RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale
23.3.2010 - (KOM(2009)0580 – C7‑0277/2009 – 2009/0162(COD)) - ***I
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Vital Moreira
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale
(KOM(2009)0580 – C7‑0277/2009 – 2009/0162(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0580);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0101/2009);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 212 lõiget 2;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55;
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A7‑0058/2010),
1. võtab vastu allpool esitatud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
EUROOPA PARLAMENDI ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT[1]*
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 212 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[2],
olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,
tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt[3],
ning arvestades järgmist:
(1) Ukraina ja Euroopa Liidu suhete arengu aluseks on Euroopa naabruspoliitika. 2005. aastal leppisid Euroopa Liit ja Ukraina kokku Euroopa naabruspoliitika tegevuskavas, milles on seatud ELi ja Ukraina vaheliste suhete arengu keskpika perioodi eesmärgid, kuid mis 2009. aasta novembris asendati ELi–Ukraina assotsieerimiskavaga. Alates 2007. aastast käivad ühenduse ja Ukraina vahel läbirääkimised, et sõlmida assotsiatsioonileping, mis asendaks praeguse partnerlus- ja koostöölepingu. ELi ja Ukraina vahelisi suhteid tugevdab veelgi hiljuti algatatud idapartnerluse projekt.
(2) Rahvusvaheline finantskriis räsib Ukraina majandust üha valusamalt, muu hulgas on drastiliselt vähenenud SKP, kahanenud eelarvetulu ja tekkinud suurem vajadus välisvahendite järele.
(3) Ukraina majanduse stabiliseerimist ja elavdamist toetab Rahvusvahelise Valuutafondi finantsabi. 2008. aasta novembris kiitis Rahvusvaheline Valuutafond heaks Ukrainaga reservkrediidilepingu sõlmimise.
(4) Ukraina eelarveseisundi edasise halvenemise tõttu suunati suur osa Rahvusvahelise Valuutafondi reservkrediidilepingu teisest osamaksest ja kolmas osamakse tervikuna Ukraina eelarveseisundi parandamiseks.
(5) Halveneva majandusolukorra ja tulevikuväljavaadete tõttu on Ukraina palunud liidult makromajanduslikku finantsabi.
(6) Arvestades, et Ukraina 2009.–2010. aasta maksebilansis on endiselt ette näha teatav puudujääk ja võttes arvesse Ukraina taotlust, et Rahvusvahelise Valuutafondi käimasoleva programmi kõrval toetaks Ukraina majanduse stabiliseerimist ka Euroopa Liit, tuleb Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmist pidada asjakohaseks. Kõnealusest finantsabist tuleks ühtlasi leevendada Ukraina riigieelarve vajadust välisvahendite järele.
(6 a) ELi makromajanduslik finantsabi saab majanduse stabiliseerimisele kaasa aidata vaid juhul, kui Ukraina peamised poliitilised jõud tagavad poliitilise stabiilsuse ja jõuavad laiapõhjalisele üksmeelele vajalike struktuurireformide range elluviimise osas.
(7) Makromajanduslikku finantsabi antakse Ukrainale lisaks nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsuse 2002/639/EÜ (Ukrainale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta)[4] põhjal antud laenule.
(7 a) Euroopa Liidu makromajanduslik finantsabi ei peaks mitte üksnes täiendama Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga programme ja vahendeid, vaid peaks tagama ka ELi osaluse lisandväärtuse.
(7 b) Komisjon peaks tagama liidu makromajandusliku finantsabi õigusliku ja olemusliku kooskõla välistegevuse erinevate valdkondade meetmete ja ELi muude asjaomaste poliitikavaldkondadega.
(7 c) Erakorralise abi osamaksete tegemise tingimused peaksid sisaldama konkreetseid eesmärke, et suurendada tõhusust, läbipaistvust ja usaldusväärsust. Finantsabi tuleks anda alles siis, kui on kindlaks tehtud, et need tingimused on rahuldavalt täidetud.
(7 d) Makromajandusliku finantsabi andmise aluseks olevad tingimused peaksid kajastama Ukrainaga seotud ELi poliitika peamisi põhimõtteid ja eesmärke.
(8) Selleks et tagada kõnealuse finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, tuleb Ukrainal võtta asjakohaseid meetmeid nimetatud abiga seotud pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, samuti tuleb sätestada, et abi kasutamist kontrollib komisjon ja auditeerib kontrollikoda.
(9) Liidu finantsabi andmisega ei piirata eelarvepädevate institutsioonide volitusi.
(10) Kõnealust abi peaks haldama komisjon, kes konsulteerib Euroopa Parlamendi ning majandus- ja rahanduskomiteega,
▌
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Euroopa Liit annab Ukrainale laenu kujul erakorralist makromajanduslikku finantsabi põhiosaga kuni 500 miljonit eurot ja keskmise tähtajaga 15 aastat, et toetada Ukraina majanduse stabiliseerimist ning leevendada maksebilansi- ja eelarvepuudujääki, millele käimasoleva toetusprogrammi raames on viidanud Rahvusvaheline Valuutafond.
2. Sellega seoses on komisjon volitatud laenama Euroopa Ühenduse nimel vajalikud vahendid.
3. Liidu finantsabi andmist korraldab komisjon, tegutsedes kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingute või kokkulepetega ning ELi–Ukraina assotsieerimiskavas ette nähtud majandusreformi peamiste põhimõtete ja eesmärkidega. Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti majandus- ja rahanduskomitee toimingutest ning varustab teda asjaomaste dokumentidega.
4. Euroopa Liidu finantsabi antakse kaheks aastaks alates esimesest päevast pärast artikli 2 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist. ▌
Artikkel 2
1. Komisjonil on volitused, et pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist leppida Ukraina ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmisega seotud majanduspoliitilised tingimused, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis, milles on toodud ka tingimuste täitmise ajakava. Tingimused peavad olema kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingute või kokkulepetega ning ELi–Ukraina assotsieerimiskavas ette nähtud majandusreformi peamiste põhimõtete ja eesmärkidega. Need tingimused hõlmavad konkreetseid eesmärke, et suurendada abi andmise ning eelkõige Ukraina riigi rahanduse juhtimise süsteemi tõhusust, läbipaistvust ja aruandekohustust. Abi osamaksete tegemise aluseks on tegelikud edusammud eelnimetatud eesmärkide täitmisel. Üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Ukraina ametiasutused.
2. Liidu finantsabi andmise ajal kontrollib komisjon Ukrainas abi seisukohast oluliste finantseeskirjade, haldusmenetluste, ▌ sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust ning kokkulepitud ajakavast kinnipidamist.
3. Komisjon kontrollib korrapäraselt Ukraina majanduspoliitika sobivust Euroopa Liidu abi eesmärkidega ning kokkulepitud majanduspoliitiliste tingimuste rahuldavat täitmist. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga ning vajaduse korral majandus- ja rahanduskomiteega.
Artikkel 3
1. Komisjon eraldab liidu finantsabi Ukrainale kahe osamaksena lõikes 2 sätestatud tingimuste kohaselt. Osamaksete suurus määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.
2. Komisjoni teeb otsuse osamaksete tegemiseks eeldusel, et vastastikuse mõistmise memorandumis kinnitatud majanduspoliitilised tingimused on rahuldavalt täidetud. Teine osamakse tehakse kõige varem kolm kuud pärast esimest osamakset.
3. Euroopa Liidu abi makstakse välja Ukraina Keskpangale. Rahalised vahendid võib üle kanda Ukraina riigikassale kui lõplikule makse saajale vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavatel tingimustel, mis näevad ette ka kinnitust eelarve rahastamisvajaduse kohta.
Artikkel 4
1. Käesolevas otsuses nimetatud laenutehingud toimuvad eurodes ühe ja sama väärtuspäeva kursiga ning need ei tohi liidu jaoks kaasa tuua laenutähtaegade muutumist, valuuta- või intressimäärariski ega mingeid muid kommertsriske.
2. Komisjon võtab Ukraina taotluse korral vajalikke meetmeid, et tagada varasema tagasimaksmise klausli lisamine laenulepingu tingimustesse ning vastava klausli lisamine ka laenuvõtmistehingute tingimustesse.
3. Ukraina taotluse korral ja kui asjaolud lubavad määrata paremat laenuintressi, võib komisjon esialgse laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või vastavad finantstingimused ümber korraldada. Refinantseerimine või tingimuste ümberkorraldamine peab toimuma kooskõlas lõikes 1 sätestatud tingimustega ning ei tohi põhjustada asjaomase laenu keskmise kestuse pikenemist ega refinantseerimise või tingimuste ümberkorraldamise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.
4. Ukraina kannab kõik käesoleva otsuse alusel laenu võtmise ja andmise tehingutega seotud liidu kulud.
5. Euroopa Parlamenti ning majandus- ja rahanduskomiteed teavitatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingute edenemisest.
Artikkel 5
Liidu finantsabi rakendamine toimub vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[5], ja selle rakenduseeskirjadele[6]. Ukraina ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis ja laenulepingus sätestatakse muu hulgas konkreetsed meetmed, mida Ukraina rakendab kõnesoleva abiga seoses pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste vältimiseks ja tõkestamiseks. Rahaliste vahendite haldamise ja väljamaksmise suurema läbipaistvuse tagamiseks nähakse memorandumis samuti ette komisjoni, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kontrollitegevus koos õigusega teostada kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, ning vajaduse korral Euroopa Kontrollikoja kohapealsed auditid.
Artikkel 6
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 31. augustiks aruande koos hinnanguga käesoleva otsuse rakendamisele eelnenud aastal. Aruandes tuuakse välja komisjoni abi osamaksete väljamaksmise otsuste seosed artikli 2 lõike 1 kohaselt sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud poliitiliste tingimuste täitmise ning Ukraina jooksvate majandus- ja eelarvetulemustega.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 1 lõikes 4 viidatud abiperioodi lõppemist järelhindamise aruande.
Artikkel 7
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
President Eesistuja
SELETUSKIRI
Komisjon teeb ettepaneku anda Ukrainale laenu kujul makromajanduslikku finantsabi kuni 500 miljonit eurot, mida komisjoni volitatakse laenama kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt. Abi kavatsetakse maksta välja kahes osas.
Abi on ette nähtud selleks, et aidata katta Ukraina maksebilansi puudujääki ja riigieelarve välisvahendite vajadust, millele on viidanud Rahvusvaheline Valuutafond. Abi toetaks ametiasutuste stabiliseerimisprogrammi, et tugevdada riigieelarve ja maksebilansi tasakaalu ja aidata seeläbi Ukrainal toime tulla ülemaailmse finantskriisi tagajärgedega. Ukraina üleminek plaanimajanduselt turumajandusele on olnud küllaltki vaevaline ja pärast ülemaailmse kriisi puhkemist on riigi majandusolukord järsult halvenenud. Pärast kokkuleppe saavutamist kriisiga seotud kohanduste paketi (sealhulgas valuuta devalveerimise) suhtes, on Ukraina jooksevkonto seis oluliselt paranenud, kuid Ukraina on sellest hoolimata kannatanud kapitalikonto puudujäägi käes ja rahvusvahelisi reserve oli võimalik hoida nõutaval tasemel üksnes Rahvusvahelise Valuutafondi poolt reservkrediidilepinguga eraldatud summade abil.
Kavandatav makromajanduslik finantsabi on mõeldud täiendusena Rahvusvahelise Valuutafondi poolt reservkrediidilepinguga antavale toetusele (mille Rahvusvahelise Valuutafondi juhatus kinnitas 2008. aasta novembris ja mille läbivaatamise kiitis Rahvusvahelise Valuutafondi juhatus heaks 2009. aasta mais) ning Maailmapanga toetusele eelarvepoliitikat toetavate laenude näol.
Uus kavandatav makromajanduslik finantsabi täiendab ka ühenduse poolt nõukogu otsusega 2002/639/EÜ Ukrainale antavat 110 miljoni euroni ulatuvat makromajanduslikku finantsabi. Selle 2002. aasta programmi alusel ei ole aga väljamakseid tehtud, kuna Ukraina ei ole täitnud abi andmise tingimusi. Nõukogu asjaomane otsus on endiselt jõus ning komisjonil on kavas seda enne uue abi andmist rakendada.
Ühenduse makromajandusliku finantsabi programm täiendaks ka muid Euroopa Ühenduse abikavasid (eelkõige Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi alusel Ukraina ja ELi koostööstrateegia raames antud keskpika perioodi eelarvetoetust ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames antavaid eelarvetoetusi).
Ühenduse finantsabi kajastab Ukraina kui ELi võimaliku kandidaatriigi strateegilist tähtsust. Makromajanduslikku finantsabi antakse ajal, mil EL aitab ka leida vahendeid Ukraina energiasektori reformimiseks. Komisjon ja teised asjaomased institutsioonid (Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Euroopa Investeerimispank) töötavad koos välja Ukraina ametiasutuste jaoks toetuspaketti, mille abil aidata keskpikas perspektiivis jätkusuutlikult lahendada Ukraina gaasitransiidi- ja gaasimaksete probleemi. Kuigi kavandatav makromajanduslik finantsabi ei ole otseselt selle paketiga seotud, toetaks see siiski – eelkõige asjakohaste tingimuste seadmise teel – Ukraina majanduse stabiliseerimist ja reforme.
Seetõttu on raportöör – toetades küll ettepanekut anda Ukrainale erakorralist makromajanduslikku finantsabi – teinud muudatusettepanekuid, et parandada ettepaneku projekti selgust, läbipaistvust ja usaldusväärsust. Lisaks sellele tuleks tugevdada parlamendi rolli. Eelkõige peaks komisjon parandama aruandlust parlamendile selle vahendi tegelikku rakendamise kohta, ja esitama parlamendile lisaks aastaaruannetele ka järelhindamise aruanded.
väliskomisjonI ARVAMUS (16.3.2010)
rahvusvahelise kaubanduse komisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale
(KOM(2009)0580 – C7‑0277/2009 – 2009/0162(COD))
Arvamuse koostaja: Ryszard Antoni Legutko
LÜHISELGITUS
Ukrainale, ELi olulisele partnerile idapoolsete naaberriikide hulgast, on ülemaailmse majanduskriisi mõju olnud ränk.
Arvamuse koostaja teeb ettepaneku nõustuda makromajandusliku finantsabi andmisega komisjoni esitatud viisil (kuni 500 miljonit eurot laenu kujul, mis on ette nähtud selleks, et aidata katta Ukraina maksebilansi puudujääki ja riigieelarve välisvahendite vajadust, millele on viidanud Rahvusvaheline Valuutafond), kuna on oluline aidata Ukrainat pikaajalise makromajandusliku stabiilsuse tugevdamisel.
Kuna komisjoni ettepanekus viidatakse korduvalt Ukraina ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahel kokku lepitud tingimustele, teeb arvamuse koostaja ettepaneku otsuse projekti muuta, soovides tagada, et abi andmine ELi eelarvest oleks lisaks Rahvusvahelise Valuutafondi programmile kooskõlas Ukrainaga seotud ELi poliitika peamiste põhimõtete ja eesmärkidega. Lisaks peaks ELi abi positiivses plaanis olema tõukejõuks, et Ukrainas viidaks läbi vajalikke struktuurireforme, mis on otsustava tähtsusega Ukraina integreerumisel Euroopa Liitu.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Väliskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1) Ukraina ja Euroopa Liidu suhete arengu aluseks on Euroopa naabruspoliitika. 2005. aastal leppisid Euroopa Liit ja Ukraina kokku Euroopa naabruspoliitika tegevuskavas, milles on seatud ELi ja Ukraina vaheliste suhete arengu keskpika perioodi eesmärgid. Alates 2007. aastast käivad ühenduse ja Ukraina vahel läbirääkimised, et sõlmida assotsieerimisleping, mis asendaks senise partnerlus- ja koostöölepingu. ELi ja Ukraina vahelisi suhteid tugevdab veelgi hiljuti algatatud idapartnerluse projekt. |
(1) Ukraina ja Euroopa Liidu suhete arengu aluseks on Euroopa naabruspoliitika. 2005. aastal leppisid Euroopa Liit ja Ukraina kokku Euroopa naabruspoliitika tegevuskavas, milles on seatud ELi ja Ukraina vaheliste suhete arengu keskpika perioodi eesmärgid, kuid mis 2009. aasta novembris asendati ELi–Ukraina assotsieerimiskavaga. Alates 2007. aastast käivad ühenduse ja Ukraina vahel läbirääkimised, et sõlmida assotsieerimisleping, mis asendaks senise partnerlus- ja koostöölepingu. ELi ja Ukraina vahelisi suhteid tugevdab veelgi hiljuti algatatud idapartnerluse projekt. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(6 a) ELi makromajanduslik finantsabi saab majanduse stabiliseerimisele kaasa aidata vaid juhul, kui Ukraina peamised poliitilised jõud tagavad poliitilise stabiilsuse ja jõuavad laiapõhjalisele üksmeelele vajalike struktuurireformide range elluviimise osas. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(7 a) Makromajandusliku finantsabi andmise aluseks olevad tingimused peaksid kajastama Ukrainaga seotud ELi poliitika peamisi põhimõtteid ja eesmärke. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Kõnealust abi peaks haldama komisjon, kes konsulteerib majandus- ja rahanduskomiteega. |
(10) Kõnealust abi peaks haldama komisjon, kes konsulteerib Euroopa Parlamendi ning majandus- ja rahanduskomiteega. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Ühenduse finantsabi andmist korraldab komisjon, tegutsedes kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingute sätete ja kokkulepetega. |
3. Liidu finantsabi andmist korraldab komisjon, tegutsedes kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingute sätete ja kokkulepetega ning ELi–Ukraina assotsieerimiskavas ette nähtud majandusreformi peamiste põhimõtete ja eesmärkidega. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Komisjonil on volitused, et leppida pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist Ukraina ametiasutustega kokku ühenduse makromajandusliku abi andmisega seotud majanduspoliitilised tingimused, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Tingimused peavad olema kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingute sätete ja kokkulepetega. Üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Ukraina ametiasutused. |
1. Komisjonil on volitused, et leppida pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist Ukraina ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku abi andmisega seotud majanduspoliitilised tingimused, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis, milles on toodud ka tingimuste täitmise ajakava. Tingimused peavad olema kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingute sätete ja kokkulepetega ning ELi–Ukraina assotsieerimiskavas ette nähtud majandusreformi peamiste põhimõtete ja eesmärkidega. Üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Ukraina ametiasutused. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Ühenduse finantsabi kasutamise ajal kontrollib komisjon Ukrainas abi seisukohast oluliste finantseeskirjade, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust. |
2. Liidu finantsabi kasutamise ajal kontrollib komisjon Ukrainas abi seisukohast oluliste finantseeskirjade, haldusmenetluste, sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust ning kokkulepitud ajakavast kinnipidamist. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõige 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5. Majandus- ja rahanduskomiteed teavitatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingute edenemisest. |
5. Euroopa Parlamenti ning majandus- ja rahanduskomiteed teavitatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingute edenemisest. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Ühenduse finantsabi rakendamine toimub vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, ja selle rakenduseeskirjadele. Ukraina ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis ja laenulepingus sätestatakse muu hulgas asjakohased meetmed, mida Ukraina võtab kõnesoleva abiga seoses pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste vältimiseks ja tõkestamiseks. Samuti nähakse memorandumis ette komisjoni, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kontrollitegevus koos õigusega kontrollida ja inspekteerida kohapeal, ning vajaduse korral Euroopa Kontrollikoja kohapealne audit. |
Liidu finantsabi rakendamine toimub vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, ja selle rakenduseeskirjadele. Ukraina ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis ja laenulepingus sätestatakse muu hulgas asjakohased meetmed, mida Ukraina võtab kõnesoleva abiga seoses pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste vältimiseks ja tõkestamiseks. Samuti nähakse memorandumis ette komisjoni, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kontrollitegevus koos õigusega kontrollida ja inspekteerida kohapeal, ning vajaduse korral Euroopa Kontrollikoja kohapealne audit. Komisjon koostab Ukraina raharingluse ja halduskorra tegevushinnangu hiljemalt kolme kuu jooksul pärast esimese osamakse eraldamist. |
MENETLUS
|
Pealkiri |
Makromajandusliku finantsabi andmine Ukrainale |
|||||||
|
Viited |
KOM(2009)0580 – C7-0277/2009 – 2009/0162(COD) |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
INTA |
|||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
AFET 24.11.2009 |
|
|
|
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Ryszard Antoni Legutko 26.1.2010 |
|
|
|||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
23.2.2010 |
16.3.2010 |
|
|
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
16.3.2010 |
|
|
|
||||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
57 0 4 |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Gabriele Albertini, Sir Robert Atkins, Franziska Katharina Brantner, Frieda Brepoels, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Takis Hadjigeorgiou, Anna Ibrisagic, Ioannis Kasoulides, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Maria Eleni Koppa, Eduard Kukan, Vytautas Landsbergis, Ryszard Antoni Legutko, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Ulrike Lunacek, Mario Mauro, Kyriakos Mavronikolas, Willy Meyer, Francisco José Millán Mon, Alexander Mirsky, Andreas Mölzer, Norica Nicolai, Raimon Obiols, Kristiina Ojuland, Ria Oomen-Ruijten, Justas Vincas Paleckis, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Mirosław Piotrowski, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Nikolaos Salavrakos, Jacek Saryusz-Wolski, Werner Schulz, Adrian Severin, Marek Siwiec, Charles Tannock, Zoran Thaler, Johannes Cornelis van Baalen, Geoffrey Van Orden, Kristian Vigenin |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Charalampos Angourakis, Elena Băsescu, Reinhard Bütikofer, Kinga Gál, Evgeni Kirilov, Georgios Koumoutsakos, Emilio Menéndez del Valle, Doris Pack, Marietje Schaake, György Schöpflin, Traian Ungureanu, Renate Weber, Janusz Władysław Zemke |
|||||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Makromajandusliku finantsabi andmine Ukrainale |
|||||||
|
Viited |
KOM(2009)0580 – C7-0277/2009 – 2009/0162(COD) |
|||||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
29.10.2009 |
|||||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
INTA 24.11.2009 |
|||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
AFET 24.11.2009 |
BUDG 24.11.2009 |
|
|
||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
BUDG 25.11.2009 |
|
|
|
||||
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Vital Moreira 10.11.2009 |
|
|
|||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
14.1.2010 |
27.1.2010 |
|
|
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
17.3.2010 |
|
|
|
||||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
22 0 2 |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Joe Higgins, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, David Martin, Vital Moreira, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Iuliu Winkler, Jan Zahradil, Pablo Zalba Bidegain, Paweł Zalewski |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Catherine Bearder, George Sabin Cutaş, Salvatore Iacolino, Libor Rouček, Michael Theurer, Jarosław Leszek Wałęsa |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Sylvie Guillaume |
|||||||