RAPORT Ettepanek nimetada Louis Galea kontrollikoja liikmeks

    17.3.2010 - (C7‑0020/2010 – 2010/0808(NLE))

    Eelarvekontrollikomisjon
    Raportöör: Inés Ayala Sender
    PR_NLE_art108

    Menetlus : 2010/0808(NLE)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A7-0042/2010
    Esitatud tekstid :
    A7-0042/2010
    Arutelud :
    Hääletused :
    Vastuvõetud tekstid :

    ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

    ettepaneku kohta nimetada Louis Galea kontrollikoja liikmeks

    (C7‑0020/2010 – 2010/0808(NLE))

    Euroopa Parlament,

    –  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0020/2010);

    –  võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2010. a koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

    –  võttes arvesse kodukorra artiklit 108;

    –  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7‑0042/2010),

    A. arvestades, et Louis Galea vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 206 lõike 1 tingimustele,

    1. toetab ettepanekut nimetada Louis Galea kontrollikoja liikmeks,

    2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

    LISA 1: Louis Galea ELULOOKIRJELDUS

    ISIKUANDMED

    Nimi

     

    Louis Galea

    Kodakondsus

     

    Malta

    Sünniaeg

     

    2. jaanuar 1948

    POLIITILINE KARJÄÄR

    Alates 2008

     

    Esindajatekoja esimees

    Peamised tööülesanded ja vastutusala

     

    Valiti 2008. aasta mais ühehäälselt Malta ühekojalise parlamendi esimeheks. Esimehe ülesanne on olla esindajatekoha erapooletu ja sõltumatu eesistuja ning luua kohane keskkond valitsuse ja opositsiooni positiivseks dialoogiks.

     

    Esimees tagab, et parlamendil on võimalik valitsust kontrollida ning nõuda temalt aruandluskohustuse täitmist finantsjuhtimise ja riiklike vahendite kasutamise valdkonnas. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb esimees koostööd eri parlamendikomisjonidega, sh avaliku sektori eelarve kontrolli komisjoniga, ning esindajatekoja ametnikega, sh riigikontrolöriga, kes juhib Riigikontrolli, ja ombudsmaniga. Ministrite Kabinetti kuuluv minister

    1987–1996, 1998–2008

     

    Ministrite kabinetti kuuluv minister

    Peamised tööülesanded ja vastutusala

     

    Peaminister Edward Fenech Adami juhitud kabineti liige aastatel 1987–1996 ja 1998–2004 ning peaminister Lawrence Gonzi juhitud kabineti liige aastatel 2004–2008. Kuulunud ka mitmete ministrite kabineti komisjonide koosseisu, sh ELiga ühinemise, avalike teenuste reformi, pensionisüsteemi reformi (esimees) ja eelarve kavandamise ja -prioriteetide komisjoni.

     

    Strateegilised, organisatoorsed, turunduslikud ja suhtlemisoskused, eelkõige kultuurilise muutuse, avalik-õiguslike organisatsioonide ümberkorraldamise ja inimressursside arendamise valdkonnas. Osalenud tulemusjuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja aruandesüsteemide, suhete haldamise näidissüsteemide, kliendihalduse ning majandustegevuse planeerimise rakendamisel.

     

    Ministrina on aastate vältel aktiivselt propageerinud ja olnud kaasatud Malta avaliku teenistuse ja avaliku sektori reformi parema halduse tagamise nimel. Ministriportfellide tõttu jälgis riigieelarvest olulise osa rakendamist. Kooskõlas valitsuse poliitikaga ja koos oma portfelli vastutusalasse kuuluvate osakondade, büroode ja ametite juhatajatega töötas selle nimel, et tugevdada kontrollimehhanisme, mille abil tagada programmide rakendamine ning eraldatud eelarve raames kulutuste tegemine seaduslikult ja eeskirjade kohaselt.

     

    Märkimisväärsed kogemused suhtlemisel ja läbirääkimistel ametiühingutega, ühendustega, riigiasutuste- ja -ametitega, vabatahtlike organisatsioonidega ning kodanikuühiskonnaga üldisemalt.

    2003–2008

     

    haridus- ja tööminister

    Peamised tööülesanded ja vastutusala

     

    Ministriportfelli kuulusid järgmised valdkonnad: haridus, tööhõive ja töösuhete süsteem, raamatukogud ja arhiivid, noorsugu ja sport.

     

    Riigikooli struktuuri reformi tulemusena loodi kolledžid, milles alg-, põhi- ja keskharidus on ühendatud üheks katkematuks ahelaks. Edasised ümberkorraldused viidi läbi haridusseaduse (2006), riiklike arhiivide seaduse (2005), spordiseaduse (2003) ja Malta keeleseaduse (2003) abil.

    Ajavahemikul 2004–2005 määrati peaministri poolt koos sotsiaalministriga juhtima pensionisüsteemi põhjalikku ja ulatuslikku struktuurilist ja finantsreformi, mis jõustus 2007. aastal.

     

    Kõnealustel aastatel juhtis ka riiklikke läbirääkimisi avaliku sektori ametiühingutega, mille eduka tulemusena sõlmiti avalike teenuste kollektiivleping aastateks 2005–2010.

     

    Ajavahemikul 2004–2008 kuulus ka ELi ministrite nõukogusse järgmistes koosseisudes: hariduse, noorte ja kultuuri nõukogu ning tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu.

    1998–2004

     

    Malta–ELi parlamentaarse ühiskomisjoni kaasesimees

    Peamised tööülesanded ja vastutusala

     

    Maltaga peetud ELi ühinemisläbirääkimiste vältel oli Malta–ELi parlamentaarse ühiskomisjoni kaasesimees. Töötas koos Malta esindajatekoja kummagi poole parlamendiliikmetega ning kõigi Malta–ELi parlamentaarsesse ühiskomisjoni kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete ja raportööridega, tagamaks, et nii Malta valitsus kui ka Euroopa Komisjon mõistaksid selgelt Malta–ELi parlamentaarse ühiskomisjoni ja nende valijaskonna probleeme.

     

    Malta–ELi parlamentaarsel ühiskomisjonil oli oluline roll Malta ELiga ühinemise läbirääkimistele parlamentaarse mõõtme andmisel ning selle abil loodi esimene ametlik side Malta parlamendi ja Euroopa Parlamendi vahel.

    1998–2003

     

    haridus- ja kultuuriminister

    Peamised tööülesanded ja vastutusala

     

    Ministriportfelli kuulusid järgmised valdkonnad: haridus, raamatukogud ja arhiivid, kultuuripärand, kultuur ja kunst, noorsugu ja sport ning avalik-õiguslik ringhääling.

                                                                                                            

    Kõnealusel ajavahemikul leidsid aset reformid, mille käigus töötati välja uus riiklik õppekava, asutati Malta Kunsti, Teaduse ja Tehnikakolledž (MCAST), et pakkuda kõigile kättesaadavat kutse- ja tööalast koolitust, Malta Kvalifikatsiooninõukogu, Malta Restaureerimiskeskus (praegu Konserveerimiskeskus- ja instituut), Kunsti- ja Loomekeskus ning Malta keele nõukogu. Minister asutas ka kaks uut riiklikku kultuuri ja kultuuripärandi ametit ning tema ametiajal võeti parlamendis vastu Malta kultuuri- ja kunstinõukogu seadus (2002) ja kultuuripärandi seadus (2002).

    1996–1998

     

    Varivalitsuse haridusminister

    Peamised tööülesanded ja vastutusala

     

    Ministriportfelli kuulusid järgmised valdkonnad: haridus, raamatukogud ja arhiivid, kultuuripärand, kultuur ja kunst, noorsugu ja sport ning avalik-õiguslik ringhääling. Partit Nazzjonalista (PN) ja opositsiooni juht usaldas talle riikliku hariduse ja kultuuri portfelli kriitilise järelevalve ning valitsuse tulemuslikkuse ja kulutuste kontrollimise kõnealuses valdkonnas.

     

    Sõnastas partei alternatiivse valitsusprogrammi raames nende nägemuse, strateegia ja programmi kõnealuses valdkonnas.

    1992–1996

     

    sotsiaalse arengu ja siseasjade minister

    Peamised tööülesanded ja vastutusala

     

    Ministriportfelli kuulusid järgmised valdkonnad: siseküsimused, politsei, julgeolek ja vanglad, tervishoid ja eakad, sotsiaalkindlustus, sotsiaalhoolekanne, lapsed ja naised.

     

    Siseküsimuste, politsei, julgeoleku ja vanglate valdkonnas juhtis Malta Politsei ümberkorraldust, tutvustas kodanikukaitse nüüdisaegset mõistet ja käivitas vanglate osakonna reformi, et muuta see nüüdisaegseks kinnipidamisasutuste osakonnaks.

     

    Tervishoiuvaldkonna projektid ja programmid olid järgmised: geriaatriahaigla asutamine, Malta onkoloogiakeskuse ajakohastamine ning uue üldhaigla ehituse käivitamine (praegune Mater Dei haigla). Läbi viidi vaimse tervise keskuste ja psühhiaatriaasutuste põhjalik reform. Perekonna- ja kogukonnapõhiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võrgustiku ajakohastamiseks kasutati nüüdisaegseid strateegiaid, palju tähelepanu pöörati terviseedendusele.

     

    Asutas puuetega inimeste riikliku komisjoni, soolise võrdõiguslikkuse riikliku komisjoni, meditsiiniteenuste sihtasutuse, SEDQA (alkoholi ja uimastite kuritarvitamise ennetus- ja võõrutusprogrammide riiklik amet), avas koos CARITASega San Blasi uimastisõltlaste võõrutuskeskuse ning koos sihtasutusega Richmond Foundation Villa Chelsea vaimuhaigete pooliseseisvaks eluks.

     

     

     

    1987–1992

     

    Sotsiaalpoliitikaminister

    Peamised tööülesanded ja vastutusala

     

    Ministriportfelli kuulusid järgmised valdkonnad: tervishoid ja eakad, tööhõive ja töösuhete süsteem, sotsiaalkindlustus, sotsiaalhoolekanne, lapsed, naised ja elamumajandus.

     

    Viis sotsiaalpoliitika valdkonnas läbi põhjalikud reformid ja ümberkorralduse. Käivitas Malta sotsiaalkindlustust ja sotsiaalhoolekannet parandavate ja reformivate seaduste vastuvõtmise. Pidas läbirääkimisi ja sõlmis sotsiaalkindlustuse valdkonnas kahepoolsed kokkulepped Austraalia, Kanada, Liibüa ja Ühendkuningriigiga. 1990. aastal asutati seaduse alusel tööhõive- ja koolitusasutuse (Employment and Training Corporation).

    1977–1987

     

    Partit Nazzjonalista (PN) peasekretär

    Peamised tööülesanded ja vastutusala

     

    Astus 1969. aastal PNi liikmeks. Talle usaldati juhtivad ametikohad noorteliikumises ning 1977. aastal valiti ta partei peasekretäriks, sellel ametikohal jätkas ta kuni ministriks saamiseni 1987. aastal. Oli üheks peaosaliseks struktuurireformis ja ümberkorraldusprotsessis, mille abil muutus 1880. aastal asutatud PN äärmiselt edukaks vabadusel, demokraatial ja sotsiaalsel õiglusel põhinevaks üleriigiliseks rahvaliikumiseks.

    1976–1987

     

    Varivalitsuse töö ja sotsiaalpoliitika minister

    Peamised tööülesanded ja vastutusala

     

    Partit Nazzjonalista (PN) ja opositsiooni juht usaldas talle riikliku tööhõive ja sotsiaalpoliitika portfelli kriitilise järelevalve ning valitsuse tulemuslikkuse ja kulutuste kontrollimise kõnealuses valdkonnas.

     

    Sõnastas partei alternatiivse valitsusprogrammi raames nende nägemuse, strateegia ja programmi kõnealuses valdkonnas.

    1976–2008

     

    Malta Parlament

     

     

    Valiti parlamendiliikmeks 1976., 1981., 1987., 1992., 1996., 1998. ja 2003. aasta üldvalimistel. 2008. aastal valiti Esindajatekoja poolt selle esimeheks.

    MUUD TÖÖKOHAD

    Alates 1993

     

    Õppejõud

    Tööandja nimi ja aadress

     

    Malta Ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse õppetool

    Peamised tööülesanded

     

    Sotsiaal- ja tööõiguse loengud Malta Ülikooli avaliku õiguse õppetoolis

    1996–1998

     

    Advokaat

    Tööandja nimi ja aadress

     

    Ganado Sammut, Valletta, Malta

    Peamised tööülesanded

     

    Töötas advokaadina Valletta õigusbüroos Ganado Sammut

    1975–1977

     

    Advokaat

    Tööandja nimi ja aadress

     

    Füüsilisest isikust ettevõtja

    Peamised tööülesanded

     

    Töötas advokaadina

    1969–1974

     

    Õpetaja

    Tööandja nimi ja aadress

     

    Haridusministeerium, haridusosakond

    De La Salle College, Cottonera

    Peamised tööülesanded

     

    Õpetas keskkooli viimastele klassidele ajalugu ja inglise keelt

    HARIDUS JA VÄLJAÕPE

    Kuupäevad (alates−kuni)

     

    1970–1975

    Õppeasutus

     

    Malta Ülikool

    Omandatud kvalifikatsiooni tõendav dokument

     

    Õigusteaduste doktori kraad

    Doktoritöö

     

    „Kollektiivläbirääkimised ja Malta õigus”

    Kuupäevad (alates−kuni)

     

    1970–1974

    Õppeasutus

     

    Malta Ülikool

    Omandatud kvalifikatsiooni tõendav dokument

     

    Notari diplom

    Kuupäevad (alates−kuni)

     

    1966–1969

    Õppeasutus

     

    Malta Ülikool

    Omandatud kvalifikatsiooni tõendav dokument

     

    Advokaadi (legal procurator) diplom

    Kuupäevad (alates−kuni)

     

    1965–1969

    Õppeasutus

     

    Malta Ülikool

    Õppevaldkonnad

     

    Ajalugu, inglise keel, majandus

    Omandatud kvalifikatsiooni tõendav dokument

     

    Bakalaureusekraad

    KEELED

    Emakeel

     

    Malta keel

    MUUD KEELED

     

    Inglise keel

     

    Itaalia keel

    Lugemine

     

    Suurepärane

     

    Suurepärane

    Kirjutamine

     

    Suurepärane

     

    Väga hea

    Suuline kõne

     

    Suurepärane

     

    Suurepärane

    LISA 2: Louis Galea VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

    Ametialased kogemused

    1. Palun tutvustage oma ametialaste kogemuste olulisemaid aspekte riigirahanduse, juhtimise või juhtimisauditi alal.

    Minu riigirahanduse ja juhtimisalane kogemus pärineb Esindajatekoja esimehe ja ministri ning ministrite kabinetti kuuluva ministrina töötatud ajast Maltas rohkem kui 24 aasta vältel. Ajavahemikul 1987−2008 olen olnud sotsiaalpoliitikaminister (1987−1992), sotsiaalse arengu ja siseasjade minister (1992−1996), haridus- ja kultuuriminister (1998−2003) ning haridus- ja tööminister (2003−2008).

    Eri ministriportfellide valdkondade hulka kuulusid tervishoid ja eakad, tööhõive ja töösuhete süsteem, sotsiaalkindlustus, sotsiaalhoolekanne, lapsed, naised, elamumajandus, siseküsimused, politsei, julgeolek ja vanglad, haridus, kultuur, kultuuripärand ja kunst, raamatukogud ja arhiivid, noorsugu ja sport ning avalik-õiguslik ringhääling. Samal ajavahemikul kuulusin ministrite kabineti erinevatesse komisjonidesse, sealhulgas ELiga liitumise, avaliku teenuste reformi, pensionireformi (esimees) ja eelarve kavandamise ja ‑prioriteetide komisjoni.

    Paljud neist ministriametitest hõlmasid kogu õigusloomeprotsessi arengut ning otsuste langetamist ulatuslike projektide osas, mida rahastati olulises osas riiklikest vahenditest, samuti nii projektide kui ka vahendite haldamise järelevalvet. Minu vastutusalasse kuulusid finantskontrolli tagamine, äriplaanide ja eelarvete koostamine minu juhitavatele ministriportfellidele ja osakondadele ning raamatupidamisaruannete esitamine parlamendile aruteluks. Ministrite kabinetti kuuluva ministrina osalesin samuti Malta avalike teenuste ja avaliku sektori reformis. Samuti andsin endast parima kontrollmehhanismide tugevdamiseks, et paremini tagada valitsusprogrammide nõuetekohane elluviimine ja eraldatud eelarvete seaduslik ja eeskirjadekohane täitmine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.

    Esimehena tagan, et parlamendil on lisaks muule võimalik valitsust kontrollida ning nõuda temalt aruandluskohustuse täitmist finantsjuhtimise ja riiklike vahendite kasutamise valdkonnas. Olen tegev erinevates parlamendikomisjonides, sealhulgas avaliku sektori eelarve kontrolli komisjonis, mida juhatab opositsiooni kuuluv saadik. Esindajatekoja ametnikud on riigikontrolör, kes on riigikontrolli esimees, ja ombudsman. Vastavalt Malta põhiseadusele valitakse riigikontrolör ja ombudsman parlamendi otsusega, mille poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku saadikutest. Ma olen kursis ja mul on suured kogemused nende ametite töö ja järeldustega, mille ülesanne on tagada nõuetekohane järelevalve, kontroll ja korrektne aruandlus valitsuse poolt teostatud riigi finants- ja haldusjuhtimise üle. Nende komisjonide aruanded esitatakse parlamendile minu büroo kaudu.

    Sotsiaalpoliitikaministrina kuulusid minu ülesannete hulka spetsialiseeritud geriaatriahaigla asutamine, Malta onkoloogiakeskuse ajakohastamine, uue üldhaigla ehituse käivitamine (praegune Mater Dei haigla), vaimse tervise keskuste ja psühhiaatriaasutuste reform ning perekonna- ja kogukonnapõhiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võrgustiku ajakohastamine. Kõnealusel ajavahemikul reformiti õigusloome protsessiga Malta sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande süsteem.

    Siseküsimuste, politsei, julgeoleku ja vanglate ministrina juhtisin Malta Politsei ümberkorraldamist, käivitasin saare esimese kutselise luureteenistuse, tutvustasin kodanikukaitse nüüdisaegset mõistet ning algatasin vanglate reformi, et muuta see nüüdisaegseks kinnipidamisasutuste osakonnaks.

    Haridusministrina vastutasin Malta hariduse põhjaliku reformi eest. Muutuste käigus töötati välja uus riiklik õppekava, mida oli vaja hariduse kvaliteedi tõstmiseks koolides ja Malta Kunsti, Teaduse ja Tehnikakolledži (MCAST) asutamiseks. Tuleviku Koolide Sihtasutus, Haridusteenuste Sihtasutus, Kõrgema Hariduse Riiklik Komisjon ja Malta Kvalifikatsiooninõukogu olid neli põhiasutust, mis asutati sektori töö professionaalsemaks muutmiseks ja tegevuspõhimõtete väljatöötamise tugevdamiseks. Praegu mängivad need asutused elutähtsat rolli ümberkujundavate muutuste protsessis.

    Kultuuri, kultuuripärandi ja spordi eest vastutava ministrina asutasin ma kõiki riiklikke muuseume juhtiva Malta Kultuuripärandi, Malta Restaureerimiskeskuse (praegu Konserveerimiskeskus ja -instituut), Malta kultuuri- ja kunstinõukogu, Püha Jakobi Loomekeskuse ja Malta keele nõukogu.

    Tööhõive eest vastutava ministrina asutasin ma 1990. aastal tööhõive- ja koolitusasutuse (Malta tööagentuuri). Ma juhtisin riiklikke läbirääkimisi avaliku sektori ametiühingutega, mille eduka tulemusena sõlmiti avalike teenuste kollektiivleping aastateks 2005−2010. Järgnevalt vastutasin ma Malta hariduse riikliku tegevuskava ja tööhõivega seotud riiklike reformikavade käivitamise eest ning veelgi hiljem vastutasin pensionireformi ühise juhtimise eest, mille puhul oli tegu ühe olulisema ja kaugeleulatuvama struktuurilise reformiga Maltas.

    Maltaga peetud ELi ühinemisläbirääkimiste vältel olin Malta–ELi parlamentaarse ühiskomisjoni kaasesimees. Sellel komisjonil oli oluline roll Malta ELiga ühinemise läbirääkimistele parlamentaarse mõõtme andmisel ning selle abil loodi esimene ametlik side Malta parlamendi ja Euroopa Parlamendi vahel.

    Viimase kolmeteistkümne aasta jooksul olen regulaarselt pidanud avalikku õigust, eelkõige minu eriala, sotsiaal- ja tööõigust käsitlevaid loenguid Malta Ülikooli õigusteaduskonnas ning majandus- ja raamatupidamisteaduskonnas.

    2. Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma erialase karjääri jooksul osalenud?

    Oma poliitilise ja avaliku halduse karjääri jooksul olen osalenud mitmete tähtsate otsuste ja algatuste tegemises valdkondades, mille eest ma vahetult vastutasin, kuid ka laiemates valitsemisalades. Usun, et minu isiklik panus ja pühendumine olid otsustava tähtsusega järgmises kolmes valdkonnas:

    a)  seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel töötas partei, mille peasekretär ja hiljem ministrite kabineti vanemliige ma olin, väsimatult selle nimel, et muuta Malta avatud ja dünaamiliseks majanduseks, milleks käivitati olulisi poliitilisi, õigus-, majandus- ja sotsiaalsüsteemi reforme. Tänu selle põhireformi ulatuslikkusele sai võimalikuks Malta saamine Euroopa Liidu liikmesriigiks koos kõige sellega, mida ELi õigustiku järgimine annab igale Malta kodanikule kõigis inimtegevuse sfäärides. Mul oli au koos teistega olla eestvõitleja Malta ümberkujundamise, kohanemisvõime ja meelekindluse eduloos.

    b)  Ajavahemikul 1987−1996 juhtisin ulatuslikku sotsiaalpoliitika reformikava, mille eesmärk oli asendada meie heaoluriigis nn sõltuvuskultuur kultuuriga, milles üksikisikutel on võimalik paremini rakendada oma potentsiaali ja milles riigi sekkumine piirdub rohkem individuaalsete meetmetega.

    See tähendas uute õigusaktide vastuvõtmist ning uute struktuuride ja kavade käivitamist sotsiaalkindlustuse, -hoolekande, tervishoiu, eakate, naiste ja tööhõivega seotud valdkondades. Minu juhtimisel asutati tööhõive- ja koolitusasutus ning alustati uue üldhaigla ehitust. Samuti olin hiljutise Malta pensionisüsteemi reformi eestvõitleja.

    c) Haridusministrina käivitasin Malta riikliku haridussüsteemi radikaalse reformi ning esitasin üleskutse „Kõikide laste eduks”. Riikliku koolisüsteemi põhjalikuks ümberkorraldamiseks järjestati prioriteedid ümber eesmärgiga asendada killustatud süsteem kolledžisüsteemiga, kuhu kuulub kümme piirkondlikku kolledžit, mis tagavad lastele pideva ja sujuva edasimineku lasteaiast põhi- ja keskkooli ilma takistusteta ja liigse lihtsustamispoliitikata.

    2001. aastal asutasin Malta Kunsti, Teaduse ja Tehnikakolledži. See pakkus nüüdisaegseid lahendusi keskkoolijärgseks kutsehariduseks ja -väljaõppeks. Malta Kunsti, Teaduse ja Tehnikakolledž on teadmistepõhise Malta aluseks lähiaastatel ja ma olen uhke, et olin selle asutuse tegelikkuseks saamise esirinnas.

    Sõltumatus

    3. Asutamisleping sätestab, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel „täiesti sõltumatud”. Kuidas kavatsete seda tingimust tulevaste kohustuste täitmisel täita?

    Asutamisleping sätestab, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel „täiesti sõltumatud”. Sama lepingu järgnevates artiklites rõhutatakse samuti, et liikmete „sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust” isiklikul tasandil ning et „oma kohustuste täitmisel ei taotle ega võta nad vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega mingilt muult organilt”.

    Nende sõltumatusele tehtud eri viidete valguses usun, et kontrollikoja liikmetel peab olema võimalus mõtelda ja tegutseda ilma eelarvamusteta ja nii objektiivselt kui võimalik, ilma huvide konfliktita ning võimalikult erapooletute asjatundjate nõuannete toel.

    Tagan, et minu vastutusalas teostatud kontrollide puhul puuduksid õiguslikud takistused kontrolli läbiviimiseks, oleksid olemas piisavad ressursid kontrolli läbiviimiseks, teised asutused ei sekkuks kontrolli, tagatakse täielik juurdepääs kontrolliks vajalikule informatsioonile, kontrolli järeldustest kantakse ette õiglaselt ning kohustusi täidetakse läbipaistvalt.

    Selles osas tagan ma, et järgitakse INTOSAI Lima auditeerimise põhimõtete deklaratsiooni sõltumatust käsitlevaid sätteid, Mehhiko sõltumatuse deklaratsiooni lisapõhimõtteid ning ka Euroopa Liidu toimimise lepingu kontrollikoja sõltumatust käsitlevaid sätteid.

    Samuti olen ma veendunud, et piiramata avatud dialoogi toimumist kõigi teiste liidu asutustega ja nende aktiivset ärakuulamist ja mõistmist, peab kontrollikoja liikmetele olema tagatud vajalik keskkond, milles kaaluda ja langetada erapooletuid ja objektiivseid arvamusi, ning nad peavad suutma oma tegevuses näidata, et asuvad tasakaalustatud distantsil kõigist pooltest, kes võivad olla huvitatud kontrollikoja järeldustest.

    Minu nimetamise korral ei tegutseks ma sellest hetkest alates üheski muus valdkonnas, olgu need tulutoovad või mitte. Ma usun, et selline staatus on vajalik, et tagada täielik sõltumatus ning vältida võimalikke huvide konflikte. Esindajatekoja esimehena on mul juba laialdased kogemused sellest, kuidas säilitada täielikku sõltumatust ja iseseisvust kindlalt ja ilma eranditeta.

    Küsimuses tsiteeritud lause lõpeb kinnitusega, et kontrollikoja sõltumatus on „ühenduse üldistes huvides”. Olen veendunud, et sõltumatult ja ausalt oma kohustusi täitev kontrollikoda on kõigi poolte huvides.

    4. Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?

    Minu puhul ei kohaldu siinkohal viidatud heakskiidumenetlus.

    Minu ametissenimetamisel astuksin ma praeguses olukorras esimehe ametikohalt tagasi, teatades sellest Esindajatekojale ja Esindajatekoja sekretärile.

    5. Kas Teil on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga? Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama? Kui olete hetkel seotud mõne kohtumenetlusega, andke palun selle kohta lähemat teavet.

    Mul puuduvad äri- ja finantshuvid ning muud kohustused, mis võivad sattuda vastuollu minu tulevase tööga. Olen aastaid järginud kehtiva Malta ministrite ja parlamendiliikmete eetikakoodeksi nõudeid, mille kohaselt tuleb igasugused sellised huvid, osalused ja kohustused avalikult teatavaks teha. Olen valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma huvid ja kohustused ning mulle ei valmista mingeid raskusi nende avalikustamine kooskõlas kontrollikoja reeglitega. Ma ei ole osaline üheski kohtumenetluses, mis võib sattuda vastuollu minu kui kontrollikoja liikme kohustustega.

    6. Kas olete valmis astuma pärast kontrollikoja liikmeks nimetamist tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobuma igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas?

    Minu nimetamisel kontrollikoja liikmeks astun tagasi Esindajatekoja esimehe ametikohalt. Alates minu esimeheks valimisest olen juba peatanud igasuguse aktiivse tegevuse vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas, kuhu ma kuulun, ning kontrollikoja liikmena hoidun ma igasugusest aktiivsest poliitilisest rollist.

    7. Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud osapooled Teie päritoluliikmesriigist?

    Tõsise eeskirjade rikkumise, pettuse või korruptsioonijuhtumi korral toimiksin ma kõigil juhtudel ühesuguselt (nii nende, millesse on segatud osapooled minu päritoluliikmesriigist kui ka nende, millesse on segatud teised ELi liikmesriigid). Kui kahtlustatakse või kui on olemas esmapilgul usutavad tõsise eeskirjade rikkumise, pettuse või korruptsioonijuhtumi asjaolud, siis tagan ma, et kontrollikoda viib läbi täieliku uurimise, et teha kindlaks kogu asjassepuutuv informatsioon rikkumise/õiguserikkumise ulatuse kohta ning asjasse segatud isikud. Pärast kontrollikoja liikmetega konsulteerimist ja järelduste kontrollimist edastatakse juhtum OLAFile.

    Kontrollikoja liikmena olen esmaselt vastutav kontrollikoja ees ja selle ülesannete täitmise eest. Olen veendunud, et minu enda riigi rikkumisega seotud asjaolude erapooletu hindamine on ikkagi minu riigi parimates huvides ning seega täidaksin ma oma kohustusi samasuguse nõuetekohase sõltumatuse, erapooletuse, aususe, hoolsuse ja jõulise kontrolli teostamisega nagu iga teise liikmesriigi puhul.

    Oma praeguses Malta Esindajatekoja esimehe ametis oodatakse minult samamoodi, et ma lahendan küsimusi erapooletult ja objektiivselt. Esindajatekoja mõlemad pooled austavad mind selle eest, kuidas ma olen oma rolli täitnud.

    Kohustuste täitmine

    8. Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned kõikides avaliku sektori asutuses?

    Vahendite ja ressursside säästlik, tõhus ja mõjus kasutamine seatud eesmärkide saavutamiseks on riiklike vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise kolm põhijoont.

    Kontroll peaks tagama hanke-eeskirjadest kinnipidamise ja süsteemid, mis tagaksid kõige väiksema kuluga toimingute valiku. Tõhusus tagab jooksvate toimingute ja juhtimisotsuste kulutasuvuse, samal ajal kui mõjususega hinnatakse, kas kogu kulu- ja juhtimissüsteemiga saavutatakse ettenähtud tulemused edukalt. Kas tulemusi on selgelt mõõdetud ja kas tulemustega on saavutatud soovitud mõju?

    Usaldusväärset finantsjuhtimist iseloomustavad ka:

    · pädevad ja nõuetekohased juhtimisstruktuurid, väljaõpetatud ja piisav personal, põhjalikud teadmised kehtivatest eeskirjadest;

    · piisav strateegiline planeerimine, selgelt määratletud eesmärgid ja ülesanded, personali vastutuse täpne kirjeldus ning selge teabevahetus kogu organisatsioonis;

    · piisavad infosüsteemid, õigeaegne ja täpne andmete registreerimine, kõigi kolmandate poolte tõendusdokumentide kättesaadavus, kontrolljäljed ja tõendusmaterjalid üldistele hankeprotsessidele vastavuse kohta, korrapärane juhtkonnapoolne tulemuslikkuse hindamine;

    · sisekontroll, riskihindamine ning toimiv siseauditisüsteem;

    · õigeaegne aruandlus välistele sidusrühmadele;

    · välisaudiitori kvalifitseerimata järeldusotsused ja täidetud välisauditi auditikirjad;

    · tõendusmaterjal käimasolevate jõupingutuste kohta sisekontrolli, sise- ja välisauditi ning muude kehtestatud revisjonide käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks või soovituste täitmiseks.

    9. Asutamislepingu kohaselt aitab kontrollikoda parlamendil täita oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas kirjeldaksite oma tööd seoses aruandlusega Euroopa Parlamendile ja eelkõige selle eelarvekontrollikomisjonile?

    Kontrollikoda aitab parlamendil täita oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel, milleks esitab eelkõige eelarvekontrollikomisjoni kaudu oma ELi rahaliste vahendite auditiaruanded.

    Euroopa Parlament teostab eelarve täitmise järelevalvet. Kontrollikoda teavitab parlamenti kinnitava avaldusega raamatupidamisaruande usaldusväärsusest ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkusest ja eeskirjadele vastavusest. Nõnda toimides kaitseb ja edendab ta „liidu kodanike finantshuve”.

    Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon on organ, mis kontrollib ELi kulutusi. See arutab ELi vahendite kogumise ja kulutamisega seotud küsimusi ja teeb seda kooskõlas kontrollikoja järeldustega, arvestades tema arvamust riskide, riskide maandamise kohta ning selle kohta, kuidas oleks võimalik vahendite kasutamist parandada.

    Kontrollikoda saab eelarvekontrollikomisjoniga suhtlemisest väärtuslikku tagasisidet valdkondade kohta, mis võivad olla murettekitavad või kus leidub puudusi, mis aitab kaasa kontrollikoja enda tööprogrammile.

    Kontrollikoja liikmena on minu ülesanne esitada parlamendile kontrollikoja järeldused avatud dialoogi ja koostöö vaimus, esitades auditi metodoloogia, tulemused, hinnangu ja arvamuse riski kohta, mis nendest järeldustest nähtub. See peaks aitama parlamendil paremini täita oma eelarvega seotud ülesandeid ning üldiselt täiustada ELi regulatiivset raamistikku. Järjest suurenev tähtsus, mida parlament omistab kontrollikoja järeldustele, on võti tulevikus toimuvale tervele arvamustevahetusele ja teineteise ülesannete paremale tunnustamisele liidus.

    10. Milline võiks olla Teie arvates tulemusauditi lisandväärtus ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?

    Tulemusauditi eesmärk on hinnata üksuste toimimist säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe seisukohast, nagu eespool mainitud. Audit käsitleb järgmist põhiküsimust: kas tehakse õigeid asju õigel viisil, arvestades poliitika eesmärke?

    Sellega aidatakse hinnata toimingute säästlikkust kooskõlas tõhusate halduspõhimõtete ja tavadega; kas inim-, finants- ja muid ressursse kasutatakse tõhusalt; ja auditeeritud üksuse saavutusi, sealhulgas hinnangut tegeliku mõju kohta võrreldes kavandatuga.

    Tulemusauditist saadav peamine kasu on selle mehhanism, mis võimaldab praegust tava kahtluse alla seada ja hinnata, et tuvastada nõrgad küljed või puudused seal, kus need eksisteerivad, mille põhjal koostada soovitused olukorra võimalikuks parandamiseks. Selle peamine väärtus on see, et selle abil on võimalik parandusi ellu viia struktureeritult ja süstemaatiliselt.

    Tulemusauditi tagajärjel märgatavalt paranenud arusaamine peaks eriti kasuks tulema juhtkonnale, kes on nii süvenenud oma ülesande täitmise detailidesse, et ei suuda täielikult hinnata võimalust parandada praegust praktikat. Juhtkond peaks tulemusauditi järeldusi ära kasutama, olles avatud soovituste vastuvõtmiseks ja lisamiseks oma muutuste programmi.

    On ülimalt tähtis, et paigas oleksid järelkontrollimehhanismid, et määrata kindlaks, kas ja mil määral on juhtkond aja jooksul soovitused vastu võtnud. Üksused, millel on tungivalt soovitatud oma tegevuse või juhtimise aspekte parandada, peaksid andma aru sellest, kuidas nad on soovitused ellu viinud. Ühiskondliku elu kogemus õpetab, et soovitustest on kasu ainult siis, kui nad nõuetekohaselt ja õigeaegselt ellu viiakse.

    11. Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) vahelist koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

    Koostööd saab parandada, kui nende asutuste vahel veelgi sisendada ühise eesmärgi tunnet, tugevdades koostöö üldist raamistikku ja töötades üldise eesmärgiga tagada ELi finantshuvid.

    Tõhusaks koostööks on samuti hädavajalik omada põhjalikke teadmisi ja arusaamist erinevate liikmesriikide kontrollisüsteemide ülesehitusest, volitustest, funktsioonidest ja piirangutest. Erinevate jurisdiktsioonide tõttu peab koostöö olema paindlik ning nende sõltumatust ja legitiimsust tuleb austada.

    Sellist arengut tuleb toetada ja edendada erinevatel tasanditel: poliitilisel tasandil, et tagada vajalik strateegiline lähenemine prioriteetide kindlaksmääramisel; operatiivtasandil, et arendada välja „ühtne tehniline keel”, mis võimaldaks suhelda tõhusalt ja praktiliselt.

    Sellise koostöö tähtsus peab olema kontrollikoja prioriteet eesseisval ametiajal, eelkõige arvestades asjaolu, et „jagatud juhtimine” on valdkond, mis võib saada märkimisväärset kasu, kui esmane kontroll liikmesriikides tõhustub ning selles protsessis võiksid liikmesriikide auditeerimisasutused mängida põhirolli.

    Aktiivselt oleks vaja uurida kõiki võimalusi koostöö parandamise soodustamiseks, kasutades selleks maksimaalselt ära juba kasutuselolevaid mehhanisme (nagu kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee) ja ad hoc algatusi (nagu parlamentidevahelised konverentsid), mis edendavad tõhusamast koostööst tekkivat tulu.

    Olen teadlik, et kontrollikoda on käivitamas koordineeritud auditite pilootprojekti, millesse on kaasatud mitmete liikmesriikide auditeerimisasutused. See tõotab tulla huvitav arenguvõimalus; sellel on potentsiaali avada uusi võimalusi tõhusamaks koostööks Euroopa Kontrollikoja ja liikmesriikide auditeerimisasutuste vahel.

    Muud küsimused

    12. Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

    Põhimõtteliselt usun, et kõigil kontrollikoja liikmetel peaks olema kõigi sidusrühmade usaldus, eriti parlamendi usaldus.

    Kuigi minu kandidatuuri kontrollikotta esitas Malta valitsus, ei soovi ma oma kandidatuuriga jätkata, kui parlament ei poolda minu nimetamist kontrollikoja liikmeks.

    Parlamendi toetuse puudumine ohustaks vajalikku usaldust ja koostööd kontrollikoja ja parlamendi vahel ning nõrgestaks kontrollikoja seisundit ja mainet. Ma nõustusin kandideerima just selleks, et parandada kontrollikoja usaldusväärsust ja mainet ELi ja tema kodanike üldistes huvides.

    Ma usun, et väärin parlamendi usaldust ning teenin kontrollikoja missiooni truult.

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    16.3.2010

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    21

    2

    1

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Jorgo Chatzimarkakis, Andrea Cozzolino, Luigi de Magistris, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Ville Itälä, Cătălin Sorin Ivan, Elisabeth Köstinger, Bogusław Liberadzki, Monica Luisa Macovei, Jan Olbrycht, Georgios Stavrakakis, Søren Bo Søndergaard

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Christofer Fjellner, Edit Herczog, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Markus Pieper