RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise jälgimiseks

9.10.2009 - (KOM(2009)0105 – C6‑0111/2009 – 2009/0032(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Carlos Coelho

Menetlus : 2009/0032(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0035/2009

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise jälgimiseks

(KOM(2009)0105 – C6‑0111/2009 – 2009/0032(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2009)0105);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 39 lõiget 1 ja artikleid 30 ja 31, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0111/2009);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 100 ja 55;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A7‑0035/2009),

1.  lükkab komisjoni ettepaneku tagasi;

2.  palub komisjonil ettepanek tagasi võtta ja esitada uus ettepanek;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

SISSEJUHATUS

Schengeni ala loomine 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses oli üks suurimaid saavutusi Euroopa ajaloos; see on ala, millesse kuuluvate riikide vahelistel piiridel puudub kontroll ja kehtib liikumisvabadus. Samas rakendati ka mitmesuguseid kompenseerivaid meetmeid, eeskätt tugevdati kontrolli välispiiridel, samuti tõhustati politsei-, tolli- ja õiguskoostööd, loodi Schengeni infosüsteem jne.

Kontrolli kaotamiseks sisepiiridel on vaja, et liikmesriigid usaldaksid täielikult üksteise võimet rakendada kaasnevaid meetmeid, mis võimaldavad piirikontrolli kaotada. Schengeni ala turvalisus sõltub tõepoolest sellest, kui karmilt ja tõhusalt iga liikmesriik oma välispiire kontrollib, samuti sellest, kui hästi ja kiiresti Schengeni infosüsteemis infot vahetatakse. Kui ükskõik milline neist elementidest on haavatav või toimib puudulikult, ohustab see kogu Euroopa Liidu turvalisust ja Schengeni ala tõhusust.

1998. aastal moodustati alaline komitee[1], mille ülesandeks on hinnata liikmesriike kahes eraldi etapis:

-          jõustamine: komitee peab hindama, kas kõik Schengeni acquis’ kohaldamise eeltingimused on täidetud, nii et piirikontrolli võib kaotada;

-          rakendamine: vastastikust usaldust, mida kinnitati kontrolli kaotamisega sisepiiridel, tuli hoida ja tugevdada, kontrollides, kuidas liikmesriigid Schengeni acquis’d kohaldavad.

Pärast Amsterdami lepingu jõustumist 1999. aastal ja Schengeni acquis’ integreerimist Euroopa Liidu raamistikku muudeti alaline komitee Schengeni hindamise töörühmaks (SCH-EVAL). Selle mandaat jäi aga samaks, samuti valitsustevaheline iseloom.

ETTEPANEKU REGULEERIMISALA

Käesoleva ettepanekuga ei muudeta mingil moel mandaadi esimest osa, kuna Schengeni hindamise töörühmale jääb alles kohustus jõustamiseelse hindamise vallas, mis on väga olulise vastastikuse usalduse aluseks.

Seepärast keskendutakse mandaadi teisele osale, st hindamisele, kas acquis'd kohaldatakse pärast kontrolli kaotamist sisepiiridel korralikult, ning sätestatakse, et kõik Schengeni hindamise töörühma ülesanded tuleks anda komisjonile.

Eesmärk on muuta Schengeni hindamise süsteem tõhusamaks, tagades, et Schengeni acquis’d rakendatakse läbipaistvalt, tulemuslikult ja järjekindlalt.

Lisaks sellele reageeritakse ettepanekuga muudatustele õiguslikus olukorras, mis tekkisid pärast Schengeni acquis’ integreerimist Euroopa Liidu raamistikku, kui Schengeni acquis’ igale sättele määrati esimesest või kolmandast sambast tulenev õiguslik alus. Sellega luuakse õiguslik raamistik ühenduse õiguse osaks olevate Schengeni acquis’ sätete nõuetekohase kohaldamise hindamiseks, koos määruse ettepanekuga (esimene sammas).

Kui aga Lissaboni leping jõustub (see võib toimuda juba varsti), langeb see eesmärk ära, kuna uus õiguslik olukord on täiesti teistsugune – ühenduse nn sambastruktuur kaotatakse. On ülimalt oluline luua Schengeni hindamise mehhanism, mis oleks kooskõlas praegu esimese ja kolmanda samba vahel jagatud ülesannete koondamisega.

ÕIGUSLIK ALUS

Kui raportöör määrati eelmise parlamendi ametiaja lõpus tegelema ettepanekuga, mis käsitles Schengeni hindamise mehhanismi loomist, palus ta õigusteenistuselt arvamust[2] selle kohta, kas komisjoni valitud õiguslik alus on selle ettepaneku jaoks kõige kohasem.

Sellest arvamusest võib teha kaks järeldust:

-          ettepanekus määruse kohta, millega kehtestatakse hindamismehhanism ühenduse õiguse kohaldamise kontrollimiseks, on õigusliku alusena nimetatud EÜ asutamislepingu artiklit 66, mis on esitatud argumente arvestades õige, ning parlamendiga tuleb konsulteerida;

-          kuna aga mehhanismi eesmärk on hinnata muu hulgas Schengeni infosüsteemi, viisainfosüsteemi, Schengeni piirieeskirjade ja viisaeeskirjade toimimist, oleks sama eesmärki võimalik saavutada ka vastavate määruste muutmisega. Kuna kõik need õigusaktid võeti vastu kaasotsustamismenetlusega, tuleks vastavad muudatused sel juhul teha samuti kaasotsustamismenetluse alusel.

RAPORTÖÖRI SEISUKOHT

Lihtne, tõhus, tulemuslik ja läbipaistev hindamismehhanism, mis võimaldab hoida Schengeni ala vaba liikumise alana, on ülimalt vajalik; samas on hädavajalik kohandada Schengeni hindamise valitsustevaheline raamistik ELi raamistikuga.

Vastavalt Haagi programmile paluti komisjonil esitada ettepanek olemasoleva Schengeni hindamismehhanismi täiendamiseks. Sisuliselt piirduvad praegused ettepanekud (millega ei muudeta mandaadi esimese osaga seotud eeskirju ja mis puudutavad mandaadi teist osa) sellega, et võtta üle kehtivale hindamismehhanismile viimasel ajal tehtud parandused[3] ning lisada määruse eelnõusse lihtsalt uus säte, mis puudutab võimalust teha etteteatamata visiite, ehkki ilma selge põhjuseta ei ole sellised visiidid otsuse projektis ette nähtud. Need ettepanekud tähendavad aga seda, et roll, mida praegu täidab seoses hindamismehhanismiga nõukogu, antakse tervikuna üle komisjonile, mis jätab koostööks liikmesriikidega väga piiratud võimalused ja hoiab Euroopa Parlamendi kogu protsessist eemal, ning sel ei ole mingit tõestatud lisaväärtust.

Raportöör kardab, et hindamismehhanismide täielik eraldamine mandaadi kummagi osa jaoks võib tõhusust vähendada. Lisaks on oluline säilitada järjepidevus, vältida topelttööd ja rahaliste vahendite kahekordset kulutamist ning viia Schengeni hindamismehhanism tõepoolest paremale tasemele.

Raportöör rõhutab ka vajadust pidada meeles, et tegemist on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala julgeolekuga, ning selle ala hoidmise ja edasiarendamise kohustus ei lasu mitte ainult komisjonil kui asutamislepingute täitmise järelevalve eest vastutajal, vaid ka liikmesriikidel, kes vastutavad jätkuvalt oma välispiiride julgeoleku eest, samuti Euroopa Parlamendil, kes esindab Euroopa kodanikke. Kuna kaalul on Schengeni ala ja selle kodanike julgeolek, peaksid kõik nimetatud osalised olema põhjalikult kaasatud kõnealuse hindamissüsteemi loomisse, mis võimaldab tagada julgeoleku ja tugevdada vastastikuse usalduse põhimõtet.

Seepärast tuleb määruse ettepaneku jaoks valida kaasotsustamismenetlus, kuna parlamendi seisukoht ei tohi olla vaid täiendiks, vaid peab vastama parlamendi rolli olulisusele asjaomaste põhiõigusaktide vastuvõtmisel. Arvestades, et mõlemal ettepanekul on samad puudused ning et õiguslikust aspektist on tegemist ühe mündi kahe poolega, st ühtse Schengeni hindamissüsteemi loomisega, tuleks neid käsitleda paketina, ning seepärast palume komisjonil mõlemad ettepanekud tagasi võtta ja esitada uus, oluliselt parandatud ettepanek, milles järgitakse esimese samba suhtes kaasotsustamismenetlust.

Raportöör juhiks tähelepanu ka sellele, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist on igal juhul vaja esitada uusi ettepanekuid ning ainus kohaldatav menetlus on siis kaasotsustamismenetlus.

  • [1]  SCH/Com-ex(98) 26 fin.
  • [2]  SJ-0212/09, D(2009)20022.
  • [3]  Vt Schengeni hindamisporgrammi 2008–2013.

MENETLUS

Pealkiri

Hindamismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise jälgimiseks

Viited

KOM(2009)0105 – C6-0111/2009 – 2009/0032(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

27.3.2009

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

2.4.2009

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Carlos Coelho

22.7.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

5.10.2009

6.10.2009

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

6.10.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Vilija Blinkevičiūtė, Louis Bontes, Simon Busuttil, Philip Claeys, Carlos Coelho, Cornelis de Jong, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Monika Flašíková Beňová, Kinga Gál, Jeanine Hennis-Plasschaert, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Juan Fernando López Aguilar, Monica Luisa Macovei, Véronique Mathieu, Louis Michel, Claude Moraes, Antigoni Papadopoulou, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Renate Sommer, Rui Tavares, Wim van de Camp, Axel Voss, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Edit Bauer, Michael Cashman, Ioan Enciu, Nadja Hirsch, Monika Hohlmeier, Petru Constantin Luhan, Raül Romeva i Rueda, Joanna Senyszyn, Bogusław Sonik