RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv maksustamisalase halduskoostöö kohta

1.2.2010 - (KOM(2009)0029 – C6‑0062/2009 – 2009/0004(CNS)) - *

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Magdalena Alvarez

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv maksustamisalase halduskoostöö kohta

(KOM(2009)0029 – C6‑0062/2009 – 2009/0004(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0029);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 93 ja 94, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0062/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 113 ja 115;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0006/2010),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Selleks et liikmesriikide eri maksusüsteeme saaks korrektselt rakendada ja kontrollida, on vaja asjakohast teavet teistes liikmesriikides teostatud maksustatavate tegevuste kohta. Automaatne teabevahetus näib olevat kõige tõhusam viis jooksva teabe edastamiseks, mida on vaja õigeks maksustamiseks eelkõige piiriüleste juhtumite korral. Selleks et selline automaatne teabevahetus oleks tõhus, tuleb määrata kindlaks automaatse teabevahetuse kategooriad ja kohustuslikud kohaldamisalad. Lisaks peaks olema võimalus kehtestada kahekordne piirang vastavalt kategooriatele, mille kohta teavet edastatakse, ja/või vastavalt summale, mille ületamine käivitab selle mehhanismi.
Selgitus
Automaatse teabevahetuse puhul on kohaldamisala täpsustatud ja piiratud teatavate tulu ja kapitali kategooriate kindlaksmääramise teel, mille puhul on kohustuslik seda teabevahetusviisi rakendada. Lisaks antakse võimalus kehtestada kahekordne piirang vastavalt kategooriatele, mille puhul kehtib teavitamiskohustus, ja/või vastavalt summale, mille ületamine peab käivitama selle mehhanismi.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Liikmesriigid peaksid automaatselt vahetama mis tahes teavet juhul, kui liikmesriigil on alust arvata, et teises liikmesriigis ei ole järgitud või ei ole tõenäoliselt järgitud maksualaseid õigusakte, samuti juhul, kui on oht, et teises liikmesriigis ei maksustata nõuetekohaselt või kui kõnealuses liikmesriigis on mis tahes põhjustel maksudest kõrvale hoidutud või maksustamist välditud (või võidakse seda teha) ning eelkõige juhul, kui tegemist on kasumi kunstliku ülekandmisega eri liikmesriikide ettevõtete vahel või kui sellised ülekanded kahe liikmesriigi ettevõtete vahel tehakse maksusoodustuste saamiseks läbi kolmanda riigi.	(10) Liikmesriigid peaksid automaatselt vahetama mis tahes teavet (tagades seejuures klientide eraelu puutumatuse kaitse) juhul, kui liikmesriigil on alust arvata, et teises liikmesriigis ei ole järgitud või ei ole tõenäoliselt järgitud maksualaseid õigusakte, samuti juhul, kui on oht, et teises liikmesriigis ei maksustata nõuetekohaselt või kui kõnealuses liikmesriigis on mis tahes põhjustel maksudest kõrvale hoidutud või maksustamist välditud (või võidakse seda teha) ning eelkõige juhul, kui tegemist on kasumi kunstliku ülekandmisega eri liikmesriikide ettevõtete vahel või kui sellised ülekanded kahe liikmesriigi ettevõtete vahel tehakse maksusoodustuste saamiseks läbi kolmanda riigi.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a) Sellist teavet tuleks kaitsta ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)2 kohaselt. Liikmesriigid ja komisjon peaksid täitma läbipaistvuse ja teabega seotud kohustusi huvitatud poolte suhtes juhtumite korral, mis on seotud isikuandmetest väljavõtte tegemisega. Tagada tuleks nõuetekohane kaitse, piiratud säilitamisaeg ja andmeid hoidva asutuse aruandekohustus.
	_______________________________
	1 ELT L 281, 23.11.1995, lk 31.
	2 ELT L 8, 12.1.2001, lk 1.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Oluline on võimaldada ühe liikmesriigi maksuasutuse ametnikele viibida teise liikmesriigi territooriumil ja kasutada taotluse saanud liikmesriigi ametnikele antud inspekteerimisvolitusi.	(12) Liikmesriikidevahelise maksualase halduskoostöö parandamise seisukohalt on oluline võimaldada ühe liikmesriigi maksuasutuse ametnikele viibida teise liikmesriigi territooriumil.
Selgitus
Ühe liikmesriigi maksuasutuse ametnikele teise liikmesriigi ametnikega sama pädevuse andmine jäetakse ettepanekust välja selleks, et nende kohalviibimine teise liikmesriigi territooriumil ei vähendaks koostöö vajalikkust.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) Selleks et parandada käesoleva direktiivi kohaldatavust ja tõhusust, tuleb kohustada taotluse saanud asutust andma juba kättesaadavat teavet ja ka viima läbi haldusuurimisi sellise teabe saamiseks.
Selgitus
Tehakse ettepanek muuta haldusuurimise menetlus sarnaseks teavitamismenetlusega. Seega on nüüdsest alates taotluse saanud asutuse jaoks kohustuslik nii juba olemasoleva teabe edastamine kui ka vajalike haldusuurimiste läbiviimine teabe saamiseks.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Liikmesriigid ei tohiks teabe esitamisest keelduda põhjusel, et neil puudub kõnealuses küsimuses huvi või põhjusel, et teise liikmesriigi residendiga seotud teave on panga, muu finantsasutuse, nende nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses või kui see on seotud juriidilise isiku omandihuvidega.	(19) Liikmesriik ei tohiks teabe esitamisest keelduda põhjusel, et tal puudub kõnealuses küsimuses huvi või põhjusel, et teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses või kui see on seotud juriidilise isiku omandihuvidega.
Selgitus
Võttes arvesse pangasaladuse kaotamist, ja selleks, et kavandatava meetme tõhusust ei piiraks lisanõuded, jäetakse välja viide selle isiku elukohale, kelle kohta taotluse saanud riigilt teavet palutakse. See on kooskõlas ka OECDs kohaldatavate standarditega.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Samuti tuleks täpsustada, et juhul kui liikmesriik teeb kolmanda riigiga laiemat koostööd kui on ette nähtud käesoleva direktiiviga, ei tohi ta keelduda sellisest laiemast koostööst teise liikmesriigiga.	Samuti tuleks täpsustada, et juhul kui liikmesriik teeb kolmanda riigiga laiemat koostööd kui on ette nähtud käesoleva direktiiviga, ei tohi ta keelduda sellisest laiemast koostööst teise liikmesriigiga. Igasugune isikuandmete kolmandale riigile edastamine peaks toimuma kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Halduskoostöö tõhusust tuleks hinnata eelkõige statistika alusel.	(22) Selleks et tugevdada ja süvendada halduskoostööd, tuleks hinnata käesoleva direktiivi kohaldamise tõhusust eelkõige statistika alusel. Samuti on vaja jälgida juhtumeid, mille korral liikmesriik on keeldunud teavet edastamast või haldusuurimist alustamast.
Selgitus
Selleks et parandada teabevahetust eri riiklike ametiasutuste vahel, tehakse ettepanek viia sisse selliste juhtumite jälgimine, mille korral liikmesriik on keeldunud teavet edastamast või haldusuurimist alustamast.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Komisjonile tuleks anda volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt seoses tehniliste uuendustega automaatse teabevahetuse alla kuuluvates tulu ja kapitali kategooriates ning tulude limiidis, millest alates tuleb teavet vahetada. Pidades silmas halduskoostöö eripära, tuleks volitused anda määramatuks ajaks.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt 6 – alapunkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) mis tahes õiguslik üksus, sealhulgas täis- ja usaldusühingud ning usaldusfondid, mille tulu või kapitali maksustatakse mis tahes käesolevas direktiivis käsitletud maksuga;	d) mis tahes muu õiguslik vahend või üksus, sõltumata tema olemusest, vormist, sellest, kas tal on juriidilise isiku staatus või ei ole, kellele kuulub või kes haldab vara, sealhulgas sellest saadav tulu, mida maksustatakse mis tahes käesolevas direktiivis käsitletud maksuga;
Selgitus
Kuna tegu on subjektiivse valdkonnaga, tuleb luua piisavalt lai mõiste, mis hõlmaks lisaks ka füüsilisi ja juriidilisi isikuid ning kõiki õiguslikke vahendeid ja üksuseid, mis eri liikmesriikides võidakse luua.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. „elektrooniline” - elektroonilise andmetöötluse (sh digitaalne pakkimine) ja salvestamise vahendite abil ja juhtmete kaudu või raadioedastuse teel, optiliselt või muul elektromagnetilisel viisil toimuv;	8. „elektrooniline” - elektroonilise andmetöötluse (sh digitaalne pakkimine) ja salvestamise vahendite abil ja juhtmete kaudu või raadioedastuse teel, optiliselt või muul elektromagnetilisel viisil toimuv, kui selliseid vahendeid on võimalik kasutada andmete kindlat kaitset tagades;
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 a (uus) (I jagu „Teabevahetus taotluse alusel”)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7 a
	Kontrollisüsteemid
	Läbipaistvuse ja kuluefektiivsuse huvides töötab iga liikmesriik oma ainsa maksustamisalase teabevahetuse asutuse jaoks välja asjakohased kontrollisüsteemid ning koostab iga-aastase järelevalve raames selle kohta avalikult kättesaadava aruande.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga liikmesriigi pädev asutus edastab automaatse teabevahetuse teel teisele liikmesriigile teavet teatavate tulu ja kapitali kategooriate kohta.	1. Iga liikmesriigi pädev asutus edastab automaatse teabevahetuse teel teise liikmesriigi pädevale asutusele teavet teise liikmesriigi maksuresidendi kohta järgmistes konkreetsetes tulu ja kapitali kategooriates:
	a) töötasud;
	b) juhataja tasud;
	c) dividendid;
	d) kapitali kasvutulu;
	e) kasutustasud;
	f) elukindlustustooted, mida ei hõlma muud teabevahetust käsitlevad ühenduse õigusaktid ega muud sarnased meetmed;
	g) pensionid;
	h) kinnisvaraomand ja sellest saadav tulu.
	Sellist teavet kaitstakse direktiivi 95/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaselt. Liikmesriigid ja komisjon täidavad läbipaistvuse ja teabega seotud kohustusi huvitatud poolte suhtes juhtumite korral, mis on seotud isikuandmetest väljavõtte tegemisega. Tagatakse nõuetekohane kaitse, piiratud säilitamisaeg ja andmeid hoidva asutuse aruandekohustus.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võtab artikli 24 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist vastu sätted, mis käsitlevad:	2. Artiklis 2 osutatud maksude määramise tulemuslikkuse parandamiseks liikmesriikide kogutud kogemuste põhjal võtab komisjon vastu, esimest korda hiljemalt ...*, artiklite 22 a, 22 b ja 22 c kohased delegeeritud õigusaktid, milles:
a) tulu ja kapitali kategooriaid, mida automaatne teabevahetus hõlmab;	a) täpsustatakse mis tahes eritingimusi või piiranguid seoses lõikes 1 osutatud kategooriatega;
b) vahetatava teabe täpset laadi;	b) täpsustatakse iga tulu ja kapitali kategooria puhul limiit, mille ületamisel tuleb teavet vahetada.
c) mistahes eritingimusi või piiranguid seoses punktis a osutatud kategooriatega;
d) teabevahetuse sagedust;
e) teabevahetuse rakenduslikku korraldust.
	* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Komisjon hindab igal aastal automaatse teabevahetuse toimimist ja esitab Euroopa Parlamendile ning nõukogule aruande. Selle hindamise põhjal esitab komisjon meetmete ettepanekud automaatse teabevahetuse ulatuse ja kvaliteedi parandamiseks, et edendada siseturu tõrgeteta toimimist.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Ühe liikmesriigi pädev asutus võib teatada teise liikmesriigi pädevale asutusele, et ei soovi saada teavet lõikes 1 osutatud tulu ja kapitali kategooriate kohta või tulu ja kapitali kohta, mis ei ületa teatavat limiiti. Sellisel juhul teavitab pädev asutus sellest ka komisjoni.
Selgitus
Automaatse teabevahetuse puhul on kohaldamisala täpsustatud ja piiratud teatavate tulu ja kapitali kategooriate kindlaksmääramise teel, mille puhul on kohustuslik seda teabevahetusviisi rakendada. Lisaks antakse võimalus kehtestada kahekordne piirang vastavalt kategooriatele, mille puhul kehtib teavitamiskohustus, ja/või vastavalt summale, mille ületamine peab käivitama selle mehhanismi.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Teavet edastatakse vähemalt kord aastas ja hiljemalt kuus kuud pärast selle liikmesriigi eelarveaasta lõppu, kust teave saadi.
Selgitus
Riiklike maksustamissüsteemide korrektne jõustamine eeldab, et automaatsest teabevahetusest tulenev teave edastatakse regulaarselt fikseeritud ajavahemiku jooksul, mis võimaldab seda töödelda ja kasutada iga liikmesriigi õigusaktidega sätestatud ajavahemiku jooksul.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 4 – esimene lõik – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui liikmesriigid sõlmivad kahe- või mitmepoolsed kokkulepped, et õigesti määrata artiklis 2 osutatud maksud, näevad nad ette teatavate kulu ja kapitali kategooriatega seotud teabe automaatse vahetamise. Selleks määravad nad kõnealustes kokkulepetes kindlaks järgmised elemendid:	4. Kui liikmesriigid sõlmivad kahe- või mitmepoolsed kokkulepped, et õigesti määrata artiklis 2 osutatud maksud, näevad nad ette teatavate kulu ja kapitali kategooriatega seotud teabe automaatse vahetamise vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 45/2001. Selleks määravad nad kõnealustes kokkulepetes kindlaks järgmised elemendid:
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 2 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui taotluse esitanud asutuse ametnikud viibivad lõike 1 kohaselt haldusuurimise juures, võivad nad kasutada taotluse saanud liikmesriigi ametnikele antud inspekteerimisvolitusi tingimusel, et nad kasutavad neid volitusi kooskõlas taotluse esitanud liikmesriigi õigus- ja haldusnormidega.	2. Kui taotluse esitanud asutuse ametnikud viibivad lõike 1 kohaselt haldusuurimise juures, võivad nad taotluse saanud asutuse nõusolekul ja kooskõlas selle asutuse kehtestatud suunistega uurimisse sekkuda.
Selgitus
Ühe liikmesriigi maksuasutuse ametnikele teise liikmesriigi ametnikega sama pädevuse andmine jäetakse ettepanekust välja selleks, et nende kohalviibimine teise liikmesriigi territooriumil ei vähendaks koostöö tõhusust.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikli 16 lõikeid 2 ja 4 ei tõlgendata mingil juhul nii, et taotluse saanud liikmesriigi asutusel oleks õigus keelduda taotluse esitanud asutuse liikmesriigi maksuresidenti käsitleva teabe esitamisest vaid põhjusel, et kõnealune teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses või kui see on seotud juriidilise isiku omandihuvidega	2. Artikli 16 lõikeid 2 ja 4 ei tõlgendata mingil juhul nii, et taotluse saanud liikmesriigi asutusel oleks õigus keelduda asjaomase teabe esitamisest artikli 5 lõike 1 tähenduses vaid põhjusel, et kõnealune teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses või kui see on seotud juriidilise isiku omandihuvidega.
Selgitus
Seoses pangasaladuse kaotamisega ja sellise olukorra vältimiseks, kus täiendavad nõuded vähendaksid meetme tõhusust, jäetakse muudatusettepanekuga välja viide isikule (kelle kohta teavet taotletakse) kui taotluse esitanud riigi residendile. See on kooskõlas ka OECDs järgitavate standarditega.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid teavitavad igal aastal komisjoni teabe edastamisest või haldusuurimise läbiviimisest keeldumise juhtudest, märkides ära keeldumise põhjused. Komisjon hindab esitatud teavet ja koostab soovitused selliste olukordade vähendamiseks vastavalt artikli 24 lõikele 3.
Selgitus
Selleks et parandada teabevahetust eri riiklike ametiasutuste vahel, tehakse ettepanek viia sisse selliste juhtumite jälgimine, mille korral liikmesriik on keeldunud teavet edastamast või haldusuurimist alustamast.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv V a peatükk – pealkiri (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	V a PEATÜKK
	DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 22 a
	Delegeerimise kasutamine
	1. Volitused võtta vastu artikli 8 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramatuks ajaks.
	2. Kohe kui komisjon on võtnud vastu delegeeritud õigusakti, teavitab ta sellest üheaegselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
	3. Volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile artiklites 22 b ja 22 c sätestatud tingimuste kohaselt.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 22 b
	Delegeerimise tühistamine
	1. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 8 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise tühistada.
	2. Institutsioon, kes on alustanud sisemenetlust, et otsustada, kas tühistada volituste delegeerimine, püüab teavitada teist institutsiooni ja komisjoni, nimetades, millised delegeeritud volitused võidakse tühistada.
	3. Tühistamisotsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud aktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 22 c
	Vastuväited delegeeritud õigusaktidele
	1. Euroopa Parlament või nõukogu võivad esitada vastuväite delegeeritud õigusaktile nelja kuu jooksul alates teatamise kuupäevast. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust perioodi kahe kuu võrra.
	2. Kui selle perioodi jooksul ei ole ei Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväidet esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning jõustub aktis nimetatud kuupäeval.
	3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusaktile vastuväite, siis akt ei jõustu. Vastuväite esitanud institutsioon nimetab delegeeritud õigusaktile esitatud vastuväite põhjused.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui liikmesriigi pädev asutus saab artiklis 2 osutatud maksude õigest määramiseks kolmandalt riigilt teavet, edastab kõnealune asutus selle teabe selliste liikmesriikide pädevatele asutustele, kellele võib kõnealune teave kasulik olla, ja igal juhul kõigile liikmesriikidele, kes seda teavet nõuavad, välja arvatud juhul, kui see võimalus on kõnealuse kolmanda riigiga sõlmitud rahvusvaheliste lepingutes välja jäetud.	1. Kui liikmesriigi pädev asutus saab artiklis 2 osutatud maksude õigest määramiseks kolmandalt riigilt teavet, edastab kõnealune asutus selle teabe selliste liikmesriikide pädevatele asutustele, kellele see on vajalik asjaomaste maksude õigeks määramiseks, ja igal juhul kõigile liikmesriikidele, kes seda teavet nõuavad, välja arvatud juhul, kui see võimalus on kõnealuse kolmanda riigiga sõlmitud rahvusvaheliste lepingutes välja jäetud.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI peatükk
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Pädevad asutused võivad kooskõlas kolmandatele riikidele isikuandmete edastamist käsitlevate riiklike sätetega edastada kolmandatele riikidele käesoleva direktiivi alusel saadavat teavet, eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:	2. Pädevad asutused võivad kooskõlas kolmandatele riikidele isikuandmete edastamist käsitlevate riiklike sätetega edastada kolmandatele riikidele käesoleva direktiivi alusel saadavat teavet. Seesugune kolmandale riigile teabe edastamine toimub kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ja eeldusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

SELETUSKIRI

Taust

Enne eelmise ametiaja lõppu võttis Euroopa Komisjon vastu mitu õigusloomealast ettepanekut maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks Euroopa Liidus. Ettepanek võtta vastu direktiiv maksustamisalase halduskoostöö kohta on selle strateegia põhidokument.

Ettepaneku muudavad oluliseks Euroopa Liidus toimunud maksupettuste ülirasked tagajärjed. Esiteks on makspettusel väga rasked tagajärjed riigieelarvele üldist huvi pakkuvate avalike kulutuste seisukohast, seda eelkõige tervishoiu, hariduse ja teaduse vallas. Teiseks kahjustab see maksustamisalase võrdsuse printsiibi mõttes kodanikke ja ettevõtteid, kes täidavad oma kohustusi. Kolmandaks põhjustab see konkurentsimoonutusi, mis kahjustavad turu toimimist.

Majanduskriisi ajal, kui kõiki riike on järsku tabanud puudujääk, on ressursside vähendamisel veelgi tõsisemad tagajärjed. Olukorra tõsiduse täielikuks mõistmiseks on oluline teada, et majanduspettuste suurus ELis on teatavate hinnangute kohaselt üle 200 000 miljoni euro aastas, see tähendab rohkem kui 2 % SKPst. Kui me võrdleme seda arvu summaga, mille kohta Euroopa Komisjon tegi ettepaneku majanduse taastamise kava raames, et tegeleda finantskriisi tagajärgedega ja mille suurus on 1 % SKPst, on selgelt näha, et maksupettuste vastu võitlemine on kõige olulisem majandusalane väljakutse.

Kriis on ka näidanud, et maksustamissüsteem on laialivalguv ja turg läbipaistmatu; see on näidanud veelgi enam, et ühe riigi võetud meetmed mõjutavad oluliselt teiste riikide majandust.

Ettepaneku vajalikkust näitab ka see, et kodanikud ja poliitikud on saanud aru vajadusest viimasel ajal tekkinud skandaalsetele olukordadele lõpp teha. Praegusel kriisiajal on veelgi olulisem mitte jätta kasutamata ühtegi Euroopa majanduse tuluallikat, et katta kriisi mõju leevendamisega seotud erakorralised kulud ja võimaluse korral suured eelarvepuudujäägid.

Komisjoni ettepanek ja raportööri hinnang sellele

Isegi kui praegu kehtiv direktiiv on esimene samm selles suunas, sest maksustamisalase halduskoostöö idee kiitsid heaks praktiliselt kõik liikmesriigid, ei ole selle kohaldamisel saavutatud veel konkreetseid tulemusi. Seepärast usub raportöör, et on aeg teha ettepanek uute edasiarenduste kohta maksustamise valdkonnas, et see areneks samal ajal turu integreerumisega. Selles mõttes on komisjoni ettepanek direktiivi vastuvõtmise kohta hüpe nii kvantitatiivsest kui ka kvalitatiivsest seisukohast. Kvantitatiivsest seisukohast, sest ta loob uued kohustused; kvalitatiivsest seisukohast, sest see laiendab ja täpsustab olemasolevaid kohustusi. Komisjoni pakutud põhilised edasiarendused võiks võtta kokku järgmiselt:

I peatükiga laiendatakse direktiivi reguleerimisala, viies sisse üldise klausli, mis hõlmab igat liiki makse ja lõive. Sellega sätestatakse esimest korda, et halduskoostöö hõlmab direktiivi raames kõiki otseseid ja kaudseid makse, sealhulgas kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid, välja arvatud käibemaksu ja aktsiisimakse, mida reguleeritakse hästi väljatöötatud eraldi õigusaktidega. See on edasiminek võrreldes praegu kehtiva direktiiviga, mis käsitleb ainult tulu- ja omandimaksu ja kindlustusmaksu. Raportöör on veendunud, et kohaldamisala laiendamine muudab maksuhalduse tõhusamaks.

II peatükis käsitletakse automaatset teabevahetust ja täpsustatakse, et see on üldreegel maksuametite vahel jooksva teabe vahetamisel. Ettepanekus märgitakse, et tegu on eelistatava teabevahetusviisiga, millega jõutakse ette isegi OECD standarditest. Praegu kehtiva direktiiviga võrreldes on see oluline edasiminek, sest direktiivis eelistatakse teabevahetust eelneva taotluse alusel. Lisaks sellele tuleks tingimata jätkata kõikide teabevahetusviiside täiustamisega vastavalt iga juhtumi olukorrale ja andmete liigile.

Kõige tähelepanuväärsem uuendus, mis on sisse toodud III peatükis, on üksikasjalik kord seoses ühe liikmesriigi ametnike viibimisega teise liikmesriigi haldusasutuste ametiruumides ja nende osalemisega haldusuurimistes. Seega muutub praegu kehtivas õigusaktis kavandatud võimalus direktiivi ettepanekus täpsemaks ja üksikasjalikumaks meetmeks, mis lihtsustab kindlasti ühe liikmesriigi ametnike viibimist teises liikmesriigis ja nende osalemist, kui olukord seda nõuab.

IV peatükis esitatakse ettepaneku peamine õigusalane uuendus, nimelt pangasaladuse kaotamine. Pangasaladust võib pidada halduskoostöö peamiseks õigusalaseks takistuseks. Raportöör usub, et parlament peaks saatma nõukogule selge sõnumi selle meetme toetuseks, millega rakendatakse OECD maksustamisalase näidiskonventsiooni sätteid. Vajaduses sellise õigusakti järele ei ole mingit kahtlust, sest praegu on riigid maksuhalduse parandamise osas üksmeelel, nagu nähtub ka G20 deklaratsioonidest pangasaladuse kaotamise kohta. Komisjoni ettepanekus ainult esitatakse kodanike enamiku seisukoht, mis on selle vastu, et maksustamisalases koostöös on alasid, mis soodustavad maksudest kõrvalehoidumist ja võimaldavad maksupettusi, eriti just kriisiolukorras, kui tuleks teha suuri ühiseid jõupingutusi.

Ettepaneku rahvusvaheliste aspektide osas on raportöör sellise enamsoodustuskorra põhimõtte kehtestamine poolt, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et iga liikmesriik teeb teisega koostööd samal tasemel nagu ta teeb seda kolmanda riigiga. Selle tulemusel käsitlevad liikmesriigid mis tahes maksualast koostööd ühetaoliselt.

Eelpool esitatut silmas pidades annab raportöör komisjoni ettepaneku kohta üldiselt soosiva arvamuse. Raportööri muudatusettepanekute eesmärk on tugevdada ettepaneku teatavaid elemente, et parandada halduskoostööd järgmise osas:

§ Kuna tegu on subjektiivse valdkonnaga, tuleb luua piisavalt lai mõiste, mis hõlmaks lisaks ka füüsilisi ja juriidilisi isikuid ning kõiki õiguslikke vahendeid ja üksuseid, mis eri liikmesriikides võidakse luua.

§ Automaatse teabevahetuse puhul on kohaldamisala täpsustatud ja piiratud teatavate tulu ja kapitali kategooriate kindlaksmääramise teel, mille puhul on kohustuslik seda teabevahetusviisi rakendada. Lisaks antakse võimalus kehtestada kahekordne piirang vastavalt kategooriatele, mille puhul kehtib teavitamiskohustus, ja/või vastavalt summale, mille ületamine peab käivitama selle mehhanismi.

§ Ühe liikmesriigi maksuasutuse ametnikele teise liikmesriigi ametnikega sama pädevuse andmine jäetakse ettepanekust välja selleks, et nende kohalviibimine teise liikmesriigi territooriumil ei vähendaks koostöö tõhusust.

§ Tehakse ettepanek muuta haldusuurimise menetlus sarnaseks teavitamismenetlusega. Seega on nüüdsest alates taotluse saanud asutuse jaoks kohustuslik nii juba olemasoleva teabe edastamine kui ka vajalike haldusuurimiste läbiviimine teabe saamiseks.

§ Võttes arvesse pangasaladuse kaotamist, ja selleks, et kavandatava meetme tõhusust ei piiraks lisanõuded, jäetakse välja viide selle isiku elukohale, kelle kohta taotluse saanud riigilt teavet palutakse. See on kooskõlas ka OECDs kohaldatavate standarditega.

§ Selleks et parandada teabevahetust eri riiklike ametiasutuste vahel, tehakse ettepanek viia sisse selliste juhtumite jälgimine, mille korral liikmesriik on keeldunud teavet edastamast või haldusuurimist alustamast.

§ Kavandatava direktiivi vastuvõtmise vajaduse seisukohast rõhutatakse praegust majanduskriisi ja maksupettuste osatähtsust selles – need kaks tegurit muudavad selle uue õigusakti vastuvõtmise veelgi pakilisemaks.

Kokkuvõte

Komisjoni ettepanek on edasiminek olukorras, kus on vajadus tõhusamate koostöövahendite järele, et võidelda maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ELi tasandil.

Ettepanekuga tugevdatakse eri riikide sisemist maksustamisalast sõltumatust ja pakutakse neile uusi vahendeid, et hallata oma eelarvevahendeid konkreetsemal ja tõhusamal viisil. Lisaks aidatakse sellega kaasa Euroopa integratsioonile, sest nii poliitilisest, majanduslikust kui ka administratiivsest vaatenurgast on ilmne, et mida enam integratsioon edeneb, seda enam on vaja vastavat maksustamisalast ühtlustamist. Ilma maksustamisalase ühtlustamiseta ei saa Euroopa projekt teostuda.

MENETLUS

Pealkiri	Maksustamisalane halduskoostöö
Viited	KOM(2009)0029 – C6-0062/2009 – 2009/0004(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	16.2.2009
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 19.10.2009
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	CONT 19.10.2009		JURI 19.10.2009
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	CONT 1.10.2009		JURI 5.10.2009
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Magdalena Alvarez 21.7.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	9.11.2009		1.12.2009		21.1.2010
Vastuvõtmise kuupäev	27.1.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 4 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Burkhard Balz, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Vicky Ford, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Sylvie Goulard, Enikő Győri, Liem Hoang Ngoc, Eva Joly, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Werner Langen, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Íñigo Méndez de Vigo, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Magdalena Alvarez, Marta Andreasen, Sophie Briard Auconie, David Casa, Danuta Jazłowiecka, Arturs Krišjānis Kariņš, Philippe Lamberts, Thomas Mann, Andreas Schwab
Esitamise kuupäev	1.2.2010