RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale

13.11.2009 - (KOM(2009)0523 – C7‑0269/2009 – 2009/0147(CNS)) - *

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Vital Moreira
(Lihtsustatud menetlus – kodukorra artikli 46 lõige 1)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale

(KOM(2009)0523 – C7‑0269/2009 – 2009/0147(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0523);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0269/2009);

–   võttes arvesse 2009. aasta septembri aruannet Gruusia konflikti käsitleva sõltumatu rahvusvahelise teabekogumismissiooni kohta (Tagliavini aruanne);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7‑0060/2009),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku eesmärgid

Komisjon teeb ettepaneku anda Gruusiale makromajanduslikku finantsabi osamaksetena, mille kogusumma on maksimaalselt 46 miljonit eurot. Abi on ette nähtud riigieelarve defitsiidi rahastamiseks ja see on kavas välja maksta kahe osamaksena (esimene osamakse enne 2009. aasta lõppu ja teine 2010. aasta alguses). Selle eesmärk on katta Rahvusvaheline Valuutafondi kindlaks määratud Gruusia välisfinantseerimise puudujääk 2009. ja 2010. aastal. Rahalised vahendid lisatakse Gruusia riigieelarvesse akuutsete eelarvevajaduste katmiseks.

2. Üldine taust

Alates 2008. augusti sõjalisest konfliktist Venemaaga valitseb Gruusias sügav majanduslangus. Konflikt põhjustas nii otseseid kui kaudseid kahjusid ja selle tagajärjel tuli suur hulk sõjapõgenikke riigi sees ümber asustada. Gruusia majanduslik olukord muutus veelgi halvemaks 2008. aasta sügisel, kui puhkes ülemaailmne finantskriis. Kavandatud abi eesmärk on toetada Gruusia taastumist pärast relvastatud konflikti Venemaaga ja samuti aidata omalt poolt Gruusial toime tulla ülemaailmse majandus- ja finantskriisi põhjustatud probleemidega.

On ette nähtud, et kavandatud makromajanduslik finantsabi kasutamine kulgeb paralleelselt 2008. aasta septembris Rahvusvahelise Valuutafondi poolt heaks kiidetud reservkrediidilepinguga. Euroopa Ühenduse abi väljamaksmine on seotud Rahvusvahelise Valuutafondi vahendite kasutamisega, mille tõttu need on otseselt seotud sellega, kuidas abisaaja rakendab kokkulepitud makromajanduslikku ja struktuuripoliitikat ning millises tempos majanduse taastamine edeneb.

22. oktoobril 2008 Brüsselis toimunud doonorriikide konverentsil lubasid liikmesriigid, muud kahepoolsed abiandjad ja mitmepoolsed krediidiandjad Gruusiale olulist abi anda, sealhulgas kuni 500 miljonit eurot Euroopa Ühenduselt. Euroopa Ühenduse rahastamise allikaina nähti ette nii Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi eelarvetoetusi kui ka kriisivahendeid, nagu stabiilsusabi, humanitaarabi ja makromajanduslik finantsabi. Makromajanduslik finantsabi täiendab muid abivahendeid, andes Gruusiale lühiajalist makromajanduslikku abi Rahvusvahelise Valuutafondi toetusega majandusprogrammi raames, kuid Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi eelarvetoetused, mis aitavad samuti katta Gruusia rahastamisvajadusi, on seotud konkreetsete valdkondlike reformidega.

Reservkrediidilepingu esimese läbivaatamise ajal (detsembris 2008) otsustas Gruusia valitsus siiski Rahvusvahelise Valuutafondi reservkrediidilepingu teise osamakse välja võtmata jätta (välismaiste otseinvesteeringute perspektiiv 2009. aastaks oli suhteliselt positiivne ja kardeti kahjustada investorite usaldust riigi vastu). Seetõttu lükkas komisjon oma makromajandusliku finantsabi ettepaneku esitamise edasi, sest seda võib anda ainult IMFi rahastamist täiendava toetusena.

Seejärel aga muutus Gruusia majanduslik olukord jälle halvemaks ja Gruusia otsustas taotleda võimalikku välisfinantseerimist. Reservkrediidilepingu esimese ja teise läbivaatamise alusel (vastavalt 2009. aasta märtsis ja augustis) ja võttes arvesse, et suurem osa abiandjate toetusest on veel kinnitamata või selle andmise tähtajad täpselt kindlaks määramata, otsustas komisjon kinnitada doonorriikide konverentsil antud lubadust anda Gruusiale makromajanduslikku finantsabi riigi finantsvajaduste rahuldamiseks.

3. Ajalised piirangud

Kõnealune makromajandusliku finantsabi andmise ettepanek (nagu kõik senised makromajandusliku finantsabi andmise ettepanekud) on esitatud parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 308 alusel, st nõuandemenetluse raames. Kuigi selle artikli järgi ei ole parlamendile arvamuse esitamise tähtaega ette nähtud, on parlament makromajandusliku finantsabi andmise vajadusele alati väga kiiresti reageerinud.

Komisjon võttis käesoleva ettepaneku vastu 16. oktoobril 2009 (ja saatis selle parlamendile 20. oktoobril 2009). Kuna esimene osamakse on kavas maksta juba enne 2009. aasta lõppu, peab nõukogu otsuse vastu võtma enne 2009. aasta lõppu ja parlament peab arvamuse esitama veelgi varem (mitteametlikult on komisjon teatanud, et see tuleks heaks kiita 23.–26. novembri 2009. aasta täiskogu istungjärgul). Seega on parlamendile arvamuse vastuvõtmiseks antud tegelikult vähem kui poolteist kuud aega (kuigi nõukogu ei ole käesoleva raporti projekti koostamise ajal parlamendiga veel ametlikult konsulteerinudki) ja see on õigusloomeprotsessis lihtsalt lubamatu. Näiteks isegi juhul, kui komisjoni rakendusmeetmete projekt lükatakse tagasi kontrolliga regulatiivmenetluses, ei ole parlamendi tähtaeg lühem kui kolm kuud[1]. See näitab täielikku austuse puudumist parlamendi kui seadusandja suhtes, sest miski ei õigusta erandi tegemist institutsioonide volitustest. Isegi kui selliste ettepanekute koostamine ei sõltu üksnes komisjonist, teadis komisjon väga hästi, et esimene osamakse tuleks välja maksta juba 2009. aastal ja seega oleks tulnud vastav otsus vastu võtta aegsasti enne aasta lõppu.

Kuid see tähendab, et kui otsust enne 2009. aasta lõppu vastu ei võeta, ei saa EÜ rahalisi vahendeid Gruusia eelarvesse käesoleval eelarveaastal kanda. Võttes arvesse tegelikku olukorda ja Gruusia strateegilist tähtsust ELile seoses Euroopa naabruspoliitika (ENP) ja hiljuti loodud idapartnerlusega, püüab raportöör teha kõik endast oleneva, et vastata komisjoni taotlusele tähtaegade osas. Raportöör rõhutab siiski, et see ei tähenda komisjoni hilinenud ettepanekus kehtestatud tähtaegadega nõustumist, vaid üksnes nendega leppimist sellistel erakordsetel asjaoludel.

4. Muudatusettepanekute esitamata jätmise põhjused

Raportöör ei ole senini esitanud ettepaneku projekti kohta ühtki muudatusettepanekut. Mitte sellepärast, et otsuse ettepanek oleks täiuslik, vaid sellepärast, et raportöör tunneb end olevat väga raskes olukorras.

Esiteks võib muudatusettepanekutega raporti vastuvõtmine menetluslikust seisukohast osutuda praeguse ajakava kohaselt võimatuks ja tähendada seda, et Gruusia eelarvesse 2009. aastal vahendeid ei kanta.

Teiseks ei tähenda nimetatud „menetluslik reaalsus“ seda, et raportöör oleks ettepanekuga täielikult nõus. Näiteks ei saa raportöör nõustuda väitega, et „Asutamislepinguga ei nähta käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute“ (põhjendus 10). Põhjus, miks kasutatakse artiklit 308 ja mitte artiklit 181a, ei ole asutamislepingus, vaid Nice’i lepingule lisatud deklaratsioonis nr 10, milles on sätestatud, et „kolmandatele riikidele maksebilansi tasakaalustamiseks antav abi jääb artikli 181a kohaldamisalast välja“. Parlament viitas juba 2003. aastal[2] artikli 308 ebapiisavusele ja avaldas kahetsust otsuse üle lisada selline deklaratsioon Nice'i lepingusse.

Samuti tuleb öelda, et ettepanek on väga üldine ja enamikus konkreetsetest üksikasjadest tuleb kokku leppida vastastikuse mõistmise memorandumis. Samal ajal on raportöör seisukohal, et tuleb teha mitmeid muudatusettepanekuid, et parandada ettepaneku selgust, läbipaistvust ja vastutuspädevust (tingimuslikkus, välisaudiitorite kasutamine sõltumatuks hindamiseks, erinõuded Gruusia valitsusele jne), näiteks sätestades, et Gruusiale nõukogu 24. jaanuari 2006. aasta otsuse 2006/41/EÜ antud makromajandusliku finantsabi sõltumatu järelhindamine tuleb lõpule viia enne, kui hakatakse andma käesoleva ettepaneku kohast uut abi. Võttes arvesse eelkõige 2009. aasta septembri aruannet Gruusia konflikti käsitleva sõltumatu rahvusvahelise teabekogumismissiooni kohta (Tagliavini aruanne)[3], on raportöör ühelt poolt mures ELi eelarvetoetuste ja teiselt poolt Gruusia 2008. aasta kaitse-eelarve väidetava suurendamise pärast. 2008. aastal tekkinud sõjaline konflikt Venemaa ja Gruusia vahel on veelgi suurendanud vajadust toetada Euroopa naabruspoliitika tegevuskavas määratletud prioriteete ja see ei tähenda mitte ainult makromajanduslikku finantsabi ning toetust majanduse taastamisele ja elavdamisele, vaid ka toetust sisepagulaste ümberasumisele, demokraatia arengule, Gruusia sisekonfliktide rahumeelsele lahendamisele jm. Seetõttu on meie toetus Gruusiale vajalik, kuid on äärmiselt oluline, et komisjon lisaks vastavad tingimused vastastikuse mõistmise memorandumisse ja toetuslepingusse, et tagada seeläbi toetuse kasutamine tõepoolest ettenähtud otstarbel ja mitte sõjalistel eesmärkidel.

Ja kolmandaks tuleb veel kord korrata, et raportöörile on antud lihtsalt väga vähe aega ettepanekuga tegelemiseks.

Kuigi raportöör on täielikult nõus sellega, et Gruusiale tuleb anda erakorralist makromajanduslikku finantsabi, seisab ta raske valiku ees. Kas teha ettepanek juba tohutult kannatanud riigi vajaduste huvides parlamendi arvamus võimalikult kiiresti vastu võtta või kaitsta parlamendi institutsioonilisi õigusi ja keelduda õigusakti ettepaneku vastuvõtmise sobimatust ajakavast, millega tegelikult jäetaks Gruusia ilma hädavajalikust ja kauaoodatud abist?

Eespool nimetatut arvesse võttes teeb raportöör ettepaneku ettepanek muutmatul kujul vastu võtta. Raportöör jätab siiski endale õiguse esitada muudatusettepanekud pärast seda, kui parlamendikomisjon on ettepaneku läbi vaadanud ning nõukogu ja komisjoniga on arvamusi vahetatud.

5. Parlamendi roll makromajandusliku finantsabi andmisel

Raportöör soovib samuti rõhutada, et kooskõlas parlamendi varasemate resolutsioonidega ei saa makromajandusliku finantsabi taolist olulist vahendit lugeda lihtsalt erakorraliseks vahendiks. Seetõttu ei ole põhjendatud, et sellisel dokumendil puudub korrapärane õiguslik alus ja iga rahastamistoiming põhineb jätkuvalt nõukogu ühekordsel otsusel. Läbipaistvuse, vastutuspädevuse, järelevalve ja aruandlusega seotud süsteemide tugevdamiseks on vaja kaasotsustamismenetluse raames tehtud raammäärust makromajandusliku finantsabi kohta. Selles osas tuleb tingimata rõhutada, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist on makromajandusliku finantsabi andmise otsuse asjakohaseks õigusaluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 209 lõige 1 ja artikli 212 lõige 2 sõltuvalt sellest, kas liidu institutsioonid liigitavad abi saava riigi arenguriigiks või mitte. Mõlemal juhul kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Makromajandusliku finantsabi otsuste suhtes ei tuleks kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 213.

Lisaks selle tuleks tugevdada parlamendi rolli. Komisjon peaks parandama aruandlust parlamendile eelkõige selles osas, mis puudutab selle abidokumendi tegelikku rakendamist ja esitama parlamendile järelhindamise aruande (lisaks ettepaneku artiklis 5 ette nähtud aastaaruandele).

6. Nõukogu ja komisjoni kohustused

Isegi kui komisjon kiidab makromajandusliku finantsabi ettepaneku heaks ilma muudatusettepanekuteta, palub raportöör nõukogul ja komisjonil eespool nimetatud probleemidele reageerida parlamendile esitatavates teatistes.

• [1]  Nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkt c.
• [2]  P5_TA(2003)0233.
• [3]  http://www.ceiig.ch/Report.html

MENETLUS

Pealkiri	Makromajandusliku finantsabi andmine Gruusiale
Viited	KOM(2009)0523 – C7-0269/2009 – 2009/0147(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	30.10.2009
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	INTA
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	AFET	BUDG
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	AFET 21.10.2009	BUDG 21.10.2009
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Vital Moreira 29.9.2009
Lihtsustatud menetlus - otsuse kuupäev	10.11.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	10.11.2009
Vastuvõtmise kuupäev	10.11.2009
Esitamise kuupäev	13.11.2009