Menetlus : 2009/2002B(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0037/2009

Esitatud tekstid :

A7-0037/2009

Arutelud :

Hääletused :

PV 22/10/2009 - 8.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2009)0052

RAPORT     
PDF 196kWORD 122k
9.10.2009
PE 428.279v03-00 A7-0037/2009(Par1)

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekt, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII jagu – Euroopa Ombudsman, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

(C7‑0128/2009 – 2009/2002B(BUD))

1. osa: Resolutsiooni ettepanek

Eelarvekomisjon

Raportöör: Vladimír Maňka

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
  rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS
 petitsioonikomisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekti kohta, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII jagu – Euroopa Ombudsman, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (C7‑0128/2009 – 2009/2002B(BUD))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272;

–   võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2);

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

–   võttes arvesse oma 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni 2010. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta – I, II ja IV–IX jagu(4);

–   võttes arvesse oma 5. mai 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(5);

–   võttes arvesse 1988. aasta sisekokkulepet seada Euroopa Parlamendi eelarveassigneeringute ülemmääraks 20% rubriigi 5 kogusummast (v.a erakorralised kulud);

–   võttes arvesse komisjoni 29. aprillil 2009. aastal esitatud Euroopa Liidu 2010. aasta esialgset üldeelarve projekti (KOM(2009)0300);

–   võttes arvesse nõukogu 13. juulil 2009 koostatud Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekti (C7‑0128/2009);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja V lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A7‑0037/2009),

A. arvestades, et kõikide institutsioonide esialgse eelarveprojektiga jäeti finantsraamistikus 2010. aastaks ettenähtud ülemmäära alla 236 597 323 euro suurune varu;

B.  arvestades, et pärast nõukogu 13. juuli 2008. aasta otsust jääb eelarveprojektis ettenähtud ülemmäära alla 276 153 415 euro suurune varu;

C. arvestades, et 2009. aasta eelarvemenetluseks heaks kiidetud katseprotsess, millega kohaldatakse suuremat koostööd juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel ning varast vastastikust koostööd kõikides eelarvet oluliselt mõjutavates küsimustes, jätkub ka 2010. aasta eelarvemenetluse käigus;

D. arvestades, et lepituskohtumine juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel toimus 15. septembril 2009. aastal enne hääletamist eelarvekomisjonis ja täiskogul,

Üldine raamistik

1.  tuletab meelde, et ELi institutsioonid peavad koostama oma eelarved Euroopa majanduslikku ja finantssituatsiooni arvestades, kusjuures on väga oluline, et institutsioonide eelarvetes kajastuksid poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tehtavad pingutused koos ressursside võimalikult tulemusliku kasutamisega;

2.  väljendab taas veendumust, et taotletav eelarve peab olema täielikult kulupõhine ja kajastama üksnes tõelisi vajadusi igale institutsioonile antud ülesannete täitmiseks, tehes ühtlasi kõik selleks, et selgitada välja kokkuhoiuvõimalused, sealhulgas töö parema korraldusega, olemasolevate ressursside ümberpaigutamisega prioriteetide saavutamiseks ja bürokraatia vähendamisega, et nappe rahalisi vahendeid parimal võimalikul viisil kasutada;

3.  tervitab kõigi institutsioonide konstruktiivset ja koostööaldist lähenemist eelarvepädevate institutsioonidega suhtlemisele ning on rahul, et institutsioonide vastused esitatud küsimustele on olnud kiired ja täpsed;

4.  rõhutab, et ettepanekutes ei sisaldu kulud, mis on konkreetselt seotud Lissaboni lepingu (millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut) võimaliku jõustumisega; tuletab meelde, et nimetatud lepingu jõustumise korral tuleb vajadusel kasutada olemasolevaid eelarvevahendeid, näiteks kirjalikku muutmisettepanekut või paranduseelarvet; on siiski seisukohal, et sellisel juhul tuleb võimalikult põhjalikult uurida võimalusi olemasolevate vahendite ümberpaigutamiseks, enne kui esitatakse täiendavaid rahalisi taotlusi; kordab, et tulevikuga seotud kindluse huvides peaks eelarve jääma jätkusuutlikuks ning asjaomasesse rubriiki tuleks jätta piisav rahaline varu;

5.  tuletab meelde, et mitmes valdkonnas on veel võimalusi olukorra parandamiseks ja eelarvevahendite tõhusamaks kasutamiseks, ning soovib veel kord rõhutada institutsioonidevahelist koostööd; nõustub kontrollikojaga selles, et tõhustatud koostöö keeleteenuste valdkonnas võiks pakkuda teatud kokkuhoiuvõimalusi; on seetõttu seadnud selle küsimuse 2010. aastal prioriteediks ja kutsub institutsioone üles täiendavalt parandama kõnealuseid aspekte, sealhulgas pidama uusi läbirääkimisi sisemise tõlkeressursi jagamise praeguse korralduse üle;

6.  otsustab luua selleks otstarbeks 5% suuruse üldise välistõlketeenuste reservi ja rõhutab, et asjaomane muudatusettepanek on suunatud kõikidele institutsioonidele, kellel on oma tõlkeüksus; olukorra parandamiseks taotletakse uusi läbirääkimisi sisemise tõlkeressursi jagamise praeguse korralduse üle, et parandada tõhusust ja saavutada kokkuhoidu tõlkevaldkonnas, mis on samuti kooskõlas seda küsimust käsitleva kontrollikoja eriaruandega; võtab teadmiseks asjaolu, et asjaomase reservi saab seega vabastada pärast seda, kui institutsioonid on esitanud sisemise tõlkeressursi jagamissüsteemi kohta konkreetse ettepaneku ja eelarvepädevad institutsioonid on selle läbi vaadanud;

7.  rõhutab oma soovi, et institutsioonid vaataksid uuesti läbi tõlkijate võimaluse teha kaugtööd; märgib, et see võib viia iga-aastase kokkuhoiuni, eriti kui büroopinna saab vabastada ning seda kasutada muudel eesmärkidel; märgib, et kontrollikoda kasutab seda süsteemi (kuigi piiratud määral) ja see toimib hästi;

8.  on otsustanud jätta rubriigi 5 (Haldus) ülemmäära alla XX euro suuruse varu, piirates seeläbi üldist kasvu x, y protsendini; rõhutab, et see hõlmab nõukogu poolt institutsioonide eelarvetes tehtud kärbete osalist taastamist, juhul kui vastava institutsiooni konkreetsed taotlused on põhjendatud;

9.  on seisukohal, et ELi eelarvesüsteem peaks arenema selliselt, et see toetaks leidlikkust ning uuenduslikke lahendusi; rõhutab seoses sellega ja ühtlasi stiimulina, et selliste meetmete abil institutsioonides saavutatavat suuremat tõhusust ja säästusid võiks kasutada nende muudeks võimalikeks prioriteetideks; rõhutab samas, et lihtsalt aeglasest rakendamisest või ootamatutest sündmustest tulenevad kasutamata rahalised vahendid tuleks üldreeglina tagastada maksumaksjale;

I jagu – Euroopa Parlament

Üldine raamistik

10. väljendab heameelt 15. septembril 2009. aastal parlamendi juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel toimunud lepituskohtumise hea õhkkonna ja konstruktiivsuse üle; usub, et see peaks täiendavalt kindlustama selle, et Euroopa Parlamendi eelarve koostatakse vastastikuse koostöö ja usalduse tingimustes ning kohaldatakse rangelt usaldusväärse eelarvestamise põhimõtteid ja läbipaistvust; rõhutab, et iga organi eelisõigused tuleks täiel määral säilitada;

11. tuletab meelde, et kokkulepe saavutati järgmistes lepituskohtumisel arutlusel olnud küsimustes:

- reservid (prioriteetsed projektid, hoonete reserv, ettenägematute kulude reserv);

- infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi ning turvateenistuse ümberstruktureerimine;

- personalivajadused 2010. aastaks;

- Euroopa Ajaloo Maja;

- erakonnad ja sihtasutused;

- mitmekeelsus;

- teadmushaldus;

12. on seisukohal, et teabevahetus parlamendi juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel ning arutelude ajastamine on otsustava tähtsusega, et tagada nende koostöö edukus ja seda järjest parandada;

13. rõhutab, et Euroopa Parlament – nagu kõik institutsioonid – peaks esitama kevadel või varasuvel võimalikult tervikliku eelarvet käsitleva esialgse ettepaneku; rõhutab, et kirjalike muutmisettepanekute esitamine sügisel peaks tõesti olema piiratud ettenägematute sündmuste ja tehnilise ajakohastamisega; tunnistab, et valimiste aasta näol on tegemist eriolukorraga, kus neile menetlustele tuleb lubada rohkem paindlikkust, et tagada vastvalitud Euroopa Parlamendi eelisõigused;

14. rõhutab, et parlamendi eelarve üldmaht ulatub 19,XX%-ni mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 (Haldus) lubatud kuludest, s.t et see on jäänud alla parlamendi enda kehtestatud 20% piiri; kordab siiski, et XX% ei hõlma võimalikke kohandusi, mis võivad Lissaboni lepingu jõustumisel eriti õigusloome valdkonnas vajalikuks osutuda, ja jääb seisukohale, et märkimisväärse suurusega varu on vajalik; tunnistab, et praeguse piiratud varu tõttu on lisanõuete täitmiseks vaja täiendavalt kokku hoida ja teha ümberpaigutamisi;

15. on seisukohal, et parlamendi püsi- ja muutuvkulude eristamine hõlbustaks otsuste tegemist üldisel Euroopa Parlamendi eelarve tasandil ning asjakohast jätkutegevust jätkusuutliku eelarve säilitamiseks; on otsustanud sellega seoses paigutada osa kolme konkreetse eelarverea vahenditest reservi, taotledes samas aruande koostamist, milles määratakse jaotiste 2 ja 3 kulud kindlaks erinevate kululiikide ning selle järgi, kas tegemist on püsi- või muutuvkuludega; on seisukohal, et selline eristamine, hoonetega seotud pikaajaline strateegia, kommunikatsiooni- ja teabepoliitika ning parlamendi erinevate tegevuste kulude-tulude analüüs võimaldavad koostada eelolevatel aastatel nullpõhise eelarve; on seisukohal, et see võimaldab kajastada parlamendi eelarves vaid tegelikke vajadusi ja suurendada selle läbipaistvust, eelarve õigsust ning tõhusust;

16. juhib tähelepanu sellele, et 2010. aasta on uue parlamendiliikmete põhimääruse kohaldamise esimene täisaasta ning sellel on märkimisväärne mõju Euroopa Parlamendi eelarvele, kust tuleb katta vastavad kulud; märgib, et 2009. aastaga (kui põhimäärust kohaldati osaliselt) võrreldes on eelarve hinnanguliselt suurenenud umbes 40 miljoni euro võrra ja varasemate aastatega võrreldes umbes 113 miljoni euro võrra;

17. on seisukohal, et kõnealuste kulude osas tuleks siiski eristada neid, mis on tegelikud vältimatud tagajärjed õiguslikel ja eelarvega seotud põhjustel, ja neid, mida süsteemi tõhus rakendamine võib mõjutada; nõuab seetõttu eelarve seisukohast lähtuvalt aruannet sõidukulude kompenseerimise süsteemi rakendamise kohta, kuna kõnealuse süsteemi kulud kasvavad hoolimata sellest, et Euroopa üldsus on oodanud nende vähenemist; palub asjaomane aruanne esitada 30. juuniks 2010;

18. väljendab heameelt 2008. aasta lõpus parlamendiliikmete assistentide uue põhimääruse suhtes saavutatud kokkuleppe üle ning on lisanud 2010. aasta eelarvesse eraldised selle kohaldamise esimeseks täisaastaks; otsustab siiski kehtestada 20% suuruse reservi Euroopa Parlamendi personali töötasudega seotud eelarvereale, nõudes samas bürokraatia olulist vähendamist ja assistentide põhimääruse rakendamise parandamist;

19. juhib eelarve üldise mahu ja eespool esitatud teguritega seoses tähelepanu ka asjaolule, et lepituskohtumisel jõuti kokkuleppele kavandatavate reservide vähendamises 5 miljoni euroni uute poliitiliste algatuste jaoks (samal ajal säilitatakse üldine 10 miljoni euro suurune ettenägematute kulude reserv) ja ühtlasi lepiti kokku 15 miljoni euro suuruses hoonete reservis;

Inimressursid

20. väljendab heameelt 2010. aasta inimressursse käsitleva kokkuleppe üle ja on administratsioonile tänulik andmete eest vajalikuks peetavate ametikohtade ja samal ajal kavandatavate ümberkorralduste kohta;

21. otsustab kiita heaks assigneeringud 54 uue ametikoha loomiseks parlamendi 2010. aasta ametikohtade loetelus:– alalised ametikohad: 8 AD9, 17 AD5 ja 28 AST1 ametikohta,

– ajutised ametikohad: 2 AD10, 1 AD9 ja 1 AD5 ametikoht,

– 2009. aasta ametikohtade loetelus heaks kiidetud 3 AST1 ajutise ametikoha kaotamine;

otsustab ühtlasi kiita heaks assigneeringud järgmisteks kõrgemale palgaastmetele üleviimisteks: 5 ametikoha üleviimine palgaastmelt AD5 palgaastmele AD7 (seoses tõlkide töölevõtmisega), 30 ametikoha üleviimine AD7 palgaastmelt AD9 palgaastmele (seoses sisekonkurssidega) ning 30 ametikoha üleviimine AST3 palgaastmelt AST5 palgaastmele (samuti seoses sisekonkurssidega); otsustab ühtlasi kiita heaks assigneeringud 5 AST6 ametikoha muutmiseks 2 AD11 ja 3 AD12 ametikohaks (seoses üleminekukonkurssidega);

22. kinnitab sellest hoolimata, et juba olemasolevate ressursside ja ametikohtade ümberpaigutamist puudutavad täiendavad jõupingutused peaksid olema parlamendi eelarveprotsessi lahutamatu osa; on sellega seoses seisukohal, et on asjakohane kohandada Euroopa Parlamendi töökorraldust ja teenuste struktuuri poliitilistele prioriteetidele vastavalt, et saada võimalikult head tulemused ning eelarve seisukohalt vähendada kulusid; tuletab sellega seoses meelde oma eelmisel aastal esitatud taotlust, mille kohaselt on väga oluline leida optimaalne tasakaal inimressursside jaotamisel peamiste õigusloomealaste tegevuste, parlamendiliikmetele osutatavate otseste teenuste ning haldustoetusega seotud ülesannete vahel, samuti aluseks võetud eelduste ja prioriteetide paremini mõistetavaks muutmine;

23. märgib eelkõige, et lepituskohtumisel lepiti kokku Euroopa Parlamendi hoonete ja kinnisvarapoliitikaga tegeleva üksuse tugevdamises, et tagada hoonete nõuetekohane hooldus ja turvalisus, parandades planeerimist ja järelevalvet, mis arusaadavalt võimaldaks pikemas perspektiivis koos järjekindla ja vastutustundliku kinnisvarapoliitikaga raha kokku hoida; nõustub seetõttu nimetatud eesmärgil 49 uue ametikoha loomisega kolme aasta jooksul; võtab samuti teadmiseks kokkuleppe rahastada turvateenistuse ümberkorraldamiseks taotletud 5 ametikohta;

24. väljendab samuti heameelt lepituskohtumisel saavutatud kokkuleppe üle viia läbi infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi ning turvateenistuse organisatsiooni audit, et hinnata, kas ressursse kasutatakse parimal võimalikul viisil;

Õigusloomealane tegevus ja mitmekeelsus

25. tuletab meelde, et mitmekeelsus on olnud 2010. aasta eelarve oluline tunnusjoon, et tagada ja tegelikult ka tugevdada kõigi parlamendiliikmete õigust võrdsele kohtlemisele keeleteenuste osas ning ühtlasi püüda hoida kulud kontrolli all parema koostöö kaudu kõigi institutsioonide vahel; väljendab heameelt eelarveprojektis kõnealusele valdkonnale ette nähtud täiendava rahastamise üle ja kiidab selle heaks;

26. usub, et parlamendi suurenenud õigusloomealase vastutuse võtmine on pidev protsess, mis eeldab parlamendiliikmete igakülgset toetamist, et nad saaksid oma õigusloomealast tööd teha; avaldab sellega seoses heameelt juhatuse 6. mai 2009. aasta otsuse üle, mille eesmärk on tõhustada parlamendiliikmete otsest abistamist õigusloomega seotud töös, eriti õigusaktide esialgse koostamise järgus; on seisukohal, et nüüd tuleb tähelepanu pöörata ka õigusloome hilisematele etappidele, ning peab oluliseks, et parlamendiliikmetel oleks vastavalt mitmekeelsuse põhimõttele ning Euroopa Liidu parema õigusloomepoliitika eesmärkidele juurdepääs korrektsetele tekstidele kõikides ametlikes keeltes, et parandada läbipaistvust ja parlamendi seisukohtade demokraatlikku legitiimsust õigusloomega seotud menetlustes;

27. tuletab meelde, et Euroopa Parlament hääletab kokkulepitud õigusakte regulaarselt varaste poliitiliste kompromissidena, samas võtab nõukogu sellised õigusaktid vastu alles pärast nende lõplikku valmimist; peab oluliseks, et Euroopa Parlament arutaks ja hääletaks lõplikke, kõikides keeltes korrektseid tekste; nõuab meetmete võtmist parlamendisiseselt ja institutsioonidevahelisel tasandil, et tagada Euroopa Parlamendile selles suhtes nõukoguga võrdne positsioon;

28. väljendab heameelt lepituskohtumisel saavutatud eespool nimetatud kokkuleppe üle luua üldine 5% suurune reserv konkreetsetel eelarveridadel kõigi institutsioonide jaoks, kellel on oma tõlkeüksus;

29. on valmis vaatama uuesti läbi täiskogu istungite kõnede tõlgete (istungi stenogrammide) süsteemi ja kättesaadavuse ning kaaluma viise selle parandamiseks nüüdisaegse tehnoloogia abil, mis aitaks ühtlasi saavutada olulist kokkuhoidu eelarves; on seisukohal, et see võiks hõlmata nõudlusel põhinevat tõlkesüsteemi, mis võiks ühtlasi oluliselt kiirendada soovitud tekstide kättesaadavaks muutmist;

Kinnisvarapoliitika

30. tuletab meelde oma varasemat taotlust, et Euroopa Parlamendi juhatus esitaks kinnisvara ja hoonete valdkonna sidusa ja vastutustundliku pikaajalise strateegia, milles võetakse muu hulgas arvesse suurenevate hoolduskuludega seotud eriprobleemi, renoveerimisvajadust ja hoonete valvega seotud kulusid ning tagatakse parlamendi eelarve jätkusuutlikkus, ning ootab, et kõnealune strateegia esitatakse 2009. aasta lõpuks; võtab teadmiseks eelmise aasta eelarvet käsitleva resolutsiooni kohta saadud vastuse, kuid ei pea seda piisavaks; rõhutab ka, et arvesse tuleb võtta võimalikud tulevased tagasimaksed Belgia ametiasutuste poolt, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi Brüsselis asuvaid hooneid käsitleva kokkuleppega;

31. kordab veel kord, et parlament peab oma kinnisvarapoliitikaga tihedalt seotud turvalisuse küsimusi oluliseks, ning peab vajalikuks tulemuslikku ja tasakaalustatud lähenemisviisi selles valdkonnas; rõhutab eelkõige parlamendi eripära ja vajadust pakkuda lisaks turvalisusele ka avatust ja ligipääsetavust; väljendab samas muret selle valdkonna kulude pideva suurenemise pärast ning peab vajalikuks iga töökoha konkreetset olukorda arvestavat diferentseeritud lähenemisviisi;

32. märgib, et juhatus peab selgelt põhjendama, miks ta kaalub uue hoone ostmist olemasolevate ruumide lähedal Brüsselis, kui ta samas arvab, et parlament ei vaja oma tööks enam üht oma hoonet;

Teabe- ja kommunikatsioonipoliitika

33. väljendab heameelt kokkuleppe üle rahastada Euroopa tasandi erakondi ja sihtasutusi, mis peaks aitama tugevdada kommunikatsiooni kodanikega ja nende osalemist ELi poliitilises elus; nõuab selle valdkonna pikaajalise eelarvestamise põhimõtete põhjalikumat arutamist;

34. väljendab heameelt uue külastajate keskuse haldusmudelit käsitleva juhatuse lõpliku otsuse üle ja otsustab tagada 13 taotletud ametikohta, millega kindlustatakse see et keskus avatakse lõpuks võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui 2010. aasta esimesel poolel;

35. otsustab paigutada osa Euroopa Parlamendi kommunikatsioonipoliitikaga seotud kahe eelarverea assigneeringutest reservi, kuni esitatakse tasuvusanalüüs, milles on ära toodud igas liikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel osalemise suhtes seatud eesmärkide ning saavutatud tulemuste võrdlus;

36. võtab teadmiseks parlamendi juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel saavutatud kokkuleppe Euroopa Ajaloo Maja kohta; otsustab teha kättesaadavaks taotletud 1,5 miljonit eurot, mis tuleb kirjendada eelarvesse sobivale eelarvereale, mis oli 2009. aasta eelarves juba olemas, et tagada arhitektuurikonkursi toimumine ja ideekavandite laekumine õigeaegselt järgmisel aastal; kordab oma seisukohta, et vaja on teavet asjaomase projekti kogukulude kohta; väljendab heameelt kokkuleppe üle, mis käsitleb täiendavate väliste rahastamisallikate kaasamist ja projektiga seotud koostöövõimaluste uurimist;

37. rõhutab Euroopa Parlamendi liikmetele ja töötajatele kättesaadava suure hulga teabeallikate ja teenuste tõhusa korraldamise tähtsust; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi infotehnoloogia peadirektoraadi tegevusvaldkonnas hiljuti vastu võetud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiat ning otsust luua presidentuuri teenistuste direktoraadi raames raamatukogu- ja dokumendihalduse direktoraat; rõhutab ka vajadust töötada välja üldine teadmushaldussüsteem, mis hõlbustaks igasuguse teabe levitamist nii poliitilisel kui administratiivsel tasandil; kutsub parlamendi juhatust üles pöörama erilist tähelepanu erinevate teenistuste vahelisele koostööle, et tagada üldise poliitika sidusus ja tulemuslikkus, ning lõpuks väljendab heameelt lepituskohtumisel saavutatud kokkuleppe üle, et Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni koosolekul esitatakse asjaomaseid aspekte käsitlev ülevaade;

38.  usub samuti, et dokumendihaldusteenuste lisamine eespool nimetatud uue direktoraadi ülesannete hulka peaks parandama teabe kättesaadavust ja aitama kaasa Euroopa Parlamendi tegevuse paremale mõistmisele; toonitab, et see peaks hõlbustama parlamendiliikmete tööd ning suurendama ka läbipaistvust kodanike jaoks; otsustab asjaomased eelarveaspektid esialgses eelarveprojektis sisalduval kujul heaks kiita; samas soovib saada ajakohastatud teavet selle töökorralduse, kulude ja personaliprognooside ning toodete ja teenuste kohta, kaasa arvatud dokumentidele juurdepääsu parandavate meetmete kohta;

39. võtab teadmiseks parlamendikomisjonide XXXX esitatud arvamused ja muud asjakohased seisukohad; on seisukohal, et üldjoontes on esile kerkinud probleeme võimaluse korral käsitletud eelarve muudatusettepanekutes ja hääletamisel;

IV jagu – Euroopa Kohus

40. on seisukohal, et Euroopa Kohtu kasvav töökoormus konsultatsioonide ja uute kiireloomuliste menetluste osas on õigustanud kohtu tegevuseelarve ja ametikohtade loetelu mõistlikku suurendamist viimase kahe aasta jooksul, sealhulgas personali väga olulist suurendamist 2009. aastal; seetõttu peab loomulikuks, et 2010. aastaks täiendavaid ametikohti ei taotleta; ei ole veendunud, et nõukogu tehtud kärped kavandatud töötasude osas ja vähendusmäärad on õiged, arvestades praegust töölevõtmise määra ja töötajate arvu;

41. otsustab seetõttu esitatud argumente arvesse võttes ja pärast parlamendikomisjonide arvamuste kaalumist taastada esialgse eelarveprojekti mitme eelarverea osas;

42. märgib, et Euroopa Kohtu uued hooned avaldavad jätkuvalt mõju ja sellele on probleemne mõju kohtu eelarve üldisele kasvule; sellest vaatepunktist nähtuna ja vähenenud kulusid arvesse võttes võib kavandatud üldise 4,5% suuruse kasvu heaks kiita , arvestades seda, et Euroopa Kohtu tavapärase tegevuseelarve kasv jääb oluliselt madalamale, ligikaudu 2,5% tasemele;

V jagu – Kontrollikoda

43. pärast 20 audiitori ametikoha loomist 2009. aastal nõustub veel 12 audiitori ametikoha loomisega tulenevalt eelkõige eelarve täitmisele heakskiitu andva asutuse suurenenud nõudmistest; rõhutab, et töötajate arvu ja tööga seotud taotlusi tuleb vaadata eelarve ja Euroopa majanduse laiemas kontekstis; on seetõttu seisukohal, et kahe aasta jooksul heakskiidetud 32 uut audiitori ametikohta annavad kontrollikojale hea positsiooni lähemaks paariks aastaks ja nõuab ühtlasi, et kontrollikoda seaks oma taotlused tähtsuse järjekorda nende kiireloomulisuse ja suhtelise tähtsuse alusel;

44. võtab teadmiseks K3 hoone laiendamise kulude kavandatava arengu ja kordab, et väljaostuvõimalusega rentimisega võrreldes hoiab kõnealuse projekti otse eelarvest rahastamine projekti kulud maksumaksja jaoks võimalikult madalal; võtab arvesse asjaolu, et otsus tuua 55 miljonit eurot 2009. aasta eelarvesse on toonud kaasa asjaomase eelarverea assigneeringute olulise vähenemise 2010. aastal;

45. on kontrollikoja suhtes teostatud välisauditiga seotud märkusest tulenevalt seisukohal, et kõik kõnealuse projekti kulutused tuleb teha selleks otstarbeks ette nähtud hoonete eelarverealt ja läbipaistvuse huvides ei tohi neid kulusid teistesse rubriikidesse/eelarveridadele eelarvestada;

46. otsustab suurendada piiratud arvu kuluartiklite mahtu, mis on seotud kontrollikoja aruannete levitamisega üldsusele, Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega ja lähetustega, et asjaomasele teemale spetsialiseerunud ekspert võiks vajaduse korral audiitorit saata, et parandada andmetest arusaamist ja järelduste kvaliteeti;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

47. otsustab võtta kompromiss-seisukoha Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esialgsete taotluste ja nõukogu eelarveprojekti vahel; otsustab sel eesmärgil nõustuda kuue täiendava ametikoha (4 AD5, 1 AST3 ja 1 AST1) loomisega ning kohandada töötasude ja toetuste üldist vähendusmäära 5%-ni;

48. palub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel esitada esimene kokkuvõttev aruanne koosoleku- ja sõidukulude parandatud planeerimissüsteemi (nagu see võeti kasutusele eelmise aasta eelarves) toimimise kohta;

49. tulevaste aastate eelarveid silmas pidades palub ühtlasi lühiselgitust selle kohta, kuidas arvutatakse sõidukulude hüvitisi ja toetusi ning milliseid valikuvõimalusi komitee liikmetel ja töötajatel sellega seoses on;

VII jagu – Regioonide Komitee

50. ei kiida heaks seda, et nõukogu on lükanud tagasi kõik kümme Regioonide Komitee poolt taotletud täiendavat ametikohta, ja otsustab neist neli taastada esmatähtsate ametikohtadena, mis on seotud komitee poliitilise töö ja eriti piirkondliku assambleega; tuletab siiski meelde, et komitee isikkoosseisu täiendused kiideti heaks juba 2009. aastaks ning seetõttu ei saa neid üldist majandusolukorda arvestades rohkem heaks kiita;

51. otsustab viia sisse üldise 5% suuruse vähendusmäära pärast Regioonide Komitee argumentide ärakuulamist töölevõtmise määra ja täitmata ametikohtade kohta; märgib, et see peaks tagama komiteele piisavad vahendid oma ülesannete täitmiseks, andes samas siiski esialgse eelarveprojektiga võrreldes väikese kokkuhoiu;

52. võtab kompromiss-seisukoha Regioonide Komitee taotluste ja nõukogu tehtud kärbete vahel mitmetel tegevuskulude eelarveridadel, sealhulgas infotehnoloogia arendamise ressursside, töötajate lapsehoolduse ning teabe- ja kommunikatsioonimeetmetega seotud eelarveridadel;

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

53. taastab osaliselt esialgse eelarveprojekti, olles võtnud teadmiseks nõukogu tehtud vähendamised ja kuulanud ombudsmani põhjendusi; rõhutab, et esialgse eelarveprojektiga võrreldes õnnestub üldjoontes siiski piiratud määral kokkuhoidu saavutada;

54. võtab kompromiss-seisukoha ombudsmani ja nõukogu vahel ka töötasude ja hüvitiste jaoks vajalike assigneeringute osas;

55. jagab ombudsmani seisukohta, et vaja on kaaluda, mil määral on ombudsmani valimisega seotud kulud kasulikud, ja on tegelikult seisukohal, et praegune süsteem, kus need kulud jagatakse mitme aasta peale ja eri eelarveridadele, ei ole läbipaistev;

56. on üllatunud, et asjaomasel organil ei ole eelarves praktiliselt üldse vahendeid koolitusmeetmete jaoks, ja on seetõttu nõus kiitma heaks kõnealuse valdkonna assigneeringute teatava suurendamise;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

57. tunnistab, et Euroopa Andmekaitseinspektori poole pöördutakse üha sagedamini õigusakte (kui need mõjutavad andmekaitsega seotud küsimusi) käsitlevate arvamuste saamiseks; on teataval määral kõnealust küsimust arutanud ja võtnud teadmiseks asjaolu, et sellised konsultatsioonid on andmekaitseinspektori jaoks kohustuslikud; otsustab seetõttu teha nõukogu eelarveprojekti mõningaid muudatusi;

58. kiidab heaks kahe täiendava ametikoha (1 AD5 ja 1 AST2) loomise, mis on kompromiss esialgsete taotluste ja nõukogu seisukoha vahel; teeb seda, võttes arvesse, et samal ajal antakse heakskiit ka riikide ekspertide rahastamise suurendamisele;

59. nõustub pärast andmekaitseinspektori seisukohtade ärakuulamist ka eelarvevahendite teatava suurendamisega piiratud arvul muudel eelarveridadel nõukogu ettepanekuga võrreldes;

o

o   o

60. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX jao muudatusettepanekutega nõukogule ja komisjonile ning teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele.

(1)

EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.

(2)

EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(3)

ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0096.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0346.


rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (3.9.2009)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekti kohta, I jagu – Euroopa Parlament

(C7-0000/2009 – 2009/2002B(BUD))

Arvamuse koostaja: Peter Šťastný

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   tuletab meelde, et parlamendiliikmetel kui kodanike valitud esindajatel on täita oluline roll kaubandusläbirääkimistel, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) läbirääkimistel;

2.   rõhutab, et alates 2002. aastast on Euroopa Parlament ja Parlamentidevaheline Liit, mis on Genfis asuv rahvusvaheline organisatsioon, ühiselt korraldanud ja rahastanud WTO parlamentaarset konverentsi, WTO alalist parlamentaarset järelevalvemehhanismi, mille tegevust tuleks tõhustada;

3.   märgib, et WTO parlamentaarse konverentsi peaeesmärk on suurendada WTO välist läbipaistvust ning panna teda aru andma seadusandjate kui rahva valitud esindajate ees; märgib, et see on foorum, kus parlamendiliikmed kogu maailmast vahetavad arvamusi, teavet ja kogemusi rahvusvahelise kaubanduse küsimustes ning annavad WTO-le parlamentaarse mõõtme, i) teostades järelevalvet WTO tegevuse üle ning muutes selle tulemuslikumaks ja õiglasemaks, ii) edendades WTO menetluste läbipaistvust ning parandades dialoogi valitsuste, parlamentide ja kodanikuühiskonna vahel ning iii) suurendades parlamentide suutlikkust rahvusvahelise kaubanduse küsimustes ja mõjutades WTOs toimuvate arutelude suunda;

4.   kinnitab oma väljaöeldud eesmärki täiendada WTO läbirääkimisi parlamentaarse protsessiga; rõhutab seetõttu, et seda äärmiselt olulist tegevust on vaja edaspidi jätkuvalt rahastada; märgib sellega seoses, et 2010. aastal toimub kindlasti WTO parlamentaarse konverentsi iga-aastane istungjärk – kas samaaegselt WTO ministrite konverentsiga (kui see korraldatakse) või siis Brüsselis või Genfis – ning et Genfis toimub juhtkomitee kaks istungit;

5.   on WTO parlamentaarse konverentsi kaaskorraldajana kindlalt otsustanud tagada, et nähakse ette piisavad assigneeringud, et kindlustada Euroopa Parlamendi delegatsioonide asjakohane osalemine kõigil istungitel, sh vajalik infrastruktuur ning katta AKV riikide kuue esindaja sõidu- ja elamiskulud;

6.   juhib tähelepanu sellele, et kui WTO ministrite konverents korraldatakse 2010. aastal, tagaks Euroopa Parlament eelarverea 3 0 4 4 suurendamise, et katta samaaegselt toimuva WTO parlamentaarse konverentsi istungjärgu korraldamise kulud.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.9.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

22

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniel Caspary, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Peter Šťastný, Iuliu Winkler, Pablo Zalba Bidegain, Kader Arif, Bernd Lange, David Martin, Emilio Menéndez del Valle, Gianluca Susta, Marielle De Sarnez, Metin Kazak, Niccolò Rinaldi, Yannick Jadot, Caroline Lucas, Robert Sturdy, Joe Higgins, Helmut Scholz, George Becali

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Mário David, Georgios Papastamkos, George Sabin Cutaş, Jörg Leichtfried, Libor Rouček, Catherine Bearder

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Sylvie Guillaume


petitsioonikomisjonI ARVAMUS  (2.10.2009)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve projekti kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman

(C7-0128/2009 – 2009/2002B(BUD))

Arvamuse koostaja: Margrete Auken

LÜHISELGITUS

Petitsioonikomisjon võttis teadmiseks Euroopa Ombudsmani 2010. aasta eelarvenõuete prognoosi, mille ta esitas eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt finantsmääruse artiklile 31(1).

Euroopa Ombudsmani peamised ülesanded on:

-     Euroopa Ühenduse asutuste ja institutsioonide haldusomavoli heastamine ja ärahoidmine kaebuste käsitlemise ja kaebuste põhjal või omal algatusel teostatavate uurimistega;

-     tulemuslik suhtlemine Euroopa kodanikega, kodanike teavitamine nende ELi õigusest tulenevatest õigustest ning tulemuslike meetmete edendamine nimetatud õiguste kaitseks.

Nende ülesannete täitmisel abistab ombudsmani sekretariaat, kes lisaks kaebuste ja uurimistega tegelemisele täidab ka institutsiooni üldjuhtimiseks vajalikke horisontaalseid haldus- ja juhtimisülesandeid. Nende ülesannete hulka kuulub eelarve, finants- ja personalijuhtimine, kirjavahetus kodanikega, IT haldus, teiste institutsioonidega suhtlemine jms.

Töökoormus

2008. aastal sai ombudsman 3 406 uut kaebust (2007. aastal 3 214), millest 802 (25%) kuulusid tema pädevusvaldkonda. Viimastest olid 281 vastuvõetamatud ja 228 olid vastuvõetavad, kuid ei andnud alust uurimise alustamiseks. 293 juhul (9,1%) alustati uurimist. Lisaks algatas ombudsman kolm omaalgatuslikku uurimist ja esitas ühe eriaruande.

70%-l kõigist 2008. aastal käsitletud juhtudest anti abivajajale nõu või suunati juhtum edasi kellelegi ombudsmanide võrgustiku või SOLVITi liikmetest või teistele liikmesriikides kaebusi käsitlevatele organitele. 191 juhtu saatis ombudsman edasi petitsioonikomisjonile.

2008. aastal viis ombudsman lõpule 355 uurimist (2007. aastal – 350), millega 2008. aasta on lõpuleviidud uurimiste arvu poolest kogu ombudsmani tegevusaja parim aasta. 2008 oli kõigi aegade parim aasta ka esitatud ja vastu võetud soovituste projektide ja sõbralike lahendite arvu poolest. Seejuures kiirenes uurimiste käsitlemine. Praegu viiakse ühe aastaga lõpule 52% ja 1,5 aasta jooksul 68% kõigist uurimistest.

2010. aasta eelarve põhijooned

Euroopa Ombudsmani 2010. aasta eelarvestuse kogumaht on 9 543 000 eurot, mis ületab 2009. aasta eelarvet 7,14% ehk 636 120 euro võrra. Selles summas on arvestatud komisjoni prognoositava inflatsiooni ja elukalliduse tõusuga.

296 000 euro suurune summa, mis osaliselt sisaldub juba 2009. aasta eelarves, on ette nähtud uue ombudsmani valimise võimalike tagajärgede puhuks. Nimetatud assigneeringut võib vaja minna praeguse ombudsmani võimaliku lahkumisest ja uue ombudsmani valimisest tulenevate finantstagajärgede katmiseks.

Ombudsmani ametikohtade loetelus on 63 ametikohta (neist 34 AD ja 29 AST). Ametnike ja ajutiste töötajatega seotud peatükk eelarves kasvab 9,56% ehk 545 120 euro võrra. Kasvu arvel rahastatakse kuue 2009. aastal eraldatud ametikoha mõju kogu aasta jooksul, iga-aastaste korrigeerimiste ning 2010. aasta edutamiste ja ametikohtade (3 AST ja 2 AD ametikohta) kõrgemale palgaastmele üleviimise kulusid. 2010. aastaks ombudsman uusi ametikohti ei taotle.

Koolituspoliitika

Tähtsa osa 2010. aasta eelarvestusest moodustab koolituseks taotletavate kulude oluline kasv. Ombudsman otsustas rakendada uut koolituspoliitikat, kuna statistika kohaselt saavad tema töötajad teiste institutsioonide ametnikega võrreldes koolitust keskmiselt tunduvalt vähem (1,8 päeva). Umbes 70% ombudsmani töötajatest asub Strasbourgis, mistõttu neil on keerulisem Brüsselis või Luksemburgis korraldatavatel koolituskursustel osaleda. Selline geograafiline paiknemine mõjutab oluliselt ka lähetuskulusid. Seetõttu taotleb ombudsman oma koolituseelarve suurendamist 28 000 euro võrra.

Säästmine ja vahendite ümberpaigutamine

Ombudsman uurib regulaarselt kõiki eelarveridu säästuvõimaluste leidmiseks, nii et säästetud vahendeid saaks kasutada juhtkonna poolt järgmiseks aastaks kavandatud projektide rahastamiseks. Tänu sellele vähenesid reaalkulud 2009. aasta eelarvega võrreldes 17-l eelarvereal 22-st ning jaotiste 1 ja 2 (vastavalt kulud personalile- ja hoonetele) eelarve suurenemisest kaetakse 43,7% vahendite sisemise ümberpaigutamise arvel.

Tänu ombudsmani jätkuvatele pingutustele suulise ja kirjaliku tõlke kulude kokkuhoiuks on need 2009. aasta eelarves 2.2% võrra väiksemad kui 2008. aastal ja 2010. aasta eelarvestuses 8,6% võrra väiksemad kui 2009. aasta eelarves.

Säästu on saavutatud ka ombudsmani olulisemate trükiste osas, millele vastava eelarverea maht on eelarvestuses vähenenud (2009. aastal 436 000 eurot ja 2010. aastal 422 00 eurot).

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et Euroopa Ombudsmani taotletud eelarvelised vahendid tagavad tema suutlikkuse oma kohustusi korralikult täita ja oma töid tulemuslikult teostada;

2.  märgib, et 2009. aastaga võrreldes suureneb ombudsmani eelarve maht 7,14% ehk 636 120 euro võrra;

3.  võtab rahuloluga teadmiseks, et 2008. aastal viis ombudsman lõpule 355 uurimist (2007. ja 2006. aastal vastavalt 350 ja 250) ning selle näitajaga on 2008. aasta lõpuleviidud uurimiste arvu poolest siiani ombudsmani tegevusaja parim aasta, ning parim aasta ka esitatud ja vastu võetud soovituste projektide ja sõbralike lahendite arvu poolest.

4.  avaldab ombudsmanile tunnustust uurimiste senisest kiirema käsitlemise eest, nii et nüüd viiakse 52% kõigist uurimistest lõpule ühe ja 68% 1,5 aasta jooksul;

5.  võtab teadmiseks, et ombudsman ei ole taotlenud 2010. aastaks uusi ametikohti; toetab ombudsmani taotlust teatavate ametikohtade (3 AST ja 2 AD) kõrgemale astmele üleviimiseks, et anda võimekatele ametnikele normaalsed karjäärivõimalused;

6.  toetab ombudsmani taotlust koolituseks määratud assigneeringute oluliseks suurendamiseks, mis peaks tal võimaldama rakendada teiste institutsioonidega võrreldavat koolituspoliitikat;

7.  märgib rahuloluga, et ombudsman jätkab vahendite säästu ja ümberpaigutamise poliitikat, mille tulemusena paigutatakse 2010. aasta eelarves ümber 8,1% tegevuskulude eelarvest ning 2009. aasta eelarvega võrreldes toimub reaalkulude vähenemine 22-st eelarvereast 17-l; märgib, et 43,7% jaotiste 1 ja 2 eelarvekulude kogusumma suurenemisest kaetakse ressursside institutsioonisisese ümberpaigutamisega;

8.  tunneb heameelt asjaolust, et ombudsman on suutnud saavutada täiendavat suulise ja kirjaliku tõlke kulude kokkuhoidu, mistõttu need kulud vähenevad eelmise aasta eelarvega võrreldes 8,6% võrra;

9.  soovitab ombudsmanil jätkata pingutusi vahendite säästmiseks ja ümberpaigutamiseks, näiteks projektide kavandamisega mitme aasta peale, millega assigneeringute vajadus jaotub pikemale ajavahemikule, ning vahendite ümberpaigutamisega eelarveridade vahel.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.10.2009

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken,Simon Busuttil, Giles Chichester, Bairbre de Brún, Pascale Gruny, Roger Helmer, Peter Jahr, Lena Barbara Kolarska-Bobińska, Miguel Angel Martínez Martínez, Erminia Mazzoni, Willy Meyer, Mariya Nedelcheva, Chrysoula Paliadeli, Ernst Strasser, Csaba Sándor Tabajdi, Diana Wallis, Angelika Werthmann,

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Sandrine Bélier,Kinga Göncz, Gerald Haefner,

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Pablo Arias Echeverría,

(1)

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.10.2009

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

351

 

 

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Damien Abad, Francesca Balzani, Reimer Böge, Daniel Cohn-Bendit, Andrea Cozzolino, Isabelle Durant, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Carl Haglund, Edit Herczog, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Ivaylo Kalfin, Sergej Kozlík, Alain Lamassoure, Vladimír Maňka, Barbara Matera, María Paloma Muñiz De Urquiza, Sergio Paolo Francesco Silvestris, László Surján, Helga Trüpel, Angelika Werthmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Bastiaan Belder, Maria Da Graça Carvalho, Frederic Daerden, Hynek Fajmon, Louis Grech, Giovanni La Via, Riikka Manner, Georgios Stavrakakis, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika