RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, arvete esitamist käsitlevate eeskirjade osas

25.3.2010 - (KOM(2009)0021 – C6-0078/2009 – 2009/0009(CNS)) - *

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: David Casa

Muudatusettepanekud

• 001-017 (PDF - 126 KB)
• 001-017 (DOC - 107 KB)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, arvete esitamist käsitlevate eeskirjade osas

(KOM(2009)0021 – C6-0078/2009 – 2009/0009(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0021);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0078/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A7‑0065/2010),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Selleks et aidata väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kellel on raskusi käibemaksu tasumisega pädevale asutusele enne teenuse saajatelt või soetajatelt makse saamist, peaks liikmesriikidel olema võimalus lubada arvestada käibemaksu kassapõhise raamatupidamisarvestuse alusel, mille kohaselt võib tarnija tasuda käibemaksu pädevale asutusele siis, kui ta saab tarne eest makse, ja millega ta saab mahaarvamisõiguse pärast seda, kui ta tasub tarne eest. Sellega võimaldatakse liikmesriikidel kohaldada vabatahtlikku kassapõhist raamatupidamisarvestust, millel ei ole negatiivset mõju käibemaksulaekumistega seotud rahavoogudele.	(4) Selleks et aidata väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kellel on raskusi käibemaksu tasumisega pädevale asutusele enne teenuse saajatelt või soetajatelt makse saamist, peaksid liikmesriigid lubama arvestada käibemaksu kassapõhise raamatupidamisarvestuse alusel, mille kohaselt võib tarnija tasuda käibemaksu pädevale asutusele siis, kui ta saab tarne eest makse, ja millega ta saab mahaarvamisõiguse pärast seda, kui ta tasub tarne eest. Sellega võimaldatakse liikmesriikidel kohaldada vabatahtlikku kassapõhist raamatupidamisarvestust, millel ei ole negatiivset mõju käibemaksulaekumistega seotud rahavoogudele.
Selgitus
VKEdele tuleks anda võimalus oma arvete esitamise süsteeme lihtsustada. See on täielikult kooskõlas Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act”.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 a (uus) Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 91 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (7 a) Artikli 91 lõikesse 2 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:   „Erandina esimesest lõigust aktsepteerivad liikmesriigid Euroopa Keskpanga poolt käibemaksu sissenõutavaks muutumise kuupäeval avaldatud vahetuskurssi või, kui sel kuupäeval vahetuskurssi ei avaldatud, käibemaksu sissenõutavaks muutumise päevale eelneval kuupäeval avaldatud vahetuskurssi. Kui kumbki valuuta ei ole euro, lähtutakse vahetuskursi arvutamisel nende valuutade ja euro vahelisest vahetuskursist .”
Selgitus
Nõue kasutada EKP päeva vahetuskurssi, kui arve esitatakse muus valuutas kui selle liikmesriigi valuuta, kus maksustamine toimub, võib asetada ettevõtjatele suure koormuse, sest nad kasutavad oma tehingutes nagunii kommertskurssi. EKP päeva vahetuskursi kohustuslik kasutamine võib tähendada, et raamatupidamissüsteemid tuleb teha ümber kahe valuuta jaoks.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 167a – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Liikmesriigid võivad vabatahtliku kava alusel ette näha, et teatavatel tingimustel peab maksukohustuslane edasi lükkama mahaarvamisõiguse rakendamist kuni hetkeni, mil käibemaks on tarnijale tasutud: 2. Liikmesriigid näevad vabatahtliku kava alusel ette, et teatavatel tingimustel peab maksukohustuslane edasi lükkama mahaarvamisõiguse rakendamist kuni hetkeni, mil käibemaks on tarnijale tasutud:
Selgitus
VKEdele tuleks anda võimalus oma arvete esitamise süsteeme lihtsustada. See on täielikult kooskõlas Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act”.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt c Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 178 – punkt f
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) punkt f asendatakse järgmisega: välja jäetud „f) kui ta peab artiklite 194–197 või artikli 199 kohaldamise korral teenuse saaja või kaupade soetajana käibemaksu tasuma, peab tal olema XI jaotise 3. peatüki 3.–6. jao kohaselt koostatud arve ja ta peab täitma asjaomase liikmesriigi kehtestatud formaalsused.”
Selgitus
Kohustus säilitada mahaarvamisõiguse kasutamiseks arvet, mis täidab 27 liikmesriigi formaalsused, asetab tarnijatele lisakoormuse.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 14 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 219a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Arve väljastamise suhtes kohaldatakse sellise liikmesriigi eeskirju, kes väljastas maksukohustuslasele käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, mille alusel maksukohustuslane kaupu tarnis või teenuseid osutas. 1. Arve väljastamise suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi eeskirju, kus käibemaks tasumisele kuulub. Kui sellist numbrit ei ole väljastatud, kohaldatakse sellise liikmesriigi eeskirju, kus on kauba tarnija või teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht, kust kaubad tarnitakse või teenused osutatakse, või kus kõnealuse asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on kauba tarnija või teenuse osutaja alaline või peamine elukoht või kus ta on kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima. Kui käibemaks ei kuulu tasumisele Euroopa Liidus, kohaldatakse sellise liikmesriigi eeskirju, kus on kauba tarnija või teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht, kust kaubad tarnitakse või teenused osutatakse, või kus kõnealuse asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on kauba tarnija või teenuse osutaja alaline või peamine elukoht.   Kui kauba tarnija või teenuse osutaja, kes esitab arve maksustatavate tarnete või teenuste eest, asukoht ei ole liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub, ning kui isik, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, on isik, kellele kaup tarnitakse või teenuseid osutatakse, kohaldatakse arve väljastamise suhtes selle liikmesriigi eeskirju, kus on kauba tarnija või teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht, kust tarne tehakse.   Kui kauba tarnijal või teenuse osutajal ei ole liidus asukohta, ei kohaldata arve väljastamise suhtes käesoleva direktiivi sätteid. 2. Kui kaupade soetaja või teenuse saaja asukoht on liikmesriigis, mis ei ole tarne lähteliikmesriik, ja kui kaupade soetaja või teenuse saaja on kohustatud käibemaksu tasuma, kohaldatakse arve väljastamise suhtes sellise liikmesriigi eeskirju, kes väljastas käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, mille alusel kaupade soetaja või teenuse saaja tarne sai. 2. Kui kaupade või teenuste saaja väljastab arve (endale arve esitamine) ja on käibemaksukohustuslane, kohaldatakse arve väljastamise suhtes selle liikmesriigi eeskirju, kus ta on käibemaksukohustuslane.
Selgitus
Raportöör teeb ettepaneku eeskirju lihtsustada ning täpsustada, et juhul kui tarnija asukoht ei ole liidus, ei kohaldada arve väljastamise suhtes käesoleva direktiivi eeskirju.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 16 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 220a – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) kaubatarne ja teenuste osutamise maksustatav summa on vähem kui 200 eurot; a) kaubatarne ja teenuste osutamise maksustatav summa on vähem kui 300 eurot;
Selgitus
Selleks, et täita kõnealuse nõukogu direktiivi eesmärk vähendada ettevõtjate halduskoormust ja järgida komisjoni ambitsioonikat tegevusprogrammi, millega soovitakse vähendada aastaks 2012 ettevõtjate halduskoormust ELis 25 % võrra, on lihtsustatud arve väljastamiseks ettenähtud piirmäär liiga madal. Lihtsustatud arvete väljastamiseks ette nähtud piirmäära tõstmine 300 euroni aitaks halduskoormust veelgi vähendada, ilma et see ohustaks liikmesriikide eelarveid.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 17 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 221
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriigid võivad maksukohustuslastele kehtestada kohustuse väljastada lihtsustatud arve muude kaubatarnete või teenuste osutamiste puhul, millele ei ole osutatud artiklis 220, kui kõnealuse kauba tarnimise või kõnealuste teenuste osutamise koht on kõnealuste liikmesriikide territooriumil. 1. Liikmesriigid võivad maksukohustuslastele kehtestada kohustuse väljastada arve artikli 226 või artikli 226b alusel muude kaubatarnete või teenuste osutamiste puhul, millele ei ole osutatud artiklis 220, kui kõnealuse kauba tarnimise või kõnealuste teenuste osutamise koht on kõnealuste liikmesriikide territooriumil.   2. Liikmesriigid võivad vabastada maksukohustuslased artiklis 220 või artiklis 220a nimetatud kohustusest väljastada arve kaubatarnete või teenuste osutamise kohta, mille viimased on teostanud nende territooriumil ja mis on artiklite 110 ja 111, artikli 125 lõike 1, artikli 127, artikli 128 lõike 1, artiklite 132, 135, 136, 375, 376 ja 377, artikli 378 lõike 2, artikli 379 lõike 2 ja artiklite 380–390 alusel maksust vabastatud, olenemata sellest, kas eelnevas etapis makstud käibemaks tagastatakse.
Selgitus
Raportöör teeb ettepaneku anda liikmesriikidele võimalus vabastada maksukohustuslased lihtsustatud arvete väljastamise kohustusest maksuvabade tarnete puhul.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 17 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 222
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Arve tuleb väljastada hiljemalt maksustatava teokoosseisu tekkimisele järgneva kuu 15. kuupäevaks. Arve tuleb väljastada hiljemalt maksustatava teokoosseisu tekkimisele järgneva teise kuu 15. kuupäevaks.
Selgitus
Paljudele sektoritele on kaubatarne või teenuste osutamise eest arvete väljastamiseks komisjoni poolt määratud tähtajad liiga lühikesed ning arvete väljastamise tähtaja pikendamine teise kuuni pärast maksustatava teokoosseisu tekkimist on mõistlik.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 19 – alapunkt a Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 226 – punkt 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (4) kaupade soetaja või teenuse saaja artiklis 214 osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise number; (4) kaupade soetaja või teenuse saaja artiklis 214 nimetatud käibemaksukohustuslasena registreerimise number, mille alusel talle kaupu tarniti või teenuseid osutati, juhul kui ta on kohustatud tasuma käibemaksu talle tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest või kui talle on tarnitud kaupu artikli 138 kohaselt;
Selgitus
Raportöör teeb ettepaneku säilitada käibemaksudirektiivi algtekst, sest kohustus kasutada kaupade soetaja või teenuse saaja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit siseriiklike tarnete puhul võib tähendada lisakoormust ettevõtjatele.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 20 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 226b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Artiklite 220a ja 221 kohaselt väljastatavate lihtsustatud arvete puhul nõutakse ainult järgmisi andmeid: 1. Artiklite 220a ja 221 kohaselt väljastatavate lihtsustatud arvete puhul nõutakse ainult järgmisi andmeid: a) arve väljastamise kuupäev; a) arve väljastamise kuupäev; b) kaupu tarniva või teenuseid osutava maksukohustuslase registreerimisnumber; b) kaupu tarniva või teenuseid osutava maksukohustuslase käibemaksukohustuslasena registreerimise number; c) tarnitud kaupade või osutatud teenuste liik ja nende väärtus; c) tarnitud kaupade või osutatud teenuste liik ja nende väärtus; d) tasumisele kuuluva või krediteeritava käibemaksu summa või teave, mis võimaldab seda arvutada. d) käibemaksumäär ja tasumisele kuuluva või krediteeritava käibemaksu summa või teave, mis võimaldab seda arvutada;   d a) kui väljastatav arve on dokument või sõnum, millega muudetakse esialgset arvet, nagu on osutatud artiklis 219, konkreetne ja selge viide esialgsele arvele.   2. Liikmesriigid võivad nõuda, et artiklite 220a ja 221 kohaselt esitatud lihtsustatud arved sisaldavad järgmist lisateavet konkreetsete tehingute või maksukohustuslaste kategooriate puhul:   a) kaupu tarniva või teenuseid osutava maksukohustuslase nimi ja aadress;   b) järjekorranumber, mis põhineb ühel või mitmel sarjal ja annab arvele kordumatu tunnuse;     c) kaupade soetaja või teenuse saaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, nimi ja aadress;   d) käibemaksuvabastuse puhul või kui kaupade soetaja või teenuse saaja on käibemaksukohustuslane, artiklites 226 ja 226a nõutavad andmed.
Selgitus
Tasakaalu säilitamiseks lihtsustamismenetluste ja tulemusliku kontrolli vahel on liikmesriikidel võimalus kehtestada ranged arve-eeskirjad ja sellega vältida negatiivset mõju laekumistele.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 22 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 230
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Arvel esitatud summad võivad olla mis tahes valuutas, tingimusel et tasumisele kuuluva või krediteeritava käibemaksu summa on väljendatud selle liikmesriigi valuutas, kus kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse, kasutades maksu sissenõutavaks muutumise päeva Euroopa Keskpanga avaldatud vahetuskurssi või kui sel kuupäeval vahetuskurssi ei avaldatud, eelmisel päeval avaldatud vahetuskurssi. Arvel esitatud summad võivad olla mis tahes valuutas, tingimusel et tasumisele kuuluva või krediteeritava käibemaksu summa on väljendatud selle liikmesriigi valuutas, kus kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse, kasutades ühte artiklis 91 osutatud vahetuskurssidest.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on kooskõla artiklis 91 sätestatud vahetuskursireegliga (vt muudatusettepanek 1).
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 25 Direktiiv 2006/112/EÜ Artiklid 233, 234, 235 ja 237
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (25) Artiklid 233, 234, 235 ja 237 jäetakse välja. (25) Artiklid 233, 234 ja 235 jäetakse välja.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 25 a (uus) Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 237
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (25 a) Artikkel 237 asendatakse järgmisega:   „Artikkel 237   Iga liikmesriik esitab komisjonile 31. detsembriks 2013 hindamisaruande elektrooniliste arvete esitamise rakendamise kohta. Kõnealustes aruannetes kirjeldatakse eelkõige tehnilisi raskusi või puudusi, mida maksukohustuslased või maksuhaldurid on kogenud, ning sisaldavad niisuguste pettuste mõjuhinnangut, mis on seotud elektrooniliste arvete esitamisega ja tekkinud niisuguse nõude väljajätmise tagajärjel, mille kohaselt peavad elektroonilised arved hõlmama elektroonilist andmevahetust või elektroonilist allkirja. 1. juuliks 2014 esitab komisjon liikmesriikide hindamisaruannete alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos asjakohaste ettepanekutega.”
Selgitus
Direktiivi esialgses artiklis on sätestatud, et elektroonilisel teel saadetud või kättesaadavaks tehtud arvete puhul tuleb tagada nende päritolu õigsus ja sisu terviklikkus. Täiustatud elektrooniline allkiri ja/või elektrooniline teabevahetus on peamised vahendid, mille abil päritolu õigsust ja sisu terviklikkust tagada ja piirata elektrooniliste arvete esitamisel kuritarvitusi võimaldavat manööverdamisruumi.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 29 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 244 – lõik 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Arvete säilitamise suhtes kohaldatakse sellise liikmesriigi eeskirju, kus on maksukohustuslase asukoht või püsiv tegevuskoht, kust või kuhu tarne tehakse, või kus kõnealuse asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on kauba tarnija või teenuse osutaja alaline elu- või asukoht või peamine elukoht või kus ta on kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima. Arve võib säilitada samal kujul, nagu see saadi, olgu tegemist paber- või elektroonilise arvega. Alternatiivselt võib paberarve konvertida elektroonilisse vormi. Muus osas kohaldatakse arvete säilitamise suhtes sellise liikmesriigi eeskirju, kus on maksukohustuslase asukoht või püsiv tegevuskoht, kust või kuhu tarne tehakse, või kus kõnealuse asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on kauba tarnija või teenuse osutaja alaline elu- või asukoht või peamine elukoht või kus ta on kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima.
Selgitus
Oluline on üheselt ja selgesõnaliselt märkida, et paber- ja elektroonilised arved on võrdväärselt kehtivad. Paberil arvete säilitamine nõuab ruumi, see aga on kulukas. Luba arveid elektroonilisel kujul säilitada võib muuta Euroopa ettevõtted tõhusamaks ja vähendada nende halduskulusid.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 32 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 247
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Maksukohustuslane tagab, et arved säilitatakse kuue aasta jooksul. Maksukohustuslane tagab, et arved säilitatakse viie aasta jooksul. Käesolev artikkel ei piira niisuguste siseriiklike õigusnormide kohaldamist muudes valdkondades kui käibemaksu valdkonnas, milles sätestatakse erinevad kohustuslikud säilitamistähtajad tõendavate dokumentide, sh arvete jaoks.
Selgitus
Oluline on üheselt ja selgesõnaliselt märkida, et paber- ja elektroonilised arved on võrdväärselt kehtivad. Paberil arvete säilitamine nõuab ruumi, see aga on kulukas. Luba arveid elektroonilisel kujul säilitada võib muuta Euroopa ettevõtted tõhusamaks ja vähendada nende halduskulusid. Originaalide säilitamise aja lühendamisel väheneb ühtlasi säilitamisruumi vajadus.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 34 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 248a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (34) XI jaotise 4. peatüki 3. jaole lisatakse artikkel 248a järgmises sõnastuses: välja jäetud „Artikkel 248a   Liikmesriigid, kus maks tasumisele kuulub, võivad kontrollimise eesmärgil nõuda, et teatavad arved tõlgitakse nende ametlikku keelde.”
Selgitus
Nõue tõlkida teatavad arved liikmesriigi ametlikku keelde võib põhjustada olulist halduskoormust, eriti väikeettevõtetele.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 36 a (uus) Direktiiv 2006/112/EÜ XIV jaotis – peatükk 4a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (36 a) Artikli 401 järele lisatakse järgmine peatükk:   „4a. peatükk   E-haldus   Artikkel 401a   Käibemaksu valdkonnas tõhusa ja usaldusväärse e-halduse aktiivseks arendamiseks hindab komisjon liikmesriikides olemasolevaid e-halduse meetmeid ja vahendeid ning edendab e-halduse valdkonnas liikmesriikide vahel heade tavade vahetamist. Lisaks kasutab komisjon siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandavat ühenduse programmi (programm Fiscalis 2013), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1482/2007 EÜ1, koos muude olemasolevate liidu vahenditega, nagu struktuurifondid, et anda tehnilist abi liikmesriikidele, kelle e-haldus vajab kõige kiiremini ajakohastamist peamistele üleliidulistele infotehnoloogiasüsteemidele juurdepääsu ja nende kasutamise abil.”   1 ELT L 330, 15.12.2007, lk 1.
Selgitus
Tõhus ja usaldusväärne e-haldus põhineb liikmesriikide parimatel tavadel ning seda toetatakse programmiga Fiscalis ja olemasolevate ELi vahenditega.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Arvete esitamist käsitlev direktiiv, mis praeguseks on inkorporeeritud käibemaksudirektiivi, ei täitnud täielikult eesmärki lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada käibemaksuga arvete esitamist. Liikmesriikidel on praegu eeskirjade rakendamisel palju võimalusi, mistõttu ei ole arvete esitamist käsitlevad eeskirjad ühtsed. Seda on väga selgesti võimalik täheldada eriti seoses e-arveid käsitlevate eeskirjadega.

Komisjoni ettepanek

Komisjoni eesmärk on:

•       lihtsustada õigusakte ning ELi või liikmesriikide ametiasutuste ja eraõiguslike isikute haldusmenetlusi;

•       kõrvaldada käibemaksuga arvetega seotud õiguslikud tõkked siseturul;

•       lihtsustada ettevõtjatele kehtestatud teavitamise kohustust, mis vähendaks halduskoormust;

•       edendada ettevõtjate hulgas kulusid vähendavat ja tõhusat e-arvete kasutamist.

Ülaltoodu saavutamiseks soovib komisjon vähendada ettevõtjate koormust, kehtestades ühtlustatud eeskirjad arvete esitamise kohta ja vähendades liikmesriikide valikuvõimalusi ning tagades, et maksuametid aktsepteerivad e-arveid samadel tingimustel, mida kohaldatakse paberarvete suhtes.

Ettepanek toetab ka VKEsid, võimaldades kasutada lihtsustatud arveid, sh väiksemate summade puhul, mis on eriti oluline VKEdele, ning võimaldab kõikidel liikmesriikidel lubada VKEdel arvestada käibemaksu kassapõhiselt kassapõhise raamatupidamisarvestuse alusel.

Selle ettepanekuga soovib komisjon suurendada e-arvete kasutamist, kõrvaldades e-arvete edastamise ja talletamisega seotud õiguslikud takistused.

Lisaks on ettepaneku eesmärk võidelda pettusega, võttes kasutusele rangemad eeskirjad arvete rolli kohta käibemaksu mahaarvamisel ning võimaldades kiiremat teabevahetust ühendusesiseste tarnete puhul.

Ettepaneku konkreetsed aspektid

Maksu sissenõutavus ühendusesisestelt kaubatarnetelt

Komisjon teeb ettepaneku lihtsustada ühendusesisestelt kaubatarnetelt maksu sissenõutavuse eeskirju. Eesmärk on kehtestada ühtne kuupäev, mil maks muutub sissenõutavaks. Selleks on maksustatava teokoosseisu tekkimise kuupäev, mis sõltub tarneajast. Nõudes arve väljastamist maksustatava teokoosseisu tekkimisele järgneva kuu 15. kuupäevaks, jääb arve ikka peamiseks ühendusesisest tarnet tõendavaks dokumendiks. Lisaks muudetakse ühendusesiseselt soetamiselt tasumisele kuuluva maksu sissenõutavuse kuupäeva nii, et see vastaks ühendusesiseselt tarnelt tasumisele kuuluva maksu sissenõutavuse kuupäevale.

Mahaarvamisõigus

Ettepanek seob mahaarvamisõiguse nõudega omada mahaarvamisõiguse rakendamiseks arvet. Nii soovib komisjon tagada tarnijate ning teenuse saajate või kaupade soetajate võrdse kohtlemise: tarnijad peavad esitama arve ning teenuse saajad või kaupade soetajad peavad mahaarvamisõiguse rakendamiseks omama arvet.

Arve väljastamine

Praegu on mõneti ebaselge, millistes liikmesriikides arvete esitamist käsitlevaid eeskirju kohaldatakse. See põhjustab ettevõtjatele teatavaid probleeme. Maksukohustuslane, kes tarnib kaupu või osutab teenuseid, millelt tuleb tasuda maksu teises liikmesriigis, peab täitma teises liikmesriigis kehtivaid arvete esitamise tingimusi ja kõnealused eeskirjad võivad erineda tema asukohaliikmesriigis kehtivatest eeskirjadest. Ettepaneku eesmärk on lahendada probleem, kehtestades ettevõtjatevahelisi arveid käsitlevad ühtsed eeskirjad, nii et maksukohustuslasel, kes väljastab arve liikmesriigis, kus ta on käibemaksukohustuslasena registreeritud, oleks õiguskindlus, et arve kehtib kogu ELis.

Arve sisu

Ettepaneku eesmärk on kehtestada kaheastmeline arvete esitamist käsitlev süsteem. Esiteks nähakse ette kohustuslik terviklik käibemaksuga arve, mis sisaldab hulgaliselt andmeid ettevõtjatevahelise tarne kohta, kui on tõenäoline, et kaupade soetaja või teenuse saaja võib rakendada mahaarvamisõigust. Teiseks nähakse ette võimalus või teataval juhul kohustus väljastada lihtsustatud arve.

Tervikliku käibemaksuga arve puhul jäetakse suures osas alles käibemaksudirektiivi artiklis 226 sätestatud nõuded:

–       nõue, mille kohaselt kaupade tarnija või teenuse osutaja peab märkima arvel kaupade soetaja või teenuse saaja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri;

–       teine muudatus käsitleb kaubatarne või teenuste osutamise kuupäeva asendamist kuupäevaga, mil maks muutub sissenõutavaks. Tänu sellele teab kaupade soetaja või teenuse saaja, kui pika ajavahemiku jooksul võib ta rakendada mahaarvamisõigust.

–       kolmas muudatus käsitleb pöördmaksustamistehinguid: kaupade tarnija või teenuse osutaja võib jätta terviklikul arvel märkimata käibemaksumäära ja tasumisele kuuluva käibemaksu summa, kui kaubad tarnitakse või teenus osutatakse teises liikmesriigis.

Lisaks väärib märkimist muudatus, mis käsitleb tasumisele kuuluva või krediteeritava käibemaksu summa väljendamiseks kasutatavat vahetuskurssi liikmesriigi valuutas, kus kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse. Komisjon teeb ettepaneku kasutada Euroopa Keskpanga avaldatud vahetuskurssi.

Nagu juba öeldud, teeb komisjon ettepaneku võrdsustada paberarved ja e-arved.

Lõpetuseks nähakse ettepanekuga kogu ELis ette ühtne 6 aasta pikkune tähtaeg, mille jooksul tuleb arved säilitada. See tagab, et arveid vahetatakse liikmesriikide vahel ühtsetel tingimustel.

Arutamist vajavad küsimused

Raportöör hindab ettepanekut üldiselt positiivselt. Siiski on mitu küsimust, millele ta soovib juhtida ECONi liikmete tähelepanu.

Komisjoni esialgse ettepanekuga tutvumisel märkas raportöör, et mõned ettepanekus sisalduvad meetmed võivad põhjustada teatavatele maksuametitele probleeme, kuna võivad avaldada negatiivset mõju teatud kontrollide läbiviimise viisile, eelkõige väikestes liikmesriikides. See võib avaldada negatiivset mõju laekumistele. Raportööri arvates on oluline, et lihtsustamismenetluste ja maksuametite tehtavate tõhusate kontrollide vahel oleks tasakaal, arvestades ka mastaabisäästu küsimust. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku mitte takistada liikmesriikidel kehtestamast arvetele rangeid eeskirju, näiteks registreeritud jaemüüjatele nõuet väljastada kassaaparaadist tšekk, mida maksuametid aktsepteerivad. Samuti teeb teie raportöör ettepaneku, et maksuametitele antaks võimalus esitada lihtsustatud arvete vormile lisanõudeid (näiteks järjekorranumbrid).

Seoses nõudega omada mahaarvamisõiguse kasutamiseks kehtivat arvet on väljendatud muret, kas selline reegel ei tekita probleeme ausatele ettevõtjatele, kes saavad kaupu või teenuseid väljastpoolt ELi, sest kolmandate riikide tarnijad ei pruugi olla tuttavad ELi käibemaksueeskirjadega. Sarnased küsimused tekivad ka seoses nõudega väljastada käibemaksuga arveid maksuvabadele tarnetele, arvestades, et liikmesriigid, kus praegu ei nõuta maksuvabade tarnete kohta arveid, peaksid tegema kulukaid muudatusi arvete väljastamise süsteemides.

Samuti tekib küsimus, kas nõue kasutada Euroopa Keskpanga päevakurssi juhul, kui arve väljastatakse valuutas, mis ei ole selle liikmesriigi valuuta, kus maks tasumisele kuulub, võib asetada ettevõtjatele suure koormuse.

Arvete väljastamist puudutava uue reeglina teeb raportöör ettepaneku piirata võimalikult suures ulatuses ettevõtjatele tekkivat halduskoormust, täpsustades, et teatavatel juhtudel tuleks kohaldada arve väljastamisel kaupade tarnija või teenuse osutaja liikmesriigis kehtivaid eeskirju. Samuti oleks asjakohane täpsustada, et juhul, kui kaupade tarnijal või teenuse osutajal pole ühenduses asukohta, kust tarne tehakse, ei tuleks arve väljastamise suhtes kohaldada käesoleva direktiivi eeskirju. See soodustab kindlasti sisendkäibemaksu mahaarvamise eeskirjade õiget rakendamist.

Nõue kasutada siseriiklike tarnete puhul kaupade soetaja või teenuse saaja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit võib samuti tähendada lisakoormust. Praegu ei nõua oluline hulk liikmesriike siseriiklike tarnete puhul kaupade soetaja või teenuse saaja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit.

Lõpetuseks on süsteemi toimimise seisukohast ülioluline, et liikmesriikidele, kus maksuvaldkonnas ei ole uusi IT-tehnoloogiaid veel täielikult rakendatud, antaks vajalikku tuge kas olemasoleva FISCALISe programmi või muude rahastamisvõimaluste kaudu.

Järeldus

Raportöör peab komisjoni ettepanekut positiivseks sammuks selguse ja õiguskindluse suunas nii maksumaksjate kui ka maksuametite jaoks, mis pakub samal ajal lisavahendeid võitluseks käibemaksupettuste vastu.

õiguskomisjonI ARVAMUS (9.3.2010)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, arvete esitamist käsitlevate eeskirjade osas
(KOM(2009)0021 – C6‑0078/2009 – 2009/0009(CNS))

Arvamuse koostaja: Alexandra Thein

LÜHISELGITUS

Taust

Ühise käibemaksusüsteemi direktiivis on komisjoni ettepanekul muudetavatest arvete esitamist käsitlevatest eeskirjadest väga vähe juttu. Kuid arved moodustavad käibemaksusüsteemi olulisima osa, sest käibemaksu mahaarvamisel tõendavad arved maksude tasumist ja neil on äritegevuses seega võtmeroll.

Praegused arvete esitamist käsitlevad eeskirjad põhjustavad tarbetut halduskoormust ning praktikas ei ole need end enamasti õigustanud. Majandustegevuses osalejatelt laekunud arvukad kaebused panid komisjoni kaaluma arvete esitamist käsitlevate eeskirjade läbivaatamist. Komisjon kavandab eeskirjade lihtsustamist ja osalist ühtlustamist, mille eesmärk on piiriülene ettevõtlus lihtsamaks teha. Komisjon soovib arvestada ka tehnoloogia arenguga ja teeb seetõttu ettepaneku kaotada erinevused elektrooniliselt ja paberil esitatud arvete vahel. Et arve tõendab maksu tasumist, on arve oluline ka maksuameti jaoks; komisjoni ettepanekus nähakse seetõttu käibemaksupettusega võitlemiseks ette lihtsamad meetmed.

Arvamuse koostaja seisukoht

Arvamuse koostaja toetab komisjoni ettepaneku põhjuseid ja eesmärke. Ettevõtjate tarbetu halduskoormus on kulukas ning takistab majanduskasvu ja innovatsiooni. Kavandatud meetmed hõlbustavad eelkõige VKEde majandustegevust.

Arvamuse koostaja toetab eelkõige seda, et kavatsetakse välja jätta nõue, mille kohaselt peab e-arvele olema kantud elektrooniline eelallkiri või see peab olema saadetud elektroonilise andmevahetuse kaudu. Et tulevikus käsitletakse e-arveid ja paberarveid võrdselt, hakatakse e-arveid rohkem kasutama ja ettevõtjatel on võimalik kulusid märkimisväärselt vähendada. Arvamuse koostaja ei arva, et ainult elektrooniline allkiri või elektrooniline andmevahetus kaitseksid piisavalt maksupettuste eest. Esiteks ei ole arve ainus dokument, mille alusel saab teha järeldusi tehingu tegeliku toimumise kohta. Teiseks võtavad paljud ettevõtjad juba praegu oma ettevõtetes turvameetmeid, tänu millele on võimalik andmeid elektrooniliselt turvaliselt saata. Kolmandaks ei ole pettusi võimalik vältida ka praegu kehtivate kõrgendatud nõuete abil. Ning maksete nõuetekohast tasumist on võimalik tõendada ainult ettevõtte auditeerimisel.

Arvamuse koostaja kritiseerib komisjoni, kes ei esitanud enne 18 miljardi euro suurusest kokkuhoiuvõimalusest teatamist ulatuslikku mõjuhinnangut, mis oleks selgitanud kokkuhoiu arvutamise aluseid. Sellega läheb komisjon arvamuse koostaja arvates vastuollu iseenda 2009. aasta jaanuari suunistega mõjuhindamise läbiviimise kohta.

Lisaks on arvamuse koostaja seisukohal, et artikli 249 kavandatud redaktsiooniga ei saa nõustuda. Artikli praegu kehtiva redaktsiooni kohaselt pääsevad maksukohustuslase andmete säilituskohale elektrooniliselt juurde ainult maksukohustuslase asukohaliikmesriigi ametiasutused. See kehtib ka siis, kui maksukohustuslane säilitab oma maksudokumente muus liikmesriigis kui selles, kus ta asub. Erandjuhtudel, kus maksukohustuslane peab makse tasuma väljaspool oma asukohariiki, peab asjaomane liikmesriik kasutama dokumentide kontrollimisel vastastikuse abi menetlust. Nii peaks ka jääma.

Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks aga tulevikus ka nimetatud erandjuhtudel olema võimalik andmetele elektrooniliselt juurde pääseda. Seega pääseks tulevikus nt Saksa maksuamet Belgias asuva ettevõtte andmete juurde, kui see ettevõtte peaks Saksamaal makse tasuma. Sellega antaks liikmesriikidele esmakordselt võimalus pääseda elektrooniliselt mõnes teises liikmesriigis asuva ettevõtte maksumenetluse juurde. Raske on ette kujutada, kuidas elektrooniliselt konkreetsete andmete juurde võiks pääseda, ilma et samal ajal oleksid näha maksudega mitte seotud andmed.

Kuigi vajadust maksupettustega tõhusaks võitlemiseks ei eitata, ei saa sedavõrd kaugeleminevat piiriülest sekkumist ettevõtete majandusvabadusse õigustada. Pettusevastase võitluse ja andmekaitsega seotud huvide vahel peab valitsema tasakaal. Komisjon ei selgita, miks peaks sedavõrd karm sekkumine vajalik olema.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 167a – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Liikmesriigid võivad vabatahtliku kava alusel ette näha, et teatavatel tingimustel peab maksukohustuslane edasi lükkama mahaarvamisõiguse rakendamist kuni hetkeni, mil käibemaks on tarnijale tasutud: 2. Liikmesriigid näevad vabatahtliku kava alusel ette, et teatavatel tingimustel peab maksukohustuslane edasi lükkama mahaarvamisõiguse rakendamist kuni hetkeni, mil käibemaks on tarnijale tasutud:

Selgitus

Laekumistel ja maksetel rajanevast raamatupidamisarvestuse süsteemist, mis on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele kohustuslikuks muutunud, saab nendevahelisi tehinguid soodustav majanduslik meede, mis on praeguses majanduskriisi kontekstis vägagi õigustatud. Kõnealune meede on ka rohkem kooskõlas Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” eesmärgiga.

Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 29 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 244 – lõik 3

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Arvete säilitamise suhtes kohaldatakse sellise liikmesriigi eeskirju, kus on maksukohustuslase asukoht või püsiv tegevuskoht, kust või kuhu tarne tehakse, või kus kõnealuse asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on kauba tarnija või teenuse osutaja alaline elu- või asukoht või peamine elukoht või kus ta on kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima. Arvete säilitamise suhtes kohaldatav õigus on selle liikmesriigi õigus, kus on maksukohustuslase asukoht või püsiv tegevuskoht, kust või kuhu tarne tehakse, või kõnealuse asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel selle liikmeriigi õigus, kus on kauba tarnija või teenuse osutaja alaline elu- või asukoht või peamine elukoht või kus ta on kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima.

Selgitus

Selguse huvides, kuna „arve säilitamine” võib lisaks valitud meetodile ja toetusele tähendada ka säilitamise aega.

Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 32 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 247

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Maksukohustuslane tagab, et arved säilitatakse kuue aasta jooksul. Maksukohustuslane tagab, et arved säilitatakse vähemalt kuue aasta jooksul.

Selgitus

Seda artiklit tuleb tõlgendada artikli 244 kolmandast lõigust lähtudes, kusjuures kuus aastat on tavaliselt miinimumaeg, samal ajal on igal liikmesriigil õigus määrata pikemaid tähtaegu oma tavasid silmas pidades (näiteks Rumeenias on ehitusabi aeg 20 aastat, seega peab arved säilitama vähemalt 20 aasta jooksul).

MENETLUS  

Pealkiri	Ühine käibemaksusüsteem seoses arvete esitamist käsitlevate eeskirjadega
Viited	KOM(2009)0021 – C6-0078/2009 – 2009/0009(CNS)
Vastutav komisjon	ECON
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	JURI 19.10.2009
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Alexandra Thein 2.9.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	3.12.2009		28.1.2010
Vastuvõtmise kuupäev	8.3.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	19 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Marielle Gallo, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Sergio Gaetano Cofferati, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Toine Manders, József Szájer

MENETLUS

Pealkiri	Ühine käibemaksusüsteem seoses arvete esitamist käsitlevate eeskirjadega
Viited	KOM(2009)0021 – C6-0078/2009 – 2009/0009(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	27.2.2009
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 19.10.2009
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	JURI 19.10.2009
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	David Casa 21.7.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	2.12.2009		21.1.2010		22.2.2010
Vastuvõtmise kuupäev	17.3.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Burkhard Balz, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Vicky Ford, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Sylvie Goulard, Enikő Győri, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Ivari Padar, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	David Casa, Sari Essayah, Robert Goebbels, Syed Kamall, Philippe Lamberts, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Catherine Stihler, Zoran Thaler