RAPORT Euroopa Parlamendi kodukorra üldine läbivaatamine

24.4.2009 - (2007/2124(REG))

Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Richard Corbett

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Parlamendi kodukorra üldise läbivaatamise kohta

(2007/2124(REG))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 201 ja 202;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6‑0273/2009),

1.  otsustab muuta kodukorda vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2.  otsustab lisada kodukorda XVI E lisana kaasotsustamismenetluse dokumentide üle peetavate läbirääkimiste eeskirja, mille esimeeste konverents kiitis heaks 18. septembril 2008;

3.  otsustab, et muudatusettepanekud jõustuvad parlamendi seitsmenda koosseisu ametiaja esimesel päeval;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 9 – lõige 1 – esimene lõik
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1. Parlament võib kehtestada parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva korra, mis lisatakse kodukorrale[1].	1. Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva korra, mis lisatakse kodukorrale1.
Selgitus
Lisa on juba olemas ja parlament saab seetõttu näidata, kui tõsiselt ta läbipaistvusküsimusse suhtub. Kooskõlas selle kohustusega tuleks lisas mainida, et parlamendiliikme poolt majanduslike huvide teatavakstegemisel antud suuline teave kantakse protokolli, nagu toimub juba kõigi täiskogul tehtavate sõnavõttude puhul. See peab olema selge komisjonide tasandil, kui parlamendiliige esitatakse raportööri kandidaadiks.
Muudatusettepanek  2 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 10 a – (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 10 a
	Vaatlejad
	Kui leping riigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga on alla kirjutatud, võib president pärast esimeeste konverentsi nõusoleku saamist paluda ühineva riigi parlamendil määrata oma liikmete seast vaatlejaid, kusjuures vaatlejate arv võrdub kõnealusele riigile Euroopa Parlamendis tulevikus eraldatavate kohtade arvuga.
	Vaatlejad osalevad Euroopa Parlamendi töös kuni ühinemislepingu jõustumiseni ning neil on õigus võtta sõna komisjonides ja fraktsioonides. Neil ei ole õigust hääletada ega kandideerida parlamendis ametikohtadele. Nende osalemisel ei ole õiguslikku mõju parlamendi tööle.
	Mis puudutab parlamendi pakutavate võimaluste kasutamist ja vaatlejana tegutsedes tekkinud kulude hüvitamist, koheldakse vaatlejaid sarnaselt parlamendiliikmetega.
Muudatusettepanek  3 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 24 – lõige 4 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4 a. Esimeeste konverents vastutab tähtsamatel teemadel Euroopa kodanikuühiskonnaga struktureeritud konsultatsioonide korraldamise eest. See võib hõlmata Euroopa üldhuvi pakkuvatel teemadel avalike arutelude korraldamist; aruteludel saavad osaleda huvitatud kodanikud. Juhatus nimetab asepresidendi, kes vastutab konsultatsioonide läbiviimise eest ja annab aru esimeeste konverentsile.
Muudatusettepanek  4 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 28 – lõige 2
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
2. Iga parlamendiliige võib esitada arupärimise juhatuse, esimeeste konverentsi või kvestorite töö kohta. Sellised küsimused esitatakse presidendile kirjalikult ja avaldatakse koos neile antud vastustega parlamendi bülletäänis kolmekümne päeva jooksul alates nende esitamisest.	2. Iga parlamendiliige võib esitada küsimuse juhatuse, esimeeste konverentsi või kvestorite töö kohta. Küsimus esitatakse presidendile kirjalikult, tehakse parlamendiliikmete teatavaks ja avaldatakse koos sellele antud vastusega parlamendi veebisaidil 30 päeva jooksul alates küsimuse esitamisest.
Selgitus
Muudatusettepanekuga võetakse arvesse asjaolu, et bülletääni enam ei eksisteeri.
Muudatusettepanek  5 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 30 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 30 a
	Laiendatud töörühmad
	Parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi või muid parlamendiliikmete mitteametlikke rühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid.
	Kõnealuste rühmade tegevus ei tohi olla selline, mida võiks pidada Euroopa Parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Fraktsioonid võivad soodustada rühmade tegevust logistilise toetuse andmise teel, tingimusel et järgitakse juhatuse poolt vastu võetud rühmade moodustamise eeskirjas sätestatud tingimusi. Rühmad deklareerivad välistoetuse vastavalt I lisale.
Muudatusettepanek  6 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 36 – lõige 1
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, kontrollib vastutav komisjon Euroopa Komisjoni mistahes ettepaneku või mistahes muu õigusloomega seotud dokumendi kokkusobivust finantsperspektiiviga.	1. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, kontrollib vastutav komisjon Euroopa Komisjoni ettepaneku või muu õigusloomedokumendi kokkusobivust mitmeaastase finantsraamistikuga.
	(Horisontaalne muudatus: sõna „finantsperspektiiv” asendatakse kogu kodukorra ulatuses sõnadega „mitmeaastane finantsraamistik”.)
Selgitus
Kohandamine praegu kasutatava terminoloogiaga.
Muudatusettepanek  7 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 39 – lõige 1
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1. Võttes vastu resolutsiooni vastutava komisjoni algatusraporti alusel, võib parlament EÜ asutamislepingu artikli 192 teise lõike alusel taotleda, et Euroopa Komisjon esitaks talle asjakohase õigusakti ettepaneku uue õigusakti vastuvõtmiseks või kehtiva õigusakti muutmiseks. Resolutsioon võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Parlament võib sellise ettepaneku esitamiseks seada tähtaja.	1. Võttes vastu resolutsiooni vastutava komisjoni algatusraporti alusel, võib parlament EÜ asutamislepingu artikli 192 teise lõigu alusel taotleda, et Euroopa Komisjon esitaks talle asjakohase õigusakti ettepaneku uue õigusakti vastuvõtmiseks või kehtiva õigusakti muutmiseks. Resolutsioon võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega lõpphääletusel. Parlament võib sellise ettepaneku esitamiseks seada tähtaja.
Muudatusettepanek  8 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 45 – lõige 2
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
2. Parlament vaatab algatusraportites sisalduvad resolutsioonide ettepanekud läbivastavalt artiklis 131 a sätestatud lühiettekande menetlusele. Selliste resolutsioonide ettepanekute muudatusettepanekud ei ole täiskogu istungil arutamiseks vastuvõetavad, kui raportöör ei esita neid uue teabe arvessevõtmise eesmärgil, kuid alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid võib esitada vastavalt artikli 151 lõikele 4. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogu istungil arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklites 38 a või 39 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui raportit saab esimeeste konverentsi määratletud kriteeriumite alusel pidada strateegiliseks.	2. Parlament vaatab algatusraportites sisalduvad resolutsioonide ettepanekud läbi vastavalt artiklis 131 a sätestatud lühiettekande menetlusele. Selliste resolutsioonide ettepanekute muudatusettepanekud on täiskogu istungil arutamiseks vastuvõetavad ainult siis, kui raportöör esitab need uue teabe arvessevõtmise eesmärgil või kui need esitab vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest. Fraktsioonid võivad esitada alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid vastavalt artikli 151 lõikele 4. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogu istungil arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklites 38 a või 39 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui raportit saab esimeeste konverentsi määratletud kriteeriumite alusel pidada strateegiaraportiks.
Muudatusettepanek  9 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 47 – kolmas taane
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
– asjaomased esimehed, raportöör ja arvamuse koostajad püüavad ühiselt kindlaks määrata teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende ühisesse pädevusse, ning leppida kokku omavahelise koostöö täpse korra;	– asjaomased esimehed, raportöör ja arvamuse koostajad määravad ühiselt kindlaks teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende ühisesse pädevusse, ning lepivad kokku omavahelise koostöö täpse korra. Kui pädevuse osas esineb lahkarvamusi, esitatakse küsimus asjaomase komisjoni taotlusel esimeeste konverentsile, kes võib otsustada pädevuse jagunemise üle või otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekutega menetlust vastavalt artiklile 47 a; artikli 179 lõike 2 teist ja kolmandat lauset kohaldatakse vajalike muudatustega;
Muudatusettepanek  10 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 47 – neljas taane
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
– vastutav komisjon peab kaasatud komisjoni muudatusettepanekud võtma vastu ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad vastutava komisjoni esimehe arvamuse kohaselt (arvestades seejuures VI lisas sätestatuga ja olles konsulteerinud kaasatud komisjoni esimehega) kaasatud komisjoni ainupädevusse ning ei lähe vastuollu raporti teiste osadega. Vastutava komisjoni esimees võtab arvesse kolmanda taande raames saavutatud kokkuleppeid;	– vastutav komisjon võtab kaasatud komisjoni muudatusettepanekud vastu ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse. Kui vastutav komisjon lükkab tagasi muudatusettepanekud küsimuses, mis kuulub vastutava komisjoni ja kaasatud komisjoni ühisesse pädevusse, võib kaasatud komisjon esitada need muudatusettepanekud otse täiskogule;
Muudatusettepanek  11 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 47 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 47 a
	Komisjonide ühiste koosolekutega menetlus
	Kui on täidetud artikli 46 lõikes 1 ja artiklis 47 sätestatud tingimused, võib esimeeste konverents – kui ta on veendunud, et tegemist on väga tähtsa küsimusega – otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekute ja ühise hääletusega menetlust. Sellisel juhul koostavad vastavad raportöörid üheainsa raporti projekti, mille asjaomased komisjonid vaatavad läbi ja mis pannakse hääletusele nende ühistel koosolekutel, mida juhatavad ühiselt asjaomaste komisjonide esimehed. Ühiste koosolekute ja hääletuste ettevalmistamiseks võivad asjaomased komisjonid moodustada komisjonidevahelisi töörühmi.
Muudatusettepanek  12 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 51 – lõige 2 – teine lõik
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Nõuandemenetlus lõpeb õigusloomega seotud resolutsiooni projekti vastuvõtmisega. Kui parlament ei võta õigusloomega seotud resolutsiooni vastu, saadetakse ettepanek tagasi vastutavale komisjonile.	Esimene lugemine lõpeb õigusloomega seotud resolutsiooni projekti vastuvõtmisega. Kui parlament ei võta õigusloomega seotud resolutsiooni vastu, saadetakse ettepanek tagasi vastutavale komisjonile.
Muudatusettepanek  13 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 51 – lõige 3
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
3. Parlamendi president saadab parlamendi poolt heaks kiidetud ettepaneku teksti ja selle juurde kuuluva resolutsiooni parlamendi arvamusena edasi nõukogule ja Euroopa Komisjonile.	3. Parlamendi president saadab parlamendi poolt heaks kiidetud ettepaneku teksti ja selle juurde kuuluva resolutsiooni parlamendi seisukohana edasi nõukogule ja Euroopa Komisjonile.
	(Horisontaalne muudatus: kõikides kaasotsustamismenetlust puudutavates sätetes asendatakse kogu kodukorra ulatuses sõnad „parlamendi arvamus” sõnadega „parlamendi seisukoht”.)
Selgitus
Parlament ei võta esimesel lugemisel enam vastu „arvamust”, vaid „seisukoha”.
Muudatusettepanek  14 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 52 – lõige 1
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1. Kui Euroopa Komisjoni ettepanekut ei kiideta parlamendis antud häälte enamusega heaks, palub president enne õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemist Euroopa Komisjonil oma ettepanek tagasi võtta.	1. Kui Euroopa Komisjoni ettepanekut ei kiideta parlamendis antud häälte enamusega heaks või kui võetakse vastu selle tagasilükkamise ettepanek, mille võivad esitada vastutav komisjon või vähemalt 40 parlamendiliiget, palub president enne õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemist Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta.
Selgitus
Siiani ei võimaldanud kodukord esitada esimesel lugemisel komisjoni ettepaneku tagasilükkamise ettepanekut, kuigi teatavates olukordades on seda vaja.
Muudatusettepanek  15 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 52 – lõige 2
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
2. Kui Euroopa Komisjon võtab oma ettepaneku tagasi, tõdeb president, et ettepanekuga seotud nõuandemenetlus on kaotanud oma eesmärgi ja teatab sellest nõukogule.	2. Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, kuulutab president menetluse lõppenuks ja teavitab sellest nõukogu.
Selgitus
Terminoloogiline kohandus.
Muudatusettepanek  16 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 52 – lõige 3
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
3. Kui Euroopa Komisjon oma ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemata tagasi vastutavale komisjonile.	3. Kui Euroopa Komisjon ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemata tagasi vastutavale komisjonile, välja arvatud juhul, kui õigusloomega seotud resolutsiooni projekt pannakse hääletusele vastutava komisjoni esimehe või raportööri, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel.
Parlamendi määratud aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe kuu pärast, esitab vastutav komisjon ettepaneku kohta uue suulise või kirjaliku raporti.	Tagasisaatmise korral esitab vastutav komisjon ettepaneku kohta uue suulise või kirjaliku raporti parlamendi määratud aja jooksul, mis ei või ületada kahte kuud.
Selgitus
Kaasotsustamismenetluse korral ei ole enam vaja menetlust pikendada, et saavutada kompromiss Euroopa Komisjoniga.
Muudatusettepanek  17 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 65 a (uus) (lisatakse 6. peatükki „Õigusloomemenetluse lõpetamine”)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 65 a
	Institutsioonidevahelised läbirääkimised õigusloomemenetluses
	Teiste institutsioonidega peetavatel läbirääkimistel, mille eesmärk on saavutada õigusloomemenetluse käigus kokkulepe, järgitakse kaasotsustamismenetluse dokumentide üle peetavate läbirääkimiste eeskirja1.
	Parlamendikomisjoni delegatsioon ei alusta läbirääkimisi teiste institutsioonidega automaatselt, vaid selle asemel peab parlamendikomisjon tegema eraldi otsuse, mis põhineb laial konsensusel ja milles võetakse arvesse raportööri arvamust. Vajaduse korral hääletab parlamendikomisjon, kas alustada läbirääkimisi või edastada küsimus otse täiskogule.
	Otsuses, millega parlamendikomisjon annab oma liikmete delegatsioonile, mida juhib artikli 42 lõike 2 kohaselt määratud raportöör, volitused selliste läbirääkimiste alustamiseks, võib parlamendikomisjon eelkõige võtta vastu läbirääkimiste mandaadi, suunised või prioriteedid.
	Kui läbirääkimised jõuavad lõpule pärast vastutava komisjoni raporti vastuvõtmist, võib vastutav komisjon esitada muudatusettepanekuid, mille eesmärk on saavutada kompromiss nõukoguga.
	____________________________ 1 Vt XVI E lisa.
Muudatusettepanek  18 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 66
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1. Kui nõukogu teavitab EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 alusel parlamenti, et ta kiitis viimase muudatusettepanekud heaks, ent ei muutnud Euroopa Komisjoni ettepanekut muul viisil, või kui kumbki institutsioon ei muutnud Euroopa Komisjoni ettepanekut, teatab president parlamendile, et ettepanek on lõplikult vastu võetud.	Kui nõukogu teavitab EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 alusel parlamenti, et kiitis heaks parlamendi seisukoha, mis vormistatakse lõplikult kooskõlas artikliga 172 a, teatab president parlamendile, et ettepanek on vastu võetud parlamendi seisukohale vastavas sõnastuses.
2. Enne sellise teate edastamist kontrollib president, et ka nõukogu poolt tehtud tehnilised parandused ei muuda ettepaneku sisu. Kahtluse korral konsulteerib ta vastutava komisjoniga. Kui nõukogu tehtud muudatusettepanekuid peetakse olulisteks, teatab president nõukogule, et parlament viib läbi teise lugemise niipea, kui on täidetud artiklis 57 toodud tingimused.
3. Pärast lõikes 1 nimetatud avalduse tegemist kirjutab president koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla ja korraldab vastavalt artiklile 68 selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.
Selgitus
Muudatusega võetakse arvesse artikli 172 a (uus) kohast uut menetlust.
Muudatusettepanek  19 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 68 – pealkiri
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Vastuvõetud õigusaktide allkirjastamine	Õigusaktide koostamise nõuded
Selgitus
Õigusaktide koostamise vorminõudeid oleks asjakohane käsitleda ühes artiklis ning allkirjastamist ja avaldamist teises (vt uut artiklit 68 a).
Muudatusettepanek  20 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 68 – lõige 1
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1. Kui on kontrollitud, et menetlus on nõuetekohaselt läbi viidud, kirjutavad parlamendi president ja peasekretär parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt vastu võetud õigusaktide tekstidele alla.	välja jäetud
Selgitus
Vt selgitust artikli 68 pealkirja kohta.
Muudatusettepanek  21 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 68 – lõige 7
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
7. Parlamendi ja nõukogu peasekretär korraldavad eespool nimetatud õigusaktide avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.	välja jäetud
Selgitus
Vt selgitust artikli 68 pealkirja kohta.
Muudatusettepanek  22 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 68 a (uus) (lisatakse 6. peatükki „Õigusloomemenetluse lõpetamine” artikli 68 järele)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 68 a
	Vastuvõetud õigusaktide allkirjastamine
	Pärast vastuvõetud tekstide lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 172 a ja pärast seda, kui on kontrollitud, et menetlus on nõuetekohaselt läbi viidud, kirjutavad parlamendi president ja peasekretär EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt vastu võetud õigusaktidele alla ning parlamendi ja nõukogu peasekretär korraldavad õigusaktide avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.
Selgitus
Eraldi artikkel kaasotsustamismenetluse raames vastu võetud õigusaktide allkirjastamise ja avaldamise kohta; see erineb uuest üldisest artiklist 172 a, mis kehtib kõigi parlamendis vastu võetud tekstide kohta.
Muudatusettepanek  23 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 83 – lõige 1
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1. Rahvusvahelise lepingu sõlmimise, selle kehtivuse pikendamise või muutmise läbirääkimiste alustamisel, sh lepingud rahanduse või kaubanduse valdkonnas, peab vastutav komisjon tagama, et Euroopa Komisjon teavitab parlamenti täielikult komisjoni läbirääkimisvolituste kohta antud soovitustest, tehes seda vajaduse korral konfidentsiaalselt.	1. Rahvusvahelise lepingu sõlmimise, selle kehtivuse pikendamise või muutmise läbirääkimiste alustamisel, sh rahanduse või kaubanduse valdkonnas, võib vastutav komisjon otsustada koostada raporti või muul viisil menetlust jälgida ning teavitada komisjonide esimeeste konverentsi sellest otsusest. Vajaduse korral võib küsida teiste komisjonide arvamust vastavalt artikli 46 lõikele 1. Vajaduse korral kohaldatakse artikli 179 lõiget 2, artiklit 47 või 47 a.
	Vastutava komisjoni ning vajaduse korral kaasatud komisjonide esimehed ja raportöörid võtavad ühiselt asjakohaseid meetmeid tagamaks, et Euroopa Komisjon teavitab parlamenti täielikult läbirääkimisvolituste kohta antud soovitustest, vajaduse korral konfidentsiaalselt, ning ka lõigetes 3 ja 4 osutatud asjaoludest.
Muudatusettepanek  24 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 83 – lõige 6 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 a. Enne nõusoleku andmise hääletust võivad vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest teha ettepaneku, et parlament paluks Euroopa Kohtu arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega. Kui parlament sellise ettepaneku heaks kiidab, lükatakse nõusoleku andmise hääletus edasi, kuni Euroopa Kohus on oma arvamuse esitanud.
Selgitus
Muudatusettepanekuga rakendatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 300 lõiget 6.
Muudatusettepanek  25 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 97 – lõige 3
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
3. Parlament seab sisse parlamendi dokumentide registri. Õigusloomega seotud dokumentidele ja teistele dokumentidele, mis on nimetatud käesoleva kodukorra lisas, võimaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 registri kaudu vahetut juurdepääsu. Võimaluste piires lisatakse registrisse viited kõigi teiste parlamendi dokumentide kohta.	3. Parlament seab sisse parlamendi dokumentide registri. Õigusloomega seotud dokumentidele ja teatavatele muudele dokumendiliikidele võimaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 registri kaudu vahetu juurdepääs. Võimaluse korral lisatakse registrisse viited muude parlamendi dokumentide kohta.
Nende dokumentide tüüpide kohta, millele peab olema tagatud vahetu juurdepääs, koostab parlament nimekirja, kinnitab selle ja see lisatakse käesolevale kodukorrale. See nimekiri ei piira juurdepääsuõigust dokumentidele, mis ei kuulu nimetatud tüüpide alla.	Juhatus võtab vastu nimekirja dokumendiliikidest, millele on vahetu juurdepääs, ning see avaldatakse parlamendi veebisaidil. Nimekiri ei piira juurdepääsuõigust dokumentidele, mis ei kuulu selles loetletud dokumendiliikide hulka. Sellised dokumendid on kättesaadavad kirjaliku taotluse alusel.
Parlamendi dokumendid, millele puudub registri kaudu vahetu juurdepääs, tehakse kättesaadavaks kirjaliku taotluse alusel.
Juhatus võib võtta vastu määrusega (EÜ) nr 1049/2001 kooskõlas olevad juurdepääsukorda reguleerivad normid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.	Juhatus võib kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 võtta vastu dokumentidele juurdepääsu reguleerivad eeskirjad, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
	(Muudatusettepaneku vastuvõtmise korral jäetakse XV lisa välja.)
Selgitus
Muudatusettepanekuga muudetakse registrit käsitlevad sätted paindlikumaks ja lihtsustatakse kodukorda.
Muudatusettepanek  26 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 103 – lõige 1
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1. Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu liikmed võivad igal ajal paluda presidendilt luba avalduse tegemiseks. President otsustab, millal võib avalduse teha ja kas sellele avaldusele järgneb põhjalik arutelu või kolmekümneminutine arutelu, mille käigus võivad parlamendiliikmed esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.	1. Euroopa Komisjoni liikmed, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu võivad igal ajal paluda parlamendi presidendilt luba avalduse tegemiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja teeb pärast iga Euroopa Ülemkogu kohtumist avalduse. Parlamendi president otsustab, millal võib avalduse teha ja kas sellele järgneb põhjalik arutelu või võivad parlamendiliikmed 30 minuti vältel esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.
Selgitus
Sätet kohandatakse vastavalt Euroopa Ülemkogu eesistuja erilisele staatusele.
Muudatusettepanek  27 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 116 – lõige 3
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
3. Kui deklaratsioonile on alla kirjutanud parlamendiliikmete enamus, teatab president sellest parlamendile ja allakirjutanute nimed avaldatakse protokollis.	3. Kui deklaratsioonile on alla kirjutanud parlamendiliikmete enamus, teatab president sellest parlamendile, allakirjutanute nimed avaldatakse protokollis ja deklaratsioon avaldatakse vastuvõetud tekstina.
Selgitus
Kodukorra kohandamine seoses asjaoluga, et protokoll ja vastuvõetud tekstid on kaks eraldi dokumenti. Vt uut artiklit 172 a (uus).
Muudatusettepanek  28 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 116 – lõige 4
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
4. Pärast osaistungjärgu lõppu saadetakse nimetatud deklaratsioon koos alla kirjutanud isikute nimedega selles nimetatud institutsioonidele. Deklaratsioon kantakse selle istungi protokolli, millel ta välja kuulutatakse. Avaldamine protokollis lõpetab menetluse.	4. Menetlus lõpetatakse deklaratsiooni edastamisega osaistungjärgu lõpus koos sellele alla kirjutanud isikute nimedega deklaratsioonis nimetatud adressaatidele.
Selgitus
Kodukorra kohandamine seoses asjaoluga, et protokoll ja vastuvõetud tekstid on kaks eraldi dokumenti. Vt uut artiklit 172 a (uus).
Muudatusettepanek  29 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 131 a
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Raportööri taotlusel või esimeeste konverentsi ettepanekul võib parlament samuti otsustada, et küsimust, mis ei vaja põhjalikku arutelu, käsitletakse täiskogu istungil raportööri lühiettekande abil. Sellisel juhul on Euroopa Komisjonil võimalus sekkuda ning igal parlamendiliikmel on õigus reageerida, esitades täiendava kirjaliku avalduse vastavalt artikli 142 lõikele 7.	Raportööri taotlusel või esimeeste konverentsi ettepanekul võib parlament samuti otsustada, et küsimust, mis ei vaja põhjalikku arutelu, käsitletakse täiskogu istungil raportööri lühiettekande abil. Sellisel juhul on Euroopa Komisjonil võimalus vastata ja järgneb kuni 10-minutine arutelu, millel president võib anda kuni üheks minutiks sõna parlamendiliikmetele, kes annavad oma sõnasoovist märku.
Muudatusettepanek  30 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 142
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Kõneaja eraldamine	Kõneaja eraldamine ja sõnavõtjate nimekiri
1. Esimeeste konverents võib teha parlamendile ettepaneku eraldada kõneaega konkreetsel teemal toimuvaks aruteluks. Parlament võtab ettepaneku suhtes vastu otsuse ilma aruteluta.	1. Esimeeste konverents võib teha parlamendile ettepaneku eraldada kõneaega konkreetsel teemal toimuvaks aruteluks. Parlament võtab ettepaneku kohta otsuse vastu ilma aruteluta.
	1 a. Parlamendiliige võib istungil sõna võtta ainult siis, kui president annab selleks loa. Sõnavõtt peetakse oma kohalt, pöördudes presidendi poole. Kui sõnavõtja kaldub ettenähtud teemast kõrvale, kutsub president teda korrale.
	1 b. President võib arutelu esimeseks osaks koostada sõnavõtjate nimekirja, millesse kantakse fraktsioonide suuruse järjekorras üks või mitu vooru sõnavõtjaid igast sõna võtta soovivast fraktsioonist ja üks fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige.
2. Kõneaja eraldamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:	2. Kõneaja eraldamisel arutelu selles osas lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
a) üks osa kõneajast jaotatakse kõikide fraktsioonide vahel võrdselt;	a) üks osa kõneajast jaotatakse kõikide fraktsioonide vahel võrdselt;
b) teine osa jaotatakse fraktsioonide vahel proportsionaalselt, vastavalt nende liikmete koguarvule;	b) teine osa jaotatakse fraktsioonide vahel proportsionaalselt, vastavalt nende liikmete koguarvule;
c) fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse kõneaega kokku analoogiliselt fraktsioonidele punktide a ja b alusel eraldatava kõneajaga.	c) fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse kõneaega kokku vastavalt fraktsioonidele punktide a ja b alusel eraldatavale kõneajale.
3. Kui kõneaega eraldatakse mitme päevakorraküsimuse jaoks kokku, teavitavad fraktsioonid presidenti sellest, kuidas nende kõneaeg jaotub üksikute päevakorrapunktide vahel. President peab tagama kõneaegadest kinnipidamise.	3. Kui kõneaega eraldatakse mitme päevakorrapunkti jaoks, teavitavad fraktsioonid presidenti sellest, kuidas neile eraldatud kõneaeg jaotub üksikute päevakorrapunktide vahel. President tagab kõneaegadest kinnipidamise.
	3 a. Arutelu ülejäänud aega eelnevalt ei jaotata, vaid president palub parlamendiliikmetel üldjuhul sõna võtta kuni ühe minuti jooksul. President tagab võimaluste piires, et kordamööda saavad sõna eri poliitiliste vaadete ja liikmesriikide esindajad.
	3 b. Vastava taotluse korral võib sõnavõtu eesõiguse anda vastutava komisjoni esimehele või raportöörile ja oma fraktsiooni nimel kõneleda soovivatele fraktsiooni esimeestele või neid asendavatele parlamendiliikmetele.
4. Parlamendiliikmete sõnavõtud ei tohi istungi protokolli, menetlusega seotud avalduste, lõpliku päevakorra projekti muutmise või päevakorra teemal kesta kauem kui üks minut.	4. Parlamendiliikme sõnavõtt istungi protokolli, menetlusega seotud avalduste, päevakorra lõpliku projekti või päevakorra muutmise teemal ei tohi kesta kauem kui üks minut.
	4 a. Ilma et see piiraks presidendi muid volitusi distsiplinaarküsimustes, võib president lasta istungi arutelude stenogrammist kustutada nende parlamendiliikmete sõnavõtud, kellele ta ei ole sõna andnud või kes on ületanud neile eraldatud kõneaja.
5. Euroopa Komisjonile ja nõukogule antakse raporti arutelu jooksul arvamuse avaldamiseks sõna reeglina vahetult pärast seda, kui raportöör on esitanud oma raporti. Euroopa Komisjon, nõukogu ja raportöör võivad vastusõnavõttudeks sõna saada ka vahetult pärast parlamendiliikmete sõnavõtte.	5. Euroopa Komisjonile ja nõukogule antakse raporti arutelu jooksul sõna reeglina vahetult pärast seda, kui raportöör on raportit tutvustanud. Euroopa Komisjon, nõukogu ja raportöör võivad uuesti sõna võtta, eelkõige selleks, et vastata parlamendiliikmete sõnavõttudele.
6. Ilma et see piiraks EÜ asutamislepingu artikli 197 kohaldamist, püüab president jõuda Euroopa Komisjoni ja nõukoguga kokkuleppele nende kõneaja jaotamise osas.	6. Ilma et see piiraks EÜ asutamislepingu artikli 197 kohaldamist, püüab president jõuda Euroopa Komisjoni ja nõukoguga kokkuleppele nendele kõneaja eraldamise osas.
7. Parlamendiliikmed, kes arutelus sõna ei saanud, võivad ühel korral osaistungjärgu jooksul esitada kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku avalduse, mis lisatakse kõnesoleva arutelu stenogrammile.	7. Parlamendiliige, kes arutelul sõna ei võtnud, võib ühel korral osaistungjärgu jooksul esitada kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku avalduse, mis lisatakse arutelu stenogrammile.
	(Artiklid 141 ja 143 jäetakse muudatusettepaneku vastuvõtmise korral välja.)
Selgitus
There is currently considerable duplication and cross-referencing between Rules 141, 142 and 143 and it would thus be desirable to consolidate them in a single rule.
This amendment would also recognise the traditional procedure of lists of speakers from Groups as the standard procedure for the start of debates, but allow for a "catch-the-eye" procedure at the end of debates.
The paragraphs of the proposed new Rule 142 correspond to the following paragraphs of the present Rules 141 - 143;
Rule 142(1a) = 141(1) 1st phrase + 141(2) 1st phrase
Rule 142(1b) = new but codifies existing practice
Rule 142(2) = 142(2) unchanged except "for this part of a debate"
Rule 142(3) = 142(3) unchanged
Rule 142(3a) = 1st part new, 2nd part=143(2)
Rule 142(3b) = 143(3)
Rule 142(3a) = 142(4) unchanged except the words "of proceedings" and "as a general rule"
Rule 142(4a) = 141(3)
Rule 142(5) = 142(5) unchanged
Rule 142(6) = 142(6) unchanged
Rule 142(7) = 142(7) unchanged
Rule 141(1) 2nd phrase, 141(2) 2nd phrase, 143(1) and 143(4) are not incorporated into the new Rule 142
Muudatusettepanek  31 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 142 – lõige 3 c (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3 c. Kui sõnavõtja on sellega nõus ja president on veendunud, et see ei häiri arutelu kulgu, võib ta anda sõna parlamendiliikmele, kes teise parlamendiliikme sõnavõtu ajal sinist kaarti tõstes annab märku soovist esitada talle küsimus.
	(Artikli 142 lõige 3 c on uus (asendab artikli 141 lõiget 4).)
Muudatusettepanek  32 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 150 – lõige 6 – teine a lõik (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Kui kohal viibib vähem kui sada parlamendiliiget, ei või parlament otsustada teisiti, kui vähemalt kümnendik kohalviibivatest parlamendiliikmetest on vastu.
Selgitus
Kui kohal viibib väga vähe parlamendiliikmeid, on 40 parlamendiliikme künnis suuliste muudatusettepanekute tõkestamiseks ebaproportsionaalne ning praktikas on seda peaaegu võimatu saavutada.
Muudatusettepanek  33 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 156
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Kui raporti suhtes on parlamendis läbivaatamiseks esitatud enam kui viiskümmend muudatusettepanekut, võib president pärast vastutava komisjoni esimehe arvamuse küsimist, paluda vastutaval komisjonil kokku tulla ning muudatusettepanekud läbi vaadata. Muudatusettepanekuid, mis ei saa vähemalt ühe kümnendiku vastutava komisjoni liikmete toetust, ei panda parlamendis hääletusele.	1. Kui raporti kohta on täiskogul läbivaatamiseks esitatud üle 50 muudatusettepaneku ja taotluse osade kaupa või eraldi hääletuseks, võib president pärast vastutava komisjoni esimehega konsulteerimist paluda vastutaval komisjonil kokku tulla ja muudatusettepanekud või taotlused läbi vaadata. Muudatusettepanekuid või taotlusi osade kaupa või eraldi hääletuseks, mis ei saa sellel etapil vähemalt kümnendiku vastutava komisjoni liikmete toetust, ei panda täiskogul hääletusele.
	2. Olenemata lõikest 1, on igal fraktsioonil õigus säilitada taotlusi osade kaupa või eraldi hääletuseks.
Selgitus
Artikli eesmärk vähendada täiskogu istungite koormust kehtib ka osade kaupa hääletuste kohta.
Muudatusettepanek  34 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 157 – lõige 1
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1. Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kaht või enam sätet või viidet kahele või enamale asjaolule, või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks erineva loogilise tähenduse ja normatiivse väärtusega osaks, võib fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotleda selle osade kaupa hääletamist.	1. Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kaht või enam sätet või viidet kahele või enamale asjaolule või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks erineva tähenduse ja/või normatiivse väärtusega osaks, võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotleda selle osade kaupa hääletamist.
Selgitus
Artikli praegune sõnastus on osutunud parlamentaarse töö vajadusi arvestades liiga kitsaks.
Muudatusettepanek  35 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 159 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 159 a
	Lõpphääletus
	Kui hääletusele pannakse õigusakti ettepanek, sõltumata sellest, kas tegemist on ühe hääletuse ja/või lõpphääletusega, hääletab parlament nimeliselt ja elektroonilise hääletussüsteemi abil.
Selgitus
Aruandekohustus kodanike ees suureneks, kui kõik lõpphääletused terve õigusakti üle toimuksid nimelise hääletusena, ilma et see piiraks täiendavaid taotlusi artikli 160 alusel.
Muudatusettepanek  36 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 160 – lõige 1
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1. Lisaks artikli 99 lõikes 4 ja artikli 100 lõikes 5 nimetatud juhtudele võib nimelise hääletuse korraldada juhul kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on hääletusele eelnevaks õhtuks esitanud vastava kirjaliku taotluse, välja arvatud juhul kui president on määranud selleks teise tähtaja.	1. Lisaks artikli 99 lõikes 4, artikli 100 lõikes 5 ja artiklis 159 a nimetatud juhtudele võib nimelise hääletuse korraldada juhul, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on esitanud vastava kirjaliku taotluse hääletusele eelnevaks õhtuks, välja arvatud juhul, kui president on määranud selleks teise tähtaja.
Selgitus
Ettepaneku eesmärk on kohandada kodukorda vastavalt kasutatavale tavale, mille kohaselt toimub nimeline hääletus alati elektroonilise süsteemi abil.
Muudatusettepanek  37 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 160 – lõige 2 – esimene lõik
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
2. Nimed hüütakse välja tähestikulises järjekorras, alustades loosi tahtel esimeseks määratud parlamendiliikmest. Viimasena kutsutakse hääletama president.	2. Nimeline hääletus toimub elektroonilise hääletussüsteemi abil. Kui süsteemi ei saa tehnilistel põhjustel kasutada, hüütakse nimed välja tähestikulises järjekorras, alustades loosi tahtel esimeseks määratud parlamendiliikmest. Viimasena kutsutakse hääletama president.
Selgitus
Ettepaneku eesmärk on kohandada kodukorda vastavalt kasutatavale tavale, mille kohaselt toimub nimeline hääletus alati elektroonilise süsteemi abil.
Muudatusettepanek  38 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 162 – lõige 4 – esimene lõik
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
4. Loosimise teel valitud kaks kuni kuus parlamendiliiget loevad salajase hääletuse tulemused kokku.	4. Salajase hääletuse tulemused loevad kokku loosimise teel valitud kaks kuni kaheksa parlamendiliiget, välja arvatud juhul, kui kasutati elektroonilist hääletust.
Selgitus
Luuakse võimalus suurendada häältelugejate arvu, et aidata kaasa salajase hääletuse sujuvale läbiviimisele, hoolimata parlamendiliikmete suurenenud arvust.
Muudatusettepanek  39 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 172
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1. Iga istungi protokoll, milles registreeritakse parlamendi poolt vastu võetud otsused ja kõnelejate nimed, tehakse kättesaadavaks hiljemalt pool tundi enne järgmise istungipäeva pärastlõunase istungi algust.	1. Istungi protokoll, millesse kantakse läbiviidud menetluste käik, parlamendi poolt vastu võetud otsused ja kõnelejate nimed, jagatakse välja hiljemalt pool tundi enne järgmise istungipäeva pärastlõunase istungi algust.
"Otsuste" hulka ülalmainitud tähenduses kuuluvad õigusloome menetluse raames ka kõik parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanekud, sh siis, kui Euroopa Komisjoni ettepanek lõpuks artikli 52 lõike 1 alusel või nõukogu ühine seisukoht artikli 61 lõike 3 alusel tagasi lükatakse.	Otsuste hulka käesoleva artikli tähenduses kuuluvad õigusloomemenetluse raames ka kõik parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanekud, seda ka juhul, kui Euroopa Komisjoni ettepanek lõpuks artikli 52 lõike 1 alusel või nõukogu seisukoht artikli 61 lõike 3 alusel tagasi lükatakse.
Parlamendi poolt vastu võetud tekstid tehakse kättesaadavaks protokollist eraldi. Kui parlamendi poolt vastu võetud õigusaktide tekstid sisaldavad muudatusettepanekuid, avaldatakse need koos konsolideeritud väljaandena.
2. Iga istungipäeva pärastlõunase istungi alguses esitab president parlamendile kinnitamiseks eelmise istungi protokolli.	2. Iga istungipäeva pärastlõunase istungi algul esitab president eelmise istungi protokolli parlamendile kinnitamiseks.
3. Kui istungi protokolli suhtes esitatakse vastuväiteid, võtab parlament vajaduse korral vastu otsuse, kas nõutud muudatused tuleb arvesse võtta või mitte. Parlamendiliikme protokolli teemalise sõnavõtu pikkus on kuni üks minut.	3. Kui istungi protokolli suhtes esitatakse vastuväiteid, võtab parlament vajaduse korral vastu otsuse, kas nõutud muudatusi tuleb arvesse võtta või mitte. Parlamendiliikme sõnavõtt antud teemal võib kesta kuni ühe minuti.
4. Istungi protokollile kirjutavad alla president ja peasekretär, protokolli säilitatakse parlamendi arhiivis. Protokoll avaldatakse (ühe kuu jooksul) Euroopa Liidu Teatajas.	4. Istungi protokollile kirjutavad alla president ja peasekretär ning seda säilitatakse parlamendi arhiivis. Protokoll avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Selgitus
Kodukorra kohandamine seoses asjaoluga, et protokoll ja vastuvõetud tekstid on kaks eraldi dokumenti, mida tuleks käsitleda eri artiklites (vt ettepanekut uue artikli 172 a kohta).
Muudatusettepanek  40 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 172 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 172 a
	Vastuvõetud tekstid
	1. Parlamendi poolt vastuvõetud tekstid avaldatakse kohe pärast hääletust. Need esitatakse parlamendile koos vastava istungi protokolliga ja neid säilitatakse parlamendi arhiivis.
	2. Parlamendi poolt vastuvõetud tekstide lõplik õiguslik ja keeleline vormistamine toimub presidendi vastutusel. Kui selline tekst võetakse vastu parlamendi ja nõukogu kokkuleppe alusel, toimub lõplik vormistamine kahe institutsiooni tihedas koostöös ja vastastikusel kokkuleppel.
	3. Artiklis 204 a sätestatud menetlust kohaldatakse, kui teksti ühtsuse ja kvaliteedi tagamiseks vastavalt parlamendi soovile on vaja teha kohandusi, mis ei piirdu üksnes trükivigade parandamisega või parandustega, mis on vajalikud kõikide keeleversioonide kooskõla ning nende keelelise korrektsuse ja terminoloogilise ühtsuse tagamiseks.
	4. Tekstid, mille parlament on vastu võtnud EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt, koostatakse konsolideeritud tekstina. Kui parlamendi hääletuse aluseks ei olnud nõukoguga saavutatud kokkulepe, näidatakse konsolideeritud tekstis ära vastuvõetud muudatusettepanekud.
	5. Pärast vastuvõetud tekstide lõplikku vormistamist kirjutavad president ja peasekretär tekstidele alla ning need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek  41 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 175 – pealkiri
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Ajutiste komisjonide moodustamine	Erikomisjonide moodustamine
Parlament võib esimeeste konverentsi ettepanekul igal ajal moodustada ajutisi komisjone, mille volitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks üheaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega; ajutiste komisjonide ametiaeg ei tohi ületada kahtteist kuud, välja arvatud juhul, kui parlament seda ametiaja lõppedes pikendab.	Parlament võib esimeeste konverentsi ettepanekul igal ajal moodustada erikomisjone, mille volitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks üheaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega; erikomisjonide ametiaeg ei tohi ületada kahtteist kuud, välja arvatud juhul, kui parlament seda ametiaja lõppedes pikendab.
Kuna vastavalt ajutiste komisjonide volitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks samaaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega, siis sellest tulenevalt ei saa parlament hiljem võtta vastu otsust nende volituste muutmise kohta ei nende kitsendamiseks ega laiendamiseks.	Kuna erikomisjonide volitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks samaaegselt nende moodustamisega, ei saa parlament hiljem võtta vastu otsust nende volituste muutmise kohta ei nende kitsendamiseks ega laiendamiseks.
Muudatusettepanek  42 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 177 – lõige 1 – tõlgendus (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Fraktsioonide proportsionaalne esindatus peab vastama lähimale sobivale täisarvule. Kui fraktsioon otsustab talle parlamendikomisjonis eraldatud kohti mitte kasutada, jäävad need vabaks ja sellele vastavalt vähendatakse komisjoni suurust. Kohtade vahetamine fraktsioonide vahel ei ole lubatud.
Muudatusettepanek  43 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 179 – lõige 2
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
2. Juhul, kui alaline komisjon teatab, et ta ei ole teatud küsimuse läbivaatamiseks pädev, või kui kahe või enama alalise komisjoni vahel tekib vaidlus pädevuse üle, suunatakse pädevuse küsimuse lahendamine edasi esimeeste konverentsile nelja töönädala jooksul alates hetkest, mil parlamendi istungil anti teada küsimuse komisjonile edastamisest. Sellest teavitatakse ka komisjonide esimeeste konverentsi, mis võib anda esimeeste konverentsile oma soovituse. Esimeeste konverents võtab otsuse vastu kuue töönädala jooksul alates pädevuse küsimuse saamisest. Vastasel juhul võetakse küsimuse lahendamine järgmise osaistungjärgu päevakorda.	2. Kui alaline komisjon teatab, et ta ei ole teatava küsimuse läbivaatamiseks pädev, või kui kahe või enama alalise komisjoni vahel tekib vaidlus pädevuse üle, suunatakse pädevuse küsimus edasi esimeeste konverentsile nelja töönädala jooksul alates hetkest, mil parlamendi istungil anti teada küsimuse parlamendikomisjonile edastamisest. Esimeeste konverents teeb otsuse kuue nädala jooksul komisjonide esimeeste konverentsi soovituse alusel või selle puudumisel komisjonide esimeeste konverentsi esimehe soovituse alusel. Kui nimetatud ajavahemiku jooksul ei ole esimeeste konverents otsust teinud, loetakse soovitus heakskiidetuks.
Muudatusettepanek  44 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 179 – lõige 2 – tõlgendus (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Komisjonide esimehed võivad sõlmida kokkuleppeid teiste komisjonide esimeestega seoses teema eraldamisega konkreetsele komisjonile; vajaduse korral on nõutav luba artikli 47 kohase kaasatud komisjonidega menetluse läbiviimiseks.
Muudatusettepanek  45 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 182 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 182 a
	Komisjonide koordinaatorid ja variraportöörid
	1. Fraktsioonid võivad määrata ühe oma liikme koordinaatoriks.
	2. Parlamendikomisjoni esimees kutsub koordinaatorid vajaduse korral kokku, et valmistada ette komisjonis vastuvõetavaid otsuseid, eelkõige otsuseid menetluse ja raportööride nimetamise kohta. Parlamendikomisjon võib teatavate otsuste langetamise, välja arvatud raportite, arvamuste või muudatusettepanekute vastuvõtmist puudutavate otsuste langetamise, delegeerida koordinaatoritele. Parlamendikomisjoni aseesimehi võib kutsuda koordinaatorite koosolekutel osalema nõuandvas rollis. Koordinaatorid püüavad saavutada konsensuse. Kui konsensuse saavutamine ei ole võimalik, võivad koordinaatorid tegutseda ainult parlamendikomisjoni selge ülekaaluka enamuse alusel, võttes arvesse eri fraktsioonide osakaalu.
	3. Fraktsioonid võivad iga raporti puhul nimetada variraportööri, kes jälgib raporti arengut ja püüab oma fraktsiooni nimel saavutada parlamendikomisjonis kompromissi. Variraportööride nimed teatatakse parlamendikomisjoni esimehele. Parlamendikomisjon võib koordinaatorite ettepaneku alusel otsustada kaasata variraportööre kaasotsustamismenetluse raames nõukoguga kokkuleppe saavutamiseks peetavatesse läbirääkimistesse.
Selgitus
Muudatusettepanekuga võetakse arvesse koordinaatorite ja variraportööride tegelikku rolli ning see määratletakse ja formaliseeritakse.
Muudatusettepanek  46 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 184
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Komisjoni iga koosoleku protokoll tehakse kõigile selle komisjoni liikmetele kättesaadavaks ja esitatakse selle komisjoni järgmisel koosolekul kinnitamiseks.	Parlamendikomisjoni koosoleku protokoll jagatakse kõigile liikmetele ja esitatakse parlamendikomisjonile kinnitamiseks.
Selgitus
Tehnilistel põhjustel (tõlketähtajad jne) on praegusest tähtajast enamasti võimatu kinni pidada.
Muudatusettepanek  47 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 186
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikleid 11, 12, 13, 16, 17, 140, 141, artikli 143 lõiget 1, artikleid 146, 148, 150 kuni 153, artiklit 155, artikli 157 lõiget 1, artikleid 158, 159, 161, 162, 164 kuni 167 ning artikleid 170 ja 171 kohaldatakse komisjoni koosolekute suhtes koos vajalike muudatustega.	Artikleid 11, 12, 13, 16, 17, 34–41, 140, 141, artikli 143 lõiget 1, artikleid 146, 148, 150–153, artiklit 155, artikli 157 lõiget 1, artikleid 158, 159, 161, 162, 164–167 ning artikleid 170 ja 171 kohaldatakse komisjoni koosolekute suhtes vajalike muudatustega.
Muudatusettepanek  48 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 188 – lõige 6 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6 a. Kui päevakorras on punkt, mis puudutab delegatsiooni vastutusala, antakse delegatsiooni juhile võimalus erialakomisjonis arvamust avaldada. Sama kehtib erialakomisjoni esimehe või raportööri osalemise suhtes delegatsiooni koosolekutel.
Muudatusettepanek  49 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 192 – lõige 1 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	1 a. Kui raport käsitleb eelkõige Euroopa Liidu õiguse kohaldamist või tõlgendamist või kehtiva õiguse kavandatavaid muudatusi, kaasatakse antud valdkonna eest vastutav komisjon artikli 46 lõike 1 ning artikli 47 esimese ja teise taande kohaselt. Vastutav komisjon kiidab ilma hääletuseta heaks antud valdkonna eest vastutava komisjoni esitatud ettepanekud resolutsiooni ettepaneku nende osade kohta, mis käsitlevad Euroopa Liidu õiguse kohaldamist või tõlgendamist või kehtiva õiguse muudatusi. Kui vastutav komisjon ei võta ettepanekuid vastu, võib kaasatud komisjon esitada need otse täiskogule.
	(Käesolev muudatusettepanek täiendab kehtiva artikli 192 lõiget 1 või artikli 192 lõiget 1, mis on kavandatud Onesta raportis ((2006/2209(REG)) – (A6-0027/2009), kui viimane vastu võetakse.)
Muudatusettepanek  50 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 204 – punkt c a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	c a) parlamendi asjaomaste organite vastuvõetud suunised ja tegevusjuhendid (XVI A, XVI B ja XVI E lisa).
Selgitus
Tuleks ette näha uus kategooria lisasid, mis käsitlevad parlamendi tegevust, kuid ei ole kodukorra osa.

• [1]  Vt I lisa.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	22.4.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	19 3 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Bastiaan Belder, Richard Corbett, Hanne Dahl, Jean-Luc Dehaene, Andrew Duff, Genowefa Grabowska, Anneli Jäätteenmäki, Aurelio Juri, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Timothy Kirkhope, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Andreas Mölzer, Ashley Mote, József Szájer, Riccardo Ventre, Johannes Voggenhuber, Andrzej Wielowieyski, Dushana Zdravkova
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Costas Botopoulos, Catherine Boursier, Elmar Brok, Carlos Carnero González, Monica Frassoni, Alain Lamassoure, Klaus-Heiner Lehne