RAPORT Europeana – järgmised sammud

3.3.2010 - (2009/2158(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Helga Trüpel


Menetlus : 2009/2158(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0028/2010
Esitatud tekstid :
A7-0028/2010
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

teatise „Europeana – järgmised sammud” kohta

(2009/2158(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 28. augusti 2009. aasta teatist pealkirjaga „Europeana – järgmised sammud” (KOM(2009)0440);

–   võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta teatist pealkirjaga „Autoriõigus teadmistepõhises majanduses” (KOM(2009)0532);

–   võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2008. aasta järeldusi Euroopa digitaalse raamatukogu EUROPEANA kohta[1];

–   võttes arvesse komisjoni 11. augusti 2008. aasta teatist pealkirjaga „Euroopa kultuuripärand hiirekliki kaugusel – ELis kultuurimaterjali digiteerimisel, sellele sidusjuurdepääsu tagamisel ja selle digitaalsel säilitamisel tehtud edusammud” (KOM(2008)0513);

–   võttes arvesse digitaalraamatukogude alase kõrgetasemelise eksperdirühma (autoriõiguste allrühma) 4. juuni 2008. aasta lõpparuannet digitaalse säilitamise, omanikuta teoste ja lõppenud tiraažiga teoste kohta;

–   võttes arvesse digitaalraamatukogude alase kõrgetasemelise eksperdirühma (avaliku ja erasektori koostöö allrühma) 2008. aasta mai lõpparuannet avaliku ja erasektori koostöö kohta Euroopa kultuuripärandi digiteerimisel ja sellele sidusjuurdepääsu tagamisel;

–   võttes arvesse oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni programmi „i2010: digitaalraamatukogud” kohta[2];,

–   võttes arvesse komisjoni 24. augusti 2006. aasta soovitust 2006/585/EÜ kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta[3];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas[4];

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 167;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7‑0028/2009),

A. arvestades, et on hädavajalik tagada digitaalkeskkonnas Euroopa kultuuripärandi üldine ja lihtsustatud kättesaadavus ning kindlustada selle pärandi edendamine ja säilimine tulevastele põlvkondadele nii Euroopas kui ka väljaspool;

B.  arvestades, et Euroopa kultuuripärandi digiteerimiseks on vajalik Euroopa kultuuripoliitika ning üldsuse ulatuslik osalemine nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil, et kultuuriline mitmekesisus säiliks ning seda austataks ja edendataks;

C. arvestades, et Euroopa ühise kultuuripärandi rikkust ja mitmekesisust tuleks võimalikult laialt propageerida ja see peaks olema võimalikult laialdaselt kättesaadav, sealhulgas ka väljaspool Euroopat, ning liikmesriikidel ja kultuuriasutustel, eeskätt raamatukogudel, on selles püüdluses oluline roll nii riiklikul kui ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

D. arvestades, et Euroopa kultuuripärand koosneb suuremalt jaolt avalikus omandis olevatest teostest ning et digitaalkeskkonnas tuleks neile tagada juurdepääs võimalikult kvaliteetses vormingus;

E.  arvestades, et juurdepääs kultuuri- ja haridusteabele tuleb seada prioriteediks, et parandada haridus- ja elustandardeid;

F.       arvestades, et Euroopa kultuuripärandi digiteerimiseks tuleb kehtestada ühised standardid ja arvestades, et suurt hulka eri raamatukogudes hoitavaid digitaalseid teoseid ei ole tehtud üldsusele kättesaadavaks digitaalsete formaatide ühildamatuse tõttu;

G. arvestades, et tänu oma töötajatele on raamatukogud kõige pädevamad asutused teoste digiteerimise protsessi jälgima ja juhtima;

H.  arvestades, et Euroopa digitaalraamatukogu ei peaks olema üksnes digiteeritud kogu, millel on teabehalduse vahendid, vaid selle raames tuleks arendada mitmesuguseid tehnilisi vahendeid ja võimalusi teabe loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks;

I.   arvestades vajadust arvesse võtta uue tehnoloogia kiiret arengut ja sellest tulenevat kultuuritavade muutumist ning olemasolevaid digiteerimisprojekte väljaspool Euroopat;

J.   arvestades, et seetõttu on äärmiselt vajalik, et liikmesriigid suurendaksid oma jõupingutusi, ühendaksid jõud ja eraldaksid vajalikke vahendeid, et jätkata ja elavdada Europeana kujundamist ning seega muuta Euroopa maailmas nähtavamaks;

K. arvestades, et praeguseks on digiteeritud üksnes kaduvväike osa Euroopa kultuuripärandist, et digiteerimine toimub liikmesriigiti väga erinevas tempos ning massiliseks digiteerimiseks ei ole eraldatud piisavalt riiklikke rahalisi vahendeid, ning arvestades, et liikmesriikidel tuleks suurendada jõupingutusi avalikus ja eraomandis olevate teoste kiiremaks digiteerimiseks;

L.  arvestades, et Euroopa kultuuripärandi ja teadusmaterjalide digiteerimine tuleb kasuks eelkõige niisugustele valdkondadele nagu haridus, teadus, uurimistegevus, turism, ettevõtlus, innovatsioon ja meedia;

M. arvestades, et digitaaltehnoloogia hõlbustab oluliselt ka nende inimeste juurdepääsu Euroopa kultuuripärandile, kelle juurdepääs kultuurile on raskendatud, näiteks puuetega inimesed;

N. arvestades, et autoriõigust käsitlevad õigusaktid eri ELi maades on väga erinevad ning et paljude teoste autoriõiguste seis on ebamäärane;

O. arvestades, et on vaja viivitamatuid jõupingutusi, et lahendada 20. ja 21. sajandi materjaliga seotud nn digitaalse musta augu probleem, mille tulemusel kõrge kultuuriväärtusega teosed seisavad lihtsalt kasutamata; arvestades, et lahenduse juures tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta kõigi osaliste huvisid,

P.  arvestades, et omanikuta teoseks tuleb lugeda autoriõigusega kaitstud ja avaldatud teos, mille ühte või mitut autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omanikku ei õnnestu vaatamata dokumenteeritud ja põhjalikele otsingutele kindlaks teha või leida;

Q. arvestades, et Euroopa Digitaalraamatukogu Sihtasutuse juhitava töö edenemise kohta on vaja rohkem teavet,

R.  arvestades, et Euroopa Liidu tegevus peab olema läbipaistvam,

Europeana – oluline samm Euroopa kultuuripärandi säilitamisel ja levitamisel

1.  tervitab Europeana – kõrgetasemelise sisuga Euroopa digitaalse raamatukogu, muuseumi ja arhiivi – loomist ja arendamist ühtse, vahetu ja mitmekeelse juurdepääsupunkti ja väravana Euroopa kultuuripärandile;

2.  tuletab meelde, et digitaalse raamatukogu Europeana roll peaks olema kaitsta Euroopa kultuuripärandit, et anda tulevastele põlvkondadele võimalus kasutada Euroopa ühismälu ning vältida hävimisohus dokumentide kahjustumist sagedase kasutamise tõttu;

3.  rõhutab, et Euroopa digitaalraamatukogu on kultuuri demokratiseerimise vahend, sest on kõigile kaugteel kättesaadav ning võimaldab seega väga laiale kasutajaskonnale juurdepääsu Euroopa kultuuripärandi haruldastele või vanadele dokumentidele, millega tutvumine on dokumentide kaitsmise vajaduse tõttu raskendatud;

4.  rõhutab, kui tähtis on Europeana arendamine täielikult toimivaks mitmekeelse liidese ja semantiliste veebifunktsioonidega teenuseks, tagades teoste kõrge kvaliteedi ning andmete kättesaadavuse kogu maailmas;

(i) Eesmärgid

5.  nõuab, et Europeana kogu suureneks 2015. aastaks vähemalt 15 miljoni erineva digiteeritud teoseni;

6.  avaldab tõsist kahetsust, et liikmesriikide panus Europeana kogude täiendamisse on olnud ebaühtlane, ning ergutab neid tungivalt tegutsema teoste digiteerimisel kultuuriasutustega kooskõlastatult ja jätkama jõupingutusi digiteerimiskavade väljatöötamiseks kõikidel võimalikel tasanditel, vältides kattuvat tegevust ja kiirendades kultuurilise infosisu digiteerimise tempot, et saavutada seatud eesmärgid (10 miljonit dokumenti 2010. aastal);

7.  rõhutab vajadust kaaluda võimalusi, mis julgustaksid kultuuriasutusi pärast digiteerimiskava koostamist sõlmima õiguste omanikega kokkuleppeid teoste kättesaadavaks muutmiseks mitme riigi territooriumil, ja edendada konkurentsivõimelise keskkonna kujunemist, kaasates internetipõhised raamatupoed, et hõlbustada Euroopa kultuuripärandi levitamist kogu ELis;

8.  märgib, et siiani on Prantsusmaa üksi andnud 47% kõigist Europeana digitaalteostest ja seetõttu on vaja palju aktiivsemalt ergutada kõiki liikmesriike tegema kättesaadavaks oma riiklikest raamatukogudest ja kultuuriasutustest pärinevat materjali, et kõikidel eurooplastel oleks piiramatu juurdepääs oma kultuuripärandile;

9.  soovitab komisjonil abistada viiside ja vahendite leidmisel, mille abil juhtida liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et Europeana kasutajad otsivad suuri töid, mis on saadaval nende riigi kogudes, kuid mida ei ole võimalik leida Europeana kaudu;

(ii) Kasu

10. rõhutab digiteerimise potentsiaalset majanduslikku kasu, kuna kultuurivaradel on oluline majanduslik mõju, eelkõige kultuuriga seotud majandusharudele, ning nad moodustavad teadmistepõhise majanduse aluse; ühtlasi võtab arvesse asjaolu, et kultuurivarad ei ole tavaline majandusressurss ning neid peab kaitsma liigse kaubastamise eest;

11. rõhutab, et Europeana peaks hariduslikust ja teadustöö seisukohast muutuma üheks põhiliseks viiteallikaks; rõhutab, et sidusalt haridussüsteemiga liidetuna võib see lähendada Euroopa noori kultuuri-, kirjandus- ja teaduspärandile ja selle sisule; see võib kujuneda lähenemise abivahendiks ja toetada kultuurilist ühtekuuluvust ELis;

(iii) Üldine juurdepääs

12. rõhutab, et portaali kujundamisel tuleks lähtuda kasutajasõbralikkusest, eriti selgusest ja sisu hõlpsast leitavusest;

13. rõhutab, et silmas pidades kasu, mida kõik Euroopa kodanikud saavad Europeanale juurdepääsust, tuleks võimalikult kiiresti kavandada selle kättesaadavaks tegemine kõikides ametlikes keeltes;

14. juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud portaal peaks arvesse võtma ka puuetega inimeste vajadusi, et võimaldada neile täielikku juurdepääsu Euroopa ühistele teadmistele; kutsub seetõttu kirjastajaid üles võimaldama veel rohkematele teostele juurdepääsu ka puuetega inimestele kättesaadaval kujul; soovitab komisjonil tagada, et puuetega inimeste jaoks valmistatakse digitaalsed eriversioonid, näiteks audioraamatud, võimalikult suurest osast digitaalsest sisust;

15. rõhutab ühisele Euroopa kultuuripärandile võrdse juurdepääsu võimaldamise tähtsust ja palub seetõttu liikmesriikidel kõrvaldada ELi sisesed tõkked, mis takistavad juurdepääsu Europeana sisu mõnele osale;

16. kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles võtma kõiki vajalikke meetmeid, et vältida tekkida võivat teadmiste taseme ebavõrdsust ELi liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel, ning tagama eurooplaste täieliku juurdepääsu oma kultuuripärandile kogu selle mitmekesisuses, hõlbustades ühtlasi selle kättesaadavust kogu maailmas;

17. palub komisjonil jätkata kõrgetasemelise eksperdirühma alustatud tööd, kuna see toetab ühist ettekujutust Euroopa digitaalraamatukogude tulevikust ning toetab praktilisi lahendusi põhilistes küsimustes, mis mõjutavad sidusjuurdepääsu kultuurivaradele; kutsub üles Europeana portaalis eraldi veebiruumi loomisele, kus kasutajad saaksid uut sisu lisada;

18. rõhutab, et Europeana peaks võtma veebis ja väljaspool seda kõik võimalikud meetmed, et tutvustada end Euroopa kodanikele, eelkõige era-, avalikus ja haridussektoris kultuuriküsimustega tegelevatele isikutele;

Europeana sisu täiendamine ja täiustamine

19. julgustab infosisu pakkujaid suurendama Europeanale pakutava sisu liigilist mitmekesisust, eriti audio- ja videomaterjali osas, pöörates erilist tähelepanu suulisesse kultuuri kuuluvatele ja kergesti kahjustuvatele teostele ning pidades kinni intellektuaalomandi õigustest, eriti autorite ja esitajate õiguste osas; rõhutab, et sellega seoses on oluline kaitsta moraalset õigust teose terviklikkusele ning vältida võimalikke muudatusi (tsensuur, teose muutmine jne);

20. on veendunud, et vaba ja kunstiline eneseväljendus kuuluvad põhiväärtuste hulka; on seisukohal, et kultuuriasutuste või -kogude suhtes, kes Europeanasse kultuurilist, kirjanduslikku või teaduslikku sisu lisavad, ei tohi rakendada kontrolli või tsensuuri;

(i) Üldkasutatav sisu ja juurdepääs

21. on veendunud, et analoogmaailmas üldkasutatav sisu peaks jääma üldkasutatavaks ka digitaalkeskkonnas, isegi pärast vormingu muutmist;

22. tuletab meelde, et Euroopa digiteerimispoliitika peamine eesmärk peab olema Euroopa kultuuripärandi kaitsmine ning selleks on oluline vältida digiteerimistegevuses ainuõiguse andmist, et digiteerimise käigus ei tekiks nn uusi õigusi, nagu kohustus maksta üldkasutatavate teoste taaskasutamise eest;

23. tuletab meelde, et Europeana peab saama kasutada kokkuleppeid, mis on sõlmitud avaliku ja erasektori partnerluse raames teiste raamatukogudega, kes peavad seega saama juba digiteeritud failidest füüsilise koopia;

24. tuletab meelde, et digiteeritud üldkasutatavate teoste füüsilised koopiad, mis on tehtud avaliku ja erasektori partnerluse raames, peavad jääma avaliku sektori institutsiooni omandisse ning kui see ei ole võimalik ja liikmesriikide kultuuriasutustel tuleb sõlmida avaliku ja erasektori partnerluse raames nende kultuuripärandisse kuuluvate teoste digiteerimiseks kokkulepped, milles on ainuõiguse klausel, tuleb enne nende Europeana portaalis kättesaadavaks tegemist tagada, et pärast ainuõiguse klausli aegumist muutuvad digiteeritud failid kõnesoleva asutuse omandiks;

25. rõhutab, et digitaalraamatukogu ei tohi kõrvale kalduda oma peamisest eesmärgist – tagada, et teadmiste levitamine internetis ei jääks eraettevõtjate äriks – ja ei tekiks olukorda, kus teoste digiteerimine tähendab Euroopa ühise pärandi hõivamist ning selle üldkasutatava valdkonna erastamist;

26. soovitab komisjonil paluda digitaalse sisu pakkujatel sertifitseerida veebilehed, millele Europeanas viidatakse;

27. kutsub Euroopa kultuuriasutusi, kes digiteerivad oma avalikus omanduses olevaid teoseid, muutma need kättesaadavaks ka Europeana kaudu ning mitte piirama nende kättesaadavust ainult oma riigi territooriumiga;

(ii) Autoriõigusküsimused ja omanikuta teosed

28. rõhutab, et Europeana jaoks tuleb leida lahendused, kuidas pakkuda ka autoriõigusega kaitstud, eeskätt lõppenud tiraažiga ja omanikuta teoseid, lähenedes küsimusele sektori kaupa ning järgides intellektuaalomandialaseid õigusakte ja tagades õiguste omanikele õiguspärased huvid; on veendunud, et tuleks eelistada laiendatud kollektiivset litsentsimist või teisi kollektiivse esindamise meetodeid;

29. tunneb heameelt selle üle, et komisjon algatas arutelu ELi autoriõiguse üle, millega püütakse uue tehnoloogia ning ühiskondlike ja kultuuritavade kiiresti muutuva veebireaalsuse taustal saavutada tasakaalu õiguste valdajate ja tarbijaõiguste vahel ülemaailmselt seotud maailmas;

30. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid Euroopa autoriõiguse edasiarendamise käigus vastu võimalikult ühtsed ja kõikehõlmavad õigusaktid, mille eesmärk on tagada, et digiteerimise käigus ei teki eripäraseid autoriõigusi; on arvamusel, et nimetatud teema puhul tuleks kaaluda ka seda, kas kehtestada erandid omanikuta teoste digiteerimise suhtes avalik-õiguslike asutuste poolt;

31. rõhutab omanikuta teoste (autoriõigusega kaitstud teosed, mille õiguste omajaid on vaatamata hoolikale otsimisele võimatu kindlaks teha) olulisust ning vajadust valdkondade kaupa täpselt kindlaks määrata omanikuta teoste hulk ja liik, et leida asjakohased lahendused;

32. kutsub komisjoni seoses 19. oktoobri 2009. aasta teatisega autoriõiguse kohta teadmistepõhises majanduses koostama õigusakti ettepanekut omanikuta teoste digiteerimise, säilitamise ja levitamise kohta, et kaotada praegune õiguskindlusetus, võttes arvesse nõuet õiguste omajat hoolikalt otsida ja talle tasu maksta;

33. kiidab heaks komisjoni kavatsuse luua lihtne ja kulutõhus õiguste andmise süsteem avaldatud teoste digiteerimiseks ja neile juurdepääsu võimaldamiseks internetis, koostöös kõikide asjaomaste sidusrühmadega;

seetõttu tervitab ja toetab projekti ARROW[5] taolisi algatusi, milles osalevad nii õiguste omanikud kui ka raamatukogude esindajad, kuna nende eesmärgiks on määrata kindlaks õiguste omanikud ja nende õigused ning selgitada välja teoste autoriõiguste seis, muu hulgas see, kas tegu on omanikuta või lõppenud tiraažiga teostega;

35. palub komisjonil luua omanikuta teoste Euroopa andmebaas, kusjuures omanikuta teoseks loetakse kaitstud teos, mille õiguste omanikud on teadmata ning vaatamata dokumenteeritud ja põhjalikule otsingule ei ole neid võimalik leida; see võimaldaks teabevahetust õiguste omanike kohta ja aitaks seega vähendada õiguste omanike põhjalikuks otsimiseks tehtavaid kulutusi;

36. toetab tasakaalustatud üleeuroopalist lahendust omanikuta teoste digiteerimiseks ja levitamiseks, alustades nende selgest määratlemisest, ühiste normide kehtestamisest (sh normid omaniku tuvastamiseks nõutavate jõupingutuste kohta) ning potentsiaalse autoriõiguste rikkumise küsimuste lahendamisest omanikuta teoste kasutamisel;

37. rõhutab, et tuleb leida lahendus seoses kultuuriasutuste kollektsioonidesse kuuluvate eraeluliste dokumentidega (kirjavahetus, märkmed, fotod, filmid), mida ei ole kunagi avaldatud ega üldsusele kättesaadavaks tehtud ning mille puhul tekivad eraelu puutumatuse kaitse ja moraalse õiguse probleemid;

(iii) Tehnoloogia

38. juhib tähelepanu vajadusele välja arendada tehnoloogia, et tagada pikaajaline ja jätkusuutlik digitaalne säilitamine, sisule juurdepääsu süsteemide koostalitusvõime, mitmekeelne navigatsioon ja ühtlustamisstandardite kogum; tunneb heameelt avatud lähtekoodiga tarkvara jätkuva kasutamise üle Europeana kogu loomisel;

39. teeb komisjonile ettepaneku, et riikide institutsioonide või erasektori partnerite antud digitaalsete materjalide tagavarakoopiad jääksid andmekandjatele, mis kuuluvad nendele institutsioonidele või partneritele;

40. soovitab komisjonil ja erasektori partnerinstitutsioonidel otsida infotehnoloogilisi lahendusi – nagu read-only ja copy protect formaadid – Europeana veebisaidil oleva digitaalse materjali jaoks, mille suhtes kohaldatakse autoriõigusi, ja et faili avalehel oleks link sisupakkuja kodulehele, kust dokumendi saab alla laadida pakkuja kehtestatud tingimustel;

41. soovitab komisjonil tungivalt nõuda digitaalsete teoste tööde elektroonilist standardformaati, et tagada digitaalsete dokumentide ühilduvus kasutajaliidese ja andmebaasiga;

42. on veendunud, et tuleks välja töötada Web 2.0 vahendite uuring, et uurida võimalusi, mille abil kodanikud saavad (kaugemas perspektiivis) anda oma panuse Europeana sisusse, ilma et kultuuriasutuste kaasamine oleks tingimata vajalik;

Rahastamis- ja haldusküsimused

43. rõhutab, et Europeana eksisteerimiseks pikemas perspektiivis on otsustava tähtsusega luua jätkusuutlik rahastamis- ja haldusmudel ning et otseste sidusrühmade roll sellise mudeli koostamisel on äärmiselt oluline;

(i) Sponsorlus ning avaliku ja erasektori partnerlus

44. rõhutab, et tulenevalt digiteerimise kulukusest ja ajalisest survest tuleb välja töötada uusi rahastamisviise, näiteks avaliku ja erasektori partnerlus, tingimusel, et järgitakse intellektuaalomandi- ja konkurentsieeskirju, soodustades samal ajal teoste kättesaadavust kultuuriasutuste vahendusel ning kindlustades digiteeritud failide vaba ja ajapiiranguteta kättesaadavuse raamatukogude jaoks;

45. rõhutab, et on oluline leida avaliku ja erasektori partnerluse tingimuste osas Euroopa tasandil ühtlustatud lähenemine ning põhjalikult läbi vaadata erasektoriga digiteerimiskavade kohta sõlmitud partnerluskokkulepped, eelkõige ainuõiguse klauslite kehtivusaja, indekseerimise ja otsingumootoris raamatukogude endi poolt kasutatavatele digitaalsetele failidele viitamise, teenuste järjepidevuse, kokkulepete avalikkuse ning digiteerimise kvaliteedi seisukohast;

46. rõhutab, et teoste digiteerimine rahvusraamatukogudes toimub tänu maksumaksjate investeeringule maksude näol; rõhutab seepärast asjaolu, et avaliku ja erasektori partnerluslepingutega tuleb ette näha, et erasektoris raamatukogu tarbeks digiteeritud teose koopia oleks leitav kõigis otsingumootorites ning sellega oleks võimalik tutvuda mitte ainult eraettevõtjast partneri, vaid ka raamatukogu veebisaidil;

47. tuletab meelde, et erasektori partnerite kaasamine digiteerimisse ei tohi tuua kaasa uute eramonopolide teket, mis ohustab kultuurilist mitmekesisust ja paljusust, ning et konkurentsieeskirjade täitmine on eraettevõtjate osalemise eeltingimus;

48. rõhutab, et sponsorlus on Europeana jaoks huvitav alternatiiv, kuna see võimaldab rahastada nii digiteerimistegevust kui ka lõppenud tiraažiga, omanikuta ja kaitstud teoste autoriõiguse tasude katmist, samuti nende teoste avaldamist internetis;

(ii) ELi ja avaliku sektori rahaline toetus

49.      rõhutab, et oluline osa rahastamisest peaks tulema avalikust sektorist, näiteks ELilt, liikmesriikidelt ja kultuuriorganisatsioonidelt, ning teeb ettepaneku lugeda Europeana digiteerimisprotsess Lissaboni strateegia osaks ja luua sellele järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku eraldi eelarverida, kuid soovitab jätkata projektile tuluvoogude otsimist, et see suudaks kaugemas perspektiivis end ise rahastada;

50. rõhutab, et ainult eraldi eelarvereaga saab tagada, et olemasolevaid rahalisi vahendeid kasutatakse läbipaistvalt, kulutõhusalt ja eesmärgipäraselt;

51. märgib, et praegu on Europeanale aastateks 2009–2011 eContentplus programmi raames ette nähtud vaid 6,2 miljonit eurot;

52. nõuab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldataks Europeanale varasemaga võrreldes mitu korda rohkem vahendeid;

53.      rõhutab vajadust kõrvaldada õiguslikud takistused ELi tasandil, et raamatukogud saaksid digiteerimistoiminguteks taotleda Euroopa Liidu rahastamist;

54. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile igal aastal aruannet Europeana kulude ja tehtud edusammude kohta;

55. teeb ettepaneku, et parlament vaataks juba 2011. aastal koostöös komisjoniga läbi Europeana rahastamise korra, et leida projektile jätkusuutlik rahastamismudel 2013. aastaks ja pärast seda; on arvamusel, et liikumine avaliku ja erasektori rahastamisstruktuuri suunas suurendaks veebisaidi potentsiaali maksimumini;

(iii) Teavitamine ja teadlikkuse suurendamine

56. teeb ettepaneku korraldada rahastamis- ja reklaamikampaania „Liitu Europeanaga”, et suurendada teadlikkust küsimuse kiireloomulisusest, ja soovitab kasutada osa Europeana projektile eraldatud vahenditest selleks, et tutvustada seda suurt hulka eri kandjatel teoseid (tekstid, audio, video) sisaldavat raamatukogu kõige laiemale avalikkusele;

57. teeb ettepaneku, et kampaanias „Liitu Europeanaga” kasutataks loovust, avaliku ja erasektori partnerluses ja toetusel toimuv kampaania tuleks suunata eelkõige noortele, näiteks rahvusvaheliste spordiürituste või näituste ja kultuurikonkursside raames;

58. palub komisjonil korraldada meedias ja internetis kampaania Europeana veebisaidi populariseerimiseks, suunates andmeliiklust Euroopa serveritelt Europeana kui digitaalsete andmete põhilise allika juurde, ja ergutades liikmesriike ning kultuuriasutusi varustama seda saiti sisuga; nõuab samal ajal kõikide haridustasandite õpilastele ja õpetajatele suunatud erikampaania korraldamist, keskendudes Europeana digitaalsete ressursside kasutamisele hariduslikel eesmärkidel;

59.      on seisukohal, et selline kampaania sarnaneb väga meetmetega, mille puhul on juba kindlaks tehtud, et nende abil saab Euroopas ikka veel eksisteerivat digitaalset lõhet vähendada, tagades, et igaühel oleks asukohast olenemata juurdepääs Europeanale ning muule veebisisule ja -teabele ja sellest saadavale võimalikule kasule; soovitab nimetatud kampaania ja eriti Europeana võimalik kasutamine koolides rajada arusaamisele, et juurdepääs mahukamale sisule ja teabele veebis ei ole eesmärk iseeneses ning seetõttu tuleb kampaaniaid täiendada algatustega, mis stimuleerivad veebisisu ja teabe kriitilist analüüsi;

60. palub komisjonil tagada, et Europeanaga seotud teavituskampaaniad ja sarnased teadlikkuse tõstmise aktsioonid toimuksid liikmesriikide vastavate partnerlusorganisatsioonide kaudu;

(iv) Haldamine

61. tervitab Euroopa Digitaalraamatukogu Sihtasutuse panust muuseumide, arhiivide, audiovisuaalarhiivide ja raamatukogude ametlike kokkulepete vahendamisel selle üle, kuidas teha koostööd ühisportaali Europeana loomiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks;

62. on veendunud, et põhiroll Europeana võimalikult demokraatlikul haldamisel peab jääma kultuuriasutustele, ning ergutab neid koostööle, et vältida teoste korduvat digiteerimist ning muuta ressursside kasutamine otstarbekamaks;

63.      palub komisjonil ja liikmesriikidel projekti juhtimist parandada ja tagada, et igas liikmesriigis määrataks pädev asutus digiteerimisprotsessi juhtimiseks ja järelevalveks, palub suurendada raamatukogude ja kultuurisisu tootjate teadlikkust Europeana-projektist ja koguda juba olemasolev digitaalne materjal otse tootjatelt et konverteerida see ühtsesse digitaalsesse standardformaati, et võimaldada uue sisu viivitamatut lisamist Europeana andmebaasi; on seisukohal, et pikema aja jooksul tuleb esmajoones mõelda olemasoleva digitaalse materjali kogumisele Euroopa Liidu kaasrahastatavate projektide osana ja selle lisamisele Europeana digitaalsele raamatukogule;

64. teeb ettepaneku avaldada Europeana juhtimise võimalikult tõhusaks koordineerimiseks avalik pakkumiskutse, milles on esitatud selged ja realistlikud eesmärgid, ning vajadusel tegevust uuesti hinnata;

65.      soovitab komisjonil uurida võimalusi Euroopa asutuse loomiseks, mis kooskõlastaks riikide asutuste kaasamist digiteerimisprotsessi järelevalvesse, autoritasude maksmisse ja muude Europeana projektiga seotud küsimuste lahendamisse;

****

66. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

  • [1]  ELT C 319, 13.12.2008, lk 18.
  • [2]  ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 296.
  • [3]  ELT L 236, 31.8.2006, lk 28.
  • [4]  EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.
  • [5]  Juurdepääsetavad autoriõigusteabe ja omanikuta teoste registrid (Accessible Registries of Rights Information and Orphan Works).

SELETUSKIRI

Euroopa Komisjon käivitas digitaalraamatukogude algatuse raames 2008. aasta novembris Euroopa veebiraamatukogu, muuseumi ja arhiivi Europeana[1] , eesmärgiga muuta Euroopa kultuuri- ja teaduspärand kättesaadavaks kõigile internetikasutajatele.

Täna on Europeanal pakkuda 6 miljonit digitaalset teost, sh raamatud, kaardid, filmiklipid ja fotod. Eesmärgiks on jõuda 10 miljoni säilikuni 2010. aasta juuniks, mil peab käivituma Europeana uus versioon. Projekti teine järk algab 2011. aastal, mil muutub täielikult kättesaadavaks mitmekeelsem ja semantiliste veebifunktsioonidega Europeana.eu. Lisaväärtuseks kasutajale on see, et Europeana võimaldab tal leida teavet tema emakeeles.

Europeana rahastamine toimub eContentplus programmi ja konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames ning selles osalevad mõned liikmesriigid ja kultuuriasutused.

Euroopa Digitaalraamatukogu Sihtasutus loodi eesmärgiga luua valdkondadeülene juurdepääs Euroopa kultuuripärandile. Sihtasutus püüab toetada muuseumide, arhiivide, audiovisuaalarhiivide ja raamatukogude ametlike kokkulepete sõlmimist selle üle, kuidas teha koostööd ühisportaali Europeana loomiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Samuti püüab see anda ELile rahastamiseks vajaliku õigusliku raamistiku ning tulevase haldamise aluse.

Veebisaidi toimimist juhib Europeana kontor, mis asub Hollandi Rahvusraamatukogus. Üle 1000 kultuuriasutuse lisab otse või vahendajate kaudu sisu Europeana kogudesse ning üle 150 asutuse osaleb selle partnervõrgus.

Komisjon valmistub juba Europeana järgmiseks arendusetapiks. Eesmärgiks on kindlustada, et Europeana ning selle aluseks olevad digiteerimise, sidusjuurdepääsu ja digitaalse säilitamise põhimõtted muudaksid Euroopa kultuuriväärtused internetis püsivalt nähtavaks ning meie ühisest ja mitmekülgsest kultuuripärandist saaks Euroopa tulevase teabeinfrastruktuuri lahutamatu osa.

Käivitati ka avalik konsultatsioon Europeana edasise arengu üle. Selle käigus käsitleti muu hulgas viise, kuidas erasektor saaks osaleda Europeana edasises arengus avaliku ja erasektori koostöö kaudu, ning kuidas oleks Europeana abil võimalik leida ka autoriõigusega kaitstud sisu.

Oma 27. septembri 2007. aasta resolutsioonis programmi „i2010: digitaalraamatukogud” kohta väljendas Euroopa Parlament tugevat toetust ideele luua Euroopa digitaalraamatukogu kui ühine mitmekeelne juurdepääsupunkt Euroopa kultuuripärandile.

Nüüd, mil Europeana on muutumas reaalsuseks, vajab ta selget poliitilist toetust Euroopa Parlamendilt, sest projekti püsikindlus ja kvaliteet sõltuvad jätkusuutliku rahastamis- ja haldusmudeli loomisest, probleemide lahendamisest seoses autoriõigustega kaitstud materjalide lausdigiteerimisega ning teadlikkuse tõstmisest sellise suure ettevõtmise tähtsusest liikmesriikide seas.

Peamised sisuga seonduvad probleemid

Kultuuritoodete, sh raamatute digiteerimine on kulukas ja ulatuslik ettevõtmine, mis nõuab tihedat koostööd õiguste omanike, kultuuriasutuste ning info- ja sidetehnoloogia firmade, samuti avaliku ja erasektori vahel.

Liikmesriigid ja nende kultuuriasutused otsustavad kooskõlas oma kultuuri- ja/või teabepoliitikaga, millist materjali nad digiteerivad ja Europeanasse lisavad.

Liikmesriikide panus Europeanasse on väga ebaühtlane nii lisatava materjali koguse kui ka liikide osas. Vaid 5% kõigist digitaalraamatutest on Europeana kaudu kättesaadavad. Peaaegu pooled neist pärinevad Prantsusmaalt. Suure panusega riigid on veel Saksamaa (16%), Madalmaad (8%) ja Ühendkuningriik (8%). Kõigi ülejäänud riikide panus on 5% või alla selle.

Kuna lausdigiteerimine kogub mujal maailmas juba hoogu, tuleb kiirema korras võtta tõsiselt käsile Euroopa kultuuripärandi ulatuslik digiteerimine. Erilist tähelepanu tuleks pöörata teostele, sh audiovisuaalmaterjalidele, mida ähvardab kahjustumine või hävimine.

Esialgne eesmärk oli koondada tähelepanu autoriõigustega kaitsmata tekstimaterjali potentsiaalile. Juriidilistel põhjustel ei hõlma Europeana lõppenud tiraažiga raamatuid (umbes 90% riiklike raamatukogude materjalidest) ega omanikuta teoseid (hinnanguliselt 10–20% riikide autoriõigusega kaitstud kogudest), mille autoreid ei ole võimalik kindlaks teha.

Samal ajal on selge, et tuleb leida lahendus küsimusele, kuidas hõlmata autoriõigusega kaitstud materjali. See on äärmiselt oluline, et vältida „20. sajandi musta auku” – olukorda, kus interneti kaudu võib ligi pääseda suurele hulgale enne 1900. aastat avaldatud kultuurimaterjalile, kuid väga vähesele materjalile lähemast minevikust. Selle ülesande täitmiseks peavad kultuuriasutused ja õiguste omanikud tegema tihedat koostööd, järgides täielikult autoriõigust käsitlevaid õigusakte.

Äärmiselt terav probleem on seotud omanikuta teostega, st teostega, mille õiguste omanikke on võimatu või äärmiselt raske leida. Pärast komisjoni 2006. aasta digiteerimist ja digitaalset säilitamist käsitlevat soovitust on enamik liikmesriike saavutanud vähest edu.

Omanikuta tööde küsimus on saanud suurema tähelepanu osaliseks tänu programmi Google Book Search kohtuasja käsitlevale kokkuleppele USAs, mis puudutab paljusid kõnealuseid töid. (Google Books on internetiteenuste turu ühe suurima osalise poolt välja töötatud äriprojekt. See võimaldab pärast võtmesõna-põhist otsingut veebis lugeda üldkasutatavaid raamatuid või väljavõtteid autoriõigustega kaitstud raamatutest.) Kokkulepe sõlmiti Google’i ning Ameerika Kirjastajate ühingu ja Autorite Kutseühingu vahel, et lahendada kohtumenetlus autoriõiguse rikkumises. See kokkulepe kehtib vaid juhtudel, kui Google kasutab raamatuid ärilisel eesmärgil USAs. Kui selle kokkuleppe tagajärjel muutuvad Euroopa autorite digiteeritud raamatud kättesaadavaks ainult USA territooriumilt, võib see tekitada teadmiste taseme ebavõrdsuse Euroopa ja USA vahel. Google võib nii sattuda de facto monopoolsesse situatsiooni, saades ainuvõimu raamatute otsingu, levitamise ja müügi üle.

Komisjon peab seetõttu tähelepanelikult jälgima olukorra edasist arengut. Tuleks võtta kõik vajalikud meetmed uue digitaalse lõhestatuse vältimiseks ning Euroopa ühiste huvide kaitseks pikemas perspektiivis. Euroopa tee erineb Google Booksi lähenemisviisist, kuna Europeana on ülemaailmselt kättesaadav teenus, mis püüdleb kvaliteetse sisu ja autoriõiguste täieliku austamise poole. Otsides lahendusi eri liikmesriikide väga erinevatest autoriõigusaktidest tulenevatele arvukatele probleemidele, tuleks nimetatud asjaolu silmas pidada.

Praegusel hetkel on algatused nagu projekt ARROW (Accessible Registries of Rights Information and Orphan Works), mis võimaldab igal kasutajal Euroopa tasandil väljatöötatud liidest kasutades veenduda, kas teos on saadaval, aegunud või omanikuta, ning saada teavet õiguste omanike kohta, väga kasulikud vahendid omanikuta teoste õiguste saamise hõlbustamiseks.

Praegu Euroopas toimuvate digiteerimisprojektide käigus on üles kerkinud probleem seoses üldkasutatavate materjalide staatusega pärast vormingu muutmist. On väga oluline, et analoogmaailmas üldkasutatavad raamatud jääksid üldkasutatavaks ka digitaalkeskkonnas, et neid saaks kasutada kõige laiem avalikkus. Euroopas eksisteerib mitmeid erinevaid lähenemisviise, mis tekitavad juriidilisi küsimusi digiteerimisel tekkivate õiguste kohta.

Üldkasutatava materjaliga seotud probleemide hulka kuulub näiteks võimalus, et digiteerimisega tekib uus kiht õigusi; et digiteeriv firma saab eksklusiivsed õigused avalikus omandis olevate teoste üle; et digiteerimise käigus tekkivad territoriaalsed piirangud kultuurilisele materjalile juurdepääsu osas.

Rahastamisküsimused

Europeana digitaalraamatukogu rahastamismudel on arenenud eranditult ühenduse rahastatavalt mudelilt (kuni 2009. aastani projekti EDLnet kaudu, mida kaasrahastati programmi eContentplus raames) mudelini, kus rahastamine ei toimu ainuüksi komisjoni (konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi) kaudu, vaid selles osalevad ka liikmesriigid, mõned kultuuriasutused ning erasektor (aastast 2009 kuni 2013. aasta lõpuni).

Tuleb välja töötada uusi rahastamisviise, et leida jätkusuutlik rahastamismudel pärast 2013. aastat.

Üks kavandatavaid võimalusi on loobuda praegusest projektipõhisest rahastamisest avaliku ja erasektori partnerluse ning avalike asutuste struktureerituma panuse kasuks.

Avaliku ja erasektori partnerlust on võimalik arendada mitmel kujul, nagu erasponsorlus, tasu Europeana veebisaidil antud viidete eest selliste avalik-õiguslike ja eraorganisatsioonide infosisule, kes saavad kõnealuse sisu eest tulu, ning kaugemaleulatuvad partnerlusmudelid, kus erasektor osaleb otseselt Europeana juhtimises ja selle toimimiseks vajaliku tulu loomises. Seda tuleks alati teha üldarusaadavate tingimuste ja ühiste suuniste alusel.

Avalikest vahenditest rahastamise mudelid peaksid hõlmama nii liikmesriikide suuremat panust kui ka ühenduse jätkuvat panust pärast 2013. aastat.

Viivitamatu ülesanne on tegeleda kujuneva Lissaboni strateegia raames lausdigiteerimise kuluka protsessiga. Üks võimalus edasiseks arenguks oleks katta osa digiteerimiskuludest ühenduse järgmise põlvkonna programmide kaudu ning seda järgmises mitmeaastases finantsraamistikus arvesse võtta. Praegune majanduslangus ei tohi olla põhjuseks vähendada infoühiskonna, digiteerimise jms rahastamist.

Tuleb korraldada asjakohane tulevase rahastamise kampaania (sh vahendite kogumise konverentsid), eesmärgiga suurendada teadlikkust Europeanast ning üldisemalt töömahust ja jõupingutustest, mis on vajalikud edu saavutamiseks Euroopa kultuuripärandi ulatuslikul digiteerimisel.

  • [1]  http://www.europeana.eu

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (5.2.2010)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

Europeana kohta – järgmised sammud
(2009/2158(INI))

Arvamuse koostaja: Ioan Enciu

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et vaba juurdepääs kultuuri- ja haridusteabele tuleb seada prioriteediks, et parandada haridus- ja elustandardeid;

B.   arvestades, et suurt hulka eri raamatukogudes hoitavaid digitaalseid teoseid ei ole tehtud üldsusele kättesaadavaks digitaalsete formaatide ühildamatuse tõttu, ja arvestades, et oma personali tõttu on raamatukogud kõige pädevamad asutused tegelemaks teoste digiteerimise protsessi järelevalve ja juhtimisega,

1.   soovitab komisjonil luua Europeana virtuaalne raamatukogu veebipõhise andmebaasina, et lihtsustada digitaalse materjali standardformaadi abil juurdepääsu kasutajatele ning tõsta digitaalsete teoste turvalisust, kuna üheainsa andmebaasi järelevalve vähendab käitus- ja hoolduskulusid;

2.   rõhutab, et silmas pidades kasu, mida kõik Euroopa kodanikud saavad Europeanale juurdepääsust, tuleks võimalikult kiiresti kavandada selle kättesaadavaks tegemine kõikides ametlikes keeltes;

3.   rõhutab, et digitaaltehnoloogia peaks kasu tooma puuetega inimestele ja võimaldama neil lihtsamalt haridust ja teavet saada, ja soovitab liikmesriikidel tagada täielik ja vaba juurdepääs Euroopa kollektiivsetele teadmistele ligipääsetavate formaatide ja kohandatud tehnoloogiate vahendusel, et tagada juurdepääs puuetega inimestele;

4.   palub komisjonil ja liikmesriikidel projekti juhtimist parandada ja tagada, et igas liikmesriigis oleks määratud pädev asutus digiteerimisprotsessi juhtimiseks ja järelevalveks, palub tõsta raamatukogude ja kultuurisisu tootjate teadlikkust Europeana-projektist ja koguda juba olemasolev digitaalne materjal otse tootjatelt, konverteerides selle ühtsesse digitaalsesse standardformaati, et võimaldada uue sisu viivitamatut lisamist Europeana andmebaasi; on seisukohal, et pikema aja jooksul tuleb kaaluda prioriteedi andmist olemasoleva digitaalse materjali kogumisele Euroopa Liidu kaasrahastatavate projektide osana ja selle lisamisele Europeana digitaalsele raamatukogule;

5.   teeb ettepaneku avaldada Europeana juhtimise võimalikult tõhusa koordineerimiseks avalik pakkumiskutse, milles on esitatud selged ja realistlikud eesmärgid, ning vajadusel tegevus uuesti hinnata;

6.   soovitab komisjonil paluda digitaalse sisu pakkujatel sertifitseerida veebilehed, millele Europeanas viidatakse;

7.   kutsub komisjoni üles looma eeskirjad, milles kehtestataks kirjastajatele ühtne lähenemisviis, et kirjastajad edastaksid samaaegselt trükki saatmisega teose digitaalse versiooni riiklikele hoidlatele, kes lisavad sisu Europeana andmebaasi, järgides rangelt autoriõigusi;

8.   soovitab komisjonil tagada keskkoolide, ülikoolide ja muude haridusasutuste õpilastele, üliõpilastele ja õpetajatele ning kõikidele isikutele, kes tõestatavalt osalevad uurimis- või teaduprojektis, tasuta juurdepääs Europeana raamatukogus sisalduvale kõikvõimalikule kultuuri- ja haridusteabele, ja samal ajal edendada Europeana digitaalseid ressursse kasutavaid teadus- ja arendusprojekte integreeritud tunnikonspektide, õppekavade ja õppetarkvara arendamise ja tasuta jaotamisega nii ametliku kui ka vabahariduse (elukestev õpe) vajadusteks; on seisukohal, et subsidiaarsus ei ole takistuseks Euroopa programmidele, sest nendes kasutatakse maksimaalselt teaduslikku ja tehnilist teavet, mis on kättesaadav haridussüsteemile tervikuna ning õpetajatele, üliõpilastele ja teadlastele;

9.   rõhutab, et Europeana pikk eluiga sõltub sobivate jätkusuutlike rahastamis- ja haldusmudelite valikust, ja et riiklikud vahendid peaksid moodustama selle rahastamisest märkimisväärse osa, kuid uusi rahastamismeetodeid – näiteks avaliku ja erasektori partnerlusi – tuleb samuti arvesse võtta ja arendada;

10.  soovitab komisjonil tulevikus kaaluda võimalust kehtestada nõue, et kõik digitaalsed ressursid, mida arendatakse tulevaste Euroopa Liidu kaasrahastatud teadus- ja arendusprojektide raames, tuleb üle anda Europeana digitaalsele raamatukogule, võttes arvesse kõiki intellektuaalomandi õigustest tulenevaid piiranguid;

11.  rõhutab vajadust kõrvaldada õiguslikud takistused ELi tasandil, et raamatukogud saaksid digiteerimistoiminguteks taotleda Euroopa Liidu rahastamist;

12.  soovitab komisjonil koostada suunised, et tagada kõikidele soovijatele võimalustele vastav juurdepääs Europeana sisule, olenemata sellest, milline rahastamismudel valitakse;

13.  palub komisjonil ja praegusel Madalmaades asuval haldusasutusel Europeanat tehniliselt ja esteetiliselt põhjalikult parandada ja lisaks teha analüüs raskustest, mis on seotud raamatukogudele digiteerimistoimingute tegemiseks vajalike rahaliste vahendite kindlakstegemise ja tagamisega;

14. palub komisjonil korraldada meedias ja internetis kampaania Europeana veebisaidi populariseerimiseks ja suunata andmeliiklus Euroopa serveritest Europeanasse, mis on digitaalsete andmete saamise põhiline allikas, ja soovitab liikmesriikidel ja kultuuriasutustel varustada seda saiti sisuga; nõuab samal ajal kõikide haridustasandite õpilastele ja õpetajatele suunatud erikampaania korraldamist, keskendudes Europeana digitaalsete ressursside kasutamisele hariduslikel eesmärkidel;

15.  on seisukohal, et selline kampaania on väga sarnane seda liiki meetmetega, mille puhul on juba kindlaks tehtud, et nende abil saab Euroopas ikka veel eksisteerivat digitaalset lõhet vähendada, millega tagatakse, et igaühel on asukohast olenemata juurdepääs Europeanale, muule veebisisule ja teabele ning sellest saadavale võimalikule kasule; soovitab nimetatud kampaania ja eriti Europeana võimalik kasutamine koolides rajada arusaamisele, et juurdepääs mahukamale sisule ja teabele veebis ei ole eesmärk iseeneses ning seetõttu tuleb kampaaniaid täiendada algatustega, mis stimuleerivad veebisisu ja teabe kriitilist analüüsi;

16.  soovitab komisjonil uurida võimalusi Euroopa asutuse loomiseks, mis koordineeriks riikide asutuste kaasamist digiteerimisprotsessi järelevalvesse, autoritasude maksmisse ja muude Europeana projektiga seotud küsimuste lahendamisse;

17.  soovitab komisjonil tagada, et puuetega inimeste jaoks valmistatakse digitaalsed eriversioonid, nagu digitaalsed audioraamatud, võimalikult suurest osast digitaalsest sisust;

18. soovitab komisjonil ja erasektori partnerinstitutsioonidel otsida infotehnoloogilisi lahendusi – nagu read-only ja copy protect formaadid – Europeana veebisaidil oleva digitaalse materjali jaoks, mille suhtes kohaldatakse autoriõigusi, ja et faili avalehel oleks link sisupakkuja kodulehele, kust dokumendi saab alla laadida pakkuja kehtestatud tingimustel;

19. soovitab komisjonil tungivalt nõuda digitaalsete teoste tööde elektroonilist standardformaati, et tagada digitaalsete dokumentide ühilduvus kasutajaliidese ja andmebaasiga;

20. teeb komisjonile ettepaneku, et riikide institutsioonide või erasektori partnerite antud digitaalsete materjalide tagavarakoopiad jääksid andmekandjatele, mis kuuluvad nendele institutsioonidele või partneritele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

4.2.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Zoltán Balczó, Bendt Bendtsen, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Lena Ek, Ioan Enciu, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Jacky Hénin, Edit Herczog, Arturs Krišjānis Kariņš, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Michèle Rivasi, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

António Fernando Correia De Campos, Francesco De Angelis, Ilda Figueiredo, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Ivailo Kalfin, Paweł Robert Kowal, Werner Langen, Marian-Jean Marinescu, Alajos Mészáros, Vladko Todorov Panayotov, Peter Skinner, Hannu Takkula, Silvia-Adriana Ţicău

õiguskomisjonI ARVAMUS (29.1.2010)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

Europeana kohta – järgmised sammud
(2009/2158(INI))

Arvamuse koostaja: Marielle Gallo

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   rõhutab omanikuta teoste (autoriõigusega kaitstud teosed, mille õiguste omajaid on vaatamata hoolikale otsimisele võimatu kindlaks teha) olulisust ning vajadust valdkondade kaupa täpselt kindlaks määrata omanikuta teoste hulk ja liik, et leida asjakohased lahendused;

2.   kutsub praeguse õiguskindlusetuse kõrvaldamiseks komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekut omanikuta teoste digiteerimise, säilitamise ja levitamise kohta, võttes arvesse nõuet õiguste omajat hoolikalt otsida ja talle tasu maksta;

3.   kutsub komisjoni üles välja töötama üle-euroopalist omanikuta teoste andmebaasi, mis võimaldaks vahetada teavet õiguste omajate kohta ja vähendada nende hoolika otsimisega kaasnevaid kulusid;

4.   rõhutab, et tuleb leida lahendus seoses kultuuriasutuste kollektsioonidesse kuuluvate eraeluliste dokumentidega (kirjavahetus, märkmed, fotod, filmid), mida ei ole kunagi avaldatud ega üldsusele kättesaadavaks tehtud ning mille puhul tekivad eraelu puutumatuse kaitse ja moraalse õiguse probleemid;

5.   rõhutab vajadust kaaluda võimalusi, mis julgustaksid kultuuriasutusi digiteerimiskava koostamise järgselt sõlmima õiguste omajatega kokkuleppeid teoste mitme riigi territooriumil kättesaadavaks muutmise kohta, ja edendada konkurentsivõimelise keskkonna arendamist, kaasates internetipõhised raamatupoed, et hõlbustada Euroopa kultuuripärandi levitamist kogu ELis;

6.   rõhutab ühisele Euroopa kultuuripärandile võrdse juurdepääsu võimaldamise tähtsust ja palub seetõttu liikmesriikidel kõrvaldada ELi sisesed tõkked, mis takistavad juurdepääsu Europeana sisu mõnele osale;

7.   rõhutab, et on oluline leida avaliku ja erasektori partnerluse tingimuste osas Euroopa tasandil ühtlustatud lähenemine ning põhjalikult läbi vaadata erasektoriga sõlmitud partnerluskokkulepped, mis käsitlevad digiteerimiskavasid, eelkõige ainuõiguse klauslite kehtivusaja, indekseerimise ja otsingumootoris raamatukogude endi poolt kasutatavatele digitaalsetele failidele viitamise, teenuste järjepidevuse, kokkulepete avalikkuse ning digiteerimise kvaliteedi seisukohast;

8.   kutsub komisjoni üles käivitama üldsusele suunatud ulatuslikku teavituskampaaniat Europeana olemasolu ja selle pakutavate teenuste kohta;

9.   palub komisjonil tagada, et Europeanaga seotud teavituskampaaniad ja sarnased teadlikkuse tõstmise aktsioonid toimuksid liikmesriikide vastavate partnerlusorganisatsioonide kaudu;

10. soovitab komisjonil aidata leida võimalusi ja vahendeid, mille abil juhtida liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et Europeana kasutajad otsivad olulisi teoseid, mis on kättesaadavad nende riikide kogudes, kuid mitte Europeana kaudu.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.1.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Christian Engström, Marielle Gallo, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Alexandra Thein, Cecilia Wikström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Piotr Borys, Sajjad Karim, Vytautas Landsbergis, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Toine Manders, Arlene McCarthy, Angelika Niebler

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.2.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Badia i Cutchet, Malika Benarab-Attou, Piotr Borys, Silvia Costa, Santiago Fisas Ayxela, Mary Honeyball, Cătălin Sorin Ivan, Petra Kammerevert, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Pál Schmitt, Marco Scurria, Timo Soini, Emil Stoyanov, Hannu Takkula, László Tőkés, Helga Trüpel, Gianni Vattimo, Sabine Verheyen, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ivo Belet, Nessa Childers, Nadja Hirsch, Catherine Soullie, Rui Tavares

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Roger Helmer