RAPORT Heade maksuhaldustavade edendamine

    2.2.2010 - (2009/2174(INI))

    Majandus- ja rahanduskomisjon
    Raportöör: Leonardo Domenici


    Menetlus : 2009/2101(INI)
    Menetluse etapid istungitel

    EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    heade maksuhaldustavade edendamise kohta

    (2009/2174(INI))

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse komisjoni 28. aprilli 2009. aasta teatist „Heade maksuhaldustavade edendamine” (KOM(2009)0201);

    –   võttes arvesse komisjoni 31. mai 2006. aasta teatist kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta (KOM(2006)0254);

    –   võttes arvesse oma 2. septembri 2008. aasta resolutsiooni maksupettuste vastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta[1];

    –   võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2005. aasta teatist maksu- ja tollipoliitika panuse kohta Lissaboni strateegiasse (KOM(2005)0532);

    –   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 21. veebruari 2006. aasta otsust asjas C-255/02 (Halifax ja teised vs Commissioners of Customs and Excise), milles kohus leidis, et kuuenda käibemaksu käsitleva direktiiviga (direktiiv 77/388/EMÜ) keelatakse maksukohustuslase õigus arvata sisendi käibemaks maha, kui tehingud, mille alusel selline õigus tekib, kujutavad endast rikkumist;

    –   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 13. märtsi 2007. aasta otsust asjas C-524/04 (Test Claimants in the Thin Cap Group Litigation vs Commissioners of Inland Revenue), milles kohus otsustas, et EÜ asutamislepingu artikkel 43 ei keela liikmesriikidel vastu võtmast õigusakte, mis piiravad täiesti tehisliku, vaid maksude põhjendusel loodava ettevõtte asutamist;

    –   võttes arvesse nõukogu 14. mai 2008. aasta järeldustes sisalduvaid soovitusi maksuküsimuste käsitlemise kohta ühenduse ja selle liikmesriikide poolt kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes;

    –   võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (KOM(2008)0727);

    –   võttes arvesse komisjoni 2. veebruari 2009. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv maksustamisalase halduskoostöö kohta (KOM(2009)0029);

    –   võttes arvesse komisjoni 2. veebruari 2009. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv vastastikuse abi kohta maksude, tollimaksude ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (KOM(2009)0028);

    –   võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2009. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta ning millega muudetakse direktiive 2004/39/EÜ ja 2009/…/EÜ (KOM(2009)0207);

    –   võttes arvesse komisjoni soovitust nõukogule volitada komisjoni alustama läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi vahel, et võidelda pettuste ja finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastu ning tagada halduskoostöö maksuküsimuste alase teabe vahetamise kaudu ning volitada komisjoni alustama läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel, et võidelda otseste maksudega seotud pettustega ja otsestest maksudest kõrvalehoidumisega ning tagada halduskoostöö maksuküsimuste alase teabe vahetamise kaudu (SEK(2009)0899);

    –   võttes arvesse 15. novembril 2008. aastal Washingtonis toimunud finantsturge ja maailmamajandust käsitlevale G-20 tippkohtumisele järgnenud deklaratsiooni;

    –   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. märtsi 2009. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi;

    –   võttes arvesse 2. aprillil 2009. aastal Londonis toimunud maailma majanduse taastamis- ja reformikava käsitlevale tippkohtumisele järgnenud G-20 deklaratsiooni;

    –   võttes arvesse nõukogu 9. juuni 2009. aasta ja 20. oktoobri 2009. aasta kohtumiste järeldusi;

    –   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 18. ja 19. juuni 2009. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi;

    –   võttes arvesse G-8 rahandusministrite 13. juulil 2009. aastal Lecces (Itaalias) tehtud avaldust;

    –   võttes arvesse G-20 juhtide 24.–25. septembril 2009. aastal Pittsburghis toimunud kohtumisel tehtud avaldust;

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8;

    –   võttes arvesse Ameerika Ühendriikide valitsuse aruandluse eest vastutava ameti (US Government Accountability Office) aruannet (2007), Briti riigikontrolli (British National Audit Office) aruannet (2008) ning Conseil des Prélèvements Obligatoires’i aruannet (2009), milles muu hulgas märgitakse, et umbes üks kolmandik 700 suurimast Ühendkuningriigi ettevõttest ei maksnud 2005. ja 2006. aastal mingeid makse, et 25% nendest Ameerika Ühendriikide ettevõtetest, kelle vara väärtus on üle 25 miljoni USA dollari või sissetulek üle 50 miljoni USA dollari, ei maksnud samuti 1998. ja 2005. aasta vahel mingeid makse, ning et Prantsusmaa suurimad ettevõtted maksavad praegu oma tegeliku keskmise tulu pealt maksu 8%, samas kui ametlik maksumäär on 33%;

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

    –   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0000/2010),

    A. arvestades, et ELi ja rahvusvahelisel tasandil valitseb üldine üksmeel selles, et head maksuhaldustavad tähendavad läbipaistvust, teabevahetust ja õiglast maksukonkurentsi;

    B.  arvestades, et heade maksuhaldustavade puudumine soodustab maksupettusi ja maksudest kõrvalhoidmist ning sellel on tõsised tagajärjed liikmesriikide eelarvetele ja Euroopa Liidu vahendite süsteemile ning et selle hinnanguline maksumus on 2,5% Euroopa Liidu SKPst aastas; arvestades et maksupettuste tõttu väheneb ausate ettevõtete konkurentsivõime; arvestades, et heade maksuhaldustavade tulemusel peaks liikmesriikidele ja arengumaadele kättesaadavaks muutuma rohkem vahendeid, et saavutada aastatuhande arengueesmärgid;

    C.  arvestades, et globaliseerumine on muutnud maksupettuste vastase võitluse rahvusvahelisel tasandil äärmiselt raskeks ning et see puudutab eriti 27 ELi liikmesriiki, mis erinevad üksteisest oluliselt; arvestades, et need tegurid näitavad tugevat vajadust parandada rahvusvahelist koostööd ELis ja rahvusvahelisel tasandil, et tagada selle tulemuslikkus;

    D. arvestades, et rahvusvahelisel tasandil toimuv maksustamise vältimine ja maksude tasumisest kõrvalehoidumine takistavad tõsiselt aastatuhande arengueesmärkide saavutamist;

    E.  arvestades, et märkimisväärne osa rahvusvahelisi ettevõtteid on üles ehitatud nii, et kasutada ära maksustamise vältimist erinevates jurisdiktsioonides, kus nad tegutsevad; arvestades, et eri jurisdiktsioonides aset leidev erinev kohtlemine maksuküsimustes soosib suuri, rahvusvahelisi või ennast sisse töötanud ettevõtjaid väikeste, ühe riigiga piirnevate ja uute (alustavate) ettevõtjate ees;

    F.  arvestades, et rahvusvaheliste ettevõtete suutlikkus kasutada ulatuslikult maksuparadiise ja offshore-keskusi osana maksustamise vältimise strateegiast on vastuolus ausa konkurentsi ja äriühingute vastutuse põhimõttega;

    G. arvestades, et maksuparadiisid on vastuolus solidaarsuse, õigluse ja ümberjaotamise põhimõttega; arvestades et globaliseerunud majanduses kasutab märkimisväärne arv rahvusvahelistest ettevõtetest oma jõudu, et survestada valitsusi, eelkõige arengumaades, langetama maksumäärasid ja pakkuma maksusoodustusi investeeringute ligimeelitamiseks; arvestades, et tegelikkuses on see nihutanud maksukoormuse töölistele ja madala sissetulekuga leibkondadele ning viinud avalike teenuste kahjulikul määral vähendamiseni;

    H. arvestades, et nõukogu tegeleb hetkel mitmete oluliste õigusakti ettepanekutega, mis käsitlevad hoiuste maksustamist, halduskoostööd ja vastastikust abi maksude sissenõudmisel; arvestades, et heade maksuhaldustavade tugevdamine ELis annab poliitilise ja moraalse aluse nõuda häid maksuhaldustavasid kolmandatelt riikidelt;

    I.   arvestades, et maksustamise vältimise vastaste üldtunnustatud põhimõtete vastuvõtmine annab maksuasutustele volitused hinnata, kas tehingu peamine eesmärk on maksukohustuse vältimine või vähendamine, ja juhul, kui see nii on, kehtestada lisamaks, et tasakaalustada sellist vältimist või vähendamist;

    J.   arvestades, et just puudulike maksuhaldustavade tõttu ei ole arengumaadel sageli õiguspärasust või võimu oma kodanikke maksustada; arvestades, et maksuhalduspoliitika koostamisel peab EL võtma arvesse arengumaade konkreetseid probleeme ja pakkuma tuge nende probleemide lahendamiseks;

    K. arvestades, et G-20 ja ÜRO ühised jõupingutused koos pingutustega OECD juhitud algatuste raames on andnud maksuhalduse valdkonnas teatavaid paljulubavaid tulemusi; arvestades, et need tulemused jäävad maksuparadiisidest ja offshore-keskustest tingitud probleemide lahendamiseks ebapiisavaks ja neile peavad lisanduma otsustavad, tõhusad ja järjekindlad meetmed;

    L.  arvestades, et OECD hinnangul on praegu maksuparadiisidesse kogunenud erakapitali peaaegu 1 000 000 000 000 USA dollari väärtuses (üks biljon USD), mida on viis korda rohkem kui kakskümmend aastat tagasi; arvestades, et rohkem kui miljon ettevõtjat, eeskätt USAst ja ELi liikmesriikidest, on registreerinud oma asukoha riikides, kus asuvad sellised maksuparadiisid;

    M. arvestades, et on olemas tõendid selle kohta, et finantskriisi põhjustasid uut liiki keerulised finantsinstrumendid ja tuletisinstrumendid, mis paigutati suures osas pangasaladusega kaitstud jurisdiktsioonis asuvatesse fondidesse; arvestades, et maksuparadiisid pakuvad mõnikord keerulisi finantstooteid, mis põhjustavad finantsvaldkonna ebastabiilsust, ning et paljudel finantsasutustel oli maksuparadiisides bilansiväliseid kohustusi; arvestades, et finantskriis on üldiselt heitnud uut valgust heade haldustavade puudumise tagajärgedele, tuues välja läbipaistmatu jurisdiktsiooniga kaasnevad riskid;

    N. arvestades, et Euroopa Liidus nõutakse edukalt sisse ainult 5% piiriülestest maksunõuetest,

    Võimalus, mida tuleb kasutada

    1.  mõistab täielikult hukka maksuparadiiside rolli maksustamise vältimise, maksude tasumisest kõrvalehoidumise ning kapitali väljavoolu soodustamises ja sellest kasu saamises; nõuab seetõttu liikmesriikidelt tungivalt, et nad seaksid võitluse maksuparadiiside, maksude tasumisest kõrvalehoidumise ja kapitali ebaseadusliku väljavoolu vastu prioriteediks; kutsub ELi üles kiirendama oma tegevust ja võtma koheseid konkreetseid meetmeid – näiteks sanktsioone – maksuparadiiside, maksude tasumisest kõrvalehoidmise ja ebaseadusliku kapitali väljavoolu vastu;

    2.  on seisukohal, et head maksuhaldustavad, s.t läbipaistvus ja teabevahetus kõikidel tasanditel, tõhus piiriülene koostöö ja õiglane maksukonkurents on otsustava tähtsusega element maailmamajanduse taastamisel pärast finantssüsteemi kokkuvarisemist 2008. aastal;

    3.  tuletab sellega seoses meelde, et eriti oluline on teha lõpp tehislike juriidiliste isikute kasutamisele kui maksustamise vältimise viisile; rõhutab samuti, et pangasaladuse hoidmise asemel peab toimuma automaatne teabevahetus kõikides olukordades, sealhulgas kõikides liikmesriikides ja nendest sõltuvatel territooriumidel; pooldab sellega seoses komisjoni ettepanekut halduskoostöö kohta maksuvaldkonnas, sest muu hulgas laiendatakse selle ettepanekuga liikmesriikidevahelist koostööd kõikide maksuliikideni, kaotatakse pangasaladus ja kehtestatakse üldreeglina automaatne teabevahetus;

    ELi tasandil

    4.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on esitanud nõukogule oma seisukoha direktiivi 2003/48/EÜ muudatusettepanekute kohta, paludes muu hulgas, et nõukogu lõpetaks ajalise erandi, mis lubab Austrial, Belgial ja Luksemburgil vältida teabevahetust, kohaldades kinnipeetavat maksu; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2003/48/EÜ, vastu Euroopa Parlamendi seisukohta arvestades;

    5.  seoses ELi hoiuste maksustamisega tunneb heameelt astutud esimese sammu üle, mis seisneb selles, et Austria, Belgia, Luksemburg ja Šveits võtsid tagasi OECD maksustamisalase näidiskonventsiooni artiklit 26 käsitlevad reservatsioonid, ning selle üle, et Andorra, Monaco, Liechtenstein ja San Marino kiitsid heaks OECD standardid; väljendab heameelt Belgia otsuse üle minna 1. jaanuarist 2010 kinnipeetava maksu süsteemilt üle automaatsele teabevahetussüsteemile;

    6.   rõhutab parlamendi 24. aprilli 2009. aasta seisukohas esitatud taotlust laiendada oluliselt direktiivi 2003/48/EÜ kohaldamisala, eelkõige hõlmata juriidilised isikud (eriti eraettevõtted ja investeerimisfondid) ning investeeringutelt saadava tulu eri vormid; tuletab meelde, et direktiivi 2003/48/EÜ tuleks laiendada Singapurile, Hong Kongile, Macaole ja muudele jurisdiktsioonidele, nagu Dubai, Uus-Meremaa, Ghana ja Ameerika Ühendriikide teatavad osariigid, mis ei ole hõlmatud direktiiviga 2003/48/EÜ ja mis on seetõttu maksude tasumisest kõrvalehoidujate jaoks soodsad asukohad;

    7.  on seisukohal, et kolmandas riigis asuvate alternatiivsete fondide ELis turustamise tingimus peab olema, et kõnealune kolmas riik järgib heade maksuhaldustavadega seotud standardeid, sealhulgas rakendab tõhusalt automaatse teabevahetuse põhimõtet õiguslikult siduvate eeskirjade alusel; rõhutab eriti asjaolu, et edu, mida maksuhaldustavadega seotud standardite osas on saavutatud sellistel rahvusvahelistel foorumitel nagu OECD ja G-20, ei tohiks takistada Euroopa Liitu kõrgemaid standardeid kohaldamast;

    8.  rõhutab, et ELi ja siseriiklike olemasolevate maksualaste õigusaktide tõhusam rakendamine aitaks kaasa maksude paremale sissenõudmisele; rõhutab ka, et maksuhaldustavade parandamiseks on vaja kiiresti teha veel pingutusi ja võtta meetmeid;

    9.  tuletab meelde, et käibemaksuga seotud maksupettused on siseturu toimimise seisukohalt eriti murettekitavad, kuivõrd neil on otsene piiriülene mõju, nendega kaasneb märkimisväärne sissetuleku laekumata jäämine ja need kahjustavad otseselt ELi eelarvet; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks vastu uue direktiivi halduskoostöö kohta maksuvaldkonnas ja võitleks käibemaksupettuste vastu, võttes asjakohaselt arvesse parlamendi seisukohta;

    Rahvusvahelisel tasandil

    10. nõuab tungivalt, et kõik asjaomased pooled kiirendaksid pettusevastast võitlust käsitleva lepingu sõlmimist Liechtensteiniga; nõuab tungivalt, et nõukogu annaks komisjonile volitused pidada läbirääkimisi sarnaste lepingute sõlmimiseks Andorra, Monaco, San Marino ja Šveitsiga; palub sellega seoses liikmesriikidel vaadata läbi oma kahepoolsed maksundust käsitlevad lepingud kolmandate riikidega;

    11. nõuab ulatuslikumat koostööd, nagu automaatne teabevahetus riikide vahel, et lihtsustada sellise kapitali tagasisaamist, mis on voolanud välisriiki ebaseadusliku, siseturgu kahjustava tegevuse tagajärjel;

    12. palub komisjonil esitada kiiresti aruanne nõukogu 14. mail 2008. aastal esitatud soovituse kohta lisada ühenduse ja tema liikmesriikide poolt kolmandate riikidega sõlmitavatesse asjaomastesse lepingutesse heade maksuhaldustavade klausel; rõhutab eriti heade haldustavade vajadust, mille üle tuleks läbi rääkida kolmandate riikidega sõlmitud üld- või erikokkulepete raames, ning vajadust tagada nende rakendamisega seotud tõhus seireprotsess;

    13.  tuletab meelde, et seoses äriühingute maksustamise juhendi alusel tehtava kahjustava maksukonkurentsi vastase tööga on vaja tagada, et liikmesriigid rakendavad asjaomast juhendit oma suhetes kolmandate riikidega viisil, mis on kooskõlas nende pingutustega edendada läbipaistvust ja maksualast teabevahetust;

    14. väljendab heameelt esimese sammu ehk heade maksuhaldustavade valdkonnas tehtud edusammude üle teistel rahvusvahelistel foorumitel (näiteks G-20, G-8, ÜRO ja eriti OECD) esitatud algatuste tulemusena; on siiski seisukohal, et G-20 praeguseks võetud kohustused ei ole piisavad maksude tasumisest kõrvalehoidumise, maksuparadiiside ja offshore-keskustega seotud probleemide lahendamiseks;

    15. tuletab meelde, et pingutused maksuparadiiside ja maksude tasumisest kõrvalehoidumisega võitlemisel on edukad ainult juhul, kui samad eeskirjad kehtivad kõikidele, millega välditakse edaspidi rikkumisi võimaldavate seaduselünkade teket; on sellega seoses seisukohal, et direktiiv 2003/48/EÜ, millega kehtestati riikide vahel automaatse mitmepoolse teabevahetuse põhimõte, on tervitatav samm automaatse teabevahetuse ülemaailmse raamistiku loomise suunas; tunneb seetõttu heameelt komisjoni ettepaneku üle, millega direktiivi 2003/48/EÜ raames edendatakse koostööd kolmandate riikidega;

    16. kutsub OECDd ja tema liikmesriike üles kaasama komisjoni täielikult ülemaailmse foorumi vastastikuste eksperthinnangutega seotud töösse, pidades eelkõige silmas koostööst kõrvalehoidvate riikide kindlakstegemist, eeskirjadest kinnipidamise hindamist käsitleva protsessi väljatöötamist ja hoiatavate vastumeetmete rakendamist standardite järgimise edendamiseks; on ka seisukohal, et OECD maksuparadiisidega võitlemise raamistik on ebarahuldav; rõhutab vajadust parandada koostööaltide maksupiirkondade staatuse saavutamist kirjeldavat näitajat, näiteks sellele kvalitatiivse väärtuse omistamise kaudu; suhtub kriitiliselt asjaolusse, et selle näitaja puhul on vaja ainult 12 maksualase teabe vahetamise lepingut; tunneb sellega seoses kahetsust, et teabevahetus toimub ainult taotluse põhjal, mitte aga ei ole kohustuslik ja siduv nõue, ning ka selle pärast, et OECD lubab riikidel mustast nimekirjast pääseda vaid seeläbi, et nad lubavad järgida teabevahetuse põhimõtteid, tagamata, et need põhimõtted ka tegelikkuses ellu viiakse;

    Liikudes ELi tõelise hea maksuhaldustava poliitika suunas

    17. on seisukohal, et vaja on järjepidevust ja ELi tõelist hea maksuhaldustava poliitikat; usub, et Euroopa Liidu usaldusväärsus sõltub muu hulgas tema valmisolekust võidelda maksuparadiisidega oma territooriumil, mis oleks näide headest haldustavadest; palub komisjonil sellega seoses hoolikalt jälgida oma teatises „Heade maksuhaldustavade edendamine” esitatud meetmete kiiret ja põhjalikku rakendamist;

    18. on seisukohal, et liikmesriikide volitusi piiramata tuleks paluda, et komisjon kavandaks ja koostaks ELi sellekohase lähenemisviisi, ning anda talle selleks vajalikud vahendid;

    19. soovitab luua asjakohase soodustuste süsteemi piiriüleste maksunõuete sissenõudmiseks, et suurendada praegust madalat 5%list edukate sissenõudmiste määra, jaotades selleks maksude sissenõudmisest saadud tulu õiglases proportsioonis nii selle liikmesriigi asutuste, kelle nimel maksunõuded sisse nõuti, kui ka maksunõuded esitanud liikmesriigi asutuste vahel.

    20. kutsub komisjoni seoses maksude, tollimaksude ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisega üles hindama liikmesriikide selliste piiriüleste maksunõuete hulka, mis tuleb sisse nõuda Euroopa Liidu territooriumil, ning kehtestama kvantitatiivsed näitajad piiriüleste sissenõudmiste edukuse mõõtmiseks aja jooksul;

    21. on seisukohal, et EL peaks aktiivselt kaasa aitama OECD standardite parandamisele, et muuta automaatne mitmepoolne teabevahetus ülemaailmseks standardiks; nõuab lisaks tungivalt, et EL võtaks meetmeid, et vältida „asukoha põhimõtte” kuritarvitamist fiktiivse asukoha ja omandiskeemide kaudu, mille abil mittetegutsevad valdusettevõtjad või riiulifirmad kaitsevad kasumit teenivaid omanikke maksude maksmise eest elukohariigis; nõuab lisaks tungivalt, et EL võtaks vastu rikkumiste vastaste meetmete kohaldamise ühtse lähenemisviisi, mis peaks olema tõhus, õiglane ning kooskõlas Euroopa Kohtu poolt kinnitatud "täiesti tehislike ettevõtete" põhimõttega;

    22. nõuab ELilt tungivalt häid maksuhaldustavasid käsitleva järjekindla lähenemisviisi rakendamist Euroopa naabruspoliitika, laienemispoliitika ja arengukoostööpoliitika raames; rõhutab, et maksuhalduspoliitika peaks tõhusalt kaasa aitama jätkusuutliku ja läbipaistva maksusüsteemi väljatöötamisele arengumaades, mille eesmärgiks on eelkõige likvideerida maksupettused, mille tõttu praegu aastas saamata jääva maksutulu hulk võrdub kümnekordse arenenud riikide poolt arenguabiks antud summaga; on seisukohal, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb eraldada piisavad vahendid; tuletab meelde, et investeeringuid tõmbab ligi selline maksuhaldus, mis panustab õiguslikule maksukindlusele, läbipaistvusele ja stabiilsusele;

    23. rõhutab vajadust vaadata läbi praegused rahvusvahelised raamatupidamisstandardid, et suurendada läbipaistvust; nõuab sellega seoses, et äriühingute raamatupidamise aastaaruannetes tuleks nõuda maksuparadiisidega seotud raamatupidamisalase teabe avaldamist, ning soovitab luua ELi avaliku registri, mis sisaldab kõikide maksuparadiisides äriühingud loonud ja pangakontod avanud üksikisikute ja ettevõtjate nimesid ning mille eesmärk on avalikustada offshore-keskustes registreeritud äriühingute varjus tegutsevad tõelised kasusaajad;

    24. rõhutab, et liikmesriigid peavad kooskõlastama oma poliitikat, et edendada maksustamise vältimise vastaste eeskirjade rakendamist;

    25. tuletab meelde, et juriidilise isiku tulumaksu ühise konsolideeritud maksubaasi kehtestamine aitaks võidelda ELis topeltmaksustamise ja siirdehindadega seotud probleemidega konsolideerimisgruppide sees; ootab sellega seoses komisjonilt mõju hinnangut hiljemalt aasta lõpuks;

    26. soovitab, et komisjon seaks ebatäpsete tehinguhindade ja kõige sagedamini kasutatavate maksude tasumisest kõrvalehoidumise meetodite tuvastamisel prioriteediks võrreldavate tulude meetodi laialdasema kohaldamise, kohaldades siirdehindade kasutamise kontrolli tehingu tasandi asemel ettevõtte tasandil; rõhutab, et võrreldava tulu meetod keskendub iga tööstussektori ettevõtete tulu võrdlemisele ning et rahvusvahelise äriühingu tütarettevõtja vähenenud kasum, mis on aja jooksul sektori keskmisest oluliselt väiksem, võib anda tunnistust suurest siirdehindade kasutamisest;

    27. nõuab tungivalt, et EL uuriks heade maksuhaldustavade edendamiseks sanktsioonide ja stiimulite võimalusi, näiteks erimaks kõigile koostööst kõrvalehoidvatesse riikidesse tehtavatele või sellistest riikidest saabuvatele ülekannetele, koostööst kõrvalehoidvates riikides asutatud ettevõtete õigusliku seisundi mittetunnustamine ELis ning keeld ELi finantsasutustele asutada ja pidada tütarettevõtteid ja filiaale koostööst kõrvalehoidvates riikides;

    28. on seisukohal, et EL peaks ka tagama standardite ühtse rakendamise ELi ja rahvusvahelisel tasandil usaldusnormatiivide täitmise järelevalve, maksustamise, rahapesu ja terrorismi vastu võitlemise valdkonnas;

    29. palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile alates 2010. aasta oktoobrist kord aastas aruanne ELi maksuhalduspoliitika rakendamise kohta;

    0

    0 0

    30. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

    SELETUSKIRI

    1. Üldine taust

    Üldise arusaama kohaselt märgitakse, et finants- ja majanduskriis on andnud maksuhalduse teemale ülemaailmsete küsimuste seas tähtsaima ja silmapaistvaima positsiooni. See ei ole üllatav hetkel, mil miljonid kodanikud püüavad raskes majandusolukorras toime tulla ja neil palutakse kanda täiendavat maksukoormust, samal ajal kui teised ei maksa oma võlgu.

    ELi liikmesriigid (ELi sees ja kahepoolsete rahvusvaheliste lepingute kaudu), samuti rahvusvahelised organisatsioonid (näiteks OECD), rõhutavad, et läbipaistvus ja teabevahetus maksuküsimustes on maailmamajanduses õiglase konkurentsi alus ning seeläbi jagatakse maksukoormus ausate maksumaksjate vahel õiglaselt. Samuti tunnistavad nad, et maksuhaldus on finantsturgude usaldusväärsuse säilitamise oluline eeltingimus. OECD 2008. aasta lõpus esitatud prognoosi kohaselt on maailma maksuparadiisidesse investeeritud vara 5–7 triljonit USA dollarit, kuigi neid kontosid ümbritsev salastatuse aste muudab igasse üksikusse riiki paigutatud summade täpse hindamise keeruliseks. Kuigi maksupettuste arvu kohta ELis ei ole ümberlükkamatuid andmeid, moodustab majandusalase kirjanduse hinnangul vastav summa siiski 2–2,5% SKPst ELi tasandil, s.t 200–250 miljardit eurot.

    2. Mis on maksuhaldus ja kuidas seda praegu edendatakse

    Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) määratles häid maksuhaldustavasid esmakordselt oma 14. mai 2008. aasta istungi järeldustes kui läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid.

    Maksuhalduse põhimõtteid kohaldatakse erinevatel juhtudel ja tasanditel.

    ELi tasandil märkis komisjoni volinik Kovács oma 6. oktoobril 2009. aastal majandus- ja rahanduskomisjonis peetud sõnavõtus, et maksuhalduse tugevdamine Euroopa Liidus annab poliitilise ja moraalse aluse nõuda häid maksuhaldustavasid kolmandatelt riikidelt, meie ühendusevälistelt partneritelt. Ühenduse maksuhaldusega seoses on hetkel tehtud kolm olulist õigusakti ettepanekut:

    § hoiuste maksustamise direktiiv,

    § kaks direktiivi, mis käsitlevad halduskoostööd ja vastastikust abi maksude sissenõudmisel.

    Nende kolme ettepaneku eesmärk on tagada läbipaistvus ja tõhus maksustamisalane teabevahetus liikmesriikide vahel, samuti hea koostöö maksunõuete sissenõudmise alal.

    Hoiuste maksustamise direktiiviga sätestatakse konkreetset tüüpi automaatne teabevahetus, mis on piiratud teatavat liiki hoiustega. Hoiuste direktiiv on praeguses vastastikuse abi direktiivis sätestatud põhimõtete konkreetne kohaldamine, kuid viimatimainitule vastupidiselt tagatakse hoiuste maksustamise direktiiviga (teatavate ajutiste eranditega üleminekuperioodi jooksul), [1] et liikmesriigid vahetavad automaatselt pangandusteavet. Komisjon esitas 2008. aasta novembris ettepaneku hoiuste direktiivi reformimiseks. Uuendamise eesmärk on kaotada praegused õiguslikud lüngad ja paremini vältida maksudest kõrvalehoidumist. Samuti on eesmärk kaotada turumoonutused samaväärsete finantstoodete vahel ja piirata makseagentide halduskoormust. Euroopa Parlament toetas oma 24. aprilli 2009. aasta arvamuses komisjoni lähenemist ja nõudis üleminekuperioodi lõpetamist, et alates 1. juulist 2014 toimuks automaatne teabevahetus kõigi liikmesriikide vahel hoiuste ja teiste samaväärsete toodete osas.

    Ettepanek on nüüd [2009. aasta oktoobris] esitatud nõukogule. Samal ajal on toimunud mitmeid arenguid:

    § Hoiuste maksustamise direktiivi kohaldamisega seoses on Belgia otsustanud 1. jaanuarist 2010 üle minna kinnipeetava maksu süsteemilt automaatsele teabevahetussüsteemile.

    § Mani saar on samuti teatanud automaatse teabevahetuse kohaldamisest alates 1. juulist 2011.

    § Esimesi läbirääkimisi alustatakse viie Euroopa riigiga, kes ei kuulu ELi (Šveits, Liechtenstein, Monaco, San Marino, Andorra), et parandada kahepoolseid lepinguid, mis Euroopa Liit on nendega sõlminud hoiuste intresside maksustamise osas.

    § Läbirääkimisi on alustatud Norraga, kes soovib liituda hoiuste maksustamise korraga.

    § Komisjon on alustanud kõnelusi Hongkongi, Aomeni ja Singapuriga nende võimaliku liitumise üle hoiuste maksustamise korraga.

    Euroopa Parlamendil on hetkel käsil halduskoostööd ja vastastikust abi maksude sissenõudmisel käsitlevate ettepanekute läbivaatamine eesmärgiga esitada oma arvamus 2010. aasta alguses. Ühe ettepanekus sisalduva muudatusettepanekuga soovitatakse üheselt pangasaladuse kaotamist, kuna seda kasutatakse liikmesriikide maksuametite vahelise maksustamisalase teabevahetuse takistamiseks.

    Lisaks neile kolmele ettepanekule jätkab nõukogu tööd 2008. aasta novembris heaks kiidetud (äriühingute maksustamise) tegevusjuhendi läbivaadatud tööpaketi alusel. Töörühm on leppinud kokku jätkata oma tööd sellistes valdkondades nagu kuritarvitamisvastased meetmed, läbipaistvus ning teabevahetus siirdehindade ja suhete kohta kolmandate riikidega.

    Rahvusvahelisel tasandil on üks vahend, mida EL saab kasutada heade maksuhaldustavade edendamiseks kolmandates riikides, sõlmida nende riikidega maksupettuste vastased lepingud, kus sisalduks klausel teabevahetuse kohta. Komisjon on alustanud läbirääkimisi sellise lepingu sõlmimiseks Liechtensteiniga ja see riik on vahetanud oma täielikult koostööst keelduva suhtumise koostöövalmi suhtumise vastu. Liechtensteinilt oodatakse nüüd nõusolekut vahetada teavet maksudest kõrvalehoidumise juhtumite kohta ja pangasaladuse kaotamist koostööst hoidumise põhjendusena. Komisjon peaks nüüd saama nõukogult (majandus- ja rahandusküsimused) volitused sarnaste läbirääkimiste alustamiseks Šveitsi, Monaco, San Marino ja Andorraga, kes on neli ülejäänud riiki, kes koos Liechtensteiniga kohaldavad hoiuste intresside maksustamise direktiivile sarnast korda. Komisjon teeb aktiivselt tööd, et julgustada sarnaste kohustuste lisamist liikmesriikide ja kolmandate riikide muudesse kahepoolsetesse lepingutesse.

    Kümnenda Euroopa Arengufondi raames mitmetele Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidele mõeldud rahaline stiimul on samuti tõhus vahend heade halduspõhimõtete rakendamise julgustamiseks. Komisjon on teatanud, et ta koostab 2010. aastal aruande asjaomase poliitika rakendamise edusammude kohta.

    Lisaks osalevad EL ja tema liikmesriigid OECD rahastatavas rahvusvahelise maksudest kõrvalehoidumise vastases strateegias. Seda tööd teostatakse hiljuti laiendatud läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmse foorumi (GFTEI) raames, mis hiljuti teatas, et kõik 87 GFTEI riiki on nõustunud heaks kiitma OECD standardi, mis käsitleb maksundusalase teabe vahetamist taotluse korral (2002. aasta näidiskonventsiooni artikkel 26). OECD eksperdid on seisukohal, et hea indikaator edusammudest on see, kas riik on allkirjastanud 12 teabevahetusalast lepingut, mis vastavad OECD standardile. Märkimisväärne arv riike on võtnud endale kohustusi (mõned neist isegi enne 2004. aastat), kuigi nad ei ole sõlminud ühtegi lepingut, ent järgivad siiski OECD standardit. Hongkong, Aomen ja Singapur teatasid, et nad muudavad oma õigusakte eesmärgiga viia need kooskõlla OECD standardiga. Austria, Belgia, Luksemburg ja Šveits võtsid tagasi OECD näidiskonventsiooni artiklit 26 käsitlevad reservatsioonid. Liechtenstein teatas 12. märtsil 2009 ametlike läbirääkimiste alustamisest, et sõlmida läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevad lepingud Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaaga. Andorra ja Monaco on samuti OECD standardid heaks kiitnud.

    Kuigi seni ei ole esitatud ühtegi konkreetset stiimulit standardi järgimise tagamiseks, koostati G-20 2. aprillil 2009 toimunud tippkohtumisel nimekiri võimalikest vastumeetmetest: suuremad nõuded maksumaksjatele ja finantsasutustele andmete esitamise osas; kinnipeetavad maksud; kulu mahaarvamise keelustamine; maksulepingute poliitika läbivaatamine; investeerimispoliitika läbivaatamine rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide poolt ja kahepoolsete abiprogrammide läbivaatamine. G-20 juhid märkisid Pittsburghis (24.–25. september 2009), et vastumeetmeid maksuparadiiside suhtes tuleks kasutada alates 2010. aasta märtsist.

    3. Võimalused täiendavateks meetmeteks ja raportööri kommentaarid

    Raportöör on seisukohal, et Euroopa Liit peaks edendama automaatset teabevahetust kui üleüldist standardit. Sellise hea haldustava saavutamiseks tuleks võtta teatavaid meetmeid nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil.

    ELi tasandil märgib raportöör, et avaldused viie riigi poolt, kellega ELil on hoiuseid käsitlev leping (Monaco, Šveits, Liechtenstein, Andorra ja San Marino), on oluline samm hoiuste direktiivi üleminekuperioodi lõpetamise suunas, mille kohaselt Austrial, Belgial[2] ja Luksemburgil on õigus kohaldada teabevahetuse asemel kinnipeetavat maksu. Tuleb siiski märkida, et neile avaldustele peab järgnema õiguslikult siduvate lepingute sõlmimine. Raportöör nõuab seetõttu asjaomaste lepingute kiiret allkirjastamist ja palub nõukogul selgitada, kas Ameerika Ühendriigid on võtnud endale kohustuse vahetada teavet kõigi liikmesriikidega. Lisaks tuleks kiiresti alustada läbirääkimisi, et kindlustada sarnaste hoiuste maksustamist käsitlevate eeskirjade kohaldamine Hongkongi, Aomeni ja Singapuri poolt.

    Raportöör on samuti seisukohal, et neil avaldustel peaks olema ka positiivne mõju komisjoni ettepanekule võtta vastu direktiiv maksustamisalase halduskoostöö kohta, eelkõige pidades silmas pangasaladuse takistuse kõrvaldamist teiste liikmesriikide maksumaksjate osas. Raportöör on arvamusel, et riikidel, kes on võtnud kohustuse vahetada teavet OECD standardi alusel, ei tohiks põhimõtteliselt olla võimalik blokeerida halduskoostöö ettepaneku vastuvõtmist.

    Rahvusvahelisel tasandil

    Raportöör on seisukohal, et kõik asjaomased pooled peaksid kiirendama pettusevastast võitlust käsitleva lepingu sõlmimist Liechtensteiniga. Raportöör nõuab tungivalt, et nõukogu annaks komisjonile volitused pidada läbirääkimisi sarnaste lepingute sõlmimiseks Andorra, Monaco, San Marino ja Šveitsiga.

    Äriühingute maksustamise juhendi osas on raportöör seisukohal, et liikmesriigid peaksid rakendama asjaomast juhendit oma suhetes kolmandate riikidega viisil, mis on kooskõlas nende pingutustega edendada läbipaistvust ja maksualast teabevahetust.

    Samasugust järjepidevuse nõuet tuleks kohaldada Euroopa naabruspoliitika, laienemispoliitika ja arengukoostööpoliitika osas.

    Mis puudutab OECD rahastatavaid vastastikuseid eksperthinnanguid, siis ELil peab olema asjaomasel foorumil aktiivne roll komisjoni antava panuse kaudu. On tulnud aeg, et EL koos oma partneritega võtaks ülemaailmse juhirolli ja otsustavuse, tagades vajalikud stiimulid ja sanktsioonid.

    Sellega seoses peavad ELil olema vajalikud vahendid, et hinnata edusamme OECD vastastikuste eksperthinnangute raames. Liikmesriikide volitusi piiramata tuleks komisjon täielikult kaasata ülemaailmse foorumi vastastikuste eksperthinnangutega seotud töösse ning ta peaks koostama aruandeid nõukogule ja Euroopa Parlamendile, et tagada ELi dimensiooni nõuetekohane arvestamine selles ülemaailmses küsimuses, eelkõige pidades silmas koostööst kõrvalehoidvate riikide kaardistamist, vastavuse hindamist ja hoiatavate vastumeetmete rakendamist.

    Raportöör kardab, et teabevahetus „taotluse alusel” ja kahepoolselt annab võimaluse OECD standardi piiravaks tõlgendamiseks. Näiteks on OECD standardiga vastuolus see, kui teavet antakse üksnes juhul, kui taotleval riigil on konkreetse kahtlusaluse maksumaksja nimi. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku, et EL edendaks aktiivselt OECD standardi parandamist nii, et see hõlmaks automaatset mitmepoolset teabevahetust kui eesmärki, mis tuleb 2014. aastaks saavutada (praeguse koosseisu ametiaja lõpuks). See tähendab ka rangemaid aruandlusnõudeid kontsernide ja ettevõtete kontode tegelike tulusaavate omanike jaoks ning asjakohaseid sanktsioone.

    4. Muud küsimused

    Lõpetuseks tuleks komisjonile anda vajalikud vahendid, et tagada tõelise ELi maksuhalduspoliitika loomine.

    • [1]  Austria, Belgia ja Luksemburg võivad teabevahetuse asemel kohaldada kinnipeetavat maksu.
    • [2]  Belgia alustab teabevahetust 1. jaanuarist 2010.

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    27.1.2010

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    25

    6

    10

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Burkhard Balz, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Vicky Ford, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Sylvie Goulard, Enikő Győri, Liem Hoang Ngoc, Eva Joly, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Werner Langen, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Íñigo Méndez de Vigo, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Marta Andreasen, Danuta Jazłowiecka, Arturs Krišjānis Kariņš, Philippe Lamberts