RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ
25.3.2010 - (KOM(2009)0011 – C6‑0030/2009 – 2009/0005(COD)) - ***I
Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Dirk Sterckx
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ
(KOM(2009)0011 – C6‑0030/2009 – 2009/0005(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0011);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0030/2009);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule Lissaboni lepingu jõustumise mõju kohta käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele (KOM(2009)0665);
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 100 lõiget 2;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55;
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7‑0064/2010),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(2) Teabe esitamine sadamatesse sisenemisel ja neist väljumisel, nagu on kehtestatud nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiiviga 95/21/EÜ laevaohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamise kohta ühenduse sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiviga 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiviga 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), ning vajaduse korral Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1960. aastal vastu võetud rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo koodeksiga koos selle vastu võetud ja jõustunud muudatustega, langeb kokku FAL vormiga nõutava teabega. Kui andmed on saadaval, ei ole vaja osutatud vormide esitamist nõuda. |
(2) Teabe esitamine sadamatesse sisenemisel ja neist väljumisel, nagu on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiviga 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiviga 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), ning vajaduse korral Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1960. aastal vastu võetud rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo koodeksiga koos selle vastu võetud ja jõustunud muudatustega, langeb kokku FAL vormiga nõutava teabega. Kui andmed on saadaval, ei ole vaja osutatud vormide esitamist nõuda. |
|
____________ |
|
1 ELT L 131, 28.5.2009, lk 57. |
Selgitus | |
Selle muudatusettepanekuga ajakohastatakse põhjendust, et kaasata sellesse pärast komisjoni ettepanekut vastu võetud õigusakt. | |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2 a) Pidades silmas meretranspordi ülemaailmset iseloomu, tuleb edukaks lihtsustamiseks võtta liidu õigusaktides arvesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni nõudeid. |
Selgitus | |
Meretransport toimub ülemaailmses ulatuses. Euroopa laevad külastavad tihti kolmandate riikide sadamaid. Kõnealuse direktiivi koostamisel tuleb seetõttu arvestada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kehtestatud nõuetega. | |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2 b) Euroopa piirideta meretranspordiruumi saavutamiseks on vajalik pädevate asutuste tihe koostöö tolliteenuste, piiripolitsei, Europoli, tervishoiu ja transpordi alal. Asjaolud, mis liidu meretransporti nendes valdkondades piiravad, tuleks võimaluse korral kaotada samaaegselt. Pidades silmas edasist lihtsustamist ja ühtlustamist, tuleb Euroopa Komisjoni kolmel vastutaval peadirektoraadil teha sel eesmärgil Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomiseks tihedat koostööd. |
Selgitus | |
Käesolev ettepanek direktiivi vastuvõtmiseks on osa suuremast tervikust. Euroopa piirideta meretranspordiruumi saavutamiseks on tähtis eri pädevate asutuste hea koostöö ning erinevate lihtsustamissüsteemide samaaegne kohaldamine, et Euroopa piirideta meretranspordiruum saaks tõhusalt toimida. | |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2 c) Komisjonil tuleks koguda andmeid ja esitada statistikat selle kohta, kui palju laevu liiklevad ainult liidu piirides ning kui palju laevu külastavad kolmandate riikide sadamaid või vabatsoone, kuna praegu selline statistika puudub. |
Selgitus | |
Puudub statistika selle kohta, kui palju laevu külastavad ainult ELi sadamaid ja kui palju laevu käivad kolmandate riikide sadamates. Kuid ometi pakuksid sellised arvud suurt huvi. Seetõttu kutsub raportöör komisjoni üles neid arve koguma ja sellekohast statistikat koostama. | |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 d (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2 d) Komisjonil tuleks teha ühenduse tolliseadustikku muudatus, mis võimaldaks laevandusettevõtjatel saada kergemini ja tõhusamalt loa saanud laevaliinide regulaarteenuste osutaja staatuse, nagu osutatakse komisjoni teatises, mille eesmärk on luua Euroopa piirideta meretranspordiruum1. Samuti tuleks haldusformaalsustest vabastada mitte ainult lähtuvalt laeva lähte- ja/või sihtsadamast, vaid ka selle lastist. Sel eesmärgil tuleks kasutusele võtta ka loa saanud ettevõtja ja loa saanud kaubasaatja mõisted. |
|
____________ |
|
1KOM(2009)0010 lõplik. |
Selgitus | |
Ainult ELi sadamaid külastavate laevade suhtes peaks kehtima võimalikult vähe haldusformaalsusi. Võrdluseks võib tuua ELi-sisese kaupade autoveo, mis toimib ilma täiendava kontrollita väga ladusalt. Rannikutranspordi soodustamiseks peaks tolliseadustikku sisse viima muudatused, et teha loa saanud laevaliinide regulaarteenuste mõiste paindlikumaks. Komisjon juba tegeleb sellega. Seetõttu nõuab raportöör lubatud muutuste kiiret rakendamist. | |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Üldjuhul tuleks kõikide teavitusformaalsuste puhul võtta elektroonilised andmeedastusvahendid kasutusele nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 15. veebruariks 2013. |
(3) Üldjuhul tuleks kõikide teavitusformaalsuste puhul võtta elektroonilised andmeedastusvahendid kasutusele nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 15. veebruariks 2013. Kuna kõnealuste andmete edastamine moodustab ahela, mis ulatub kasutajast SafeSeaNetini, peaksid kõik infosüsteemid olema tehniliselt koostalitlusvõimelised samaks tähtajaks, et saavutada Euroopa piirideta meretranspordiruumi tõrgeteta toimimine. |
Selgitus | |
Praegu takistavad meretranspordi ladusat toimimist ikka veel selle kohta kehtestatud haldusformaalsused. Seetõttu tuleks elektroonilised süsteemid kasutusele võtta võimalikult kiiresti. Viimane tähtaeg nende süsteemide kasutusele võtmiseks peaks olema 15. veebruar 2013, mis on ka paberivaba tolliliidu loomise tähtaeg (otsus 70/2008/EÜ). Andmevahetussüsteemi üks eeltingimusi on elektrooniliste vahendite kasutamine andmete edastamiseks. Teabe edastamisest e-postiga ei piisa ning sellest ei ole ka kasu, kui infosüsteemid ei ole tehniliselt koostalitlusvõimelised. Koostalitlusvõime on halduse tõelise lihtsustamise eeltingimus. | |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4 a) Elektroonilisest andmeedastusest on võimalik saada täit kasu ainult siis, kui SafeSeaNeti, e-tolli ning andmete sisestamiseks ja päringute tegemiseks mõeldud elektrooniliste süsteemide vahel toimub ladus ja tõhus andmeside. Sel eesmärgil tuleks halduskoormuse piiramiseks kõigepealt kasutada olemasolevaid standardeid. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4 b) SafeSeaNetile ja kõnealustele süsteemidele juurdepääs tuleks reguleerida, et kaitsta äri- ja konfidentsiaalset teavet, ilma et see piiraks äriandmete kaitse suhtes kohaldatava õiguse kohaldamist ning seoses isikuandmetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)2 kohaldamist. |
|
Nende süsteemide kasutuselevõtt ei tohiks põhjustada olukorda, kus turul osalevatele ettevõtjatele kuuluvat majanduslikult tundlikku teavet kontrollimatult töödeldakse. Vaja on usaldusväärset juurdepääsu kontrollisüsteemi, sealhulgas kohustus esitada üksikasjalikud põhjendused. |
|
1 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. |
|
2 EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7 a) Siseriiklikud keelenõuded takistavad tihti rannikulaevanduse võrgustiku arenemist. SOLASe konventsiooni V peatüki eeskirja 14 lõige 4 tuleks säilitada, kuna liikmesriigid on SOLASe konventsiooni osalised. Nimetatud eeskirjas sätestatakse inglise keele kasutamine töökeelena. |
Selgitus | |
Ühise keele kasutamine tooks Euroopa meretranspordile kahtlemata kasu. See aitaks kaasa ladusamale suhtlemisele ning aitaks vähendada segadust ja haldusalaseid viivitusi. | |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7 b) Lootsitasõidu loa andmiseks on vaja selget õiguslikku raamistikku. Liikmesriigid peaksid võimaluste piires kohaldama ühiseid tingimusi, mis on asjakohased, läbipaistvad ja proportsionaalsed. |
Selgitus | |
Liikmesriigid õigustavad oma otsuseid lootsitasõidu loa andmise kohta liiga tihti protektsionistlike põhjustega. See häirib siseturu toimimist ja ei ole seetõttu vastuvõetav; raportöör tahab sellega seoses rõhutada, kui tähtis on üheselt mõistetav õiguslik raamistik. | |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(8) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Põhjendused tuleb viia kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290. | |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(9) Komisjonile tuleks anda volitused muuta käesoleva direktiivi lisasid niivõrd, kuivõrd sellega ei laiendata käesoleva direktiivi reguleerimisala. Kuna tegemist on üldmeetmetega, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid ning direktiivi vähem oluliste sätetega täiendada, tuleb muudatused vastu võtta vastavalt otsuse nr 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
(9) Komisjonile tuleks anda volitused võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses käesoleva direktiivi lisade ja mõistega artikli 3 punktis e a. |
Selgitus | |
Käesolev muudatusettepanek on osa paketist, mille eesmärk on kohandada komisjoni ettepanekut, mis on tehtud Nice'i lepingu alusel, mille raames nn komiteemenetlust reguleeriti ülalmainitud otsusega, Lissaboni lepingu artikli 290 uute delegeeritud õigusakte käsitlevate sätetega. Artiklis sätestatakse, et seadusandlikes aktides määratakse selgesõnaliselt kindlaks volituste delegeerimise eesmärgid, sisu, ulatus ja kestus. | |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9 a) Komisjon peaks kaaluma, millises ulatuses tuleks käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt haldusformaalsuste lihtsustamist ELi sadamatesse sisenevate ja/või sealt väljuvatele laevade jaoks, laiendada nendest sadamatest sisemaa poole jäävatele aladele, eriti jõetranspordi suhtes, et kiirendada ja muuta ladusamaks meretranspordi liikumine sisemaa suunas ning lõplikult lahendada meresadamates ja nende ümbruses tekkivate ummikute probleem.
|
Selgitus | |
Raportöör leiab, et laevade teavitusformaalsuste lihtsustamine ei tohiks piirduda ainult meresadamatega. Peaks olema võimalik muuta ka nendest sadamatest sisemaa poole suunduvate ühenduste toimimine ladusamaks. Seetõttu teeb raportöör komisjonile ettepaneku seda võimalust lähemalt uurida. | |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9 b) Eesmärgiga lihtsustada haldusformaalsusi ELi sisemaal asuvatesse sadamatesse saabuvate ja neist väljuvate laevade jaoks ning arvestades eeldatavat positiivset mõju liiklusohutusele, peaks komisjon uurima, kas siseveeteedel on võimalik kasutada ainult ühte keelt, nimelt inglise keelt. |
Selgitus | |
Merenduses suhtlevad inimesed inglise keeles, enamasti lihtsustatud viisil, kasutades nn merekeelt. See soodustab haldusnõuete lihtsustamist ja edendab liiklusohutust. Raportöör soovib tihendada mere- ja siseveetranspordi suhet ning soovitab muudatusettepanekus 9 kasutada inglise keelt. Samal põhjusel peaks komisjon uurima, kas Euroopa siseveeteedel on võimalik kasutada ühtainsat keelt, nimelt inglise keelt. | |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Eesmärk |
Eesmärk |
Käesoleva direktiivi eesmärk on lihtsustada ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenemise ja neist väljumise korral meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust, luues selleks elektroonilise teabeedastuse ja muutes teavitusformaalsused selgemaks. |
Käesoleva direktiivi eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenemise ja neist väljumise korral meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust, luues selleks elektroonilise teabeedastuse ja muutes teavitusformaalsused selgemaks. |
Selgitus | |
Raportöör rõhutab, et kõnealuse direktiivi eesmärk ei peaks piirduma ainult lihtsustamisega. Et tagada ELi sadamate vahel toimuva mereliikluse sujuvam toimimine, on liikmesriikide haldusprotseduure vaja ka omavahel ühtlustada. | |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt e a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(e a) andmete elektrooniline edastamine – digitaalselt kodeeritud teabe edastamine muudetavas struktureeritud formaadis, mida saab arvutites kasutada andmete salvestamiseks ja töötlemiseks; |
Selgitus | |
Elektroonilisest andmeedastusest maksimaalse kasu saamiseks peaks side süsteemide vahel olema selline, et erinevuste tõttu eri sadamate või riigiametite poolt kasutatavates menetlustes ei tuleks samu andmeid mitu korda sisestada. | |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – sissejuhatav lause | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Kapten või laeva operaatori poolt nõuetekohaselt volitatud isik peab edastama enne liikmesriigi sadamasse sisenemist asjaomase liikmesriigi määratud pädevale ametiasutusele teavitusformaalsuste kohase teabe: |
Liikmesriigid tagavad, et kapten või laeva operaatori poolt nõuetekohaselt volitatud isik edastab enne liikmesriigi sadamasse sisenemist asjaomase liikmesriigi määratud pädevale ametiasutusele teavitusformaalsuste kohase teabe: |
Selgitus | |
Kuna tegu on direktiivi, mitte aga määrusega, on vaja muuta teksti nii, et kohustused pannakse liikmesriikidele, aga mitte otse majandusettevõtjatele. | |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – kolmas lõik | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Teavet käsitatakse nõuetele vastavatena, kui see põhineb II lisas esitatud ja FAL konventsioonis esinevate mõistete kohaldamisel ning edastatakse I lisas loetletud FAL vormidel FAL konventsioonis sätestatud korra kohaselt. FAL vormid tuleb esitada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni keelenõuete kohaselt. |
Teavet käsitatakse nõuetele vastavatena, kui see põhineb II lisas esitatud ja FAL konventsioonis esinevate mõistete kohaldamisel ning edastatakse I lisas loetletud FAL vormidel FAL konventsioonis sätestatud korra kohaselt. FAL vormid tuleb esitada vastavalt SOLASe konventsiooni V peatüki eeskirja 14 lõikele 4 (millele on viidatud direktiivis 2001/25/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta). Nimetatud eeskirjas sätestatakse inglise keele kasutamine ühise töökeelena. |
Selgitus | |
Selle asemel, et kasutada rahvusvahelise mereorganisatsiooni keelenõudeid, mis viitavad ka ühendusevälisetele keeltele, oleks parem määrata töökeeleks laialt kasutatav suhtluskeel. See aitab ka saavutada eesmärki, mille kohaselt andmed sisestatakse ainult üks kord selle asemel, et neid igas sadamas, mida laev külastab, selle liikmesriigi keelde tõlkida. | |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – pealkiri | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Dokumentide elektrooniline edastamine |
Andmete elektrooniline edastamine |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – esimene lõik | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid teevad hiljemalt käesoleva direktiivi jõustumisel vajalikud uuringud ja ettevalmistused, et võtta haldusformaalsuste jaoks vajalikud elektroonilised andmeedastusvahendid kasutusele niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 15. veebruaril 2013. |
Liikmesriigid teevad hiljemalt käesoleva direktiivi jõustumisel vajalikud uuringud ja ettevalmistused, et võimaldada haldusformaalsuste jaoks vajalike andmete elektroonilist edastamist ühtse elektroonilise platvormi kaudu niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 15. veebruaril 2013. |
Selgitus | |
Raportöör soovib ühtset elektroonilist platvormi teabe kogumiseks ja edastamiseks, kuid ei täpsusta, millist platvormi nimelt. | |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – esimene a lõik (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Elektrooniline platvorm, kus ühtivad SafeSeaNet, e-toll ja teised elektroonilised süsteemid, on koht, kuhu vastavalt käesolevale direktiivile kogutakse eri pädevate asutuste poolt saadud teave ja mille kaudu seda pädevate asutuste ja liikmesriikide vahel vahetatakse. |
Selgitus | |
Vastavalt direktiivile peab kogu kogutava info jaoks olema ühtne teabevahetusplatvorm. Pädevad asutused peavad saadud teabe tegema selle platvormi kaudu kättesaadavaks neile, kes seda vajavad. See hoiab ära olukorra, kus sama teavet tuleb mitu korda eri organitele edastada. | |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – teine lõik | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Kõnealused vahendid peavad toimima koos, olema juurdepääsetavad ja vastavuses direktiiviga 2002/59/EÜ loodud süsteemiga SafeSeaNet ning otsusega nr 70/2008/EÜ ettenähtud arvutisüsteemidega, nii et kogu teavet tuleks sisestada vaid üks kord. Liikmesriigid konsulteerivad majandustegevuses osalejatega ja teavitavad komisjoni saavutatud edusammudest kõnealuse otsusega ettenähtud korra kohaselt. |
Nimetatud elektrooniline edastamine peab olema koostoimevõimeline, juurdepääsetav ja ühilduma vastavuses direktiiviga 2002/59/EÜ loodud süsteemiga SafeSeaNet ning otsusega nr 70/2008/EÜ ettenähtud arvutisüsteemidega, nii et kogu teavet tuleks sisestada vaid üks kord. Liikmesriigid konsulteerivad majandustegevuses osalejatega ja teavitavad komisjoni saavutatud edusammudest kõnealuse otsusega ettenähtud korra kohaselt. |
Selgitus | |
Seda muudatust on vaja artikli 7 teise lõigu vastavusse viimiseks artikli 3 mõistetega ning eriti artikli 3 uue punktiga (e a). | |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 7 a |
|
Andmete konfidentsiaalsus |
|
Liikmesriigid võtavad kooskõlas ELi ja siseriiklike õigusaktidega vajalikke meetmeid tagamaks, et andmed, mida nad saavad vastavalt käesolevale direktiivile, jäävad konfidentsiaalseks ning neid kasutatakse ainult kooskõlas käesoleva direktiiviga. |
|
Eriti rangelt tuleb hoolitseda käesoleva direktiivi alusel kogutavate äriandmete kaitse eest. Isikuandmete osas tagavad liikmesriigid, et nad järgivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta2. |
|
Liikmesriigid tagavad, et nimetatud andmete kasutajatel on juurdepääs ainult nende konkreetsete kohustustega seotud andmebaasile, mistõttu nad ei saa neid andmeid väärkasutada ega edastada isiku- või äriandmeid üksikasjalike põhjendusteta. |
|
1 EÜT L 281, 23.1119.95, lk 31. |
|
2 EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Ilma et see piiraks asjakohaste ühenduse õigusaktide kohaldamist, tehakse FAL vormi edastamisel erand direktiivi 2002/59/EÜ reguleerimisalasse jäävatele laevadele, mis liiklevad ühenduse tolliterritooriumil asuvate sadamate vahel, kuid mille lähte või sihtsadamaks või külastatavaks sadamaks ei või olla ükski sadam, mis asub väljaspool ühenduse tolliterritooriumi või I kontrollitüübile vastavat vabatsooni tollialaste õigusaktide tähenduses. |
Ilma et see piiraks asjakohaste ühenduse õigusaktide kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et FAL vormi edastamisel ja liikmesriikide võimalikul taotlusel edastada FAL vormis I lisa punktides 2, 3, 4, 5 ja 6 viidatud teave, tehakse erand direktiivi 2002/59/EÜ reguleerimisalasse jäävatele laevadele, mis liiklevad ühenduse tolliterritooriumil asuvate sadamate vahel, kuid mille lähte- või sihtsadamaks või külastatavaks sadamaks ei või olla ükski sadam, mis asub väljaspool ühenduse tolliterritooriumi või I kontrollitüübile vastavat vabatsooni tollialaste õigusaktide tähenduses. |
Selgitus | |
Seda esialgset muudatust on vaja, et panna kohutused liimesriikidele ja mitte otse majandusettevõtjatele. Liikmesriikidel peab olema võimalus nõuda teatavaid I lisas loetletud FAL vorme seoses riikliku julgeoleku, salakaubaveo tõkestamise või ebaseadusliku sisserändega. | |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Liikmesriigid tagavad, et elektrooniliselt identifitseeritud ühenduse kaupade suhtes ei rakendata täiendavaid formaalsusi põhjusel, et vastav laev on külastanud kolmandas riigis või vabatsoonis asuvat sadamat. |
Selgitus | |
Kõnealuse direktiivi lõppeesmärk peaks olema vabastada kogu ELi sisene kaubavedu FAL vormide esitamise nõudest. Selleks tuleks vahet teha mitte ainult lähtuvalt laeva lähte- ja/või sihtsadamast, vaid ka selle lastist. Seetõttu ei peaks rakendama täiendavaid haldusformaalsusi sellise lasti kohta, mida teel ühest ELi sadamast teise maha ei laadita. | |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Komisjon võib vastu võtta meetmed käesoleva direktiivi lisade muutmiseks, kui selliste muudatustega ei laiendata käesoleva direktiivi reguleerimisala. Kõnealused meetmed käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks võetakse vastu artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. |
Komisjon võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korras võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses käesoleva direktiivi lisadega tagamaks, et nendes on arvestatud kõiki Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni muudatusi FAL vormides, ja seoses artikli 3 punktis e a esitatud määratlusega, et arvesse võtta tehnika arengut. |
Selgitus | |
Eesmärk tekitada elektrooniline universaallahendus teabe esitamiseks sadamavaldajatele, nii et sama teavet ei tuleks esitada mitu korda, eeldab, et artiklis 2 osutatud teavitusformaalsuste ja teabe loetelu ajakohastatakse kohe kui Rahvusvaheline Mereorganisatsioon võtab vastu uued või muudetud FAL vormid. Ei ole asjakohane nõuda, et neid vähem olulisi sätteid muudetaks kaasotsustusmenetlusega õigusaktiga. | |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 9 a |
|
Reguleerimisala laiendamine |
|
Komisjon esitab parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2011 aruande, milles käsitletakse käesoleva direktiiviga kehtestatud lihtsustuste ulatuse laiendamist siseveetranspordile. Komisjon kaalub ka, mil määral ühildub jõgede infosüsteem muude elektrooniliste süsteemidega, millele käesolevas direktiivis viidatakse. |
Selgitus | |
Raportöör kutsub komisjoni üles mitte piirduma haldusformaalsuste standardiseerimisel ja ühtlustamisel vaid meresadamatega. Kaupade edasine vedu sisemaale peab samuti toimima ladusalt ja tõhusalt ning võimalikult väheste haldustakistustega. Seetõttu teeb raportöör komisjonile ettepaneku seda võimalust lähemalt uurida. Komisjon peaks ka kaaluma, kas jõgede infosüsteem, millele viidatakse direktiivis 2005/44/EÜ, võiks tulevikus ühilduda SafeSeaNeti ja muude elektrooniliste süsteemidega, millele direktiivis viidatakse. | |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 9 b |
|
Euroopa Meresõiduohutuse Amet |
|
Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet1, järgmine kord üle vaadatakse, teeb komisjon käesoleva direktiivi alusel ettepaneku võtta vastu muudatusettepanekud, mille eesmärk on muuta see amet tegevaks ja pädevaks käesolevas direktiivis ette nähtud formaalsuste järelevalve ning tehnilise ja haldusliku kooskõlastamise osas. |
|
_____________________ |
|
1 EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 9 c |
|
Delegeerimisõiguse kasutamine |
|
1. Artiklis 9 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitus antakse komisjonile viieks aastaks pärast käesoleva direktiivi jõustumist. |
|
2. Kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu. |
|
3. Delegeeritud aktide vastuvõtmise volitus antakse komisjonile artiklites 9b ja 9c sätestatud tingimustel. |
Selgitus | |
Artiklis 290 sätestatakse, et volituste delegeerimise kestus tuleb selgesõnaliselt kindlaks määrata. Nagu komisjoni teatises Euroopa piirideta meretranspordiruumi kohta selgitatakse, on esildatud direktiiv suurema protsessi üks osa. Lisaks teeb raportöör ettepaneku (muudatusettepanek 27) koostada aruanne siseveetranspordi kohta, mis võib samuti käivitada õigusakti ettepaneku. Sellest järeldub, et ei ole puudust vahenditest, millega laiendada ja vajadusel korrigeerida delegeeritud õigusakti sätteid vastavalt omandatud kogemustele. | |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 d (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 9 d |
|
Delegeerimisõiguse tühistamine |
|
1. Artiklis 9 osutatud volituste delegeerimise võib tühistada Euroopa Parlament või nõukogu. |
|
2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse otsustamaks, kas volituste delegeerimine tühistada, püüab teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõppotsuse tegemist, näidates ära tühistamisele kuuluvad delegeeritud volitused ja tühistamise võimalikud põhjused. |
|
3. Tagasivõtmise otsuses nimetatakse tagasivõtmise põhjused ja lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. See jõustub kohe või hiljem otsuses nimetatud kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. |
Selgitus | |
On vajalik, et mõlemal õigusloomepädevale institutsioonile jääks võimalus tühistada volituste delegeerimine kas tervikuna või osaliselt. Aluslepingu artikkel 290 täpsustab, et selline otsus nõuab Euroopa Parlamendi koosseisu häälteenamust või nõukogu kvalifitseeritud häälteenamust. | |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 e (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 9 e |
|
Vastuväited delegeeritud õigusaktidele |
|
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada vastuväiteid delegeeritud õigusaktile nelja kuu jooksul alates sellest teatamisest. |
|
2. Kui selle perioodi jooksul ei ole ei Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväidet esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning jõustub aktis nimetatud kuupäeval. |
|
3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusaktile vastuväite, siis akt ei jõustu. Vastu olev institutsioon esitab delegeeritud õigusakti vastu olemise põhjused. |
Selgitus | |
See artikkel vastab delegeeritud õigusaktile vastuväite esitamise võimalusele kontrolliga regulatiivmenetluse alusel (artikli 5a lõike 3 punkt c, vastu võetud nõukogu otsusega 17. juulil 2006). Kuigi nimetatud otsus andis vastuväite esitamiseks aega kolm kuud, on kogemus näidanud, et sellise lühikese aja jooksul on raske viia läbi põhjalik uurimine, mis lõpeks täiskogu resolutsiooniga. Aluslepingu artiklis 290 on sõnaselgelt lubatud määrata õigusaktiga kindlaks ajavahemik, mille jooksul võib vastuväite esitada. | |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Artikkel 10 |
välja jäetud |
Komitee |
|
1. Meresõiduohutusega seotud meetmete, eelkõige käesoleva direktiivi lisasid muutvate meetmete vastuvõtmiseks abistab komisjoni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikliga 3 asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS). |
|
Meresõiduohutusega seotud meetmete, eelkõige III lisa muutvate meetmete vastuvõtmiseks abistab komisjoni määruse (EÜ) nr 725/2004 artikliga 11 asutatud meresõiduohutuse komitee (MARSEC). |
|
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut. |
|
Selgitus | |
See menetlus ei ole enam asjakohane pärast seda, kui otsus 1999/486/EÜ, mis põhines Nice’i lepingul, on uue õigusloome osas asendatud Lissaboni lepingu artikliga 290. On tähtis, et mõlemad õigusloomepädevad institutsioonid saaksid potentsiaalsete või esildatud õigusaktide kohta teavet võrdsetel alustel. |
SELETUSKIRI
Sissejuhatus
Meretranspordis kehtib keeruline haldusmenetlus isegi nende laevade kohta, mis liiklevad ELi territooriumil asuva kahe sadama vahel ega külasta kolmanda riigi sadamaid. Seetõttu on kaupade laevaga vedamisega seotud täiendav halduskoormus ning vastavalt ka täiendavad kulud. See muudab kaupade meretranspordi vähem atraktiivseks, mis omakorda tähendab, et seda ei kasutata optimaalses ulatuses.
Kuna rannikulaevandus on kõige keskkonnasõbralikum transpordiviis, on rannikulaevanduse atraktiivsemaks ja tõhusamaks muutmise eesmärgil vaja luua piirideta meretranspordiruum.
Seda silmas pidades avaldas komisjon 2009. aastal teatise ja tegevuskava, mille eesmärk on luua Euroopa piirideta meretranspordiruum, ning direktiivi, milles käsitletakse ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi.
Komisjoni ettepanek
Ettepanek direktiivi vastuvõtmise kohta moodustab osa suuremast tervikust, nagu seda kirjeldatakse komisjoni teatises, mille eesmärk on luua Euroopa piirideta meretranspordiruum.
Nimetatud teatises esitab komisjon tegevusplaani, mis koosneb mitmest lühikese ja keskmise tähtajaga seadusandlikust meetmest ja soovitustest liikmesriikidele.
Lühikese tähtajaga meetmete abil püütakse kõrvaldada võimalikult palju takistusi, mis praegu veel avaldavad negatiivset mõju ühendusesisesele meretranspordile, lihtsustades sel eesmärgil tolliformaalsusi, kehtestades juhised taimetervisekontrolli alal ning muutes dokumendid ratsionaalsemaks. Komisjon loodab, et need meetmed võetakse kasutusele 2010 aastaks.
Keskmise tähtajaga meetmed loodetakse kasutuse võtta 2013. aastal. Nende meetmete hulka kuulub elektroonilise andmevahetuse laialdasem kasutus ning e-merendussüsteemide, ühtse kontrollpunkti, kolmandaid riike külastavate laevade formaalsuste, ohtlike veoste lihtsustatud eeskirjade, jne kasutusele võtmine.
Komisjon annab liikmesriikidele ka rea soovitusi, eriti sadamate liiklusvoo ja ruumikasutuse ratsionaalsemaks muutmise, ühise keele kasutamise ning lootsitasõidu loa taotlemise menetluse lihtsustamise osas.
Komisjon on arvamusel, et on vaja ettepanekut direktiivi 2002/6/EÜ asendamiseks uue direktiiviga.
· FALi konventsiooni on juba mitmel korral muudetud ja seetõttu on erinevate tekstide omavaheliseks ühtlustamiseks vaja ühenduse õigusakti.
· On vaja julgeolekut käsitleva teabe jaoks uut vormi, mis täidetakse enne liikmesriigi sadamasse sisenemist.
· Arvutistamise tase sadamates on ebapiisav. Sadamates ei ole ühtset liidest, mille kaudu saaks täita eri ametite nõutud formaalsusi, mistõttu läheb aega kaotsi.
· Vana direktiivi 2002/6/EÜ rakendatakse eri liikmesriikides erinevalt. Seetõttu on vaja direktiivi, mida saab tõlgendada ainult üheselt.
Uues direktiivis püütakse lihtsustada haldusmenetlust, luues selleks elektroonilise teabeedastuse ja muutes teavitusformaalsused selgemaks.
Tehakse ettepanek võtta alljärgnevad konkreetsed meetmed.
· Liikmesriigid peavad aktsepteerima FAL vorme, et sama teavet ei tuleks esitada kaks korda.
· SafeSeaNet peab saama elektroonilise teabevahetuse keskseks süsteemiks. Liikmesriigid peavad looma elektroonilised süsteemid, et nad saaksid vajalikku teavet haldusformaalsuste kohta edastada elektrooniliselt. Need süsteemid peavad hakkama tööle hiljemalt 15. veebruariks 2013.
· Need süsteemid peavad olema koostalitusvõimelised SafeSeaNetiga, selle süsteemi kaudu juurdepääsetavad ja sellega ühilduvad.
· Euroopa Ühenduse tolliterritooriumil asuvate sadamate vahel liiklevad laevad tuleks vabastada FAL vormide esitamise nõudest. Selline vabastus on võimalik tingimusel, et kaupadel on ühenduse staatus.
Raportööri soovitused
Raportöör tunneb komisjoni teatise ja ettepaneku üle heameelt.
Kõnealuse direktiivi lõppeesmärk peaks olema vabastada kogu ühendusesisene kaupade meretransport ebavajalikest haldusformaalsustest. Raportöör soovib teavitusformaalsusi käsitleva direktiivi kohta teha alljärgnevad ettepanekud.
Haldusmenetlusi ei peaks mitte ainult lihtsustama, vaid ka ühtlustama
Liikmesriikides kasutusel olevad erinevad menetlused tuleks omavahel võimalikult suures osas ühtlustada.
Pädevad asutused peavad tegema tõhusat koostööd
Kõnealune direktiiv moodustab osa suuremast haldusformaalsuste lihtsustamise projektist – Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomisest. Sellesse suuremasse tervikusse ei kuulu mitte ainult transport, vaid ka toll, tervishoid ohutus sadamates ja laevade pardal. Meetmete võtmisega ainult ühes valdkonnas ei ole võimalik saavutada soovitud tulemust. Seetõttu kutsub raportöör komisjoni üles tegelema selle paketi eri osadega võimaluse korral paralleelselt.
Õigusloome protsessi käigus on niisiis vaja, et komisjoni kolm asjakohast peadirektoraati (DG TAXUD, DG TREN ja DG SANCO) teeksid omavahel tõhusat koostööd.
Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomise eesmärgil soovitab raportöör tungivalt, et DG TADUX kohaldaks võimalikult kiiresti tolliseadustikku muudatust, nagu teatises lubatud. See muudatus peab aitama laevandusettevõtjatel kergemini saada loa saanud laevaliinide regulaarteenuste osutaja staatust, mis peaks oluliselt vähendama halduskoormust.
Sellega seoses on samuti soovitav, et komisjon kasutaks nii transpordialastes õigusaktides kui ka mujal selliseid mõisteid, nagu „loa saanud ettevõtja” ja „loa saanud kaubasaatja”.
Ühine keel
Merelaevanduses põhjustavad keeleprobleemid tihti ebasoovitavaid viivitusi ja vääritimõistmist. Võimalikult tõhusa suhtluse tagamiseks on hädavajalik kasutada ühte ühist keelt.
Selle punkti olulisuse rõhutamiseks viitab raportöör oma raportis Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1974. aasta SOLASe konventsioonile (rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel), kus sätestatakse töökeeleks inglise keel.
Võrgustik SafeSeaNet kui andmevahetusplatvorm
SafeSeaNet töötati välja seoses laevaliikluse seire direktiiviga ja siiani on see toiminud hästi. Seetõttu oleks arukas kasutada andmevahetusplatvormina just seda võrgustikku. Sel juhul sisestaksid teabe kogumisega tegelevad liikmesriikide pädevad asutused selle teabe SafeSeaNetti nii et need, kes seda teavet vajavad, saavad selle SafeSeaNetist kätte.
Muidugi saab selline süsteem hästi toimida ainult siis, kui liikmesriigid võtavad juurdepääsu kontrollimiseks kasutusele tõhusa süsteemi. Süsteem kasutab tundlikku äriteavet, mida tuleb piisavalt kaitsta, et mitte põhjustada sadamatele, laevandusettevõtjatele ja muudele asjaomastele pooltele majanduslikku kahju.
Andmete elektrooniline edastamise mõiste selgitus
Raportöör soovib, et direktiiv saaks lõpuks selgelt sõnastatud ning liikmesriigid ei saaks seda enam erinevalt tõlgendada. Seetõttu esitataksegi muudatusettepanek, mis sisaldab varasemast märksa selgemat andmete elektroonilise edastamise mõistet, mille alt jääb näiteks välja andmete edastamine faksi teel.
FAL vormide esitamise kohustusest vabastamine
Komisjoni ettepaneku artikliga 8 vabastatakse Euroopa Ühenduse tolliterritooriumis asuvate sadamate vahel liiklevad laevad FAL vormide esitamise kohustusest. Raportööri arvamusel on see vajalik meede, kuid ta soovib seda edasi arendada ja arvesse võtta mitte ainult laeva lähte- või sihtsadamat, vaid ka laeva lasti. Kui teatav osa lastist jääb tolliliidu territooriumile, st seda ei laadita maha kolmandas riigis, peaks olema võimalik vabastada selline last FAL vormi esitamise kohustusest.
Lootsitasõidu luba
Lootsitasõidu luba võib muuta sadamatesse sisenemise kergemaks rannikulaevandusega tegelevatele laevade jaoks, mis külastavad korrapäraselt sama lähtekohta. Muidugi võivad liikmesriigid kehtestada tingimusi, kuid need nõudmised ei ole sageli läbipaistvad ega proportsionaalsed. Raportöör leiab, et neid küsimusi tuleks direktiivis käsitleda.
Direktiivi reguleerimisala laiendamine sisemaale
Haldusformaalsuste lihtsustamine ja elektrooniline andmevahetus ei ole tähtis mitte ainult meresadamates asuvate laevade ja lastide jaoks. Samuti on vaja, et ühendus sisemaaga toimiks nii ladusalt kui võimalik. Raportöör kutsub komisjoni üles uurima võimalusi siseveesadamate kaasamiseks ning vajaduse korral võtma asjakohaseid meetmeid.
Muu hulgas tuleks uurida, kas jõgede infosüsteem (RIS) ühildub SafeSeaNeti ja muude elektrooniliste süsteemidega, millele direktiivis viidatakse.
2013. aasta kui jõustumise tähtaeg
Raportööri arvamuse kohaselt tuleks viimaseks tähtajaks jätta 15. veebruar 2013. See on ka paberivaba tolliliidu loomise tähtaeg (otsus 70/2008). On soodne juhus, et need kaks tähtaega kokku langevad.
MENETLUS
Pealkiri |
Sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsused |
|||||||
Viited |
KOM(2009)0011 – C6-0030/2009 – 2009/0005(COD) |
|||||||
EP-le esitamise kuupäev |
21.1.2009 |
|||||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
TRAN 19.10.2009 |
|||||||
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Dirk Sterckx 1.9.2009 |
|
|
|||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
10.11.2009 |
27.1.2010 |
22.3.2010 |
|
||||
Vastuvõtmise kuupäev |
23.3.2010 |
|
|
|
||||
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
36 1 1 |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Magdalena Alvarez, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Michael Cramer, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Hella Ranner, Vilja Savisaar, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Dirk Sterckx, Silvia-Adriana Ţicău, Georgios Toussas, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Dominique Vlasto, Artur Zasada, Roberts Zīle |
|||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Zigmantas Balčytis, Philip Bradbourn, Isabelle Durant, Tanja Fajon, Ádám Kósa, Dominique Riquet, Laurence J.A.J. Stassen, Sabine Wils, Corien Wortmann-Kool, Janusz Władysław Zemke |
|||||||