikmesriikidelt saadaval rahal ning aitaks 2020. aastaks suurendada era- ja riiklikke investeeringuid ehitiste energiatõhususe tõstmist taotlevatesse kavadesse, hõlmates taastuvenergia kasutamist ehitistes ja ehitiste välispiirete komponentides; see energiatõhususe fond seotakse ühenduse muu struktuuriabi kavandamisega; fondi eraldiste kriteeriumid määratletakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1083/2006 ja fond rakendatakse tööle hiljemalt 2014. aastal;
	e) vähendada käibemaksu energiatõhususega seotud teenustele ja toodetele, sealhulgas ehitistes või ehitiste välispiirete komponentides kasutatavale taastuvenergiale.
Selgitus
See muudatus ei puuduta ettepaneku muudetud osi. See on aga tingimata vajalik teksti sisemise kooskõla tagamiseks ja on lahutamatus seoses muudatusi sisaldavate osadega, eriti artikliga 9.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid sätestavad meetmed, mis on vajalikud ehitiste energiaauditi süsteemi loomiseks. Energiamärgisele kantakse  ehitise energiatõhususarv ja  sellised kontrollväärtused  nagu energiatõhususe miinimumnõuded, et ehitise või selle osade omanikud või üürnikud  saaksid selle  energiatõhusust võrrelda ja hinnata.	1. Liikmesriigid sätestavad meetmed, mis on vajalikud ehitiste energiaauditi süsteemi loomiseks. Energiamärgisele kantakse ehitise energiatõhususarv või – juhul kui ehitist veel ei ole – prognoositav energiatõhusus ja sellised kontrollväärtused nagu energiatõhususe miinimumnõuded, et ehitise või selle osade omanikud või üürnikud saaksid selle energiatõhusust hinnata ning hõlpsasti võrrelda teiste elamute või mitteeluhoonete energiatõhususega. Mitteeluhoonete puhul võib see vajaduse korral sisaldada ka sissekannet tegelikult aastas tarbitava energiakoguse kohta, nagu on viidatud I lisas.
2. Märgisele  lisatakse soovitused ehitise või selle osade  energiatõhususe tasuvuse parandamiseks.	2. Märgisele lisatakse soovitused ehitise või selle osade energiatõhususe kulutõhususe parandamiseks.
Energiamärgisele kantavad soovitused hõlmavad järgmist:	Energiamärgisele kantavad soovitused hõlmavad järgmist:
a) ehitise välispiirete või tehnosüsteemi(de) olulise rekonstrueerimisega seoses võetud meetmed ja	a) ehitise välispiirete, sealhulgas isolatsioonisüsteemide, või tehnosüsteemi(de) ulatusliku renoveerimisega seoses võetud meetmed ja
b) meetmed, mis hõlmavad ehitise üksikuid osi või elemente ning on sõltumatud välispiirete või tehnosüsteemi(de) olulisest rekonstrueerimisest.	b) meetmed, mis hõlmavad ehitise üksikuid osi või elemente ning on sõltumatud välispiirete, sealhulgas isolatsioonisüsteemide, või tehnosüsteemi(de) ulatuslikust renoveerimisest.
3. Energiamärgisele kantavad soovitused peavad olema asjaomase ehitise puhul tehniliselt teostatavad, samuti tuleb esitada läbipaistev teave nende kulutõhususe kohta. Kulutõhususe hinnangu puhul võetakse aluseks hulk standardtingimusi, nt hinnanguline energiasääst ja hinnangulised energiahinnad, samuti soovituste rakendamiseks vajalike investeeringute intressimäärad.	3. Energiamärgisele kantavad soovitused peavad olema asjaomase ehitise puhul tehniliselt ja funktsionaalselt teostatavad, samuti tuleb esitada läbipaistev teave nende kulutõhususe kohta. Kulutõhususe hinnangu puhul võetakse aluseks hulk standardtingimusi, mille hulgas on vähemalt hinnanguline energiasääst ja hinnangulised energiahinnad, rahalised ja maksusoodustused, samuti soovituste rakendamiseks vajalike investeeringute intressimäärad.
	3 a. Liikmesriigid tagavad, et riigiasutused ja muud institutsioonid, mis rahastavad hoonete ostmist või renoveerimist, võtavad ehitiste energiamärgistele kantud energiatõhususe näitu ja soovitusi arvesse rahaliste soodustuste, maksumeetmete ja laenude taseme ning tingimuste määramisel.
4. Energiamärgisele tuleb märkida, kust saab omanik või üürnik täiendavat teavet märgisele kantud soovituste kohta. Lisaks sellele peab märgis sisaldama teavet soovituste rakendamiseks astutavate sammude kohta.	4. Energiamärgisele tuleb märkida, kust saab omanik või üürnik täiendavat teavet märgisele kantud soovituste kohta. Lisaks sellele peab märgis sisaldama teavet soovituste rakendamiseks astutavate sammude kohta, sealhulgas teavet võimalike rahaliste ja maksusoodustuste kohta ning rahastamisvõimaluste kohta.
	4 a. Riigiasutused, võttes arvesse juhtrolli, mida nad peaksid etendama ehitiste energiatõhususe valdkonnas, peavad oma käsutuses olevate ehitiste energiamärgisele kantud soovitused täitma selle kehtivusaja jooksul.
5. Samasse ehitisse kuuluvate korterite või eraldi kasutamiseks mõeldud üksuste energiaaudit võib põhineda:	Samasse ehitisse kuuluvate korterite või eraldi kasutamiseks mõeldud üksuste energiaaudit võib põhineda:
a) terve ehitise ühisel auditil, kui korteritel või üksustel on ühine küttesüsteem, või	a) terve ehitise ühisel auditil, kui korteritel või üksustel on ühine küttesüsteem, või
b) teise samasse ehitisse kuuluva sama tüüpi korteri hindamisel.	b) konkreetse korteri või üksuse energiatõhususe hindamisel.
6. Ühepereelamute audit võib põhineda teise, sarnase projekti ja suurusega ning sarnase tegeliku energiatõhususega tüüpehitise hindamisel, kui kõnealuse sarnasuse tagab energiamärgist väljastav ekspert.	6. Ühepereelamute audit võib põhineda teise, sarnase projekti ja suurusega ning sarnase tegeliku energiatõhususega tüüpehitise hindamisel, kui kõnealuse sarnasuse tagab energiamärgist väljastav ekspert.
7.  Energiamärgise  kehtivusaeg on kuni kümme aastat.	7. Energiamärgise kehtivusaeg on kuni kümme aastat.
	7 a. Komisjon võtab 30. juuniks 2010 vastu suunised, milles on esitatud miinimumstandardid energiamärgiste sisu, keele ja esitusviisi kohta.
	See meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid direktiivi täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
	7 b. Iga liikmesriik tunnustab teises liikmesriigis nende suuniste kohaselt väljastatud märgiseid ega piira finantsteenuste osutamise vabadust põhjustel, mis on seotud teises liikmesriigis väljastatud märgisega.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et ehitatavatele, müüdavatele või üüritavatele ehitistele või nende osadele ning üle 250 m2 kasuliku põrandapinnaga ehitistele, milles asuvad riigiasutused, väljastatakse energiamärgis.	1. Liikmesriigid tagavad, et energiamärgis väljastatakse ehitatavatele, müüdavatele või üüritavatele ehitistele või nende osadele ning üle 250 m2 kasuliku põrandapinnaga ehitistele, milles pidevalt käib palju inimesi, ning ehitistele, milles asuvad riigiasutused.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Ehitise omanik võib igal ajal paluda, et akrediteeritud ekspert koostaks energiamärgise, arvutaks selle ümber või ajakohastaks seda, olenemata sellest, kas tegemist on ehitatava, renoveeritava, üüritava või müüdava ehitisega.
Selgitus
Et suurendada ehitiste energiatõhusust, peaks huvitatud isikul olema võimalik paluda sellist märgist, olenemata sellest, kas tegemist on ehitatava, renoveeritava, üüritava või müüdava ehitisega.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võtavad meetmed tagamaks, et kui  üle 250  m2-l  ehitise kasulikust põrandapinnast  asuvad riigiasutused, paigutatakse energiamärgis  silmatorkavasse ja avalikkusele selgelt nähtavale kohale.	Liikmesriigid võtavad meetmed tagamaks, et kui ehitis on riigiasutuse käsutuses või kui tegemist on ehitisega, milles on üle 250 m2 kasulikku põrandapinda ja kus pidevalt käib palju inimesi, paigutatakse energiamärgis silmatorkavale ja avalikkusele selgelt nähtavale kohale.
2. Liikmesriigid võtavad meetmed tagamaks, et kui inimesed külastavad tihti üle 250 m2 sellise ehitise kasulikust põrandapinnast, millele on artikli 11 lõike 1 kohaselt väljastatud energiamärgis, paigutatakse energiamärgis silmatorkavasse ja avalikkusele selgelt nähtavale kohale.
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et kehtestada üle 20 kW efektiivse nimivõimsusega kuumaveekatlaid hõlmavate küttesüsteemide korrapärane ülevaatus. Ülevaatus hõlmab kuumaveekatla tõhususe ja selle suuruse võrdlemist ehitise küttenõuetega.	1. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et kehtestada taastumatu vedel- või tahkekütusega köetavaid üle 20 kW efektiivse nimivõimsusega kuumaveekatlaid hõlmavate küttesüsteemide korrapärane ülevaatus. Ülevaatus hõlmab kuumaveekatla tõhususe ja selle suuruse võrdlemist ehitise küttenõuetega. Liikmesriigid võivad ülevaatuse peatada, kui on paigaldatud elektrooniline seire- ja kontrollsüsteem.
Selgitus
Elektrooniline seire- ja kontrollsüsteem aitab hinnata elektrit tarbivate seadmete tõhusust, mistõttu täiendavat ülevaatust ei pruugi vaja olla.
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad kehtestada erinevad ülevaatussagedused sõltuvalt küttesüsteemi kuumaveekatla tüübist ja efektiivsest nimivõimsusest. Sageduste kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse küttesüsteemi ülevaatuse kulusid ja ülevaatusest tuleneda võivat prognoositavat energiakulude säästu.	2. Liikmesriigid võivad kehtestada erinevad ülevaatussagedused sõltuvalt küttesüsteemi tüübist ja efektiivsest nimivõimsusest. Sageduste kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse küttesüsteemi ülevaatuse kulusid ja ülevaatusest tuleneda võivat prognoositavat energiakulude säästu.
Selgitus
Kogu küttesüsteemi, sealhulgas kuumaveekatelde ülevaatus, aitaks ära hoida liigset halduskoormust ja oleks tulemuslikum.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 4 – teine a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui komisjon on arvamusel, et teises lõigus osutatud liikmesriigi aruanne ei tõenda esimeses lõigus osutatud meetme võrdväärsust, võib ta kuue kuu jooksul alates aruande saamisest nõuda, et liikmesriik esitaks täiendavaid tõendeid või rakendaks täiendavaid erimeetmeid. Kui komisjon ei ole ühe aasta jooksul alates nõude esitamisest rahul esitatud tõenditega või rakendatud täiendavate meetmetega, võib ta erandi tühistada.
Selgitus
On oluline määrata kindlaks selge heakskiitmise kord lõigetest 1, 2 ja 3 tehtava erandi kasutamise puhuks. Liikmesriigid vajavad erandite kohaldamisel kindlust.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid  sätestavad vajalikud meetmed, et kehtestada üle 12 kW efektiivse nimivõimsusega kliimaseadmete korrapärane ülevaatus. Ülevaatus hõlmab kliimaseadmete tõhususe ja suuruse hindamist võrreldes ehitise jahutusnõuetega.	1. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et kehtestada üle 5 kW efektiivse nimivõimsusega kliima- ja ventilatsiooniseadmete ning reverseeritavate soojuspumpade korrapärane ülevaatus. Ülevaatus hõlmab kliimaseadmete tõhususe ja suuruse hindamist võrreldes ehitise jahutusnõuetega. Ventilatsiooniseadmete ülevaatus hõlmab ka õhuvoolu hindamist.
	Liikmesriigid võivad ülevaatuse peatada, kui on paigaldatud elektrooniline seire- ja kontrollisüsteem.
2. Liikmesriigid võivad kehtestada erinevad ülevaatussagedused sõltuvalt kliimaseadme tüübist ja efektiivsest nimivõimsusest. Sageduste kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse kliimaseadme ülevaatuse kulusid ja ülevaatusest tuleneda võivat hinnangulist energiakulude säästu.	2. Liikmesriigid võivad kehtestada erinevad ülevaatussagedused sõltuvalt kliimaseadme, ventilatsiooniseadme või reverseeritava soojuspumba tüübist ja efektiivsest nimivõimsusest. Sageduste kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse ülevaatuse kulusid ja ülevaatusest tuleneda võivat prognoositavat energiakulude säästu.
	2 a. Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmeid kehtestades tagavad liikmesriigid, niivõrd kui see on majanduslikult ja tehniliselt teostatav, et ülevaatused viiakse läbi kooskõlas käesoleva direktiivi artiklis 13 sätestatud kütteseadmete ja muude tehniliste seadmete ülevaatustega, samuti määruses (EÜ) nr 842/2006 sätestatud lekkekindluse kontrolliga.
	2 b. Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid otsustada võtta meetmeid tagamaks, et kasutajatele antakse nõu kliimaseadmete asendamise või kliimaseadmete muude muudatuste kohta, mis võib hõlmata ülevaatust kliimaseadmete tõhususe ja kohase suuruse hindamiseks. Selle lähenemisviisi üldmõju peab olema võrdväärne lõigete 1 ja 2 sätete mõjuga.
	Kui liikmesriigid kohaldavad esimeses lõigus sätestatud meetmeid, esitavad nad komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2011 aruande nende meetmete ning lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmete võrdväärsuse kohta. Liikmesriigid esitavad sellise aruande komisjonile iga kolme aasta järel. Need aruanded võivad sisalduda direktiivi 2006/32/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud energiatõhususe tegevuskavades.
	Kui komisjon on arvamusel, et teises lõigus osutatud liikmesriigi aruanne ei tõenda esimeses lõigus osutatud meetme võrdväärsust, võib ta kuue kuu jooksul alates aruande saamisest nõuda, et liikmesriik esitaks täiendavaid tõendeid või rakendaks täiendavaid erimeetmeid. Kui komisjon ei ole ühe aasta jooksul alates nõude esitamisest rahul esitatud tõenditega või rakendatud täiendavate meetmetega, võib ta erandi tühistada.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et ehitiste energiaauditid  ning  kütte- ja  kliimaseadmete ülevaatused viivad läbi sõltumatud erialase ettevalmistusega akrediteeritud eksperdid, kes tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötavad riigiasutuses või eraettevõttes.	1. Liikmesriigid tagavad, et ehitiste energiaauditid ning kütte- ja kliimaseadmete ülevaatused viivad läbi sõltumatud erialase ettevalmistusega akrediteeritud eksperdid, kes tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötavad riigiasutuses või eraettevõttes.
Ekspertide akrediteerimisel võetakse arvesse nende pädevust ja sõltumatust.	Ekspertide akrediteerimisel võetakse arvesse nende pädevust ja sõltumatust.
	2. Liikmesriigid tagavad riiklike kvalifikatsioonide ja akrediteeringute vastastikuse tunnustamise.
	3. 2011. aastaks koostab komisjon suunised, mis hõlmavad ekspertide regulaarse koolituse miinimumstandardeid.
	See meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
	4. Liikmesriigid teevad avalikkusele kättesaadavaks teabe koolituse ja akrediteerimise kohta. Liikmesriigid koostavad ja teevad kättesaadavaks ka akrediteeritud ekspertide nimekirja.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas II lisaga kehtestatakse sõltumatu kontrollisüsteem energiamärgiste jaoks ning kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuse aktide jaoks.	1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas II lisaga kehtestatakse sõltumatu kontrollisüsteem energiamärgiste jaoks ning kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuse aktide jaoks. Liikmesriigid loovad eraldi jõustamismehhanismid organisatsioonide jaoks, mis vastutavad energiamärgiste jõustamise eest ning kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuse aktide eest.
Selgitus
Eraldi jõustamismehhanismid (organisatsioonide, näiteks kohalike ametiasutuste jaoks, kes vastutavad energiamärgiste jõustamise eest ning annavad aru kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuse kohta) on olulised käesoleva direktiivi tulemuslikuks rakendamiseks ja paratamatu huvide konfliktide vältimiseks, mis tekiks juhul, kui organisatsioonil tuleks iseendale karistus määrata.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon, keda abistab artikli 21 alusel loodud  komitee, annab käesolevale direktiivile hinnangu selle kohaldamise käigus saadud kogemuste valguses ja teeb vajaduse korral ettepanekuid, mis käsitlevad muu hulgas:	Komisjon, keda abistab artikli 21 alusel loodud komitee, annab 2015. aastaks käesolevale direktiivile hinnangu ning kaalub direktiivi läbivaatamise vajadust selle kohaldamise käigus saadud kogemuste ning saavutatud edu valguses ja teeb vajaduse korral ettepanekuid, mis käsitlevad muu hulgas:
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) kogu ühendust hõlmava nõude seadmist, et olemasolevad ehitised peavad saama ehitisteks, mille energia netotarve võrdub nulliga.
Selgitus
Komisjoni esitatavas eduaruandes tuleks analüüsida direktiivi rakendamise seisu ja teha ettepanekuid selliste olemasolevate ehitiste osakaalu suurendamiseks, mille energia netotarve võrdub nulliga.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võtavad  vajalikke meetmeid, et teavitada ehitiste või nende osade omanikke ja üürnikke  erinevatest meetoditest ja tavadest, mis aitavad suurendada energiatõhusust.	1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et teavitada ehitiste või nende osade omanikke ja üürnikke erinevatest meetoditest ja tavadest, mis aitavad suurendada energiatõhusust.
Eelkõige annavad liikmesriigid ehitiste omanikele või üürnikele teavet energiamärgiste ja ülevaatusaktide ning nende ülesannete ja eesmärkide kohta, kulutõhusate viiside kohta ehitiste energiatõhususe suurendamiseks ning keskmise pikkusega ja pikaajaliste finantstagajärgede kohta, juhul kui ei võeta meetmeid ehitise energiatõhususe suurendamiseks.	2. Eelkõige annavad liikmesriigid ehitiste omanikele ja üürnikele teavet energiamärgiste ja ülevaatusaktide ning nende ülesannete ja eesmärkide kohta, kulutõhusate viiside kohta ehitiste energiatõhususe suurendamiseks ning keskmise pikkusega ja pikaajaliste finantstagajärgede kohta, juhul kui ei võeta meetmeid, ning ehitise energiatõhususe suurendamiseks kättesaadavate rahastamisvahendite kohta. Teavituskampaaniate eesmärgiks on õhutada omanikke ja üürnikke täitma vähemalt artiklites 4 ja 9 sätestatud miinimumnõudeid.
	3. Liikmesriigid tagavad, et kohalikud ja piirkondlikud ametivõimud oleksid kaasatud selliste programmide edendamisse, millega pakutakse teavet ja koolitust ning tõstetakse teadlikkust.
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Liikmesriigid tagavad ka koostöös kohalike ja piirkondlike asutustega, et nendele, kes vastutavad käesoleva direktiivi rakendamise eest ehitusstandardite kavandamise ja jõustamise teel, pakutaks asjakohast juhendust ja koolitust. Eelkõige rõhutatakse juhenduse ja koolitusega energiatõhususe suurendamise tähtsust ning võimaldatakse tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel kaaluda energiatõhususe suurendamise, taastuvenergia kasutamise ning kaugkütte ja -jahutuse kasutamise optimaalset kombinatsiooni.
Selgitus
On oluline pakkuda asjakohast juhendust ja koolitust ehitusstandardite kavandamise ja jõustamise teel. Eelkõige tuleks juhenduse ja koolitusega rõhutada energiatõhususe suurendamise tähtsust ning võimaldada tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel kaaluda energiatõhususe suurendamise, taastuvenergia kasutamise ning kaugkütte ja -jahutuse kasutamise optimaalset kombinatsiooni.
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Ärihoonete omanikud ja üürnikud on kohustatud vahetama teavet tegeliku energiatarbimise kohta.
Selgitus
Kuna energiatõhusust mõjutab oluliselt see, kuidas ehitist kasutatakse, samuti üürnike energiatarbimise valikud, peab nii omanikel KUI KA üürnikel olema juurdepääs teabele energiatõhususe parandamise kohta. Ärihoonete omanikel ja üürnikel peaks olema ka kohustus vahetada teavet ehitise või selle osa tegeliku kasutuse kohta, tagamaks kõigi andmete kättesaadavus, et teha teadlikke otsuseid vajalike paranduste kohta.
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 c. Liikmesriigid teavitavad omanikke või üürnikke rahalistest stiimulitest ehitiste energiatõhususe parandamiseks.
	Liikmesriigid esitavad komisjonile teavet järgmise kohta:
	a) riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi toetussüsteemid ehitiste energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia kasutamiseks ehitistes;
	b) ehitussektoris kasutatud taastuvenergia osakaal riiklikul ja piirkondlikul tasandil, kaasa arvatud konkreetne teave selle kohta, kas taastuvenergia pärineb kohapeal tootmisest, kaugküttest ja -jahutusest või koostootmisest;
	See teave sisaldub direktiivi 2006/32/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud energiatõhususe tegevuskavades.
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 3 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 d. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et koolitada rohkem paigaldajaid ja tagada koolitus kõrgemal asjatundlikkuse tasemel vajaliku energiatõhusa ja taastuvenergia tehnoloogia paigaldamiseks ja integreerimiseks, et võimaldada neil täita oma tähtsat rolli ehitiste energiatõhususe suurendamise toetamisel.
Selgitus
On oluline pakkuda paigaldajatele asjakohast koolitust. Koolitus peaks rõhutama energiatõhususe suurendamise tähtsust.
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 3 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 e. 2010. aastaks loob komisjon veebisaidi, mis sisaldab järgmist teavet:
	a) direktiivi 2006/32/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud energiatõhususe kõikide tegevuskavade viimane versioon;
	b) nende Euroopa meetmete üksikasjad, mis kehtivad praegu ühenduse tasandil ehitiste energiatõhususe suurendamiseks, sealhulgas võimalikud kohaldatavad rahastamis- või maksuvahendid, asjakohane kohaldamine ja kontaktandmed;
	c) nende riiklike tegevuskavade ning riiklike, piirkondlike ja kohalike meetmete üksikasjad, mis kehtivad praegu igas liikmesriigis ehitiste energiatõhususe suurendamiseks, sealhulgas võimalikud kohaldatavad rahastamis- või maksuvahendid, asjakohane kohaldamine ja kontaktandmed;
	d) parimate tavade näited riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ehitiste energiatõhususe suurendamise alal.
	Esimeses lõigus osutatud teave esitatakse nii, et sellele pääsevad hõlpsalt juurde ja seda mõistavad kõikide liikmesriikide tavalised üürnikud, omanikud ja ettevõtjad ning ka kõik kohalikud, piirkondlikud ja riigiasutused. Teave esitatakse kujul, mis võimaldab nimetatud isikutel ja organisatsioonidel hõlpsalt hinnata toetust, mida neil on võimalik kasutada ehitiste energiatõhususe suurendamiseks, ning võrrelda eri liikmesriikide toetusmeetmeid.
Selgitus
Direktiivi rakendamist kiirendab veebisait, mida loob ja ajakohastab komisjon koos liikmesriikidega ning mille eesmärk on aidata liikmesriikidel ja teistel huvitatud isikutel saada ja jagada teavet parimate tavade ning riiklike programmide ja kasutatavate rahastamis- või maksuvahendite kohta.
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, mis käsitlevad karistusi käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste eeskirjade rakendamine. Sätestatud karistused peavad oleva tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid edastavad kõnealused sätted komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2010 ja teatavad viivitamata nende edaspidistest/edasistest muudatustest.	Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, mis käsitlevad karistusi käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste eeskirjade rakendamine. Sätestatud karistused peavad oleva tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid edastavad kõnealused sätted komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2010 ja teatavad viivitamata nende edaspidistest/edasistest muudatustest. Liikmesriigid esitavad tõendid karistusi käsitlevate eeskirjade tõhususe kohta direktiivi 2006/32/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud energiatõhususe tegevuskavades.
Selgitus
On oluline analüüsida liikmesriikide kehtestatud karistuste tõhusust.
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ehitise energiatõhususe kindlaksmääramisel võetakse aluseks ehitise standardkasutusega seotud vajaduste rahuldamiseks tarbitav arvestuslik või tegelik aastane energiakogus ning see kajastab ehitise standardkasutusele vastavate temperatuuritingimuste säilitamiseks vajalikku kütmis- ja jahutusenergiat (ülekuumenemise vältimiseks vajalik energia).	1. Ehitise energiatõhususe kindlaksmääramisel võetakse aluseks ehitise tavapärase kasutusega seotud vajaduste rahuldamiseks tarbitav arvestuslik või tegelik aastane primaarenergiakogus ning see kajastab ehitise standardkasutusele vastavate temperatuuritingimuste säilitamiseks vajalikku kütmis- ja jahutusenergiat (ülekuumenemise vältimiseks vajalik energia). Tarbimist tuleb võimalikult tasakaalustada kohapeal taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga.
Selgitus
Ehitiste energiatõhususe arvutamise metoodikas tuleks arvesse võtta järgmise põlvkonna ehitisi, eriti potentsiaalset isemajandamist ehitistes, mis nii toodavad kui ka tarbivad energiat. Seepärast peaks arvestuste üldine raamistik võtma arvesse nii tarbimist kui ka sisetootmist.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ehitise energiatõhusust väljendatakse läbipaistvalt ja see võib sisaldada süsinikdioksiidiheidete ja primaarenergiatarbimise arvnäitajaid.	2. Ehitise energiatõhusust väljendatakse läbipaistvalt ja see võib sisaldada primaarenergiatarbimise arvnäitajaid, väljendatuna kilovatt-tundides ruutmeetri kohta (kWh/m2) aastas.
Ehitiste energiatõhususe arvutusmetoodika puhul tuleks võtta arvesse Euroopa standardeid.	Ehitiste energiatõhususe arvutusmetoodika puhul kasutatakse Euroopa standardeid ja asjakohaseid ühenduse õigusakte, sealhulgas direktiivi 2009/.../EÜ [taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta].
Selgitus
Et tagada läbipaistvus ja võrreldavus, tuleks kasutusele võtta ühine ehitiste energiatõhususe ühik, mis on väljendatud primaarenergia nõudlusena. Ainus ühik, mis niisugust usaldusväärset teavet annab, on kWh/m2 aastas. Lisaks tuleb arvesse võtta asjakohastes ELi õigusaktides sisalduvaid arvutusmeetodeid. Hiljuti vastuvõetud taastuvenergia direktiiv on hea näide näiteks soojuspumpade poolt ülekantava taastuvenergia netokoguse arvutamiseks.
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – punkt 2 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Elektrikasutuse energiatõhususe hindamisel ehitises võetakse lõppenergia primaarenergiaks ümberarvestusteguris arvesse asjaomase elektri kütusesegu aasta kaalutud keskmist.
Selgitus
Muudatusettepanekuga soovitakse vältida riski, et ehitise energiatõhusust muudetakse lihtsalt elektritarnija vahetamisega. Elektritootmise tõhusus varieerub tegelikult vastavalt kasutatud tehnoloogiale ja kütusele.
Muudatusettepanek  84 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) isolatsioon;	ii) isolatsioon; saavutatud kõige madalama soojusjuhtivusega materjalidega, mis on kättesaadavad;
Selgitus
Isolatsioonitehnika on ehitise energiatõhususe seisukohalt otsustava tähtsusega. Ehitiste energiatõhususe eesmärke seades peavad liikmesriigid võtma arvesse kõige tõhusamate turul saadaolevate isolatsioonimaterjalide isolatsiooniväärtust.
Muudatusettepanek  85 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – punkt 3 – alapunkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kliimaseadmed;	c) kliimaseadmed, sealhulgas jahutussüsteem;
Selgitus
Ehitiste energiatõhususe arvutamisel on oluline võtta arvesse kütte, jahutuse ja ventilatsioonisüsteemide vastastoimet. Näiteks soojuse taaskasutamise mehhanismidega süsteemid võimaldavad energiat tõhusamalt kasutada. Näiteks saab ühest ruumist selle jahutamisel eemaldatud soojust kasutada teise ruumi kütmiseks. Soojuse vahetus on võimalik ka soojuse taaskasutamise ventilatsioonis sissetuleva ja väljamineva õhu vahel, mis vähendab jahutus- või kütteseadme energiatarbimist. Ruumide kütmisel või jahutamisel aitab energiat säästa ka reguleerimine tsoonide kaupa.
Muudatusettepanek  86 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – punkt 3 – alapunkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) sisseehitatud valgustusseadmed (peamiselt mitteelamusektoris);	e) valgustusprojektis kavandatud sisseehitatud valgustusseadmed, mille puhul on arvesse võetud ruumi funktsioonidele vastavaid valgustuse tasemeid, inimeste kohalolekut, piisavas ulatuses loomuliku valguse kättesaadavust, valgustustasandite paindlikku kohandamist, kusjuures arvestatakse otstarvete erinevusi ning asjaolu, kas seade on mõeldud elamute või mitteeluhoonete valdkonna tarbeks;
Muudatusettepanek  87 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – punkt 5 – alapunkt h a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	h a) hulgikaubanduse ja logistika ehitised;
Selgitus
"Hulgi- ja jaekaubandusrajatised" on liiga lai kategooria, kuna see hõlmaks logistikakeskusi, eraldi kauplusi, kaubanduskeskusi ja mitmesuguse kasutusega ärihooneid, mis kõik on oma energiavajaduse poolest isesugused.
Muudatusettepanek  88 Ettepanek võtta vastu direktiiv II lisa – punkt 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Pädevad asutused või asutused, kellele pädev asutus on delegeerinud sõltumatu kontrollisüsteemi rakendamise ülesanded, valivad juhuslikult välja vähemalt 0,5 % aasta jooksul väljastatud energiamärgistest ja kontrollivad neid. Kontrollimine toimub ühel allpool osutatud kolmest eri tasemest ning igal tasemel kontrollitakse vähemalt statistiliselt märkimisväärset osa valitud energiamärgistest:	1. Pädevad asutused või asutused, kellele pädev asutus on delegeerinud sõltumatu kontrollisüsteemi rakendamise ülesanded, valivad juhuslikult välja vähemalt 0,5 % aasta jooksul iga eksperdi poolt väljastatud energiamärgistest ja kontrollivad neid. Kui sõltumatu ekspert on väljastanud ainult mõned märgised, valivad pädevad asutused või organid juhuslikult välja vähemalt ühe märgise ja kontrollivad seda. Kontrollimine toimub ühel allpool osutatud kolmest eri tasemest ning igal tasemel kontrollitakse vähemalt statistiliselt märkimisväärset osa valitud energiamärgistest:
Selgitus
Märgiste ja ülevaatusaktide kehtivuse ja kvaliteedi kontrollimise sõltumatut süsteemi oleks vaja tugevdada, tagades, et iga eksperdi tööd kontrollitakse regulaarselt. Kui avastatakse eeskirjade eiramine, aitab teise tasandi kontroll koos sanktsioonide kehtestamisega süüdlasest eksperdile hoida ära märgiste ja ülevaatusaktide kvaliteedireeglite rikkumisi.
Muudatusettepanek  89 Ettepanek võtta vastu direktiiv II lisa – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Kui kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramine, valivad pädevad asutused või organid juhuslikult veel viis sama eksperdi väljastatud märgist ja kontrollivad neid. Kui täiendava kontrolli käigus tuvastatakse eeskirjade eiramine, määravad pädevad asutused või organid eksperdile karistuse; kõige tõsisemate rikkumiste korral võib eksperti karistada akrediteeringu äravõtmisega.
Selgitus
Märgiste ja ülevaatusaktide kehtivuse ja kvaliteedi kontrollimise sõltumatut süsteemi oleks vaja tugevdada, tagades, et iga eksperdi tööd kontrollitakse regulaarselt. Kui avastatakse eeskirjade eiramine, aitab teise tasandi kontroll koos sanktsioonide kehtestamisega süüdlasest eksperdile hoida ära märgiste ja ülevaatusaktide kvaliteedireeglite rikkumisi.
Muudatusettepanek  90 Ettepanek võtta vastu direktiiv II lisa – punkt 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Pädevad asutused või asutused, kellele pädev asutus on delegeerinud sõltumatu kontrollisüsteemi rakendamise ülesanded, valivad juhuslikult välja vähemalt 0,1 % aasta jooksul väljastatud ülevaatusaktidest ja kontrollivad neid. Kontrollimine toimub ühel allpool osutatud kolmest eri tasemest ning igal tasemel kontrollitakse vähemalt statistiliselt märkimisväärset osa valitud ülevaatusaktidest:	2. Pädevad asutused või asutused, kellele pädev asutus on delegeerinud sõltumatu kontrollisüsteemi rakendamise ülesanded, valivad juhuslikult välja vähemalt 0,1 % aasta jooksul iga eksperdi poolt väljastatud ülevaatusaktidest ja kontrollivad neid. Kui sõltumatu ekspert on väljastanud ainult mõned ülevaatusaktid, valivad pädevad asutused või organid juhuslikult välja vähemalt ühe ülevaatusakti ja kontrollivad seda. Kontrollimine toimub ühel allpool osutatud kolmest eri tasemest ning igal tasemel kontrollitakse vähemalt statistiliselt märkimisväärset osa valitud ülevaatusaktidest:
Selgitus
Märgiste ja ülevaatusaktide kehtivuse ja kvaliteedi kontrollimise sõltumatut süsteemi oleks vaja tugevdada, tagades, et iga eksperdi tööd kontrollitakse regulaarselt. Kui avastatakse eeskirjade eiramine, aitab teise tasandi kontroll koos sanktsioonide kehtestamisega süüdlasest eksperdile hoida ära märgiste ja ülevaatusaktide kvaliteedireeglite rikkumisi.
Muudatusettepanek  91 Ettepanek võtta vastu direktiiv II lisa – punkt 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramine, valivad pädevad asutused või institutsioonid juhuslikult veel viis sama eksperdi väljastatud ülevaatusakti ja kontrollivad neid. Kui täiendava kontrolli käigus tuvastatakse eeskirjade eiramine, määravad pädevad asutused või organid eksperdile karistuse; kõige tõsisemate rikkumiste korral võib eksperti karistada akrediteeringu äravõtmisega.
Selgitus
Märgiste ja ülevaatusaktide kehtivuse ja kvaliteedi kontrollimise sõltumatut süsteemi oleks vaja tugevdada, tagades, et iga eksperdi tööd kontrollitakse regulaarselt. Kui avastatakse eeskirjade eiramine, aitab teise tasandi kontroll koos sanktsioonide kehtestamisega süüdlasest eksperdile hoida ära märgiste ja ülevaatusaktide kvaliteedireeglite rikkumisi.
Muudatusettepanek  92 Ettepanek võtta vastu direktiiv III a lisa (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	III a lisa
	Kulutõhusate tasemete arvutamise ühtse metoodika põhimõtted
	Kulutõhusate tasemete arvutamise ühtse metoodika esitamisel võtab komisjon arvesse vähemalt järgmisi põhimõtteid:
	– määrata kindlaks võrdluse aluseks olevad ehitised, mis on oma funktsiooni ja geograafilise asukoha poolest iseloomulikud ja tüüpilised, arvestades nii sisemisi kui väliseid kliimatingimusi; võrdluse aluseks olevate ehitiste hulgas on nii elamuid kui ka mitte-elamuid, nii uusi kui ka olemasolevaid;
	– määrata kindlaks hindamisele kuuluvate energiatõhususe ja energiavarustuse tehniliste meetmete paketid (näiteks ehitise välispiirde või selle osade isolatsioon, või energiatõhusamad tehnilised ehitussüsteemid); – määratleda täielikud tehniliste meetmete paketid selliste hoonete saamiseks, mille energia netotarve võrdub nulliga;
	hinnata võrdluse aluseks olevate ehitiste kütte ja jahutuse energiatarvet, kasutatud primaarenergiat ja süsinikdioksiidi heitkoguseid (kaasa arvatud määratletud tehniliste meetmete pakettide osas);
	– hinnata võrdluse aluseks olevatele ehitistele kohaldatavate tehniliste meetmete pakettide vastavaid kulusid – energiaga seotud investeeringute kulusid, energiakulusid ja muid jooksvaid kulusid.
	Ehitise energiatõhususe miinimumnõuete eri tasemete kulutõhusust hinnatakse selliselt, et arvutatakse võrdluse aluseks olevale ehitisele kohaldatavate tehnilise meetmete pakettide põhjal välja ehitise olelusringi kulud ning võrreldakse neid energiatõhususe ja/või süsinikdioksiidi heitkogustega.
Muudatusettepanek  93 Ettepanek võtta vastu direktiiv III b lisa (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	III b lisa
	Ehitiste energiatõhususe parandamise rahastamisvahendid
	Piiramata siseriiklike õigusaktide kohaldamist, võtavad liikmesriigid kasutusele vähemalt kaks alljärgnevas loetelus nimetatud rahastamisvahendit:
	a) madalam käibemaksumäär energiasäästlike, suure energiatõhususega ning taastuvenergia toodete ja teenuste puhul;
	b) muud maksuvähendused energiasäästlike toodete ja teenuste või energiatõhusate ehitiste puhul, sealhulgas üksikisiku ja ettevõtte tulumaksusoodustused;
	c) otsetoetused;
	d) subsideeritud laenuskeemid või madala intressiga laenud;
	e) toetusskeemid;
	f) laenutagatisskeemid;
	g) nõuded energiatarnijate suhtes või kokkulepped nendega kõikidele tarbijatele rahalise toetuse pakkumise kohta;
Selgitus
See muudatus ei puuduta ettepaneku muudetud osi. See on aga tingimata vajalik teksti sisemise kooskõla tagamiseks ja on lahutamatus seoses muudatusi sisaldavate osadega, eriti artikliga 9.

• [1]  EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

SELETUSKIRI

Energiatõhususe tähtsus

Euroopa ees seisavad seoses energiavarustuse ja -nõudlusega mitmed suured lühiajalised, keskpikad ja pikaajalised väljakutsed.

Euroopa vajab säästlikku, vähese süsinikdioksiidi heitega tulevikku. EL on seadnud endale aastaks 2020 väga ambitsioonikad eesmärgid: vähendada kasvuhoonegaase 20 % võrra (30 % võrra, kui saavutatakse rahvusvaheline kokkulepe), säästa 20 % energiatarbimisest suurendatud energiatõhususe abil ning rahuldada 20 % energiavajadustest taastuvatest energiaallikatest.

Samuti on EL silmitsi märkimisväärse majandusliku langusega. SKT langes EL27 alal 2008. aasta kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,2 %. Euroalal oli hooajaliselt korrigeeritavate 2008. aasta novembris avaldatud andmete kohaselt töötus kuni 7,8 %.

Energia hind ning energiavarustuse kindlus on kriitilised tegurid nii ELi konkurentsivõimelisuse kui ka tema kodanike heaolu jaoks. ELi tasandil on viimase kahe aasta jooksul suurenenud kodumajapidamiste energiahind märkimisväärselt: elekter 15 %, gaasiõli 21 % ning maagaas 28 %. Sellel on märkimisväärne mõju ühiskonna kõige haavatavamatele liikmetele.

Keskkonnasõbralike töökohtade edendamine võib olla oluline osa ELi regenereerimiskavast. Investeeringud energiatõhususse, mis on tihti töömahukad, omavad eriti tähtsat rolli töökohtade loomisel. Komisjoni tellitud uurimistöö osutab, et investeeringud energiatõhususse loovad sama palju või enam töökohti kui investeeringud traditsioonilistesse infrastruktuuridesse (teed, sillad ja energia ülekanne).

Gaasikriis 2008. aasta lõpus ning 2009. aasta alguses juhtis tähelepanu ELi energiavarustuse probleemidele ning ELi sõltuvusele väljastpoolt tarnitavast gaasist. EL27 energiavajadusest rahuldatakse 51 % impordi abil.

Suurenev energiatõhusus on kõige tulusam viis ELile, et saavutada CO₂ heite vähendamise eesmärk, luua töökohti, vähendada äriettevõtete kulusid, tegelda energiahinna tõusu sotsiaalsete mõjudega ning vähendada ELi kasvavat sõltuvust välistest energiatarnijatest.

Ehitiste, mis tarbivad umbes 40 % energiast, energiatõhususe parandamine on eriti oluline samm. Arvestades eespool kirjeldatut, on praegu ELi jaoks õige hetk ehitiste energiatõhususe direktiiv taas läbi vaadata ning seda parandada.

Takistused edasiliikumise teel

Komisjoni väljendatud kavatsus direktiiv uuesti sõnastada on kahesuunaline:

· kasutada kogemusi, mis on saadud alates algse direktiivi jõustumisest 2002. aastal;

· kindlustada selle õigusakti sätete ühtsem ja karmim kohaldamine.

Uuestisõnastamise põhimõtet on laialt tervitatud ehitus- ja energiasektoris. Kuid see ei tähenda siiski, et see ei vaja põhjalikku uurimist ja muutmist.

Konkreetsemalt on uuestisõnastamine vastamisi probleemiga, mis seisneb kehtiva direktiivi rakendamise pettumust äratavas tasemes. 22 liikmesriiki väidavad, et direktiiv on täielikult üle võetud, kuid komisjon on väljendanud pettumust energiatõhususe meetmete rakendamise taseme üle paljudes liikmesriikides; ning (kuigi konkreetsed andmed puuduvad) eeldatakse, et paljudes liikmesriikides on uute ehitiste ja ümberehituste, mis hõlmaksid märkimisväärset energiatõhususe parandamist, arv väike.

Mõned takistused edasiliikumisele on:

1. Teadlikkuse puudumine rahalise säästmise võimaluse kohta. See takistus on vaja kõrvaldada teabekampaaniate abil.

2. Ebakindlus ja usaldamatus saavutatava säästu suuruse suhtes. Sertifitseerimine ja kvaliteedijuhtimine aitavad suurendada usaldust energia säästmise meetmete suhtes.

3. Juurdepääsu puudumine finantseerimisele, et teha suuri investeeringuid energia säästmise meetmetesse. Valitsused peaksid looma rahalise toetuse programmid, et kindlustada, et pangad saaksid pakkuda rahalisi vahendeid.

4. Kaasnev pingutus, eriti remontimise ja renoveerimise puhul. Teabekampaaniad ning abiprogrammid peaksid keskenduma keskkonnasõbralikele investeerimisvõimalustele, näiteks kui tegevusala muutub, koos piirkonna keskkonna parandamise programmidega.

Direktiivi vajalikud parandused

Rahastamine:

Direktiiv peaks kajastama nõutava rahastamise vajadust lisaks sätestatavatele miinimumstandarditele ning nõuetele. Direktiivi eesmärk saavutatakse üksnes juhul, kui kättesaadavaks tehakse valik rahastamisvahendeid, mis on ideaalis suunatud kõige haavatavamatele kodumajapidamistele.

Leidub palju potentsiaalseid vahendeid, mida liikmesriigid ja/või komisjon võivad kasutada ja peaksid kasutama:

· otsesed riiklikult rahastatavad projektid;

· laenutagatised ja toetused (kasulik juhul, kui laenu saamine on raskendatud);

· sotsiaaltoetused;

· käibemaksu alandamine teenuste ja toodete puhul, mis on seotud ehitiste energiatõhususe parandamisega;

· omandimaksu alandamine;

· innovaatilised rahastamismudelid, näiteks rahastamine tagasimaksete kaudu, mis põhinevad säästudel, mis on kogutud energiaarvete tasumisel;

· Euroopa energiatõhususe ja taastuvenergia fondi loomine, et toetada kõnealuse direktiivi rakendamist.

Seni on võimaldatud struktuurifondide piiratud kasutamist ehitiste energiatõhususe suurendamiseks üksnes nendel liikmesriikidel, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal või hiljem. Komisjon on teinud ettepaneku laiendada seda võimalust kõigile liikmesriikidele. Raportöör pakub välja ERFi rahastamisvahendite, mida võib sellistele projektidele eraldada, maksimaalsuuruse tõstmise 3 %-ilt 15 %-ile.

Teave ja teadlikkus

On ülioluline, et kõik asjaomased osalejad oleksid teadlikud energiatõhususe parandamise kasuteguritest ning et neil oleks juurdepääs teabele, kuidas seda saavutada. Liikmesriikidel peaks olema võimalik vahetada teavet, mis on seotud heade tavadega.

Tuleks välja töötada ühine Euroopa ressurss, koduleht ja andmebaas, mis sisaldaks kõiki kohaldatavaid õigusakte, kõiki avalik-õiguslikke programme, mille abil edendatakse CO₂ heite vähendamist ja energiatõhusaid ehitisi, ning kohaldatavaid rahalisi ja maksualaseid meetmeid.

Teabe- ja teadlikkuskampaaniad peaksid keskenduma aspektidele, mis ei ole miinimumstandarditega hõlmatud.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused

Liikmesriikidel on oluline roll paranduste rakendamisel ehitiste energiatõhususe tõstmiseks.

Kohalike ja regionaalsete omavalitsustega tuleks nõu pidada standardiseeritud metoodika väljatöötamisel miinimumstandardite väljaarvutamise metodoloogia osas.

Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et planeerijatele ja ehitusinspektoritele tehakse kättesaadavaks juhised ja koolitus, nii et nad oleksid tööstus- ja elamurajoonide planeerimisel, kujundamisel, ehitamisel ja renoveerimisel võimelised korralikult kaaluma taastuvate energiaallikate optimaalset kombinatsiooni, suure tõhususega tehnoloogiaid ning kaugkütte- ja -jahutussüsteeme.

Energiamärgised

Energiatõhusus, nagu on direktiivis määratletud, ei pruugi kajastada tegelikku energia kasutust. Ehitistele, mille kasulikust kogupinnast kasutavad üle 250 m² riigiasutused, ning ehitised, mida külastavad tihti inimesed ja mille kasulik kogupind ületab 250 m², tuleb paigutada energiamärgised teabega tegeliku energiakasutuse kohta.

Teave, mis sisaldub energiamärgistes, peab ehitiste puhul, milles asuvad riigiasutused, ja ehitiste puhul, mida külastavad tihti inimesed, olema juurdepääsetav ning kergesti võrreldav. Ühised standardid märgiste jaoks, kaasa arvatud selliste ehitiste ühine energiamärgis, peaks välja töötama komisjon.

Kuivõrd ehitised, milles asuvad riigiasutused, peavad olema eeskujuks, demonstreerides ja edendades energiatõhusust, siis on mõistlik nõuda neilt energiamärgisega seoses antud soovituste rakendamist mõistliku aja jooksul. Kõigil ehitiste omanikel peaks siiski olema õigus algatada energiamärgise saamine või märgis läbi vaadata, kasutades mitmeid eksperte juhul, kui nad ei nõustu antud soovitustega.

Lõpuks on ülioluline, et liikmesriikide vahel toimuks ulatuslikum standardiseerimine ning vastastikune tunnustamine nii seoses energiamärgistega kui ka energiamärgiseid andvate ekspertide koolituse ja akrediteerimisega. Komisjon peaks töötama mõlema jaoks välja ühised suunised, et seda võimaldada.

Miinimumstandardid

Raportöör toetab komisjoni lähenemisviisi liikmesriikidevahelise lähenemise tagamiseks kavandatud miinimumstandardite ning vabade ajakavade abil. Lähenemisviis võimaldab paindlikkust, mis kajastab geograafilisi ja klimaatilisi erinevusi, kindlustades samas ka, et standardid on karmid ning hästi põhjendatud. Siiski on vaja mõningaid väikesi parandusi.

Arvestades tehnoloogia- ja ehitusalaste teadmiste jätkuva arenguga ning lähtudes liikmesriikide kohaldamisalastest kogemustest, on loogiline, et komisjon vaatab kulutõhusa energiatõhususe arvutamise standardiseeritud metodoloogia regulaarselt läbi ning ajakohastab seda.

Liikmesriigid ei tohiks teha soodustusi uutele ehitistele, mis ei vasta energiatõhususe kulutõhusatele tasemetele, mida standardiseeritud metodoloogia puhul nõutakse pärast 2014. aastat. Raportöör on siiski mures, et selle ajagraafiku kohaldamine renoveerimise suhtes on problemaatiline – suuremahuliste renoveerimisprojektide kavandamine ja elluviimine on aeganõudev, mistõttu tähtaeg 2014. aasta võib tähendada, et mitmetes riikides lükatakse olulised suuremahulised projektid edasi ja need katkestatakse.

Seoses eranditega ei näe raportöör mingeid põhjuseid, miks tuleks ajutised asukohad miinimumstandardite kohaldamisest vabastada. Siiski leiab raportöör, et kaks aastat on liiga lühike aeg ehitise määratlemiseks ajutisena – näiteks suurtel ettevõtetel on vaja peakorteri renoveerimise ajaks asuda ajutiselt ehitistesse pikemaks perioodiks.

Raportöör nõustub komisjoni ettepanekuga laiendada miinimumstandardite kohaldamist kõigile suurtele renoveerimistele. Tehnilisel ja majanduslikul teostatavusel põhinevat erandit aga kohaldatakse. On tõenäoline, et eri liikmesriigid ning isegi mitmesugused kohalikud täitevasutused määratlevad teostatavust mitmeti, mistõttu on selles valdkonnas vajalikud selged juhised.

Vähese või nullheitega hooned

Siin saab komisjoni ettepanekuid tugevdada. Puudub põhjus, miks uued ehitised ei peaks sellele standardile 2020. aastaks vastama. Avalikud ehitised peaksid sellele vastama juba varem.

Komisjon peaks 2013. aastaks esitama ettepaneku madala või nullheitega hoonete ühise määratluse kohta ning võrreldava metodoloogia kohta, mida liikmesriigid peaksid kasutama oma siseriiklike kavade ja määratluste täpsustamisel. Selleks et kindlustada, et need oleksid karmid, tõhusad ning piisavalt läbi kaalutud, peaksid need kuuluma kaasotsustamismenetluse, mitte komiteemenetluse alla.

Kütte- ja kliimaseadmete kontroll

Kuivõrd kütte- ja kliimaseadmete kontroll võib olla ehitiste omanikele märkimisväärne bürokraatlik koorem, on oluline, et ülevaatused oleksid kooskõlastatud, nii et mõlema seadme kontrollimine toimuks samaaegselt.

Komisjon pakub välja erandi kütteseadmete korrapärasest kontrollimisest, kui liikmesriigid võtavad kasutusele muud, samaväärsed meetmed. Sama reeglit tuleks kohaldada kliimaseadmete suhtes. Kuid komisjonil ei näi olevat vahendeid erandi tegemise takistamiseks, kui tema arvates ei ole meetmed tegelikkuses samaväärsed. See küsimus tuleb selgeks rääkida.

LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

Ref.: D(2009)14334

Angelika NIEBLER

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimees

LOW T06021

STRASBOURG

Teema:    Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ehitiste energiatõhususe kohta (uuestisõnastamine)

                 (KOM(2008)0780 – C6‑0413/2008 – 2008/0223(COD))

Austatud pr Niebler

Õiguskomisjon, mille esimees ma olen, vaatas ülalmainitud ettepaneku läbi vastavalt kodukorra artiklile 80 a uuesti sõnastamise kohta, mille parlament lisas 10. mai 2007. aasta otsusega oma kodukorda.

Kodukorra artikli 80 a lõige 3 on sõnastatud järgmiselt:

„Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 150 ja 151 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Muudatusettepanekute esitamist nende osade kohta, mida ei muudeta, võib komisjoni esimees siiski erandjuhtudel ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või lahutamatu seose tõttu teiste lubatud muudatusettepanekutega. Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikus selgituses välja tuua.”

Järgides õigusteenistuse arvamust, kelle esindajad osalesid uuesti sõnastatud ettepaneku läbi vaadanud konsultatiivse töörühma koosolekutel, ning võttes arvesse arvamuse koostaja soovitusi, on õiguskomisjon seisukohal, et käesolev ettepanek ei sisalda peale ettepanekus või konsultatiivse töörühma arvamuses esinevate muudatuste muid sisulisi muudatusi, ja mis puutub varasemate õigusaktide muutmata sätete kodifitseerimisse koos nimetatud sisuliste muudatustega, siis on ettepaneku puhul tegemist ainult käsitletavate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

Lisaks oli õiguskomisjon kooskõlas kodukorra artikli 80 a lõikega 2 ja artikli 80 lõikega 3 seisukohal, et ülalnimetatud töörühma arvamuses soovitatud tehnilised kohandused on vajalikud selleks, et tagada ettepaneku vastavus uuestisõnastamise eeskirjadele.

Kokkuvõttes soovitab õiguskomisjon, pärast küsimuse arutamist oma 9. märtsi 2009. aasta koosolekul (16 poolthäälega[1]: erapooletuid ei olnud), et vastutav komisjon jätkaks ettepaneku läbivaatamist vastavalt soovitustele ja kooskõlas kodukorra artikliga 80 a.

Lugupidamisega

Giuseppe GARGANI

Lisatud: konsultatiivse töörühma arvamus

• [1]  Kohal viibisid järgmised liikmed: Giuseppe Gargani (esimees), Klaus-Heiner Lehne, Eva-Riitta Siitonen, Tadeusz Zwiefka, Neena Gill, Manuel Medina Ortega, Diana Wallis, Francesco Enrico Speroni, Monica Frassoni, Jean-Paul Gauzčs, Kurt Lechner, Georgios Papastamkos, Gabriele Stauner, Ieke van den Burg, Vicente Miguel Garcés Ramón ja Bill Newton Dunn.

LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

	ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

Brüssel, 27. jaanuar 2009

ARVAMUS

                                                              EUROOPA PARLAMENDILE

                                                              NÕUKOGULE

                                                              KOMISJONILE

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ehitiste energiatõhususe kohta

KOM(2008)780, 13.11.2008 – 2008/0223(COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 26. novembril ja 4. detsembril 2008. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et vaadata läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Vaadates koosolekutel läbi[1] ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sõnastatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta, märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel järgmist.

1. Uuesti sõnastamise ettepaneku järgmised tekstiosad oleks tulnud märkida halli taustaga, millega tähistatakse sisulisi muudatusi:

– põhjenduses 6 sõna „üle”, mis on kahekordse joonega läbi kriipsutatud, ja sõna „ligikaudu”, mis on esitatud kohandamisele osutavate noolte vahel;

– põhjenduses 9 viimane lause „Energiatõhususe arvutamise meetodid ei peaks põhinema üksnes küttehooajal, vaid peaks hõlmama ehitise aastaringset energiatõhusust”, mis on esitatud kohandamisele osutavate noolte vahel;

– põhjenduses 10 esimene lause „Liikmesriigid peaksid kehtestama hoonete energiatõhususe miinimumnõuded. Nõuete kehtestamisel tuleks eesmärgiks seada kulutõhusa tasakaalu saavutamine vajalike investeeringute ja hoone olelusringi jooksul kokkuhoitavate energiakulude vahel”, mis on esitatud kohandamisele osutavate noolte vahel;

– põhjenduses 13 tekstiosa esimese ja teise lause vahel, mis on kahekordse joonega läbi kriipsutatud ja sõnastatud järgmiselt: „Selles suhtes tuleks hea tava kohandada energiatõhususe suurendamise seisukohast tähtsate tegurite optimaalse kasutamisega”, samuti tekstiosa, mis asub teise lause järel ja on samuti kahekordse joonega läbi kriipsutatud („selle saab liikmesriik kohe läbi viia uuringuga, mille tulemusel saadakse tasuvuse kriteeriumidele vastav energia säästumeetmete nimekiri keskmistel kohaliku turu tingimustel. Enne ehituse algust võib olla vajalik läbi viia eriuuringuid meetmete või meetmete teostatavuse kohta”);

– põhjenduses 18 tekstiosa, mis on kahekordse joonega läbi kriipsutatud ja asub esimese lause ees: „Sertifitseerimisprotsessi võib toetada programmidega, mis edendavad võrdset juurdepääsu täiustatud energiatõhususele; see võib põhineda sidusrühmade organisatsioonide ja liikmesriikide nimetatud asutuse vahelistele kokkulepetele ja seda võivad läbi viia energia teenindusettevõtted, mis nõustuvad võtma kindlaksmääratud investeerimiskohustusi. Liikmesriigid peaksid kontrollima ja jälgima vastuvõetud kavade täitmist, samuti peaksid nad edendama stimuleerimissüsteemide kasutamist. Sertifikaat peaks nii palju kui võimalik kirjeldama ehitise tegelikku energiatõhususe olukorda ja seda võib vastavalt muuta”;

– tekstiosa, mis asub artikli 11 lõike 5 järel ja on kahekordse joonega läbi kriipsutatud: „Sertifikaatide eesmärk piirdub teabe esitamisega ning nende sertifikaatide mõju kohtumenetluses või mujal otsustatakse vastavalt siseriiklikele eeskirjadele”;

– tekstiosa, mis asub artikli 12 lõike 2 järel ja on kahekordse joonega läbi kriipsutatud: „Samuti võib selgelt esitada soovitusliku ja tegeliku toatemperatuuri ja muud asjakohased kliimaolud”;

– artikli 13 lõikes 1 sõna „küttesüsteemide”, mis asub sõna „kuumaveekatlaid” järel;

– lisas I sõnastus „Need omadused võivad hõlmata ka hermeetilisust”, mis asub punkti 3 alapunktide a ja b vahel ning on kahekordse joonega läbi kriipsutatud.

2. Uuesti sõnastatud teksti järgmised osad vastavad direktiivi 2002/91/EÜ praegu kohaldatava versiooni tekstiosadele, mille kohta ettepanekut ilmselt ei esitatud ning mis seetõttu oleks tulnud märkida halli taustaga:

– artikli 4 lõike 1 teine lõik;

– artikli 4 lõike 2 punkt d;

– artikli 10 lõige 5;

– artikli 10 lõige 7;

– artikkel 25.

3. Artikli 20 teises lõigus algussõnade „Need meetmed” lisamine kujutab endast kohandamist kehtiva direktiivi 2002/91/EÜ artikli 13 teise lõiguga, mis oleks tulnud märgistada kohandamisele osutavate nooltega.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või käesolevas arvamuses esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi.

C. PENNERA                                  J.-C. PIRIS                           C.-F.DURAND

Jurist                                               Jurist                                    Peadirektor

• [1]  Konsultatiivse töörühma käsutuses oli ettepaneku ingliskeelne versioon, mis on läbivaadatava teksti originaalkeelne versioon.

MENETLUS

Pealkiri	Ehitiste energiatõhusus (uuesti sõnastatud versioon)
Viited	KOM(2008)0780 – C6-0413/2008 – 2008/0223(COD)
EP-le esitamise kuupäev	13.11.2008
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 15.1.2009
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	JURI 15.1.2009
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	JURI 9.3.2009
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Silvia-Adriana Ţicău 2.12.2008
Õigusliku aluse vaidlustamine        JURI arvamuse kuupäev	JURI 31.3.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	20.1.2009		16.2.2009		19.3.2009
Vastuvõtmise kuupäev	31.3.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	36 10 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Šarūnas Birutis, Jan Březina, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Adam Gierek, Fiona Hall, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Mary Honeyball, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Pia Elda Locatelli, Eugenijus Maldeikis, Eluned Morgan, Antonio Mussa, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Aldo Patriciello, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Ivo Belet, Danutė Budreikaitė, Edit Herczog, Gunnar Hökmark, Bernhard Rapkay, Esko Seppänen, Silvia-Adriana Ţicău, Lambert van Nistelrooij
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Jill Evans, Ona Juknevičienė, Marusya Ivanova Lyubcheva, Willem Schuth