RAPORT Euroopa Investeerimispanga 2008. aasta aruanne

25.3.2010 - (2009/2166(INI))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Tamás Deutsch

Menetlus : 2009/2166(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0062/2010

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Investeerimispanga 2008. aasta aruande kohta

(2009/2166(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2008. aasta aastaaruannet;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 15, 126, 175, 208–209, 271 ja 308–309 ning EIP põhikirja protokolli nr 5;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 287 kontrollikoja ülesannete kohta;

–   võttes arvesse oma 23. aprilli 2009. aasta resolutsiooni tähelepanekutega, mis on seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa[1];

–   võttes arvesse parlamendi 23. aprilli 2009. aasta resolutsioonile järgnenud kirjavahetust parlamendi presidendi hr Pötteringi ja hr Maystadti vahel;

–   võttes arvesse oma 25. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 2007. aasta aastaaruannete kohta[2];

–   võttes arvesse oma 22. aprill 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2006. aasta aastaaruande kohta[3];

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsust 2006/1016/EÜ, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks[4];

–   võttes arvesse Euroopa Kohtu 6. novembri 2008. aasta otsust nõukogu otsuse 2006/1016/EÜ õigusliku aluse kohta[5];

–   võttes arvesse EIP 28. märtsil 2006. aastal vastu võetud avalikustamispoliitikat[6];

–   võttes arvesse EIP tegevuskava aastateks 2009–2011, mille panga direktorite nõukogu 16. detsembril 2008 heaks kiitis;

–   võttes arvesse Euroopa Kohtu 10. juuli 2003. aasta otsust Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimistegevuse volituste kohta seoses EIPga[7];

–   võttes arvesse kontrollikoja, EIP ja komisjoni vahel vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 248 lõikele 3[8] sõlmitud ja juulis 2007 pikendatud kolmepoolset kokkulepet kontrollikoja teostatava kontrolli laadi kohta;

–   võttes arvesse 27. mail 2008 Euroopa Komisjoni ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vahel alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumit Euroopa Liidu välislaenude poliitika paremaks kooskõlastamiseks;

–   võttes arvesse 9. juulil 2008 Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Investeerimispanga vahel alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumit, mis käsitleb teavet panga poliitika, standardite ja menetluste kohta ning kaebuste, sh kolmandate riikide kodanike ja elanike kaebuste käsitlemist;

–   võttes arvesse EIP läbivaadatud poliitikat maksuvabade finantskeskuste kohta;

–   võttes arvesse EIP kaebuste büroo 2008. aasta tegevusaruannet;

–   võttes arvesse EIP viimast aruannet Euroopa Parlamendile parlamendi soovituste rakendamise kohta;

–   võttes arvesse EIP auditikomisjoni 2008. aasta tegevusaruannet juhatajate nõukogule;

–   võttes arvesse komisjoni 29. oktoobri 2008. aasta teatist „Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik” (KOM(2008)0706);

–   võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatist „Euroopa majanduse taastamise kava” (KOM(2008)0800);

–   võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni EL 2020 kohta[9];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi (A7‑0062/2010),

A.  arvestades, et EIP loodi Rooma lepinguga ning selle põhieesmärk on aidata kaasa ühisturu arengule ja erinevuste vähendamisele eri piirkondade arengutaseme vahel, kasutades selleks kapitaliturge ja omavahendeid;

B.  arvestades, et EIP finantstegevus Euroopa Liidus keskendub kuuele poliitilisele prioriteedile: majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamine; valmistumine teadmistepõhiseks majanduseks; üleeuroopaliste transpordi- ja juurdepääsuvõrkude väljaarendamine; väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) toetamine; keskkonnakaitse ja -areng ning säästev, konkurentsivõimeline ja turvaline energeetika;

C. arvestades, et EIP väljaspool Euroopa Liitu teostatavate tehingute peamine eesmärk on toetada Euroopa Liidu välispoliitilist tegevust;

D.  arvestades, et EIP otsustas kooskõlas Lissaboni strateegiaga suurendada põhikirjajärgset kapitali 67 miljardi euro võrra 165 miljardilt eurolt 232 miljardi euroni, millest liikmesriigid on maksnud 8,2 miljardit eurot;

E.  arvestades, et EIP põhikirja järgi võivad panga laenud ja tagatised pärast Lissaboni lepingu ratifitseerimist moodustada kuni 250% mitte üksnes tema märgitud kapitalist, vaid ka vabadest vahenditest, määramata assigneeringutest ja puhaskasumist;

F.  arvestades, et majandus- ja finantskriisist tingitud krediidikriisi tõttu on rahavajadused suurenenud;

G  arvestades, et EIP pöörab erilist tähelepanu VKEdele, säästvale, konkurentsivõimelisele ja turvalisele energiale ning kliimamuutuse leevendamisele ja investeeringutele ELi lähenemispiirkondadesse, mida hiljutine majanduse jahtumine on eriti tugevalt mõjutanud;

H. arvestades, et strateegia EL 2020 eesmärke ei saa saavutada ilma piisavate rahaliste vahenditeta ning Euroopa Parlament väljendab EL 2020 käsitleva resolutsiooni lõikes 35 seisukohta, et „Euroopa Investeerimispangal ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangal peaks olema tähtsam roll infrastruktuuri, rohelise tehnoloogia, innovatsiooni ja VKEdesse tehtavate investeeringute toetamisel”;

I.   arvestades, et EIP laenude maht suurenes 2008. aastal oluliselt – lepinguliste laenude maht ulatus 57,6 miljardi euroni ning väljamakstud laenude maht 48,6 miljardi euroni, ületades 10 miljardi võrra ootusi;

J.   arvestades, et allkirjastatud projektide väärtus suurenes 2007. aastaga võrreldes 20,5% võrra ja 2006. aastaga võrreldes 25,9% võrra. aastal oli 89,34% EIP tehingutest seotud ELi liikmesriikides asuvate projektidega – see on 2,7% rohkem kui 2007. aastal ja 2,25% rohkem kui 2006. aastal;

K. arvestades, et 2007. aastaga võrreldes on Kesk- ja Ida-Euroopa projektidega seotud allkirjastatud lepingute väärtus kasvanud 2008. aastal 17% 6,905 miljardi euroni, mis tähendab peaaegu kahekordset väärtuse kasvu 2004. aastaga võrreldes;

L.  arvestades, et EIP laenutegevus väljaspool ELi oli 2008. aastal geograafiliste piirkondade lõikes järgmine: Aasia ja Ladina-Ameerika 469 miljonit eurot, Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Venemaa 170 miljonit eurot, Vahemere piirkonna riigid 1,290 miljardit eurot, ühinemiseks valmistuvad riigid 3,453 miljardit eurot, AKV riigid 561 miljonit eurot ning Lõuna-Aafrika 203 miljonit eurot,

Märkused EIP 2008. aasta aruande kohta

1.  väljendab heameelt EIP 2008. aasta aruande üle ning julgustab panka jätkama oma tegevust, et arendada Euroopa majandust, edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning piirkondadevahelist ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

2.  märgib rahuloluga, et Euroopa Investeerimispank reageeris ülemaailmsele majanduskriisile kiiresti, finantseerides ise oma kapitali suurendamist ning suurendades sellega oma laenude mahtu Euroopa majanduse elavdamise kava toetuseks; palub pangal jätkata oma finantskriisi leevendamise programme, eriti nendes liikmesriikides, mis on kriisi tõttu kõvasti kannatada saanud, ning palub veelgi suurendada laenutegevust nendes riikides; eeldab, et 2009. aastal suurendab EIP rahastamine (75 000 miljonit eurot) investeeringuid reaalmajandusse kokku ligi 225 000 miljoni euro ulatuses;

3.  märgib, et finantsvahendajate kaudu VKEdele antud uute laenude maht suurenes 2008. aastal 42,4% võrra 8,1 miljardi euroni, sellest 4,7 miljardi võrra viimases kvartalis; 30 miljardit eurot on eraldatud perioodil 2008–2011 Euroopas VKEdele antavateks laenudeks;

Lissaboni lepingu mõju

4.  väljendab heameelt auditikomisjoni tugevdamise üle – selle liikmete arvu suurendati kolmelt kuuele ning talle anti ülesandeks kontrollida, kas panga tegevus vastab heale pangandustavale, ning auditeerida raamatupidamisaruandeid; rõhutab vajadust tagada, et auditikomisjoni liikmetel oleks suur pangandusjärelevalve kogemus; rõhutab siiski, et auditikomisjoni tugevdamisele peavad järgnema konkreetsed sammud, mille tulemusena hakatakse EIP üle lähitulevikus teostama korralikku pangandusjärelevalvet;

5.  palub EIP-l ja liikmesriikidel kaaluda võimalust, et lisaks liikmesriikidele hakkaks panga aktsionäriks ka Euroopa Liit (kuna EL on Lissaboni lepingu kohaselt juriidiline isik), mis parlamendi arvates aitaks tihendada koostööd EIP ja Euroopa Komisjoni vahel;

Pangandusjärelevalve

6.  märgib, et EIP osaleb alates 2009. aasta juulist koos Euroopa Keskpangaga (EKP) eurosüsteemi rahapoliitika toimingutes ning see staatus toob kaasa teatavad kohustused EKP-le Banque Centrale du Luxembourgi (BCL) kaudu aru anda, eelkõige EIP likviidsusriski juhtimise raamistiku kohta;

7.  on siiski veendunud, et on vaja Euroopa usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve süsteemi, mille alusel EIP-l tuleb järgida krediidiasutustega samu usaldatavusnormatiive ja alluda tegelikule usaldusnormatiivide täitmise järelevalvele, mis jälgib EIP finantsolukorra kvaliteeti ning tagab raamatupidamistulemuste täpse hindamise ja kutsealastest käitumisreeglitest kinnipidamise;

8.  seepärast toetab mõtet, Euroopa pangandusinspektorite komitee (CEBS) tuleks muuta suuremate volitustega Euroopa pangandusjärelevalve asutuseks, mis tegutseb Euroopa finantsjärelevalve asutuse haldusalas; soovitab, et kõik rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevad finantsinstitutsioonid ja -rühmad, sh EIP, kuuluksid Euroopa pangandusjärelevalve asutuse pädevusalasse; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha kõik jõupingutused, et uue finantsjärelevalve süsteemi saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta;

Eelarvekontroll ja haldus

9.  väljendab heameelt asjaolu üle, et pank on suutnud turgude volatiilsusest ja ebakindlusest hoolimata säilitada väga hea krediidiseisundi; väljendab samuti heameelt asjaolu üle, et pank suurendas rahastamise ülemmäära 55 miljardilt eurolt 60 miljardi euroni ning võib laenata 59,5 miljardit eurot, mis on märkimisväärselt (8,8 %) rohkem kui 2007. aastal (54,7 miljardit eurot);

10. palub EIP-l teha kõik jõupingutused, et säilitada reiting AAA, mis on hädavajalik, et tagada parimad tingimused tema antavatele laenudele;

Välismandaat ja investeerimisrahastu

11. ootab EIP välisfinantstehingute vahekokkuvõtet 30. aprilliks 2010 ning komisjoni ettepanekut võtta vastu uus otsus, millega asendatakse otsus nr 633/2009/EÜ; on seisukohal, et nii vahekokkuvõttes kui ka komisjoni uues ettepanekus tuleks võtta lisaks Michel Camdessuse juhitava juhtkomitee soovitustele arvesse ka parlamendi varasemaid soovitusi; nõuab eelkõige EIP välismandaadi puhul suuremat järjekindlust nii selles osas, mis puudutab vahendite piisavust kogu uue mandaadi perioodiks kui ka vahendite jaotamises geograafiliste piirkondade vahel;

12. rõhutab asjaolu, et EIP välistegevus peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus seatud ELi poliitika eesmärkidega; on seisukohal, et EIP kui ELi poliitikat järgiv pank peaks hoidma tasakaalu ELi naabruses asuvate eri piirkondade rahastamise osas; on seisukohal, et piirkondade puhul, kus EIP tegevus võib kattuda muude piirkondlike või rahvusvaheliste avaliku sektori poolt rahastatavate finantsinstitutsioonide tegevusega, võib vaja olla selget tööjaotust; väljendab seoses sellega heameelt Lääne-Balkani riikide investeerimisraamistiku üle; kordab siiski, et kehtiv komisjoni, EIP ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vaheline koostööleping, mis käsitleb finantstehinguid idapoolsetes naaberriikides, Venemaal ja Kesk-Aasias, tuleb läbi vaadata; väljendab seepärast heameelt asjaolu üle, et ekspertidest koosnev juhtkomitee kiitis heaks 2009. aasta märtsis vastu võetud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud EIP ja EBRD vastastikuse mõistmise parandamiseks.

13. tuletab meelde, et tegi oma 22. aprilli 2008. aasta resolutsiooni (kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta)[10] lõikes 24 ettepaneku, et heakskiidu andmise menetluse käigus esitab EIP oma aastaaruande ja selgitab investeerimisrahastu rakendamist vahetult eelarvekontrollikomisjonile; lisaks tuletab meelde, et EIP kasutab avaliku sektori vahendeid, mis on saadud Euroopa maksumaksjatelt, mitte finantsturgudelt;

14. peab jätkuvalt kahetsusväärseks, et EIP aastaaruanne investeerimisrahastu kohta sisaldab peamiselt finantsteavet ja väga vähe – kui üldse – teavet rahastatud programmide tulemuste kohta;

15. märgib, et nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[11], eelseisev läbivaatamine annab võimaluse lisada investeerimisrahastu projektid ja tulemused heakskiidu andmise menetlusse; palub komisjonil oma ettepanekut tehes pakkuda välja lahendus selle eesmärgi saavutamiseks;

Läbipaistvus ja võitlus pettuse vastu

16. märgib rahuloluga, et EIP on viimastel aastatel parlamendi soovitustest lähtudes süsteemselt meetmeid võtnud;

17. tuletab meelde, et EIP on võtnud kohustuse avalikustamispoliitika iga kolme aasta järel ametlikult läbi vaadata, ning väljendab heameelt asjaolu üle, et 2009. aasta mais käivitas EIP avalikud konsultatsioonid oma kaebuste esitamise poliitika, avalikustamispoliitika ja läbipaistvuspoliitika teemal; peab kahetsusväärseks, et avalikustamispoliitikat 2009. aastal kavakohaselt läbi ei vaadatud, ning eeldab, et EIP vaatab need kolm poliitikavaldkonda võimalikult ruttu läbi;

18. nõuab, et EIP määratleks tulevases avalikustamispoliitikas täpselt teabe mitteavaldamise tingimused, et kehtestada kõrged läbipaistvuse standardid;

19. märgib rahuloluga, et avalikest konsultatsioonidest on viimastel aastatel saanud EIP läbipaistvuspoliitika lahutamatu osa; palub EIP-l siiski pöörata rohkem tähelepanu sidusrühmade kaasamisele, andes neile selged juhised nende võimaliku osalemise kohta konsultatsioonides ja hindamistes;

20. väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP ja eelkõige selle kõrgeim järelevalveametnik pöörasid rohkem tähelepanu informaatorite kaitset käsitlevate uute eeskirjade koostamisele, mis avaldati 2009. aasta aprillis ning mis tagavad kõikidele EIP töötajatele ja teistele pangale teenust osutavatele isikutele täieliku kaitse; juhib panga tähelepanu siiski asjaolule, et EIP ei paku väljastpoolt kaebuste esitajatele kaitset kättemaksu eest, ning palub EIP-l uurida võimalusi selle puuduse kõrvaldamiseks;

21. toetab EIP nulltolerantsi poliitikat pettuse ja korruptsiooni suhtes ning palub pangal koostöös komisjoniga kiirendada petturite musta nimekirja koostamist ning välistamissüsteemi väljaarendamist ja rakendamist nende ettevõtete jaoks, keda EIP ja teised mitmepoolsed arengupangad on leidnud korruptsioonis süüdi olevat;

22. väljendab heameelt asjaolu üle, et avalikustamispoliitika on tõlgitud kõikidesse ELi keeltesse ning palub EIP-l teha kõikides ELi keeltes kättesaadavaks ka keskkonnainfo kättesaadavuse poliitika, kaebuste esitamise poliitika ja läbipaistvuspoliitika;

Maksuvabasid finantskeskusi käsitlev poliitika

23. väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP on astunud sammu edasi, vaadates läbi oma poliitika maksuvabade finantskeskuste suhtes, nii et see läheb kaugemale olemasolevast maksuparadiisi kaudu tegutsevate promootorite rahastamise keelust;

24. võtab rahuloluga teadmiseks panga uuendatud poliitika maksuvabade finantskeskuste suhtes, mis ei seisne enam üksnes praeguse maksuvabade finantskeskuste mustas nimekirjas olevate promootorite rahastamise keelu säilitamises, eelkõige EIP kehtestatud uue kohustuse, mille kohaselt tuleb kõikidel sellistes maksuvabades finantskeskustes asuvatel partneritel, mis ei ole küll maksuvabade finantskeskuste mustas nimekirjas, kuid on nõrgalt reguleeritud, asuda enne asjakohaste lepingute sõlmimist ümber riiki, mis ei ole maksuvaba finantskeskus, tagades sellega, et panga tulevase laenutegevuse ajal pärast 31. märtsi 2010 ei asu ükski EIP laenuvõtja nõrgalt reguleeritud maksuvabas finantskeskuses;

25. palub EIP-l uurida, kas uus maksuvabasid finantskeskusi käsitlev uuendatud poliitika hõlmab vahendeid, mida EIP kasutab projektidele laenude andmiseks; on lisaks seisukohal, et EIP peaks tagama, et sellistest vahenditest saadavat tulu ei saaks pärast projektide lõpetamist viia maksuparadiisidesse;

26. väljendab muret, et üldiste laenude andmise ja järelevalve maksuhalduse osas puudub läbipaistvus; tuletab meelde, et EIP peaks tagama selle, et laenusaajad ei kasuta maksuparadiise ega muid võimalusi, nagu siirdehindade kuritarvitamine, mis võivad viia maksudest kõrvalehoidumiseni; kutsub Euroopa Investeerimispanka sellega seoses üles nõudma, et finantsvahendajad avalikustaksid neile antud üldiste ja raamlaenude kasutamise, sealhulgas annaksid aru oma tegevusest igas konkreetses riigis, kus nad tegutsevad;

27. tervitab EIP grupi tegevusaruannet ja ettevõtte vastutuse aruannet, milles kajastatakse meetmeid, mida on võetud, et saavutada panga strateegilised eesmärgid, mis täiendavad ja tugevdavad ELi poliitilisi eesmärke;

Strateegia ja eesmärgid

28. väljendab heameelt EIP 2009.–2011. aasta tegevuskava üle, milles pank on märkimisväärselt suurendanud oma tegevuse eesmärke 2008.–2010. aasta tegevuskavaga võrreldes;

29. rõhutab, et EIP peab mängima olulist rolli EL 2020 eesmärkide saavutamises; seepärast palub pangal hoolt kanda, et tema laenud toetaksid strateegia eesmärkide saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi;

30. märgib, et EIP peamised eesmärgid on majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning lähenemine, eelkõige ELi ühtekuuluvuspoliitika lähenemissammas;

31. tunnustab EIPd, et see on omapoolse panusena lähenemiseesmärgi täitmisse andnud lähenemisprojektidele laenu 21 miljardit eurot, mis moodustab 41% EIP laenude kogumahust ELis;

32. rõhutab lisandväärtust, mida annavad komisjoniga koostöös võetud meetmed ning panga strateegia pakkuda struktuurifondide sekkumismeetmetele lisatuge ja aidata nende meetmete mõju suurendada;

33. nõuab ELi toetuste ja EIP rahastamisvahendite kombineeritud kasutamise tõhustamist eelkõige ühtekuuluvuspiirkondades, kus omavahendite hankimine on eriti raske, et toetada ühtekuuluvust ja hoida ära veelgi sügavam majandusseisak kriisi tõttu kõige rohkem kannatanud riikides;

34. nõuab, et tulevastes EIP aruannetes oleks üksikasjalikult välja toodud suured laenud, mis täiendavad Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusi piirkondadele, kus rakendatakse uudse tehnoloogiaga programme või programme, mis on seotud taastuva või puhta energia varustusega;

35. rõhutab EIP suurt rolli VKEde toetamises finantskriisi ajal, arvestades, et VKEd moodustavad 99% ELi ettevõtetest ja annavad tööd rohkem kui 100 miljonile inimesele ning on seega Euroopa majanduse mootor;

36. tunnistab süsteemi sissekodeeritud võimendusefekti, mis tähendab, et finantsvahendajad peavad laenama VKEdele vähemalt kaks korda suurema summa, kui EIP on neile laenanud, ning et uus VKEdele laenamise algatus parandab VKEde jaoks finantstingimusi; palub EIP-l lisada tulevasse tegevusaruandesse üksikasjad nende laenude kasutamise tõhususe kohta, tagamaks, et osa kasust, mida nad EIP rahastamisest saavad, kandub asjakohasel viisil üle VKEdele, ning samuti selleks, et rahaliste vahendite päritolu oleks selge;

37. märgib sellega seoses, et perioodiks 2008–2011 on EIP aktsionäride taotlusel VKEdele antavate laenude jaoks eraldatud 30 miljardit eurot ja et pool sellest summast anti välja aastatel 2008−2009; rõhutab tõhustatud järelevalve tähtsust tagamaks seda, et rahastajad ei jätaks EIP antud krediiti endale oma bilansi stabiliseerimise eesmärgil;

38. arvestades, et majanduskriis ei ole veel möödas ning töötuse kasv jätkub, kutsub EIPd võtma VKEde suhtes kohaldatavas laenupoliitikas julgemalt riske, seadmata ohtu oma AAA reitingut; teeb ettepaneku, et EIP kohandaks 2006. aasta riskikapitaliga seotud mandaati Euroopa Investeerimisfondile, et võtta paremini arvesse praegust majanduslikku ebastabiilsust ja vajadust parandada VKEde juurdepääsu kapitalile suurema riskiga projektide jaoks; nõuab, et EIP praegust 20 miljoni euro suurust osalust programmis JASMINE vähemalt kahekordistataks;

39. tuletab meelde Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsiooni (Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 2007. aasta aastaaruannete kohta)[12] lõiget 8, milles nõutakse tungivalt, et „EIP teostaks tõhusamat järelevalvet VKEde toetamiseks mõeldud üldiste laenude olemuse ja lõppsihtkoha üle ning muudaks need läbipaistvamaks”; palub EIP-l teha laenude andmine finantsvahendajate kaudu veelgi läbipaistvamaks ning kehtestada selged rahastamistingimused finantsvahendajatele ja laenamise tõhususe kriteeriumid;

40. palub EIP-l ühtlustada lähenemiseesmärgi piirkondades laenude andmist VKEdele struktuurifondide eraldistega ning tagada eri liiki VKEde tasakaalustatud toetus;

41. nõuab tungivalt, et EIP teostaks tõhusamat järelevalvet VKEde toetamiseks mõeldud üldiste laenude olemuse ja lõppsihtkoha üle ning muudaks need läbipaistvamaks; teeb ettepaneku koostada EIP laenutegevuse kordistavat mõju peegeldav tulemustabel;

42. palub EIP-l aastaaruannete jaoks, kus kajastatakse struktuurifondide meetmeid täiendavate rahaliste vahendite kasutamist, välja töötada üksikasjalikum ja metoodiliselt paremini ühtlustatud analüüs; sellega seoses võiks pank Euroopa Parlamendile selgitada, kuidas toimib riskijagamisrahastu, mille pank koos komisjoniga asutas; on seisukohal, et eriti oluline on rahastu, millest eraldatakse vahendeid teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames, ja struktuurifondide vastastikune mõju;

43. märgib, et EIP aastaaruande kohaselt lõppes JEREMIE (Euroopa ühine rahastamisskeem väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) hindamisetapp 2008. aastal; peab kahetsusväärseks, et aruanne ei sisalda hindamise tulemusi;

44. palub EIP-l lisada oma järgmisesse aastaaruandesse üksikasjad kahe 2009. aasta poliitika – JASMINE’i (ühismeede mikrokrediidiga tegelevate asutuste toetamiseks Euroopas) ning Mezzanine kasvurahastu rakendamise – esimeste saavutuste kohta;

45. palub EIP-l püüda igati lihtsustada teatavates projektides sisalduvaid keerukaid ja bürokraatlikke regulatsioone, et teha projektide rahastamine kiiremaks ja tõhusamaks, võttes eriti arvesse ülemaailmset kriisi;

46. rõhutab, et Euroopa makropiirkondade uute programmide edukus sõltub eelkõige piirkondlikku mõju avaldavate tegevuste kooskõlastamisest kõikides poliitikavaldkondades ning makropiirkondade rahastamisele pikaajalise lahenduse leidmisest; nõuab seetõttu, et pank kaaluks sel eesmärgil võimalust EIP ja Euroopa Investeerimisfondi poolseks rahastamiseks lisaks ELi rahastamisele järgmisel, 2014. aastal algaval finantsplaneerimise perioodil;

47. palub EIP-l teha kõik endast oleneva, et vältida Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) töö dubleerimist väljaspool ELi; kordab oma eespool nimetatud 25. märtsi 2009. aasta resolutsiooni lõikes 28 antud soovitusi, et saavutada EIP ja EBRD vahel paremini struktureeritud koostöö nendes riikides, kus mõlemad tegutsevad;

o

o        o

48. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

  • [1]     ELT L 255, 26.9.2009, lk 98.
  • [2]     Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0185.
  • [3]     ELT C 259 E 29.10.2009, lk 14.
  • [4]     ELT L 414, 30.12.2006, lk 95.
  • [5]     Kohtuasi C-155/07, Euroopa Parlament vs. Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Kohtu lahendites veel avaldamata.
  • [6]     ELT C 332, 30.12.2006, lk 45.
  • [7]     Kohtuasi C-15/00, Euroopa Ühenduste Komisjon vs Euroopa Investeerimispank, (2003) EKL I-7281.
  • [8]     Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõige 3.
  • [9]     Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0053.
  • [10]  ELT L 88, 31.3.2009, lk 253.
  • [11]  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
  • [12]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0185.

SELETUSKIRI

1958. aastal Rooma lepinguga asutatud Euroopa Investeerimispank tähistas 2008. aastal 50. sünnipäeva. Euroopa Liidu pikaajaliste laenude andjana laenab EIP raha avalikule ja erasektorile (hinnaga, mis on lähedane laenamise kuludele) Euroopale huvi pakkuvate projektide teostamiseks, kasutades selleks finantsturge ja omavahendeid. Panga põhieesmärk on toetada ELi liikmesriikide integratsiooni, tasakaalustatud ja säästvat arengut ning majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

EIP püüdleb tihedas koostöös ELi institutsioonidega ühenduse eesmärkide poole. Eelkõige teeb pank regulaarselt koostööd Euroopa Parlamendi komisjonide ning majandus- ja rahandusministrite nõukoguga. Euroopa Parlament on esitanud ekspertarvamuse panga tegevusaruande kohta alates 1999. aastast. EIP finantstegevuse kontroll kuulub eelarvekontrollikomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni pädevusse. Need komisjonid on selle kohta omakorda alates 2006. aastast raporti esitanud. Seoses Euroopa Parlamendi ja EIP suhetega soovib raportöör rõhutada, et EIP on olnud käesoleva raporti koostamise käigus äärmiselt koostööaldis.

2008. aastal seisid panga ees suuremad väljakutsed kui varasematel aastatel, sest ülemaailmne majanduskriis jõudis ka Euroopa Liidu liikmesriikidesse. 2008. ja 2009. aasta majanduskriis on suurim majanduslangus pärast 1930. aastate kriisi. Kriisi käivitas USA riskantsete hüpoteeklaenude kriis, mis sai alguse kinnisvara- ja pangandussektorist 2006. aasta lõpus ning tõi kaasa suured finantsprobleemid majanduses ja finantsturgudel Euroopast Aasiani. Ka kõik Euroopa Liidu liikmesriigid seisavad silmitsi suurte probleemidega ning nii liikmesriigid kui ka EL ise on võtnud olulisi meetmeid finantsstabiilsuse tagamiseks. Valitsuste ja keskpankade finantskriisi leevendamise kavad olid enamikus riikides sarnased (fiskaalstiimulid, maksude vähendamine, valitsussektori kulude suurendamine, raha hulga suurendamine, institutsioonide päästmine). Riiklike stiimulite kõrval koostas ka EL Euroopa majanduse taastamise kava. EIP-l on selles kavas oluline roll, eriti seoses VKEde rahastamise suurendamise, taastuvenergia ja keskkonnasäästliku transpordiga.

EIP pidi ülemaailmsele kriisile kiiresti reageerima, võttes arvesse likviidsusprobleeme, karmistunud laenutingimusi (nii avalikus kui erasektoris, mis raskendab eriti just VKEde rahastamist), kapitalipiiranguid ja usalduse langust finantsturgude suhtes.

EIP põhiroll kriisijuhtimises on majanduse rahapakkumise suurendamine väga soodsatel tingimustel. EIP on kriisi tõttu märkimisväärselt suurendanud oma tegevuse eesmärke võrreldes 2008.–2010. aasta tegevuskavaga. Pank suurendas allkirjastatud laenulepingute kogumahu eesmärki 2009. aastaks u 39% (18,6 miljardit eurot), 2010. aastaks 42% (19,9 miljardit eurot) ja 2011. aastaks 34% (16,4 miljardit eurot) võrreldes 2007. aasta kriisieelsete tasemetega. Ettevõtete aitamiseks ja majanduse taastumise kiirendamiseks suurendas EIP 2008. aasta viimases kvartalis laenude mahtu: allkirjastatud lepingute kogumaht ulatus 57 miljardi euroni, mis on 21% rohkem kui 2007. aastal; väljamakseid tehti 10 miljardi euro võrra kavandatust enam; VKEdele antud laenude maht kasvas 2007. aastaga võrreldes 42%. Lisaks sellele arendas pank välja uued riskijagamise rahastamisvahendid, tugevdas riskijagamise korda, lihtsustas laenumenetlusi ning kiirendas projektide rakendamist liikmesriikides ja sektorites, mis kriisi tõttu kõige enam kannatasid.

Võimet kiiresti reageerida parandas ka otsus, millega aktsionärid tõid ettepoole algselt 2010. aastaks kavandatud kapitali suurendamise. EIP kapital suurenes kooskõlas Lissaboni strateegiaga 67 miljardi euro võrra 232 miljardi euroni.

Lisaks EIP 2008. aasta tegevuse analüüsimisele pidas raportöör väga oluliseks uurida lähemalt EIP tulevikku mõjutavaid erinevaid arenguid. Üks neist on kindlasti Lissaboni lepingu jõustumine, mis tõi pangale kaasa mõningad institutsioonilised muudatused. Raportöör on rõhutanud panga auditeerimisega seotud positiivseid arenguid, juhtides siiski tähelepanu vajadusele leida pikaajaline lahendus korraliku Euroopa pangandusjärelevalvesüsteemi jaoks.

Teine Lissaboni lepingust lähtuv uuendus on EIP ja Euroopa Liidu vahelise suhte muutumine ning selles osas tegi raportöör kaugeleulatuvaid ettepanekuid, nagu see, et Euroopa Liit võiks omandada osaluse EIPs.

Pangandusjärelevalve osas on endiselt vajadus Euroopa usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve süsteemi järele, mis annaks selged üldised usaldatavusnormatiivid ka EIP tegevuse jaoks. Seepärast rõhutas raportöör vajadust pädeva Euroopa pangandusjärelevalve asutuse järele, mis tegutseks Euroopa finantsjärelevalve asutuse haldusalas, lisades, et nii EIP kui ka teised rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevad finantsinstitutsioonid peaksid kuuluma selle pädevusse. Raportis märgitakse, et ka Euroopa Komisjonil on sobiva lahenduse leidmises oma roll.

Läbipaistvus ja pettusevastane poliitika on Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni jaoks esmatähtsad teemad, mistõttu raportöör esitas nende kohta selle aasta raportis üksikasjalikud märkused. Kahtlemata võib väita, et EIP on seni teinud selgeid jõupingutusi, et parlamendi soovitusi arvesse võtta.

Olulisemad teemad, nagu nulltolerants pettuse suhtes, informaatorite kaitse ja avalikud konsultatsioonid, on EIP pangandustegevuses ja meetmetes laialdaselt esindatud. Raportöör soovis siiski nimetada mõned valdkonnad, kus läbipaistvust ja juurdepääsu teabele saaks parandada, nt avalikustamispoliitika. Selleks, et hõlbustada panga tegevust käsitleva avaliku teabe levitamist, on soovitav parandada EIP tähtsamate poliitikadokumentide, mehhanismide ja eeskirjade kättesaadavust kõikides ELi keeltes.

Maksuvabasid finantskeskusi käsitlev poliitika on samuti maksumaksjate raha asjakohase ja tulemusliku kasutamise seisukohast väga oluline poliitikavaldkond – see on eelarvekontrollikomisjoni liikmete selge seisukoht. Seetõttu on raportöör lisanud ettepanekud vahendite maksuparadiisidesse suunamise tõkestamise kohta, millega tagatakse tulemuslikkus ja tõhusus ka selles valdkonnas.

EIP strateegilisi kavu ja eesmärke analüüsides rõhutas raportöör, et EIP mängib olulist rolli VKEde, taastuvenergia ja säästva transpordi rahastamises, nagu eespool öeldud. Finantskriisi ajal pööratakse eritähelepanu ettevõtetele, säästvale ja usaldusväärsele energiale ning kliimamuutuse leevendamisele, nt ELi lähenemiseesmärgi piirkondade investeeringutele. Seetõttu suureneb laenamine (finantsvahendajate kaudu) VKEdele järgmise kahe aasta jooksul veel 2,5 miljardi euro võrra aastas, laenamine energeetika- ja kliimamuutuse vastu võitlemise projektidele 6 miljardi euro võrra ning lähenemiseesmärgile 2,5 miljardi euro võrra. Raportöör võtab teadmiseks, et VKEdele antud laenude maht on 2008. aastal juba suurenenud 42% 8,1 miljardi euroni ning EIP aktsionäride taotlusel on 30 miljardit eurot eraldatud VKEde laenudeks perioodil 2008–2011. Raportis rõhutatakse nende meetmete soodsat mõju, kuid nõutakse samal ajal keeruka asjaajamise lihtsustamist ning VKEde toetusprogrammide tegeliku mõju põhjalikku ja üksikasjalikku hindamist.

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (25.2.2010)

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Investeerimispanga 2008. aasta aruande kohta
(2009/2166(INI))

Arvamuse koostaja: Enikő Győri

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

– arvestades, et Euroopa Investeerimispanga laenudest moodustavad kuni 23% vahendajatele antud üldised laenud;

1.  tunnistab asjaolu, et Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupp reageeris majanduskriisile kiiresti ja õigeaegselt, finantseerides ise oma kapitali suurendamist ning suurendades sellega oma laenude mahtu Euroopa majanduse elavdamise kava toetuseks; rõhutab, et 2008. aasta lõpus võetud meetmed andsid reaalmajandusele 2009. ja 2010. aastal täiendavat rahalist tuge 15 000 euro ulatuses aastas; eeldab, et 2009. aastal suurendab EIP rahastamine (75 000 miljonit eurot) investeeringuid reaalmajandusse kokku ligi 225 000 miljoni euro ulatuses;

2.  tervitab asjaolu, et EIP on oma prioriteedid kriisile reageerimiseks ümber vaadanud ning pöörab rohkem tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE) antavatele laenudele; arvestades, et majanduskriis ei ole veel möödas ning töötuse kasv jätkub; kutsub EIPd võtma VKEde suhtes kohaldatavas laenupoliitikas julgemalt riske, seadmata ohtu oma AAA reitingut; teeb ettepaneku, et EIP kohandaks 2006. aasta riskikapitaliga seotud mandaati Euroopa Investeerimisfondile, et võtta paremini arvesse praegust majanduslikku ebastabiilsust ja vajadust parandada VKEde juurdepääsu kapitalile suurema riskiga projektide jaoks; nõuab, et EIP praegust 20 miljoni euro suurust osalust programmis Jasmine vähemalt kahekordistataks;

3.  väljendab heameelt EIP pingutuste üle oma sotsiaal- ja keskkonnapoliitika valdkonnas; rõhutab siiski, et EIP kõikide projektide laenude järelevalvemehhanisme tuleb endiselt tõhustada, eriti seoses ELi keskkonna- ja sotsiaalsete standarditega; kutsub sellega seoses Euroopa Investeerimispanka üles seadma oma suurimaks prioriteediks siduvate ja toimivate kaitsemeetmete arendamise, et kindlustada kõrgetasemelised sotsiaalsed ja keskkonnastandardid;

4.  väljendab seoses keskkonna- ja sotsiaalsete standarditega muret asjaolu pärast, et EIP tegevuse hindamise üksus viib tagantjärele hindamisi läbi ainult piiratud arvu projektide puhul ja EIP annab kogu vastutuse keskkonna- ja sotsiaalsete standardite järgimise eest rahastatavate projektide elluviijatele;

5.  võtab teadmiseks ajakohastatud nimekirja pankade kohta, kes vahendavad EIP laene VKEdele; tervitab asjaolu, et nimetatud pankadel on lepinguline kohustus laenata VKEdele vähemalt kaks korda nii palju, kui nad ise EIP käest laenuks saavad, mistõttu osa kasust, mida nad EIP rahastamisest saavad, kandub asjakohasel viisil üle VKEdele, ning samuti selleks, et rahaliste vahendite päritolu oleks selge; on seisukohal, et praegu lepingu kohaselt kehtiv 20 baaspunkti suurune ülekanduva kasu määr on üsna madal ja seda tuleks tõsta; ootab EIP hinnangut selle kohta, kui tõhusalt need pangad on EIP laene VKEdele edasi laenanud ja ettepanekuid, kuidas parandada kontrolli;

6.  väljendab muret, et üldiste laenude andmise ja järelevalve maksuhalduse osas puudub läbipaistvus; tuletab meelde, et EIP peaks tagama selle, et laenusaajad ei kasuta maksuparadiise ega muid viise, mis võivad viia maksudest kõrvalehoidumiseni, näiteks siirdehindade kuritarvitamine; kutsub Euroopa Investeerimispanka sellega seoses üles nõudma, et finantsvahendajad avalikustaksid neile antud üldiste ja raamlaenude kasutamise, sealhulgas annaksid aru oma tegevusest igas konkreetses riigis, kus nad tegutsevad;

7.  nõuab tungivalt, et EIP teostaks tõhusamat järelevalvet VKEde toetamiseks mõeldud üldiste laenude olemuse ja lõppsihtkoha üle ning muudaks need läbipaistvamaks; laiemas mõttes palub EIP-l esitada igal aastal aruanne VKEdele antud laenude kohta, mis sisaldaks hinnangut nimetatud laenude kättesaadavuse ja tulemuslikkuse kohta;

8.  teeb ettepaneku koostada EIP laenutegevuse kordistavat mõju peegeldav tulemustabel;

9.  nõuab ELi toetuste ja EIP rahastamisvahendite kombineeritud kasutamise tõhustamist eelkõige ühtekuuluvuspiirkondades, kus omavahendite hankimine on eriti raske, et toetada ühtekuuluvust ja hoida ära veelgi sügavam majandusseisak kriisi tõttu kõige rohkem kannatanud riikides;

10. rõhutab asjaolu, et EIP välistegevus peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus seatud ELi poliitika eesmärkidega; on seisukohal, et EIP kui ELi poliitikat järgiv pank peaks hoidma tasakaalu ELi naabruses asuvate erinevate piirkondade rahastamise osas; on seisukohal, et piirkondade puhul, kus EIP tegevus võib kattuda muude piirkondlike või rahvusvaheliste avaliku sektori poolt rahastatavate finantsinstitutsioonide tegevusega, võib vaja olla selget tööjaotust; väljendab seoses sellega heameelt Lääne-Balkani riikide investeerimisraamistiku üle; kordab siiski, et kehtiv komisjoni, EIP ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vaheline koostööleping, mis käsitleb finantstehinguid idapoolsetes naaberriikides, Venemaal ja Kesk-Aasias, tuleb läbi vaadata; väljendab seega heameelt asjaolu üle, et ekspertidest koosnev juhtkomitee kiitis heaks 2009. aasta märtsis vastu võetud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud EIP ja EBRD vastastikuse mõistmise parandamiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.2.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

0

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Elisa Ferreira, Vicky Ford, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Enikő Győri, Liem Hoang Ngoc, Othmar Karas, Jürgen Klute, Werner Langen, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Arlene McCarthy, Sławomir Witold Nitras, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Thijs Berman, Sophie Briard Auconie, David Casa, Ashley Fox, Sophia in ‘t Veld, Philippe Lamberts, Gay Mitchell, Werner Schulz

regionaalarengukomisjonI ARVAMUS (1.2.2010)

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Investeerimispanga 2008. aasta aruande kohta
(2009/2166(INI))

Arvamuse koostaja: Constanze Angela Krehl

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tervitab huviga EIP grupi 2008. aasta aruannet ning eelkõige tegevusaruannet ja ettevõtte vastutuse aruannet, milles kajastatakse meetmeid, mida on võetud, et saavutada panga strateegilised eesmärgid, mis täiendavad ja tugevdavad ELi poliitilisi eesmärke;

2.  tunnustab EIP kapitali adekvaatsuse kõrget määra ja kiidab panga lisatasude süsteemi; arvestades hiljutist kriisi kogu pangandussektoris, on arvamusel, et EIP võiks olla selles sektoris haldustava osas eeskujuks;

3.  märgib, et EIP peamised eesmärgid on majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning lähenemine, eelkõige ELi ühtekuuluvuspoliitika lähenemissammas;

4.  tunnustab EIPd, et see on omapoolse panusena lähenemiseesmärgi täitmisse andnud lähenemisprojektidele laenu 21 miljardit eurot, mis moodustab 41% EIP laenude kogumahust ELis;

5.  rõhutab lisandväärtust, mida annavad komisjoniga koostöös võetud meetmed ning panga strateegia pakkuda struktuurifondide sekkumismeetmetele lisatuge ja aidata nende meetmete mõju suurendada;

6.  palub EIP-l aastaaruannete jaoks, kus kajastatakse struktuurifondide meetmeid täiendavate rahaliste vahendite kasutamist, välja töötada üksikasjalikum ja metoodiliselt paremini ühtlustatud analüüs; sellega seoses võiks pank Euroopa Parlamendile selgitada, kuidas toimib riskijagamisrahastu, mille pank koos komisjoniga algatas; eriti oluline on rahastu, millest eraldatakse vahendeid teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames, ja struktuurifondide vastastikune mõju;

7.  nõuab, et tulevastes EIP aruannetes oleks üksikasjalikult välja toodud suured laenud, mis täiendavad Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusi piirkondadele, kus rakendatakse uudse tehnoloogiaga programme või programme, mis on seotud taastuva või puhta energia varustusega;

8.   tunnustab EIP olulist rolli väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisel finantskriisi ajal; märgib sellega seoses, et perioodiks 2008–2011 on EIP aktsionäride taotlusel VKEdele antavate laenude jaoks eraldatud 30 miljardit eurot ja et pool sellest summast anti välja aastatel 2008−2009; tunnustab süsteemi sissekodeeritud võimendavat mõju, mis tuleneb asjaolust, et iga euro kohta, mis EIP oma finantspartnerile laenab, peab finantspartner tõendama, et ta on andnud VKEdele krediiti kaks eurot; rõhutab siiski tõhustatud järelevalve tähtsust tagamaks seda, et finantspartnerid ei kasutaks EIP antud krediiti oma bilansi stabiliseerimiseks;

9.   tuletab meelde Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsiooni (Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 2007. aasta aastaaruannete kohta[1]) lõiget 8, milles nõutakse tungivalt, et „EIP teostaks tõhusamat järelevalvet VKEde toetamiseks mõeldud üldiste laenude olemuse ja lõppsihtkoha üle ning muudaks need läbipaistvamaks”; palub EIP-l teha laenude andmine finantsvahendajate kaudu veelgi läbipaistvamaks ning kehtestada selged rahastamistingimused finantsvahendajatele ja laenamise tõhususe kriteeriumid; palub EIP-l lisaks esitada igal aastal aruanne VKEdele antud laenude kohta, mis sisaldaks hinnangut nimetatud laenude kättesaadavusele ja tõhususele;

10. palub EIP-l ühtlustada lähenemiseesmärgi piirkondades laenude andmist VKEdele struktuurifondide eraldistega ning tagada eri liiki VKEde tasakaalustatud toetus.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

25.1.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Charalampos Angourakis, Jean-Paul Besset, Victor Boştinaru, Sophie Briard Auconie, Zuzana Brzobohatá, John Bufton, Alain Cadec, Salvatore Caronna, Ricardo Cortés Lastra, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Elie Hoarau, Seán Kelly, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Ramona Nicole Mănescu, Riikka Manner, Iosif Matula, Miroslav Mikolášik, Franz Obermayr, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Markus Pieper, Nuno Teixeira, Michael Theurer, Viktor Uspaskich, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Vasilica Viorica Dăncilă, Karima Delli, Ivars Godmanis, Karin Kadenbach, Veronica Lope Fontagné, Elisabeth Schroedter, Richard Seeber, Patrice Tirolien, Sabine Verheyen, Iuliu Winkler

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.3.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Andrea Cozzolino, Luigi de Magistris, Tamás Deutsch, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Ville Itälä, Cătălin Sorin Ivan, Bogusław Liberadzki, Monica Luisa Macovei, Jan Olbrycht, Georgios Stavrakakis, Søren Bo Søndergaard

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Christofer Fjellner, Edit Herczog, Monika Hohlmeier

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Csaba Sógor