RAPORT Ettepanek nimetada Augustyn Bronisław Kubik kontrollikoja liikmeks

17.3.2010 - (C7‑0021/2010 – 2010/0809(NLE))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Inés Ayala Sender

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

ettepaneku kohta nimetada Augustyn Bronisław Kubik kontrollikoja liikmeks

(C7‑0021/2010 – 2010/0809(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0021/2010);

–   võttes arvesse, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2010. aasta koosolekul ära nõukogu esitatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7‑0041/2010),

A. arvestades, et Augustyn Bronisław Kubik vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

1.  toetab ettepanekut nimetada Augustyn Bronisław Kubik kontrollikoja liikmeks,

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

1. LISA: Augustyn Bronisław KubikU ELULOOKIRJELDUS

Isikuandmed

Nimi: Augustyn Bronisław Kubik

Haridus:

1972–1976         Keskkool

1976–1980         Õpingud Katowice majandusakadeemia tööstuse teaduskonnas majandus- ja ühiskonnateaduste erialal

1985–1986         Õpingud Rybniki mäeinstituudi töölisteaduskonnas maavarade kaevandamise erialal

2001–2002         Kraadiõpe Toruńi Nicolaus Copernicuse ülikoolis Euroopa Liidu maksuõiguse erialal

Ametialased kogemused:

1.8.1980–27.12.1984                      Kivisöekaevandus „Rydułtowy”, referent, ülevaataja ja äriauditi inspektor

28.12.1984–21.9.1986                    Söekaevanduskonsortsium Rybnicko-Jastrzębskie Gwarectwo Węglowe (Jastrzębie Zdrój)

                                                        äriauditi vaneminspektor

22.9.1986–31.3.1991                      Jastrzębie Zdrój kivisöekaevandus „Borynia”,

                                                        pearaamatupidaja

1.4.1991–24.11.2002                      Katowice finantsosakond,

                                                        direktor

25.11.2002–29.12.2006                  Rahandusministeerium,

                                                        siseauditi peainspektor

30.12.2006–28.2.2007                    Rahandusministeerium,

                                                        peanõunik

1.3.2007–14.2.2008                        Poola kõrgeim kontrolliasutus (NIK),

                                                        presidendi nõunik

alates 15.2.2008                              Regionaalarengu ministeerium,

                                                        aseriigisekretär

Oskused:

–  Prantsuse keele oskus: Prantsuse Vabariigi haridusministeeriumi DELFi tunnistus, I ja II tase

–  Hea inglise keele oskus

–  Saksa keele algteadmised

–  Vene keele algteadmised

2007              Täiendusõpe eelarveüksuste finantsaruannete kontrolli alal

2007              Auditiprogrammi käivitamine NIKis

2008              NIKi auditieksam, sertifitseeritud siseaudiitori tiitel

2008              Koolitus teemal „Esitamise kunst”

2008               Süvendatud julgeolekukontrolli menetlus, juurdepääs ELi konfidentsiaalse ja salajase kategooria teabele

Huvialad: sport – ujumine suvel ja suusatamine talvel.

2. LISA: Augustyn Bronisław KubikU VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

1. Palun tutvustage oma ametialaste kogemuste olulisemaid aspekte riigirahanduse, juhtimise või juhtimisauditi alal.

Kogu mu tööalane karjäär on olnud seotud rahandusalase tegevusega, eelkõige finantskontroll, haldusorganite ja nende finantsjuhtimine, riiklike finantsasutuste siseaudit, välisaudit ja Euroopa Komisjonile ühenduse fondide vahenditest tehtud kulutuste kohta tõendite esitamine.

Kaevandusettevõtte siseaudiitorina, hiljem pearaamatupidajana, vastutasin ma ettevõtte siseauditi ja finantsjuhtimise ning finantskontrolli ja rahandusosakonna personali juhtimise eest.

Maksuameti direktori ametis Katowices vastutasin ma Sileesia maakonna maksuameti personali järelevalve ja juhtimise eest, sh maksukontroll ja muud maksuametite kohutused, samuti siseauditi ja vojevoodkonna kõigi maksuametite finantsjärelevalve eest.

Siseauditi vaneminspektorina vastutasin siseauditi- ja finantskontrollisüsteemi rakendamise, koordineerimise ja täiendamise eest kogu riigirahanduse sektoris.

Poola kõrgeima kontrolliasutuse presidendi nõuniku ametis vastutasin ma selle institutsiooni järelevalveteenistuste esitatud kontrolldokumentide analüüsimise ja läbivaatamise eest.

Oma praegusel ametikohal olen ma vastutav sertifitseerimisorganite talituse, majandus- ja rahandustalituse ning õigustalituse juhtimise eest ja ma vastutan eelkõige Euroopa Komisjonile esitatavate kuluaruannete tõendamise protsessi analüüsi, rakendamise ja täiendamise eest, tõendamisprotsessi kontrollimise, teiste järelevalveorganitega tehtava koostöö eest, eelarve täitmise, samuti struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi vahendeid puudutavate finants- ja raamatupidamistoimingute kontrolli ja õigusloomeprotsessi järelevalve eest ühenduse õiguse ja siseriikliku õiguse valdkonnas.

Nende ülesannete täitmise raames olen ma läbinud palju koolitusi ja osalenud paljudes õpikodades, täpsemalt järgmistel:

· ettevõtte siseauditi ja raamatupidamise koolitus – ametlikult tunnustatud audiitorite registrisse kandmisega,

· maksusüsteemi ja maksunõustamisorgani tegevuse alane koolitus – ametlikult tunnustatud maksunõunike registrisse kandmisega,

· kraadiõpe ühenduse maksuõiguse alal – ametlikult tunnustatud eksami ja diplomiga,

· siseauditi alane koolitus – ametlikult tunnustatud Poola riigirahanduse sektori siseaudiitorite nimekirja kandmisega ja sertifitseeritud siseaudiitori ametinime saamisega,

· auditipraktika Poola kõrgeimas kontrolliasutuses – ametlikult tunnustatud eksamiga ja Poola kõrgeima kontrolliasutuse presidendi nõuniku ametikohale nimetamisega.

2. Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma erialase karjääri jooksul osalenud?

a) Katowice finantsameti direktorina (Sileesia vojevoodkond):

1999. aastal toimus Poola halduskorralduse reform. 49 endist vojevoodkonda muudeti 16 suureks maakonnaks. Järelikult langes maksuameti büroode arv 49-lt (üks vojevoodkonna kohta) 16-le (üks maakonna kohta). Sileesia maakond sündis kolme vojevoodkonna ühendamise teel: Katowice, Bielsko-Biała ja Częstochowa. Toonase asepeaministri ja rahandusministri Leszek Balcerowicz’i otsusega tehti mulle ülesandeks luua Sileesia maakonnas üks ja ainus maksuamet. See maksuamet, mis hõlmas maksuameti 35 bürood kolmes endises vojevoodkonnas, oli ja on siiani teine kõige suurem maksuamet Poolas. Kõik need organid kohaldasid erinevaid menetlusi, mis põhinesid iga vojevoodkonna erineval kogemusel. Uue maksuameti direktorina otsustasin ma siiski kõikide maksutalituste menetlused standardseks muuta, eelkõige järgmistes valdkondades:

· maksukohustuslaste registreerimine,

· maksude kogumine,

· maksujärelevalve,

· rahaliste nõuete täitmine.

Selleks oli vaja välja töötada asjakohased standardid, neid katsetada ja maksuorganites rakendada.

Selle protsessi tulemusel on need organid Sileesia maakonnas ühtlustatud ja toimivad paremini.

b) Rahandusministeeriumi siseauditi vaneminspektorina:

Olles pühendanud kaks aastat kogu riigirahanduse siseauditimenetluste rakendamisele ja koordineerimisele Poolas, otsustasin ma läbi vaadata siseauditi mõiste õigusliku määratluse. Varasema määratluse järgi oli siseaudit toimingute kogum, mille lõpus saab institutsiooni direktor objektiivse ja sõltumatu hinnangu asjaomase institutsiooni finantsjuhtimise kohta. Järelikult tõlgendasid institutsioonide direktorid seda määratlust liiga piiratult, sest nad seostasid siseauditit ainult finantsjuhtimise või koguni raamatupidamiskorraga seonduvate küsimustega. Siseauditi eesmärk on aga kogu institutsiooni tegevust ratsionaliseerida tänu süstemaatilisele hindamisele ja riskijuhtimise, kontrolli ja juhtimismenetluste tõhususe tugevdamisele.

Tegin seega ettepaneku asendada siseauditi mõiste endine määratlus järgmise tekstiga. „Siseaudit seisneb ühelt poolt institutsiooni juhtimise ja kontrolli süsteemide, eelkõige finantskontrolli menetluste sõltumatus analüüsimises, mille tulemusel saab asjaomase institutsiooni direktor objektiivse ja sõltumatu hinnangu nende süsteemide nõuetelevastavuse, efektiivsuse ja tõhususe kohta, ning teiselt poolt nõustamisteenuste osutamises institutsiooni toimimise parandamiseks.”

Selle protsessi tulemusel on siseauditi kord paremini arusaadav ja selle kohaldamisala laiem.

c) Regionaalarengu ministeeriumi aseriigisekretärina sertifitseerimisorgani ametis:

Tööle asununa otsustasin läbi vaadata sertifitseerimisorganis rakendatavad menetlused, eelkõige kontrollipõhimõtted. Sertifitseerimisprotsessis hindab sertifitseerimisorgan konkreetse rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimist, põhiliselt juhtimis- ja auditiasutuste poolt läbiviidud kõikide auditite tulemuste põhjal. Juhul, kui on vaja täiendavalt kontrollida sertifitseerimiskriteeriumidest kinni pidamist, peaks sertifitseerimisorganil olema võimalik seda kontrolli teha oma enda vahendeid kasutades. Meie asutusesisesed sertifitseerimismenetlused ei näinud ette täpseid kontrollitegevuse sätted, mistõttu võis tekkida eri institutsioonide järelevalvepädevuste konflikt. Seetõttu tegin ma ettepaneku kehtestada selged suunised ühekordse audiitorkontrolli põhimõttele lähedasel põhimõttel, mis tugineb vastavalt Euroopa Komisjoni suunistele tema juhendile pealkirjaga Guidance Note on the concept of reliance on the work of other auditors (juhend teiste audiitorite tööle tuginemise mõiste kohta) auditeerimisasutuse ja teiste kontrolliorganite vahelisele õigele koordineerimisele ja koostööle kontrolli ja kontrollprogrammide planeerimisel ja rakendamisel. Selleks tegin ma ühtlasi ettepaneku sätestada õigusaktis arengupoliitika rakendamise põhimõtted, sätted auditikomisjoni loomise kohta, kelle ülesanne on eelkõige:

· kontrollide teostamisel teabe ja kogemuste vahetamine auditiasutuste, juhtorganite, sertifitseerimisorganite ja riigi kontrollinstitutsioonide vahel,

· rakenduskavade juhtimise eest vastutavate organite kontrolliprogrammide hindamine,

· kontrollide tõhususe tugevdamiseks meetmete välja töötamine,

· Euroopa Komisjoni poolt üle kantud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi aruannete ja auditiaruannete kontrollimine.

Selle protsessi tulemusel:

· ühtlustati kontrollimenetlused sertifitseerimisorganis,

· vähendati kontrollimise alal pädevustekonflikti riski,

· parandati ressursside kasutamist ja kontrollide tõhusust.

3. Asutamisleping sätestab, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. Kuidas kavatsete seda tingimust tulevaste kohustuste täitmisel täita?

Kontrollikoja liikmete sõltumatuse põhimõtteid reguleerib Lissaboni lepingu artikkel 286, mis sätestab järgmist:

- Kontrollikoja liikmed valitakse isikute hulgast, kes oma riigis kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või kes on eriti pädevad. Nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust.

- Oma kohustuste täitmisel ei taotle ega võta kontrollikoja liikmed vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega mingilt muult organilt. Nad hoiduvad kõigest, mis ei sobi nende kohustustega.

- Kontrollikoja liikmed ei või oma ametiaja jooksul töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal.

Peale selle sätestab kontrollikoja liikmete eetikakoodeksi artikkel 1, et kontrollikoja liikmed toimivad vastavalt nende tegevust puudutavatele aluslepingute sätetele ning sellest tulenevale õigusele. Nende suhetes organite või huvirühmadega kehtivad nende sõltumatuse põhimõtted.

Eespool nimetatud eeskirjade sisu põhjalikult tundes võin ma kinnitada, et minu senine ametialane tegevus töökohtadel siseauditi-, välisauditi- ja sertifitseerimisasutustes nõudis samuti täieliku sõltumatuse tagamist.

Järelikult järgin ma, nagu ma olen seda siiani teinud, Lissaboni lepingus ja kontrollikoja liikmete eetikakoodeksis sätestatud sõltumatuse põhimõtteid ka oma tulevases tegevuses, nimelt kohustuse osas mitte taotleda ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt ega organilt.

See sõltumatuse põhimõte võimaldab mul täita kontrollikoja liikme ülesandeid oma enda kogemuste ja tähelepanekute põhjal täiesti sõltumatult igasugusest mõjutamisest ja huvidekonfliktist.

4. Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?

Minu senises ametialases tegevuses ei ole kunagi nõutud heakskiidumenetluse kohaldamist.

Tahan siiski rõhutada, et igas oma ametis koostasin ma ettenähtud ajaks aruandeid, nimelt:

· pearaamatupidajana esitasin ma bilansse, mida auditeeriti ja mis kiideti heaks,

· finantsosakonna direktorina andsin ma aru rahandusministrile,

· siseauditi vaneminspektorina esitasin aruandeid ministrite nõukogule,

· Poola kõrgeima kontrolliasutuse presidendi nõunikuna osalesin ma selle kontrolliasutuse tegevusaruannete hindamises,

· aseriigisekretärina sertifitseerimisorganis andsin ma aru ministrite nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

Kõik mu aruanded kiideti heaks.

5. Kas Teil on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga? Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama? Kui olete hetkel seotud mõne kohtumenetlusega, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Mul ei ole mingeid äri- ega finantshuvisid ega mingeid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu kontrollikoja liikme tööga.

Pealegi esitan ma teavet ja luban seda vastavalt Poolas kehtivale korrale avalikustada kogu oma vara kohta ja olen seega valmis teavet esitama ka kontrollikoja presidendile ning lubama seda avaldada, vastavalt kontrollikoja liikmete eetikakoodeksis ettenähtud korrale.

Peale selle kinnitan ma, et ma ei ole seotud ühegi käimasoleva kohtuasjaga.

6. Kas olete valmis astuma pärast kontrollikoja liikmeks nimetamist tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobuma igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas?

Poolas kehtivate eeskirjade alusel ei ole mul ametnikuna lubatud poliitiliste erakondade tegevuses osaleda. Seetõttu ei ole ma kunagi töötanud ega ei tööta praegu poliitiliselt vastutaval ametikohal.

Peale selle olen ma kontrollikoja liikmeks nimetamise korral valmis oma praegusest ametikohast loobuma.

7. Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud osapooled Teie päritoluliikmesriigist?

Lissaboni lepingu artikkel 287 sätestab, et kontrollikoda kontrollib, kas kogu tulu on laekunud ning kõik kulutused on tehtud seaduslikult ja korrektselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne. Selle käigus teatab Kontrollikoda eelkõige kõigist eeskirjade eiramise juhtudest.

Peale selle peab audiitor vastavalt kontrollikoja otsusele nr 97/2004 pettuse, korruptsiooni või muu oletatava või auditimenetluses tuvastatud ebaseadusliku tegevuse korral sellest viivitamatult teatama Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).

Sellises olukorras, nagu küsimuses on kirjeldatud, rakendaksin ma eespool nimetatud põhimõtteid, olenemata pettuse- või korruptsioonijuhuga või muu oletatava või tuvastatud ebaseadusliku tegevusega seotud inimeste asukohast ja päritolust.

Peale selle olen ma oma senistes ametiülesannetes alati rakendanud sätteid, mis nõuavad oletatava või tuvastatud pettuse või korruptsiooni korral pädevate ametiasutuste teavitamist.

8. Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned kõikides avaliku sektori asutustes?

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhitunnused on kindlaks määratud finantsmääruses ja põhinevad säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetel ning tulemuste hindamisel.

- Säästlikkuse põhimõte nõuab, et vahendid, mida tegevuses kasutatakse, tehakse kättesaadavaks õigel ajal ning et nende kogus ja laad on sobivad ja hind võimalikult väike.

- Tõhususe põhimõte eeldab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

- Mõjususe põhimõte eeldab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist.

Lissaboni lepingu artikkel 287 sätestab selgelt, et kontrollikoda kontrollib, kas kogu tulu on laekunud ning kõik kulutused on tehtud seaduslikult ja korrektselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne.

Peale selle on kontrollikoda kui ühenduse institutsioon Euroopa Liidu rahanduse kontrollimist käsitlevate lepingu sätete alusel kohustatud parandama liidu eelarve majandamist, lähtudes eelkõige finantsjuhtimisalase vastutuse põhimõttest.

Oma ametialases tegevuses siseauditi vaneminspektorina, Poola kõrgeimas kontrolliasutuse nõunikuna ja sertifitseerimisorgani esindajana rakendasin ma alati finantsjuhtimise säästlikkuse, tõhususe ja usaldusväärsuse põhimõtteid, kuna need on sätestatud:

· siseauditi korra määratluses, mis nõuab finantsjuhtimise hindamist säästlikkuse, otstarbekuse ja tõhususe põhimõtetel,

· Poola kõrgeimas kontrolliasutuse eeskirjades, mis näevad ette, et kontrolle tuleb teha säästlikkuse, otstarbekuse, usaldusväärsuse ja seaduslikkuse põhimõtetel,

· ühenduse eelarvest kulude tegemise ja nende kuluaruannete tõendamise kriteeriumides, mis nõuavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimist.

Eelöeldut arvestades leian ma, et kõik avalikud institutsioonid peaksid neid põhimõtteid rakendama.

Peale selle tuleb usaldusväärseks finantsjuhtimiseks järgida üldkohaldatavatest standarditest tulenevaid põhinevaid põhimõtteid ja kriteeriume.

Olen seisukohal, et järgida tuleb juhtimiskontrolli standardeid, mis on klassifitseeritud viide rühma ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise tunnustele, mis on:

1. sisekeskkond, eelkõige eetiliste väärtuste austamine, ametioskused, organisatsiooni struktuur ja volitamine;

2. riskijuhtimine, eelkõige missioonide, eesmärkide ja ülesannete kindlaks määramine ning nende täitmise hindamine;

3.  kontrollimehhanismid, eelkõige kontrollisüsteemi dokumenteerimine, ülesannete täitmise järelevalve, pidades silmas nende täitmise säästlikkust, tõhusust ja mõjusust ning tegevuse järjepidevust;

4. teavitamine ja suhtlemine, eelkõige institutsioonisisesed teabevood ja välissuhtekorraldus.

5. kontrollimine ja hindamine, sealhulgas siseauditi- ja välisauditikord.

9. Asutamislepingu kohaselt aitab kontrollikoda parlamendil täita oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas kirjeldaksite oma tööd seoses aruandlusega Euroopa Parlamendile ja eelkõige selle eelarvekontrollikomisjonile?

Lissaboni lepingu artikkel 287 sätestab, et kontrollikoda kontrollib liidu kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid ja ka kõigi liidu loodud organite või asutuste tulude ja kulude raamatupidamiskontosid. Ta teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja abistab neid nende eelarve täitmise kontrollimise funktsioonis.

Nagu ma märkisin oma vastuses küsimusele nr 4, olen ma oma senistes ametiülesannetes alati olnud kohustatud aruandeid koostama.

Oma tulevasi ülesandeid täidan ma aruandluse osas varasemate kogemuste põhjal ja vastavalt teavitamissüsteemi sätetele, mis kehtivad kontrollikoja suhtes ja mis näevad ette:

· üldeelarve ja Euroopa Arengufondi aastaaruanded kinnitavate avalduste vormis,

· ühenduse agentuuride ja organite raamatupidamise eraldi aastaaruanded,

· eraldi aruanded valitud tulemusauditite tulemuste ja nõuetelevastavuse kontrollide kohta,

· teated finantstagajärgedega õigusaktide muutmise või vastuvõtmise kohta.

Kontrollikoja aruanded on Euroopa Liidu usaldusväärse finantsjuhtimise ja tegevuse tõhususe jaoks väga olulised. Seetõttu peaks nende kvaliteet võimaldama Euroopa Komisjonil teha vajalikke toiminguid ja Euroopa Parlamendil neid kasutada eelarve täitmise heakskiitmise menetluse raames.

Öeldut arvestades olen veendunud, et on tingimata vajalik, et ma koostaksin aruanded ja teated kehtiva auditeerimissüsteemi järgi. Selleks, et parlament saaks neid aruandeid ja teateid kontrolli teostamisel kasutada, peavad need olema:

· objektiivsed – kaalutletud ja ilma igasuguste moonutusteta,

· selged – arusaadavad ja loogilised,

· sisukad – ei sisalda ülearuseid üksikasju,

· konstruktiivsed – aitavad kontrollitava institutsiooni vastutavatel isikutel oma tegevust parandada,

· täpsed – esitatud õigeaegselt ja viivitusteta,

· usaldusväärsed – põhinevad asjakohasel tõendaval teabel,

· täielikud – sisaldavad kogu asjakohaseks peetavat teavet.

Tuleks samuti ette näha võimalus aruannetes sisalduvat teavet kommenteerida ja selgitada, eriti juhul, kui kontrollikoja tööde tulemusi kasutavad komisjon, parlament, nõukogu või liikmesriigid.

Järelikult olen ma Euroopa Parlamendi ja eriti tema eelarvekontrollikomisjoni käsutuses, et täita oma ülesandeid korrektselt asjakohaste aruannete koostamisel.

10. Milline võiks olla Teie arvates tulemusauditi lisandväärtus ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?

Lissaboni lepingu artikkel 287 sätestab, et kontrollikoda kontrollib finantsjuhtimise usaldusväärsust, mis hõlmab säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtteid.

Üldiselt on auditimenetluste lisandväärtus seotud tegevuse parandamisega tulenevalt auditi käigus koostatud aruannete vastuvõtmisest ja soovituste rakendamisest.

Seevastu seisneb kontrollikoja teostatud kontrollide lisandväärtus Euroopa Liidu tegevuse juhtimise tõhususe parandamises ja ühenduse rahaliste vahendite majandamise alase vastutuse tugevdamises.

Kontrollikoja teostatud kontrollide hulka kuulub tulemusaudit, mis võimaldab teada saada, kas finantsjuhtimine on korrektne. Teisisõnu võimaldab see hinnata, kas kasutatud on minimaalselt rahalisi vahendeid (säästlikkus), kas tulemused on saavutatud võimalikult väheste ressurssidega (tõhusus) ja kas eesmärgid on saavutatud (mõjusus).

Tuleks rõhutada, et Euroopa Liidu kodanikel, nagu ka nende esindajatel parlamendis ei ole vaja mitte ainult teada, kas maksutulu on kasutatud sihipäraselt. Neile tuleb ka objektiivselt tõendada, et nende vajadusi rahuldatakse tõhusal ja võimalikult laiaulatuslikul viisil ning väheste rahaliste vahenditega. Samuti vajavad nad viiteid sellele, et tõhusus tulevikus veelgi suureneb.

Järelikult on kontrollikoja eesmärk ja tulemusauditi lisandväärtus anda objektiivset ja sõltumatut teavet ning esitada aruandeid, kus on märgitud, kuidas kontrollitud institutsioonid liidu ressursse oma tegevuses ning säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetel kasutavad.

Nende soovitustega märgib kontrollikoda siiski ka võimalused seda tegevust paranda ja seega lisandväärtust tulevikus suurendada, eelkõige tänu:

· raha säästmisele, vältides asjatuid kulusid,

· tõhusamatele töömeetoditele,

· mõjusamale eesmärkide täitmisele.

Eelöeldut arvestades peaks tulemusaudit lisandväärtusena sisaldama järgmisi elemente: dokumenteeritud aruandeid tehtud tähelepanekute kohta ning realistlikke soovitusi liidu institutsioonide toimimise ja tegevuse parandamise võimaluste kohta, võimaldades nii tugevdada meetmete tõhusust, samuti parandada maksumaksjate raha kasutamist ja kaitsmist.

Seetõttu peaksid Euroopa Kontrollikoja ja liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste tehtud tulemusauditite järeldused ühelt poolt olema üheks olulisemaks teabeallikaks liidu kodanikele avaliku sektori valdkonnas tegutsevate isikute vastutuse kohta ja, teiselt poolt, looma objektiivsed alused kontrollitud poliitika või programmi muutmiseks nende teostamise igas etapis alates koostamisest kuni selleni, kuidas need mõjutavad Euroopa Liidu toimimist, hõlmates poliitika ja programmide elluviimist liikmesriikides.

Järelikult on tähtis edastada aruanded ja soovitused õigetele sihtrühmadele, nimelt:

· kontrollitud institutsioonidele rakendamiseks ja institutsioonide teavitamiseks võetud meetmetest ja nende mõjust,

· asjaomase institutsiooni kontrolliorganitele selleks, et nad neid kasutaksid oma töös ja järelevalvemeetmetes,

· parlamendile võimalikuks kasutamiseks hindamismenetlustes,

· teistele asjaomastele pooltele teadmiseks selleks, et nad saaksid kasutada häid tavasid või neid riskihindamise menetluses arvesse võtta.

Sellegipoolest peavad auditiaruanded ja -soovitused selleks, et nende vastuvõtmist ja rakendamist parandada ja saada oodatud lisandväärtust, olema:

· sõnastatud selgelt ja lühidalt – olema sihtrühmadele arusaadavad,

· konstruktiivsed – märkima paremaks muutmise võimalused,

· adresseeritud õigele saajale ja koostatud õigel ajal – olema adresseeritud institutsioonile või organile, kellel on võimalik neid arvesse võtta,

· asjakohased – tuginema tõendatud tähelepanekutel,

· usaldusväärsed – põhinema tõendataval teabel.

Institutsioon, mida kontrollitakse täiendavalt kahepoolsetele läbirääkimiste korras, peaks aktiivselt osalema auditidokumentide klauslite koostamises tänu õigusele auditiprotokollis esitatud klauslite ning auditiaruannete esitatud hinnangute, märkuste ja järelduste kohta reservatsioone teha.

Pealegi peaks kontrollitud institutsioon, eriti tuvastatud eeskirjaderikkumise korral, aru andma, kuidas ta kavatseb auditijäreldusi ja -soovitusi kasutada ning andma teavet võetavate meetmete kohta või selgitama põhjuseid, miks ta seda teinud ei ole.

11. Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) vahelist koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

Lissaboni lepingu artiklist 287 nähtub, et kontrollikoja, riikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi koostöö on väga tähtis, sest kontrollikoda kontrollib liidu kõigi tulude ja kulude ning ka kõigi liidu loodud organite või asutuste tulude ja kulude raamatupidamiskontosid. Seetõttu teostatakse liikmesriikides kontrolle koostöös liikmesriikide kontrolliasutustega. Kontrollikoda ja liikmesriikide kontrolliasutused teevad usalduslikult koostööd, säilitades samal ajal oma sõltumatuse.

Üks kontrollikoja omadus, mida täheldatakse tema missiooni täitmisel ja tema lähenemisviisis koostöötegevuses, on professionaalsus, mis tähendab, et ta osaleb riigiasutuste poolt Euroopa Liidus ja maailmas rakendatavate kontrollimenetluste arendamises. Ka kontrollikoja strateegia näitab, et ta teeb koostööd Euroopa Liidu kõige kõrgemate kontrolliasutustega ja arendab suhteid Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Ma olen seisukohal, et kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi koostöö on tingimata vajalik, arvestades, et kõikidel kontrolliorganitel ei ole piisavaid ressursse kõikide tehingute kontrollimiseks. Seda koostööd tuleks teha kõikide asjaomaste institutsioonide sõltumatust respekteerides ja see peaks aitama ellu viia konkreetseid ühisalgatusi auditimeetodite, rahvusvaheliste kontrollistandardite ja audititavade väljaarendamiseks.

Selles peaks tulevikus väga oluline roll olema liikmesriikide kontrolliasutuste kõige kõrgematest juhtidest ja kontrollikoja esindajatest koosneval kontaktkomiteel. Tema ülesannetesse kuulub Euroopa Liidu ressursside kontrollimise alaste teadmiste ja kogemuste vahetamine, ühenduses audititegevuse tegemine ja koordineerimine, Euroopa Liidus auditimenetlustega seotud uute väljakutsete suhtes võetavate seisukohtade kujundamine ja teabevahetus institutsioonidega, kes kontaktkomiteesse ei kuulu.

Peale selle tuleks rõhutada vastastikuse eksperdihinnangu rolli korraldusmeetodite, kontrollimeetodite ja -menetluste tugevdamisel ja arendamisel ning teabevahetuse soodustamisel ja kontrollitegevuse tõhususe parandamisel.

Koostööd saaks tõhusalt tugevdada ka ühekordse audiitorkontrolli mõiste kasutusele võtmisega ja välja arendamisega, mis põhineb teiste audiitorite tehtud tööde kasutamisel eelkõige üldtunnustatud standardite kohaselt ja auditijäreldustest teatamiseks määratud tähtaega järgides. Seetõttu on oluline julgustada kontaktkomitee töörühma tegevust, kelle ülesanne on välja töötada ühised kontrollistandardid ning võrreldavad ja Euroopa Liidu eripäradele kohandatud kontrollikriteeriumid. See võimaldab kontrollikojal rohkem usaldada liikmesriikide kontrolliasutuste tehtud tööd ja edastada nii Euroopa Parlamendile rohkem kasulikku teavet.

Kuna oluline osa ühenduse ressurssidest on eraldatakse liikmesriikidele, kes seda seejärel majandavad ja kontrollivad, on samuti oluline teha ühiseid kontrolle või läbi viia auditeid ühtsete kontrolliraamistike põhjal. Seda tüüpi kontrollide käigus saadud teave võib olla Euroopa Parlamendile väga kasulik koostatud aruannete kasutamisel.

Seega tuleb paluda liikmesriikide parlamentidel uurida põhjalikumalt ühenduse ressursside nende riigis kasutamise küsimust ja ergutada liikmesriikide kontrolliasutusi tegema selles valdkonnas auditeid. Euroopa Parlament ja tema eelarvekontrollikomisjon võiksid jätkata tegutsemist selles valdkonnas, eelkõige korraldades kogemuste vahetamist pädevate parlamendi komisjonide vahel ja levitades häid tavasid.

Selline koostöö võimaldab ühelt poolt aidata ühenduse ressursside majandamist parandada ja teiselt poolt kindaks määrata ja lahendada probleemid seoses koostöötegevuse praktiliste ja tehniliste aspektidega.

Eelöeldut arvestades näib võimalik koostööd tugevdada ja parandada

· kasutades kõiki kontaktkomitee raames seni omandatud kogemusi,

· kohaldades rahvusvahelisi ühiseid kontrollistandardeid,

· arendades välja kontrolliprogrammid, võttes arvesse välisauditisüsteemi hinnangut,

· määrates kindlaks ühised põhimõtted liikmesriikide kontrolliasutuste tegevuse kvaliteedi hindamiseks, et suurendada nende tööde tulemuste kasutamise võimalusi,

· ergutades liikmesriikide parlamente edendama ühenduse ressursside kasutamise kontrollimist,

· uurides kontrollikoja ja liikmesriikide kontrolliasutuste auditijäreldusi eelarvekontrollikomisjoni koosolekutel,

· jälgides, et tööd tehtaks õigeaegselt selleks, et oleks võimalik nende tulemusi kasutada.

12. Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Loodan, et parlament toetab minu liikmeks nimetamist, aga pean siiski arvestama võimalusega, et ta seda ei tee.

Rõhutasin eespool Euroopa Parlamendi ja kontrollikoja hea koostöö tähtsust. On kindel, et sellise liikme nimetamine, kelle kandidatuuri ei toetata, sellist koostööd ei soodusta.

Seega, kui parlament minu nimetamist ei toeta, oleks õige paluda Poola Vabariigi valitsusel minu kandidatuur läbi vaadata või esitada uus kandidaat.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	16.3.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Jorgo Chatzimarkakis, Andrea Cozzolino, Luigi de Magistris, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Ville Itälä, Cătălin Sorin Ivan, Elisabeth Köstinger, Bogusław Liberadzki, Monica Luisa Macovei, Jan Olbrycht, Georgios Stavrakakis, Søren Bo Søndergaard
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Christofer Fjellner, Edit Herczog, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Markus Pieper