SOOVITUS Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline leping, mis käsitleb rahaülekannetega seotud andmete töötlemist ja nende edastamist Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames

5.2.2010 - (05305/1/2010REV – C7‑0004/2010 – 2009/0190(NLE)) - ***

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Jeanine Hennis-Plasschaert

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline leping, mis käsitleb rahaülekannetega seotud andmete töötlemist ja nende edastamist Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames

(05305/1/2010REV – C7‑0004/2010 – 2009/0190(NLE))

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2009)0703 ja 5305/1/2010REV);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu teksti, mis käsitleb Euroopa Liidust pärinevate finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja edastamist terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames (16110/2009);

–   võttes arvesse oma 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni kavandatava rahvusvahelise lepingu kohta, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumile kättesaadavaks tegemist terrorismi ja selle rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise eesmärgil;[1]

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktile a koostoimes artikli 82 lõike 1 punktiga d ja artikli 87 lõike 2 punktiga a (C7‑0004/2010);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7‑0013/2010),

1.  keeldub andmast nõusolekut lepingu sõlmimiseks;

2.  palub Euroopa Komisjonil esitada viivitamata nõukogule soovitused pikaajalise lepingu sõlmimiseks Ameerika Ühendriikidega terrorismi rahastamise ärahoidmiseks; kordab, et iga uus leping selles valdkonnas peab järgima õiguslikku raamistikku, mis on kehtestatud Lissaboni lepinguga ja nüüdseks siduva Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, ning kordab oma 17. septembri 2009. aasta resolutsioonis ja eriti selle lõigetes 7 kuni 13 esitatud nõudeid;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele.

• [1]  Vastuvõetud tekstid: P6_TA-PROV(2009)0016.

SELETUSKIRI

1. Üldine taust

Pärast 11. septembri terrorirünnakuid töötas USA rahandusministeerium välja terrorismi rahastamise jälgimisprogrammi (TFTP), mille raames ta nõudis halduskorralduste kaudu ka SWIFTilt[1] rahaülekannetega seotud andmete edastamist. Paljud nendest andmetest pärinevad ELi liikmesriikidest.

2006. aasta keskel tegi USA meedia TFTP olemasolu avalikuks, mis põhjustas ELis märkimisväärseid lahkarvamusi. Selle tulemusena alustasid nõukogu ja Euroopa Komisjon 2007. aasta alguses USA rahandusministeeriumiga arutelusid. Nende arutelude tulemusena võttis USA rahandusministeerium Euroopa Liidu ees 2007. aasta juunis hulga ühepoolseid kohustusi (nn TFTPga seotud tähelepanekud).

2008. aasta märtsis teatas komisjon, et on nimetanud kohtunik Jean-Louis Bruguière’i „Euroopa pädevaks isikuks“, kelle ülesanne on kontrollida, kas USA täidab eespool nimetatud TFTP tähelepanekute tingimusi. Esimene aruanne koostati 2008. aasta detsembris. Äsja sai valmis kohtunik Bruguière’i teine, lõplik aruanne. Raportöör sai selle koopia (liigitatud salastatuse kategooriasse „EU restricted”) esmaspäeval, 1. veebruaril 2010.

Kuni viimase ajani salvestas SWIFT sõnumeid andmete paindlikkuse suurendamiseks kahele identsele serverile (nn peegelserveritele), mis asusid Euroopas ja USAs. 2007. aasta oktoobris aga tegi SWIFT teatavaks uue sõnumite säilitamise struktuuri, mille kohaselt töödeldakse ja säilitatakse ELi-siseste sõnumite andmeid (sealhulgas Euroopa tsooniga seotud riikide vahel vahetatud sõnumid) alates 1. jaanuarist 2010 ainult Euroopas.

Mis puudutab TFTP-d, on tulemuseks see, et märkimisväärset osa andmetest, mis oli TFTP korralduste aluseks, ei säilitata enam USAs, mistõttu USA jääb ilma ligipääsust suurele osale SWIFTi andmetest, mis olid talle varasema struktuuriga kättesaadavad.

USA taotluse peale otsustas nõukogu pidada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu (vahelepingu) sõlmimiseks. 30. novembril 2009. aastal kirjutas nõukogu alla ELi ja USA vahelisele vahelepingule, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja edastamist Ameerika Ühendriikidele terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames (finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete leping – FMDA), mida kohaldatakse ajutiselt alates 1. veebruarist 2010 ja mille kehtivus lõppeb hiljemalt 31. oktoobril 2010.

Vastavalt Lissaboni lepingu sätetele on selle vahelepingu ametlikuks sõlmimiseks vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek. Euroopa Parlament kas annab oma nõusoleku või keeldub sellest (kuid uusi läbirääkimisi pidada ei ole võimalik, kuna rahvusvahelisele lepingule on juba alla kirjutatud).

2. Atlandi-ülese koostöö tähtsus terrorismivastases võitluses

Kohe algul tuleb selgitada, et raportöör pooldab avatud, demokraatlikku, tugevat, Atlandi-ülest koostööd toetavat, väljapoole vaatavat Euroopa Liitu, kes on suuteline tegema USAga õlg õla kõrval koostööd kui tõeline tasakaalustav partner, mitte takistaja. Kahtlemata on EL ja USA teineteisele lähemal kui ühelegi teisele suuremale osalejale rahvusvahelises plaanis.

Raportöör soovib meelde tuletada, et parlament tervitas 28. oktoobri 2009. aasta „Washingtoni deklaratsiooni“ Atlandi-ülese koostöö tõhustamise kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal inimõiguste ja kodanikuvabaduste järgimise kontekstis, ning rõhutab tugevalt Atlandi-ülese koostöö vajadust. Raportöör toonitab vajadust jätkuva ja tihedama koostöö järele USA ja ELi seadusandjate vahel ühiste probleemide valdkonnas ning on veendunud, et Atlandi-ülese koostöö raamistikku terrorismivastaseks võitluseks tuleb edasi arendada ja täiendada.

Pärast 11. septembrit 2001 on EL ja USA sõlminud mitmeid lepinguid justiits- ja siseasjade valdkonnas. Iga leping töötati välja eraldi läbirääkimiste tulemusena, olles silmitsi paljuski samade probleemidega – eeskätt isikuandmete- ja õiguskaitsega. Et neid üha uuesti kerkivaid probleeme lahendada, nõudis parlament (alates 2003. aastast), et määratletaks ELi ühtne õiguslik raamistik andmekaitseks ja alustataks läbirääkimisi siduva Atlandi-ülese lepingu sõlmimiseks selles küsimuses.

6. novembril 2006 loodi ELi-USA kõrgetasemeline kontaktrühm, et arutada eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitset seoses teabevahetusega õiguskaitse eesmärgil. Arutelu toimus ELi ja USA vahelise laiema analüüsi raames teemal, kuidas terrorismi ja riikideüleseid raskeid kuritegusid kõige paremini ennetada ning nende vastu võidelda. 28. mail 2008. aastal esitas rühm lõpparuande, mis sisaldas väga üldiseid põhimõtteid. USA ja ELi justiits- ja siseministrite kohtumisel 12. detsembril 2008 teatati, et on määratletud terve rida ühiseid põhimõtteid ning lisaks sellele on ka mõned lahendamata küsimused eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse valdkonnas, ja et eesmärk on alustada võimalikult kiiresti läbirääkimisi siduva rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks.

Raportöör on seisukohal, et niisugune siduv rahvusvaheline leping – ja mitte lihtsalt põhimõtete loetelu, kui sel peaks olema mingi lisaväärtus – on ääretult tähtis. Lepingut tuleb kohaldada konkreetsete taotluste suhtes ja kui see on asjakohane, siis ka andmeplokkide automaatsete edastamiste suhtes. Lisaks sellele on 2008. aasta detsembri avaldus ainult poliitiline lubadus ja selle alusel tuleb tegutseda. Vastavalt 10. detsembril 2009 vastu võetud „Stockholmi programmile“ peaksid läbirääkimised siduva rahvusvahelise lepingu üle algama lähikuudel.

Mis puudutab TFTP-d, siis tuleb seda pidada kõrvalekaldumiseks Euroopa õigusest ja viisist, kuidas õiguskaitseorganid isikute finantsdokumentidele õiguskaitse eesmärgil tavaliselt ligipääsu saavad: nimelt üksikjuhtumitel kohtu poolt kinnitatud määrustega või korraldustega konkreetsete ülekannete uurimiseks, mitte laiaulatuslike halduskorraldustega miljonite tehingute kontrollimiseks.

Nagu eespool öeldud, vallandas programmi avalikukstulek (USA meedias 2006. aasta keskel) arusaadavalt protestitormi Euroopa Liidus, eeskätt seoses sellega, et TFTP ei olnud märgatavalt kooskõlas andmekaitsedirektiiviga (95/46/EÜ) ega ka liikmesriikide seadustega selle direktiivi rakendamiseks.

Lisaks sellele oli programm, mis alguses võib-olla oligi mõeldud ajutise meetmena (vastuseks 11. septembri sündmustele), saanud tegelikult alaliseks ilma, et ELi juhtkond oleks seda ametlikult heaks kiitnud. Ka ei olnud selle mõju tegelikult Atlandi-üleselt hinnatud ega peetud tulevikku suunatud läbirääkimisi julgeoleku, õigusalase koostöö ja andmekaitse mõjude üle. On selge, et selliselt toimimine ei aidanud luua vastastikust usaldust Atlandi-üleseks koostööks terrorismivastases võitluses.

Kuna kavandatud FMDA lõppemise kuupäev ei ole kindlaks määratud, ei saa eitada, et EL jätkab finantsluure teenuse tellimist Ameerika Ühendriikidelt. Selles osas on raportöör SWIFTiga nõus, et praegune arutelu ei käi mitte SWIFTi kui niisuguse üle, vaid selle üle, kuidas Euroopa saaks terrorismivastases võitluses USAga koostööd teha ja kuidas finantstehinguid käsitlevate sõnumite edastamise teenuse osutajad peaksid sellele võitlusele kaasa aitama, või üldisemalt – kuidas ärilisel eesmärgil kogutud andmeid õiguskaitses kasutada.

Raportöör usub, et isikuandmete õiglase, proportsionaalse ja õiguspärase töötlemisega seotud Euroopa õigusnorme tuleb kaitsta, ning et EL ja liikmesriigid ei ole siiani oma eesmärke seadnud piisavalt jõuliselt ega selgelt.

Lõpuks ei ole raske ette kujutada, et FMDAga nõustumine (praegusel kujul) võib viia muude äriandmete loovutamise libedale teele, see võib puudutada näiteks Skype'i, PayPali ja teiste info- ja telekommunikatsiooni valdkonna ettevõtete andmeid, mis võivad õiguskaitse seisukohast huvi pakkuda.

3. Finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete lepingu (FMDA) õiguslikud kaalutlused (mittetäielik)

Raportöör esitab lepingu teksti kohta järgmised seisukohad, võttes arvesse Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta resolutsioonis esitatud põhiseisukohti selles küsimuses:

Proportsionaalsuse põhimõte: SWIFTis ei saa tehnilistel ja halduslikel põhjustel otsida sõnumite sisu ja seetõttu ei saa seal otsida andmeid näiteks nime, aadressi ja/või üksikisiku arve numbri järgi. Kui SWIFTile esitatakse taotlus näiteks üksikisikuga seotud andmete saamiseks (FMDA artikkel 4), ei suuda ta neid andmeid tehnilistel põhjustel anda. Selle asemel saab SWIFT anda nn andmeploki. Need sõnumid võivad lõpptulemusena sisaldada konkreetseid andmeid (nt isiku nimi või aadress), mida asutus vajab terrorismivastastel eesmärkidel. Seega ei ole juba üksnes SWIFTi põhiolemuse tõttu võimalik rääkida nn piiratud taotlustest.

Eespool mainitu tähendab seda, et SWIFT peab edastama kõik või praktiliselt kõik oma andmed USA rahandusministeeriumile. Sellega rikutakse andmekaitseseaduse aluspõhimõtteid, see tähendab vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Seda ei saa hiljem järelevalve- ja kontrollimehhanismide abil parandada.

NB: Euroopa Liidu eeskirjad, mis käsitlevad terrorismi rahastamise jälgimist, põhinevad teadetel finantsettevõtjate kahtlaste või ebakorrapäraste tehingute kohta.

Seetõttu oleks parem lubada SWIFTil muretseda endale vajalikud seadmed sihtotsingute tegemiseks andmetest, mida ta salvestab ja töötleb, kui lasta tal kõik andmed plokina USAsse edastada. See oleks kooskõlas ELi tegevusega andmete säilitamise valdkonnas sideteenuste osutamisel.

FMDAs ei ole selgesõnalisi sätteid edastamistaotluste ajalise piiramise kohta. Samuti ei ole FMDAs selgesõnaliselt sätestatud, et edastamistaotluste puhul oleks vaja kohtu luba, ja samuti ei ole selles piisavalt sätestatud tingimused, kuidas USA vahetab terroristide rahastamise jälgimisprogrammi (TFTP) abil saadud andmeid kolmandate riikidega. Avalik kontroll ja järelevalve asutuste juurdepääsu üle SWIFTi andmetele ei ole määratletud, kuigi FMDA täitmist kontrollivad Ameerika Ühendriikide Kongressi järelevalvekomisjonid.

FMDAs on sätestatud kõikide valimata andmete kustutamine teatava aja järel. Kuid edastatud andmetest saadud teabe suhtes kehtestatakse „säilitamise tähtaeg, mida kohaldatakse konkreetse valitsusasutuse (...)“. FMDAs ei ole ühtki märget nende säilitamistähtaegade pikkuse kohta.

Andmesubjektide juurdepääsu, kasutamise, hüvitamise ja heastamise õigused väljaspool ELi ei ole nõuetekohaselt kindlaks määratud.

FMDA ei taga Euroopa Liidu kodanikele ja äriühingutele Ameerika Ühendriikide õiguse kohaselt samaväärseid õigusi ja tagatisi, mis neil oleksid ELi territooriumil. Lisaks sellele ei ole FMDAs märgitud, millistel asjaoludel tuleb väljaspool USA territooriumi asuvat üksikisikut või äriühingut teavitada tema kohta tehtud ebasoodsast haldusotsusest.

Kuigi nõukogu toonitab, et SWIFTi uuest struktuurist hoolimata vastab TFTP jätkamise tagamine ja seega USA rahandusministeeriumile vastavate andmete edastamise õiguskindluse tagamine ELi huvidele, sest liikmesriikide teenistused on TFTP juhtlõngadest kõige rohkem kasu saanud, on sellega seoses võimatu rääkida tegelikust vastastikkusest. Tegelik vastastikkus eeldaks seda, et USA asutused lubavad ELi asutustel saada ja kasutada finantstehinguid käsitlevaid sõnumiandmeid ja nendega seotud andmeid, mida säilitatakse USA serverites.

Samuti ei ole nõukogu suutnud seoses kavandatava FMDAga selgitada selle „ametiasutuse” täpset rolli, millele tehakse ülesandeks USA rahandusministeeriumilt taotluste vastuvõtmine (võttes eelkõige arvesse sellisele „asutusele” antavate volituste olemust ja viisi, kuidas selliseid volitusi võiks rakendada).

Väljend „ei kavatseta kõrvale kalduda“ (FMDA artikkel 13) ei vasta ühelegi asutamislepingu sättele ega ELi õiguses kasutatavale terminile ja selle tähendus jääb täiesti ebaselgeks.

4. Institutsioonidevahelised suhted

Kuna nõukogu on palunud parlamendilt FMDA sõlmimisele heakskiitu tingimustel, mille järgi parlamendil on praktilistel põhjustel võimatu reageerida enne ajutise kohaldamise jõustumist, on nõukogu tegelikult seadnud parlamendile tähtaja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a rikkumise vaimus ja kahjustanud osaliselt parlamendi nõusolekumenetluse otsuse õiguslikku toimet ja praktilist mõju eelkõige seoses ajutise kohaldamisega.

FMDA rakendamisteabel on otsene seos FMDA artikli 15 lõikes 4 ette nähtud pikaajalise lepingu läbirääkimiste ja sõlmimisega ning parlamendil on seetõttu õigus seda teavet saada.

Peaks olema selge, et parlamenti tuleb menetluse kõikidest etappidest täielikult ja viivitamata teavitada. Sellise teavitamiskohustuse ratio legis ei seisne selles, et parlament võtaks passiivselt teadmiseks teiste institutsioonide tegevuse, vaid selles, et parlamendile tuleks anda võimalus mõjutada komisjoni ja nõukogu lepingu sisu osas, et ta saaks lõpliku teksti heaks kiita. Lisaks sellele kajastab parlamendi teavitamise kohustus institutsioonide üldisemat kohustust teha vastastikust siirast koostööd.

Seetõttu tuleb kogu asjakohane teave ja kõik asjakohased dokumendid teha parlamendile käsitlemiseks kättesaadavaks, sealhulgas nõukogu õigusteenistuse arvamus ja kohtunik Jean-Louis Bruguière kahe aruande aluseks olnud luureandmed (konfidentsiaalsuse suhtes kohaldatavate eeskirjade kohaselt).

5. Nõusolekust keeldumise järgne võimalik stsenaarium

Kui parlament nõusolekut ei anna, FMDA ei jõustu ja selle ajutine kohaldamine lõpetatakse, kui EL on sellest USA asutusi teavitanud.

Kõige tõenäolisemalt võib andmevahetust jätkata ELi ja USA vastastikuse õigusabi osutamise lepingu raames, sest see on üldisemat laadi vahend kui FMDA. Nendele liikmesriikidele, kes on USAga sõlminud kahepoolse vastastikuse õigusabi osutamise lepingu, on ELi vastastikuse õigusabi osutamise leping pigem kahepoolse lepingu täiendus kui selle asendus.

Käesolev leping ei piirdu terroriaktidega; pangaandmete taotluse osas piisab, kui taotlus puudutab identifitseeritud füüsilist isikut või juriidilist isikut, keda kahtlustatakse kuriteos või kes on selles süüdistatavana vastutusele võetud, kuigi riik või piirata süüdistuskategooriaid, millega seoses ta annab abi. Teabe hulka võivad kuuluda pankade või muude finantseerimisasutuste konkreetsete juhtumitega seotud pangakontode või –tehingute väljavõtted. Teabetaotluses tuleb eelkõige märkida isik, esitada kuriteo toimepanekus kahtlustamise põhjendused ja näidata, kuidas teave on seotud eeluurimise või kriminaalmenetlusega.

Andmete edastamine USAsse reguleeritakse asjaomase liikmeriigi siseriikliku õigusega.

6. FMDA soovitamine ja edaspidine tegevus

Eespool nimetatu alusel soovitab raportöör parlamendil nõusoleku andmisest keelduda.

Siiski ootab ta, et nõukogu ja komisjon hakkaks kiiresti ja kõrgeid eesmärke seades välja töötama tulevikku suunatud terrorismivastast strateegiat. Ei tohi ohtu seada Euroopa kodanike julgeolekut, kodanikega seotud andmete kaitset ning äriühingute tegevuse õigusliku raamistiku ja võrdse konkurentsiolukorra kindlust. Ei tohi hetkekski unustada, et selle eest vastutab EL ja sellele tuleb leida euroopalik lahendus. Ei tohi lasta selles asjas Madalmaid ja Belgiat tüssata.

Andmete sihtvahetus ja nende kasutamine terrorismivastastel eesmärkidel on vajalik ja jääb ka edaspidi vajalikuks. Meie tähelepanu keskmes peab olema turvaaukude kindlakstegemine. Luureandmete kogumine on enesestmõistetav. Sama kehtib ka kogutud luureandmete asjakohase ühendamise ja nendest arusaamise kohta (punktide ühendamine). Avalikkus peab olema võimalik usaldada nii andmeid kui ka julgeolekuga seotud väiteid. Õige tulemuse saamine esimese korraga peaks olema objektiivne.

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada soovitused Ameerika Ühendriikidega (uute) läbirääkimiste viivitamatuks alustamiseks, milles käsitletakse nii finantstehingute sõnumiandmete kasutamist terrorismivastastes uurimistes kui ka eraelu puutumatuse / isikuandmete kaitset seoses andmevahetusega õiguskaitse eesmärgil.

Parlament palub nõukogul oma vastuses esitada seisukoht sellistest soovitustest lähtuvalt vastuvõetavate läbirääkimisjuhiste sisu kohta. Euroopa Parlamendi, Euroopa andmekaitseinspektori ja artikli 29 töörühma arvamused ja soovitused tuleb loomulikult arvesse võtta.

Samuti kutsub ta nõukogu ja komisjoni üles kavandama lahendust, mis võiks täiendada (ja lõpuks isegi asendada) USA ja Euroopa Liidu vahelist vastastikuse õigusabi osutamise lepingut, näiteks andmete vahetamise asemel tavapärase vastastikuse õigusabi koostöö raames selgitama peamiselt luureandmetel põhineva teabevahetuse tagajärgi. Strateegia väljatöötamisel tuleks tähelepanu pöörata andmevahetuse järelevalve euroopalikule lahendusele, st tuleks määratleda ELi sõltumatu (kohtu)asutus, millel oleksid volitused TFTP toiminguid kontrollida (ja isegi TFTP süsteemi blokeerida). Euroopaliku lahenduse nõutavaks eeltingimuseks on siduv rahvusvaheline leping eraelu puutumatuse / isikuandmete kaitse kohta seoses andmevahetusega õiguskaitse eesmärgil.

Ka rahapesuvastaselt töökonnalt tasuks arvamust küsida.

• [1]  Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication – Belgia seaduste alusel asutatud turvaline finantstehingute andmeedastuse organisatsioon, mille ligikaudu 8500 kliendist umbes 7800 on finantsasutused.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	4.2.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	29 23 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Philipp Albrecht, Sonia Alfano, Louis Bontes, Mario Borghezio, Rita Borsellino, Emine Bozkurt, Simon Busuttil, Philip Claeys, Carlos Coelho, Rosario Crocetta, Cornelis de Jong, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Ágnes Hankiss, Jeanine Hennis-Plasschaert, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Monica Luisa Macovei, Clemente Mastella, Nuno Melo, Louis Michel, Claude Moraes, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Jacek Protasiewicz, Carmen Romero López, Birgit Sippel, Renate Sommer, Rui Tavares, Wim van de Camp, Axel Voss, Manfred Weber, Renate Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Elena Oana Antonescu, Andrew Henry William Brons, Ioan Enciu, Ana Gomes, Jean Lambert, Petru Constantin Luhan, Raül Romeva i Rueda, Michèle Striffler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Françoise Grossetête, Marita Ulvskog