RAPORT Euroopa Liidu 2009. aasta paranduseelarve nr 9/2009 projekt, Itaalias toimunud maavärin, III jagu – Komisjon
7.10.2009 - (00000/2009 – C7‑0000/2009 – 2009/2087(BUD))
Eelarvekomisjon
Raportöör: Jutta Haug
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa Liidu 2009. aasta paranduseelarve nr 9/2009 projekti kohta, Itaalias toimunud maavärin, III jagu – Komisjon
(00000/2009 – C7‑0000 – 2009/2087(BUD))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[1] eriti selle artikleid 37 ja 38;
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 18. detsembril 2008[2];
– võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[3];
– võttes arvesse komisjoni 28. augustil 2009. aastal esitatud 2009. aasta üldeelarve esialgset paranduseelarve projekti nr 9 (KOM(2009)0448);
– võttes arvesse nõukogu xxx 2009. aastal koostatud paranduseelarve nr 9/2009 projekti (00000/2009 – C7-0000/2009);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja IV lisa;
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7‑0023/2009),
A. arvestades, et 2009. aasta üldeelarve paranduseelarve nr 9/2009 projekt hõlmab järgmisi punkte:
– Euroopa Liidu solidaarsusfondi raames kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena 493,78 miljoni euro suuruse summa kasutuselevõtmine seoses Itaaliat 2009. aasta aprillis kahjustanud maavärina tagajärgedega;
– sellega seoses maksete assigneeringute vähendamine järgmistel eelarveridadel kokku 493,78 miljoni euro võrra:
05 04 02 01 − Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine − Eesmärgi 1 sihtpiirkonnad (2000–2006);
06 02 06 − Programm „Marco Polo II”;
06 04 06 − Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm − Programm „Arukas energeetika – Euroopa”;
06 06 01 02 − Energiaalane uurimistegevus − Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (FCH);
06 06 02 01 − Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus);
06 06 02 03 − SESARi ühisettevõte;
06 06 05 02 − EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine;07 03 07 − „LIFE+” (keskkonnakaitse rahastamisvahend − 2007–2013)
08 02 01
– Koostöö − Tervishoid;
08 07 02 − Koostöö − Transport − Ühisettevõtte Clean Sky;
08 10 01 − Ideed;
11 06 01 − Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine − Eesmärk 1 (2000–2006);
ja 11 06 04 − Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine − Väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkonda (2000–2006);
B. arvestades, et paranduseelarve nr 9/2009 projekti eesmärk on ametlikult korrigeerida 2009. aasta eelarvet,
1. võtab teadmiseks paranduseelarve nr 9/2009 esialgse projekti, mis on viies üksnes ELi solidaarsusfondile pühendatud paranduseelarve ja mis vastab 17. juuli 2008. aasta lepituskohtumisel vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisdeklaratsioonis esitatud nõudmisele;
2. kiidab paranduseelarve nr 9/2009 projekti muutmata kujul heaks;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
SELETUSKIRI
Vastavalt finantsmääruse artikli 37 lõikele 1 võib komisjon esitada esialgseid paranduseelarve projekte, kui ilmnevad „vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud”.
Paranduseelarve nr 9/2009 projekti erinevate punktidega seoses teeb raportöör järgmised märkused.
1. ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtmine
Euroopa Komisjon tegi 22. juunil 2009 ettepaneku võtta vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 26 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta.
Fondist abi saamise tingimused on üksikasjalikult kindlaks määratud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 26 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta. Oluline on märkida, et fondi eesmärk ei ole eraisikutele tekitatud kahju hüvitamine, vaid infrastruktuuri taastamine ja refinantseerimiseks vajalike vahendite eraldamine.
Otsust fondi kasutuselevõtmise kohta käsitletakse samaaegselt ka hr Böge poolt koostatud raportis, millega kiidetakse asjaomane otsus heaks. Tuleb märkida, et 2009. aastal on fondist eraldatud vahendeid ühel korral Rumeeniale (11,8 miljonit eurot) ja ühel korral Prantsusmaale (109,4 miljonit eurot).
Praegu teeb komisjon ettepaneku võtta seoses Itaalias toimunud maavärina tagajärgedega kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 493,78 miljoni euro suurune summa. Ettepaneku kohaselt tuleks maksete assigneeringutena kasutada järgmistest jaotistest ümber paigutatud maksete assigneeringuid: 05 (põllumajandus ja maaelu arendamine), 07 (keskkond), 08 (teadusuuringud) ning 11 (merendus ja kalandus).
Tuletatakse meelde, et 17. juuli 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel märkisid Euroopa Parlament ja nõukogu ühisavalduses, et nad „tervitavad komisjoni võetud kohustust, mille kohaselt koostatakse edaspidi kõik solidaarsusfondi kasutuselevõtmisest tingitud esialgsed paranduseelarve projektid üksnes seda eesmärki silmas pidades”.
Kõnealune on nimetatud avalduse vastuvõtmisest alates viies paranduseelarve, milles käsitletakse üksnes Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmist.
Raportöör väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle, kuna see on kooskõlas 17. juulil 2008. aastal võetud kohustusega.
2. Rahastamine
Solidaarsusfondi kogueelarve on 1 000 miljonit eurot aastas. 2009. aastaks on varasemate taotluste rahuldamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud 121,2 miljonit eurot, mistõttu on veel võimalik kasutada 878,8 miljonit eurot.
Et fondi loomise keskne põhjus oli solidaarsus, on komisjon seisukohal, et fondist antav abi peab olema progresseeruv. See tähendab, et varasema tava kohaselt peaks abi olema künnist (0,6 % kogurahvatulust või 3 miljardit eurot 2002. aasta hindades, olenevalt sellest, kumb on madalam) ületava kahju puhul suurem kui kahju puhul, mis künniseni ei küündi. Varem kasutatud määr assigneeringute määramiseks suurõnnetustele oli 2,5 % kogu otsesest kahjust, kui see oli fondi kasutuselevõtmise künnisest allpool, ning 6 %, kui see künnise ületas. Solidaarsusfondist antava abi arvutamise metoodika esitati solidaarsusfondi aastaaruandes (2002–2003) ning metoodika kiitsid heaks nõukogu ja Euroopa Parlament.
On tehtud ettepanek rakendada samu protsendimäärasid ka käesoleval juhul ja määrata järgmine abisumma:
|
|
|
(eurodes) |
|
|
|
Otsene kahju |
Kavandatava abi kogusumma |
|
|
Itaalias Abruzzo piirkonnas toimunud maavärin |
10 212 036 560 |
493 771 159
|
|
|
Kokku |
|
493 771 159 |
|
See hüvitise summa jätab vähemalt 25 % Euroopa Liidu solidaarsusfondist abi andmiseks aasta viimases kvartalis, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 4 lõikes 2.
Ettepaneku kohaselt paigutataks maksete assigneeringud 493 771 159 euro suuruses summas ümber järgmistest poliitikavaldkondadest: 05 (põllumajandus ja maaelu areng), 07 (keskkond), 08 (teadustegevus) ja 11 (merendus ja kalandus). Asjaomased eelarveread on järgmised:
05 04 02 01 − Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine − Eesmärgi 1 sihtpiirkonnad (2000–2006) − 70 110 359 eurot. Komisjon on seisukohal, et ümberpaigutamine on võimalik, sest ühtki programmi ei lõpetata 2009. aastal ja olemasolevaid maksete assigneeringuid kasutatakse ainult kuni 95% kulukohustuste täitmiseks.
06 02 06 − Programm „Marco Polo II” − 23 000 000 eurot. Komisjon on seisukohal, et 2009. aasta kohustused piirduvad eelmaksetega ja et vahemakseid ei tule aasta jooksul tasuda, on täiendavat summat 2009. aasta eelmaksete kaudu võimalik kasutada vaid osaliselt.
06 04 06 − Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm − Programm „Arukas energeetika – Euroopa” − 38 000 000 eurot. Komisjon on seisukohal, et võimalik on ära kasutada 12 miljonit eurot, mis moodustab 52% esialgsest assigneeringust.
06 06 01 02 − Energiaalane uurimistegevus − Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (FCH) − 19 660 800 eurot. 2009. aasta konkursikutse avaldati juuli alguses ja selle tähtaeg on 15. oktoober 2009. Seetõttu ei tehta sellelt eelarverealt 2009. aastal mingeid makseid.
06 06 02 01 − Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus) − 15 000 000 eurot. Konkursikutse avaldati 2007. aastal, kuid lepingud sõlmiti alles 2008. aasta lõpus, mis tähendab seda, et 2009. aastal ei ole võimalik enamikku vahemaksetest teha.
06 06 02 03 − SESARi ühisettevõte − 10 000 000 eurot. SESARi rahastatakse ka Eurocontroli assigneeringutest. Eurocontrol on nüüdseks oma 2009. aasta toetuse üle kandnud, mistõttu on ühenduse eelarvest vaja väiksemat toetust.
06 06 05 02 − EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine − 35 000 000 eurot. Et abisaajad on viivitanud vahearuannete esitamisega, on ka selle eelarverea vahendite täielik rakendamine viibinud.
07 03 07 − „LIFE+” (keskkonnakaitse rahastamisvahend − 2007–2013) −110 000 000 eurot.
Komisjon põhjendab selle artikli assigneeringute ümberpaigutamist järgmiselt. 2009. aasta eelarvemenetluse käigus suurendasid eelarvepädevad institutsioonid nii vahendi „LIFE+” kulukohustuste assigneeringuid (täiendavad 29,3 miljonit eurot) kui ka maksete assigneeringuid (täiendavad 131 miljonit eurot). Makserežiimi kohaselt tehakse 40% kulukohustuste assigneeringutest (seoses kõnealuse konkursikutsega) lepingu sõlmimise aastal, 30% siis, kui on saavutatud kulude piisav tase (tavaliselt esimese ja kolmanda aasta vahel pärast lepingule alla kirjutamist) ja 30% pärast lõpparuande hindamist (kolm kuni kuus või rohkem aastat pärast lepingu sõlmimist). Seetõttu ei ole täiendavate maksete assigneeringute rakendamine 2009. aastal võimalik.
08 02 01 − Koostöö – Tervishoid – 25 000 000 eurot. Viivitused kulukohustustega seotud menetlustes on lükanud 2009. aastaks ettenähtud eelmaksed 2010. aastasse. Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga seotud 2009. aasta tervishoiualase konkursi elluviimine on 2009. aasta esialgse eelarveprojekti ajakavast veidi maha jäänud, sest 2009. aasta tervishoiualase koostöö tööprogramm kiideti heaks alles 2008. aasta augusti lõpus. Hindamismenetlus, üldiste kohustuste kindlaksmääramine, läbirääkimised, üksikkohustuste võtmine, lepingute allkirjastamine ning eelmaksete tegemine on seega esialgsest ajakavast maha jäänud. Seetõttu väheneb 2009. aastal täidetavate üksikkohustuste ja järelikult ka tehtavate eelmaksete arv. Selles tulenevalt võib maksete assigneeringuid kasutusele võtta.
08 07 02 − Koostöö − Transport − Ühisettevõtte Clean Sky − 22 000 000. Konkursikutse avaldatakse 2009. aasta kolmandas või neljandas kvartalis, mis tähendab seda, et 2009. aastal ei seota selle eelarvereaga ühtegi makset. Et vastuvõetud kava kohaselt on vaja ühenduse eelarvest väiksemat makset kui algselt arvati, võib ümber paigutada ligikaudu 22 miljonit eurot.
08 10 01 − Ideed − 45 000 000 eurot. 2009. aasta on esimene aasta, mil programmi „Ideed” raames tuleb teha vahemakseid. Esimeste laekunud kulutaotluste põhjal on esialgseid hinnanguid vähendatud. Lisaks sellele toob hindamise hilinemine kaasa viivitusi toetuslepingute sõlmimises.
11 06 01 − Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine − Eesmärk 1 (2000–2006) – 16 000 000 eurot ja 11 06 04 Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine − Väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi (2000–2006) – 65 000 000 eurot. Komisjon on seisukohal, et programmitöö perioodiks 2000–2006 ette nähtud kulukohustuste assigneeringutest on kasutatav 81 miljonit eurot, sest mitmesse rakenduskavasse tehtud osamaksete puhul on saavutatud enne täielikku lõpetamist lubatud maksete ülemmäär.
Raportöör võtab teadmiseks regionaalarengukomisjoni esimehe poolt 6. oktoobril 2009 eelarvekomisjoni esimehele saadetud kirjas sisaldunud märkused, millega nõustutakse komisjoni ettepanekuga fondi kasutuselevõtuks.
Raportöör teeb ettepaneku kõnealune paranduseelarve nr 9/2009 projekt heaks kiita.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
5.10.2009 |
||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
29
|
|
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Damien Abad, Reimer Böge, Jean-Luc Dehaene, José Manuel Fernandes, Salvador Garriga Polledo, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Barbara Matera, Nadezhda Mihaylova, László Surján, Francesca Balzani, Göran Färm, Jens Geier, Estelle Grelier, Jutta Haug, Jiří Havel, Vladimír Maňka, Ivars Godmanis, Carl Haglund, Anne E. Jensen, Sergej Kozlík, Lajos Bokros, James Elles, Angelika Werthmann, Marta Andreasen |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Giovanni La Via, Derek Vaughan |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||