TEINE RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta
5.3.2010 - (KOM(2008)0637 – C6‑0340/2008 – 2008/0193(COD)) - ***I
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöör: Edite Estrela
Arvamuse koostaja(*):Rovana Plumb,
tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50
- 001-081 (PDF - 282 KB)
- 001-081 (DOC - 341 KB)
- 082-086 (PDF - 105 KB)
- 082-086 (DOC - 238 KB)
- 087-095 (PDF - 115 KB)
- 087-095 (DOC - 486 KB)
- 096-106 (PDF - 121 KB)
- 096-106 (DOC - 495 KB)
- 107-114 (PDF - 114 KB)
- 107-114 (DOC - 482 KB)
- 115-115 (PDF - 95 KB)
- 115-115 (DOC - 235 KB)
- 116-116 (PDF - 97 KB)
- 116-116 (DOC - 239 KB)
- 117-120 (PDF - 103 KB)
- 117-120 (DOC - 254 KB)
- 121-121 (PDF - 92 KB)
- 121-121 (DOC - 454 KB)
- 122-122 (PDF - 95 KB)
- 122-122 (DOC - 237 KB)
- 123-125 (PDF - 104 KB)
- 123-125 (DOC - 247 KB)
- 126-128 (PDF - 99 KB)
- 126-128 (DOC - 243 KB)
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta
(KOM(2008)0637 – C6‑0340/2008 – 2008/0193(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0637);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 137 lõiget 2 ja artikli 141 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0340/2008);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, artikli 153 lõiget 2 ja artikli 157 lõiget 3;
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. mai 2009. aasta arvamust[1];
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;
– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikleid 37, 55 ja 175;
– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esimest raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0267/2009);
– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni teist raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7‑0032/2010),
1. võtab vastu esimese lugemise seisukoha alljärgnevas sõnastuses;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Direktiivi pealkiri | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise ning töötajate töö- ja pereelu ühitamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Direktiivi reguleerimisala laiendamine on võimalik tänu kombineeritud õiguslikule alusele, mis hõlmab EÜ asutamislepingu artikli 141 lõiget 3. Samaaegne käsitlemine tugevdab ettevõtetele antavat sõnumit, et laste saamine peab hõlmama nii naisi kui ka mehi. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 4 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(4) Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 23 on keelatud igasugune sooline diskrimineerimine ning nõutud meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamist kõigis valdkondades. |
(4) Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 23 on keelatud igasugune sooline diskrimineerimine ning nõutud meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamist kõigis valdkondades, sealhulgas tasakaalu saavutamist töö- ja eraelu vahel. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 5 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(5 a) Euroopa Ühenduste Kohtu 26. veebruari 2008. aasta otsuses kohtuasjas C–506/06 Mayr vs Flöckner1 sedastas kohus, et naistöötaja ebasoodsasse olukorda asetamine põhjusel, et ta puudub töölt, kuna läbib kunstliku viljastamise protsessi, kujutab endast otsest soolist diskrimineerimist. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1 EKL 2008, lk I-01017. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 5 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(5 b) Rasedus- ja sünnituspuhkusel oleva naise õigus naasta rasedus- ja sünnituspuhkuselt samale või võrdväärsele töökohale on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuesti sõnastatud versioon)1 artiklis 15. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1 ELT L 204, 26.7.2006, lk 23. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Direktiivi 92/85/EMÜ muutmisakti ettepanekute loetelust on välja jäänud viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/54/EÜ artiklile 15, milles on reguleeritud naise õigused rasedus- ja sünnituspuhkuselt naasmisel. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 6 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(6 a) Lapsehoolduspuhkuse uuendatud raamkokkulepe, millele Euroopa sotsiaalpartnerid kirjutasid alla 18. juunil 2009, ei hõlma nõuetekohaselt hüvitise maksmise küsimusi ega eri tüüpi perepuhkusi, mistõttu see ei täida oma ülesannet tähtsa meetmena, mille eesmärk on paremini tasakaalustada lapsevanemate era- ja tööelu. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lapsehoolduspuhkuse raamkokkulepe on võrdsete võimaluste poliitika tähtis aspekt, sest sellega toetatakse töö-, era- ja pereelu ühitamist. Kuid raamkokkuleppes nähakse ette ainult miinimumnõuded ja seetõttu saab seda lugeda vaid esialgseks meetmeks. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 6 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(6 b) Barcelonas 15.–16. märtsil 2002. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes esitatud eesmärkides on märgitud, et liikmesriigid peaksid kõrvaldama tegurid, mis takistavad naistel tööturul osalemist, ja looma aastaks 2010 lastehoiuvõimalused vähemalt 90%-le lastest vanuses kolmandast eluaastast kuni kohustusliku koolieani ning vähemalt 33%-le alla kolmeaastastest lastest, võimaldades seda võrdselt nii linnades kui ka maapiirkondades. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 6 c (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(6 c) Komisjoni 4. juuli 2006. aasta teatises „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” märgitakse, et lapse õigused peaksid olema ELi prioriteet ja liikmesriigid peaksid järgima ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle lisaprotokolle, samuti aastatuhande arengueesmärke. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Teatises käsitletakse lapse õigusi ELi prioriteedina ja osutatakse, et liikmesriigid peaksid järgima ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle lisaprotokolle, samuti aastatuhande arengueesmärke. Käesolevat direktiivi arvesse võttes tähendab see tagamist, et kõiki lapsi saab toita emapiimaga ja neile on tagatud arenguvajadustele vastav nõuetekohane hoolitsus ning juurdepääs asjakohasele kvaliteetsele hooldusele. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 6 d (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(6 d) 16. aprillil 2002 vastu võetud ja 55. Maailma Tervishoiuassamblee resolutsiooniga 55.25 kinnitatud Maailma Terviseorganisatsiooni imiku ja lapse toitmise üldstrateegias märgitakse, et üksnes emapiimaga toitmine lapse esimesel kuuel elukuul tagab optimaalse kasvu ja arengu. Nimetatud resolutsiooni kohaselt peaksid liikmesriigid ergutama puhkuse andmist sellel eesmärgil. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 8 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(8 a) Kõikidel vanematel on õigus oma lapse eest hoolitseda. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 8 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(8 b) Käesoleva direktiivi rasedus- ja sünnituspuhkusega seotud sätted ei tohiks olla vastuolus liikmesriigis ette nähtud muude lapsehoolduspuhkuse eeskirjadega ja direktiiv ei tohiks neid eeskirju kahjustada. Rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ning lapsehoolduspuhkus täiendavad teineteist ja nende kombineerimine võimaldab töö- ja pereelu paremini ühitada. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni seletuskirjas tehakse kunstlikku vahet rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse vahel. Mõlemad puhkused eksisteerivad paralleelselt ja just nende kombineerimine võimaldab töö- ja pereelu paremini ühitada. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 8 c (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(8 c) Lapsendanud töötaja peaks omama bioloogilise vanemaga võrdväärseid õigusi ning saama rasedus- ja sünnituspuhkust samadel tingimustel. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kuigi selle direktiivi kohaldamisalas käsitletakse bioloogilist emadust, toob emaks saamine lapsendamise läbi kaasa samasugused kohustused, sama vastutuse ja samad raskused töö ja pereelu ühitamisel. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 9 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(9) Rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate haavatavus tingib vajaduse anda neile õigus vähemalt 18 nädala pikkusele katkestamatule rasedus- ja sünnituspuhkusele enne ja/või pärast sünnitust ning vähemalt kuuenädalasele kohustuslikule rasedus- ja sünnituspuhkusele pärast sünnitust. |
(9) Rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate haavatavus tingib vajaduse anda neile õigus vähemalt 20 nädala pikkusele katkestamatule rasedus- ja sünnituspuhkusele enne ja/või pärast sünnitust ning vähemalt kuuenädalasele kohustuslikule rasedus- ja sünnituspuhkusele pärast sünnitust. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 9 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(9 a) Puudega laste hooldamine kujutab endast töötavate emade jaoks erilist väljakutset, mida ühiskond tunnustama peaks. Puudega laste töötavad emad vajavad erikaitset, selleks on vaja võimaldada täiendavat rasedus- ja sünnituspuhkust, mille minimaalne kestus tuleks direktiivis kindlaks määrata. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 10 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(10) Rahvusvaheline Tööorganisatsioon soovitab rasedus- ja sünnituspuhkuse miinimumkestuseks 18 nädalat, mille jooksul makstakse naise varasema töötasuga võrdset hüvitist. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2000. aasta emaduse kaitse konventsiooniga on ette nähtud kuuenädalane kohustuslik puhkus pärast sünnitust. |
välja jäetud | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 10 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(10 a) Riigi tasandil kehtestatud perega seotud puhkust võib pidada käesoleva direktiivi tähenduses sünnituspuhkuseks, kui selle kestus ületab direktiivis 96/34/EÜ sätestatud kestuse. Sellise puhkuse korral tuleks maksta käesolevas direktiivis ette nähtud hüvitist ning selle suhtes kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud vallandamise, naasmisega samale või sellega võrdväärsele töökohale ja diskrimineerimisega seotud tagatisi. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
On oluline, et liikmesriigid, kes on mõlema vanema lapsehoolduspuhkuseks juba ette näinud pikema ajavahemiku, saavad oma soodsamad tingimused säilitada, ilma et see mõjutaks teisi liikmesriike või vähendaks käesoleva sünnituspuhkuse pikendamist Euroopa Liidus käsitleva ettepaneku võtta vastu direktiiv mõju. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(12 a) Artikli 11 lõike 2 punkti c kohane „võrdväärne” töökoht peaks tähendama töökohta, mis on eelmise töökohaga võrreldes samaväärne nii palga kui ka tööülesannete osas, või kui see ei ole võimalik, siis samalaadset töökohta, mis vastab töötaja kvalifikatsioonile ja saadavale palgale. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tööandja peaks tegema kõik võimaliku, et töötaja saaks tagasi varasemad töötingimused, kui see aga ei ole objektiivselt võimalik, tuleb töökohaga seotud õiguste tagamiseks kasutada paindlikkust. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(12 b) Pidades silmas demograafilisi suundumusi Euroopa Liidus, on sündimuse kasvu vaja toetada konkreetsete õigusaktide ja meetmete abil, et töö-, era- ja pereelu tõhusamalt ühitada. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 13 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(13) Seega tuleks naisi kaitsta diskrimineerimise eest raseduse või rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu ning ette tuleks näha piisavad õiguskaitsevahendid. |
(13) Seega tuleks naisi kaitsta diskrimineerimise eest raseduse või rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu ning ette tuleks näha piisavad õiguskaitsevahendid, et kaitsta nende õigust inimväärsetele töötingimustele ning pere- ja tööelu paremale ühitamisele. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 13 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(13 a) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud tööhõive ja sotsiaalpoliitika ministrite 29. juuni 2000. aasta resolutsioonis naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise kohta töö- ja pereelus1 ergutatakse liikmesriike kaaluma oma vastavate õigussüsteemide kohaldamisala läbivaatamist, et anda töötavatele meestele individuaalne ja võõrandamatu õigus saada isapuhkust, säilitades samal ajal töökohaga seotud õigused. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1EÜT C 218, 31.7.2000, lk 5. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Nõukogu ning tööhõive ja sotsiaalpoliitika ministrite 29. juuni 2000. aasta resolutsioonis ergutatakse liikmesriike kaaluma oma vastavate õigussüsteemide kohaldamisala läbivaatamist, et anda töötavatele meestele individuaalne ja võõrandamatu õigus saada isapuhkust, säilitades samal ajal töökohaga seotud õigused. Enamik liikmesriike suhtus sellesse positiivselt. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 13 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(13 b) Et aidata töötajatel ühitada töö- ja pereelu, on oluline võimaldada pikemat rasedus- ja sünnituspuhkust ning isapuhkust, kaasa arvatud alla 12 kuu vanuste laste lapsendamise puhul. Alla 12 kuu vanuse lapse lapsendanud töötajal peaks olema bioloogilise vanemaga samad õigused ja ta peaks saama samadel tingimustel rasedus- ja sünnituspuhkust ning isapuhkust. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 13 c (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(13 c) Et aidata töötajatel ühitada töö- ja pereelu ning saavutada tõeline sooline võrdõiguslikkus, on oluline, et meestel oleks õigus tasustatud isapuhkusele, mis – välja arvatud kestuse osas – antakse rasedus- ja sünnituspuhkusega võrdsel alusel, pidades silmas vajalike tingimuste järkjärgulist kehtestamist. See õigus tuleks anda ka abielus mitteolevatele paaridele. Liikmesriikidel soovitatakse kaaluda, kas nende õigussüsteemide kohaselt võiks anda meestele individuaalse ja mitteülekantava õiguse saada isapuhkust, säilitades samal ajal töökohaga seotud õigused. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 13 d (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(13 d) Tuleks tagada kõik tingimused emaduse ja isaduse tõhusaks kaitseks, arvestades rahvastiku vananemist Euroopa Liidus ja komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus”. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Arvestades demograafilisi muutusi ja seda, et on tähtis, et lapsi oleks rohkem, tuleb tagada tõhusad rasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkuse tingimused. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 13 e (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(13 e) Komisjoni rohelises raamatus „Silmitsi demograafiliste muutustega: uus põlvkondadevaheline solidaarsus” tõdetakse, et sündimus liikmesriikides on madal, mis ei ole rahvastiku taastootmiseks piisav. Seetõttu tuleb võtta meetmeid, millega parandatakse töötajate töökohal valitsevaid tingimusi enne rasedust, selle ajal ja pärast seda. On soovitav eeskuju võtta kõrge sündimusega liikmesriikide parimatest tavadest, millega tagatakse naiste tööturule jäämine. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 13 f (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(13 f) Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 2007. aasta detsembri järeldustes naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise kohta tööelus, majanduskasvus ja sotsiaalses ühtekuuluvuses tunnistas nõukogu, et meetmed, mis võimaldavad ühitada tööelu pere- ja eraeluga, on olulised soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks tööturul. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 2007. aasta detsembri järeldustes naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise kohta tööelus, majanduskasvus ja sotsiaalses ühtekuuluvuses tunnistas nõukogu, et meetmed, mis võimaldavad ühitada tööelu pere- ja eraeluga, on olulised soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks tööturul. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 16 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(16 a) Rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlevad sätted oleksid mõttetud, kui nendega ei kaasne töölepingust tulenevate kõikide õiguste säilimine, sealhulgas palga säilimine täies ulatuses ja õigus võrdväärsele toetusele. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Naised peaksid saama hüvitist täispalga ulatuses, et nende majanduslik olukord ei halveneks emaduse tõttu. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 18 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(18 a) Liikmesriikidelt nõutakse tungivalt, et nad kehtestaksid oma siseriiklikus õigussüsteemis meetmed, mis tagavad, et kahju, mis töötajale on tekitatud käesolevas direktiivis kehtestatud kohustuste eiramise tagajärjel, hüvitatakse või heastatakse reaalselt ja tõhusalt liikmesriigi poolt asjakohaseks peetaval viisil, mis on hoiatav, tõhus ja kantud kahjuga proportsionaalne. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 19 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(19 a) Diskrimineerimise ohvritele tuleks tagada piisavad õiguskaitsevahendid. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus, kui liikmeriigid seda asjakohaseks peavad, osaleda menetlustes kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks siseriiklike kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 19 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(19 b) Liikmesriigid peavad ergutama ja edendama sotsiaalpartnerite aktiivset osalust, et tagada asjaosaliste parem teavitamine ja tõhusam korraldus. Ergutades dialoogi sotsiaalpartneritega, saaksid liikmesriigid rohkem tagasisidet, parema ülevaate käesoleva direktiivi praktilisest rakendamisest ja tõenäoliselt tekkivatest probleemidest, eesmärgiga kaotada diskrimineerimine. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Sotsiaalpartnerite osalus on diskrimineerimise kaotamise püüetes väga oluline. Nende andmevõrgud võivad olla töötajatele täiendavaks teabekanaliks oma õiguste kohta ning liikmesriikidele tagasiside allikaks, kuna sotsiaalpartneritel on tõenäoliselt tekkida võivate probleemidega suuremad kogemused. Seetõttu peame oluliseks tagada nende aktiivne osalus ja algatada avatud dialoog. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 20 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(20) Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded ja antakse seega liikmesriikidele võimalus kehtestada või säilitada soodsamaid sätteid. Käesoleva direktiivi rakendamisega ei või põhjendada liikmesriigis valitseva olukorra halvenemist. |
(20) Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded ja antakse seega liikmesriikidele võimalus kehtestada või säilitada soodsamaid sätteid. Käesoleva direktiivi rakendamisega ei tohiks põhjendada liikmesriigis valitseva olukorra halvenemist, eriti siseriiklike õigusnormide puhul, mis isapuhkuse ning rasedus- ja sünnituspuhkuse kombineerimise puhul näevad emale ette õiguse vähemalt 20 nädala pikkusele puhkusele, mis antakse enne ja/või pärast sünnitust ning mille jooksul makstakse vähemalt käesolevas direktiivis ette nähtud tasemel hüvitist. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni 16. aprilli 2002. aasta soovitusele imiku ja lapse toitmise üldstrateegia kohta tagab üksnes emapiimaga toitmine lapse esimesel kuuel elukuul optimaalse kasvu ja arengu. Seda soovitust järgides on miinimumnõudeks kehtestatud 20 nädalat. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 20 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(20 a) Liikmesriigid peaksid ergutama dialoogi sotsiaalpartnerite vahel ja valitsusväliste organisatsioonidega, et olla teadlik erinevatest diskrimineerimise vormidest ja nende vastu võidelda. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 b (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 1 – lõige 1 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kuna ettepaneku õiguslikule alusele lisati EÜ asutamislepingu artikkel 141, on täiendava sätte eesmärk laiendada direktiivi reguleerimisala ja võimaldada selliste teemade hõlmamist, nagu paindlik töökorraldus ja isapuhkus. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 c (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 2 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 d (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 3 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
On oluline kohandada juhendeid hiljutiste arengute ja teadmistega. Lisaks puudutavad tervise ja ohutusega seotud ohud nii mehi kui ka naisi ning neid tuleks üldisemalt arvesse võtta, kuna need on olulised juba enne eostamist. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 e (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 4 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Oluline on edendada ennetavat lähenemist, mis tagaks piisava riskide hindamise töökohas, kus töötavad viljakas eas naised ja mehed. Geneetilisi muutusi ja anomaaliaid tekitavad tegurid, mis põhjustavad viljatust, väärarenguid ja kromosoomi aberratsioone, võivad kahjustada enne viljastamist nii mehi kui ka naisi ja kahjustavad eelkõige loodet. Lisatakse lõige 4 ja 5, kuna kõik teised tervist ja ohutust käsitlevad direktiivid sisaldavad sätteid töötajate ja nende esindajate teavitamise ning nendega konsulteerimise kohta. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 f (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 5 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lõigete 2 ja 3 praegune sisu annab tööandjale liiga suure võimaluse väita, et ta ei saa kohandada töökohta või pakkuda teist tööd. Sõnastuse „või kui on nõuetekohaselt põhjendatud, et selline nõudmine ei ole mõistlik” väljajätmisega parandatakse naiste tööhõivevõimalusi, kuna tööandjal on väiksemad võimalused väita, et alternatiivide pakkumine ei ole tehniliselt või objektiivselt võimalik. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 g (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 6 – lõige 2 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rasedad töötajad tuleks vabastada mitte üksnes ohtlikest, vaid ka suurt füüsilist pingutust nõudvatest või tervist ohustavatest ülesannetest. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 h (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 7 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 1 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
20-nädalane rasedus- ja sünnituspuhkus on piisavalt pikk, et võimaldada naistel toita lapsi rinnaga (mis peaks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovituse kohaselt olema ainuke toitmisviis) headel tingimustel. See oleks ka piisav aeg sünnitusest taastumiseks ja tugeva sideme loomiseks ema ja lapse vahel. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
On oluline, et liikmesriigid, kes on mõlema vanema lapsehoolduspuhkuseks juba ette näinud pikema ajavahemiku, saavad oma soodsamad tingimused säilitada, ilma et see mõjutaks teisi liikmesriike või vähendaks käesoleva sünnituspuhkuse pikendamist Euroopa Liidus käsitleva ettepaneku võtta vastu direktiiv mõju. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 1 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
20-nädalane rasedus- ja sünnituspuhkus on piisavalt pikk, et võimaldada naistel toita lapsi rinnaga (mis peaks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovituse kohaselt olema ainuke toitmisviis) headel tingimustel. See oleks ka piisav aeg sünnitusest taastumiseks ja tugeva sideme loomiseks ema ja lapse vahel. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
On oluline, et liikmesriigid, kes on mõlema vanema lapsehoolduspuhkuseks juba ette näinud pikema ajavahemiku, saavad oma soodsamad tingimused säilitada, ilma et see mõjutaks teisi liikmesriike või vähendaks käesoleva sünnituspuhkuse pikendamist Euroopa Liidus käsitleva ettepaneku võtta vastu direktiiv mõju. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 2 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 2 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 2 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ. Artikkel 8 – lõige 2 c (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 2 d (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 4 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 5 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 5 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 5 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Füüsilisest isikust ettevõtjaid ei tohiks kohelda erinevalt ega anda neile vähem õigusi kui palgatöötajatele. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 5 c (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selle muudatusettepaneku eesmärk on suurendada liikmesriikide teadlikkust vajadusest käsitleda sünnitusjärgset depressiooni haigusena, arvestades, et see tabab 10–15% naistest ja sellel on märkimisväärne mõju töö- ja pereelule. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 a (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 b (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 10 – punkt 1 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 10 – punkt 3 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Liikmesriigid peaksid rasedatele tagama võrdse juurdepääsu tööturule, et rasedus ei ohustaks naiste karjääri ja kutsealase arengu võimalusi üksnes sellepärast, et raseda töötaja töölevõtmine tähendab tööandjale lisakoormust. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 10 – punkt 4 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 10 – lõige 4 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Käesolev meede võib aidata kaasa era-, pere- ja tööelu edukamale ühitamisele, võimaldades töötajal paremini ja sujuvamalt uue olukorraga kohaneda. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt -a (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 1 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Naised peaksid saama hüvitist täispalga ulatuses, et nende majanduslik olukord emaduse tõttu ei halveneks. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – lõige 1a | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Konsulteerimine naise poolt vabalt valitud arstiga aitab välja selgitada, kas naine on tegelikult haige või mitte. Edasisi meetmeid tuleks võtta üksnes läbivaatuse konkreetse tulemusele toetudes. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a a (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 1 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rasedate töötajate tervise ja ohutuse kaitse peaks olema üks käesoleva direktiivi olulisi eesmärke. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a b (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 2 – alapunkt b | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Naised peaksid saama hüvitist täispalga ulatuses, et nende majanduslik olukord emaduse tõttu ei halveneks. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a c (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 2 – alapunkt b a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rasedus- ja sünnituspuhkusel olevate töötajate ametikoha palga tõusu korral peaks see nende suhtes automaatselt jõustuma, et nad ei peaks oma rasedus- ja sünnituspuhkust katkestama ainult selleks, et saada osa palgatõusust ja seejärel uuesti puhkusele jääda. Selles suhtes väheneb ja lihtsustub tööandja jaoks ka haldustöö. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 2 – alapunkt c | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Samaväärseks peetaval töökohal peavad olema varasemaga võrdväärne töötasu, ametikategooria ja tööülesanded. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
See punkt on oluline, sest kui ilmnevad erakorralised asjaolud (näiteks finantskriis), mis võivad kahjustada rasedus- ja sünnituspuhkusel viibiva naise olukorda ja mille tõttu ta võib oma õigused kaotada, võib tema seisund töökohal ohtu sattuda, kui ümberstruktureerimise tagajärgi ei arutata koos tööandjaga. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b a (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 2 – alapunkt c a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Eesmärk on tagada, et emakssaamine ei kahjustaks naise karjääriväljavaateid. Tööandja peaks asjaomase töötajaga konsulteerides võtma vajalikud haridus- ja koolitusmeetmed, et kindlustada töötaja karjäärivõimaluste säilimine. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b b (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 2 – alapunkt c b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Oluline on, et töötajatele rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal makstavad toetused ei kahjustaks nende pensioniõigusi. Liikmesriigid peaksid seda vältima ja võimaliku pensioniõiguste kaotuse kompenseerima. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt c Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 3 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt c a (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 3 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Täpsustus, et hüvitis ei tohi olla madalam kui tervishoiuhüvitis, tagab, et direktiivis võetakse arvesse väga madalapalgalisi emasid, keda on eriti palju uutes liikmesriikides. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt c b (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 3 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rasedus- ja sünnituspuhkusel olevate töötajate ametikoha palga tõusu korral peaks see nende suhtes automaatselt jõustuma, et nad ei peaks oma rasedus- ja sünnituspuhkust katkestama ainult selleks, et saada osa palgatõusust ja seejärel uuesti puhkusele jääda. Selles suhtes väheneb ja lihtsustub tööandja jaoks ka haldustöö. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt c c (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 4 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Oluline on kaotada direktiivi 92/85/EMÜ artikli 11 punktis 4 sätestatud töötasu või toetuse saamise kriteeriumid, kui kõigil naistel on samaväärne õigus saada tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkust viisil, mis oleks kooskõlas töötajate liikuvuse ning ELi paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtetega. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjonil ei ole mõtet oma ettepanekuga tunnistada õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, kui samas lubatakse naistel töölt lahkuda ja kaotada sissetulek, kui nad ei vasta tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkuse saamiseks siseriiklike õigusaktidega sätestatud tingimustele. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt d a (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 5 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt d b (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 5 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Arstlikud läbivaatused on rasedatele kohustuslikud ning äärmiselt olulised loote normaalseks arenguks, mistõttu tööandja peab seda arvestama ja tagama rasedate tööaja paindlikkuse. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – punkt d c (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 5 c (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lastehoiuasutuste puudus on ELis vaieldamatu tegelikkus. See säte on ülioluline, et vältida naiste tööst loobumist, kuna nad peavad hoolitsema väikelaste eest. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 a (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 b (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 12 a | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Diskrimineerimine seoses rasedusega vastab juba soolise diskrimineerimise kriteeriumidele. Direktiivis 2006/54/EMÜ sätestatud tõendamiskohustuse tühistamist võib samuti rakendada. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 a (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 12 a a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 12 b | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kaitse laiendamine tunnistajatele võimaldab tagada, et nad saavad anda kaebuste käsitlemisel usaldusväärseid tunnistusi, kartmata diskrimineerimist. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 12 c | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kahju hüvitamise õiguste piiramise keelustamisega piirab EL ebaproportsionaalselt liikmesriigi siseriiklike reeglite kehtestamise õigust ja sunnib teda üle võtma detailseid sätteid, mis ei ole liikmesriigi menetlusõigusega kooskõlas. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 12 d | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – lõige 1 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1 a. Liikmesriigid võivad võtta ennetavaid meetmeid rasedate töötajate ja vastsündinud laste emade kaitse ja ohutuse tagamiseks töökohal. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Stress töökohal võib mõjutada rasedate töötajate ja vastsündinud laste emade psüühikat ja seega ka loodet või vastsündinut. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – lõige 2 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2 b. Käesoleva direktiivi sätted võetakse üle liikmesriikides sõlmitavatesse kollektiiv- ja individuaalsetesse töölepingutesse. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Sageli ei kasuta naistöötajad oma õigusi, kuna nad ei tea, et seadus neid kaitseb. Kui töölepingutes nendele õigustele viidatakse, saab selgemaks, milline õigusakt konkreetses olukorras kehtib. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 4 – lõige 1 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. Liikmesriigid ja riiklikud võrdõiguslikkusega tegelevad asutused edastavad hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist] ning seejärel iga viie aasta tagant komisjonile kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule koostada aruande käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 92/85/EMÜ kohaldamise kohta. |
1. Liikmesriigid ja riiklikud võrdõiguslikkusega tegelevad asutused edastavad hiljemalt [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist] ning seejärel iga kolme aasta tagant komisjonile kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule koostada aruande käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 92/85/EMÜ kohaldamise kohta. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 4 – lõige 2 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2. Komisjoni aruandes võetakse vajaduse korral arvesse sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide seisukohti. Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõttele antakse aruandes muu hulgas hinnang, kuidas võetud meetmed on mõjunud naiste ja meeste olukorrale. Vastavalt saadud andmetele sisaldab aruanne vajaduse korral ettepanekuid käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 92/85/EMÜ läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks. |
2. Komisjoni aruandes võetakse vajaduse korral arvesse sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide seisukohti. Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõttele antakse aruandes muu hulgas hinnang, kuidas võetud meetmed on mõjunud naiste ja meeste olukorrale. Aruanne hõlmab samuti mõjuhinnangut, milles analüüsitakse rasedus- ja sünnituspuhkuse kestuse pikendamise ning isapuhkuse kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku mõju Euroopa Liidu tasandil. Vastavalt saadud andmetele sisaldab aruanne vajaduse korral ettepanekuid käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 92/85/EMÜ läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tuleb täpselt hinnata rasedus- ja sünnituspuhkuse kestuse märkimisväärse pikendamise maksumust ja kasu nii naiste kui ka ühiskonna jaoks. Rinnaga toitmise hõlbustamine võib muu hulgas aidata vähendada tervishoiukulusid ning avaldada positiivset mõju keskkonnale ja leibkondade ostujõule. |
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse direktiivi 92/85/EMÜ, tahetakse parandada rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate turvalisust ja tervishoidu. See ettepanek, mis on osa komisjoni töö- ja eraelu parema ühitamise paketist, on üks meetmetest soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tööturul.
Direktiivi 92/85/EMÜ läbivaatamine on vajalik, kuid komisjoni pakutud ümbersõnastamine ei vasta veel soovitule, seda nii meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamise osas tööturul kui ka töö- ja eraelu ühitamise edendamise osas, eelkõige sellepärast, et see ei soodusta vanemlike kohustuste jagamist.
EÜ asutamislepingu artikli 141 lisamine käesoleva ettepaneku õiguslikule alusele – ettepaneku õiguslik alus koosneb nüüd EÜ asutamislepingu artikli 137 lõikest 2 (töötajate tervise ja turvalisuse kaitse) ja artikli 141 lõikest 3 (meeste ja naiste võrdsed võimalused) – muudab direktiivi olemuselt tasakaalustatumaks. Lisaks võimaldab õigusliku aluse laiendamine lisada sätteid, mis kaitsevad emasid ja isasid, kelle roll ühiskonnas on äärmiselt tähtis.
Ettepanekuga tehtud muudatused puudutavad eelkõige rasedus- ja sünnituspuhkuse minimaalse kestuse pikendamist 14 nädalalt 20 nädalani, rasedus- ja sünnituspuhkusel olevale töötajale täispalgaga võrdse hüvitise maksmise põhimõtet, töökohas ohutus- ja tervishoiunõuete kehtestamist ja vallandamise keelamist.
2. Vanemlike kohustuste jagamine
ELi sotsiaalmeetmete kavas on prioriteedina nimetatud vajadust edendada nii naistele kui ka meestele suunatud töö- ja eraelu ühitamist hõlbustavat poliitikat. Tööelu parem ühitamine eraeluga on ka üks kuuest naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes 2006–2010 määratletud esmatähtsast tegevusvaldkonnast.
Euroopa Liit seisab praegu silmitsi demograafiliste probleemidega, mis on tingitud väikesest sündimusest ja kasvavast eakate osakaalust. Töö- ja pereelu tasakaalu soodustavate sätete parandamine aitab toime tulla elanikkonna vähenemisega.
Kuid ühiskonnas esinevad soostereotüübid, mis takistavad naiste pääsu tööle ja eelkõige headele töökohtadele, on visad kaduma. Endiselt peetakse naisi ja mitte mehi põhivastutajateks laste ja teiste ülalpeetavate hooldamise eest, kusjuures ei ole harvad juhud, kus naised peavad tegema valiku emaduse ja erialase eneseteostuse vahel. Naisi peetakse sageli „suure riskiga”, „teisejärgulisteks” või „problemaatilisteks” töötajateks seetõttu, et nad võivad suure tõenäosusega rasestuda ja kasutada õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele. Seetõttu on väga oluline, et uued puhkuse-eeskirjad lõhuksid, mitte ei tugevdaks ühiskonnas levinud stereotüüpe.
Rasedus- ja sünnitus-, isa- ja vanemapuhkust käsitlevad õigusaktid on olemas mitmes liikmesriigis, samas kui ELi tasandil on olemas direktiivid rasedus- ja sünnituspuhkuse (direktiiv 92/85/EMÜ) ja vanemapuhkuse (direktiiv 96/34/EÜ) kohta, kuid puudub õigusakt isapuhkuse kohta.
Emadus ja isadus on põhiõigused, mis on ühiskonna tasakaalu jaoks väga tähtsad. Seetõttu on soovitav, et direktiivi 92/85/EMÜ läbivaatamisest oleks kasu töötavatele naistele, kaitstes ema ja isa rolli, eelkõige meetmete kaudu, mis innustavad mehi võtma perekondlikke kohustusi.
Mõlema vanema osalemine lapse elus alates esimestest elukuudest on väga oluline, et tagada lapse terve füüsiline, emotsionaalne ja vaimne areng. Seetõttu tuleb ühenduse õigusaktidega näha ette ka tasustatud isapuhkus, mida saab kasutada rasedus- ja sünnituspuhkusega samal ajal. Ka lapsendamise puhul peaks olema õigus saada puhkust, mida tuleks jagada paari mõlema poole vahel.
3. Rasedus- ja sünnituspuhkuse kestus
Kuna 18-nädalane rasedus- ja sünnituspuhkus on paljudes liikmesriikides juba olemas, tähendab pikendamine 4 nädala võrra (praeguselt 14 nädalalt 18 nädalani) väikest muudatust, millel on tõenäoliselt vähetähtis mõju paljude liikmesriikide praegusele õigusele. Pealegi soovitab meeste ja naiste võrdseid võimalusi käsitlev nõuandekomitee rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamist 24 nädalani.
Raportööri arvates on 20 nädalat sobiv selleks, et aidata naistel taastuda sünnitusest, innustada rinnaga toitmist ja aidata luua tugev side lapsega. Pikem ajavahemik võib halvendada naiste võimalusi tööturule naasta.
Ka minimaalset sünnitusjärgset puhkust tuleb pikendada kuue nädalani, et innustada naisi toitma last võimalikult kaua rinnaga.
Komisjoni ettepanekuga ei lisata sätteid rinnaga toitmise kohta. Võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni soovitust A55/15 rinnaga toitmise tähtsuse kohta esimestel elukuudel ja ILO 2000. aasta konventsiooni nr 183 artiklit 10, milles soovitatakse tagada naistele õigus ühele või enamale pausile päevas või igapäevase tööaja lühendamisele rinnaga toitmiseks, pooldab raportöör põhimõtet, et rinnaga toitmiseks tuleb lühendada tööaega, ilma et sellega kaasneks mis tahes õigustest ilmajäämine.
4. Tasu
Komisjoni ettepanekus nähakse rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ette täispalk, mis võrdub viimase kuupalgaga või keskmise kuupalgaga. Kuid see säte ei ole kohustuslik.
Täispalga maksmine puhkuse ajal tagab selle, et naiste majanduslik olukord ei halvene emaduse kasuks otsustamisega. Hüvitis ei tohi olla väiksem kui 85% viimasest kuupalgast või keskmisest kuupalgast. See on piisav tase, mis tagab selle, et perekondi, eelkõige ühe vanemaga perekondi, ei ähvarda vaesuseoht ega sotsiaalne tõrjutus.
5. Vallandamise keelamine
Üldiselt on vallandamise keelamise ja töötajate õiguste kohta esitatud muudatused positiivsed. Neid õigusi tuleks laiendada isadele isapuhkuse ajal.
Komisjoni ettepanekus keelatakse vallandamine raseduse algusest kuni kuue kuu möödumiseni rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpust. Viimast ajavahemikku tuleks pikendada aastani, sest paljudes olukordades on naistöötaja kohustatud kohanema uute tööoludega, mis nõuab aega.
Raportöör toetab selles valdkonnas tehtud muudatusi, sh õigust naasta samale või võrdväärsele töökohale ning õigust töötaja äraolekul tekkinud paranenud töötingimustele. Ta on siiski seisukohal, et tuleb tagada, et nn võrdväärne töökoht on tõepoolest eelmise töökohaga sisuliselt samaväärne nii palga kui ka tööülesannete osas.
6. Paindlik töökorraldus
Raportöör peab oluliseks, et naistöötajale antaks rasedus- ja sünnituspuhkuselt naasmisel võimalus taotleda tööandjalt tööaja ja -korralduse muutmist. Tööandja peab selliseid taotlusi mitte üksnes arvestama, vaid ka rahuldama, kui need on põhjendatud.
Seda õigust tuleb laiendada ka isadele, et edendada perekohustuste jagamist naiste ja meeste vahel. Asjaolu, et neid sätteid kasutavad rohkem naised kui mehed, tekitab nende vahel tasakaalutust, millel on negatiivne mõju naiste olukorrale töökohal ja nende majanduslikule sõltumatusele.
Raportöör peab oluliseks lisada uus säte, mis annab rasedale, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvatele töötajale, samuti isapuhkust võtnud isale võimaluse keelduda ületunnitööst.
7. Tervis ja ohutus
Riski hindamisel on käesolevas ettepanekus keskne koht. Ometi ei ole konkreetselt nimetatud ühtegi ennetusmeedet laste saamist ohustavate riskide kõrvaldamiseks. Sätted ei kohusta tööandjat võtma mingeid meetmeid töötaja rasedusest teada saamiseni, mis tavaliselt juhtub seitsmenda või kaheksanda nädala paiku, ent loote väärarengu oht on suurim esimestel rasedusnädalatel.
Geneetilisi muutusi ja anomaaliaid tekitavad tegurid, mis põhjustavad viljatust, väärarenguid ja kromosoomi aberratsioone, võivad kahjustada enne viljastamist nii mehi kui ka naisi ja kahjustavad eelkõige loodet.
Raportöör peab seda murettekitavaks ja on seisukohal, et rasedaid, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvaid töötajad ei tohiks vaadelda eraldi. On oluline edendada ennetavat lähenemist, mis tagaks piisava riskide hindamise töökohas, kus töötavad viljakas eas naised ja mehed.
8. Mõju hindamine
Raportöör peab vajalikuks hinnata täpselt rasedus- ja sünnituspuhkuse kestuse märkimisväärse pikendamise maksumust ja kasu nii naiste kui ka ühiskonna jaoks. Rinnaga toitmise hõlbustamine võib muu hulgas aidata vähendada tervishoiukulusid ning avaldada positiivset mõju keskkonnale ja leibkondade ostujõule.
Raportöör peab isapuhkust isadele pakutavaks hüveks, kuid selle mõju jagab kogu perekond, eelkõige laps, kellel on kasu mõlema vanema kohalolekust. Isapuhkuse sättel, mis tagab lapse varajases eluetapis tema eest hoolitsemisel ühise vastutuse, peaks olema positiivne mõju tervishoiukuludele, sest see suurendab ema ja lapse elukvaliteeti ja heaolu.
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUSÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
29.1.2010
Pr Eva-Britt Svensson
Esimees
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
BRÜSSEL
Teema: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (KOM(2008)0637 – C6 0340/2008 – 2008/0193(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta
Austatud proua esimees
Palusite 12. jaanuari 2010. aasta kirjas õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 2 arvamust komisjoni kõnealuse ettepaneku õigusliku aluse kehtivuse kohta.
Õiguskomisjon arutas eespool mainitud küsimust 28. jaanuari 2010. aasta koosolekul.
Komisjoni ettepaneku õiguslikuks aluseks on EÜ asutamislepingu artikli 137 lõige 2 koos artikli 141 lõikega 3. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist saab õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõige 2 ja artikli 157 lõige 3.
Mõnede vastutava komisjoni liikmete esitatud muudatusettepanekutes on soovitatud jätta viide artikli 157 lõikele 3 direktiivi ettepaneku preambulist välja. Seega on küsimus selles, kas direktiivi ettepanek võib põhineda üksnes artiklil 153.
Menetluse seisukohast ei põhjusta kahe artikli kombineerimine mingeid raskusi, sest mõlemal juhul kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Raskusi ei põhjusta ka asjaolu, et artikli 153 lõike 2 kohaselt tuleb konsulteerida Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega, artikli 157 kohaselt aga ainult Majandus- ja Sotsiaalkomiteega.
I. Euroopa Liidu toimimise lepingu asjaomased artiklid
Artikkel 157
1. Iga liikmesriik tagab meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise.
2. Käesolevas artiklis mõistetakse tasu all harilikku põhi- või miinimumpalka või mõnd muud tasumoodust kas rahas või boonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab.
Võrdne tasu ilma soolise diskrimineerimiseta tähendab, et:
a) ühe ja sama tükitööna tehtava töö eest arvestatakse tasu ühe ja sama mõõtühiku alusel;
b) ajatöö eest ühel ja samal töökohal on ühesugune tasu.
3. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes.
4. …
Artikkel 153
1. Pidades silmas artikli 151 eesmärkide saavutamist, toetab ja
täiendab liit liikmesriikide meetmeid järgmistes valdkondades:
a) eelkõige töökeskkonna parandamine, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust;
b) töötingimused;
c) töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse;
d) töötajate kaitse, kui nende tööleping lõpetatakse;
e) töötajate teavitamine ja ärakuulamine;
f) töötajate ja tööandjate huvide esindatus ja kollektiivne kaitse, sealhulgas ühine otsusetegemine, kui lõikest 5 ei tulene teisiti;
g) seaduslikult liidu territooriumil elavate kolmandate riikide kodanike töötingimused;
h) tööturult väljatõrjutud isikute integreerimine, ilma et see piiraks artikli 166 kohaldamist;
i) meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl;
j) sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine;
k) sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimine, ilma et see piiraks punkti c kohaldamist.
2. Selleks võivad Euroopa Parlament ja nõukogu:
a) ….
b) lõike 1 punktides a–i osutatud valdkondades direktiivide abil vastu võtta miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, arvestades igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju. Sellistes direktiivides hoidutakse haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.
Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega.
…..
3. …
II Komisjoni valitud õiguslik alus
Komisjon põhjendab kahe õigusliku aluse kasutamist järgmiselt: Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikel 2 ja artikli 157 lõikel 3. Kuigi direktiiv 92/85/EMÜ põhineb ... [praegu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 153] ja on üksikdirektiiv tervise ja ohutuse direktiivi (direktiiv 89/391/EMÜ) raamistikus, nimetatakse käesolevas ettepanekus õigusliku alusena ka EÜ asutamislepingu artiklit 157. Rasedus- ja sünnituspuhkus on rasedate ja hiljuti sünnitanud töötajate tervise ja ohutuse kaitse seisukohalt ülimalt oluline. Nii kaitse vallandamise ja diskrimineerimise eest raseduse või emaduse tõttu kui ka rasedus- ja sünnituspuhkuse tasustamine on oluline, et kaitsta naiste tervist ja ohutust. Eeskirjad, milles käsitletakse rasedus- ja sünnituspuhkust, selle kestust, tasustamist ning naiste õigust ja kohustust võtta nimetatud puhkust või naasta sellelt puhkuselt, on samuti lahutamatult seotud naiste ja meeste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega, nagu see on sätestatud artikli 157 lõikes 3. Seega on käesoleva ettepaneku õiguslik alus kombineeritud[2].
III Analüüs:
Vaadeldava direktiivi ettepaneku eesmärgiks on muuta varasemat direktiivi (92/85/EMÜ), mis põhines artiklil 118a, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 eelkäija. Meeste ja naiste võrdõiguslikkust ei käsitletud tookord artiklis 118a, vaid artiklis 119, kus aga võrdset kohtlemist vaadeldi üksnes võrdse töötasu seisukohast.
Meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevad sätted kuuluvad aluslepingutesse alates Amsterdami lepingust. Ühest küljest on see nüüdsest üldpõhimõte vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 teisele lõigule, kus sätestatakse, et liit „võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset”. Seda kinnitatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8: „Kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine”. Sotsiaalpoliitika valdkonnas väljendatakse seda põhimõtet artikli 153 lõike 1 punktis i („meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl”) ja artiklis 157, eelkõige selle lõikes 3 (meetmete võtmine, „et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes”).
Direktiivi ettepanekus on komisjon lisanud algsele õiguslikule alusele, milleks on praegune Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 153 ja kus käsitletakse muu hulgas töötajate tervise ja turvalisuse kaitsmist ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamist seoses nende kohtlemisega tööl, artikli 157 lõike 3, mis on seotud konkreetselt meeste ja naiste võrdse kohtlemisega tööhõive ja elukutse küsimustes.
Seega on komisjoni eesmärgiks näidata, et direktiivi ettepanekus ei käsitleta üksnes rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutust ja töötervishoidu, nagu öeldakse ettepaneku pealkirjas, vaid ka eeskirju, milles käsitletakse rasedus- ja sünnituspuhkust, selle kestust, tasustamist ning naiste õigusi ja kohustusi nimetatud puhkuse võtmisel või puhkuselt naasmisel, mis komisjoni seisukoha järgi on samuti lahutamatult seotud naiste ja meeste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega, nagu see on sätestatud artikli 157 lõikes 3. See kajastub direktiivi ettepaneku põhjenduses 2, kus täiendava õigusliku aluse kasutamist põhjendatakse järgmiselt: „Kuna käesolevas direktiivis käsitletakse lisaks rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tervise ja ohutusega seotud küsimustele ka võrdse kohtlemisega seotud küsimusi, nagu õigus naasta samale või sellega võrdväärsele töökohale, vallandamise ja tööalaste õigustega seotud küsimused ning puhkuse tasustamise suurendamine, moodustavad käesoleva direktiivi õigusliku aluse artiklid 153 ja 157”.
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis esitatud asjaomaseid muudatusettepanekuid põhjendatakse järgmiselt:
„Direktiiv 92/85/EMÜ käsitleb rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate tervise õiguspärast kaitset töökohal enne ja pärast sünnitust seoses naise rasedusaegse ja -järgse füsioloogilise seisundiga, vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale. Rasedus- ja sünnituspuhkust saab kasutada üksnes töötav ema. Käesolevas direktiivis ei käsitleta seega tööhõives ja töökohal võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise teemat ega pere- ja eraelu ühitamist. Artiklile [157] ei ole võimalik tugineda”. (Muudatusettepanekud 74 ja 77, Anna Záborská).
„...artikli [157] valimine õiguslikuks aluseks tekitab probleeme. 1992. aasta direktiivi aluseks oli ... artikkel [153], kus käsitletakse töötajate tervist ja turvalisust. Artiklis [157] käsitletakse meeste ja naiste võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi. Selle õigusliku aluse lisamine õigustab direktiivi kohaldamisala laiendamist, nii et see ei hõlma enam ainult rasedus- ja sünnituspuhkust (vaid ka vanema-, isa- ja lapsendamispuhkust jne) ja piirdub rasedus- ja sünnituspuhkusega seotud küsimustes meeste ja naiste rangest võrdõiguslikkusest kinnipidamisega” (muudatusettepanekud 75 ja 78, Philippe Juvin).
Seoses nende väidetega kerkib kaks küsimust. Esiteks tuleb kindlaks teha, kas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse mõiste ning käesoleva direktiivi eesmärgi vahel on otsene seos või mitte.
Kui sellele küsimusele vastata jaatavalt, siis tuleb otsustada, kas artikli 157 lõike 3 lisamine artikli 153 lõikele 2 on asjakohane, arvestades, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimust tööhõives ja töökohal käsitletakse mõlemas artiklis.
Kas käsitletava direktiivi eesmärk on seotud meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimusega?
Kõnealuse direktiivi eesmärgiks on töötajate kaitsmine, kes on rasedad, hiljuti sünnitanud või toidavad last rinnaga. Kuna niisugused olukorrad on iseloomulikud üksnes naistele, siis puudutab direktiiv ainult naisi ehk sisaldab ainult naistele määratud sätteid. Väide, et direktiivis ei käsitleta meeste ja naiste võrdõiguslikkust, tundub esmapilgul õige, kuid nii see ei ole.
Vastavalt kohtupraktikale „ei või meetme õigusliku aluse valik sõltuda üksnes institutsiooni veendumusest”[3], vaid „peab põhinema kohtulikult kontrollitavatel objektiivsetel teguritel... Need tegurid hõlmavad eelkõige meetme eesmärki ja sisu”[4]. Võttes arvesse hulgalist tõendusmaterjali nii direktiivi tekstis kui selle üldises kontekstis, on täiesti selge, et direktiiv on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimusega tihedalt seotud. Vastupidist väita oleks mõttetu ning see tähendaks, et direktiivi ettepaneku mõttest ja eesmärgist ei ole aru saadud.
1. Mõisted ja üldine raamistik
Näib, et arusaamatus tuleneb võrdõiguslikkuse mõistest. Artikli 157 lõikes 3 nähakse ette meetmete võtmine, mille eesmärgiks on „tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte (...) kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes”. Juba selle artikli sõnastus näitab, et võrdõiguslikkusel võib olla mitmeid vorme. Antud juhul on tegemist võrdse kohtlemise ja võrdsete võimalustega. Lisaks sellele, et mehi ja naisi tuleb kohelda võrdselt, tuleb neile anda ka võrdsed võimalused, seega ei või nad oma soolise kuuluvuse tõttu olla ebasoodsamas olukorras ega omada vähem või rohkem võimalusi.
Seega on võrdõiguslikkuse mõiste tihedalt seotud diskrimineerimise või, õigemini, mittediskrimineerimise mõistega. Artiklis „Diskrimineerimise mõiste Prantsuse ja Euroopa õiguses“ esitab Danièle Lochak huvitavad määratlused ebavõrdsuse ja diskrimineerimise üksteisega seotud, kuid siiski erinevate mõistete kohta. Esmalt kinnitab ta, et need kaks mõistet on lahutamatud, kuna diskrimineerimist tuleb vaadelda laiemalt diskrimineerimisvastase võitluse kontekstis[5]. Ta väidab, et ebavõrdsus on „faktiline olukord”, mis tuleneb kas üksikisikutega seotud või välistest teguritest. Diskrimineerimine on „teise tegu“ ja sellel on kindel sooritaja. Direktiiv, millega kaitstakse teatavat isikute kategooriat, nimelt rasedaid, hiljuti sünnitanud või last rinnaga toitvaid naisi, võimaldab seega ära hoida diskrimineerivat käitumist, võimaldades naistel vältida ebasoodsasse olukorda sattumist oma bioloogilise seisundi tõttu.
Euroopa Kohtu määratluse kohaselt on tegemist diskrimineerimisega, kui „võrreldavates olukordades kohaldatakse erinevaid reegleid või kui erinevates olukordades kohaldatakse sama reeglit“[6]. Sama määratluse alusel langetas Euroopa Kohus otsuse naiste öötöö üldise keelamise vastu Prantsusmaal, põhjendusel, et mehed ja naised on öötöö võimaliku kahjuliku mõju seisukohalt ühesuguses olukorras. Seetõttu, võttes arvesse võrdõiguslikkuse põhimõtet, ei olnud naisi võimalik üksnes nende soolise kuuluvuse alusel öötööst vabastada. Teisest küljest leidis kohus, et keeld on õigustatud rasedate või last rinnaga toitvate töötajate puhul, kuna sel juhul on naised oma meeskolleegidest erinevas olukorras.
Selle arutluse kohaselt on rasedad, hiljuti sünnitanud või last rinnaga toitvad naised oma bioloogilise seisundi tõttu meestest erinevas olukorras. See näitab, et diskrimineeriv on sama reegli kohaldamine erinevates olukordades, samal ajal kui naiste suhtes erinevate reeglite kohaldamist õigustab antud juhul asjaolu, et nende olukord erineb meeste omast. Niisiis ei tähenda asjaolu, et kõnealuses direktiivis käsitletakse ainult naisi, sugugi võrdõiguslikkuse põhimõttest eemaldumist, vaid see tõendab, et tegemist on võrdõiguslikkuse põhimõtte kohaldamisega, kuna tänu direktiivi erisätetele ei satu naised oma eriseisundi tõttu ebasoodsasse olukorda. Direktiiv kujutab endast vastusammu diskrimineerimisele ja tegelikule ebavõrdsusele, mis tuleneb naiste bioloogiliselt erinevast olukorrast võrreldes meestega. Kuivõrd direktiivis kaitstakse konkreetselt rasedaid, hiljuti sünnitanud või last rinnaga toitvaid naisi, on selle eesmärgiks tagada naistele meestega võrdne kohtlemine ja tõeliselt võrdsemad võimalused.
Kui ebavõrdsus on tegelik olukord, siis võrdõiguslikkus võib tähendada de facto või de jure olukorda, st tegemist on kas olemusliku või formaalse võrdõiguslikkusega. Väide, et kõnealune direktiiv ei ole mingil moel seotud meeste ja naiste võrdõiguslikkusega, toetub formaalse võrdõiguslikkuse mõistele. Selle väite kohaselt põhineb meede meeste ja naiste võrdõiguslikkusel ainult siis, kui sellega nähakse ette meeste ja naiste ühesugune kohtlemine või keelatakse erinev kohtlemine inimese soo alusel. Artikli 157 lõige 1 kuulub kirjeldatud kategooriasse, kuna sellega kehtestatakse „meestele ja naistele võrdse ... töö eest võrdse tasu maksmise” põhimõte. Praegu kehtib arvukalt sätteid, millega nähakse ette meeste ja naiste formaalse võrdõiguslikkuse põhimõte ja keelatakse eelkõige tööhõive ja töö valdkonnas mis tahes sooline diskrimineerimine.
Kuid statistika näitab selgelt, et kuigi juriidiline võrdõiguslikkus on sõnaselgelt sätestatud, püsib meeste ja naiste vahel tööhõive, kohtlemise ja töötasu valdkonnas ikka karjuv ebavõrdsus. Tööalane võrdõiguslikkus ei ole veel sugugi saavutatud. Seetõttu on nii liikmesriikide kui Euroopa Liidu poliitikas asutud taotlema mitte üksnes formaalset, vaid ka tegelikku, olemuslikku võrdõiguslikkust. Mõnede tähelepanekute kohaselt on selle tulemusel tähelepanu kaldunud võrdselt kohtlemiselt võrdsetele võimalustele ja range võrdõiguslikkuse põhimõttelt positiivse toimimise edendamisele. Selle vajalikkust väljendatakse ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni komitee üldsoovituses nr 25 konventsiooni artikli 4 lõike 1 kohta, mis käsitleb ajutisi eriabinõusid:
„Täiesti formaalsest juriidilisest või programmilisest lähenemisest ei piisa naiste ja meeste tegeliku,... olemusliku võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Konventsioonis nõutakse ka, et naistele tagataks võrdne algpositsioon ning keskkond, mis võimaldaks saavutada võrdseid tulemusi. Ei piisa sellest, et naistele tagatakse meestega ühesugune kohtlemine. Pigem tuleb arvesse võtta naiste ja meeste bioloogilisi ning sotsiaalselt ja kultuuriliselt kujunenud erinevusi. Teatavatel tingimustel on niisuguste erinevuste arvessevõtmiseks vajalik naiste ja meeste erinev kohtlemine.”[7]
Direktiivis sätestatud eeskirju, mille eesmärgiks on kaitsta rasedaid, hiljuti sünnitanud või last rinnaga toitvaid naisi, tulebki mõista kirjeldatud sotsiaalpoliitilises kontekstis. Kahtlemata sisaldab direktiiv eeskirju, mis oma loomult on kohaldatavad ainult naistele, kuid need eeskirjad vastavad ühest küljest mittediskrimineerimise nõudele ja teisest küljest võimaldavad saavutada olemuslikku võrdõiguslikkust, aidates ühtlasi kaitsta asjaomaste töötajate tervist ja turvalisust.
2. Tõendusmaterjal direktiivi tekstis
a) Põhjendused
Põhjendustest on selgesti näha, et direktiivi soovitakse vastu võtta rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate naiste kaitseks diskrimineerimise eest, mis on seotud nende olukorraga, ning püütakse sellega kaasa aidata meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte saavutamisele tööhõives ja töökohal.
Põhjenduses 3 on öeldud, et direktiivis käsitletakse „lisaks...ka võrdse kohtlemisega seotud küsimusi”. Põhjendustes 4 ja 5 märgitakse, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus on oluline põhimõte, mis peab suunama ja läbima kõiki ELi meetmeid. Põhjenduses 7 loetakse direktiiv soolise võrdõiguslikkuse valdkonna õigusaktide hulka. Põhjendustes 11–17 viidatakse Euroopa Kohtu praktikale rasedate naiste kaitsmisel diskrimineerimise eest vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele. Põhjenduste kohta tervikuna võib öelda, et nende sisu tõendab kindlalt direktiivi otsest seost soolise võrdõiguslikkuse edendamisega töökohal.
b) Regulatiivosa
Kuna käsitletava direktiivi ettepaneku eesmärgiks on muuta kehtivat direktiivi, tuleks analüüsimisel arvesse võtta lisaks lisatavatele ja muudetavatele artiklitele ka neid direktiivi 92/85/EMÜ artikleid, mis jäävad kehtima.
Mõned neist artiklitest on otseselt seotud töötajate tervise ja ohutusega. Seda teemat käsitlevad artiklid 3–8. Need sisaldavad sätteid keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite hindamise kohta (artikkel 3), ohtude hindamise ja nendest teavitamise kohustuse kohta (artikkel 4), hindamistulemustest lähtuvalt võetavate meetmete (artiklid 5 ja 6), öötöö keelamise (artikkel 7) ning rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta (artikkel 8).
Teine osa artiklitest on otseselt seotud rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate naiste kaitsmisega diskrimineerimise eest. Artikli 9 kohaselt ei tohi naised kaotada töötasus, kui nad sünnituseelseks läbivaatuseks vaba aega võtavad, artiklis 10 keelatakse töötaja vallandamine raseduse ning rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, artiklis 11 tagatakse töötajale töölepinguga seotud tööalased õigused ning artiklis 12 sätestatakse eespool nimetatud õiguste kaitse.
Seega ilmneb regulatiivosa sisu analüüsimisel, et direktiivil on tegelikult kaks eesmärki – naistöötajate tervise ja ohutuse kaitsmine ning neile võrdse kohtlemise tagamine.
(3) Tõendusmaterjal dokumentides, mis ei ole kõnealuse direktiivi osa
Kõikide direktiivi ettepanekule lisatud dokumentide kohaselt kuulub direktiiv täielikult meetmete hulka, millega edendatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust töökohal.
a) Seletuskiri
Uue direktiivi vastuvõtmist põhjendades tuletab komisjon hoolikalt meelde selle tausta, nimelt ELi tegevust töö ja era- ning perekonnaelu ühitamiseks, meeste ja naiste võrdsete võimaluste tagamiseks tööturul ning rasedate naiste diskrimineerimise takistamiseks tööhõives ja töökohal. Sellega seoses loetletakse antud valdkonna dokumente, nagu naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised 2006–2010 ning rida Euroopa Parlamendi resolutsioone. Samuti märgitakse asjaolu, et konsulteeritud on naiste ja meeste võrdseid võimalusi käsitleva nõuandekomiteega.
b) Mõju hindamine
Mõjuhinnangus esitatakse huvitavaid üksikasju selle kohta, missugust tüüpi võrdõiguslikkusele direktiivi ettepanekus toodud meetmed on suunatud. Märgitakse järgmist:
„Mis tahes meetmete eesmärgiks on suurema soolise võrdõiguslikkuse saavutamine tööturul osalemise määrades ning töö-, era- ja pereelu parem ühitamine.”
See lause on otseses vastuolus mitmete esitatud muudatusettepanekute selgitusega, mille kohaselt „Käesolevas direktiivis ei käsitleta seega tööhõives ja töökohal võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise teemat ega pere- ja eraelu ühitamist”.
Meetmed, mille eesmärgiks on kaitsta rasedaid, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvaid naisi, on otseselt seotud töö- ja pereelu ühitamisega. Need meetmed võimaldavad naisel tegeleda oma pereeluga, ilma et tema tööelu selle all kannataks. Loogiliselt ja vormiliselt võib öelda, et see küsimus puudutab ka mehi, kuid statistika näitab, et pereelu tekkimise ebasoodne mõju meeste tööelule on palju väiksem, sest naised võtavad enda kanda märgatavalt suurema osa perega seotud kohustustest. Mõjuhinnangus tsiteeritakse sellega seoses komisjoni teatist, mis käsitleb võitlust naiste ja meeste palgaerinevuse vastu:
„Laste kasvatamine vähendab jätkuvalt naiste tööhõivetaset, kuid mitte meeste oma. Selle tagajärjel on naiste karjäär sagedamini katkendlik, aeglasem ja lühem ning seega vähem tasustatud.”[8]
Järelikult aitavad töö- ja eraelu ühitamiseks mõeldud meetmed – isegi kui mõned neist on suunatud ainult naistele – meeste ja naiste tööalase võrdõiguslikkuse ning võrdsete karjäärivõimaluste kehtestamisel otseselt kaasa sisulise võrdõiguslikkuse loomisele, mida siiani veel ei ole saavutatud.
Mõjuhinnangu kohaselt aitavad direktiivi ettepanekus esitatud meetmed seetõttu saavutada sugupoolte võrdsust seoses tööturul osalemise määraga. Hinnangus väidetakse, et rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamine võib tagada naistele suurema stabiilsuse ametikohal, kus nad enne rasedust töötasid[9]. Mõjuhinnangus prognoositakse, et kui rasedus- ja sünnituspuhkust nelja nädala võrra pikendada, ei teki naistel võib-olla nii sageli vajadust vanemapuhkust võtta, et kodusoleku aega pikendada. Täiendavad puhkusenädalad annavad võimaluse ema ja lapse sidemete tugevnemiseks ja ühtlasi võimaldavad emal kergemini lapsehoiuvõimalusi leida. Sellega seoses öeldakse mõjuhinnangus, et „pikem rasedus- ja sünnituspuhkus aitaks lühendada aega, mis jääb lapsehooldusvõimaluste kättesaadavaks muutumiseni”[10].
Direktiivi ettepaneku säte, mille kohaselt töötaja võib pärast rasedus- ja sünnituspuhkuselt naasmist paluda tööandjalt oma tööaja ja -korralduse muutmist[11], peaks võimaldama naistel töötada täistööajaga ning mitte olla sunnitud osalist tööaega valima[12]. Tööandja ei ole kohustatud töötaja palvele vastu tulema, kuid on leitud, et seda tüüpi säte – nagu praegu kehtib ka Ühendkuningriigis – aitab naistel jääda töökohale, kus nad töötasid enne lapse sündimist[13].
3. Analüüsi järeldused
Nii direktiivi ettepaneku kui sellele lisatud dokumentide analüüsist ilmneb selge seos kõnealuse ettepaneku ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte vahel. Sellest seosest hoolimata võib rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate kaitset käsitleva direktiivi liigitamine osutuda keeruliseks. Põhjuseks on see, et direktiivi sätted ei ole kohaldatavad nii meestele kui naistele, vaid ainult naistele. Teisest küljest ei ole tegemist ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõikes 4 lubatud positiivse meetmega. Positiivsete meetmete all peetakse silmas konkreetseid meetmeid, mille eesmärgiks on aidata alaesindatud sool tegelikku võrdõiguslikkust saavutada. Kuid niisugused meetmed on ajutise iseloomuga ja nende rakendamine tuleb lõpetada, kui võrdõiguslikkus on saavutatud. Samas ei ole meeste ja naiste võrdsus raseduse seisukohast kunagi saavutatav, kuna bioloogiliste iseärasuste tõttu on naiste olukord meestest erinev. Mõnikord käsitletakse kirjeldatud meetmeid kui erandeid võrdõiguslikkuse põhimõttest, kuid õigem näib öelda, et need on meetmed, mis teevad võimalikuks meeste ja naiste tegeliku võrdõiguslikkuse, takistades naiste diskrimineerimist (vallandamise keelu abil jne), kehtestades kohustused (seoses õigusega töökohale naasta ja kasutada kõiki oma töölepinguga seotud eeliseid), mis võimaldavad naistel võrdsest kohtlemisest tegelikult kasu saada ja emakssaamise tõttu mitte kahju kannatada, ning ühtlasi tagades naistele õigused, mis vastavad nende vajadustele (rasedus- ja sünnituspuhkus). Niisugune kirjeldus on õigem, sest selle aluseks on tõlgendus, mis Euroopa Kohtu praktikas on antud direktiivi 76/207[14] artikli 2 lõikele 3, kus sätestatakse järgmist:
„3. Käesolev direktiiv ei piira naiste kaitset käsitlevate sätete kohaldamist, eriti seoses raseduse ja sünnitusega.”
Euroopa Kohtu otsuses Hofmanni[15] kohtuasjas, kus avaldatud seisukohale kohus ka hiljem kindlaks jäi[16], öeldakse eeltoodud sättele viidates, et kohus tunnistab „võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt naise vajaduste kaitsmise õiguspärasust kahes punktis. Esiteks on õiguspärane tagada naise bioloogilise seisundi kaitse raseduse ajal ja pärast sünnitust, kuni naise füsioloogiline ja vaimne seisund on taastunud; teiseks on õiguspärane kaitsta naise ja lapse erilist suhet raseduse ja sünnituse järgsel ajal.”[17]
Sedastades, et naiste kaitsmine on „võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt” õiguspärane, paigutab kohus käesoleva direktiivi ettepaneku vaieldamatult võrdõiguslikkuse põhimõtte konteksti, millest seda ei ole võimalik eraldada, kuigi muudatusettepanekute autorid püüavad nii väita.
IV Kas artikli 157 lõike 3 lisamine on vajalik, kui artikli 153 lõike 2 punktis b on meeste ja naiste võrdõiguslikkus juba sätestatud?
Pärast Amsterdami lepingu vastuvõtmist on võrdset kohtlemist sotsiaalpoliitika valdkonnas käsitletud kahes artiklis: Euroopa Liidu toimimise lepingu praeguse artikli 153 lõike 1 punktis i ja artikli 157 lõikes 3, kus kõne all on vastavalt „meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl” ning „meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes”. Kuigi nende artiklite sisu on sarnane, ollakse üldiselt seisukohal, et artiklis 157 käsitletakse võrdõiguslikkuse küsimust konkreetsemalt ja täielikumalt, alates võrdsest tasust (lõiked 1 ja 2) kuni positiivsete meetmete seaduslikkuseni, mida liikmesriigid võtavad alaesindatud soo toetuseks, et tagada täielik võrdõiguslikkus (lõige 4). Artiklis 153 loetletakse valdkonnad, kus liit on pädev tegutsema.
V Kokkuvõte
Eeltooduga seoses on õiguskomisjon seisukohal, et kahe õigusliku aluse – artikli 153 ja artikli 157 lõike 3 – säilitamine on igati põhjendatud.
Õiguskomisjon otsustas 28. jaanuari 2009. aasta koosolekul ühehäälselt (21 poolthäälega ja ilma erapooletuteta)[18] soovitada järgmist: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta, peaks põhinema kahel õiguslikul alusel, milleks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 153 ja artikli 157 lõige 3.
Lugupidamisega
Klaus-Heiner Lehne
28.1.2010
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (*)
naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta
(KOM(2008)0637 – C6‑0340/2008 – 2008/0193(COD))
Arvamuse koostaja(*): Rovana Plumb
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50
LÜHISELGITUS
Ettepanek põhineb EÜ asutamislepingu artikli 137 lõikel 2 ja artikli 141 lõikel 3. Kuigi direktiiv 92/85/EMÜ põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 118a (praegu artikkel 137) ja on üksikdirektiiv tervise ja ohutuse direktiivi (direktiiv 89/391/EMÜ) raamistikus, on käesolevas ettepanekus õigusliku alusena lisatud ka EÜ asutamislepingu artikkel 141.
Käesolev ettepanek tuleneb vajadusest kehtestada kindlad ühitamismeetmed, mille lõppeesmärgiks on rasedus- ja sünnituspuhkusega seotud võimaluste suurendamise kaudu saavutada naiste osakaalu suurenemine ja vahetegemise vähenemine tööturul ning meeste ja naiste palgaerinevuste kaotamine. Euroopa Liit vajab suurema arvu naiste osalemist tööturul mitte üksnes elanikkonna vananemisega seotud probleemide lahendamiseks, vaid ka selleks, et suurendada oma ülemaailmset konkurentsivõimet.
Praegu on sündide mõju naiste osalusele tööturul märkimisväärselt suur – 2007. aastal oli meeste osakaal tööturul 26% suurem kui sünnituspuhkuselt naasnud naiste osakaal. Sellel on mitmesuguseid põhjusi, kuid neid on võimalik kõrvaldada, vaadates põhjalikult läbi rasedus- ja sünnituspuhkuse, selle kestuse ja tasustamise sätted ning seda puhkust võtvate või selle järel tööle tagasi pöörduvate naiste õigused ja kohustused. Kõik see on tihedalt seotud meeste ja naiste võrdsete võimaluste ning võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega, mis on sätestatud artikli 141 lõikes 3.
Vastutuse jagamine
Vastutuse jagamine mõlema vanema vahel lapse sünnist alates suurendab lapse psühholoogilist ja füüsilist heaolu. Sellega seoses on vaja eraldi direktiivi, sest käesolev direktiiv ei hõlma lapsehoolduspuhkusega seotud sätteid, vaid keskendub rasedate või rinnaga toitvate naiste tervisele ja turvalisusele.
Rasedate tööhõivealased õigused
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on veendunud, et direktiivi 92/85/EMÜ muutmise ettepanek toetab rasedate tööhõivealaseid õigusi.
Oleme samuti veendunud, et ilma tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni alltoodud muudatusettepanekuteta ja sotsiaalpartnerite poolt Euroopa tasandil kokku lepitud täiendavate meetmeteta ei võimalda muudetud tekst täielikult parandada töö-, era- ja pereelu ühitamist ega aidata naisel tööturule tagasi pöörduda.
Rasedus- ja sünnituspuhkuse minimaalse kestuse pikendamine ja võimalus töötada osalise tööajaga
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on seisukohal, et võimalus pikendada rasedus- ja sünnituspuhkust 14 nädalalt 20 nädalale ning stiimulite pakkumine aitab selgelt suurendada naiste võimalusi raseduse ajal tööturule jääda. Pikendus annab emale vajaliku aja sünnituse järel lapsega sideme loomiseks ja tööle tagasipöördumiseks.
Samuti on alusetu mõnede liikmesriikide hirm seoses sünnitus- ja raseduspuhkuse pikendamise rahastamisega, sest nagu näitab ECORYSi uuring, on rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamisel 18 nädalani või üle veel kauemaks vaid väike majanduslik mõju, kuid see tagab rasedatele töötajatele paremad tervisetingimused.
Tööandjad peaksid sünnitusele järgneva 12 kuu jooksul arvesse võtma töötaja taotlust täistööajaga töötamiselt osalise tööajaga töötamisele üleminekuks. Niisugune säte oleks kooskõlas WHO aruandes A55/15 esitatud soovitustega.
Karjääriväljavaadete kaitse
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon toetab artikli 1 lõike 3 punktis b tehtud muudatust direktiivi 92/85/EMÜ, mille kohaselt töötajal on pärast sünnitust õigus naasta samale või sellega võrdväärsele töökohale töötaja jaoks mitte halvematel tingimustel ja õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus oma äraoleku ajal.
See säte on tihedalt seotud tööga kindlustatusega ja kujutab endast olulist sammu raseduse tõttu toimuva diskrimineerimise kaotamise suunas.
Füüsilisest isikust ettevõtjate õigused
Käesolevas direktiivi ettepanekus on sätestatud ainult töötajate kaitse, et võidelda diskrimineerimise vastu ja tagada võrdsed võimalused, kuid liikmesriigid peavad tagama, et ka naistel, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad, oleks võimalus direktiivis sätestatud õigusi kasutada. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on teinud komisjoni ettepanekusse vastava muudatusettepaneku.
Sotsiaalpartnerite roll
Euroopa tasandi sotsiaalpartnerid (BusinessEurope – Euroopa Tööandjate Föderatsioon, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon) saavutasid 14. detsembril 1995. aastal lapsehoolduspuhkuse kohta kokkuleppe, mida rakendati nõukogu direktiiviga 96/34/EÜ (3. juuni 1996. aasta direktiiv). Selles direktiivis on sätestatud lapsehoolduspuhkuse kui töö- ja pereelu ühitamise ning meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise edendamise olulise vahendi miinimumnõuded.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 6 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(6 a) Nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiiviga Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe kohta¹ kehtestatakse miinimumnõuded, mis on mõeldud töötavate vanemate lapsehooldusega seotud ja ametialaste ülesannete sobitamise hõlbustamiseks. 18. juunil 2009. aastal jõudsid sotsiaalpartnerid kokkuleppele ja direktiivi eelnõu on läbivaatamisel. | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|
¹EÜT L 145, 19.6.1996, lk 4. | |||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Nõukogu direktiiv 96/34/EÜ on BusinessEurope (Euroopa Tööandjate Föderatsiooni), Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni vahel lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkulepe ning on oluline lisa direktiivi 92/85/EMÜ muutmise ettepanekule, kuna see sätestab miinimumnõuded, mis on mõeldud töötavate vanemate lapsehooldusega seotud ja ametialaste ülesannete ühitamise hõlbustamiseks. Kuid tuleb rõhutada, et 18. juunil 2009. aastal saavutasid sotsiaalpartnerid kokkuleppe ning läbivaatamisel on direktiivi eelnõu, mis muudaks nimetatud raamleppe uuesti aktuaalseks. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 6 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(6 b) Euroopa Ülemkogu 2002. aasta Barcelona kohtumisel liikmesriikide vahel sõlmitud kokkulepe, mille eesmärgiks on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamine (võrdne tasu, isapuhkus, juurdepääs tööle, kus neile on tagatud võrdsed õigused), moodustab aluse paremate tingimuste loomiseks era- ja tööelu ühitamisel ning tagab majandusliku iseseisvuse nii meestele kui ka naistele. | |||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Barcelona eesmärgid on osa ELi majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegiast ja nende sihiks on aidata noortel lapsevanematel, eelkõige naistel, tööturul osaleda ning reaalselt töö- ja eraelu ühitada. Juurdepääs parematele lapsehooldusteenustele (tingimused, hind, ja mis eriti oluline – vanematele sobivad kellaajad) on naiste tööturule pääsemise peamine eeldus. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 6 c (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(6 c) Komisjoni 4. juuli 2006. aasta teatises „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” märgitakse, et lapse õigused peaksid olema ELi prioriteet ja liikmesriigid peaksid järgima ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle lisaprotokolle, samuti aastatuhande arengueesmärke. | |||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Teatises käsitletakse lapse õigusi ELi prioriteedina ja osutatakse, et liikmesriigid peaksid järgima ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle lisaprotokolle, samuti aastatuhande arengueesmärke. Käesolevat direktiivi arvesse võttes tähendab see tagamist, et kõiki lapsi saab toita emapiimaga ja neile on tagatud arenguvajadustele vastav nõuetekohane hoolitsus ning juurdepääs asjakohasele kvaliteetsele hooldusele. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 9 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(9 b) Puudega laste hooldamine kujutab endast töötavate emade jaoks erilist väljakutset, mida ühiskond tunnustama peaks. Puudega laste töötavad emad vajavad erikaitset, selleks on vaja võimaldada täiendavat rasedus- ja sünnituspuhkust, mille minimaalne kestus tuleks direktiivis kindlaks määrata. | |||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Puudega laste hooldamine on töötavate emade jaoks füüsiline, vaimne ja moraalne lisaväljakutse. Ühiskond peaks tunnustama nende pingutusi selle väljakutsega toimetulemiseks. Puudega laste emad peavad juba raseduse ajal tegema arvukalt täiendavaid ettevalmistusi lapse heaolu kindlustamiseks. On hädavajalik kehtestada lisapuhkuse miinimumpikkus, et puudega last ootavatel rasedatel töötajatel ja puudega laste tööl käivatel emadel oleks võimalik olukorraga kohaneda ja vajalikud ümberkorraldused teha. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(12 a) Artikli 11 lõike 2 punktis c nimetatud võrdväärne töökoht peaks tähendama, et see on nii palga kui ka tööülesannete poolest põhiliselt samasugune nagu eelmine töökoht. | |||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 13 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||
(13) Seega tuleks naisi kaitsta diskrimineerimise eest raseduse või rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu ning ette tuleks näha piisavad õiguskaitsevahendid. |
(13) Seega tuleks naisi kaitsta diskrimineerimise eest raseduse või rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu ning ette tuleks näha piisavad õiguskaitsevahendid, et kaitsta nende õigust inimväärsetele töötingimustele ning pere-ja tööelu paremale tasakaalustamisele. | |||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 13 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(13 a) Tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on oluline anda meestele õigus seadusjärgsele isapuhkusele, mis oleks, välja arvatud kestuselt, sarnane rasedus- ja sünnituspuhkusega, et luua järk-järgult tingimused naiste ja meeste tasakaalustatud osalemiseks töö- ja pereelus. | |||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Isapuhkus tuleks muuta kohustuslikuks, et mehed ei peaks alluma sotsiaalsele survele, mis ärgitab neid sellest loobuma. Tööturule tuleb märku anda, et ka mehed peavad töökohast puuduma, kui nad lapsi saavad. Seega tuleb majandustegevus korraldada nii, et võetaks arvesse laste saamist, mis on nii meeste kui ka naiste õigus ja vastutus ning lisaks sellele ka märkimisväärne ühiskondlik väärtus. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 13 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(13 b) Komisjoni rohelises raamatus „Silmitsi demograafiliste muutustega: uus põlvkondadevaheline solidaarsus” tõdetakse, et sündimus liikmesriikides on madal, mis ei ole rahvastiku taastootmiseks piisav. Seetõttu tuleb võtta meetmeid, millega parandatakse töötajate töökohal valitsevaid tingimusi enne rasedust, selle ajal ja pärast seda. On soovitav eeskuju võtta kõrge sündimusega liikmesriikide parimatest tavadest, millega tagatakse naiste tööturule jäämine. | |||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 18 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(18 a) Liikmesriigid peaksid kehtestama oma siseriikliku õigussüsteemi raames meetmed, et tagada töötajale käesolevas direktiivis kehtestatud kohustuste eiramise tagajärjel tekitatud kahju tegelik ja tõhus hüvitamine või heastamine vastavalt sellele, mida nad peavad asjakohaseks, viisil, mis on hoiatav ja kantud kahjuga proportsionaalne. | |||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 19 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(19 a) Diskrimineerimise ohvritele tuleb kindlustada piisav õiguskaitse. Liikmesriigid tagavad vastavalt oma õigussüsteemide eripärale, et rasedatel on võimalik oma õigusi tõhusalt kasutada. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus esineda menetlustes kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks siseriiklike kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist. | |||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 19 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(19 b) Liikmesriigid peavad ergutama ja edendama sotsiaalpartnerite aktiivset osalust, et tagada asjaosaliste parem teavitamine ja tõhusam korraldus. Ergutades dialoogi sotsiaalpartneritega, saaksid liikmesriigid rohkem tagasisidet, parema ülevaate direktiivi praktilisest rakendamisest ja tõenäoliselt tekkivatest probleemidest, eesmärgiga kaotada diskrimineerimine. | |||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Sotsiaalpartnerite osalus on diskrimineerimise kaotamise püüetes väga oluline. Nende andmevõrgud võivad olla töötajatele täiendavaks teabekanaliks oma õiguste kohta ning liikmesriikidele tagasiside allikaks, kuna sotsiaalpartneritel on tõenäoliselt tekkida võivate probleemidega suuremad kogemused. Seetõttu peame oluliseks tagada nende aktiivne osalus ja algatada avatud dialoog. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 20 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(20 a) Liikmesriigid peaksid ergutama dialoogi sotsiaalpartnerite vahel ja valitsusväliste organisatsioonidega, et olla teadlik erinevatest diskrimineerimise vormidest ja nende vastu võidelda. | |||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 1 – punkt 3 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Uues lõikes rõhutatakse, et töötaval naisel peab olema võimalik täita oma emakohuseid. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1a (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 2 – punkt a | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tervise ja turvalisuse kaitse raamdirektiivist on koduabilised välja jäetud. Siiski peaks emaduse kaitse kehtima selgesõnaliselt ka nende suhtes. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 b (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 2 – punkt b | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tervise ja turvalisuse kaitse raamdirektiivist on koduabilised välja jäetud. Siiski peaks emaduse kaitse kehtima selgesõnaliselt ka nende suhtes. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 c (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 2 – punkt c | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tervise ja turvalisuse kaitse raamdirektiivist on koduabilised välja jäetud. Siiski peaks emaduse kaitse kehtima selgesõnaliselt ka nende suhtes. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 d (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus: oluline on juhendeid kohandada vastavalt muutustele ja uutele teadmistele. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 e (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 4 – pealkiri | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
On oluline edendada ennetavat lähenemist, mis tagaks piisava riskide hindamise töökohas, kus töötavad viljakas eas naised ja mehed. Geneetilisi muutusi ja anomaaliaid tekitavad tegurid, mis põhjustavad viljatust, väärarenguid ja kromosoomi aberratsioone, võivad kahjustada enne viljastamist nii mehi kui ka naisi ja kahjustavad eelkõige loodet. Lisatakse lõige 4 ja 5, kuna kõik teised tervist ja ohutust käsitlevad direktiivid sisaldavad sätteid töötajate ja nende esindajate teavitamise ning nendega konsulteerimise kohta. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 f (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 4 – lõige -1 (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
On oluline edendada ennetavat lähenemist, mis tagaks piisava riskide hindamise töökohas, kus töötavad viljakas eas naised ja mehed. Geneetilisi muutusi ja anomaaliaid tekitavad tegurid, mis põhjustavad viljatust, väärarenguid ja kromosoomi aberratsioone, võivad kahjustada enne viljastamist nii mehi kui ka naisi ja kahjustavad eelkõige loodet. Lisatakse lõige 4 ja 5, kuna kõik teised tervist ja ohutust käsitlevad direktiivid sisaldavad sätteid töötajate ja nende esindajate teavitamise ning nendega konsulteerimise kohta. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 g (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 4 – lõige 2 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
On oluline edendada ennetavat lähenemist, mis tagaks piisava riskide hindamise töökohas, kus töötavad viljakas eas naised ja mehed. Geneetilisi muutusi ja anomaaliaid tekitavad tegurid, mis põhjustavad viljatust, väärarenguid ja kromosoomi aberratsioone, võivad kahjustada enne viljastamist nii mehi kui ka naisi ja kahjustavad eelkõige loodet. Lisatakse lõige 4 ja 5, kuna kõik teised tervist ja ohutust käsitlevad direktiivid sisaldavad sätteid töötajate ja nende esindajate teavitamise ning nendega konsulteerimise kohta. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 h (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 4 – lõige 2 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
On oluline edendada ennetavat lähenemist, mis tagaks piisava riskide hindamise töökohas, kus töötavad viljakas eas naised ja mehed. Geneetilisi muutusi ja anomaaliaid tekitavad tegurid, mis põhjustavad viljatust, väärarenguid ja kromosoomi aberratsioone, võivad kahjustada enne viljastamist nii mehi kui ka naisi ja kahjustavad eelkõige loodet. Lisatakse lõige 4 ja 5, kuna kõik teised tervist ja ohutust käsitlevad direktiivid sisaldavad sätteid töötajate ja nende esindajate teavitamise ning nendega konsulteerimise kohta. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 i (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 4 – lõige 2 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
On oluline edendada ennetavat lähenemist, mis tagaks piisava riskide hindamise töökohas, kus töötavad viljakas eas naised ja mehed. Geneetilisi muutusi ja anomaaliaid tekitavad tegurid, mis põhjustavad viljatust, väärarenguid ja kromosoomi aberratsioone, võivad kahjustada enne viljastamist nii mehi kui ka naisi ja kahjustavad eelkõige loodet. Lisatakse lõige 4 ja 5, kuna kõik teised tervist ja ohutust käsitlevad direktiivid sisaldavad sätteid töötajate ja nende esindajate teavitamise ning nendega konsulteerimise kohta. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 j (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 6 – lõige 2 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rasedad töötajad tuleks vabastada mitte üksnes ohtlikest, vaid ka suurt füüsilist pingutust nõudvatest või tervist ohustavatest ülesannetest. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – lõige -1 k (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 l (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 7 – lõige 2 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 m (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 7 – lõige 2 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – lõige -1 n (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 7 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 1 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 2 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 2 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Raportööri muudatusettepanekus nr 25 on öeldud, et viimase kolme kuu jooksul enne sünnitust ei tohiks rasedat töötajat sundida ületunde tegema. Kui töötaja umbkaudu sel ajal oma valitud rasedus- ja sünnituspuhkuse ajast teatab, on tööandjal kergem talle asendajat leida. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 2 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ka tavapärase puhkuse kogukestust väljendatakse nädalates. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 4 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 5 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 8 – lõige 5 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selle muudatusettepaneku eesmärk on suurendada liikmesriikide teadlikkust vajadusest käsitleda sünnitusjärgset depressiooni haigusena, arvestades, et see tabab 10–15% naistest ja sellel on märkimisväärne mõju töö- ja pereelule. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 10 – lõige 1 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rasedate töötajate tervise ja ohutuse kaitse peaks olema üks käesoleva direktiivi peamisi eesmärke. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 10 – lõige 2 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 10 – lõige 3 b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Naised peaksid saama hüvitist täispalga ulatuses, et nende majanduslik olukord emaduse tõttu ei halveneks. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – lõige 1a | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Konsulteerimine naise poolt vabalt valitud arstiga aitab välja selgitada, kas naine on tegelikult haige või mitte. Edasisi meetmeid tuleks võtta üksnes läbivaatuse konkreetse tulemusele toetudes. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a a (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 1 a a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Stress töökohal võib mõjutada rasedate töötajate ja vastsündinud laste emade psüühikat ja seega ka loodet või vastsündinut. Vaja on järelevalvemeetmeid paindliku turvalisuse tagamiseks. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Eesmärk on tagada, et emakssaamine ei kahjustaks naise karjääriväljavaateid. Tööandja peaks asjaomase töötajaga konsulteerides võtma vajalikud haridus- ja koolitusmeetmed, et kindlustada töötaja karjäärivõimaluste säilimine. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c b (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Oluline on, et töötajatele rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal makstavad toetused ei kahjustaks nende pensioniõigusi. Liikmesriigid peaksid seda vältima ja võimaliku pensioniõiguste kaotuse kompenseerima. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt c Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 3 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Täispalga maksmine aitab tagada, et naise otsus lapsi saada ei vii tema majandusliku olukorra halvenemiseni. Paljudes liikmesriikides makstakse juba praegu töötajale rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal 80-100% tema keskmisest töötasust. Rasedaid töötajaid ei tohiks lapsesaamise otsuse eest rahaliselt karistada. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt c a (uus) Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 11 – punkt 3 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rasedus- ja sünnituspuhkusel olevate töötajate ametikoha palga tõusu korral peaks see nende suhtes automaatselt jõustuma, et nad ei peaks oma rasedus- ja sünnituspuhkust katkestama ainult selleks, et saada osa palgatõusust ja seejärel uuesti puhkusele jääda. Selles suhtes väheneb ja lihtsustub tööandja jaoks ka haldustöö. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 12 a | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Esitatud kord rikub süütuse eelduse põhimõtet ja töötajate ning tööandjate tasakaalustatud positsioone. Kaebuse esitaja peaks suutma seda tõestada. Kui kostja väidab, et midagi ei juhtunud, on võimatu sundida teda tõendama, et midagi ei juhtunud. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 12a – lõige 4 a (uus) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kui muudatusettepanek heaks kiidetakse, kohandatakse lõiget 5 järgmiselt: „Punkte 1–4 kohaldatakse ka kohtumenetluste suhtes, mida on alustatud artikli 12 alusel." | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 12 b | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kaitse laiendamine tunnistajatele võimaldab tagada, et nad saavad anda kaebuste käsitlemisel usaldusväärseid tunnistusi, kartmata diskrimineerimist. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Direktiiv 92/85/EMÜ Artikkel 12 c | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kahju hüvitamise õiguste piiramise keelustamisega piirab EL ebaproportsionaalselt liikmesriigi siseriiklike reeglite kehtestamise õigust ja sunnib teda üle võtma detailseid sätteid, mis ei ole liikmesriigi menetlusõigusega kooskõlas. |
MENETLUS
Pealkiri |
Rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamine |
|||||||
Viited |
KOM(2008)0637 – C6-0340/2008 – 2008/0193(COD) |
|||||||
Vastutav komisjon |
FEMM |
|||||||
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
EMPL 19.10.2009 |
|
|
|
||||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Rovana Plumb 16.9.2009 |
|
|
|||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
5.11.2009 |
1.12.2009 |
26.1.2010 |
|
||||
Vastuvõtmise kuupäev |
27.1.2010 |
|
|
|
||||
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
31 11 5 |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Regina Bastos, Edit Bauer, Jean-Luc Bennahmias, Pervenche Berès, Mara Bizzotto, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Sergio Gaetano Cofferati, Marije Cornelissen, Tadeusz Cymański, Frédéric Daerden, Karima Delli, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Pascale Gruny, Thomas Händel, Marian Harkin, Roger Helmer, Nadja Hirsch, Vincenzo Iovine, Liisa Jaakonsaari, Martin Kastler, Ádám Kósa, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Rovana Plumb, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck |
|||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Georges Bach, Raffaele Baldassarre, Vilija Blinkevičiūtė, Silvia Costa, Kinga Göncz, Richard Howitt, Dieter-Lebrecht Koch, Franz Obermayr, Ria Oomen-Ruijten, Emilie Turunen |
|||||||
MENETLUS
Pealkiri |
Rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamine |
|||||||
Viited |
KOM(2008)0637 – C6-0340/2008 – 2008/0193(COD) |
|||||||
EP-le esitamise kuupäev |
3.10.2008 |
|||||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
FEMM 19.10.2009 |
|||||||
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
EMPL 19.10.2009 |
ITRE 19.10.2009 |
|
|
||||
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
ITRE 2.9.2009 |
|
|
|
||||
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Edite Estrela 16.7.2009 |
|
|
|||||
Õigusliku aluse vaidlustamine JURI arvamuse kuupäev |
JURI 28.1.2010 |
|
|
|
||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
1.9.2009 |
1.12.2009 |
25.1.2010 |
|
||||
Vastuvõtmise kuupäev |
23.2.2010 |
|
|
|
||||
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
19 13 1 |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Regina Bastos, Edit Bauer, Emine Bozkurt, Andrea Češková, Marije Cornelissen, Silvia Costa, Tadeusz Cymański, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Iratxe García Pérez, Zita Gurmai, Jolanta Emilia Hibner, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Caroline Lucas, Astrid Lulling, Barbara Matera, Angelika Niebler, Siiri Oviir, Raül Romeva i Rueda, Nicole Sinclaire, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Eva-Britt Svensson, Marc Tarabella, Britta Thomsen, Marina Yannakoudakis, Anna Záborská |
|||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Lena Ek, Sylvie Guillaume, Elisabeth Morin-Chartier, Norica Nicolai |
|||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Marian Harkin, Ria Oomen-Ruijten |
|||||||
- [1] ELT C 277, 17.11.2009, lk 102.
- [2] Lepinguviiteid on uuendatud, et võtta arvesse Lissaboni lepingu jõustumist.
- [3] Otsus kohtuasjas 45/86: komisjon v. nõukogu (üldised tariifsed soodustused), EKL 1987, lk 1493, punkt 11.
- [4] Otsus kohtuasjas C-300/89: komisjon v. nõukogu (titaandioksiid), EKL 1991, lk I-2867, punkt 10.
- [5] D, Lochak, "Diskrimineerimise mõiste Prantsuse ja Euroopa õiguses", teoses „Sooline võrdõiguslikkus. Positiivse diskrimineerimise küsitavus“ (Egalité des sexes : la discrimination positive en question), lk 40.
- [6] Otsus kohtuasjas C-342/93 Gillespie ja teised v. Northern Health and Social Services Boards, EKL 1996, I-475, punkt 16; otsus kohtuasjas C-394/96 Brown v. Rentokil Ltd, EKL 1998, I-4185, punkt 30.
- [7] ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee (CEDAW), üldsoovitus nr 25, 30. istungjärk, 2004. a., artikli 4 lõige 1 – ajutised eriabinõud.
- [8] Komisjoni 18. juuli 2007. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele: „Võitlus naiste ja meeste palgaerinevuse vastu“ ((KOM(2007) 424 lõplik), punkt 2.1.
- [9] Mõju hindamise aruanne – SEK(2008)2596, lk 31. Vt ka lk 34.
- [10] Mõju hindamise aruanne – SEK(2008)2596, lk 35.
- [11] Artikli 11 lõige 5 (lisatud direktiivi ettepanekuga).
- [12] Enamik osalise tööajaga töötajatest on naised.
- [13] Mõju hindamise aruanne – SEK(2008)2596, lk 33.
- [14] Nõukogu direktiiv 76/207/EMÜ, 9. veebruar 1976, meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40).
- [15] Otsus kohtuasjas 184/83: Hofmann v. Barmer Ersatzkasse, EKL 1984, lk 3047.
- [16] Vt näiteks otsust kohtuasjas C-32/93 Webb v. EMO Air Cargo, EKL 1994, lk I-3567.
- [17] Hofmann, punkt 25.
- [18] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Klaus-Heiner Lehne (esimees), Raffaele Baldassarre (aseesimees), Sebastian Valentin Bodu (aseesimees), Evelyn Regner (aseesimees), Marielle Gallo, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Antonio Masip Hidalgo, Bernhard Rapkay, Alexandra Thein, Diana Wallis, Cecilia Wikström, Christian Engström, Zbigniew Ziobro, Jiří Maštálka, Francesco Enrico Speroni, Piotr Borys, Vytautas Landsbergis, Kurt Lechner, Arlene McCarthy, Eva Lichtenberger ja Sajjad Karim.