TEINE RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta

5.3.2010 - (KOM(2008)0637 – C6‑0340/2008 – 2008/0193(COD)) - ***I

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöör: Edite Estrela
Arvamuse koostaja(*):Rovana Plumb,
tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50


Menetlus : 2008/0193(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0032/2010

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta

(KOM(2008)0637 – C6‑0340/2008 – 2008/0193(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0637);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 137 lõiget 2 ja artikli 141 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0340/2008);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, artikli 153 lõiget 2 ja artikli 157 lõiget 3;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. mai 2009. aasta arvamust[1];

–   pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 37, 55 ja 175;

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esimest raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0267/2009);

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni teist raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7‑0032/2010),

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha alljärgnevas sõnastuses;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Direktiivi pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise ning töötajate töö- ja pereelu ühitamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta

Selgitus

Direktiivi reguleerimisala laiendamine on võimalik tänu kombineeritud õiguslikule alusele, mis hõlmab EÜ asutamislepingu artikli 141 lõiget 3. Samaaegne käsitlemine tugevdab ettevõtetele antavat sõnumit, et laste saamine peab hõlmama nii naisi kui ka mehi.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 23 on keelatud igasugune sooline diskrimineerimine ning nõutud meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamist kõigis valdkondades.

(4) Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 23 on keelatud igasugune sooline diskrimineerimine ning nõutud meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamist kõigis valdkondades, sealhulgas tasakaalu saavutamist töö- ja eraelu vahel.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Euroopa Ühenduste Kohtu 26. veebruari 2008. aasta otsuses kohtuasjas C–506/06 Mayr vs Flöckner1 sedastas kohus, et naistöötaja ebasoodsasse olukorda asetamine põhjusel, et ta puudub töölt, kuna läbib kunstliku viljastamise protsessi, kujutab endast otsest soolist diskrimineerimist.

 

1 EKL 2008, lk I-01017.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b) Rasedus- ja sünnituspuhkusel oleva naise õigus naasta rasedus- ja sünnituspuhkuselt samale või võrdväärsele töökohale on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuesti sõnastatud versioon)1 artiklis 15.

 

1 ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.

Selgitus

Direktiivi 92/85/EMÜ muutmisakti ettepanekute loetelust on välja jäänud viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/54/EÜ artiklile 15, milles on reguleeritud naise õigused rasedus- ja sünnituspuhkuselt naasmisel.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Lapsehoolduspuhkuse uuendatud raamkokkulepe, millele Euroopa sotsiaalpartnerid kirjutasid alla 18. juunil 2009, ei hõlma nõuetekohaselt hüvitise maksmise küsimusi ega eri tüüpi perepuhkusi, mistõttu see ei täida oma ülesannet tähtsa meetmena, mille eesmärk on paremini tasakaalustada lapsevanemate era- ja tööelu.

Selgitus

Lapsehoolduspuhkuse raamkokkulepe on võrdsete võimaluste poliitika tähtis aspekt, sest sellega toetatakse töö-, era- ja pereelu ühitamist. Kuid raamkokkuleppes nähakse ette ainult miinimumnõuded ja seetõttu saab seda lugeda vaid esialgseks meetmeks.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b) Barcelonas 15.–16. märtsil 2002. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes esitatud eesmärkides on märgitud, et liikmesriigid peaksid kõrvaldama tegurid, mis takistavad naistel tööturul osalemist, ja looma aastaks 2010 lastehoiuvõimalused vähemalt 90%-le lastest vanuses kolmandast eluaastast kuni kohustusliku koolieani ning vähemalt 33%-le alla kolmeaastastest lastest, võimaldades seda võrdselt nii linnades kui ka maapiirkondades.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c) Komisjoni 4. juuli 2006. aasta teatises „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” märgitakse, et lapse õigused peaksid olema ELi prioriteet ja liikmesriigid peaksid järgima ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle lisaprotokolle, samuti aastatuhande arengueesmärke.

Selgitus

Teatises käsitletakse lapse õigusi ELi prioriteedina ja osutatakse, et liikmesriigid peaksid järgima ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle lisaprotokolle, samuti aastatuhande arengueesmärke. Käesolevat direktiivi arvesse võttes tähendab see tagamist, et kõiki lapsi saab toita emapiimaga ja neile on tagatud arenguvajadustele vastav nõuetekohane hoolitsus ning juurdepääs asjakohasele kvaliteetsele hooldusele.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 6 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 d) 16. aprillil 2002 vastu võetud ja 55. Maailma Tervishoiuassamblee resolutsiooniga 55.25 kinnitatud Maailma Terviseorganisatsiooni imiku ja lapse toitmise üldstrateegias märgitakse, et üksnes emapiimaga toitmine lapse esimesel kuuel elukuul tagab optimaalse kasvu ja arengu. Nimetatud resolutsiooni kohaselt peaksid liikmesriigid ergutama puhkuse andmist sellel eesmärgil.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

 

(8 a) Kõikidel vanematel on õigus oma lapse eest hoolitseda.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b) Käesoleva direktiivi rasedus- ja sünnituspuhkusega seotud sätted ei tohiks olla vastuolus liikmesriigis ette nähtud muude lapsehoolduspuhkuse eeskirjadega ja direktiiv ei tohiks neid eeskirju kahjustada. Rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ning lapsehoolduspuhkus täiendavad teineteist ja nende kombineerimine võimaldab töö- ja pereelu paremini ühitada.

Selgitus

Komisjoni seletuskirjas tehakse kunstlikku vahet rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse vahel. Mõlemad puhkused eksisteerivad paralleelselt ja just nende kombineerimine võimaldab töö- ja pereelu paremini ühitada.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 c) Lapsendanud töötaja peaks omama bioloogilise vanemaga võrdväärseid õigusi ning saama rasedus- ja sünnituspuhkust samadel tingimustel.

Selgitus

Kuigi selle direktiivi kohaldamisalas käsitletakse bioloogilist emadust, toob emaks saamine lapsendamise läbi kaasa samasugused kohustused, sama vastutuse ja samad raskused töö ja pereelu ühitamisel.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate haavatavus tingib vajaduse anda neile õigus vähemalt 18 nädala pikkusele katkestamatule rasedus- ja sünnituspuhkusele enne ja/või pärast sünnitust ning vähemalt kuuenädalasele kohustuslikule rasedus- ja sünnituspuhkusele pärast sünnitust.

(9) Rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate haavatavus tingib vajaduse anda neile õigus vähemalt 20 nädala pikkusele katkestamatule rasedus- ja sünnituspuhkusele enne ja/või pärast sünnitust ning vähemalt kuuenädalasele kohustuslikule rasedus- ja sünnituspuhkusele pärast sünnitust.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Puudega laste hooldamine kujutab endast töötavate emade jaoks erilist väljakutset, mida ühiskond tunnustama peaks. Puudega laste töötavad emad vajavad erikaitset, selleks on vaja võimaldada täiendavat rasedus- ja sünnituspuhkust, mille minimaalne kestus tuleks direktiivis kindlaks määrata.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Rahvusvaheline Tööorganisatsioon soovitab rasedus- ja sünnituspuhkuse miinimumkestuseks 18 nädalat, mille jooksul makstakse naise varasema töötasuga võrdset hüvitist. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2000. aasta emaduse kaitse konventsiooniga on ette nähtud kuuenädalane kohustuslik puhkus pärast sünnitust.

välja jäetud

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Riigi tasandil kehtestatud perega seotud puhkust võib pidada käesoleva direktiivi tähenduses sünnituspuhkuseks, kui selle kestus ületab direktiivis 96/34/EÜ sätestatud kestuse. Sellise puhkuse korral tuleks maksta käesolevas direktiivis ette nähtud hüvitist ning selle suhtes kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud vallandamise, naasmisega samale või sellega võrdväärsele töökohale ja diskrimineerimisega seotud tagatisi.

Selgitus

On oluline, et liikmesriigid, kes on mõlema vanema lapsehoolduspuhkuseks juba ette näinud pikema ajavahemiku, saavad oma soodsamad tingimused säilitada, ilma et see mõjutaks teisi liikmesriike või vähendaks käesoleva sünnituspuhkuse pikendamist Euroopa Liidus käsitleva ettepaneku võtta vastu direktiiv mõju.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Artikli 11 lõike 2 punkti c kohane „võrdväärne” töökoht peaks tähendama töökohta, mis on eelmise töökohaga võrreldes samaväärne nii palga kui ka tööülesannete osas, või kui see ei ole võimalik, siis samalaadset töökohta, mis vastab töötaja kvalifikatsioonile ja saadavale palgale.

Selgitus

Tööandja peaks tegema kõik võimaliku, et töötaja saaks tagasi varasemad töötingimused, kui see aga ei ole objektiivselt võimalik, tuleb töökohaga seotud õiguste tagamiseks kasutada paindlikkust.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 b) Pidades silmas demograafilisi suundumusi Euroopa Liidus, on sündimuse kasvu vaja toetada konkreetsete õigusaktide ja meetmete abil, et töö-, era- ja pereelu tõhusamalt ühitada.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Seega tuleks naisi kaitsta diskrimineerimise eest raseduse või rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu ning ette tuleks näha piisavad õiguskaitsevahendid.

(13) Seega tuleks naisi kaitsta diskrimineerimise eest raseduse või rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu ning ette tuleks näha piisavad õiguskaitsevahendid, et kaitsta nende õigust inimväärsetele töötingimustele ning pere- ja tööelu paremale ühitamisele.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud tööhõive ja sotsiaalpoliitika ministrite 29. juuni 2000. aasta resolutsioonis naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise kohta töö- ja pereelus1 ergutatakse liikmesriike kaaluma oma vastavate õigussüsteemide kohaldamisala läbivaatamist, et anda töötavatele meestele individuaalne ja võõrandamatu õigus saada isapuhkust, säilitades samal ajal töökohaga seotud õigused.

 

1EÜT C 218, 31.7.2000, lk 5.

Selgitus

Nõukogu ning tööhõive ja sotsiaalpoliitika ministrite 29. juuni 2000. aasta resolutsioonis ergutatakse liikmesriike kaaluma oma vastavate õigussüsteemide kohaldamisala läbivaatamist, et anda töötavatele meestele individuaalne ja võõrandamatu õigus saada isapuhkust, säilitades samal ajal töökohaga seotud õigused. Enamik liikmesriike suhtus sellesse positiivselt.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b) Et aidata töötajatel ühitada töö- ja pereelu, on oluline võimaldada pikemat rasedus- ja sünnituspuhkust ning isapuhkust, kaasa arvatud alla 12 kuu vanuste laste lapsendamise puhul. Alla 12 kuu vanuse lapse lapsendanud töötajal peaks olema bioloogilise vanemaga samad õigused ja ta peaks saama samadel tingimustel rasedus- ja sünnituspuhkust ning isapuhkust.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 13 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 c) Et aidata töötajatel ühitada töö- ja pereelu ning saavutada tõeline sooline võrdõiguslikkus, on oluline, et meestel oleks õigus tasustatud isapuhkusele, mis – välja arvatud kestuse osas – antakse rasedus- ja sünnituspuhkusega võrdsel alusel, pidades silmas vajalike tingimuste järkjärgulist kehtestamist. See õigus tuleks anda ka abielus mitteolevatele paaridele. Liikmesriikidel soovitatakse kaaluda, kas nende õigussüsteemide kohaselt võiks anda meestele individuaalse ja mitteülekantava õiguse saada isapuhkust, säilitades samal ajal töökohaga seotud õigused.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 13 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 d) Tuleks tagada kõik tingimused emaduse ja isaduse tõhusaks kaitseks, arvestades rahvastiku vananemist Euroopa Liidus ja komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus”.

Selgitus

Arvestades demograafilisi muutusi ja seda, et on tähtis, et lapsi oleks rohkem, tuleb tagada tõhusad rasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkuse tingimused.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 13 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 e) Komisjoni rohelises raamatus „Silmitsi demograafiliste muutustega: uus põlvkondadevaheline solidaarsus” tõdetakse, et sündimus liikmesriikides on madal, mis ei ole rahvastiku taastootmiseks piisav. Seetõttu tuleb võtta meetmeid, millega parandatakse töötajate töökohal valitsevaid tingimusi enne rasedust, selle ajal ja pärast seda. On soovitav eeskuju võtta kõrge sündimusega liikmesriikide parimatest tavadest, millega tagatakse naiste tööturule jäämine.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 13 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 f) Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 2007. aasta detsembri järeldustes naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise kohta tööelus, majanduskasvus ja sotsiaalses ühtekuuluvuses tunnistas nõukogu, et meetmed, mis võimaldavad ühitada tööelu pere- ja eraeluga, on olulised soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks tööturul.

Selgitus

Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 2007. aasta detsembri järeldustes naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise kohta tööelus, majanduskasvus ja sotsiaalses ühtekuuluvuses tunnistas nõukogu, et meetmed, mis võimaldavad ühitada tööelu pere- ja eraeluga, on olulised soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks tööturul.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlevad sätted oleksid mõttetud, kui nendega ei kaasne töölepingust tulenevate kõikide õiguste säilimine, sealhulgas palga säilimine täies ulatuses ja õigus võrdväärsele toetusele.

Selgitus

Naised peaksid saama hüvitist täispalga ulatuses, et nende majanduslik olukord ei halveneks emaduse tõttu.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Liikmesriikidelt nõutakse tungivalt, et nad kehtestaksid oma siseriiklikus õigussüsteemis meetmed, mis tagavad, et kahju, mis töötajale on tekitatud käesolevas direktiivis kehtestatud kohustuste eiramise tagajärjel, hüvitatakse või heastatakse reaalselt ja tõhusalt liikmesriigi poolt asjakohaseks peetaval viisil, mis on hoiatav, tõhus ja kantud kahjuga proportsionaalne.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a) Diskrimineerimise ohvritele tuleks tagada piisavad õiguskaitsevahendid. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus, kui liikmeriigid seda asjakohaseks peavad, osaleda menetlustes kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks siseriiklike kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 b) Liikmesriigid peavad ergutama ja edendama sotsiaalpartnerite aktiivset osalust, et tagada asjaosaliste parem teavitamine ja tõhusam korraldus. Ergutades dialoogi sotsiaalpartneritega, saaksid liikmesriigid rohkem tagasisidet, parema ülevaate käesoleva direktiivi praktilisest rakendamisest ja tõenäoliselt tekkivatest probleemidest, eesmärgiga kaotada diskrimineerimine.

Selgitus

Sotsiaalpartnerite osalus on diskrimineerimise kaotamise püüetes väga oluline. Nende andmevõrgud võivad olla töötajatele täiendavaks teabekanaliks oma õiguste kohta ning liikmesriikidele tagasiside allikaks, kuna sotsiaalpartneritel on tõenäoliselt tekkida võivate probleemidega suuremad kogemused. Seetõttu peame oluliseks tagada nende aktiivne osalus ja algatada avatud dialoog.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded ja antakse seega liikmesriikidele võimalus kehtestada või säilitada soodsamaid sätteid. Käesoleva direktiivi rakendamisega ei või põhjendada liikmesriigis valitseva olukorra halvenemist.

(20) Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded ja antakse seega liikmesriikidele võimalus kehtestada või säilitada soodsamaid sätteid. Käesoleva direktiivi rakendamisega ei tohiks põhjendada liikmesriigis valitseva olukorra halvenemist, eriti siseriiklike õigusnormide puhul, mis isapuhkuse ning rasedus- ja sünnituspuhkuse kombineerimise puhul näevad emale ette õiguse vähemalt 20 nädala pikkusele puhkusele, mis antakse enne ja/või pärast sünnitust ning mille jooksul makstakse vähemalt käesolevas direktiivis ette nähtud tasemel hüvitist.

 

 

Selgitus

Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni 16. aprilli 2002. aasta soovitusele imiku ja lapse toitmise üldstrateegia kohta tagab üksnes emapiimaga toitmine lapse esimesel kuuel elukuul optimaalse kasvu ja arengu. Seda soovitust järgides on miinimumnõudeks kehtestatud 20 nädalat.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a) Liikmesriigid peaksid ergutama dialoogi sotsiaalpartnerite vahel ja valitsusväliste organisatsioonidega, et olla teadlik erinevatest diskrimineerimise vormidest ja nende vastu võidelda.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 b (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 b. Artiklile 1 lisatakse lõige 1 a:

 

„1 a. Direktiivi eesmärk on samuti parandada rasedate ja hiljuti sünnitanud töötajate tööturul püsimise või tööturule naasmise tingimusi ning tagada töö-, era- ja pereelu parem ühitamine.”

Selgitus

Kuna ettepaneku õiguslikule alusele lisati EÜ asutamislepingu artikkel 141, on täiendava sätte eesmärk laiendada direktiivi reguleerimisala ja võimaldada selliste teemade hõlmamist, nagu paindlik töökorraldus ja isapuhkus.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 c (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 c. Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 2

 

Mõisted

 

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

 

a) rase töötaja – mis tahes töölepingu alusel töötav rase töötaja, sealhulgas koduabiline, kes kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või siseriiklike tavadega teatab tööandjale oma olukorrast;

 

b) hiljuti sünnitanud töötaja – mis tahes töölepingu alusel töötav hiljuti sünnitanud töötaja, sealhulgas koduabiline, siseriiklike õigusaktide ja/või siseriiklike tavade tähenduses, kes kooskõlas kõnealuste õigusaktide ja/või tavadega teatab tööandjale oma olukorrast; käesolevas direktiivis tähendab see ka töötajat, kes on hiljuti lapsendanud;

 

c) rinnaga toitev töötaja – mis tahes töölepingu alusel töötav rinnaga toitev töötaja, sealhulgas koduabiline, siseriiklike õigusaktide ja/või siseriiklike tavade tähenduses, kes kooskõlas kõnealuste õigusaktide ja/või tavadega teatab tööandjale oma olukorrast.”

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 d (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 d. Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 3

 

Juhendid

 

1. Liikmesriikidega konsulteerides ning tööohutuse, töötervishoiu ja tööhügieeni nõuandekomitee abiga koostab komisjon juhendid artiklis 2 määratletud töötajatele ning töötavate meeste ja naiste reproduktiivtervisele ohtlikuks või tervistkahjustavaks peetavate keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite ning tööstusprotsesside hindamiseks. Juhendid vaadatakse läbi ja neid ajakohastatakse alates 2012. aastast vähemalt iga viie aasta tagant.

 

Esimeses lõigus viidatud juhendid käsitlevad ka liigutusi ja asendeid, vaimset ja füüsilist väsimust ning muud tüüpi vaimset või füüsilist stressi, mis on seotud artiklis 2 määratletud töötajate tehtava tööga.

 

2. Lõikes 1 nimetatud juhendite eesmärk on olla aluseks artikli 4 lõikes 1 viidatud hindamisele.

 

Sel eesmärgil juhivad liikmesriigid vastavas liikmesriigis kõikide tööandjate ja kõikide mees- ja naistöötajate ja/või nende esindajate ja sotsiaalpartnerite tähelepanu nendele juhenditele.“

Selgitus

On oluline kohandada juhendeid hiljutiste arengute ja teadmistega. Lisaks puudutavad tervise ja ohutusega seotud ohud nii mehi kui ka naisi ning neid tuleks üldisemalt arvesse võtta, kuna need on olulised juba enne eostamist.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 e (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 e. Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 4

 

Hindamine, teavitamine ja nõustamine

 

1. Tööandja lisab direktiivi 89/391/EMÜ kohaselt läbiviidud riskihindamisele mees- ja naistöötajate viljakusega seotud riskide hindamise.

 

2. Kõikide tegevuste puhul, mis võivad tõenäoliselt kaasa tuua konkreetse ohu sattuda kokkupuutesse ohutegurite, protsesside või töötingimustega, mille mittetäielik loetelu on esitatud I lisas, hindab tööandja kas otse või direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 7 nimetatud kaitse- ja ennetusmeetmete abil nende iseloomu, määra ja mõjuaega artiklis 2 määratletud töötajatele ja töötajatele, kes tõenäoliselt võivad olla ühes artiklis 2 nimetatud olukordadest, asjaomases ettevõttes ja/või asutuses, selleks et:

 

- hinnata mis tahes riski artiklis 2 määratletud töötaja ja töötaja, kes tõenäoliselt võib olla ühes artiklis 2 nimetatud olukordadest, ohutusele või tervisele ning võimalikku mõju tema rasedusele või rinnaga toitmisele,

 

- otsustada, milliseid meetmeid tuleks võtta.

 

3. „Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse vastava ettevõtte ja/või asutuse artiklis 2 määratletud töötajaid ja töötajaid, kes tõenäoliselt võivad olla ühes artiklis 2 nimetatud olukordadest, ja/või nende esindajaid ja asjaomaseid sotsiaalpartnereid lõikes 1 nimetatud hindamise tulemustest ja kõikidest meetmetest, mida rakendatakse ohutuse ja tervise tagamiseks tööl.“

 

4. Võetakse asjakohased meetmed, et võimaldada asjaomase ettevõtte või asutuse töötajatel ja/või nende esindajatel jälgida käesoleva direktiivi kohaldamist või kaasata neid selle kohaldamisse, eelkõige seoses lõikes 2 viidatud tööandja kehtestatavate meetmetega, ilma et see piiraks tööandja vastutust nende meetmete kehtestamise eest.

 

5. Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ning nende osalemine käesoleva direktiiviga seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.”

Selgitus

Oluline on edendada ennetavat lähenemist, mis tagaks piisava riskide hindamise töökohas, kus töötavad viljakas eas naised ja mehed. Geneetilisi muutusi ja anomaaliaid tekitavad tegurid, mis põhjustavad viljatust, väärarenguid ja kromosoomi aberratsioone, võivad kahjustada enne viljastamist nii mehi kui ka naisi ja kahjustavad eelkõige loodet. Lisatakse lõige 4 ja 5, kuna kõik teised tervist ja ohutust käsitlevad direktiivid sisaldavad sätteid töötajate ja nende esindajate teavitamise ning nendega konsulteerimise kohta.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 f (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 f. Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

 

a) Lõige 2 asendatakse järgmisega:

 

„2. Kui töötingimuste ja/või töötundide reguleerimine ei ole tehniliselt ja/või objektiivselt võimalik […], võtab tööandja vajalikud meetmed, et viia asjaomane töötaja üle teisele tööle.”

 

b) Lõige 3 asendatakse järgmisega:

 

“3. Kui teisele tööle üleviimine ei ole tehniliselt ja/või objektiivselt võimalik […], antakse asjaomasele töötajale puhkust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele kogu ajavahemikuks, mis on vajalik tema ohutuse või tervise kaitsmiseks.”

Selgitus

Lõigete 2 ja 3 praegune sisu annab tööandjale liiga suure võimaluse väita, et ta ei saa kohandada töökohta või pakkuda teist tööd. Sõnastuse „või kui on nõuetekohaselt põhjendatud, et selline nõudmine ei ole mõistlik” väljajätmisega parandatakse naiste tööhõivevõimalusi, kuna tööandjal on väiksemad võimalused väita, et alternatiivide pakkumine ei ole tehniliselt või objektiivselt võimalik.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 g (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 g. Artiklile 6 lisatakse järgmine lõige:

 

„2 a. Samuti ei nõuta rasedalt töötajalt ülesannete täitmist, millega kaasneb raskete esemete kandmine ja tõstmine, või ohtlike, kurnavate või tervist ohustavate ülesannete täitmist.”

Selgitus

Rasedad töötajad tuleks vabastada mitte üksnes ohtlikest, vaid ka suurt füüsilist pingutust nõudvatest või tervist ohustavatest ülesannetest.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 h (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 h. Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 7

 

Öötöö ja ületunnid

 

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 nimetatud töötajaid ei kohustata tegema öötööd ega ületunde:

 

a) sünnitusele eelneva 10 nädala jooksul;

 

b) ülejäänud raseduse jooksul, kui see peaks olema vajalik ema või loote tervise seisukohast;

 

c) kogu rinnaga toitmise aja jooksul.

 

2. Lõikes 1 nimetatud meetmed peavad sisaldama võimalust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele kas:

 

a) minna üle vastavale päevasele tööle või

 

b) saada puhkust või pikendada rasedus- ja sünnituspuhkust, kui selline üleviimine ei ole tehniliselt ja/või objektiivselt võimalik [...].

 

3. Öötööst vabastust soovivad töötajad teavitavad sellest liikmesriigis sätestatud eeskirjade kohaselt oma tööandjat ja esitavad lõike 1 punktis b viidatud juhul tööandjale arstitõendi.

 

4. Üksikvanemate ja raske puudega lapse vanemate puhul võib lõikes 1 osutatud ajavahemikku pikendada kooskõlas liikmesriikides kehtiva korraga.”

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 määratletud töötajatel oleks õigus vähemalt 18 nädala pikkusele katkestamatule rasedus- ja sünnituspuhkusele enne ja/või pärast sünnitust.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 määratletud töötajatel oleks õigus vähemalt 20 nädala pikkusele katkestamatule rasedus- ja sünnituspuhkusele enne ja/või pärast sünnitust.

Selgitus

20-nädalane rasedus- ja sünnituspuhkus on piisavalt pikk, et võimaldada naistel toita lapsi rinnaga (mis peaks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovituse kohaselt olema ainuke toitmisviis) headel tingimustel. See oleks ka piisav aeg sünnitusest taastumiseks ja tugeva sideme loomiseks ema ja lapse vahel.

On oluline, et liikmesriigid, kes on mõlema vanema lapsehoolduspuhkuseks juba ette näinud pikema ajavahemiku, saavad oma soodsamad tingimused säilitada, ilma et see mõjutaks teisi liikmesriike või vähendaks käesoleva sünnituspuhkuse pikendamist Euroopa Liidus käsitleva ettepaneku võtta vastu direktiiv mõju.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Lõikes 1 osutatud ajavahemiku viimase nelja nädala puhul võib riigi tasandil kehtivat perekondlikel põhjustel võetava puhkuse korda pidada käesoleva direktiivi tähenduses sünnituspuhkuseks tingimusel, et selle korraga tagatakse artiklis 2 määratletud töötajale üldine kaitse, mis on käesolevas direktiivis pakutava kaitse taset arvestades piisav. Sel juhul peab puhkuse kogukestus ületama direktiiviga 96/34/EÜ ette nähtud vanemapuhkuse kestust.

Selgitus

20-nädalane rasedus- ja sünnituspuhkus on piisavalt pikk, et võimaldada naistel toita lapsi rinnaga (mis peaks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovituse kohaselt olema ainuke toitmisviis) headel tingimustel. See oleks ka piisav aeg sünnitusest taastumiseks ja tugeva sideme loomiseks ema ja lapse vahel.

On oluline, et liikmesriigid, kes on mõlema vanema lapsehoolduspuhkuseks juba ette näinud pikema ajavahemiku, saavad oma soodsamad tingimused säilitada, ilma et see mõjutaks teisi liikmesriike või vähendaks käesoleva sünnituspuhkuse pikendamist Euroopa Liidus käsitleva ettepaneku võtta vastu direktiiv mõju.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Punktis 1 sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkus sisaldab vähemalt kuuenädalast kohustuslikku puhkust pärast sünnitust. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 määratletud töötajatel on õigus vabalt valida aeg, millal nad võtavad rasedus- ja sünnituspuhkuse mittekohustusliku osa (enne või pärast sünnitust).

2. Punktis 1 sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkus sisaldab vähemalt kuuenädalast kohustuslikku täielikult tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkust pärast sünnitust, ilma et see piiraks selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, milles nähakse ette kohustuslik rasedus- ja sünnituspuhkus enne sünnitust. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 määratletud töötajatel on õigus vabalt valida aeg, millal nad võtavad rasedus- ja sünnituspuhkuse mittekohustusliku osa (enne või pärast sünnitust). Kuuenädalane kohustuslik rasedus- ja sünnituspuhkus kehtib kõikide naistöötajate suhtes, olenemata enne sünnitust töötatud päevade arvust.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kõnealust ajavahemikku võib paari kokkuleppel ja soovil ning kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusaktidega isaga jagada.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Nii ema kui lapse tervise kaitsmiseks võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et töötajad saavad vabalt ja sunduseta otsustada, kas kasutada enne sünnitust rasedus- ja sünnituspuhkuse mittekohustuslikku osa või mitte.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ.

Artikkel 8 – lõige 2 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c. Töötaja peab enda valitud rasedus- ja sünnituspuhkuse mittekohustuslikust osast teavitama hiljemalt üks kuu enne puhkuse alguskuupäeva.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 2 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 d. Mitmike sünni korral pikeneb lõikes 2 osutatud rasedus- ja sünnituspuhkuse kohustuslik osa iga järgmise lapse kohta siseriiklike õigusaktide kohaselt..

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et enneaegse sünnituse, pärast sündi lapse haiglaravile jätmise ning puudega lapse ja mitmike sünni korral antakse täiendavat puhkust. Täiendava puhkuse kestus peaks olema proportsionaalne ning vastama ema ja lapse/laste erivajadustele.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et meditsiiniliselt põhjendatud eriolukorra, nagu enneaegse sünnituse, puudega lapse, puudega ema, teismelise ema, mitmike sünni või eelmisele sünnitusele 18 kuu jooksul järgneva sünnituse korral antakse täiendavat täielikult tasustatavat rasedus- ja sünnituspuhkust. Täiendava rasedus- ja sünnituspuhkuse kestus pärast sünnitust peaks olema proportsionaalne ning vastama ema ja lapse/laste erivajadustele. Kui riiklike õigusaktide ja/või tavade kohaselt antakse rasedus- ja sünnituspuhkust või vanemapuhkust üle 20 nädala, siis võib selle arvestada lõigete 3 ja 4 alusel antava võimaliku täiendava rasedus- ja sünnituspuhkuse hulka.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid tagavad, et haiguspuhkus, mida antakse rasedusest või sünnitusest tuleneva haiguse või komplikatsioonide korral ning mis leiab aset vähemalt neli nädalat enne sünnitust, ei mõjuta rasedus- ja sünnituspuhkuse kestust.

välja jäetud

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Liikmesriigid kaitsevad ema ja isa õigusi, tagades erilised töötingimused puuetega laste vanemate aitamiseks.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 5 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes ja liikmesriigid teevad oma vastavates seadustes vajalikud kohandused, et tagada rasedus- ja sünnituspuhkuse osas võrdsed tööalased õigused.

Selgitus

Füüsilisest isikust ettevõtjaid ei tohiks kohelda erinevalt ega anda neile vähem õigusi kui palgatöötajatele.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 5 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 c. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sünnitusjärgse depressiooni käsitamiseks raske haigusena ja toetavad teavituskampaaniaid, et levitada asjakohast teavet selle haiguse kohta ning võidelda eelarvamuste ja võimaliku häbimärgistamise vastu, mida see võib endiselt esile kutsuda.

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on suurendada liikmesriikide teadlikkust vajadusest käsitleda sünnitusjärgset depressiooni haigusena, arvestades, et see tabab 10–15% naistest ja sellel on märkimisväärne mõju töö- ja pereelule.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1 a (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Lisatakse artikkel 8 a:

 

„Artikkel 8a

 

Lapse sünni korral isale antav puhkus

 

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et töötajal, kelle elukaaslane on hiljuti sünnitanud, on õigus vähemalt kahenädalasele katkestamatule mitteülekantavale täielikult tasustatud isapuhkusele, mis tuleb võtta pärast abikaasa või partneri sünnitust sünnitus- ja raseduspuhkuse ajal.

 

Liikmesriikidel, kes veel ei ole kehtestanud mitteülekantavat täielikult tasustatavat isapuhkust, mis tuleb võtta rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal kohustuslikult vähemalt kaheks järjestikuseks nädalaks pärast töötaja abikaasa või partneri sünnitust, soovitatakse tungivalt see kehtestada, et edendada mõlema vanema võrdset osalemist perega seotud õiguste ja kohustuste tasakaalustamisel.

 

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et töötajale, kelle elukaaslane on hiljuti sünnitanud, antakse eripuhkust, kaasa arvatud sünnitus- ja raseduspuhkuse kasutamata osa lapse ema surma või füüsilise võimetuse korral.”

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1 b (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Lisatakse artikkel 8 b:

 

„Artikkel 8 b

 

Lapsendamispuhkus

 

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et rasedus- ja sünnituspuhkust ning isapuhkust käsitlevaid käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ka alla 12 kuu vanuse lapse lapsendamise korral.”

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 10 – punkt 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata artiklis 2 määratletud töötaja vallandamine ja vallandamise ettevalmistamine ajavahemikus tema raseduse algusest kuni artikli 8 punktis 1 sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpuni, välja arvatud erijuhtudel, mis ei ole seotud tema olukorraga ning mis on lubatud riiklike õigusaktide ja/või tavade alusel ning võimaluse korral tingimusel, et pädev ametiasutus on andnud oma nõusoleku.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata artiklis 2 määratletud töötaja vallandamine ja vallandamise ettevalmistamine ajavahemikus tema raseduse algusest kuni vähemalt kuue kuuni pärast artikli 8 punktis 1 sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu. Vallandamist kõnealusel perioodil tuleb nõuetekohaselt kirjalikus vormis põhjendada, välja arvatud erijuhtudel, mis ei ole seotud tema olukorraga ning mis on lubatud riiklike õigusaktide ja/või tavade alusel ning võimaluse korral tingimusel, et pädev ametiasutus on andnud oma nõusoleku.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 10 – punkt 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed rasedate diskrimineerimise tõkestamiseks tööturul, luues neile võrdsed võimalused tööle saamisel, kui taotleja vastab kõikidele taotletava ametikohaga seotud nõuetele.

Selgitus

Liikmesriigid peaksid rasedatele tagama võrdse juurdepääsu tööturule, et rasedus ei ohustaks naiste karjääri ja kutsealase arengu võimalusi üksnes sellepärast, et raseda töötaja töölevõtmine tähendab tööandjale lisakoormust.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 10 – punkt 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele isapuhkuse / ühise sünnitusjärgse puhkuse ajal vallandamise eest samasugune kaitse, nagu käesoleva artiklis 1 tagatakse artiklis 2 määratletud töötajatele.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 10 – lõige 4 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b. Liikmesriike innustatakse võtma meetmeid, mis tagavad töötajale võimaluse valida osalise tööajaga töötamine ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ning mille jooksul on tagatud täielik kaitse vallandamise eest ja täielik õigus saada selle ajavahemiku lõppedes tagasi oma täistööajaga töökoht ja palk.

Selgitus

Käesolev meede võib aidata kaasa era-, pere- ja tööelu edukamale ühitamisele, võimaldades töötajal paremini ja sujuvamalt uue olukorraga kohaneda.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a) Punkt 1 asendatakse järgmisega:

 

“1. artiklites 5, 6 ja 7 nimetatud juhtudel peavad töölepinguga seotud tööalased õigused, sealhulgas töötasu säilimine ja/või õigus võrdväärsele toetusele, olema tagatud artiklis 2 määratletud töötajatele vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või siseriiklikele tavadele;”

Selgitus

Naised peaksid saama hüvitist täispalga ulatuses, et nende majanduslik olukord emaduse tõttu ei halveneks.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – lõige 1a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a. Kui tööandja on artiklis 2 määratletud töötaja kõrvaldanud töölt, ilma et töötajal oleks meditsiiniline näidustus, sest ta on seisukohal, et töötaja ei saa töötada, saab töötaja artikli 8 punkti 2 kohase rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni hüvitist, mis on võrdne tema täistöötasuga.

1a. Kui tööandja on artiklis 2 määratletud töötaja kõrvaldanud töölt, ilma et töötajal oleks meditsiiniline näidustus, sest ta on seisukohal, et töötaja ei saa töötada, võib viimane ise arsti juurde minna. Kui arst on seisukohal, et naine saab töötada, peab tööandja ta endistel tingimustel tööle lubama või saab töötaja artikli 8 punkti 2 kohase rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni hüvitist, mis on võrdne tema täistöötasuga.

Selgitus

Konsulteerimine naise poolt vabalt valitud arstiga aitab välja selgitada, kas naine on tegelikult haige või mitte. Edasisi meetmeid tuleks võtta üksnes läbivaatuse konkreetse tulemusele toetudes.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada rasedate tervise ja ohutuse kaitse, sealhulgas ergonoomilised tingimused, tööaeg (sh öötöö ja töö vahetamine) ja töökoormus, samuti suurem kaitse eriliste nakkuslike ainete ja ioonkiirguse vastu.

Selgitus

Rasedate töötajate tervise ja ohutuse kaitse peaks olema üks käesoleva direktiivi olulisi eesmärke.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a b (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 2 – alapunkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a b) punkti 2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

 

“b) artiklis 2 määratletud töötajate töötasu säilimine ja/või õigus võrdväärsele toetusele;”

Selgitus

Naised peaksid saama hüvitist täispalga ulatuses, et nende majanduslik olukord emaduse tõttu ei halveneks.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a c (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 2 – alapunkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a c) punkti 2 lisatakse alapunkt b a:

 

„b a) rasedus- ja sünnituspuhkusel olevate töötajate õigus saada automaatselt osa mis tahes palgatõusust, ilma et selleks oleks vaja rasedus- ja sünnituspuhkust katkestada;”

Selgitus

Rasedus- ja sünnituspuhkusel olevate töötajate ametikoha palga tõusu korral peaks see nende suhtes automaatselt jõustuma, et nad ei peaks oma rasedus- ja sünnituspuhkust katkestama ainult selleks, et saada osa palgatõusust ja seejärel uuesti puhkusele jääda. Selles suhtes väheneb ja lihtsustub tööandja jaoks ka haldustöö.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 2 – alapunkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„c) artiklis 2 määratletud töötajate õigus naasta samale või sellega võrdväärsele töökohale töötaja jaoks mitte halvematel tingimustel ja õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus oma äraoleku ajal;”

„c) artiklis 2 määratletud töötajate õigus naasta samale või sellega võrdväärsele töökohale töötaja jaoks mitte halvematel tingimustel, millega kaasneb rasedus- ja sünnituspuhkusele eelnevaga samaväärne töötasu ja ametikategooria ning samaväärsed tööülesanded, ja õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus oma äraoleku ajal; ümberstruktureerimise või tootmisprotsessi põhjaliku ümberkorraldamisega seotud erandlikes olukordades antakse töötajale alati võimalus arutada tööandjaga nende muudatuste mõju tema tööalasele ja kaudselt ka isiklikule olukorrale;

Selgitus

Samaväärseks peetaval töökohal peavad olema varasemaga võrdväärne töötasu, ametikategooria ja tööülesanded.

See punkt on oluline, sest kui ilmnevad erakorralised asjaolud (näiteks finantskriis), mis võivad kahjustada rasedus- ja sünnituspuhkusel viibiva naise olukorda ja mille tõttu ta võib oma õigused kaotada, võib tema seisund töökohal ohtu sattuda, kui ümberstruktureerimise tagajärgi ei arutata koos tööandjaga.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 2 – alapunkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) punkti 2 lisatakse alapunkt c a:

 

„c a) artiklis 2 määratletud töötajate kutsealase arengu võimaluste säilitamine hariduse kaudu, millega kaasneb jätkuv erialane ja täiendõpe, et kindlustada nende karjääriväljavaateid;”

Selgitus

Eesmärk on tagada, et emakssaamine ei kahjustaks naise karjääriväljavaateid. Tööandja peaks asjaomase töötajaga konsulteerides võtma vajalikud haridus- ja koolitusmeetmed, et kindlustada töötaja karjäärivõimaluste säilimine.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b b (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 2 – alapunkt c b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b) punkti 2 lisatakse alapunkt c b:

 

„c b) rasedus- ja sünnituspuhkus ei tohi kahjustada töötaja pensioniõigusi ja seda tuleb pensioni arvestamisel käsitleda töötatud ajana ning rasedus- ja sünnituspuhkuse kasutamise tõttu ei tohi töötajate pensioniõigused väheneda.”

Selgitus

Oluline on, et töötajatele rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal makstavad toetused ei kahjustaks nende pensioniõigusi. Liikmesriigid peaksid seda vältima ja võimaliku pensioniõiguste kaotuse kompenseerima.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt c

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Punkti 2 alapunktis b nimetatud hüvitist loetakse piisavaks, kui sellega on tagatud viimase kuupalgaga või keskmise kuupalgaga võrdne sissetulek, võttes arvesse võimalikku riiklike õigusaktidega kehtestatud ülemmäära. Ülemmäär ei tohi olla madalam kui hüvitis, mida artiklis 2 määratletud töötajad saaksid juhul, kui nad katkestaksid oma tegevuse tervislikel põhjustel. Liikmesriigid võivad kindlaks määrata keskmise kuupalga arvutamise aluseks oleva ajavahemiku.

3. Punkti 2 alapunktis b nimetatud hüvitist loetakse võrdväärseks, kui sellega on tagatud viimase kuupalgaga või keskmise kuupalgaga võrdne sissetulek. Rasedus- ja sünnituspuhkusel olevale töötajale makstakse täispalka ja toetus moodustab 100% viimasest kuupalgast või keskmisest kuupalgast. Liikmesriigid võivad kindlaks määrata keskmise kuupalga arvutamise aluseks oleva ajavahemiku.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt c a (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) lisatakse punkt 3 a:

 

„3 a. Hüvitis, mida artiklis 2 määratletud töötajad saavad, ei tohi olla väiksem kui hüvitis, mida artiklis 2 määratletud töötajad saaksid juhul, kui nad katkestaksid oma tegevuse tervislikel põhjustel.”

Selgitus

Täpsustus, et hüvitis ei tohi olla madalam kui tervishoiuhüvitis, tagab, et direktiivis võetakse arvesse väga madalapalgalisi emasid, keda on eriti palju uutes liikmesriikides.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt c b (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c b) lisatakse punkt 3 b:

 

„3 b, liikmesriigid tagavad, et rasedus- ja sünnituspuhkusel olevatel töötajatel on õigus saada automaatselt kõik nendele kohaldatavad palgatõusud, mille saamiseks ei pea rasedus- ja sünnituspuhkust ajutiselt katkestama;”

Selgitus

Rasedus- ja sünnituspuhkusel olevate töötajate ametikoha palga tõusu korral peaks see nende suhtes automaatselt jõustuma, et nad ei peaks oma rasedus- ja sünnituspuhkust katkestama ainult selleks, et saada osa palgatõusust ja seejärel uuesti puhkusele jääda. Selles suhtes väheneb ja lihtsustub tööandja jaoks ka haldustöö.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt c c (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c c) punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.

Selgitus

Oluline on kaotada direktiivi 92/85/EMÜ artikli 11 punktis 4 sätestatud töötasu või toetuse saamise kriteeriumid, kui kõigil naistel on samaväärne õigus saada tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkust viisil, mis oleks kooskõlas töötajate liikuvuse ning ELi paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtetega.

Komisjonil ei ole mõtet oma ettepanekuga tunnistada õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, kui samas lubatakse naistel töölt lahkuda ja kaotada sissetulek, kui nad ei vasta tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkuse saamiseks siseriiklike õigusaktidega sätestatud tingimustele.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt d a (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) lisatakse punkt 5 a:

 

„5 a. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et innustada tööandjaid ja edendada dialoogi tööturu osapoolte vahel, eesmärgiga pakkuda vastavalt riiklikele õigusaktidele rasedus- ja sünnituspuhkuselt naasnud töötajatele vajadusel ja/või töötaja taotlusel abi tööturule tagasipöördumise ja koolituse alal.”

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt d b (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 5 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d b) lisatakse punkt 5 b:

 

„5 b. Tööandja tagab, et raseda töötaja tööaja puhul võetakse arvesse korraliste ja erakorraliste arstlike läbivaatuste vajadust.”

Selgitus

Arstlikud läbivaatused on rasedatele kohustuslikud ning äärmiselt olulised loote normaalseks arenguks, mistõttu tööandja peab seda arvestama ja tagama rasedate tööaja paindlikkuse.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – punkt d c (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 5 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d c) lisatakse punkt 5 c:

 

„5 c. Liikmesriigid innustavad tööandjaid looma lastehoiuasutusi töötajate alla kolme aasta vanuste laste jaoks.”

Selgitus

Lastehoiuasutuste puudus on ELis vaieldamatu tegelikkus. See säte on ülioluline, et vältida naiste tööst loobumist, kuna nad peavad hoolitsema väikelaste eest.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 a (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Lisatakse artikkel 11a:

 

„Artikkel 11 a

 

Tööpaus rinnaga toitmiseks

 

1. Rinnaga toitval emal on sel eesmärgil – ilma tööalaseid õigusi kaotamata – õigus tööpausile, mis on jagatud kaheks eraldi ühe tunni pikkuseks ajavahemikuks, juhul kui tööandjaga ei ole lepitud kokku teistsuguse korra suhtes.

 

2. Mitmike sünni korral pikeneb lõikes 1 nimetatud paus 30 minuti võrra iga järgmise lapse kohta.

 

3. Osalise tööaja korral väheneb lõikes 1 nimetatud tööpaus võrdeliselt tavapärase tööajaga, kuid ei tohi olla lühem kui 30 minutit.

 

4. Lõikes 3 nimetatud juhul võimaldatakse tööpaus ajavahemikuks, mis ei ületa ühte tundi, ja vajaduse korral teiseks järelejäänud ajavahemikuks, juhul kui tööandjaga ei ole lepitud kokku teistsuguse korra suhtes.”

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 b (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 b. Lisatakse artikkel 11 b:

 

„Artikkel 11 b

 

Diskrimineerimise vältimine ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine

 

Liikmesriigid innustavad tööandjaid kollektiivlepingute või tavade abil võtma tõhusaid meetmeid, et vältida naiste diskrimineerimist rasedus- ja sünnituspuhkuse või lapsendamispuhkuse tõttu.

 

 

 

Liikmesriigid võtavad käesolevas direktiivis nimetatud valdkondade õigusaktide, eeskirjade, haldusnormide, poliitikasuundade ja meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel aktiivselt arvesse meeste ja naiste võrdõiguslikkuse eesmärki.”

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 12 a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lisatakse artikkel 12a:

Artikkel 12a

Tõendamiskohustus

1. Liikmesriigid võtavad kooskõlas oma õigussüsteemiga vajalikud meetmed tagamaks, et kui isik, kes leiab, et tema käesoleva direktiivi alusel antud õigusi on rikutud, esitab kohtule või muule pädevale asutusele asjaolud, mille põhjal võib nimetatud rikkumist eeldada, peab kostja tõendama, et direktiivi alusel antud õigusi ei ole rikutud.

välja jäetud

2. Punkt 1 ei takista liikmesriikidel kehtestada hagejale soodsamaid tõendamiseeskirju.

 

3. Punkti 1 ei kohaldata kriminaalmenetluse suhtes.

 

4. Liikmesriigid ei pea kohaldama punkti 1 menetluste suhtes, mille korral kohus või pädev asutus teeb kindlaks juhtumi asjaolud

 

5. Punkte 1–4 kohaldatakse ka kohtumenetluste suhtes, mida on alustatud artikli 12 alusel.

 

Selgitus

Diskrimineerimine seoses rasedusega vastab juba soolise diskrimineerimise kriteeriumidele. Direktiivis 2006/54/EMÜ sätestatud tõendamiskohustuse tühistamist võib samuti rakendada.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4 a (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 12 a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Lisatakse artikkel 12 a a:

 

„Artikkel 12 a a

 

Diskrimineerimise vältimine

 

Liikmesriigid võtavad kooskõlas oma riiklike traditsioonide ja tavadega vajalikud meetmed, et edendada tööturu osapoolte vahelist dialoogi sobivatel tasanditel, et rakendada tõhusaid meetmeid, selleks et vältida naiste diskrimineerimist rasedus- ja sünnituspuhkuse või lapsendamispuhkuse tõttu.”

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 12 b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad oma õigussüsteemis vajalikke meetmed, et kaitsta isikuid mis tahes pahatahtliku kohtlemise või negatiivsete tagajärgede eest, mis on seotud nende esitatud kaebuse või algatatud menetlusega, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi alusel antud õiguste austamine.

Liikmesriigid võtavad oma õigussüsteemis vajalikke meetmed, et kaitsta isikuid, kaasa arvatud tunnistajad, mis tahes pahatahtliku kohtlemise või negatiivsete tagajärgede eest, mis on seotud nende esitatud kaebuse või algatatud menetlusega, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi alusel antud õiguste austamine.

Selgitus

Kaitse laiendamine tunnistajatele võimaldab tagada, et nad saavad anda kaebuste käsitlemisel usaldusväärseid tunnistusi, kartmata diskrimineerimist.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 12 c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud riiklike sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed selliste eeskirjade kohaldamise tagamiseks. Karistuseks, mis peab olema tõhus, proportsionaalne ja hoiatav, võib olla kahju hüvitamine, kusjuures hüvitise ülemmäär ei tohi olla eelnevalt kindlaks määratud.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud riiklike sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed selliste eeskirjade kohaldamise tagamiseks. Karistuseks võib olla kahju hüvitamine kannatanule ning karistus peab olema tõhus, proportsionaalne ja hoiatav.

Selgitus

Kahju hüvitamise õiguste piiramise keelustamisega piirab EL ebaproportsionaalselt liikmesriigi siseriiklike reeglite kehtestamise õigust ja sunnib teda üle võtma detailseid sätteid, mis ei ole liikmesriigi menetlusõigusega kooskõlas.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 12 d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2002/73/EÜ (mis on uuesti sõnastatud direktiiviga 2006/54/EÜ) artikli 20 alusel määratud asutus(ed), kelle ülesanne on edendada, analüüsida, jälgida ja toetada kõigi isikute võrdset, soolise diskrimineerimiseta kohtlemist, on pädev(ad) ka küsimustes, mis kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kui need on peamiselt seotud võrdse kohtlemise ning mitte töötaja tervise ja ohutusega.

Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2002/73/EÜ (mis on uuesti sõnastatud direktiiviga 2006/54/EÜ) artikli 20 alusel määratud asutus(ed), kelle ülesanne on edendada, analüüsida, jälgida ja toetada kõigi isikute võrdset, soolise diskrimineerimiseta kohtlemist, on pädev(ad) ka küsimustes, mis kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kui need on peamiselt seotud võrdse kohtlemise ning mitte ainult töötaja tervise ja ohutusega.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 2 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Liikmesriigid võivad võtta ennetavaid meetmeid rasedate töötajate ja vastsündinud laste emade kaitse ja ohutuse tagamiseks töökohal.

Selgitus

Stress töökohal võib mõjutada rasedate töötajate ja vastsündinud laste emade psüühikat ja seega ka loodet või vastsündinut.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 2 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Käesoleva direktiivi sätted võetakse üle liikmesriikides sõlmitavatesse kollektiiv- ja individuaalsetesse töölepingutesse.

Selgitus

Sageli ei kasuta naistöötajad oma õigusi, kuna nad ei tea, et seadus neid kaitseb. Kui töölepingutes nendele õigustele viidatakse, saab selgemaks, milline õigusakt konkreetses olukorras kehtib.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid ja riiklikud võrdõiguslikkusega tegelevad asutused edastavad hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist] ning seejärel iga viie aasta tagant komisjonile kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule koostada aruande käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 92/85/EMÜ kohaldamise kohta.

1. Liikmesriigid ja riiklikud võrdõiguslikkusega tegelevad asutused edastavad hiljemalt [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist] ning seejärel iga kolme aasta tagant komisjonile kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule koostada aruande käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 92/85/EMÜ kohaldamise kohta.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjoni aruandes võetakse vajaduse korral arvesse sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide seisukohti. Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõttele antakse aruandes muu hulgas hinnang, kuidas võetud meetmed on mõjunud naiste ja meeste olukorrale. Vastavalt saadud andmetele sisaldab aruanne vajaduse korral ettepanekuid käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 92/85/EMÜ läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks.

2. Komisjoni aruandes võetakse vajaduse korral arvesse sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide seisukohti. Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõttele antakse aruandes muu hulgas hinnang, kuidas võetud meetmed on mõjunud naiste ja meeste olukorrale. Aruanne hõlmab samuti mõjuhinnangut, milles analüüsitakse rasedus- ja sünnituspuhkuse kestuse pikendamise ning isapuhkuse kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku mõju Euroopa Liidu tasandil. Vastavalt saadud andmetele sisaldab aruanne vajaduse korral ettepanekuid käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 92/85/EMÜ läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks.

Selgitus

Tuleb täpselt hinnata rasedus- ja sünnituspuhkuse kestuse märkimisväärse pikendamise maksumust ja kasu nii naiste kui ka ühiskonna jaoks. Rinnaga toitmise hõlbustamine võib muu hulgas aidata vähendada tervishoiukulusid ning avaldada positiivset mõju keskkonnale ja leibkondade ostujõule.

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse direktiivi 92/85/EMÜ, tahetakse parandada rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate turvalisust ja tervishoidu. See ettepanek, mis on osa komisjoni töö- ja eraelu parema ühitamise paketist, on üks meetmetest soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tööturul.

Direktiivi 92/85/EMÜ läbivaatamine on vajalik, kuid komisjoni pakutud ümbersõnastamine ei vasta veel soovitule, seda nii meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamise osas tööturul kui ka töö- ja eraelu ühitamise edendamise osas, eelkõige sellepärast, et see ei soodusta vanemlike kohustuste jagamist.

EÜ asutamislepingu artikli 141 lisamine käesoleva ettepaneku õiguslikule alusele – ettepaneku õiguslik alus koosneb nüüd EÜ asutamislepingu artikli 137 lõikest 2 (töötajate tervise ja turvalisuse kaitse) ja artikli 141 lõikest 3 (meeste ja naiste võrdsed võimalused) – muudab direktiivi olemuselt tasakaalustatumaks. Lisaks võimaldab õigusliku aluse laiendamine lisada sätteid, mis kaitsevad emasid ja isasid, kelle roll ühiskonnas on äärmiselt tähtis.

Ettepanekuga tehtud muudatused puudutavad eelkõige rasedus- ja sünnituspuhkuse minimaalse kestuse pikendamist 14 nädalalt 20 nädalani, rasedus- ja sünnituspuhkusel olevale töötajale täispalgaga võrdse hüvitise maksmise põhimõtet, töökohas ohutus- ja tervishoiunõuete kehtestamist ja vallandamise keelamist.

2. Vanemlike kohustuste jagamine

ELi sotsiaalmeetmete kavas on prioriteedina nimetatud vajadust edendada nii naistele kui ka meestele suunatud töö- ja eraelu ühitamist hõlbustavat poliitikat. Tööelu parem ühitamine eraeluga on ka üks kuuest naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes 2006–2010 määratletud esmatähtsast tegevusvaldkonnast.

Euroopa Liit seisab praegu silmitsi demograafiliste probleemidega, mis on tingitud väikesest sündimusest ja kasvavast eakate osakaalust. Töö- ja pereelu tasakaalu soodustavate sätete parandamine aitab toime tulla elanikkonna vähenemisega.

Kuid ühiskonnas esinevad soostereotüübid, mis takistavad naiste pääsu tööle ja eelkõige headele töökohtadele, on visad kaduma. Endiselt peetakse naisi ja mitte mehi põhivastutajateks laste ja teiste ülalpeetavate hooldamise eest, kusjuures ei ole harvad juhud, kus naised peavad tegema valiku emaduse ja erialase eneseteostuse vahel. Naisi peetakse sageli „suure riskiga”, „teisejärgulisteks” või „problemaatilisteks” töötajateks seetõttu, et nad võivad suure tõenäosusega rasestuda ja kasutada õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele. Seetõttu on väga oluline, et uued puhkuse-eeskirjad lõhuksid, mitte ei tugevdaks ühiskonnas levinud stereotüüpe.

Rasedus- ja sünnitus-, isa- ja vanemapuhkust käsitlevad õigusaktid on olemas mitmes liikmesriigis, samas kui ELi tasandil on olemas direktiivid rasedus- ja sünnituspuhkuse (direktiiv 92/85/EMÜ) ja vanemapuhkuse (direktiiv 96/34/EÜ) kohta, kuid puudub õigusakt isapuhkuse kohta.

Emadus ja isadus on põhiõigused, mis on ühiskonna tasakaalu jaoks väga tähtsad. Seetõttu on soovitav, et direktiivi 92/85/EMÜ läbivaatamisest oleks kasu töötavatele naistele, kaitstes ema ja isa rolli, eelkõige meetmete kaudu, mis innustavad mehi võtma perekondlikke kohustusi.

Mõlema vanema osalemine lapse elus alates esimestest elukuudest on väga oluline, et tagada lapse terve füüsiline, emotsionaalne ja vaimne areng. Seetõttu tuleb ühenduse õigusaktidega näha ette ka tasustatud isapuhkus, mida saab kasutada rasedus- ja sünnituspuhkusega samal ajal. Ka lapsendamise puhul peaks olema õigus saada puhkust, mida tuleks jagada paari mõlema poole vahel.

3. Rasedus- ja sünnituspuhkuse kestus

Kuna 18-nädalane rasedus- ja sünnituspuhkus on paljudes liikmesriikides juba olemas, tähendab pikendamine 4 nädala võrra (praeguselt 14 nädalalt 18 nädalani) väikest muudatust, millel on tõenäoliselt vähetähtis mõju paljude liikmesriikide praegusele õigusele. Pealegi soovitab meeste ja naiste võrdseid võimalusi käsitlev nõuandekomitee rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamist 24 nädalani.

Raportööri arvates on 20 nädalat sobiv selleks, et aidata naistel taastuda sünnitusest, innustada rinnaga toitmist ja aidata luua tugev side lapsega. Pikem ajavahemik võib halvendada naiste võimalusi tööturule naasta.

Ka minimaalset sünnitusjärgset puhkust tuleb pikendada kuue nädalani, et innustada naisi toitma last võimalikult kaua rinnaga.

Komisjoni ettepanekuga ei lisata sätteid rinnaga toitmise kohta. Võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni soovitust A55/15 rinnaga toitmise tähtsuse kohta esimestel elukuudel ja ILO 2000. aasta konventsiooni nr 183 artiklit 10, milles soovitatakse tagada naistele õigus ühele või enamale pausile päevas või igapäevase tööaja lühendamisele rinnaga toitmiseks, pooldab raportöör põhimõtet, et rinnaga toitmiseks tuleb lühendada tööaega, ilma et sellega kaasneks mis tahes õigustest ilmajäämine.

4. Tasu

Komisjoni ettepanekus nähakse rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ette täispalk, mis võrdub viimase kuupalgaga või keskmise kuupalgaga. Kuid see säte ei ole kohustuslik.

Täispalga maksmine puhkuse ajal tagab selle, et naiste majanduslik olukord ei halvene emaduse kasuks otsustamisega. Hüvitis ei tohi olla väiksem kui 85% viimasest kuupalgast või keskmisest kuupalgast. See on piisav tase, mis tagab selle, et perekondi, eelkõige ühe vanemaga perekondi, ei ähvarda vaesuseoht ega sotsiaalne tõrjutus.

5. Vallandamise keelamine

Üldiselt on vallandamise keelamise ja töötajate õiguste kohta esitatud muudatused positiivsed. Neid õigusi tuleks laiendada isadele isapuhkuse ajal.

Komisjoni ettepanekus keelatakse vallandamine raseduse algusest kuni kuue kuu möödumiseni rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpust. Viimast ajavahemikku tuleks pikendada aastani, sest paljudes olukordades on naistöötaja kohustatud kohanema uute tööoludega, mis nõuab aega.

Raportöör toetab selles valdkonnas tehtud muudatusi, sh õigust naasta samale või võrdväärsele töökohale ning õigust töötaja äraolekul tekkinud paranenud töötingimustele. Ta on siiski seisukohal, et tuleb tagada, et nn võrdväärne töökoht on tõepoolest eelmise töökohaga sisuliselt samaväärne nii palga kui ka tööülesannete osas.

6. Paindlik töökorraldus

Raportöör peab oluliseks, et naistöötajale antaks rasedus- ja sünnituspuhkuselt naasmisel võimalus taotleda tööandjalt tööaja ja -korralduse muutmist. Tööandja peab selliseid taotlusi mitte üksnes arvestama, vaid ka rahuldama, kui need on põhjendatud.

Seda õigust tuleb laiendada ka isadele, et edendada perekohustuste jagamist naiste ja meeste vahel. Asjaolu, et neid sätteid kasutavad rohkem naised kui mehed, tekitab nende vahel tasakaalutust, millel on negatiivne mõju naiste olukorrale töökohal ja nende majanduslikule sõltumatusele.

Raportöör peab oluliseks lisada uus säte, mis annab rasedale, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvatele töötajale, samuti isapuhkust võtnud isale võimaluse keelduda ületunnitööst.

7. Tervis ja ohutus

Riski hindamisel on käesolevas ettepanekus keskne koht. Ometi ei ole konkreetselt nimetatud ühtegi ennetusmeedet laste saamist ohustavate riskide kõrvaldamiseks. Sätted ei kohusta tööandjat võtma mingeid meetmeid töötaja rasedusest teada saamiseni, mis tavaliselt juhtub seitsmenda või kaheksanda nädala paiku, ent loote väärarengu oht on suurim esimestel rasedusnädalatel.

Geneetilisi muutusi ja anomaaliaid tekitavad tegurid, mis põhjustavad viljatust, väärarenguid ja kromosoomi aberratsioone, võivad kahjustada enne viljastamist nii mehi kui ka naisi ja kahjustavad eelkõige loodet.

Raportöör peab seda murettekitavaks ja on seisukohal, et rasedaid, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvaid töötajad ei tohiks vaadelda eraldi. On oluline edendada ennetavat lähenemist, mis tagaks piisava riskide hindamise töökohas, kus töötavad viljakas eas naised ja mehed.

8. Mõju hindamine

Raportöör peab vajalikuks hinnata täpselt rasedus- ja sünnituspuhkuse kestuse märkimisväärse pikendamise maksumust ja kasu nii naiste kui ka ühiskonna jaoks. Rinnaga toitmise hõlbustamine võib muu hulgas aidata vähendada tervishoiukulusid ning avaldada positiivset mõju keskkonnale ja leibkondade ostujõule.

Raportöör peab isapuhkust isadele pakutavaks hüveks, kuid selle mõju jagab kogu perekond, eelkõige laps, kellel on kasu mõlema vanema kohalolekust. Isapuhkuse sättel, mis tagab lapse varajases eluetapis tema eest hoolitsemisel ühise vastutuse, peaks olema positiivne mõju tervishoiukuludele, sest see suurendab ema ja lapse elukvaliteeti ja heaolu.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUSÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

29.1.2010

Pr Eva-Britt Svensson

Esimees

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (KOM(2008)0637 – C6 0340/2008 – 2008/0193(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud proua esimees

Palusite 12. jaanuari 2010. aasta kirjas õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 2 arvamust komisjoni kõnealuse ettepaneku õigusliku aluse kehtivuse kohta.

Õiguskomisjon arutas eespool mainitud küsimust 28. jaanuari 2010. aasta koosolekul.

Komisjoni ettepaneku õiguslikuks aluseks on EÜ asutamislepingu artikli 137 lõige 2 koos artikli 141 lõikega 3. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist saab õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõige 2 ja artikli 157 lõige 3.

Mõnede vastutava komisjoni liikmete esitatud muudatusettepanekutes on soovitatud jätta viide artikli 157 lõikele 3 direktiivi ettepaneku preambulist välja. Seega on küsimus selles, kas direktiivi ettepanek võib põhineda üksnes artiklil 153.

Menetluse seisukohast ei põhjusta kahe artikli kombineerimine mingeid raskusi, sest mõlemal juhul kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Raskusi ei põhjusta ka asjaolu, et artikli 153 lõike 2 kohaselt tuleb konsulteerida Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega, artikli 157 kohaselt aga ainult Majandus- ja Sotsiaalkomiteega.

I.         Euroopa Liidu toimimise lepingu asjaomased artiklid

Artikkel 157

1. Iga liikmesriik tagab meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise.

2. Käesolevas artiklis mõistetakse tasu all harilikku põhi- või miinimumpalka või mõnd muud tasumoodust kas rahas või boonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab.

Võrdne tasu ilma soolise diskrimineerimiseta tähendab, et:

a) ühe ja sama tükitööna tehtava töö eest arvestatakse tasu ühe ja sama mõõtühiku alusel;

b) ajatöö eest ühel ja samal töökohal on ühesugune tasu.

3. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes.

4. …

Artikkel 153

1. Pidades silmas artikli 151 eesmärkide saavutamist, toetab ja

täiendab liit liikmesriikide meetmeid järgmistes valdkondades:

a) eelkõige töökeskkonna parandamine, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust;

b) töötingimused;

c) töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse;

d) töötajate kaitse, kui nende tööleping lõpetatakse;

e) töötajate teavitamine ja ärakuulamine;

f) töötajate ja tööandjate huvide esindatus ja kollektiivne kaitse, sealhulgas ühine otsusetegemine, kui lõikest 5 ei tulene teisiti;

g) seaduslikult liidu territooriumil elavate kolmandate riikide kodanike töötingimused;

h) tööturult väljatõrjutud isikute integreerimine, ilma et see piiraks artikli 166 kohaldamist;

i) meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl;

j) sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine;

k) sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimine, ilma et see piiraks punkti c kohaldamist.

2. Selleks võivad Euroopa Parlament ja nõukogu:

a) ….

b) lõike 1 punktides a–i osutatud valdkondades direktiivide abil vastu võtta miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, arvestades igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju. Sellistes direktiivides hoidutakse haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega.

…..

3. …

II        Komisjoni valitud õiguslik alus

Komisjon põhjendab kahe õigusliku aluse kasutamist järgmiselt: Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikel 2 ja artikli 157 lõikel 3. Kuigi direktiiv 92/85/EMÜ põhineb ... [praegu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 153] ja on üksikdirektiiv tervise ja ohutuse direktiivi (direktiiv 89/391/EMÜ) raamistikus, nimetatakse käesolevas ettepanekus õigusliku alusena ka EÜ asutamislepingu artiklit 157. Rasedus- ja sünnituspuhkus on rasedate ja hiljuti sünnitanud töötajate tervise ja ohutuse kaitse seisukohalt ülimalt oluline. Nii kaitse vallandamise ja diskrimineerimise eest raseduse või emaduse tõttu kui ka rasedus- ja sünnituspuhkuse tasustamine on oluline, et kaitsta naiste tervist ja ohutust. Eeskirjad, milles käsitletakse rasedus- ja sünnituspuhkust, selle kestust, tasustamist ning naiste õigust ja kohustust võtta nimetatud puhkust või naasta sellelt puhkuselt, on samuti lahutamatult seotud naiste ja meeste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega, nagu see on sätestatud artikli 157 lõikes 3. Seega on käesoleva ettepaneku õiguslik alus kombineeritud[2].

III       Analüüs:

Vaadeldava direktiivi ettepaneku eesmärgiks on muuta varasemat direktiivi (92/85/EMÜ), mis põhines artiklil 118a, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 eelkäija. Meeste ja naiste võrdõiguslikkust ei käsitletud tookord artiklis 118a, vaid artiklis 119, kus aga võrdset kohtlemist vaadeldi üksnes võrdse töötasu seisukohast.

Meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevad sätted kuuluvad aluslepingutesse alates Amsterdami lepingust. Ühest küljest on see nüüdsest üldpõhimõte vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 teisele lõigule, kus sätestatakse, et liit „võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset”. Seda kinnitatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8: „Kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine”. Sotsiaalpoliitika valdkonnas väljendatakse seda põhimõtet artikli 153 lõike 1 punktis i („meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl”) ja artiklis 157, eelkõige selle lõikes 3 (meetmete võtmine, „et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes”).

Direktiivi ettepanekus on komisjon lisanud algsele õiguslikule alusele, milleks on praegune Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 153 ja kus käsitletakse muu hulgas töötajate tervise ja turvalisuse kaitsmist ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamist seoses nende kohtlemisega tööl, artikli 157 lõike 3, mis on seotud konkreetselt meeste ja naiste võrdse kohtlemisega tööhõive ja elukutse küsimustes.

Seega on komisjoni eesmärgiks näidata, et direktiivi ettepanekus ei käsitleta üksnes rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutust ja töötervishoidu, nagu öeldakse ettepaneku pealkirjas, vaid ka eeskirju, milles käsitletakse rasedus- ja sünnituspuhkust, selle kestust, tasustamist ning naiste õigusi ja kohustusi nimetatud puhkuse võtmisel või puhkuselt naasmisel, mis komisjoni seisukoha järgi on samuti lahutamatult seotud naiste ja meeste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega, nagu see on sätestatud artikli 157 lõikes 3. See kajastub direktiivi ettepaneku põhjenduses 2, kus täiendava õigusliku aluse kasutamist põhjendatakse järgmiselt: „Kuna käesolevas direktiivis käsitletakse lisaks rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tervise ja ohutusega seotud küsimustele ka võrdse kohtlemisega seotud küsimusi, nagu õigus naasta samale või sellega võrdväärsele töökohale, vallandamise ja tööalaste õigustega seotud küsimused ning puhkuse tasustamise suurendamine, moodustavad käesoleva direktiivi õigusliku aluse artiklid 153 ja 157”.

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis esitatud asjaomaseid muudatusettepanekuid põhjendatakse järgmiselt:

„Direktiiv 92/85/EMÜ käsitleb rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate tervise õiguspärast kaitset töökohal enne ja pärast sünnitust seoses naise rasedusaegse ja -järgse füsioloogilise seisundiga, vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale. Rasedus- ja sünnituspuhkust saab kasutada üksnes töötav ema. Käesolevas direktiivis ei käsitleta seega tööhõives ja töökohal võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise teemat ega pere- ja eraelu ühitamist. Artiklile [157] ei ole võimalik tugineda”. (Muudatusettepanekud 74 ja 77, Anna Záborská).

„...artikli [157] valimine õiguslikuks aluseks tekitab probleeme. 1992. aasta direktiivi aluseks oli ... artikkel [153], kus käsitletakse töötajate tervist ja turvalisust. Artiklis [157] käsitletakse meeste ja naiste võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi. Selle õigusliku aluse lisamine õigustab direktiivi kohaldamisala laiendamist, nii et see ei hõlma enam ainult rasedus- ja sünnituspuhkust (vaid ka vanema-, isa- ja lapsendamispuhkust jne) ja piirdub rasedus- ja sünnituspuhkusega seotud küsimustes meeste ja naiste rangest võrdõiguslikkusest kinnipidamisega” (muudatusettepanekud 75 ja 78, Philippe Juvin).

Seoses nende väidetega kerkib kaks küsimust. Esiteks tuleb kindlaks teha, kas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse mõiste ning käesoleva direktiivi eesmärgi vahel on otsene seos või mitte.

Kui sellele küsimusele vastata jaatavalt, siis tuleb otsustada, kas artikli 157 lõike 3 lisamine artikli 153 lõikele 2 on asjakohane, arvestades, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimust tööhõives ja töökohal käsitletakse mõlemas artiklis.

Kas käsitletava direktiivi eesmärk on seotud meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimusega?

Kõnealuse direktiivi eesmärgiks on töötajate kaitsmine, kes on rasedad, hiljuti sünnitanud või toidavad last rinnaga. Kuna niisugused olukorrad on iseloomulikud üksnes naistele, siis puudutab direktiiv ainult naisi ehk sisaldab ainult naistele määratud sätteid. Väide, et direktiivis ei käsitleta meeste ja naiste võrdõiguslikkust, tundub esmapilgul õige, kuid nii see ei ole.

Vastavalt kohtupraktikale „ei või meetme õigusliku aluse valik sõltuda üksnes institutsiooni veendumusest”[3], vaid „peab põhinema kohtulikult kontrollitavatel objektiivsetel teguritel... Need tegurid hõlmavad eelkõige meetme eesmärki ja sisu”[4]. Võttes arvesse hulgalist tõendusmaterjali nii direktiivi tekstis kui selle üldises kontekstis, on täiesti selge, et direktiiv on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimusega tihedalt seotud. Vastupidist väita oleks mõttetu ning see tähendaks, et direktiivi ettepaneku mõttest ja eesmärgist ei ole aru saadud.

1. Mõisted ja üldine raamistik

Näib, et arusaamatus tuleneb võrdõiguslikkuse mõistest. Artikli 157 lõikes 3 nähakse ette meetmete võtmine, mille eesmärgiks on „tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte (...) kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes”. Juba selle artikli sõnastus näitab, et võrdõiguslikkusel võib olla mitmeid vorme. Antud juhul on tegemist võrdse kohtlemise ja võrdsete võimalustega. Lisaks sellele, et mehi ja naisi tuleb kohelda võrdselt, tuleb neile anda ka võrdsed võimalused, seega ei või nad oma soolise kuuluvuse tõttu olla ebasoodsamas olukorras ega omada vähem või rohkem võimalusi.

Seega on võrdõiguslikkuse mõiste tihedalt seotud diskrimineerimise või, õigemini, mittediskrimineerimise mõistega. Artiklis „Diskrimineerimise mõiste Prantsuse ja Euroopa õiguses“ esitab Danièle Lochak huvitavad määratlused ebavõrdsuse ja diskrimineerimise üksteisega seotud, kuid siiski erinevate mõistete kohta. Esmalt kinnitab ta, et need kaks mõistet on lahutamatud, kuna diskrimineerimist tuleb vaadelda laiemalt diskrimineerimisvastase võitluse kontekstis[5]. Ta väidab, et ebavõrdsus on „faktiline olukord”, mis tuleneb kas üksikisikutega seotud või välistest teguritest. Diskrimineerimine on „teise tegu“ ja sellel on kindel sooritaja. Direktiiv, millega kaitstakse teatavat isikute kategooriat, nimelt rasedaid, hiljuti sünnitanud või last rinnaga toitvaid naisi, võimaldab seega ära hoida diskrimineerivat käitumist, võimaldades naistel vältida ebasoodsasse olukorda sattumist oma bioloogilise seisundi tõttu.

Euroopa Kohtu määratluse kohaselt on tegemist diskrimineerimisega, kui „võrreldavates olukordades kohaldatakse erinevaid reegleid või kui erinevates olukordades kohaldatakse sama reeglit“[6]. Sama määratluse alusel langetas Euroopa Kohus otsuse naiste öötöö üldise keelamise vastu Prantsusmaal, põhjendusel, et mehed ja naised on öötöö võimaliku kahjuliku mõju seisukohalt ühesuguses olukorras. Seetõttu, võttes arvesse võrdõiguslikkuse põhimõtet, ei olnud naisi võimalik üksnes nende soolise kuuluvuse alusel öötööst vabastada. Teisest küljest leidis kohus, et keeld on õigustatud rasedate või last rinnaga toitvate töötajate puhul, kuna sel juhul on naised oma meeskolleegidest erinevas olukorras.

Selle arutluse kohaselt on rasedad, hiljuti sünnitanud või last rinnaga toitvad naised oma bioloogilise seisundi tõttu meestest erinevas olukorras. See näitab, et diskrimineeriv on sama reegli kohaldamine erinevates olukordades, samal ajal kui naiste suhtes erinevate reeglite kohaldamist õigustab antud juhul asjaolu, et nende olukord erineb meeste omast. Niisiis ei tähenda asjaolu, et kõnealuses direktiivis käsitletakse ainult naisi, sugugi võrdõiguslikkuse põhimõttest eemaldumist, vaid see tõendab, et tegemist on võrdõiguslikkuse põhimõtte kohaldamisega, kuna tänu direktiivi erisätetele ei satu naised oma eriseisundi tõttu ebasoodsasse olukorda. Direktiiv kujutab endast vastusammu diskrimineerimisele ja tegelikule ebavõrdsusele, mis tuleneb naiste bioloogiliselt erinevast olukorrast võrreldes meestega. Kuivõrd direktiivis kaitstakse konkreetselt rasedaid, hiljuti sünnitanud või last rinnaga toitvaid naisi, on selle eesmärgiks tagada naistele meestega võrdne kohtlemine ja tõeliselt võrdsemad võimalused.

Kui ebavõrdsus on tegelik olukord, siis võrdõiguslikkus võib tähendada de facto või de jure olukorda, st tegemist on kas olemusliku või formaalse võrdõiguslikkusega. Väide, et kõnealune direktiiv ei ole mingil moel seotud meeste ja naiste võrdõiguslikkusega, toetub formaalse võrdõiguslikkuse mõistele. Selle väite kohaselt põhineb meede meeste ja naiste võrdõiguslikkusel ainult siis, kui sellega nähakse ette meeste ja naiste ühesugune kohtlemine või keelatakse erinev kohtlemine inimese soo alusel. Artikli 157 lõige 1 kuulub kirjeldatud kategooriasse, kuna sellega kehtestatakse „meestele ja naistele võrdse ... töö eest võrdse tasu maksmise” põhimõte. Praegu kehtib arvukalt sätteid, millega nähakse ette meeste ja naiste formaalse võrdõiguslikkuse põhimõte ja keelatakse eelkõige tööhõive ja töö valdkonnas mis tahes sooline diskrimineerimine.

Kuid statistika näitab selgelt, et kuigi juriidiline võrdõiguslikkus on sõnaselgelt sätestatud, püsib meeste ja naiste vahel tööhõive, kohtlemise ja töötasu valdkonnas ikka karjuv ebavõrdsus. Tööalane võrdõiguslikkus ei ole veel sugugi saavutatud. Seetõttu on nii liikmesriikide kui Euroopa Liidu poliitikas asutud taotlema mitte üksnes formaalset, vaid ka tegelikku, olemuslikku võrdõiguslikkust. Mõnede tähelepanekute kohaselt on selle tulemusel tähelepanu kaldunud võrdselt kohtlemiselt võrdsetele võimalustele ja range võrdõiguslikkuse põhimõttelt positiivse toimimise edendamisele. Selle vajalikkust väljendatakse ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni komitee üldsoovituses nr 25 konventsiooni artikli 4 lõike 1 kohta, mis käsitleb ajutisi eriabinõusid:

„Täiesti formaalsest juriidilisest või programmilisest lähenemisest ei piisa naiste ja meeste tegeliku,... olemusliku võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Konventsioonis nõutakse ka, et naistele tagataks võrdne algpositsioon ning keskkond, mis võimaldaks saavutada võrdseid tulemusi. Ei piisa sellest, et naistele tagatakse meestega ühesugune kohtlemine. Pigem tuleb arvesse võtta naiste ja meeste bioloogilisi ning sotsiaalselt ja kultuuriliselt kujunenud erinevusi. Teatavatel tingimustel on niisuguste erinevuste arvessevõtmiseks vajalik naiste ja meeste erinev kohtlemine.”[7]

Direktiivis sätestatud eeskirju, mille eesmärgiks on kaitsta rasedaid, hiljuti sünnitanud või last rinnaga toitvaid naisi, tulebki mõista kirjeldatud sotsiaalpoliitilises kontekstis. Kahtlemata sisaldab direktiiv eeskirju, mis oma loomult on kohaldatavad ainult naistele, kuid need eeskirjad vastavad ühest küljest mittediskrimineerimise nõudele ja teisest küljest võimaldavad saavutada olemuslikku võrdõiguslikkust, aidates ühtlasi kaitsta asjaomaste töötajate tervist ja turvalisust.

2. Tõendusmaterjal direktiivi tekstis

a) Põhjendused

Põhjendustest on selgesti näha, et direktiivi soovitakse vastu võtta rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate naiste kaitseks diskrimineerimise eest, mis on seotud nende olukorraga, ning püütakse sellega kaasa aidata meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte saavutamisele tööhõives ja töökohal.

Põhjenduses 3 on öeldud, et direktiivis käsitletakse „lisaks...ka võrdse kohtlemisega seotud küsimusi”. Põhjendustes 4 ja 5 märgitakse, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus on oluline põhimõte, mis peab suunama ja läbima kõiki ELi meetmeid. Põhjenduses 7 loetakse direktiiv soolise võrdõiguslikkuse valdkonna õigusaktide hulka. Põhjendustes 11–17 viidatakse Euroopa Kohtu praktikale rasedate naiste kaitsmisel diskrimineerimise eest vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele. Põhjenduste kohta tervikuna võib öelda, et nende sisu tõendab kindlalt direktiivi otsest seost soolise võrdõiguslikkuse edendamisega töökohal.

b) Regulatiivosa

Kuna käsitletava direktiivi ettepaneku eesmärgiks on muuta kehtivat direktiivi, tuleks analüüsimisel arvesse võtta lisaks lisatavatele ja muudetavatele artiklitele ka neid direktiivi 92/85/EMÜ artikleid, mis jäävad kehtima.

Mõned neist artiklitest on otseselt seotud töötajate tervise ja ohutusega. Seda teemat käsitlevad artiklid 3–8. Need sisaldavad sätteid keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite hindamise kohta (artikkel 3), ohtude hindamise ja nendest teavitamise kohustuse kohta (artikkel 4), hindamistulemustest lähtuvalt võetavate meetmete (artiklid 5 ja 6), öötöö keelamise (artikkel 7) ning rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta (artikkel 8).

Teine osa artiklitest on otseselt seotud rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate naiste kaitsmisega diskrimineerimise eest. Artikli 9 kohaselt ei tohi naised kaotada töötasus, kui nad sünnituseelseks läbivaatuseks vaba aega võtavad, artiklis 10 keelatakse töötaja vallandamine raseduse ning rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, artiklis 11 tagatakse töötajale töölepinguga seotud tööalased õigused ning artiklis 12 sätestatakse eespool nimetatud õiguste kaitse.

Seega ilmneb regulatiivosa sisu analüüsimisel, et direktiivil on tegelikult kaks eesmärki – naistöötajate tervise ja ohutuse kaitsmine ning neile võrdse kohtlemise tagamine.

(3) Tõendusmaterjal dokumentides, mis ei ole kõnealuse direktiivi osa

Kõikide direktiivi ettepanekule lisatud dokumentide kohaselt kuulub direktiiv täielikult meetmete hulka, millega edendatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust töökohal.

a) Seletuskiri

Uue direktiivi vastuvõtmist põhjendades tuletab komisjon hoolikalt meelde selle tausta, nimelt ELi tegevust töö ja era- ning perekonnaelu ühitamiseks, meeste ja naiste võrdsete võimaluste tagamiseks tööturul ning rasedate naiste diskrimineerimise takistamiseks tööhõives ja töökohal. Sellega seoses loetletakse antud valdkonna dokumente, nagu naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised 2006–2010 ning rida Euroopa Parlamendi resolutsioone. Samuti märgitakse asjaolu, et konsulteeritud on naiste ja meeste võrdseid võimalusi käsitleva nõuandekomiteega.

b) Mõju hindamine

Mõjuhinnangus esitatakse huvitavaid üksikasju selle kohta, missugust tüüpi võrdõiguslikkusele direktiivi ettepanekus toodud meetmed on suunatud. Märgitakse järgmist:

„Mis tahes meetmete eesmärgiks on suurema soolise võrdõiguslikkuse saavutamine tööturul osalemise määrades ning töö-, era- ja pereelu parem ühitamine.”

See lause on otseses vastuolus mitmete esitatud muudatusettepanekute selgitusega, mille kohaselt „Käesolevas direktiivis ei käsitleta seega tööhõives ja töökohal võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise teemat ega pere- ja eraelu ühitamist”.

Meetmed, mille eesmärgiks on kaitsta rasedaid, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvaid naisi, on otseselt seotud töö- ja pereelu ühitamisega. Need meetmed võimaldavad naisel tegeleda oma pereeluga, ilma et tema tööelu selle all kannataks. Loogiliselt ja vormiliselt võib öelda, et see küsimus puudutab ka mehi, kuid statistika näitab, et pereelu tekkimise ebasoodne mõju meeste tööelule on palju väiksem, sest naised võtavad enda kanda märgatavalt suurema osa perega seotud kohustustest. Mõjuhinnangus tsiteeritakse sellega seoses komisjoni teatist, mis käsitleb võitlust naiste ja meeste palgaerinevuse vastu:

„Laste kasvatamine vähendab jätkuvalt naiste tööhõivetaset, kuid mitte meeste oma. Selle tagajärjel on naiste karjäär sagedamini katkendlik, aeglasem ja lühem ning seega vähem tasustatud.”[8]

Järelikult aitavad töö- ja eraelu ühitamiseks mõeldud meetmed – isegi kui mõned neist on suunatud ainult naistele – meeste ja naiste tööalase võrdõiguslikkuse ning võrdsete karjäärivõimaluste kehtestamisel otseselt kaasa sisulise võrdõiguslikkuse loomisele, mida siiani veel ei ole saavutatud.

Mõjuhinnangu kohaselt aitavad direktiivi ettepanekus esitatud meetmed seetõttu saavutada sugupoolte võrdsust seoses tööturul osalemise määraga. Hinnangus väidetakse, et rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamine võib tagada naistele suurema stabiilsuse ametikohal, kus nad enne rasedust töötasid[9]. Mõjuhinnangus prognoositakse, et kui rasedus- ja sünnituspuhkust nelja nädala võrra pikendada, ei teki naistel võib-olla nii sageli vajadust vanemapuhkust võtta, et kodusoleku aega pikendada. Täiendavad puhkusenädalad annavad võimaluse ema ja lapse sidemete tugevnemiseks ja ühtlasi võimaldavad emal kergemini lapsehoiuvõimalusi leida. Sellega seoses öeldakse mõjuhinnangus, et „pikem rasedus- ja sünnituspuhkus aitaks lühendada aega, mis jääb lapsehooldusvõimaluste kättesaadavaks muutumiseni”[10].

Direktiivi ettepaneku säte, mille kohaselt töötaja võib pärast rasedus- ja sünnituspuhkuselt naasmist paluda tööandjalt oma tööaja ja -korralduse muutmist[11], peaks võimaldama naistel töötada täistööajaga ning mitte olla sunnitud osalist tööaega valima[12]. Tööandja ei ole kohustatud töötaja palvele vastu tulema, kuid on leitud, et seda tüüpi säte – nagu praegu kehtib ka Ühendkuningriigis – aitab naistel jääda töökohale, kus nad töötasid enne lapse sündimist[13].

3.        Analüüsi järeldused

Nii direktiivi ettepaneku kui sellele lisatud dokumentide analüüsist ilmneb selge seos kõnealuse ettepaneku ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte vahel. Sellest seosest hoolimata võib rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate kaitset käsitleva direktiivi liigitamine osutuda keeruliseks. Põhjuseks on see, et direktiivi sätted ei ole kohaldatavad nii meestele kui naistele, vaid ainult naistele. Teisest küljest ei ole tegemist ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõikes 4 lubatud positiivse meetmega. Positiivsete meetmete all peetakse silmas konkreetseid meetmeid, mille eesmärgiks on aidata alaesindatud sool tegelikku võrdõiguslikkust saavutada. Kuid niisugused meetmed on ajutise iseloomuga ja nende rakendamine tuleb lõpetada, kui võrdõiguslikkus on saavutatud. Samas ei ole meeste ja naiste võrdsus raseduse seisukohast kunagi saavutatav, kuna bioloogiliste iseärasuste tõttu on naiste olukord meestest erinev. Mõnikord käsitletakse kirjeldatud meetmeid kui erandeid võrdõiguslikkuse põhimõttest, kuid õigem näib öelda, et need on meetmed, mis teevad võimalikuks meeste ja naiste tegeliku võrdõiguslikkuse, takistades naiste diskrimineerimist (vallandamise keelu abil jne), kehtestades kohustused (seoses õigusega töökohale naasta ja kasutada kõiki oma töölepinguga seotud eeliseid), mis võimaldavad naistel võrdsest kohtlemisest tegelikult kasu saada ja emakssaamise tõttu mitte kahju kannatada, ning ühtlasi tagades naistele õigused, mis vastavad nende vajadustele (rasedus- ja sünnituspuhkus). Niisugune kirjeldus on õigem, sest selle aluseks on tõlgendus, mis Euroopa Kohtu praktikas on antud direktiivi 76/207[14] artikli 2 lõikele 3, kus sätestatakse järgmist:

„3. Käesolev direktiiv ei piira naiste kaitset käsitlevate sätete kohaldamist, eriti seoses raseduse ja sünnitusega.”

Euroopa Kohtu otsuses Hofmanni[15] kohtuasjas, kus avaldatud seisukohale kohus ka hiljem kindlaks jäi[16], öeldakse eeltoodud sättele viidates, et kohus tunnistab „võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt naise vajaduste kaitsmise õiguspärasust kahes punktis. Esiteks on õiguspärane tagada naise bioloogilise seisundi kaitse raseduse ajal ja pärast sünnitust, kuni naise füsioloogiline ja vaimne seisund on taastunud; teiseks on õiguspärane kaitsta naise ja lapse erilist suhet raseduse ja sünnituse järgsel ajal.”[17]

Sedastades, et naiste kaitsmine on „võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt” õiguspärane, paigutab kohus käesoleva direktiivi ettepaneku vaieldamatult võrdõiguslikkuse põhimõtte konteksti, millest seda ei ole võimalik eraldada, kuigi muudatusettepanekute autorid püüavad nii väita.

IV Kas artikli 157 lõike 3 lisamine on vajalik, kui artikli 153 lõike 2 punktis b on meeste ja naiste võrdõiguslikkus juba sätestatud?

Pärast Amsterdami lepingu vastuvõtmist on võrdset kohtlemist sotsiaalpoliitika valdkonnas käsitletud kahes artiklis: Euroopa Liidu toimimise lepingu praeguse artikli 153 lõike 1 punktis i ja artikli 157 lõikes 3, kus kõne all on vastavalt „meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl” ning „meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes”. Kuigi nende artiklite sisu on sarnane, ollakse üldiselt seisukohal, et artiklis 157 käsitletakse võrdõiguslikkuse küsimust konkreetsemalt ja täielikumalt, alates võrdsest tasust (lõiked 1 ja 2) kuni positiivsete meetmete seaduslikkuseni, mida liikmesriigid võtavad alaesindatud soo toetuseks, et tagada täielik võrdõiguslikkus (lõige 4). Artiklis 153 loetletakse valdkonnad, kus liit on pädev tegutsema.

V Kokkuvõte

Eeltooduga seoses on õiguskomisjon seisukohal, et kahe õigusliku aluse – artikli 153 ja artikli 157 lõike 3 – säilitamine on igati põhjendatud.

Õiguskomisjon otsustas 28. jaanuari 2009. aasta koosolekul ühehäälselt (21 poolthäälega ja ilma erapooletuteta)[18] soovitada järgmist: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta, peaks põhinema kahel õiguslikul alusel, milleks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 153 ja artikli 157 lõige 3.

Lugupidamisega

Klaus-Heiner Lehne

28.1.2010

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (*)

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta

(KOM(2008)0637 – C6‑0340/2008 – 2008/0193(COD))

Arvamuse koostaja(*): Rovana Plumb

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

LÜHISELGITUS

Ettepanek põhineb EÜ asutamislepingu artikli 137 lõikel 2 ja artikli 141 lõikel 3. Kuigi direktiiv 92/85/EMÜ põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 118a (praegu artikkel 137) ja on üksikdirektiiv tervise ja ohutuse direktiivi (direktiiv 89/391/EMÜ) raamistikus, on käesolevas ettepanekus õigusliku alusena lisatud ka EÜ asutamislepingu artikkel 141.

Käesolev ettepanek tuleneb vajadusest kehtestada kindlad ühitamismeetmed, mille lõppeesmärgiks on rasedus- ja sünnituspuhkusega seotud võimaluste suurendamise kaudu saavutada naiste osakaalu suurenemine ja vahetegemise vähenemine tööturul ning meeste ja naiste palgaerinevuste kaotamine. Euroopa Liit vajab suurema arvu naiste osalemist tööturul mitte üksnes elanikkonna vananemisega seotud probleemide lahendamiseks, vaid ka selleks, et suurendada oma ülemaailmset konkurentsivõimet.

Praegu on sündide mõju naiste osalusele tööturul märkimisväärselt suur – 2007. aastal oli meeste osakaal tööturul 26% suurem kui sünnituspuhkuselt naasnud naiste osakaal. Sellel on mitmesuguseid põhjusi, kuid neid on võimalik kõrvaldada, vaadates põhjalikult läbi rasedus- ja sünnituspuhkuse, selle kestuse ja tasustamise sätted ning seda puhkust võtvate või selle järel tööle tagasi pöörduvate naiste õigused ja kohustused. Kõik see on tihedalt seotud meeste ja naiste võrdsete võimaluste ning võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega, mis on sätestatud artikli 141 lõikes 3.

Vastutuse jagamine

Vastutuse jagamine mõlema vanema vahel lapse sünnist alates suurendab lapse psühholoogilist ja füüsilist heaolu. Sellega seoses on vaja eraldi direktiivi, sest käesolev direktiiv ei hõlma lapsehoolduspuhkusega seotud sätteid, vaid keskendub rasedate või rinnaga toitvate naiste tervisele ja turvalisusele.

Rasedate tööhõivealased õigused

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on veendunud, et direktiivi 92/85/EMÜ muutmise ettepanek toetab rasedate tööhõivealaseid õigusi.

Oleme samuti veendunud, et ilma tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni alltoodud muudatusettepanekuteta ja sotsiaalpartnerite poolt Euroopa tasandil kokku lepitud täiendavate meetmeteta ei võimalda muudetud tekst täielikult parandada töö-, era- ja pereelu ühitamist ega aidata naisel tööturule tagasi pöörduda.

Rasedus- ja sünnituspuhkuse minimaalse kestuse pikendamine ja võimalus töötada osalise tööajaga

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on seisukohal, et võimalus pikendada rasedus- ja sünnituspuhkust 14 nädalalt 20 nädalale ning stiimulite pakkumine aitab selgelt suurendada naiste võimalusi raseduse ajal tööturule jääda. Pikendus annab emale vajaliku aja sünnituse järel lapsega sideme loomiseks ja tööle tagasipöördumiseks.

Samuti on alusetu mõnede liikmesriikide hirm seoses sünnitus- ja raseduspuhkuse pikendamise rahastamisega, sest nagu näitab ECORYSi uuring, on rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamisel 18 nädalani või üle veel kauemaks vaid väike majanduslik mõju, kuid see tagab rasedatele töötajatele paremad tervisetingimused.

Tööandjad peaksid sünnitusele järgneva 12 kuu jooksul arvesse võtma töötaja taotlust täistööajaga töötamiselt osalise tööajaga töötamisele üleminekuks. Niisugune säte oleks kooskõlas WHO aruandes A55/15 esitatud soovitustega.

Karjääriväljavaadete kaitse

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon toetab artikli 1 lõike 3 punktis b tehtud muudatust direktiivi 92/85/EMÜ, mille kohaselt töötajal on pärast sünnitust õigus naasta samale või sellega võrdväärsele töökohale töötaja jaoks mitte halvematel tingimustel ja õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus oma äraoleku ajal.

See säte on tihedalt seotud tööga kindlustatusega ja kujutab endast olulist sammu raseduse tõttu toimuva diskrimineerimise kaotamise suunas.

Füüsilisest isikust ettevõtjate õigused

Käesolevas direktiivi ettepanekus on sätestatud ainult töötajate kaitse, et võidelda diskrimineerimise vastu ja tagada võrdsed võimalused, kuid liikmesriigid peavad tagama, et ka naistel, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad, oleks võimalus direktiivis sätestatud õigusi kasutada. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on teinud komisjoni ettepanekusse vastava muudatusettepaneku.

Sotsiaalpartnerite roll

Euroopa tasandi sotsiaalpartnerid (BusinessEurope – Euroopa Tööandjate Föderatsioon, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon) saavutasid 14. detsembril 1995. aastal lapsehoolduspuhkuse kohta kokkuleppe, mida rakendati nõukogu direktiiviga 96/34/EÜ (3. juuni 1996. aasta direktiiv). Selles direktiivis on sätestatud lapsehoolduspuhkuse kui töö- ja pereelu ühitamise ning meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise edendamise olulise vahendi miinimumnõuded.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiiviga Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe kohta¹ kehtestatakse miinimumnõuded, mis on mõeldud töötavate vanemate lapsehooldusega seotud ja ametialaste ülesannete sobitamise hõlbustamiseks. 18. juunil 2009. aastal jõudsid sotsiaalpartnerid kokkuleppele ja direktiivi eelnõu on läbivaatamisel.

 

¹EÜT L 145, 19.6.1996, lk 4.

Selgitus

Nõukogu direktiiv 96/34/EÜ on BusinessEurope (Euroopa Tööandjate Föderatsiooni), Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni vahel lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkulepe ning on oluline lisa direktiivi 92/85/EMÜ muutmise ettepanekule, kuna see sätestab miinimumnõuded, mis on mõeldud töötavate vanemate lapsehooldusega seotud ja ametialaste ülesannete ühitamise hõlbustamiseks. Kuid tuleb rõhutada, et 18. juunil 2009. aastal saavutasid sotsiaalpartnerid kokkuleppe ning läbivaatamisel on direktiivi eelnõu, mis muudaks nimetatud raamleppe uuesti aktuaalseks.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b) Euroopa Ülemkogu 2002. aasta Barcelona kohtumisel liikmesriikide vahel sõlmitud kokkulepe, mille eesmärgiks on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamine (võrdne tasu, isapuhkus, juurdepääs tööle, kus neile on tagatud võrdsed õigused), moodustab aluse paremate tingimuste loomiseks era- ja tööelu ühitamisel ning tagab majandusliku iseseisvuse nii meestele kui ka naistele.

Selgitus

Barcelona eesmärgid on osa ELi majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegiast ja nende sihiks on aidata noortel lapsevanematel, eelkõige naistel, tööturul osaleda ning reaalselt töö- ja eraelu ühitada. Juurdepääs parematele lapsehooldusteenustele (tingimused, hind, ja mis eriti oluline – vanematele sobivad kellaajad) on naiste tööturule pääsemise peamine eeldus.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c) Komisjoni 4. juuli 2006. aasta teatises „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” märgitakse, et lapse õigused peaksid olema ELi prioriteet ja liikmesriigid peaksid järgima ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle lisaprotokolle, samuti aastatuhande arengueesmärke.

Selgitus

Teatises käsitletakse lapse õigusi ELi prioriteedina ja osutatakse, et liikmesriigid peaksid järgima ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle lisaprotokolle, samuti aastatuhande arengueesmärke. Käesolevat direktiivi arvesse võttes tähendab see tagamist, et kõiki lapsi saab toita emapiimaga ja neile on tagatud arenguvajadustele vastav nõuetekohane hoolitsus ning juurdepääs asjakohasele kvaliteetsele hooldusele.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 b) Puudega laste hooldamine kujutab endast töötavate emade jaoks erilist väljakutset, mida ühiskond tunnustama peaks. Puudega laste töötavad emad vajavad erikaitset, selleks on vaja võimaldada täiendavat rasedus- ja sünnituspuhkust, mille minimaalne kestus tuleks direktiivis kindlaks määrata.

Selgitus

Puudega laste hooldamine on töötavate emade jaoks füüsiline, vaimne ja moraalne lisaväljakutse. Ühiskond peaks tunnustama nende pingutusi selle väljakutsega toimetulemiseks. Puudega laste emad peavad juba raseduse ajal tegema arvukalt täiendavaid ettevalmistusi lapse heaolu kindlustamiseks. On hädavajalik kehtestada lisapuhkuse miinimumpikkus, et puudega last ootavatel rasedatel töötajatel ja puudega laste tööl käivatel emadel oleks võimalik olukorraga kohaneda ja vajalikud ümberkorraldused teha.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Artikli 11 lõike 2 punktis c nimetatud võrdväärne töökoht peaks tähendama, et see on nii palga kui ka tööülesannete poolest põhiliselt samasugune nagu eelmine töökoht.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Seega tuleks naisi kaitsta diskrimineerimise eest raseduse või rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu ning ette tuleks näha piisavad õiguskaitsevahendid.

(13) Seega tuleks naisi kaitsta diskrimineerimise eest raseduse või rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu ning ette tuleks näha piisavad õiguskaitsevahendid, et kaitsta nende õigust inimväärsetele töötingimustele ning pere-ja tööelu paremale tasakaalustamisele.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on oluline anda meestele õigus seadusjärgsele isapuhkusele, mis oleks, välja arvatud kestuselt, sarnane rasedus- ja sünnituspuhkusega, et luua järk-järgult tingimused naiste ja meeste tasakaalustatud osalemiseks töö- ja pereelus.

Selgitus

Isapuhkus tuleks muuta kohustuslikuks, et mehed ei peaks alluma sotsiaalsele survele, mis ärgitab neid sellest loobuma. Tööturule tuleb märku anda, et ka mehed peavad töökohast puuduma, kui nad lapsi saavad. Seega tuleb majandustegevus korraldada nii, et võetaks arvesse laste saamist, mis on nii meeste kui ka naiste õigus ja vastutus ning lisaks sellele ka märkimisväärne ühiskondlik väärtus.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b) Komisjoni rohelises raamatus „Silmitsi demograafiliste muutustega: uus põlvkondadevaheline solidaarsus” tõdetakse, et sündimus liikmesriikides on madal, mis ei ole rahvastiku taastootmiseks piisav. Seetõttu tuleb võtta meetmeid, millega parandatakse töötajate töökohal valitsevaid tingimusi enne rasedust, selle ajal ja pärast seda. On soovitav eeskuju võtta kõrge sündimusega liikmesriikide parimatest tavadest, millega tagatakse naiste tööturule jäämine.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Liikmesriigid peaksid kehtestama oma siseriikliku õigussüsteemi raames meetmed, et tagada töötajale käesolevas direktiivis kehtestatud kohustuste eiramise tagajärjel tekitatud kahju tegelik ja tõhus hüvitamine või heastamine vastavalt sellele, mida nad peavad asjakohaseks, viisil, mis on hoiatav ja kantud kahjuga proportsionaalne.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a) Diskrimineerimise ohvritele tuleb kindlustada piisav õiguskaitse. Liikmesriigid tagavad vastavalt oma õigussüsteemide eripärale, et rasedatel on võimalik oma õigusi tõhusalt kasutada. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus esineda menetlustes kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks siseriiklike kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 b) Liikmesriigid peavad ergutama ja edendama sotsiaalpartnerite aktiivset osalust, et tagada asjaosaliste parem teavitamine ja tõhusam korraldus. Ergutades dialoogi sotsiaalpartneritega, saaksid liikmesriigid rohkem tagasisidet, parema ülevaate direktiivi praktilisest rakendamisest ja tõenäoliselt tekkivatest probleemidest, eesmärgiga kaotada diskrimineerimine.

Selgitus

Sotsiaalpartnerite osalus on diskrimineerimise kaotamise püüetes väga oluline. Nende andmevõrgud võivad olla töötajatele täiendavaks teabekanaliks oma õiguste kohta ning liikmesriikidele tagasiside allikaks, kuna sotsiaalpartneritel on tõenäoliselt tekkida võivate probleemidega suuremad kogemused. Seetõttu peame oluliseks tagada nende aktiivne osalus ja algatada avatud dialoog.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a) Liikmesriigid peaksid ergutama dialoogi sotsiaalpartnerite vahel ja valitsusväliste organisatsioonidega, et olla teadlik erinevatest diskrimineerimise vormidest ja nende vastu võidelda.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 1 – punkt 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige:

 

„3 a. Lisaks tagatakse käesoleva direktiiviga, et töötajad saavad täita oma olulist rolli perekonnas, ja sätestatakse ema ja lapse konkreetne ja asjakohane kaitse.”

Selgitus

Uues lõikes rõhutatakse, et töötaval naisel peab olema võimalik täita oma emakohuseid.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1a (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 a. Artikli 2 punkt a asendatakse järgmisega:

 

„a) rase töötaja – rase töötaja, k.a koduabiline, kes kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või siseriiklike tavadega teatab tööandjale oma olukorrast;”

Selgitus

Tervise ja turvalisuse kaitse raamdirektiivist on koduabilised välja jäetud. Siiski peaks emaduse kaitse kehtima selgesõnaliselt ka nende suhtes.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 b (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 b. Artikli 2 punkt b asendatakse järgmisega:

 

„b) hiljuti sünnitanud töötaja — hiljuti sünnitanud töötaja, k.a koduabiline, siseriiklike õigusaktide ja/või siseriiklike tavade tähenduses, kes kooskõlas kõnealuste õigusaktide ja/või tavadega teatab tööandjale oma olukorrast;”

Selgitus

Tervise ja turvalisuse kaitse raamdirektiivist on koduabilised välja jäetud. Siiski peaks emaduse kaitse kehtima selgesõnaliselt ka nende suhtes.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 c (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 c. Artikli 2 punkt c asendatakse järgmisega:

 

„c) rinnaga toitev töötaja — rinnaga toitev töötaja, k. a koduabiline, siseriiklike õigusaktide ja/või siseriiklike tavade tähenduses, kes kooskõlas kõnealuste õigusaktide ja/või tavadega teatab tööandjale oma olukorrast.”

Selgitus

Tervise ja turvalisuse kaitse raamdirektiivist on koduabilised välja jäetud. Siiski peaks emaduse kaitse kehtima selgesõnaliselt ka nende suhtes.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 d (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 d. Artikli 3 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

 

„2 a. Et esimeses lõigus nimetatud juhendeid saaks muuta, hinnatakse neid alates 2012. aastast korrapäraselt vähemalt kord viie aasta jooksul.”

Selgitus

Selgitus: oluline on juhendeid kohandada vastavalt muutustele ja uutele teadmistele.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 e (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 4 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 e. Artikli 4 pealkiri asendatakse järgmisega:

 

„Hindamine, teavitamine ja nõustamine”

Selgitus

On oluline edendada ennetavat lähenemist, mis tagaks piisava riskide hindamise töökohas, kus töötavad viljakas eas naised ja mehed. Geneetilisi muutusi ja anomaaliaid tekitavad tegurid, mis põhjustavad viljatust, väärarenguid ja kromosoomi aberratsioone, võivad kahjustada enne viljastamist nii mehi kui ka naisi ja kahjustavad eelkõige loodet. Lisatakse lõige 4 ja 5, kuna kõik teised tervist ja ohutust käsitlevad direktiivid sisaldavad sätteid töötajate ja nende esindajate teavitamise ning nendega konsulteerimise kohta.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 f (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 4 – lõige -1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 f. Artiklile 4 lisatakse järgmine lõige:

 

„-1. Tööandja lisab direktiivi 89/391/EMÜ kohaselt läbiviidud riskihindamisele mees- ja naistöötajate viljakusega seotud riskide hindamise.”

Selgitus

On oluline edendada ennetavat lähenemist, mis tagaks piisava riskide hindamise töökohas, kus töötavad viljakas eas naised ja mehed. Geneetilisi muutusi ja anomaaliaid tekitavad tegurid, mis põhjustavad viljatust, väärarenguid ja kromosoomi aberratsioone, võivad kahjustada enne viljastamist nii mehi kui ka naisi ja kahjustavad eelkõige loodet. Lisatakse lõige 4 ja 5, kuna kõik teised tervist ja ohutust käsitlevad direktiivid sisaldavad sätteid töötajate ja nende esindajate teavitamise ning nendega konsulteerimise kohta.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 g (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 4 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 g. Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

 

2. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse vastava ettevõtte ja/või asutuse artiklis 2 määratletud töötajaid ja töötajaid, kes tõenäoliselt võivad olla ühes artiklis 2 nimetatud olukordadest, ja/või nende esindajaid ning asjaomaseid sotsiaalpartnereid lõikes 1 nimetatud hindamise tulemustest ja kõikidest meetmetest, mida rakendatakse ohutuse ja tervise tagamiseks tööl.”

Selgitus

On oluline edendada ennetavat lähenemist, mis tagaks piisava riskide hindamise töökohas, kus töötavad viljakas eas naised ja mehed. Geneetilisi muutusi ja anomaaliaid tekitavad tegurid, mis põhjustavad viljatust, väärarenguid ja kromosoomi aberratsioone, võivad kahjustada enne viljastamist nii mehi kui ka naisi ja kahjustavad eelkõige loodet. Lisatakse lõige 4 ja 5, kuna kõik teised tervist ja ohutust käsitlevad direktiivid sisaldavad sätteid töötajate ja nende esindajate teavitamise ning nendega konsulteerimise kohta.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 h (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 h. Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

 

„2 a. Võetakse asjakohased meetmed, tagamaks, et asjaomase ettevõtte või asutuse töötajad ja/või nende esindajad saavad jälgida käesoleva direktiivi kohaldamist või osaleda selle kohaldamisel, eelkõige seoses lõikes 2 viidatud tööandja määratavate meetmetega, ilma et see piiraks tööandja vastutust neid meetmeid määrata.”

Selgitus

On oluline edendada ennetavat lähenemist, mis tagaks piisava riskide hindamise töökohas, kus töötavad viljakas eas naised ja mehed. Geneetilisi muutusi ja anomaaliaid tekitavad tegurid, mis põhjustavad viljatust, väärarenguid ja kromosoomi aberratsioone, võivad kahjustada enne viljastamist nii mehi kui ka naisi ja kahjustavad eelkõige loodet. Lisatakse lõige 4 ja 5, kuna kõik teised tervist ja ohutust käsitlevad direktiivid sisaldavad sätteid töötajate ja nende esindajate teavitamise ning nendega konsulteerimise kohta.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 i (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 i. Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

 

„2 b. Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ning nende osalemine käesoleva direktiiviga seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.”

Selgitus

On oluline edendada ennetavat lähenemist, mis tagaks piisava riskide hindamise töökohas, kus töötavad viljakas eas naised ja mehed. Geneetilisi muutusi ja anomaaliaid tekitavad tegurid, mis põhjustavad viljatust, väärarenguid ja kromosoomi aberratsioone, võivad kahjustada enne viljastamist nii mehi kui ka naisi ja kahjustavad eelkõige loodet. Lisatakse lõige 4 ja 5, kuna kõik teised tervist ja ohutust käsitlevad direktiivid sisaldavad sätteid töötajate ja nende esindajate teavitamise ning nendega konsulteerimise kohta.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 j (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 j. Artiklile 6 lisatakse järgmine lõige:

 

„2 a. samuti ei nõuta rasedalt töötajalt ülesannete täitmist, millega kaasneb raskete esemete kandmine ja tõstmine, või ohtlike, kurnavate või tervist ohustavate ülesannete täitmist.”

Selgitus

Rasedad töötajad tuleks vabastada mitte üksnes ohtlikest, vaid ka suurt füüsilist pingutust nõudvatest või tervist ohustavatest ülesannetest.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – lõige -1 k (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

- 1 k. Artikli 7 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

 

„a) minna üle vastavale päevasele töögraafikule; või”

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 l (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 l. Artiklile 7 lisatakse järgmine lõige:

 

„2 a. Öötööst vabastust soovivad töötajad teavitavad kooskõlas liikmesriikides kehtivate eeskirjadega oma tööandjat ning lõike 2 punktis b viidatud juhul esitavad tööandjale arstitõendi.”

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt -1 m (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 7 – lõige 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 m. Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõige:

 

„2 b. Üksikvanemate ja tõsise puudega lapse vanemate puhul võib lõikes 1 osutatud ajavahemikku pikendada kooskõlas liikmesriikides kehtiva korraga.”

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – lõige -1 n (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 7 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 n. lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 7a

 

Ületunnitöö

 

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et rasedaid, hiljuti sünnitanuid ja rinnaga toitvaid töötajaid ei kohustata raseduse ajal ja kuue kuu jooksul pärast sünnitust tegema ületunde ega töötama pühapäeviti ja riiklikel pühadel.”

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 määratletud töötajatel oleks õigus vähemalt 18 nädala pikkusele katkestamatule rasedus- ja sünnituspuhkusele enne ja/või pärast sünnitust.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 määratletud töötajatel oleks õigus 18 nädala pikkusele katkestamatule rasedus- ja sünnituspuhkusele.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Punktis 1 sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkus sisaldab vähemalt kuuenädalast kohustuslikku puhkust pärast sünnitust. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 määratletud töötajatel on õigus vabalt valida aeg, millal nad võtavad rasedus- ja sünnituspuhkuse mittekohustusliku osa (enne või pärast sünnitust).

2. Punktis 1 sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkus sisaldab vähemalt kuuenädalast kohustuslikku puhkust pärast sünnitust. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 määratletud töötajatel on õigus vabalt valida aeg, millal nad võtavad rasedus- ja sünnituspuhkuse mittekohustusliku osa (enne või pärast sünnitust). Kuuenädalast kohustuslikku rasedus- ja sünnituspuhkust pärast sünnitust kohaldatakse kõikide naistöötajate suhtes, olenemata enne sünnitust töötatud päevade arvust.

Liikmesriigid võivad pikendada rasedus- ja sünnituspuhkuse kohustuslikku osa kõige rohkem nelja nädalani enne sünnitust ja vähemalt kaheksa nädalani puudega lapse sünni järel.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Töötaja peab valitud rasedus- ja sünnituspuhkuse ajavahemikust teatama vähemalt kolm kuud enne puhkuse alguskuupäeva.

Selgitus

Raportööri muudatusettepanekus nr 25 on öeldud, et viimase kolme kuu jooksul enne sünnitust ei tohiks rasedat töötajat sundida ületunde tegema. Kui töötaja umbkaudu sel ajal oma valitud rasedus- ja sünnituspuhkuse ajast teatab, on tööandjal kergem talle asendajat leida.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Mitmikute sünni korral pikendatakse artikli 8 lõikes 1 sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkust nelja nädala võrra iga lapse kohta.

Selgitus

Ka tavapärase puhkuse kogukestust väljendatakse nädalates.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et enneaegse sünnituse, pärast sündi lapse haiglaravile jätmise ning puudega lapse ja mitmike sünni korral antakse täiendavat puhkust. Täiendava puhkuse kestus peaks olema proportsionaalne ning vastama ema ja lapse/laste erivajadustele.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et enneaegse sünnituse, pärast sündi lapse haiglaravile jätmise ning puudega lapse, puudega ema ja mitmike sünni korral antakse täiendavat täielikult tasustatavat puhkust. Täiendava puhkuse kestus peaks olema proportsionaalne ning vastama ema ja lapse/laste erivajadustele. Puudega lapse sünni korral pikendatakse rasedus- ja sünnituspuhkust vähemalt kaheksa nädalani pärast sünnitust ning samuti tagavad liikmesriigid kuue nädala pikkuse lisapuhkuse, kui laps sünnib surnult.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Direktiivi ei rakendata füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 8 – lõige 5 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et sünnitusjärgset depressiooni käsitletaks tõsise haigusena ja toetavad teavituskampaaniaid, et levitada asjakohast teavet selle haiguse kohta ning võidelda eelarvamuste ja võimaliku häbimärgistamise vastu, mida see võib endiselt esile kutsuda.

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on suurendada liikmesriikide teadlikkust vajadusest käsitleda sünnitusjärgset depressiooni haigusena, arvestades, et see tabab 10–15% naistest ja sellel on märkimisväärne mõju töö- ja pereelule.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada rasedate ohutuse ja tervise kaitse, võttes arvesse ergonoomilisi tingimusi, tööaega (sealhulgas öötöö ja töö vahetamine) ja töökoormust, samuti suuremat kaitset eriliste nakkuslike ainete ja ioonkiirguse vastu.

Selgitus

Rasedate töötajate tervise ja ohutuse kaitse peaks olema üks käesoleva direktiivi peamisi eesmärke.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 10 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artiklis 2 määratletud töötaja vallandamise korral punktis 1 nimetatud ajavahemikus peab tööandja kirjalikult esitama tema vallandamise nõuetekohaselt põhjendatud aluse. Kui vallandamine toimub kuue kuu jooksul pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu, nagu on sätestatud artikli 8 lõikes 1, peab tööandja asjaomase töötaja taotlusel kirjalikult esitama tema vallandamise nõuetekohaselt põhjendatud aluse.

2. Artiklis 2 määratletud töötaja vallandamise korral punktis 1 nimetatud ajavahemikus või kuue kuu jooksul pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu, nagu on sätestatud artikli 8 lõikes 1, peab tööandja asjaomase töötaja taotlusel kirjalikult esitama tema vallandamise nõuetekohaselt põhjendatud aluse. Käesolev säte ei mõjuta siseriiklike õigusaktidega ette nähtud vallandamise sisulisi sätteid.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 10 – lõige 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Artiklites 5, 6 ja 7 nimetatud juhtudel peavad artiklis 2 määratletud töötajatele olema tagatud töölepinguga seotud tööalased õigused, sealhulgas töötasu säilimine ja/või õigus võrdväärsele toetusele, vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja siseriiklikele tavadele;

Selgitus

Naised peaksid saama hüvitist täispalga ulatuses, et nende majanduslik olukord emaduse tõttu ei halveneks.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – lõige 1a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a. Kui tööandja on artiklis 2 määratletud töötaja kõrvaldanud töölt, ilma et töötajal oleks meditsiiniline näidustus, sest ta on seisukohal, et töötaja ei saa töötada, saab töötaja artikli 8 punkti 2 kohase rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni hüvitist, mis on võrdne tema täistöötasuga.

1a. Kui tööandja on artiklis 2 määratletud töötaja kõrvaldanud töölt, ilma et töötajal oleks meditsiiniline näidustus, sest ta on seisukohal, et töötaja ei saa töötada, peab viimane ise arsti juurde minema. Kui arst on seisukohal, et naine saab töötada, peab tööandja ta tavatingimustel tööle lubama või saab töötaja artikli 8 punkti 2 kohase rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni hüvitist, mis on võrdne tema täistöötasuga.

Selgitus

Konsulteerimine naise poolt vabalt valitud arstiga aitab välja selgitada, kas naine on tegelikult haige või mitte. Edasisi meetmeid tuleks võtta üksnes läbivaatuse konkreetse tulemusele toetudes.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 1 a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) Artiklile 11 lisatakse järgmine punkt 1 a a:

 

„1 a a. Liikmesriigid võivad kehtestada ennetavaid ja järelevalvemeetmeid rasedate töötajate ja hiljuti sünnitanud töötajate kaitse ja ohutuse tagamiseks töökohal.”

Selgitus

Stress töökohal võib mõjutada rasedate töötajate ja vastsündinud laste emade psüühikat ja seega ka loodet või vastsündinut. Vaja on järelevalvemeetmeid paindliku turvalisuse tagamiseks.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) artiklis 2 määratletud töötajate õigus naasta samale või sellega võrdväärsele töökohale töötaja jaoks mitte halvematel tingimustel ja õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus oma äraoleku ajal;

c) artiklis 2 määratletud töötajate õigus naasta samale või sellega võrdväärsele töökohale töötaja jaoks mitte halvematel tingimustel ja õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus oma äraoleku ajal; ümberstruktureerimise või tootmisprotsessi põhjaliku ümberkorraldamisega seotud erandlikes olukordades võetakse alati meetmeid, et tagada töötajale võimalus arutada tööandjaga nende muudatuste mõju tema tööalasele olukorrale, ja töötajate huve esindavale organile tuleb alati anda võimalus koos tööandjaga asjaomasele töötajale kõnealuste muudatuste mõju osas nõu anda;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

„c a) artiklis 2 määratletud tähenduses töötajate kutsealase arengu võimaluste säilitamine hariduse kaudu, millega kaasneb pidev erialane ja täiendõpe, et kindlustada nende karjääriväljavaateid;”

Selgitus

Eesmärk on tagada, et emakssaamine ei kahjustaks naise karjääriväljavaateid. Tööandja peaks asjaomase töötajaga konsulteerides võtma vajalikud haridus- ja koolitusmeetmed, et kindlustada töötaja karjäärivõimaluste säilimine.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt b

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c b) rasedus- ja sünnituspuhkuse võtmine ei tohi mõjutada töötaja pensioniõigusi; pensioni arvestamisel käsitletakse rasedus- ja sünnituspuhkust töötatud ajana ning rasedus- ja sünnituspuhkuse kasutamise tõttu ei tohi töötajate pensioniõigused kannatada.

Selgitus

Oluline on, et töötajatele rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal makstavad toetused ei kahjustaks nende pensioniõigusi. Liikmesriigid peaksid seda vältima ja võimaliku pensioniõiguste kaotuse kompenseerima.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt c

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Punkti 2 alapunktis b nimetatud hüvitist loetakse piisavaks, kui sellega on tagatud viimase kuupalgaga või keskmise kuupalgaga võrdne sissetulek, võttes arvesse võimalikku riiklike õigusaktidega kehtestada ülemmäära,. Ülemmäär ei tohi olla madalam kui hüvitis, mida artiklis 2 määratletud töötajad saaksid juhul, kui nad katkestaksid oma tegevuse tervislikel põhjustel. Liikmesriigid võivad kindlaks määrata keskmise kuupalga arvutamise aluseks oleva ajavahemiku.

3. Punkti 2 alapunktis b nimetatud hüvitis on piisavalt samaväärne, kui sellega on tagatud viimase kuupalgaga või keskmise kuupalgaga võrdne sissetulek. Rasedus- ja sünnituspuhkusel olevale töötajale makstakse täispalka ja toetus moodustab 100% viimasest kuupalgast või keskmisest kuupalgast. Liikmesriigid võivad kindlaks määrata keskmise kuupalga arvutamise aluseks oleva ajavahemiku.

Selgitus

Täispalga maksmine aitab tagada, et naise otsus lapsi saada ei vii tema majandusliku olukorra halvenemiseni. Paljudes liikmesriikides makstakse juba praegu töötajale rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal 80-100% tema keskmisest töötasust. Rasedaid töötajaid ei tohiks lapsesaamise otsuse eest rahaliselt karistada.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt c a (uus)

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 11 – punkt 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) lisatakse punkt 3 a:

 

“(3 a) liikmesriigid tagavad, et rasedus- ja sünnituspuhkusel olevatel töötajatel on õigus saada automaatselt kõik nendele kohaldatavad palgatõusud, mille saamiseks ei pea rasedus- ja sünnituspuhkust ajutiselt katkestama;"

Selgitus

Rasedus- ja sünnituspuhkusel olevate töötajate ametikoha palga tõusu korral peaks see nende suhtes automaatselt jõustuma, et nad ei peaks oma rasedus- ja sünnituspuhkust katkestama ainult selleks, et saada osa palgatõusust ja seejärel uuesti puhkusele jääda. Selles suhtes väheneb ja lihtsustub tööandja jaoks ka haldustöö.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 12 a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lisatakse artikkel 12a:

välja jäetud

Artikkel 12a

 

Tõendamiskohustus

 

1. Liikmesriigid võtavad kooskõlas oma õigussüsteemiga vajalikud meetmed tagamaks, et kui isik, kes leiab, et tema käesoleva direktiivi alusel antud õigusi on rikutud, esitab kohtule või muule pädevale asutusele asjaolud, mille põhjal võib nimetatud rikkumist eeldada, peab kostja tõendama, et direktiivi alusel antud õigusi ei ole rikutud.

 

Punkt 1 ei takista liikmesriikidel kehtestada hagejale soodsamaid tõendamiseeskirju.

 

Punkti 1 ei kohaldata kriminaalmenetluse suhtes.

 

Liikmesriigid ei pea kohaldama punkti 1 menetluste suhtes, mille korral kohus või pädev asutus teeb kindlaks juhtumi asjaolud

 

Punkte 1–4 kohaldatakse ka kohtumenetluste suhtes, mida on alustatud artikli 12 alusel.

 

Selgitus

Esitatud kord rikub süütuse eelduse põhimõtet ja töötajate ning tööandjate tasakaalustatud positsioone. Kaebuse esitaja peaks suutma seda tõestada. Kui kostja väidab, et midagi ei juhtunud, on võimatu sundida teda tõendama, et midagi ei juhtunud.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 12a – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Liikmesriigid tagavad, et ühendused, organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidega on õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi sätete järgimine, võivad kaebuse esitaja nõusolekul esineda tema nimel või toetuseks kohtu- ja/või haldusmenetluses, mis on ette nähtud käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks.

Selgitus

Kui muudatusettepanek heaks kiidetakse, kohandatakse lõiget 5 järgmiselt: „Punkte 1–4 kohaldatakse ka kohtumenetluste suhtes, mida on alustatud artikli 12 alusel."

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 12 b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad oma õigussüsteemis vajalikke meetmed, et kaitsta isikuid mis tahes pahatahtliku kohtlemise või negatiivsete tagajärgede eest, mis on seotud nende esitatud kaebuse või algatatud menetlusega, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi alusel antud õiguste austamine.

Liikmesriigid võtavad oma õigussüsteemis vajalikke meetmed, et kaitsta isikuid, kaasa arvatud tunnistajad, mis tahes pahatahtliku kohtlemise või negatiivsete tagajärgede eest, mis on seotud nende esitatud kaebuse või algatatud menetlusega, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi alusel antud õiguste austamine.”

Selgitus

Kaitse laiendamine tunnistajatele võimaldab tagada, et nad saavad anda kaebuste käsitlemisel usaldusväärseid tunnistusi, kartmata diskrimineerimist.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 92/85/EMÜ

Artikkel 12 c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud riiklike sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed selliste eeskirjade kohaldamise tagamiseks. Karistuseks, mis peab olema tõhus, proportsionaalne ja hoiatav, võib olla kahju hüvitamine, kusjuures hüvitise ülemmäär ei tohi olla eelnevalt kindlaks määratud.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud riiklike sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed selliste eeskirjade kohaldamise tagamiseks. Karistuseks võib olla kahju hüvitamine kannatanule ning karistus peab olema tõhus ja proportsionaalne.

Selgitus

Kahju hüvitamise õiguste piiramise keelustamisega piirab EL ebaproportsionaalselt liikmesriigi siseriiklike reeglite kehtestamise õigust ja sunnib teda üle võtma detailseid sätteid, mis ei ole liikmesriigi menetlusõigusega kooskõlas.

MENETLUS

Pealkiri

Rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamine

Viited

KOM(2008)0637 – C6-0340/2008 – 2008/0193(COD)

Vastutav komisjon

FEMM

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

19.10.2009

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Rovana Plumb

16.9.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

5.11.2009

1.12.2009

26.1.2010

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.1.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

11

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Edit Bauer, Jean-Luc Bennahmias, Pervenche Berès, Mara Bizzotto, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Sergio Gaetano Cofferati, Marije Cornelissen, Tadeusz Cymański, Frédéric Daerden, Karima Delli, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Pascale Gruny, Thomas Händel, Marian Harkin, Roger Helmer, Nadja Hirsch, Vincenzo Iovine, Liisa Jaakonsaari, Martin Kastler, Ádám Kósa, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Rovana Plumb, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Georges Bach, Raffaele Baldassarre, Vilija Blinkevičiūtė, Silvia Costa, Kinga Göncz, Richard Howitt, Dieter-Lebrecht Koch, Franz Obermayr, Ria Oomen-Ruijten, Emilie Turunen

MENETLUS

Pealkiri

Rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamine

Viited

KOM(2008)0637 – C6-0340/2008 – 2008/0193(COD)

EP-le esitamise kuupäev

3.10.2008

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

FEMM

19.10.2009

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

19.10.2009

ITRE

19.10.2009

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

2.9.2009

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Edite Estrela

16.7.2009

 

 

Õigusliku aluse vaidlustamine

       JURI arvamuse kuupäev

JURI

28.1.2010

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

1.9.2009

1.12.2009

25.1.2010

 

Vastuvõtmise kuupäev

23.2.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

13

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Edit Bauer, Emine Bozkurt, Andrea Češková, Marije Cornelissen, Silvia Costa, Tadeusz Cymański, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Iratxe García Pérez, Zita Gurmai, Jolanta Emilia Hibner, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Caroline Lucas, Astrid Lulling, Barbara Matera, Angelika Niebler, Siiri Oviir, Raül Romeva i Rueda, Nicole Sinclaire, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Eva-Britt Svensson, Marc Tarabella, Britta Thomsen, Marina Yannakoudakis, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Lena Ek, Sylvie Guillaume, Elisabeth Morin-Chartier, Norica Nicolai

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Marian Harkin, Ria Oomen-Ruijten

  • [1]  ELT C 277, 17.11.2009, lk 102.
  • [2]  Lepinguviiteid on uuendatud, et võtta arvesse Lissaboni lepingu jõustumist.
  • [3]  Otsus kohtuasjas 45/86: komisjon v. nõukogu (üldised tariifsed soodustused), EKL 1987, lk 1493, punkt 11.
  • [4]  Otsus kohtuasjas C-300/89: komisjon v. nõukogu (titaandioksiid), EKL 1991, lk I-2867, punkt 10.
  • [5]  D, Lochak, "Diskrimineerimise mõiste Prantsuse ja Euroopa õiguses", teoses „Sooline võrdõiguslikkus. Positiivse diskrimineerimise küsitavus“ (Egalité des sexes : la discrimination positive en question), lk 40.
  • [6]  Otsus kohtuasjas C-342/93 Gillespie ja teised v. Northern Health and Social Services Boards, EKL 1996, I-475, punkt 16; otsus kohtuasjas C-394/96 Brown v. Rentokil Ltd, EKL 1998, I-4185, punkt 30.
  • [7]  ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee (CEDAW), üldsoovitus nr 25, 30. istungjärk, 2004. a., artikli 4 lõige 1 – ajutised eriabinõud.
  • [8]  Komisjoni 18. juuli 2007. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele: „Võitlus naiste ja meeste palgaerinevuse vastu“ ((KOM(2007) 424 lõplik), punkt 2.1.
  • [9]  Mõju hindamise aruanne – SEK(2008)2596, lk 31. Vt ka lk 34.
  • [10]  Mõju hindamise aruanne – SEK(2008)2596, lk 35.
  • [11]  Artikli 11 lõige 5 (lisatud direktiivi ettepanekuga).
  • [12]  Enamik osalise tööajaga töötajatest on naised.
  • [13]  Mõju hindamise aruanne – SEK(2008)2596, lk 33.
  • [14]  Nõukogu direktiiv 76/207/EMÜ, 9. veebruar 1976, meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40).
  • [15]  Otsus kohtuasjas 184/83: Hofmann v. Barmer Ersatzkasse, EKL 1984, lk 3047.
  • [16]  Vt näiteks otsust kohtuasjas C-32/93 Webb v. EMO Air Cargo, EKL 1994, lk I-3567.
  • [17]  Hofmann, punkt 25.
  • [18]  Lõpphääletuse ajal olid kohal: Klaus-Heiner Lehne (esimees), Raffaele Baldassarre (aseesimees), Sebastian Valentin Bodu (aseesimees), Evelyn Regner (aseesimees), Marielle Gallo, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Antonio Masip Hidalgo, Bernhard Rapkay, Alexandra Thein, Diana Wallis, Cecilia Wikström, Christian Engström, Zbigniew Ziobro, Jiří Maštálka, Francesco Enrico Speroni, Piotr Borys, Vytautas Landsbergis, Kurt Lechner, Arlene McCarthy, Eva Lichtenberger ja Sajjad Karim.