RAPORT ELi põllumajandus ja kliimamuutus
24.3.2010 - (2009/2157(INI))
Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Stéphane Le Foll
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
ELi põllumajanduse ja kliimamuutuse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Kliimamuutustega kohanemine: väljakutse Euroopa põllumajandusele ja maapiirkondadele” (SEK(2009)0417);
– võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Euroopa põllumajanduse roll kliimamuutuse leevendamisel” (SEK(2009)1093);
– võttes arvesse oma 14. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse mullakaitse raamistik ja muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ[1];
– võttes arvesse oma 12. märtsi 2008. aasta resolutsiooni säästva põllumajanduse ja biogaasi kohta: ELi õigusaktide läbivaatamise vajadus”[2];
– võttes arvesse oma 4. veebruari 2009. aasta resolutsiooni „2050: tulevik algab täna – soovitused ELi tulevaseks integreeritud kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks”[3];
– võttes arvesse oma 12. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus ja eeskätt Lõuna-Euroopas põllumajandusmaa halvenemisega seotud probleemide ning nendele reageerimise kohta ELi põllumajanduspoliitika vahendite abil[4];
– võttes arvesse oma 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsil (COP 15)[5];
– võttes arvesse rahvusvahelise arengule suunatud põllumajandusteaduste ja tehnoloogia hindamise institutsiooni (IAASTD) aruannet, mille koostasid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ja Maailmapank ning allkirjastasid 58 riiki;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48;
– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A7-0060/2010),
A. arvestades, et aegade jooksul atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasidest tingitud kliimamuutus on teaduslik arusaam, millel võivad olla rasked tagajärjed ökosüsteemidele;
B. arvestades, et põllumajandusele avaldab see otsest mõju, sest põllumajandus kuulub mitmesuguste majanduslike tegevuste hulka, mille kaudu hallatakse loodusvarasid inimkonna hüvanguks;
C. arvestades, et kliimamuutus on üks tõsiseimaid ohte mitte ainult keskkonnale, vaid ka sotsiaalsele ja majanduslikule korrale, ning et eri põllukultuuride saagikus kõigub aastast aastasse, kuna ülimalt muutlikud ilmastikutingimused mõjutavad seda väga suurel määral, ning arvestades, et kliimamuutus mõjutab kaudselt kõiki majandussektoreid, kuigi põllumajandus on endiselt kõige haavatavam;
D. arvestades, et põllumajandus, mis on põllumajandusliku tootmise erinevate bioloogiliste protsesside käigus eralduva kahe olulise kasvuhoonegaasi (dilämmastikoksiid ja metaan) üks peamisi päritoluallikaid, on ise üks kliimamuutuse tekitajaid, olles samas väga tundlik selle kahjuliku mõju suhtes;
E. arvestades, et muu hulgas tänu ELi põllumajanduse tõhustamisele, järjepidevatele uuendustele, uute tehnoloogiate kasutamisele, väetiste tõhusamale kasutamisele ja ühise põllumajanduspoliitika äsjastele reformidele langes põllumajandusest (sealhulgas loomakasvatusest) pärit kasvuhoonegaaside heitkogus ELi 27 liikmesriigis aastail 1999–2007 20% võrra ning põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heitkoguse osakaal Euroopa Liidus langes 11%-lt 1990. aastal 9,3%-ni 2007. aastal;
F. arvestades, et põllumajandus ja metsandus on peamised majandussektorid, mis võimaldavad inimtegevusest pärit süsinikdioksiidi koguda, säilitada ja tänu kogumisvõimele pinnases ladustada ning seda fotosünteesi abil taimedesse siduda; arvestades, et kõnealused sektorid võivad seetõttu anda olulise positiivse panuse kliimamuutuse leevendamiseks tehtavatesse jõupingutustesse;
G. arvestades, et kliimamuutus on ELi põllumajandusele juba negatiivset mõju avaldanud (veeressursside vähenemine, sooldumine, sagedasem põud, kõrbestumine, talvise sademetehulga oluline suurenemine ja üleujutused põhjas, madalal paiknevate rannikualade ohustatus merepinna taseme tõusust ning sooldumise oht, tormid ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused, erosioon ja maalihked, kahjurputukate ning looma- ja taimehaiguste levik), ning arvestades, et nende probleemide eeldatav sagenemine võib avaldada olulist majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju põllumajandus-, metsandus- ja turismisektorile;
H. arvestades, et põllumajandussektoril on nii kliimamuutuse tagajärgedega kohanemise kui ka nende leevendamise võime, mis tugineb põllumajandustootjate oskusteadmistele, tugevale ühisele põllumajanduspoliitikale ning innovatsiooni ja teadusuuringute arendamisele, kuid et looduslike protsesside raskesti juhitavust silmas pidades on vaja teha suuri jõupingutusi;
I. arvestades, et Euroopa põllumajanduses valitseb tööhõivetase, mis võimaldab seda kaitsta ja arendada;
J. arvestades, et põllumajandusel on endiselt otsustav tähendus inimtegevuse jätkumiseks Euroopa maapiirkondades, eriti võttes arvesse laia teenuste spektrit, mida põllumajandustootjad ülejäänud ühiskonnale pakkuda võivad;
K. arvestades, et Euroopa Liidu taastuvate energiaallikate arendamise eesmärgil on otsene seos põllumajandusega ja et kõnealune arendamine võib aidata märkimisväärselt kaasa kasvuhoonegaaside vähendamisele;
L. arvestades, et ELi põllumajanduse üks tähtsamaid ülesandeid on liidu elanikkonna varustamine toiduga;
M. arvestades, et Euroopa Liit peab olema planeedi soojenemise vastu võitlemisel esirinnas,
Euroopa Liidu põllumajanduse panus kliimamuutuse leevendamise jõupingutustesse
1. kinnitab, et ELi põllumajandus ja metsandus saavad ELi kliimamuutuse leevendamise eesmärkide saavutamisele kaasa aidata, leides lahendused oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja seda toetades ning edendades CO2 säilitamist mullas, arendades säästvate taastuvate energiaallikate kasutamist ja kasutades maksimaalselt ära fotosünteesi; rõhutab, et selleks on oluline soodustada sellise turustatavaid ja mitteturustatavaid kaupu tootva põllumajanduse arengut, mis kasutab iga ökosüsteemi potentsiaali ja loodusressursse võimalikult tõhusalt ning mis suudab säästlikkuse suurendamiseks ühitada majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased ja ka loomade heaoluga seotud kaalutlused;
2. on seisukohal, et põllumajanduse aktiivsema kaasamise korral kliimamuutuse piiramise ülemaailmsesse protsessi tuleb vältida ELi põllumajandus- ja toiduainetesektori konkurentsivõime nõrgestamist ülemaailmsel turul;
3. on seisukohal, et mahepõllumajandus, ulatuslik karjatamine ja integreeritud tootmise meetodid on võimalikud lahendused ökoloogilisema põllumajandusliku tootmise saavutamiseks; rõhutab siiski, et oluline on leida lahendused, mis võimaldavad suuremal osal Euroopa põllumajandusmaast aset leidval tavapärasel põllumajandusel aidata olulisel määral kaasa keskkonna säästvale majandamisele;
4. tunnistab, et innovatsioonil on oluline osa, vähendamaks põllumajanduse mõju kliimamuutusele ja keskkonnale;
5. nõuab eriti, et tulevane ühine põllumajanduspoliitika soodustaks teavituse, koolituse ja stiimulite abil põllumajandustavasid, mis aitavad parandada põllumajanduse tõhusust ja selle kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise potentsiaali ning süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist, näiteks:
– lihtsustatud ja kohandatud maaviljelustehnika (näiteks vähendatud künd või kündmata jätmine, põllukultuuride jääkide põllule jätmine), mis tagab taimkatte ning hõlbustab vahekultuuride kasvatamist ja külvikordade kasutamist ning muudab maksimaalseks fotosünteesi ja parandab mulla orgaanilise aine sisaldust, nagu tõestas Euroopa Parlamendi algatusel käivitatud SoCo projekt;
– metsastamine ja metsa uuendamine ning põllumajandusmaal agrometsandussüsteemide, hekkide, puistute, alaliste või ajutiste heina- ja karjamaade säilitamine ja rajamine;
– niisuguste majandamismeetodite kasutuselevõtt, mille abil on võimalik metsades seotud süsinikdioksiidi seal kauem säilitada;
– mulla ja mineraalide parem majandamine, suure süsinikusisaldusega maa-alade, nagu turbarabade ja märgalade piisav kaitse (kuivendamise alternatiivina sobivate kultuuride, nt pilliroo kasvatamine);
– põllumajandusettevõtete ajakohastamine (hoonete isolatsiooni parandamine, energiasäästlike seadmete ja taastuvate energiaallikate kasutamine) ning tõhusamad tootmisahelad;
– ajakohased söötmis-, ladustamis- ja sõnnikumajandus- või väetamistehnoloogiad, mille abil on võimalik metaani heitkoguseid oluliselt vähendada;
– toiduainete tootmisel tekkiva biomassi energia kasutamine, mille tulemusel mitte üksnes ei kasutata ära kõrvalsaadusi ja jäätmeid, vaid mis aitab kaasa ka CO2 heitkoguste vähendamisele;
– puit- ja rohttaimede hulka kuuluvate energiataimede (kultuuride) kasvatamine lammidel ja märgaladel, liivastel aladel ning aladel, mis on põllumajanduseks vähem sobivad, et absorbeerida süsinikdioksiidi ja suurendada süsinikdioksiidi sidumist;
6. rõhutab, et lisaks keskkonnasäästlikkusele avaldavad kõnealused põllumajandustavad positiivset mõju, suurendades bioloogilist mitmekesisust, parandades muldade kvaliteeti ja veesisaldust ning võideldes erosiooni ja reostuse vastu, ning et põllumajandus aitab kaasa põllumajandustegevuse tõttu kliimamuutusele avaldatava mõju leevendamisele, mis on üldsuse huvides;
7. soovitab kasutusele võtta ühise Euroopa metsanduspoliitika, mis edendab säästvat metsamajandust ja tootmist ning aitab kõnealuse tööstusharu potentsiaali ja majanduslikku arengut paremini ära kasutada, arvestades, et tegemist on sektoriga, mis aitab kõige rohkem süsinikdioksiidi siduda; on seisukohal, et kõnealuses poliitikas tuleks maksimaalselt arvesse võtta metsamajanduse olukorda eri piirkondades, sest Lõuna- ja Põhja-Euroopa metsakeskkonnad on oma võimaluste ja ohtude poolest erinevad;
8. juhib tähelepanu sellele, et metsad annavad olulise panuse vee tõhusasse haldamisse; rõhutab seetõttu, et liikmesriike tuleb julgustada metsa nii majandama, et see vähendaks hüdroloogilise režiimi erinevusi põua ja üleujutuste perioodide vahel, vähendades seeläbi põudade ja üleujutuste negatiivseid mõjusid põllumajandusele, energia tootmisele ja elanikkonnale;
9. soovitab tugevdada mägipiirkondi käsitlevaid poliitilisi meetmeid, kuna karjatamissektor ja karjakasvatus on eriti olulised kliimamuutuse leevendamisel ning kohanemise toetamisel ja haavatavuse vähendamisel eelkõige karjatatavate alade asjakohase majandamise kaudu;
10. teeb ettepaneku töötada välja Euroopa Liidus põllumajandusele avalduvate kahjulike tagajärgede leevendamise strateegia, mis hõlmab järgmist:
– tegevuskava kõige tugevamalt mõjutatud piirkondade jaoks: niisuguste taimesortide kasutamine, mis on uute ilmastikutingimuste suhtes vastupidavad, põllumajandustegevuse ajakava kohandamine uutele raamtingimustele, metsastamismeetmed, kasvuhoonete rajamine, veeressursside majandamine põllumajanduses, saastunud pinnase tervendamine;
– edaspidi ka kliimamuutuse põhjuste kõrvaldamise pikaajalist kava, milles nähakse ette vähe CO2 heitmeid põhjustava maailmamajanduse edendamine ja energiavarustuse kindlusesse panustamine;
11. rõhutab, et dilämmastikoksiidi heitkoguseid saab vähendada, kasutades lämmastikväetisi tõhusamalt (täppispõllumajandus); lisaks rõhutab, et väetamine biogaasitootmisest üle jäänud jääkmassiga on üks võimalus orgaaniliseks täppisväetamiseks ja seeläbi heitkoguste vähendamiseks;
12. nõuab metaani heitkoguste vähendamise eesmärgil rohkem teadusuuringuid kariloomade söötmise ja aretusloomade geneetilise valiku valdkonnas tingimusel, et selliseid leevendusmeetmeid ei võeta vastu, kui need ohustavad loomade tervist või heaolu; nõuab lisaks teavitamisprogrammi, mille abil teavitatakse tarbijaid nende ostu- ja toitumiskäitumise mõjust kliimale;
13. nõuab kindlalt, et võetaks meetmeid, millega kiirendatakse ja tõhustatakse taimesortide teaduslikke uuringuid, et kultuurid ja taimed kohaneksid paremini uute ilmastikutingimustega ning et suuta vastata kliimamuutusest tulenevatele väljakutsetele, eelkõige selles osas, mis puudutab piisavas koguses ja piisava kvaliteediga toorainete vajaduse katmist ning seega toiduga kindlustatuse tagamist; on seisukohal, et kõnealused teadusuuringud peaksid eelkõige keskenduma taimesortidele, mis taluvad veepuudust ja ülikõrgeid temperatuure, ning nendega seotud viljelustehnoloogiatele; rõhutab ka seda, et sellised sordid ja tehnoloogiad võivad osutuda otstarbekateks alternatiivideks praegu teatavates piirkondades kasutatavatele kulukatele ja ebatõhusatele niisutussüsteemidele ning nende eeliseks on asjaolu, et kohalik elanikkond võtab need paremini vastu;
14. rõhutab, et orgaaniliste väetiste optimeeritud ladustamine ja laotamine ning selliste väetiste töötlemine anaeroobsetes kääritustankides on praegu kõige paljutõotavamad meetodid metaani heitkoguste vähendamiseks (olles samas ka taastuvaks energiaallikaks) ja keemilistest lämmastikväetistest sõltuvuse vähendamiseks, eriti intensiivse karjakasvatuse piirkondades; on arvamusel, et biogaas aitab põllumajandusel end ise energiaga varustada;
15. juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele kasutada biogaasi tootmiseks kasutatavatest fermentatsiooniseadmetest pärit kääritussaadusi kunstväetise asendajana, vältides nende liigitamist loomsete väetiste kategooriasse, sest nii oleks võimalik kunstväetise kasutamist veelgi vähendada;
16. nõuab halduskorra lihtsustamise ning teadus- ja arendustegevuse kiirendamist põllumajandusettevõtetes tekkiva biomassi (põllumajandus- või puidujäätmed), karjakasvatusest pärineva biogaasi ja muude säästvate agrokütuste kasutuselevõtuks ja vääristamiseks, tingimusel et see ei ohusta toiduga kindlustatust;
17. rõhutab, et biomassi kasutamisel tuleb rakendada säästvuse põhimõtet; on seisukohal, et seetõttu tuleb julgustada selle kasutamist võimalikult põllumajandusliku tooraine tootmiskoha lähedal, mis vähendaks transpordi põhjustatud energiakadu;
18. juhib tähelepanu sellele, et biomassi kasutamine soojuse tootmiseks võimaldab oluliselt vähendada kliimamuutuse kahjulikku mõju; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel anda maaelu arengu rahastamisvahenditest toetusi maapiirkondade avalikele asutustele, kes lähevad üle bioenergial põhinevatele küttesüsteemidele;
19. juhib tähelepanu asjaolule, et info- ja sidetehnoloogia ulatuslikum kasutamine võiks parandada mitmete tootmisetappide järelevalvet ning optimeerida nende juhtimist, et tõsta tootmisvahendite tootlikkust ning samas vähendada energiakulu ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid; rõhutab ka, et info- ja sidetehnoloogia ulatuslikum kasutamine, poliitikameetmete integreerimine, et edendada põllumajandustootjate koolitamist uute tehnoloogiate alal ning eriti innovatsiooni ja ettevõtluse toetamine noorte põllumajandustootjate seas on võtmeteemad, et muuta põllumajandust keskkonnasäästlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks;
20. rõhutab, et Euroopa Liit on juhtiv põllumajandustoodete importija ning sellega kaasnevad suuremad süsiniku heitkogused kui Euroopa põllumajandusettevõtetes, sest kolmandates riikides on keskkonnanormid sageli leebemad ning heitkoguseid lisavad ka pikamaavedu ja raadamine; on seisukohal, et tarbijaid tuleb sihipärase kommunikatsioonistrateegia abil teavitada tervisliku ja tasakaalustatud toitumise eelistest ning säästlikult ja tõhusalt toodetud kohalikest kvaliteetsetest ja hooajalistest põllumajandussaadustest, mille süsinikujalajälg võiks erineda imporditud toodete puhul kasutatavast; on ühtlasi seisukohal, et Euroopa Liidu põllumajandustootjatele tuleb õiglaselt hüvitada nende heitkoguste vähendamiseks tehtud jõupingutused ja soodustada kohaliku tootmise mitmekesistamist (arendades muu hulgas taimsete valkude tootmist Euroopa Liidus);
21. toetab sellega seoses vabatahtlikku ELi päritolu märgistust toodete puhul, mis on tervikuna pärit Euroopa Liidust;
22. nõuab tõhusate kontrollimehhanismide kasutuselevõttu kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes ja kaitseb seisukohta, et kolmandatest riikidest pärit impordi puhul tuleb kohaldada samasuguseid nõudeid, mille täitmist nõutakse Euroopa tootjatelt kliimamuutusega võitlemiseks, et vältida ühenduse toodete konkurentsivõime langust;
23. rõhutab, et Euroopa Liit peab uuesti investeerima maaelu ja metsamajanduse arengu poliitikasse, et levitada uusi tavasid ja edendada säästvat põllumajandust mujal maailmas;
Meetmed Euroopa Liidu põllumajanduse kohandamiseks kliimamuutuse tagajärgedega
24. rõhutab, et ELi põllumajandus kohaneb ja peab ka edaspidi kohanema praegu toimuva kliimamuutuse tagajärgedega ning valmistuma mõjuks, mida kliimamuutus avaldab mitmetele ELi piirkondadele;
25. on seetõttu seisukohal, et EL peab välja töötama sidusa strateegia põllumajanduse kohanemiseks kaht eri liiki tulevaste klimaatiliste hälvetega:
– ühelt poolt keskmise temperatuuri tõusuga;
– teiselt poolt ilmastikutingimuste suurema kõikumisega, mis ilmneb äärmuslike ilmastikunähtuste sageduse suurenemises;
26. on seisukohal, et ühine põllumajanduspoliitika peab keskenduma ressursside säästvamale ja tõhusamale majandamisele ning et seda tuleks arvesse võtta ühise põllumajanduspoliitika tulevases reformis, mis hõlmab näiteks järgmisi meetmeid:
– veeressursside optimaalne haldamine (tõhusamad niisutussüsteemid, taaskasutatava vee tarvitamine, vee säästev kasutamine maaharimisel, veereservuaarid mäenõlvadel jne), kasutajate kaasamine vastutusse;
– taimesortide valimine, eelkõige nende äärmuslikele tingimustele vastupidavuse alusel, ja külvikorrad olenevalt nt põuast, haigustest jne;
– mulla kaitse (tagades orgaanilise aine sisalduse) vee ja tuule põhjustatud erosiooni eest;
– vee kinnipidamiseks, äravoolu piiramiseks, tuule tõkestamiseks ja põllukultuuride abilistele (tolmeldavad putukad) varjuks põllumajandusmaa piiridele alleede, hekkide või puistute istutamine;
– karjamaade säilitamine ja karjamaid kasutava loomakasvatuse soodustamine;
– haiguste seire- ja kontrollimeetmed; selles kontekstis tundub olevat vajalik arendada välja nii riiklikud kui ka Euroopa tasandi meetmed haiguspuhangute ja korduvate haiguspuhangute seireks;
– putukate seire- ja kontrollimeetmed; selles kontekstis tuleb arendada välja pealetungi potentsiaali seire ja vajalikud sanitaarnõuetele vastavuse meetmed (tugevdatud kontroll piiridel ja tundlikes kohtades, nagu puukoolid ja lennujaamad, bioohutuse alased meetmed);
– kahjustatud alade tervendamine;
– kliimamuutusega kohanevate metsade säilitamine ja metsade majandamine tulekahjuohu piiramiseks;
27. toonitab, et vajalikuks võib osutuda kasvatuseks vähem sobivatel endistel lammidel, mis on hiljem kuivendatud, alustada uuesti veeressursside majandamist ja mõelda seejuures uuesti läbi jõgede reguleerimine, sobivad lammid taaselustada ja endised lammimetsad nendel aladel uuesti kasvama panna;
Mõju Euroopa põllumajandusmudelile
28. rõhutab, et ühine põllumajanduspoliitika peaks aitama kaasa säästvama põllumajanduspoliitika saavutamisele, suurendades samal ajal saagikust ning arvestades, et kliima soojenemine võib mõjutada toiduainete tootmise võimsust maailmas, sealhulgas Euroopas;
29. on samas seisukohal, et ühine põllumajanduspoliitika peaks liikmesriikide kohalikele ametivõimudele pakkuma rahalisi stiimuleid niisuguste meetmete võtmiseks, mille eesmärgiks on
– tootmisvõimsuste taastamine ning niisuguste looduslike ökosüsteemide, põllukultuuride ja muu vara kaitse, mida mõjutavad põud, kõrbestumine või üleujutused;
– veevarude, mullaressursside ja taimkatte kasutamise meetodite parandamine, kuna need on aastate jooksul piiratuks osutunud;
– meetmed taimesortide ja loomatõugude kindlakstegemiseks, aretuseks ja levitamiseks kuivaladel või aladel, mida ohustab kõrbestumine;
– ennetavate meetmete parandamine;
30. märgib, et kliimamuutus avaldab põllumajandusele otsest ja ebaproportsionaalselt kahjulikku mõju, mistõttu tuleb nimetatud sektorile kliimamuutuse mõju leevendamise meetmete väljatöötamisel esmajärjekorras tähelepanu pöörata;
31. on seisukohal, et tuleks rõhutada ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisel nimetatud uusi väljakutseid, nagu kliimamuutus, veeressursside majandamine, taastuvad energiaallikad ja bioloogiline mitmekesisus, ning et neile väljakutsetele tuleks lisada pinnase kvaliteedi parandamine ja pinnase funktsioonid (CO2 sidumine, vee ja mineraalainete sidumise võime, bioloogilised eluvormid jne), sest need kõik on olulised teemad, mis puudutavad tulevaste põlvkondade huve ja mida peaks tulevases ühises põllumajanduspoliitikas arvesse võtma;
32. märgib, et praegune nõuetele vastavuse süsteem, mille eesmärk on tagada, et põllumajandustootjad täidaksid väga rangeid loomade heaolu, loomade tervise ja keskkonnakaitse nõudeid, on olnud põllumajandustootjate jaoks problemaatiline ja ilmselt ei ole see praegusel kujul parim vahend soovitud eesmärkide saavutamiseks; nõuab, et ühise põllumajanduspoliitika järgmise reformi käigus pöörataks rohkem tähelepanu säästvamatele ja tõhusamatele tootmisviisidele, pidades meeles, et nende kasutamiseks vajavad põllumajandustootjad riigi rahalist abi, et katta lisakulud, mis tulenevad kogu ühiskonna huvides olevate üldiste hüvede pakkumisest (maapiirkondade korrashoid, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, süsiniku kogumine, toiduga kindlustatus);
33. tunnistab, et ühise põllumajanduspoliitika raames tuleb kehtestada maailmas tipptasemel olevad keskkonnakaitse normid; juhib tähelepanu asjaolule, et see toob kaasa kulud, mida turg ei suuda hüvitada, kuigi neid saab osaliselt lugeda avalike teenuste osutamisega seotud kuludeks, ning et Euroopa tootjad vajavad kaitset kolmandate riikide konkurentsi eest, sest nimetatud riigid ei järgi ELi keskkonnanorme;
34. on seisukohal, et kliimamuutus sunnib ELi põllumajanduspoliitika mudelit kohandama; kutsub seetõttu komisjoni üles edendama oma tulevases teatises ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta pärast 2013. aastat säästlikumat ja tõhusat põllumajandusmudelit, mis on kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika kõigi eesmärkidega ning mis võimaldab toota piisavas koguses ohutut toitu, järgides rohkem keskkonna tasakaalu; kõnealune mudel peab põhinema õiglasel ja õiguspärasel põllumajandustootjate toetussüsteemil ja see peab ühtlasi väärtustama põllumajandustootja elukutset;
35. on seisukohal, et kui ELi põllumajandus tahab tulevikus anda panuse toiduga kindlustatusse ja kliimakaitsesse, peab tingimata säilitama ambitsioonika ühise põllumajanduspoliitika, eelkõige ühenduse eelarvest rahastatavate otsetoetuste süsteemi ning lihtsustatud ja õiglasemad maksed kogu ühenduses;
36. kutsub komisjoni üles pidama ühise põllumajanduspoliitika reformimisel silmas, et lisaks sellele, et ELi lõunaosas asuvad liikmesriigid kannatavad ebaproportsionaalselt kliimamuutuse otsese mõju all, mõjutab see kaudselt ka nende võimalusi mitmekesistamise osas, mis on praegusel ajal vajaliku kohanemisvõime väljaarendamise, piirkondade vastupanuvõime suurendamise ja piirkondliku ebavõrdsuse kaotamise seisukohast äärmiselt oluline;
37. peab oluliseks luua jätkusuutlik alus alternatiivsete majandusharude arenguks, mille abil väheneb kohaliku elanikkonna sõltuvus põuaperioodidest mõjutatud põllumajanduslikust tootmisest või loodusvaradest; toonitab lisaks, et Euroopa fondidest makstavatele toetustele juurdepääs aitab otsustavalt kaasa alternatiivsete majandusharude arendamise tingimuste tagamisele;
38. peab oluliseks edendada meetodeid ulatuslikuks kohalikele vajadustele vastavaks arengu kavandamiseks maapiirkondades optimaalse maakasutuse põhimõtte rakendamise abil, et õnnestuks kohaneda muutuvate ilmastikutingimustega (pikemad põuaperioodid, maalihked, üleujutused jne) ja turuga, kus pakutakse kohalikke tooteid või teenuseid;
39. palub komisjonil kaaluda ka uusi toetussüsteeme, mis aitaksid põllumajandusel panustada CO2 heitkoguste vähendamisse, näiteks süsinikdioksiidi sidumise abil põllumajandusmaades ja põllumajanduslikus biomassis, ning mis võimaldaksid edendada põllumajandusmaade kasutamist, mis aitab kliimamuutusega toime tulla;
40. toonitab, et komisjon peab esitama põllumajanduse kliimamuutusega kohandamise kulude täpsed hinnangud;
41. peab oluliseks tugevdada riskijuhtimis- ja kriisiohjevahendeid ning kohandada neid vastavalt turgude kasvavale volatiilsusele ja kliimaga seotud suurenevatele ohtudele;
42. rõhutab kliimamuutuse ulatust ning põllu- ja metsamajanduses säästvamate tootmisviiside kasutuselevõtuks vajalikke investeeringuid arvesse võttes, et ka pärast 2013. aastat on vaja säilitada tugev, asjakohase eelarvega ühine põllumajanduspoliitika; lisab, et selleks tuleb ette näha täiendavad rahalised vahendid, mida kasutatakse stiimulitena niisuguste ajakohaste ja uuenduslike tehnoloogiate ja meetodite levitamiseks, mille abil on võimalik saavutada käegakatsutavaid tulemusi kliimamuutuse leevendamise ja eri põllumajandusvaldkondade kohandumise osas;
43. rõhutab, et ühine põllumajanduspoliitika ei ole samal ajal ka Euroopa Liidu kliimapoliitika, kuid saab sellele vaatamata luua aluse tulemuslike meetmete ja stiimulite rakendamiseks võitluses kliimamuutusega, ning seda tuleks ELi tulevase eelarve üle peetavates aruteludes ka arvesse võtta;
44. on seisukohal, et Euroopa Liit peab kliimamuutuse vastu võitlemisel olema ka tulevikus heaks eeskujuks ning et kliimamuutust ei või praeguste majanduslike raskuste tõttu pidada teisejärguliseks;
45. rõhutab, et Euroopa Liit vajab põllumajanduse jaoks sellist arengu- ja rahastamispoliitikat, mis kindlustaks toiduainete ohutuse ja kõrge kvaliteedi;
46. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 281.
- [2] ELT C 66 E, 20.3.2009, lk 29.
- [3] ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 44.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0130.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0089.
SELETUSKIRI
Kliimamuutus on vaieldamatu tõsiasi. Keskmine temperatuur maailmas on ühe sajandiga tõusnud peaaegu 0,8°C võrra ning enamik teadlastest on seisukohal, et aegade jooksul atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaaside tõttu võib soojenemine 21. sajandi lõpuks veelgi hoogustuda. Valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma (IPCC) hinnangute kohaselt tõuseb temperatuur 1,1°C (parim võimalik stsenaarium) kuni 6,4°C. See toob ökosüsteemidele kaasa mitmesugused kahjulikud tagajärjed, mille ulatust on käesoleval hetkel raske hinnata.
Põllumajandusele avaldab see otsest mõju, sest põllumajandus haldab inimkonna eluks vajalikke maaressursse.
Põllumajandus on osaliselt kasvuhoonegaaside päritoluallikas ja samal ajal väga tundlik kliimamuutuse tagajärgede suhtes. 9 % ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest pärineb põllumajandusest ning ülemaailmsel kliimasoojenemisel on juba tajutavad tagajärjed, eelkõige sagedasem põud lõunapoolsetes riikides ja meretaseme tõus põhjapoolsetes riikides.
Kuid põllumajandus võib kaasa aidata ka kõnealuste probleemide lahendamisele. Põllumajandusel on oluline potentsiaal kliimasoojenemise leevendamises aktiivselt osaleda ja anda oma positiivne panus tugeva ühise põllumajanduspoliitika raames, mis teenib säästva arengu huve ja on majanduslikult elujõuline. Põllumajandussektor suudab ühtlasi toimuvate muutustega kohaneda, toetudes põllumajandustootjate oskusteadmistele, kutseõppele, põllumajandusalasele nõustamistegevusele ning innovatsiooni ja teadusuuringute arendamisele.
Põllumajanduse vastutus kliimamuutuses
Euroopa Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt pärines 2007. aastal 27 liikmesriigiga ELi kasvuhoonegaaside koguheites 9,3 % põllumajandusest (sealhulgas 5 % dilämmastikoksiidi ja 4,3 % metaani, põllumajandusest pärit süsinikdioksiidi heitkogused on tühised), 1990. aastal oli vastav näitaja 11 %.
Dilämmastikoksiid (N2O) vabaneb orgaanilistest ja mineraalsetest lämmastikväetistest, metaan (CH4) aga peamiselt kariloomade seedimisprotsessi käigus ning sõnniku ladustamisel ja laotamisel.
Kariloomade arvu vähendamise, säästvama väetiste kasutamise ja parema sõnnikukäitluse tulemusena on ELis 1990. aastast saadik täheldatud põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist.
ELi põllumajanduse panus kliimamuutuse leevendamise jõupingutustesse
– Liidusisene mõõde
ELi põllumajandus saab ELi püstitatud kliimamuutuse leevendamise eesmärkide saavutamisele kaasa aidata kolmel viisil: leides lahendused oma kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks ja vähendamiseks, edendades süsinikdioksiidi säilitamist mullas ning arendades säästvate taastuvate energiaallikate kasutamist. Selleks on oluline soodustada sellise teist laadi põllumajanduse arengut, mis suudab majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased kaalutlused paremini ühendada iga ökosüsteemi loomuliku potentsiaaliga.
· Mullakaitse süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise ja säilitamise eesmärgil
Põllumajandus ja metsandus on peamised majandussektorid, mis suudavad siduda inimtegevusest pärit süsinikdioksiidi, säilitada ja ladustada süsinikdioksiidi mullas tänu mahutamisvõimele ja siduda seda fotosünteesi abil taimedesse.
ÜPP peab seetõttu ergutama põllumajandustavasid, mis võimaldavad piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja/või parandavad süsinikdioksiidi sidumist.
Mahepõllumajandus ja integreeritud kahjuritõrje meetodid on ökoloogiliselt tõhusad süsteemid, mida tuleks edasi arendada. Kuid oluline on leida lahendused, mis soodustaksid säästva põllumajanduse kasutuselevõttu ka muude süsteemide puhul, mida kasutatakse enamikul põllumajandusmaast.
Need lahendused on olemas. ÜPP peaks arvesse võtma katseid, mis tõendavad, et keskkonda säästev põllumajandustava, mida iseloomustab lihtsustatud maaviljelustehnika (vähendatud künd või kündmata jätmine, põllukultuuride jääkide põllule jätmine), mis tagab taimkatte ning hõlbustab vahekultuuride kasvatamist ja külvikordade kasutamist, muudab maksimaalseks fotosünteesi ja parandab mulla orgaanilise aine sisaldust. Seda tõendas eelkõige Euroopa Parlamendi algatusel käivitatud SoCo projekt. Kõnealused põllumajandustavad annavad ka majanduslikku kasu, sest nad vähendavad energia ja teatavate sisendite kasutamist.
Lisalahendustena tuleks soodustada järgmist:
– agrometsandussüsteemide, hekkide, põllumajandusmaal metsastatud alade, alaliste või ajutiste heina- ja karjamaade rajamine ning metsa uuendamine;
– alaliste karja- ja heinamaade rajamine;
– suure süsinikusisaldusega maa-alade, nagu turbarabade (maaviljeluse keelamine) ja märgalade kaitse (kuivendamise alternatiivina sobivate kultuuride, nt pilliroo kasvatamine);
– põllumajandusettevõtete ajakohastamine (hoonete isolatsiooni parandamine, energiasäästlike seadmete ja taastuvate energiaallikate kasutamine).
Tulevane ÜPP peaks neid põllumajandustavasid soodustama teavituse, koolituse, stiimulite ja teadusuuringutesse investeerimise abil, eriti seetõttu, et need võimaldavad ühtlasi võidelda mulla degradeerumise, veenappuse ja reostuse vastu ning säilitada bioloogilist mitmekesisust.
Lisaks on aeg välja töötada tõhus metsanduspoliitika, mis edendab säästvat metsamajandust ja tootmist ning aitab kõnealuse tööstusharu potentsiaali paremini ära kasutada, arvestades, et tegemist on sektoriga, mis aitab kõige rohkem süsinikku koguda.
· Metaani ja dilämmastikdioksiidi heitkoguste vähendamine
Põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel on kõige suurem potentsiaal dilämmastikoksiidi heitkoguste vähendamisel. Dilämmastikoksiidi heitkoguseid saab märkimisväärselt vähendada, kasutades lämmastikväetisi vähem ja tõhusamalt (täppispõllumajandus), ergutades taaskasutatud jäätmetel (vahekultuuridest saadud kohalik biomass, puidujäätmed) põhinevate orgaaniliste väetiste kasutamist, arendades vahekultuuride (nt söödakultuurid) kasvatamist ja teadusuuringuid uute, suure süsiniku ja lämmastiku neelamise potentsiaaliga taimesortide kindlaks tegemiseks.
Metaani heitkoguseid saaks vähendada, parandades järgmist:
– loomakasvatusmeetodeid (mäletsejate söötmisrežiimi muutmine, suurendades rasvade hulka, geneetiline valik, jne). Selleks tuleks tõhustada teadusuuringuid ja kehtestada uus toiduprogramm, mis võimaldaks ühtlasi vähendada ELi sõltuvust taimsete valkude impordist.
– sõnnikukäitlemist (sõnniku ladustamise ja laotamise süsteemide parandamine ning sõnniku töötlemine biogaasitehastes, mis on praegu kõige paljutõotavam metaani heitkoguste vähendamise ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu arendamise meetod, eriti intensiivse karjakasvatuse piirkondades).
· Taastuvad energiaallikad
Põllumajandusel on otsene seos Euroopa Liidu taastuvate energiaallikate arendamise eesmärgiga.
Tuleb kiirendada teadus- ja arendustegevust põllumajandusettevõtetes tekkiva biomassi (põllumajandus- või puidujäätmed, loomasõnnik) kasutuselevõtuks ja vääristamiseks või säästvate agrokütuste tootmiseks, tingimusel et see ei ohusta toiduga kindlustatust.
– Rahvusvaheline mõõde
EL on juhtiv põllumajandustoodete importija ning sellega kaasnevad suuremad süsinikdioksiidi heitkogused kui ELi ettevõtetes, sest kolmandates riikides on keskkonnanormid sageli leebemad ja heitkoguseid lisab ka pikamaavedu. Tarbijaid tuleb asjakohase märgistuse abil (süsinikujalajälg) teavitada, ELi põllumajandustootjatele tuleb õiglaselt hüvitada nende heitkoguste vähendamiseks tehtud kulutused ja soodustada kohaliku tootmise mitmekesistamist (arendades eriti taimsete valkude tootmist ELis).
Lisaks peab EL uuesti investeerima maaelu arengu poliitikasse, et aidata levitada uusi tavasid ja edendada säästvat põllumajandust mujal maailmas, eesmärgiga tagada toiduga kindlustatus. Kliimamuutuse vastases võitluses on ELil ka moraalne kohustus kõigi nende piirkondade ees, kus kliimamuutus negatiivset mõju avaldab (põud, meretaseme tõus ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused).
Põllumajanduse kliimamuutusega kohandamise meetmed
Lisaks globaalse soojenemise leevendamise jõupingutustele tuleb põllumajandusel praegu toimuvate kliimamuutustega ka kohaneda.
Jättes erandina kõrvale mõned Põhja-Euroopa põllumajandustootjad, on eksperdid üksmeelsel seisukohal, et kliimamuutus avaldab ELi põllumajandusele üldiselt negatiivset mõju, eriti lõuna- ja kagupiirkonnas.
ÜPP peab soodustama järgmisi peamisi põllumajanduse kohandamise meetmeid:
· optimaalne veeressursside haldamine (tõhusamad niisutussüsteemid, veereservuaarid mäenõlvadel jne);
· taimesortide valimine ja külvikorrad olenevalt nt põuast, haigustest jne;
· mulla kaitse (tagades orgaanilise aine teatud sisalduse) vee ja tuule põhjustatud erosiooni eest;
· vee kinnipidamiseks, äravoolu piiramiseks, tuule tõkestamiseks ja põllukultuuride abilistele (tolmeldavad putukad) varjuks põllumajandusmaa piiridele hekkide või puistute istutamine;
· putukate ja haiguste seire- ja kontrollimeetmed;
· metsade majandamine tulekahjuohu piiramiseks.
Mõju Euroopa põllumajandusmudelile
ÜPP peab vastama üldsuse üha suuremale nõudmisele säästvama põllumajanduspoliitika järele, arvestades samas, et globaalne soojenemine võib mõjutada toiduainete tootmise võimsust maailmas, sealhulgas Euroopas.
FAO hinnangul peaks toiduainete tootmine maailmas aastaks 2050 kasvama 70 %, et toita ära 9 miljardit inimest. ÜPP ning põllumajandussektor mujal maailmas peab tootma rohkem, säilitades samas paremini looduslikku tasakaalu.
ÜPP ei käsitle praegu keskkonnaküsimusi järjekindlal ja terviklikul viisil. Uute väljakutsete, nagu kliimamuutus, veeressursside majandamine, taastuvad energiaallikad ja bioloogiline mitmekesisus, ulatust ei mõistetud ÜPP läbivaatamise ajal piisavalt. Kõnealustele küsimustele tuleks tähelepanu pöörata kõigi ÜPP vahenditega, mitte ainult teise samba toetuste abil.
Lisaks on praegune nõuetele vastavuse süsteem, mis põhineb pigem kõigi võimalike meetmete võtmise kui tulemuste saavutamise kohustusel, põllumajandustootjatele väga keerukas, kuid ei aita asjakohaselt lahendada keskkonnaprobleeme. Kehtestada tuleks uus, säästva tootmise mudelitel põhinev lähenemisviis, mis eeldab tasandustoetust kõnealuste eesmärkidega (kohalikud ökomärgistuse lepingud) seotud lisakulude katmiseks ja üldiste hüvede (maapiirkondade korrashoid, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, süsiniku kogumine, toiduga kindlustatus jne) eest tasumiseks, mida turg ei hüvita.
Kliimasoojenemine sunnib meid välja töötama uut arengumudelit. Üldsuse silmis õiguspärasemaks muutumise ja põllumajandustootja elukutsele taas mõtte andmise nimel peab ÜPP saama põllumajandus-, toidu- ja keskkonnapoliitikaks, mida iseloomustavad õiglasemad ja jätkusuutlikumad tootmistoetuse süsteemid koos ümberkujundatud reguleerimisvahenditega, mille abil reageerida turgude kasvavale volatiilsusele ja tekkivatele terviseohtudele.
Teadusuuringud ja tulevasele ÜPP-le pärast 2013. aastat ette nähtud eelarvevahendid peavad olema vastavuses kliimamuutuse ulatusega ja säästvamate tootmisviiside kasutuselevõtuks vajalike investeeringutega.
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (24.2.2010)
põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile
Euroopa Liidu põllumajanduse ja kliimamuutuse kohta
(2009/2157(INI))
Arvamuse koostaja: Francisco Sosa Wagner
ETTEPANEKUD
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. arvestades, et põllumajandusel ja metsandusel on oluline potentsiaal saaste vähendamises ning need võivad olla katalüsaatoriks kliimamuutuse ja globaalse soojenemise mõjude leevendamisel,
1. rõhutab, et põllumajandus on tootmissektor, mida mõjutavad kliimamuutuse tagajärjed ja surve, kuid samal ajal on see ka otseselt seotud kliimamuutuse leevendamise eesmärkidega, aidates vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning säästa veeressursse ja tagada nende nõuetekohane majandamine või hoogustades tootmist ja detsentraliseerides taastuvaid energiaallikaid;
2. juhib tähelepanu sellele, et kuigi põllumajandussektor on andnud panuse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse, tuleb sektori osalus kliimamuutusega võitlemises kaasata laiemasse toidu-põllumajanduse-energia kolmnurka; rõhutab, et selline osalus puudutab peamiselt biomassi paremat kasutamist, põllumajandusülejääkide kasutamise või säästvate biokütuste tootmise toetamise kaudu, säilitades samas kvaliteettoodete tootmise ja toiduohutuse kõrge taseme ning juhtides tarbijaid sellise toidumudeli suunas, mis annab suurema panuse keskkonna säästvasse majandamisse;
3. palub komisjonil näha ette rohkem eelarvevahendeid keskkonna ja kliima parandamisele suunatud uurimis- ja arendustegevuseks, koostöös kõigi asjaomaste osalejatega, eelkõige kodanikuühiskonna ja põllumajandustootjatega järgmistes esmatähtsates valdkondades:
a) kõrvalsaadustest ning põllumajandus- ja metsandusjäätmetest toodetud biogaasi ja biokütuste tootmine ja kasutamine, võttes arvesse biokütuste tootmise mõju keskkonnale (kaudne muutus maakasutuses, bioloogilise mitmekesisuse kadumine jne) ja toiduga kindlustatusele, ja võttes samuti arvesse Euroopa strateegilises energiatehnoloogia kavas (SET-kava) sisalduvaid suuniseid;
b) sõnniku ja säästvate väetiste tootmine ja kasutamine, eelistades orgaanilise ja loodusliku sõnniku ja väetise arendamist ja vähendades süsivesinikest valmistatud väetiste tarbimist;
c) igat liiki põllumajandusjäätmete kasutamine;
d) loomakasvatusest pärit metaani vähendamine;
e) sõnnikust ja lägast pärit dilämmastikoksiidi (N2O) kontroll;
4. on seisukohal, et kuigi põllumajandus on paljude keskkonna ja kliimamuutusega seotud probleemide põhjus, on see ka oluline vahend nende lahendamiseks; seetõttu tuleb ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisel panna varasemast suuremat rõhku keskkonna aspektidele ja ELi püüdlustele võidelda kliimamuutusega;
5. rõhutab, et Euroopa Liit vajab põllumajanduse jaoks sellist arengu- ja rahastamispoliitikat, mis kindlustaks toiduainete ohutuse ja kõrge kvaliteedi;
6. nõuab, et tulevases ühises põllumajanduspoliitikas pandaks rõhku tavadele, mis vähendavad loomakasvatusest, sealhulgas sööda muutustest ning sõnniku- ja lägakäitlusest pärit kasvuhoonegaase;
7. rõhutab vajadust töötada välja kaitsekavad põllumajandustootjatele, kes on sattunud äärmuslike ilmastikunähtuste tagajärjel raskustesse, ning julgustab arendama ja rakendama selliseid projekte nagu säästvad niisutusskeemid, mis aitavad kliimamuutuse mõjude vastu võidelda;
8. rõhutab, et 2013. aasta järgset perioodi hõlmavas mitmeaastases finantsperspektiivis tuleb suurendada kliimamuutusega seotud põllumajandusvaldkonna teadusuuringute rahastamist, kui soovitakse üleminekut keskkonnasõbralikumatele tootmismeetoditele;
9. palub põllumajandussektoril teha olulisi jõupingutusi taastuvenergia detsentraliseeritud tootmise laiendamiseks ning eelkõige põllumajandusettevõtete energiakasutuse tõhususe parandamiseks ajakohastamise ja mõistliku energiaplaneerimise ning läbiproovitud energiatõhusate seadmete ja tavade kasutamise ja rakendamise kaudu;
10. juhib tähelepanu asjaolule, et info- ja sidetehnoloogia ulatuslikum kasutamine võiks parandada mitmete tootmisetappide järelevalvet ning optimeerida nende juhtimist, et tõsta tootmisvahendite tootlikkust ning samas vähendada energiakulu ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid; rõhutab ka, et info- ja sidetehnoloogia ulatuslikum kasutamine, poliitikameetmete integreerimine, et edendada põllumajandustootjate koolitamist uute tehnoloogiate alal ning eriti innovatsiooni ja ettevõtluse toetamine noorte põllumajandustootjate seas on võtmeteemad, et muuta põllumajandust keskkonnasäästlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks.
11. rõhutab, et püüdlused vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid põllumajandussektoris peavad samuti keskenduma heitkogustele, mida põhjustavad:
– maakasutuse muutumise otsesed ja kaudsed mõjud;
– sisendite tootmine põllumajandusliku toidutööstuse poolt, eelkõige nende, mis on seotud vahe- ja lõpptoodete pikamaaveoga; on seetõttu seisukohal, et eelistada tuleks lühikesi tootmis-, töötlemis- ja tarbimissüsteeme.
12. juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutus ei mõjuta kõiki ELi piirkondi samal määral ning seetõttu on ülioluline seada esikohale need piirkonnad, mis kannatavad tõenäoliselt kõige tõsisemate tagajärgede all; juhib tähelepanu sellele, et temperatuuri tõus ning põud ja ulatuslikud metsatulekahjud tekitavad Lõuna-Euroopa riikides suure kõrbestumise ohu, koos kõigi tagajärgedega põllumajandusettevõtete elujõulisusele, ja põhjustavad põllumajanduspiirkondade kasutamise lõpetamist, bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja loodusvarade ammendumist; palub seetõttu, et kõikides ühenduse meetmetes, millega rahastatakse põllumajanduse kohanemist uute, kliimamuutusest tulenevate probleemidega, tuleks täielikult arvesse võtta piirkondlikku mõõdet, et kliimamuutus ei oleks tegur, mis süvendaks veelgi ELi piirkondade vahelisi majanduslikke ja keskkonnaalaseid erinevusi;
13. juhib tähelepanu sellele, et biomassi tootmise suurenemine energia saamiseks võib kaasa tuua toiduhindade kõikumist; selleks et vähendada põllumajandustootjate sissetulekuga seotud ohte, peaks toiduainete tootmise ja biomassi tootmise vahel olema mõistlik tasakaal;
14. rõhutab vajadust parandada meetmeid põllumajandussektori kohanemiseks globaalse soojenemisega mullakaitse ja veemajanduse valdkonnas.
15. rõhutab, et biomassi kasutamisel tuleb rakendada säästvuse põhimõtet; seetõttu tuleb julgustada selle kasutamist võimalikult põllumajandusliku tooraine tootmiskoha lähedal; see vähendaks transpordi põhjustatud energiakadu;
16. juhib tähelepanu sellele, et biomassi kasutamine soojuse tootmiseks võib oluliselt vähendada kliimamuutuse kahjulikku mõju ning palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel määrata maaelu arengu rahastamisvahenditest toetusi maapiirkondade avalikele asutustele, kes lähevad üle bioenergial põhinevatele küttesüsteemidele;
17. peab põllumajandustootjate jaoks oluliseks info- ja sidetehnoloogiate ulatuslikumat kasutamist, et vähendada kliimamuutuse negatiivseid mõjusid; info- ja sidevahendite kasutamist tuleb toetada muu hulgas seoses maaharimise, taimetervise, meteoroloogia ja õigusaktide järelevalvega;
18. rõhutab, et metsadel on kliimapoliitikas järjest tähtsam roll ja need on olulised sellistes valdkondades nagu süsinikdioksiidi kogumine ja erosioonikaitse; seetõttu tuleb ühise põllumajanduspoliitika raames tagada metsastamise ja metsakaitse suurem rahastamine; lisaks tuleb metsamajandus integreerida Kyoto-järgsesse kliimamuutusrežiimi;
19. juhib tähelepanu sellele, et metsad annavad olulise panuse vee tõhusasse haldamisse; liikmesriike tuleb seetõttu julgustada metsa nii majandama, et see vähendaks hüdroloogilise režiimi erinevusi põua ja üleujutuste perioodide vahel, vähendades seeläbi põudade ja üleujutuste negatiivseid mõjusid põllumajandusele, energia tootmisele ja elanikkonnale;
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
23.2.2010 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
45 1 5 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Lena Ek, Ioan Enciu, Norbert Glante, Fiona Hall, Romana Jordan Cizelj, Arturs Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Niki Tzavela, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
António Fernando Correia De Campos, Ilda Figueiredo, Yannick Jadot, Oriol Junqueras Vies, Ivailo Kalfin, Silvana Koch-Mehrin, Bernd Lange, Alajos Mészáros, Tiziano Motti, Vladko Todorov Panayotov, Silvia-Adriana Ţicău, Hermann Winkler |
|||||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
17.3.2010 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
34 4 4 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
John Stuart Agnew, Richard Ashworth, José Bové, Luis Manuel Capoulas Santos, Vasilica Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Hynek Fajmon, Lorenzo Fontana, Iratxe García Pérez, Béla Glattfelder, Martin Häusling, Esther Herranz García, Peter Jahr, Elisabeth Jeggle, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Giovanni La Via, Stéphane Le Foll, George Lyon, Gabriel Mato Adrover, Mairead McGuinness, Krisztina Morvai, James Nicholson, Rareş-Lucian Niculescu, Wojciech Michał Olejniczak, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Britta Reimers, Ulrike Rodust, Giancarlo Scottà, Czesław Adam Siekierski, Alyn Smith, Csaba Sándor Tabajdi, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Luís Paulo Alves, Spyros Danellis, Esther de Lange, Lena Ek, Véronique Mathieu, Maria do Céu Patrão Neves |
|||||