Menetlus : 2009/2225(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0066/2010

Esitatud tekstid :

A7-0066/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/05/2010 - 13.43
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0133

RAPORT     
PDF 642kWORD 1176k
25.3.2010
PE 438.179v01-00 A7-0066/2010

Euroopa uus digitaalne tegevuskava: 2015.eu

(2009/2225(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Pilar del Castillo Vera

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 ANNEX
 siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ARVAMUS
 kultuuri- ja hariduskomisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta: 2015.eu

(2009/2225(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalse konkurentsivõime aruanne. i2010 strateegia peamised saavutused aastatel 2005–2009“ (KOM(2009)0390);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ettevõtja ja tarbija vahelise piiriülese e-kaubanduse kohta ELis (KOM(2009)0557);

–   võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa infoühiskonna kohta majanduskasvu ja tööhõive eest(1);

–   võttes arvesse oma 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni „Euroopa raadiospektripoliitika suunas”(2);

–   võttes arvesse oma 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa lairibaühenduse poliitika väljatöötamise kohta(3);

–   võttes arvesse oma 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni tarbijate usalduse kohta digitaalse keskkonna vastu(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A7-0066/2010),

A. arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) tungivad praktiliselt kõigisse meie eluvaldkondadesse ja on lahutamatult seotud meie sooviga omada jõukat ja konkurentsivõimelist majandust, keskkonnakaitset ning demokraatlikumat, avatumat ja kaasavamat ühiskonda;

B.  arvestades, et Euroopa peaks endale võtma juhtrolli IKT väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti suurema väärtuse toomisel oma kodanikele ja ettevõtjatele; arvestades, et IKT kasutamine aitab tulla toime praeguste struktuuriprobleemidega, et saavutada jätkusuutlikku majanduskasvu;

C. arvestades, et Euroopa saab digitaalsest revolutsioonist kasu vaid siis, kui sellesse kaasatakse kõik ELi kodanikud, kellel võimaldatakse ka uues digitaalühiskonnas täiel määral osaleda, ning kui poliitiliste meetmete keskmesse seatakse inimene; arvestades, et kõnealust digitaalset revolutsiooni ei saa enam pidada tööstusliku mineviku edasiarendamiseks, vaid pigem täieliku ümberkujundamise protsessiks;

D. arvestades, et digitaalühiskonna arendamise protsessi tuleks kaasata kõik ELi kodanikud, kellele tuleks ühtlasi tagada juurdepääs sellele ühiskonnale, ning selle protsessi toetamiseks tuleks võtta mõjusaid poliitilisi meetmeid, et kõrvaldada digitaalne lõhe ELis; selleks tuleb parandada kodanike e-oskusi, mis võimaldaksid neil täiel määral kasutada võimalusi, mida IKT pakuvad;

E.  arvestades, et kuigi lairibaühendus on kättesaadav üle 90%-le ELi rahvastikust, kasutab seda vaid 50% majapidamistest;

F.   arvestades, et konkurentsivõimelised sideturud on olulised tagamaks, et kasutajad saavad võimalikult suurt kasu valikuvõimaluste, kvaliteedi ja taskukohaste hindade näol;

G. arvestades, et Euroopa potentsiaal on lahutamatult seotud tema elanike oskuste, tööjõu ja organisatsioonidega; arvestades, et ilma oskusteta on IKT ning infrastruktuuride majanduslik ja sotsiaalne lisandväärtus piiratud;

H. arvestades, et IKT võib olla äärmiselt võimas abivahend jõupingutuste tegemisel kogu maailma riikides positiivse ja jätkusuutliku arengu nimel, samuti vaesuse ning sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vastu võitlemiseks;

I.   arvestades, et kui kodanikud ei usalda piisavalt uue digitaalruumi õiguslikku raamistiku, hoiduvad nad seal suhtlemast, vabalt oma seisukohti avaldamast ja tehinguid tegemast; arvestades, et kõnealuses kontekstis kehtivate põhiõiguste tagamine ja tugevdamine on kodanike usalduse oluline eeltingimus; arvestades, et intellektuaalomandi õiguste ja muude õiguste kaitse tagamine on ettevõtjate usalduse oluline eeltingimus;

J.   arvestades, et selliste küberkuritegude hulk, nagu terrorismiaktide õhutamine, vihavaenust tingitud kuriteod ja lapsporno, on kasvanud, ning need ohustavad üksikisikuid, sealhulgas lapsi;

K. arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loometööstustel ei ole mitte ainult oluline roll kultuurilise mitmekesisuse, meediavahendite paljususe ja osalusdemokraatia edendamisel Euroopas, vaid nad on ka oluline Euroopa Liidu jätkusuutliku majanduskasvu ja majanduse elavnemise käimapanev jõud; arvestades, et loomesisusektoris tuleks ühtse turu loomise arutelus pöörata erilist tähelepanu kultuurilistele ja keelelistele eripäradele;

L.  arvestades, et Euroopa demokraatlik ühiskond, kodanike osalemine avalikus arutelus ja teabele juurdepääs digitaalses maailmas sõltuvad elujõulisest ja konkurentsivõimelisest ajakirjandusest, mis on demokraatia neljas sammas;

M. arvestades, et edutu IKT loomine, levitamine ja kasutamine põhjustavad majanduskasvu ja tootlikkuse mahajäämust; arvestades, et IKT uuendamise valdkonnas tegutsevad suure kasvupotentsiaaliga noored ettevõtted, kes püüavad läbi raskuste saavutada püsivat tugevat positsiooni turul;

N. arvestades, et era- ja avalik sektor peavad investeerima uutesse innovaatilistesse süsteemidesse ja teenustesse, nagu näiteks pilvandmetöötlus, e-tervis, arukad mõõdikud, arukas liikuvus jne; arvestades, et Euroopa ühtse turu tugevdamine suurendab huvi Euroopa majandusse ja turgudele investeerimise vastu ning võimaldab mastaabisäästu;

O. arvestades, et me ei ole Euroopas jõudnud veel täiesti toimiva ühtse digitaalse internetipõhiste- ja sideteenuste turuni; arvestades, et killustatud eeskirjad liikmesriikide tasandil takistavad praegu tõsiselt digitaalteenuste vaba liikumist ja piiriülese e-kaubanduse arengut; arvestades, et Euroopa ettevõtjatele ja avalikele teenustele tõuseb arenenud IKT teenuste ja rakenduste kasutamisest majanduslikku ja ühiskondlikku tulu,

P.  arvestades, et kuigi internet on kõige kiiremini kasvavaks jaemüügikanaliks, süveneb ELis lõhe riigisisese ja piiriülese e-kaubanduse vahel; arvestades, et ELi kodanikud võivad piiriülese e-kaubanduse abil märkimisväärselt kokku hoida, nagu seda on täheldatud komisjoni teatises ettevõtja ja tarbija vahelise piiriülese e-kaubanduse kohta ELis (KOM(2009)0557),

1.  palub komisjonil esitada ettepanek võtta vastu kõrgete eesmärkidega digitaalne strateegia ja tegevuskava, mis võimaldavad Euroopal saada avatud ja edukaks digitaalühiskonnaks, mis pakub kõigile kodanikele nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi võimalusi; teeb ettepaneku nimetada see uus digitaalne tegevuskava tegevuskavaks 2015.eu ja rajada see 2015.eu positiivse arenguspiraali mudelile;

2.  rõhutab, kuivõrd tähtis on jätkata pingutusi, et võimaldada kõigile kodanikele ja tarbijatele kõiki piirkondi hõlmavat kiiret paikset ja mobiilset lairibaühendust, kindlustades sealjuures konkurentsi, millest saab kasu tarbija; rõhutab, et see eeldab sihipäraseid poliitilisi meetmeid, mis edendavad konkurentsi ning tulemuslikke investeeringuid ja uuendusi uute ning parandatud juurdepääsuga infrastruktuuride ja tarbijavaliku valdkonnas, võimaldades kõigile kodanikele nende asukohast sõltumatult õiglaste tingimustega ja konkurentsivõimelise hinnaga ühendust, tagades seeläbi, et ükski Euroopa kodanik ei jää tõrjutuks;

3.  arvab, et 2013. aastaks peaks taskukohase hinnaga interneti lairibaühendus olema kättesaadav kõigile Euroopa majapidamistele; palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada mobiilse lairibaühenduse leviku ja kvaliteedi parandamiseks kõiki olemasolevaid poliitilisi meetmeid, sealhulgas Euroopa struktuurifondide vahendite ning digitaalse dividendi kasutamist, et võimaldada kõigile Euroopa kodanikele lairibaühendust; kutsub liikmesriike lisaks üles andma uut impulssi Euroopa kiire lairibaühenduse strateegiale, eeskätt ajakohastama kiire lairibaühenduse leviku riiklikke sihteesmärke;

4.  märgib, et riigiabi eeskirjad on mitmeti tõlgendatavad, mis võib mõjutada ühenduse toetatavaid lairibateenuseid, eelkõige ametiasutuste suutlikkust koondada oma võrgunõudlus ja võtta see uute investeeringute aluseks; palub komisjonil need probleemid kiiresti lahendada;

5.  tuletab meelde, et erilist tähelepanu tuleb pöörata maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ning piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, eelkõige äärepoolseimatele piirkondadele; on seisukohal, et selliste traadita tehnoloogiate kasutamine nagu satelliitvõrk, mis võimaldab kõiki piirkondi hõlmavat kohest ühendust interneti magistraalvõrguga, on sobiv lahendus, mis tagab, et nende piirkondade kodanikele pakutakse ja et nad saavad kasutada interneti lairibaühendust mõistliku aja jooksul ja mõõduka tasu eest;

6.  meenutab, et universaalteenuse osutamise kohustus vastab kindlaksmääratud kvaliteediga teenuste miinimumkogumile, mis peaks olema mõistliku hinnaga kättesaadav kõigile lõppkasutajatele, ilma et see moonutaks konkurentsi ning tekitaks lisakoormust tarbijatele ja operaatoritele; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks viivitamata universaalteenuse pikalt oodatud läbivaatamise;

7.  rõhutab, kui oluline on tagada puudega lõppkasutajatele teiste lõppkasutajatega võrdsel tasemel juurdepääs, nagu seda nõuab Euroopa Parlament seoses universaalteenuse ning kasutajate õiguste direktiivi läbivaatamisega; palub, et komisjon võtaks tegevuskavas 2015.eu täielikult arvesse puudega kasutajate vajadusi;

8.  kutsub komisjoni üles viima läbi mõju hindamist, et uurida, kuidas saab teha teoks ELi-ülest numbrite teisaldatavust;

9.  toonitab, kui tähtis on säilitada Euroopa positsiooni maailmajaona, milles on maailma mastaabis mobiilside, ning tagada, et 2015. aastaks kasutab 75% mobiilikasutajatest mobiilset lairibaühendust ja neil on juurdepääs kiire traadita ühenduse teenustele;

10. tuletab meelde vajadust kiirendada nn digitaalse dividendi ühtset kasutuselevõttu mittediskrimineerival viisil, kahjustamata seejuures olemasolevaid ning paremaid ringhäälinguteenuseid;

11. palub komisjonil tegeleda raadiospektrikomitee kaudu praktiliste ja tehniliste küsimustega, et tagada piisava paindlikkusega õigeaegne juurdepääs spektrile, eesmärgiga võimaldada võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja teenuseid, sealhulgas mobiilne lairibaühendus; kutsub komisjoni üles andma teavet konkurentsi ja turul toimuvate muutuste kohta;

12. rõhutab vajadust hinnata ja uurida põhjalikumalt praeguste ja tulevaste spektri kasutajate võimalikke vastastikuseid häireid, et ennetada võimalikke negatiivseid tagajärgi tarbijatele;

13. on seisukohal, et internetiühenduste osakaalu kasvades peaks liikmesriigid püüdma selle poole, et 2015. aastaks on pooltel ja 2020. aastaks kõigil Euroopa majapidamistel kiirsideühendus, mis võimaldab lõppkasutajale usaldusväärset ja paremat teenust vastavalt tarbija ootustele ja vajadustele; tuletab meelde, et nende eesmärkide saavutamiseks on vaja sobivat poliitilist raamistikku, mis võimaldab erasektori investeeringuid ning kaitseb samal ajal konkurentsi ning suurendab tarbijate valikuvabadust;

14. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid elektroonilise side uue reguleeriva raamistiku üle enne selleks kehtestatud tähtaega, kehtestaksid selle täielikult ning annaksid riikide reguleerivatele asutustele vastavad volitused; rõhutab, et uus reguleeriv raamistik tagab prognoositava ning stabiilse õiguskeskkonna, mis soodustab investeeringuid ning edendab IKT võrkude, toodete ja teenuste konkurentsiturgu, mis aitab kaasa tõhustatud infoühiskonna teenuste ühtse turu saavutamisele; nõuab tungivalt, et mis tahes suunistes telekomipaketi kohaldamise kohta uue põlvkonna juurdepääsuvõrkudele peab võtma täielikult arvesse direktiivides sätestatud meetodeid kõnealuste võrkude kasutuselevõtmise toetamiseks;

15. arvab, et reguleeriva kooskõlastamise tõhusust on vaja suurendada, tagades elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) tegevuse võimalikult kiire täieliku käivitamise;

16. palub sidusrühmadel võtta innovatsiooni soodustamiseks ning nõudluse tekitamiseks kasutusele avatud sidevõrgud;

17. tuletab meelde reguleerimise läbipaistvuse ja prognoositavuse vajadust ning palub komisjonil jätkata parema reguleerimise põhimõtete järgimist seadusandlike ning muude algatuste ettevalmistamisel, seda eelkõige suunatud ja õigeaegse mõjuhindamise läbiviimise kaudu;

18. tuletab meelde, et koostalitlusvõime ja juurdepääs on omavahel seotud ning moodustavad tõhusa infoühiskonna rajamise alusmüüri, võimaldades toodete, infrastruktuuride ja teenuste koostalitlust, mis annab eurooplastele juurdepääsu teenustele ja teabele sõltumata sellest, millist tarkvara nad kasutavad;

19. rõhutab, et kaasavas digitaalühiskonnas omab keskset tähtsust digitaalne pädevus ning et ELi kodanikele tuleb anda võimalused ja pakkuda stiimuleid asjakohaste digitaalsete oskuste omandamiseks; rõhutab, et digitaalne pädevus võib aidata ebasoodsas olukorras inimesi (nt vanurid ja väikese sissetulekuga inimesed) ühiskonda kaasata; palub komisjonil ja liikmesriikidel kaotada digitaalse kirjaoskuse ning interneti kasutamise osas erinevate ühiskonnarühmade vahel valitsev lõhe, ehk nn suurenev teine digitaalne lõhe; rõhutab keskset kohustust vähendada 2015. aastaks poole võrra digitaalse kirjaoskuse ja pädevuse lõhesid;

20. nõuab läbipaistvuse, juurdepääsetavuse ja võrdsete võimaluste põhimõtte järgimist IKT-süsteemide kasutamisel, et parandada nende kasutajasõbralikkust võimalikult paljude Euroopa kodanike jaoks;

21. rõhutab, et 2013. aastaks peab kõigil alg- ja keskkoolidel olema usaldusväärne ja kvaliteetne internetiühendus ning 2015. aastaks väga kiire internetiühendus, mille saavutamist toetatakse vajadusel regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika abil; rõhutab, et IKT-alane koolitus ja e-õpe peavad kuuluma lahutamatult elukestva õppe meetmete hulka, mis võimaldavad paremaid ja ja kättesaadavamaid haridus- ja koolitusprogramme;

22. tunnistab e-õppe tähtsust IKT-alaste uuendustega kohandatud õppemeetodina, mis võib vastata nende inimeste vajadustele, kelle juurdepääs tavapärastele õppemeetoditele on raskendatud, kuid rõhutab, et selle oluline eeldus on vajadus õpetajate, õpilaste ja muude huvitatud osaliste teabevahetuse järele; on arvamusel, et lisaks tuleb soodustada rahvusvahelist vahetust, et taastada haridusasutuste oluline roll rahvastevahelise mõistmise edendamisel;

23. soovitab viia haridussüsteemides alates koolieelsest haridusest paralleelselt võõrkeeltega sisse digitaalse kirjaoskuse õpetus, eesmärgiga valmistada võimalikult varakult ette oskustega kasutajaid;

24. märgib, kui oluline on varustada ELi kodanikud digitaalsete oskustega, et aidata neil kasutada täiel määral ära digitaalses ühiskonnas osalemisest saadavat kasu; kinnitab veel kord vajadust tagada, et Euroopa tööjõu teadmised, oskused, pädevus ja loovus vastavad kõige kõrgematele nõudmistele maailmas ning et neid ajakohastatakse jätkuvalt; on veendunud, et digitaalne kirjaoskus ja pädevus peavad olema ELi erinevate poliitikavaldkondade keskseks osaks, kuna need on Euroopa innovatsiooniühiskonna peamised edasiviijad;

25. teeb ettepaneku koostada ELi ja liikmesriikide tasandil digitaalse kirjaoskuse ja kaasatuse tegevuskava, mille tähtsamad komponendid on: digitaalse kirjaoskuse õppimise erivõimalused töötutele ja tõrjutuse ohus olevatele elanikerühmadele; erasektoris kõigile töötajatele digitaalsete oskuste õpetamise algatuste stimuleerimine; üleeuroopaline algatus „Targu võrgus talita! (Be smart online!)“, millega tutvustatakse kõigile õppuritele, sealhulgas elukestvas õppes ning erialases koolituses osalejatele, IKT ja internetipõhiste teenuste turvalist kasutamist; ja ühtne IKT sertifitseerimise kord ELi tasandil;

26. palub liikmesriikidel võtta kõik vajalikud meetmed, et innustada noori spetsialiste valima karjääri IKT valdkonnas; palub liikmesriikidel kuni selle ajani pöörata oma riiklikes algkoolide õppekavades enam tähelepanu loodusteadustele, näiteks matemaatikale ja füüsikale; arvab, et seoses tegeliku ja kohese vajadusega lahendada IKT oskuste puudus Euroopas kasvõi lühiajaliselt või keskpikas perspektiivis, on vaja paremat andmebaasi e-oskuste kontrollimiseks; palub ELi institutsioonidel võtta täiendavaid meetmeid kõnealuse andmebaasi loomiseks;

27. rõhutab, et kõigile ELi kodanikele tuleb tutvustada nende peamisi õigusi ja kohustusi digitaalkeskkonnas kodanike ja tarbijate digitaalkeskkonna õiguste Euroopa harta kaudu; on veendunud, et see harta peaks konsolideerima ühenduse õigustiku, sealhulgas eelkõige eraelu puutumatuse, vähe kaitstud kasutajate kaitse ja digitaalse sisu kaitsega seotud kasutajate õiguste osas, ning tagama sobiva koostalitlusvõime; kinnitab veel kord, et digitaalkeskkonna õigusi tuleb käsitleda üldiste inimõiguste raames;

28. usub kindlalt, et eraelu kaitse on üks keskseid väärtusi ning et kõigil võrgukasutajatel peaks olema kontroll oma isikuandmete üle, sealhulgas nn õigus olla unustatud; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse mitte üksnes andmekaitse ja eraelu puutumatuse küsimusi iseenesest, vaid eelkõige alaealiste ja noorte täiskasvanute sellealaseid konkreetseid vajadusi; seetõttu kutsub üles esitama ettepanekut andmekaitsedirektiivi kohandamise kohta praegusele digitaalkeskkonnale vastavaks;

29. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma täiendavaid meetmeid, et parandada digitaalset turvet, võidelda küberkuritegevuse ja rämpsposti vastu, tugevdada digitaalkeskkonna kasutajate kindlustunnet ning suurendada Euroopa küberruumi turvalisust igasuguste kuritegude ning rünnakute suhtes; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tulemuslikult osalema kõnealuses valdkonnas tehtavas rahvusvahelises koostöös ning seda tugevdama; meenutab, et peaaegu pooled liikmesriigid ei ole ikka veel ratifitseerinud Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni, ning nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid nimetatud konventsiooni ratifitseeriksid ning rakendaksid;

30. palub liikmesriikidel võtta meetmed selleks, et võimaldada kõikidele kodanikele Euroopas turvaline elektrooniline isikutuvastamine;

31. nõuab avatud interneti kaitset, kus kodanikel on õigus ja ärikasutajatel võimalus omal valikul teavet saada ning jagada või teenuseid ja rakendusi kasutada, nagu on sätestatud uues reguleerivas raamistikus; palub komisjonil, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametil (BEREC) ning liikmesriikide reguleerivatel asutustel edendada võrgu sõltumatust käsitlevaid sätteid, jälgida hoolikalt nende rakendamist ning anda sellest Euroopa Parlamendile aru enne 2010. aasta lõppu; on arvamusel, et ELi õigusaktides peaks säilitama elektroonilise kaubanduse direktiivis (2000/31/EÜ) kehtestatud „pelga edastamise” sätted kui tähtsa viisi vaba ja avatud konkurentsi tagamiseks digitaalsel turul;

32. rõhutab, et pluralism, ajakirjandusvabadus ja kultuurilise mitmekesisuse austamine on Euroopa Liidu põhiväärtused ja lõppeesmärgid; palub Euroopa Komisjonil seetõttu tagada ELi kogu kavandatud poliitika vastavus nimetatud väärtustele ja eesmärkidele;

33. väljendab heameelt rändlust käsitlevate õigusaktide kiire rakendamise üle; toonitab, et edaspidigi tuleb ELis pidevalt jälgida mobiilsete kõneteenuste rändlushindasid, sealhulgas andmesideteenuseid; palub BERECil analüüsida sõltumatult muid meetodeid, kui hinna reguleerimine, et luua nende meetodite kasutamise abil rändluse konkurentsivõimeline siseturg; palub komisjonil esitada BERECi analüüsi ning oma läbivaatamise alusel enne 2013. aastat ettepanek rändluse küsimuse lahendamiseks pikemas perspektiivis, et tagada hästi toimiv, tarbijale orienteeritud ja konkurentsivõimeline rändlusturg, mis toob kaasa madalamad hinnad;

34. rõhutab, et digitaalteenused võivad kaasa aidata Euroopa siseturu täielikule ärakasutamisele; nõuab tulemuslikku digitaalse siseturu poliitikat, mis suurendaks Euroopa internetipõhiste teenuste konkurentsivõimet, juurdepääsetavust, piiriülesust ning läbipaistvust, tagades tarbijakaitse kõrgeima võimaliku taseme ning lõpetades territoriaalse diskrimineerimise; palub ELi institutsioonidel likvideerida 2013. aastaks peamised õiguslikud takistused piiriüleste internetitehingute teelt; kutsub komisjoni üles edendama digitaalse siseturu kehtiva õigusraamistiku pidevat hindamist ning pakkuma sihipäraseid õiguslikke meetmeid peamiste takistuste kõrvaldamiseks;

35. kutsub üles teostama ühtlustatud eeskirjade uuringut ELis, et edendada pilvandmetöötluse ja e-kaubanduse ühisturgu;

36. kutsub komisjoni üles kaaluma meetmeid piiriülese internetikaubanduse tingimuste läbipaistvuse ning piiriülese jõustamise ja kaebuste esitamise menetluse tõhususe edasiseks suurendamiseks; rõhutab, et internetikaubanduse edukas areng nõuab toodete ja kaupade tõhusat levikut ning rõhutab seetõttu vajadust rakendada kiiresti kolmas postidirektiiv (2008/06/EÜ);

37. on veendunud, et liikmesriigid peaksid tagama ettevõtjatele, eelkõige VKEdele vajaliku digitaalse keskkonna; kutsub liikmesriike üles kehtestama „kõik-ühes-kohas“ lahendust käibemaksu jaoks, et edendada VKEde ja ettevõtjate piiriülest e- kaubandust, ning kutsub komisjoni üles toetama e-arvete laialdast kasutamist;

38. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama selle, et 2015. aastaks teostatakse vähemalt 50% kõigist riigihangetest elektrooniliste vahendite kaudu, nagu sätestatud 2005. aastal Manchesteris asetleidnud e-valitsust käsitleval ministrite konverentsil kokkulepitud tegevuskavas;

39. on seisukohal, et infoühiskonna õigusliku raamistiku moodustavad direktiivid on ligi kümme aastat pärast nende vastuvõtmist aegunud internetikeskkonna üha keerukamaks muutumise, uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise ning asjaolu tõttu, et EL kodanike andmeid töödeldakse üha enam väljaspool Euroopa Liitu; arvab, et kui mõnest direktiivist tulenevaid õiguslikke küsimusi saabki lahendada nende tükatise ajakohastamisega, siis teised vajavad põhjalikumat läbivaatamist, ja et on vaja vastu võtta andmekaitse rahvusvahelise raamistik;

40. rõhutab avalike teenuste digitaliseerimise (e-valitsus) potentsiaalset väärtust kodanike ja ettevõtjate jaoks, et tagada avalike teenuste tõhusam ning personaliseeritum osutamine; kutsub liikmesriike üles kasutama IKT vahendeid valitsuse tegevuse läbipaistvuse ja vastutuse parandamiseks ning suurema osalusdemokraatia saavutamiseks, mis hõlmaks kõiki sotsiaal-majanduslikke rühmi, suurendaks uute kasutajate teadlikkust ning paneks aluse usaldusele ja kindlustundele; kutsub liikmesriike koostama avalike teenuste digitaliseerimise riiklikke kavasid, mis peaksid sisaldama eesmärke ja meetmeid kõigi avalike teenuste internetikeskkonda viimiseks ning puudega isikutele kättesaadavaks muutmiseks aastaks 2015;

41. rõhutab lairibaühenduse tähtsust Euroopa kodanike tervisele, võimaldades tõhusate tervisealaste infotehnoloogiate kasutamist, parandades hoolekande kvaliteeti, laiendades tervishoiu geograafilist ulatust saarelistele, mägistele ja väikese rahvastikutihedusega aladele, hõlbustades kodust hooldust ning vähendades asjatuid hooldusi ja kulukat patsientide üleviimist; tuletab meelde, et lairibatehnoloogiast võib olla abi Euroopa kodanike kaitsmisel, sest see lihtsustab ja edendab avaliku julgeolekuga seonduva teabe edastamist, menetlusi, suurõnnetustele reageerimist ning nendest taastumist;

42. juhib tähelepanu sellele, et IKT on eriti oluline puudega inimeste jaoks, kelle vajadus tehnoloogilise abi järele nende igapäevases elus on tavapärasest suurem; leiab, et puudega inimestel on õigus võrdsetel alustel osa saada uutest tehnoloogiatest tulenevate toodete ja teenuste kiirest arengust, sest see võimaldab neil osaleda kaasavamas infoühiskonnas ilma piiranguteta;

43. rõhutab vajadust välja arendada nn viies põhivabadus, mis võimaldab infosisu ja teadmiste vaba ringlust, ning saavutada 2015. aastaks digitaalsisu kättesaadavust Euroopas regueeriv järjepidev ja tarbijasõbralik raamistik, mis suurendaks tarbijate kindlustunnet ning tagaks õiglase tasakaalu õiguste valdajatele õiguste ning avalikkuse juurdepääsu vahel infosisule ja teadmistele; nõuab tungivalt, et EL, kes võtab arvesse kiiret tehnoloogilist arengut, kiirendaks arutelu autoriõiguste üle ning analüüsiks ELi intellektuaalomandi õiguste mõju vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 118, et tagada intellektuaalse omandi õiguste ühetaoline kaitse internetis ja väljaspool seda;

44. tunnistab, et Euroopa loome- ja kultuurisektor ei etenda mitte üksnes olulist rolli kultuurilise mitmekesisuse, meediapluralismi ja osalusdemokraatia edendamisel Euroopas, vaid on ka oluliseks säästva kasvu mootoriks Euroopas ja võib seega etendada otsustavat rolli ELi majanduse elavdamisel; tunnistab vajadust edendada keskkonda, mis jätkab loomesektori soodustamist; kutsub komisjoni seetõttu üles rakendama UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni kõigi digitaalse tegevuskavaga seotud poliitiliste algatuste puhul;

45. rõhutab, et Euroopa digitaalne tegevuskava peab edendama kvaliteetse ja kultuuriliselt mitmekesise sisu tootmist ja levitamist ELis, et motiveerida kõiki ELi kodanikke võtma vastu digitaalseid tehnoloogiaid, nagu internet, ning et maksimeerida kultuurilist ja sotsiaalset kasu, mida ELi kodanikud võivad sellistest tehnoloogiatest saada; soovitab suurema teadlikkuse saavutamiseks algatada teabekampaania ELi tasandil, eriti digitaalse kultuurilise sisu arendamise ja levitamise kaudu; kutsub komisjoni üles kaaluma oma õigusloome- ja tööprogrammi raames võimalust lubada liikmesriikidel kohaldada kultuuriväärtuste internetipõhise levitamise suhtes vähendatud käibemaksumäära;

46. rõhutab, et internet, mis pakub palju uusi võimalusi loomingulise sisu levitamiseks ja sellele juurdepääsuks, toob kaasa ka uusi väljakutseid, mis seonduvad Euroopa küberruumi turvalisuse tagamisega uut tüüpi kuritegude ning rünnakute suhtes; märgib, et sanktsioonid, mis on üks võimalik abivahend autoriõiguste jõustamiseks, tuleks põhimõtteliselt suunata esmalt ärieesmärgil ärakasutajate ja alles seejärel üksikisikute vastu;

47. usub, et EL peab uute tehnoloogiate, uute digitaalsete edastusvahendite ja tarbijate muutuva käitumise valguses edendama pakkumise poolega seonduvat poliitikat ning kaaluma autoriõiguste litsentsimise ning hankimise reeglite edasiarendamist; nõuab täiustatud, tõhusamat ja järjekindlamat läbipaistvat õiguste haldamise ning hankimise süsteemi nii muusikalise kui ka audiovisuaalse loomingu jaoks ning suuremat läbipaistvust ja konkurentsi õiguste ja tasude kogumise haldusorganisatsioonide vahel;

48. rõhutab, et uues digitaalses tegevuskavas tuleb pöörata suuremat tähelepanu Euroopa unikaalse kultuuripärandi digiteerimisele ning selle kodanikele kättesaadavamaks muutmisele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid annaksid piisavat rahalist toetust ELi digiteerimispoliitikale, julgustades samas nii komisjoni kui ka liikmesriike leidma sobivaid lahendusi praegustele õiguslikele takistustele;

49. väljendab tõsist muret seoses Euroopa digitaalraamatukogu projekti tulevikuga, kui raamatukogu digitaalse vormingu, haldamise, tõhususe, praktilisuse, kasulikkuse ja projekti suuremastaabilise mediatiseerimise valdkonnas ei leia aset radikaalseid muudatusi;

50. on seisukohal, et koos IKT järjepideva kasutuselevõtmisega on tähtis edendada IKT alal tipptasemel teadusuuringuid ning suurendada avalikke ja erainvesteeringuid kõrge riskitasemega ühisesse IKT valdkonna teadus- ja arendustegevusse; rõhutab, et Euroopa peab olema internetitehnoloogiate, pilvandmetöötluse, intellektikeskkondade ning superarvutite ja vähese süsinikujäljega IKT rakenduste arendamisel esirinnas; teeb ettepaneku järgmises finantsperspektiivis kahekordistada ELi IKT valdkonna teadusuuringute eelarvet ning neljakordistada IKT kasutuselevõtu eelarvet;

51. väljendab kahetsust seoses asjaoluga, et IKT-alase akadeemilise talendi ligimeelitamise, arendamise ja hoidmise seisukohast jääb Euroopa endiselt maha muudest juhtivatest turgudest ning kannatab akadeemikutele ja teadlastele USAs loodud paremate töötingimuste tõttu märkimisväärse ajude äravoolu all; rõhutab, et antud probleemiga tegelemiseks peab Euroopa lisaks tööstusele pöörama tähelepanu ka akadeemilistele ringkondadele, töötamaks välja tipptaseme karjääriarendusprogrammi, mis toetaks teaduskogukonna eluliselt tähtsat rolli maailmatasemel laiapõhjalises IKT innovatsioonistrateegias;

52. on seisukohal, et 2015. aastaks peavad kõik Euroopa uurimisinstituudid ja infrastruktuurid olema ühendatud GBps-i ülikiirete edastusvõrkude abil, luues Euroopa teadusringkondade intraneti;

53. kutsub üles suurematele investeeringutele avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamisse Euroopa Liidus;

54. nõuab uusi investeeringuid teadusuuringutesse olemasolevate digitaalsete vahendite paremaks rakendamiseks, et tagada kõigi kodanike juurdepääs kultuuritoodetele;

55. on mures ELi raamprogrammi bürokraatlikkuse pärast; palub komisjonil bürokraatia kaotamiseks raamprogrammi menetlusi muuta programmi sealjuures ohtu seadmata ja asutada kasutajatekogu;

56. kutsub komisjoni üles hindama koos liikmesriikidega seda, millisel viisil direktiivid 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute ning nende ülevõtmise kohta toetavad teadustegevust ja innovatsiooni ning vajaduse korral parimate tavade tuvastamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma ehitustööde riigihankelepingute innovatsiooninäitajate väljatöötamist;

57. tuletab meelde, et Euroopa konkurentsivõime tulevikus ja suutlikkus taastuda praegusest majanduskriisist sõltuvad olulisel määral Euroopa võimest lihtsustada IKT üldist ning tõhusat kasutuselevõtmist ettevõtjates; märgib siiski, et VKEd on siiski suurtest ettevõtjatest tugevalt maha jäänud ning juhib erilist tähelepanu tagatistele, mida tuleks võimaldada mikro- ja väikeettevõtjatele selle tagamiseks, et neid ei jäeta ilma IKT arengust tulenevatest hüvedest; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tõhustama toetust VKEdele seoses IKT vahendite kasutamisega nende tootlikkuse tõstmiseks;

58. palub komisjonil esitada digitaalkava internetipõhiste ettevõtlusvõimaluste edendamiseks, mille eesmärgiks on eelkõige lisavõimaluste pakkumine neile inimestele, kes on finantskriisi tõttu hiljuti töötuks jäänud; on seisukohal, et nimetatud kava peaks sisaldama taskukohase hinnaga tarkvara ja riistvara võimaldamist koos tasuta internetiühenduse ning konsultatsiooniga;

59. on seisukohal, et tegevuskava 2015.eu eesmärk peaks olema IKT süstemaatiline integreerimine vähese süsinikuheitega majandusse; nõuab, et kliimamuutuse strateegias sätestatud 20-20-20 eesmärkide saavutamiseks kasutataks IKT; on arvamusel, et rakendusi, nagu arukad energiavõrgud, arukad mõõdikud, arukas liikuvus, arukad autod, arukas veemajandus ning e-tervis, tuleb käsitleda 2015.eu põhiliste algatustena; juhib tähelepanu ka nõudele vähendada 2015. aastaks IKT sektori süsinikujälge 50%;

60. võtab arvesse, et rahvusvaheline kaubandus peaks lähtuma õiglase kaubanduse põhimõttest, eesmärgiga saavutada kohane tasakaal turgude avamise ja eri majandussektorite õiguspärase kaitse vahel, keskendudes eriti töö- ja sotsiaalsetele tingimustele;

61. on seisukohal, et tegevuskava 2015.eu tulemusliku rakendamise oluline eeldus on selle omaksvõtmine mitmetasandilise valitsemise vaimus kõigil (ELi, liikmesriikide ja piirkondade) poliitilistel ja geograafilistel tasanditel, samuti selle poliitiline nähtavus; teeb sellega seoses ettepaneku pidada regulaarselt digitaalse tegevuskava teemalisi tippkohtumisi, et saada ülevaade liidu ja liikmesriikide tasemel saavutatust ja anda uus poliitiline impulss;

62. juhib eraldi komisjoni tähelepanu vajadusele seada targad (konkreetsed, mõõdetavad, asjakohased, realistlikud ja tähtajalised) eesmärgid ja sihid ning võtta vastu tegevuskava, millega mobiliseeritakse kõik vajalikud ELi vahendid: rahastamine, mittesiduvad õigusaktid, jõustamine ning vajaduse korral ka sihipärased õigusaktid kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades (st elektrooniline side, haridus, teadustegevus, innovatsioon ja ühtekuuluvuspoliitika); kutsub komisjoni üles teostama 2015.eu strateegia saavutuste regulaarset läbivaatamist ulatusliku näitajate kogumi põhjal, mis võimaldab sotsiaalsete mõjude kvantitatiivset ja kvalitatiivset analüüsi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ELi ning riiklike ja regionaalsete programmide asjakohast kooskõlastamist antud valdkonnas;

63. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

(1)

ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 133.

(2)

ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 364.

(3)

ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 87.

(4)

ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 370.


SELETUSKIRI

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tungib praktiliselt kõigisse meie eluvaldkondadesse. IKT on lahutamatult seotud meie sooviga omada jõukat ja konkurentsivõimelist majandust, keskkonnakaitset ning demokraatlikumat, avatumat ja kaasavamat ühiskonda.. Kogetud muutusi ei saa enam pidada lihtsalt edasiminekuks tööstuslikust minevikust; need nõuavad põhjalikku muutust. Senise olukorra jätkumine ei ole enam soovitav. Euroopa lõikab digitaalrevolutsiooni vilju vaid juhul, kui kaasatakse kõik ELi kodanikud ja neil võimaldatakse täiel määral uues digitaalühiskonnas osaleda.

Käesolevas raportis määratletud poliitikavaldkonnad ja mõjutegurid moodustavad ELi viie järgneva aasta IKT poliitika raamistiku,, mida raportöör soovitab nimetada tegevuskavaks 2015.eu. Seda uuendatud tegevuskava võib piltlikult kujutada 2015.eu positiivse arenguspiraalina (vt lisa). Arenguspiraali keskmes on inimene nii kodaniku kui ka tarbijana. Igaühele tuleks anda asjakohased oskused ning kõiki piirkondi hõlmav kiire võrguühendus. Lisaks vajavad kodanikud selget õiguslikku raamistikku, mis kaitseb nende õigusi ning annab neile vajaliku usalduse ja turvatunde. See on vajalik selleks, et kodanikel oleks vabadus kogu ühtsel turul takistusteta kätte saada digitaalseid teenuseid ja infosisu (nn viies vabadus). Ning lõpuks on teadmised ja tehnoloogiad möödapääsmatult vajalikud, et toetada senisest jõukamat ühiskonda ja meie majanduse konkurentsivõimet.

Käesoleva raportiga tahetakse eeskätt komisjonile anda inspiratsiooni ja suuniseid põhjaliku 2015. aasta strateegia ja tegevuskava väljatöötamiseks, millesse kaasatakse kõik asjakohased ELi vahendid: rahastamine, mittesiduvad ning vajaduse korral ka sihipärased õigusaktid.

I. Kodanikele ja tarbijatele võimaluste loomine

Euroopa lõikab digitaalrevolutsiooni vilju vaid juhul, kui kaasatakse kõik ELi kodanikud ja neil võimaldatakse täiel määral uues digitaalühiskonnas osaleda. See eeldab investorite kindlustunnet pikaajalisel panustamisel, valitsuste kindlustunnet, et jõulisemalt e-valitsuse suunas liikuda, ja kodanike usaldust digitaalteenuste vastu.

1. Kõiki piirkondi hõlmava kiire internetiühenduse tagamine

Euroopa teadmuspõhise ühiskonna rajamise eeltingimusena peab kõigil kasutajatel olema kindel ja usaldusväärne traadiga ja traadita ühendus lairibavõrkudega. Katkematu kiire internetiühenduse võimaldamiseks peavad statsionaarsed ja traadita tehnoloogiad olema laialdaselt kättesaadavad ja koostalitlusvõimelised.

1.1 Täieliku internetiühendusega ühiskond

See eeldab poliitikat õiglastel tingimustel ja konkurentsivõimelise hinnaga võrguühenduse võimaldamiseks kõigile kogukondadele asukohast sõltumata, tagades nii, et kõrvale ei jäeta ühtegi Euroopa kodanikku. Tänapäeval tähendab täieliku internetiühendusega ühiskond ka mobiilside ühiskonda. Mobiilsidemajandus on väga sõltuv spektri maksumusest ja kättesaadavusest, ning tähtis on teha digitaalsete dividendide sagedusribad kättesaadavaks niipea, kui see on praktiline ja ei kahjusta olemasolevaid lairiba- jm teenuseid.

Poliitika eesmärgid

· 2013. aastaks peab kõigile Euroopa majapidamistele olema kättesaadav taskukohase hinnaga interneti lairibaühendus.

· Euroopa peab jääma maailma mastaabis mobiilside maailmajaoks: 2015. aastaks peab 75% mobiilside abonentidest kasutama vähemalt kolmanda põlvkonna sidet.

Poliitikameetmed

· 2010. aastaks vaatab komisjon läbi universaalteenuse osutamise kohustused.

· Euroopa kiire lairibaühenduse strateegia koos liikmesriikide sihteesmärkide ajakohastamisega (2010–2015).

· Kiirendatakse digitaalse dividendi ühtset kasutuselevõttu (2010–2015) ning toetatakse selle jaotamise abil lairibaühenduse levikut ja kvaliteeti.

1.2 Uue põlvkonna infrastruktuuri kasutuselevõtmine

Kiirsidevõrkude kasutuselevõtmiseks kogu ELis tuleb teha märkimisväärseid kapitalimahutusi. Telekomipaketi uued õigusnormid, mis seonduvad järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrguga, loovad stabiilse ja prognoositava õiguskeskkonna, mis stimuleerib investeeringuid ning samas kaitseb konkurentsi ja pakub tasu võetud riskide eest.

Poliitika eesmärgid

· 2015. aastaks peaks 50% Euroopa majapidamistest olema kiirsideühendus.

Poliitikameetmed

· Telekomipaketi kiire ülevõtmine (enne 2011. aasta keskpaika).

2. Digitaaloskused kaasavas digitaalühiskonnas

Euroopa potentsiaal peitub tema elanike oskustes, tema tööjõus ja organisatsioonides. Ilma kõikjale ulatuva infrastruktuurita jääb IKT kasutamine piiratuks ja ilma oskusteta jääb piiratuks selle kasutamise majanduslik ja sotsiaalne väärtus. Kui IKT valdkonna oskusi eirata, võib see saada kitsaskohaks, mis pärsib ELi konkurentsivõimet maailmamajanduses. Oskustele esitatavad nõuded ja kasutatavad vahendid on vanuserühmadel erinevad, kuid kõigis rühmades on vajadus nende järele suur.

Poliitika eesmärgid

· Vähendada 2015. aastaks digitaalse kirjaoskuse ja pädevuse lõhesid poole võrra.

· Aastaks 2015 peab kõigil alg- ja keskkoolidel olema kiire internetiühendus.

· 2012. aastaks peavad kõik alg- ja keskkooliõpilased saama koolitust interneti ohtudest ning selle turvalisest ja vastutustundlikust kasutamisest.

· Aastatel 2010–2015 tuleb kõigile tööealistele täiskasvanutele pakkuda IKT-alase koolituse võimalusi.

Poliitikameetmed

· Digitaalse kirjaoskuse ja pädevuse tegevuskava aastateks 2010–2015:

- spetsiaalsed digitaalse kirjaoskuse õpetamise meetmed (nt sooduskupongid) tõrjutuse ohus olevatele elanikerühmadele;

- avaliku ja erasektori partnerlused ja erasektoris kõigi töötajate koolitamise algatuste stimuleerimine;

- algatus „Targu võrgus talita!“ IKT turvalise kasutamise õpetamiseks;

- ELi IKT diplom kui tavapärase hariduse osa, ja väljaspool ametlikku haridussüsteemi omandatud digitaalsete oskuste sertifitseerimise kord.

3. Õigused digitaalkeskkonnas

Kui õiguslikku raamistiku piisavalt ei usaldata, hoiduvad kodanikud digitaalkeskkonnas omavahel suhtlemast, tehinguid tegemast ja vabalt oma seisukohti avaldamast. Euroopa uue võrgukeskkonna sotsiaalse ja majandusliku potentsiaali võivad täiel määral avada vaid nõuetekohase teabe ja oskustega varustatud kodanikud.

Kodanikele tuleb tutvustada internetikeskkonnas tegutsemise mõju privaatsusele, ning anda neile õigus nõuda isikuandmete kõrvaldamist ka juhul, kui neid algselt koguti andmesubjekti nõusolekul. Suur väljakutse on ka võitlus küberkuritegevusega. ELi õigusaktide tulemuslikku jõustamist takistavad siin pahatihti piiriülesed õiguslikud probleemid, näiteks jurisdiktsiooni või kohaldatava õiguse küsimused.

Poliitika eesmärgid

· Kõik kodanikud peavad tundma oma põhiõigusi digitaalkeskkonnas.

· Kõigil kasutajatel peab olema kontroll oma isikuandmete üle (nn õigus olla unustatud).

Poliitikameetmed

· Kodanike ja tarbijate digitaalkeskkonna õiguste harta 2012. aastaks.

· Küberkuritegevuse konventsiooni ratifitseerimine kõigi liikmesriikide poolt aastatel 2010–2015.

II. Avatud ja konkurentsivõimeline digitaalne ühtne turg

Hästitoimiv digitaalne majandus on kogu ELi majanduse hea toimimise eeldus. Kuid killustatud eeskirjad liikmesriikide tasandil takistavad praegu tõsiselt digitaalteenuste vaba liikumist. Piiriüleste müügitehingute puhul kohtavad ettevõtjad arvukalt takistusi, mida põhjustavad peamiselt liikmesriigi tasandi eeskirjade erinevused sellistes valdkondades nagu tarbijakaitse, käibemaks, elektri- ja elektroonikaseadmete ringlussevõtt, konkreetsete toodetega seotud eeskirjad ja rahaülekanded. Neid küsimusi lahendamata ei saa digitaalse majanduse täielik potentsiaal tarbijate ja ettevõtjate jaoks kunagi realiseeruda.

4. Uue reguleeriva raamistiku tõhus rakendamine

Eksperthinnangute kohaselt läheb telekomisektori õiguslik killustatus Euroopa ettevõtjatele maksma 20 miljardit eurot aastas – kulu, mis tuleks reformide elluviimise ja uute eeskirjade tulemusliku rakendamisega võimalikult ruttu kaotada.

Poliitika eesmärgid

· Luua täielikult konkurentsile avatud elektronside turg.

· Kaitsta avatud internetti, kus kodanikud võivad oma vabal valikul teavet saada ja jagada või teenuseid ja rakendusi kasutada.

Poliitikameetmed

· Läbi vaadatud reguleeriva raamistiku võimalikult kiire ülevõtmine ja rakendamine (enne 2011. aasta keskpaika).

· BERECi võimalikult kiire käivitamine.

· Nn võrguneutraalsust reguleerivate õigusnormide ühtlustatud rakendamine liikmesriikides.

· 2013. aastaks rändluse probleemi lahendamine nii, et kaoks jaehindade lõputu korrigeerimise vajadus.

5. Digitaalteenuste turu elavdamine

Me ei ole Euroopas veel jõudnud täiesti toimiva ühtse veebiteenuste turuni. Arvud kõnelevad enda eest: Euroopa tarbijate internetis teostatud tehingutest on vaid 7% piiriülesed; tipptasemel veebiteenuseid on viimase kolme kuu jooksul kasutanud vaid 35% kogu ELi elanikkonnast.

5.1 Digitaalteenuste turu arengut takistavate tegurite kõrvaldamine

Euroopa 500 miljoni tarbijaga turu killustatus ei võimalda ettevõtjatel ja tarbijatel mastabisäästust kasu saada. ELi infoühiskonna reguleeriv raamistik loodi tükikaupa pikema aja jooksul (valdavalt aastatel 2000–2005), kusjuures koostati rida ELi direktiive, millest igaüks hõlmab üht või mitut infoühiskonna valdkonda (nt 1995. aasta andmekaitse direktiiv, 1999. aasta elektrooniliste allkirjade direktiiv, 2000. aasta elektroonilise kaubanduse direktiiv). Ligi kümme aastat pärast vastuvõtmist on need direktiivid veebikeskkonna üha keerukamaks muutumise tõttu jäänud puudulikuks. Kui mõnes direktiivis käsitletavaid õiguslikke küsimusi saabki lahendada nende mõningase ajakohastamisega, siis teised vajavad põhjalikumat läbivaatamist.

Poliitika eesmärgid

· Kaotada 2015. aastaks piiriüleste veebitehingute peamised õiguslikud takistused.

· 2015. aastaks peaks iga mobiilikasutaja telefon toimima mobiilse rahakotina.

Poliitikameetmed

· Vaadata läbi ühtset e-turgu mõjutav ühenduse õigustik: kokkuvõte takistustest tulemustabelina, pluss sihipärased meetmed neist peamiste kõrvaldamiseks.

· Koostada ELi tasandi nõuded ja eeskirjad mobiilimaksete (nn m-raha) jaoks.

5.2 Avalike teenuste digitaliseerimine

IKT vahendid võimaldavad üldsuse ulatuslikumat kaasamist, avaliku teabe kättesaadavuse parandamist ja läbipaistvuse suurendamist. Liikuvust ühtsel turul võivad toetada valitsussektori täielikud e-teenused kõigile, kes tahavad oma äri rajada või asutada ning kus tahes ELi piires õppida, töötada, elada ja pensionile jääda.

Poliitika eesmärgid

· 2015. aastaks peavad kõik avalikud teenused olema kõigile, ka puudega isikutele internetis kättesaadavad.

· Avalike teenuste süsinikujälje vähendamine 50% aastaks 2015.

Poliitikameetmed

· Koostada avalike teenuste digitaliseerimise riiklikud kavad, mis hõlmavad

- sihteesmärke ja meetmeid valitsus-, tervishoiu- ja haridusteenuste internetti viimiseks aastaks 2015 ning nende kasutamise propageerimist kodanikele ja ettevõtjatele.

6. Nn viienda vabaduse arendamine: infosisu ja teadmiste vaba ringlus

Digitaalse infosisu edastamise osas ei saa Euroopat pidada maailma suurimaks turuks – siin on tegelikult 27 eraldi turgu. Infosisu pakkujaid takistavad liigkeerukade riiklikud loasüsteemid, mis raskendavad e-ettevõtjatel veenvate pakkumiste tegemist õigusalase infosisu valdkonnas. See piirab õigusalase infosisu kättesaadavust internetis ning takistab ka uute meediateenuste arendamist. Need küsimused on osa keerukast ja pakilisest arutelust ning näitavad igal juhul seda, et on tekkimas vajaduspraegune autoriõiguse kohaldamise kord internetis põhjalikult läbi vaadata. Me peame seda arutelu kiirendama, et tagada püsivad ja tasakaalustatud lahendused, millega on rahul nii kasutajad kui ka õiguste valdajad.

Poliitika eesmärgid

· Luua 2015. aastaks lihtne ja tarbijasõbralik õiguslik raamistik, mis reguleerib digitaalse infosisu kättesaadavuse küsimusi Euroopas.

Poliitikameetmed

· Luua 2013. aastaks Euroopa intellektuaalomandi õigused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 118.

· ELi tasandi ühtsete nõuete ja eeskirjade koostamine e-maksete (nn m-raha) jaoks aastaks 2012.

III. Jõukas majandus ja ühiskond

Üldtunnustatud on IKT-sse tehtavate investeeringute ja majandustulemuste vaheline otsene seos, kuna investeeringud suurendavad horisontaalselt kõigi tööstusvaldkondade uuendussuutlikkust, tõstavad tööviljakust ja aitavad optimeerida loodusvarade kasutamist. Võime tegelda teadus- ja uuendustegevusega on vajalik, et suuta IKT tehnoloogiaid kujundada, tundma õppida ja omaks võtta ning neid majanduse, sotsiaalsfääri ja kultuuri heaks kasutada.

7. Maailmatasemel teadusuuringute ja uuendustegevuse edendamine

Avatud uuendustegevus eeldab ülemaailmseid kontakte kogu teadusuuringute väärtusahela ulatuses ning lihtsamaid koostöövõimalusi väljaspool Euroopat asuvate uurimisasutustega. Seoses sellega peaks IKT valdkonna teadusuuringute ja uuendustegevuse poliitika edendama riikliku ja erasektori rahastamise ühtekoondamist ning suunamist valdkondadesse, kus Euroopal on või võib edaspidi olla maailmas juhtroll. Riiklikult rahastatavate programmide mõttetu bürokraatlikkus ei tohiks teadusuuringuid takistada.

Poliitika eesmärgid

· Euroopa olgu internetitehnoloogiate väljatöötamisel esirinnas.

· Juhtroll väikese süsinikujäljega IKT-lahenduste valdkonnas.

· ELi raamprogrammi bürokraatia otsustav vähendamine.

Poliitikameetmed

· Kahekordistada järgmise finantsperspektiivi raames ELi IKT valdkonna teadusuuringute eelarvet ja neljakordistada IKT kasutuselevõtu eelarvet.

· Arendada tuleviku-interneti avaliku ja erasektori partnerlust.

· Bürokraatia piiramiseks muuta raamprogrammi menetlusi ning kasutajasõbralikkuse tagamiseks moodustada kasutajatekogu.

8. ELi majanduse konkurentsivõime toetamine

Euroopa tulevane konkurentsivõime ja praegusest majanduskriisist taastumise võime sõltuvad suurel määral tema oskusest soodustada ettevõtjates IKT laialdast ja tulemuslikku kasutuselevõttu. VKEd võivad olla Euroopa majanduse taastumise peamine mootor. Kuid tööviljakust tõstvate IKT vahendite kasutamises jäävad VKEd suurfirmadest kaugele maha.

Poliitika eesmärgid

· 2015. aastaks peab ELi IKT-kaupade ja -teenuste bilanss olema positiivne.

· 2015. aastaks peab 80% VKEdest kasutama eesrindlikke ärialaseid rakendusi.

Poliitikameetmed

· Edendada selliste internetipõhiste teenuste nagu pilvandmetöötlus või teenustarkvara teket ja kasutamist VKEde poolt.

9. IKT süstemaatiline integreerimine vähese süsinikuheitega majanduse huvides

IKT võib ja peabki etendama olulist osa vastutustundliku energiakasutuse edendamisel majapidamistes, transpordis, töötlevas tööstuses ja energiatootmisel. Arukad mõõdikud, energiasäästlik valgustus, pilvandmetöötlus ja jaotatud tarkvara võivad muuta energiaallikate kasutamist.

Poliitika eesmärgid

· IKT rakendustest tulenev süsihappegaasi heitkoguste vähendamine peamistes sektorites 15% võrra aastaks 2020.

· IKT sektori süsinikujälje vähendamine 50% aastaks 2015.

· Senisest energiatõhusam tarbijakäitumine: aastaks 2015 on pooltes kodudes paigaldatud nn arukad mõõdikud.

Poliitikameetmeid käsitletakse eraldi algatusraportis.

IV. Mõjutegurid

Et digitaalne tegevuskava 2015.eu kujuneks strateegiliseks raamistikuks ja annaks soovitud tulemusi, on vaja tugevat poliitilist vastutust ja tulemuslikke rakendusmehhanisme.

10. Poliitiline juhtimine

Mitmetasandiline juhtimine ja vastutus

Tegevuskava 2015.eu annab tulemusi vaid siis, kui selle võtavad omaks kõik poliitikatasandid ja vastutus selle elluviimise eest jaguneb ELi, liikmesriigi ja piirkondlike tasandite vahel.

Poliitiline nähtavus

Digitaalse tegevuskava teemaliste tippkohtumiste korraldamine peaks aitama jälgida saavutatut, tugevdada asjaomaste osapoolte pühendumust, tõsta IKT prestiižikust ja anda uusi poliitilisi impulsse.

11. Tulemuslik täitmine

Targad (ingl. k. smart – specific, measurable, appropriate, realistic, and time-based) üldised ja konkreetsed eesmärgid

Strateegia, millel puuduvad targad (konkreetsed, mõõdetavad, asjakohased, realistlikud ja tähtajalised) eesmärgid, jääb pelgalt kavatsuste deklaratsiooniks. Liikmesriigid peavad oma olukorrast lähtuvalt püstitama endale targad eesmärgid.

ELi õigusloome- ja tegevuskava

ELi tasandi eesmärgid tuleb vormistada tegevuskavana ja vajaduse korral sihtotstarbeliste õigusaktidena. Tuleb mobiliseerida kõik asjakohased rakendusmehhanismid ja kõik ELi vahendid.

Järelevalve ja võrdlusnäitajad

Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegevuskava 2015.eu tulemustabeli toel korrapäraselt igal aastal saavutatut analüüsima, hindama ja teostama selle üle järelevalvet.


ANNEX

The 2015.eu Virtuous Spiral

(and enabling factors)


siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ARVAMUS (25.3.2010)

Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta: 2015.eu

(2009-/2225(INI))

Arvamuse koostaja: Róża Thun Und Hohenstein

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–   võttes arvesse oma 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni tarbijate usalduse kohta digitaalse keskkonna vastu(1),

1.  märgib, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) tuleb teha kättesaadavaks meie ühiskonna kõikidele osadele, tunnistades samal ajal, et IKT on tulevikus tootlikkuse ja majandusliku konkurentsivõime peamisi tegureid ning aitab oluliselt kaasa ühtse turu edasisele tugevdamisele internetivaldkonnas; on arvamusel, et edu tagamiseks peavad digitaalse tegevuskava väljatöötamise keskmes olema tarbijad ja kodanikud ning tegevuskava eesmärk peab olema Euroopa saamine IKT valdkonnas juhtivaks ülemaailmseks partneriks;

2.  toonitab, et infoühiskonna jaoks on väga oluline loomingulise infosisu tööstus kui kiiresti kasvav ja arenev sektor, mis aitab kaasa majanduskasvule ja tööhõivele;

3.  kutsub komisjoni üles avaldama iga-aastaseid eduaruandeid teatud poliitikavahendite, nagu lairiba, e-kaasatuse, e-tervise, e-õppe ja e-äri rakendamise kohta liikmesriikides, kajastades nende vahendite innovaatilisi muudatusi, mis on tehtud eesmärgiga pakkuda tarbijatele parimat saadaolevat teenust IKT valdkonnas, ning töötama selle nimel, et võimalikult paljud valitsuse pakutavad teenused oleksid tarbijatele kättesaadavad internetikeskkonnas, samas tunnistades, et kodanikke tuleb kogu ELis harida, võimaldamaks neil IKTst täielikult kasu saada;

4.  väljendab rahulolu volinik Kroesi väljendatud seisukohaga, et digitaalne tegevuskava on õigustatud ainult sel juhul, kui täielik juurdepääs tagatakse nii eraisikutele kui ka väikeettevõtjatele, ning palub, et komisjon esitaks konkreetsed ettepanekud digitaalse lõhe vähendamiseks;

5.  palub komisjonil koostöös liikmesriikidega laiendada digitaalse kirjaoskuse edendamise strateegiat, et kõik kodanikud oleksid võimelised oma igapäevaelus internetitehnoloogiat kasutama, seades eesmärgiks uute sotsiaalsete, majanduslike ja ettevõtlusalaste võimaluste loomise;

6.  väljendab heameelt rändlust käsitlevate õigusaktide kiire rakendamise üle; toonitab, et edaspidigi tuleb ELis pidevalt jälgida mobiilsete kõneteenuste rändlushindasid, sealhulgas andmesideteenuseid, et tagada hästi toimiv, tarbijale suunatud ja konkurentsivõimeline siseturg;

7.  toonitab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid jätkuvalt võtma meetmeid digitaalse turbe parandamiseks, seades eesmärgiks teavitada kodanikke digitaalsete ohtude vältimise võimalustest ja suurendada nende usaldust uute tehnoloogiliste vahendite vastu;

8.  rõhutab vajadust ületada takistused seoses piiriülese e-kaubanduse toimimisega ning saavutada suurem tarbijate usaldus, töötades välja tulemusliku ühtse Euroopa digitaalse turu poliitika, muutes internetipõhised teenused (lisaks muudele internetipõhistele teenustele ka näiteks raamatute, audiovisuaalse sisu ja muusika allalaadimine) kooskõlas autoriõiguste eeskirjadega konkurentsivõimelisemaks, paremini juurdepääsetavaks, riikideüleseks ja läbipaistvamaks, pakkudes samal ajal võimalikult kvaliteetset tarbijakaitset ning tehes lõpu geograafilisele diskrimineerimisele (nt isiku asukohariigi või krediitkaardi väljastamise koha alusel);

9.  toonitab, et liikmesriikides on vaja algatusi riikide elanikkonna e-oskuste parandamiseks; märgib, kui oluline on varustada ELi kodanikud digitaalsete oskustega, et aidata neil saada internetist ja digitaalses ühiskonnas osalemisest kasu täies mahus; rõhutab, milline potentsiaal on sellel piiriülese kaubanduse ja digitaalteenustele juurdepääsu jaoks;

10. tunnistab vajadust Euroopa kasutajaõiguste harta järele, et selgitada infoühiskonna tarbijate õigusi ja kohustusi; on arvamusel, et see peaks eelkõige hõlmama kasutajaõigusi, mis on seotud digitaalse sisuga, ning tagama põhilise koostalitlusvõime suutlikkuse (eriti avaliku halduse asutuste puhul) ja standardid, iseäranis just kaitsetumate kasutajate eraelu puutumatuse kaitse ja õigustega seoses (näiteks internetilehekülgedele juurdepääsu parandamine puuetega inimeste jaoks); rõhutab, et Euroopa kasutajaõiguste harta peaks käsitlema ka autorite, väljaandjate ja sisupakkujate intellektuaalomandit; rõhutab, et Euroopa kasutajaõiguste harta peaks samuti hõlmama kehtivat autoriõiguste raamistikku ning saavutama õiglase tasakaalu õiguste omanike õiguste ja riigi elanikkonna juurdepääsu vahel sisule (eelkõige loomingulisele sisule) ja teadmistele; märgib, et autoriõiguste valdkonnas kasutatavad sanktsioonid kui üks võimalik vahend tuleks põhimõtteliselt suunata esmalt ärieesmärgil ärakasutajate ja alles seejärel üksikisikute vastu;

11. toonitab, et üldine lähenemisviis on ülimalt oluline tegeledes selliste probleemidega nagu andmekaitse ja piraatlus; ergutab sellega seoses ELi ja Interneti Haldamise Foorumit tihedale koostööle;

12. toonitab tugeva digitaalse tegevuskava tähtsust seoses siseturu väljakujundamisega, nii haldus- ja regulatiivtakistuste eemaldamisel piiriüleses kaubanduses kui ka usalduse tõstmisel sidusteenuste vastu; märgib, et digitaalteenuste ja -toodete ühtne turg on killustunud; palub seetõttu komisjonil tegeleda digitaalse lõhega, sealhulgas suurendades piiriülese jõustamise ja hüvitamise tulemuslikkust;

13. märgib, et õiguslik raamistik, mille raames liikmesriigid võivad universaalteenuseid toetada, on nüüdseks täielikult aegunud; kutsub komisjoni üles viivitamata esitama universaalteenuse kauaoodatud läbivaatamise, et ei takistataks uusi algatusi, mis stimuleerivad lairiba- ja kiire andmeside mobiilset ühendust;

14. märgib, et riigiabi eeskirjad on mitmeti tõlgendatavad, mis võib mõjutada ühenduse toetatavaid lairibateenuseid, eelkõige ametiasutuste suutlikkust koondada oma võrgunõudlus ja võtta see uute investeeringute aluseks; palub komisjonil need probleemid kiiresti lahendada;

15. toonitab, kui oluline on tagada puudega lõppkasutajatele teiste lõppkasutajatega võrdsel tasemel juurdepääs, nagu seda nõuab Euroopa Parlament seoses universaalteenuse ning kasutajate õiguste direktiivi läbivaatamisega; palub, et komisjon võtaks tegevuskava 2015.eu raames täielikult arvesse puudega kasutajate vajadusi;

16. toonitab, et uut elektroonilise side reguleerivat raamistikku on vaja täielikult rakendada, et saavutada elektrooniliste sidevõrkude, toodete ja teenuste konkurentsiturg, tugev uutesse tehnoloogiatesse investeerimise keskkond ja tõhustatud ühtne turg infoühiskonna jaoks; juhib tähelepanu asjaolule, et konkurentsi soodustava majandusliku reguleerimise saab lõpetada alles siis, kui on saavutatud täielikult konkurentsile rajatud turg.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.2.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

1

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Cristian Silviu Buşoi, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Malcolm Harbour, Iliana Ivanova, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Alan Kelly, Eija-Riitta Korhola, Edvard Kožušník, Kurt Lechner, Tiziano Motti, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Matteo Salvini, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Laurence J.A.J. Stassen, Catherine Stihler, Kyriacos Triantaphyllides, Róża, Gräfin von Thun Und Hohenstein, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Cornelis De Jong, Frank Engel, Anna Hedh, Morten Løkkegaard, Antonyia Parvanova, Konstantinos Poupakis, Oreste Rossi, Kerstin Westphal

(1)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0287.


kultuuri- ja hariduskomisjonI ARVAMUS (23.2.2010)

Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta: 2015.eu

(2009/2225(INI))

Arvamuse koostaja: Cătălin Sorin Ivan

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   tunnustab i2010 strateegia järjekindlaid saavutusi, kuid nõuab, et järgmise strateegia raames seataks nõudlikumaid eesmärke ja kodanikukeskseid prioriteete, mis pakuvad kõigile ELi kodanikele nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid ja kultuurilisi võimalusi;

2.   palub, et komisjon töötaks välja digitaalse tegevuskava kõikehõlmava määratluse ja arutaks seda täiendavalt Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et saavutada ELi institutsioonides ühine arusaam peamistest eesmärkidest ja sihtidest;

3.  rõhutab, et pluralism, ajakirjandusvabadus ja kultuurilise mitmekesisuse austamine on Euroopa Liidu põhiväärtused ja lõppeesmärgid; palub Euroopa Komisjonil seetõttu tagada ELi kogu kavandatud poliitika vastavus nimetatud väärtustele ja eesmärkidele;

4.   tunnistab, et Euroopa loome- ja kultuurisektor ei etenda mitte üksnes olulist rolli kultuurilise mitmekesisuse, meediapluralismi ja osalusdemokraatia edendamisel Euroopas, vaid on ka oluliseks säästva kasvu mootoriks Euroopas ja võib seega etendada otsustavat rolli ELi majanduse elavdamisel; tunnistab vajadust edendada keskkonda, mis jätkab loomesektori soodustamist;

5.  tunnistab seetõttu pakilist vajadust digitaalse tegevuskava selge määratluse järele, kuna see on Euroopa kultuurilise mõõtme ja sisu oluline aspekt; kutsub komisjoni seetõttu üles rakendama UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni kõigi digitaalse tegevuskavaga seotud poliitiliste algatuste puhul;

6.  rõhutab, et Euroopa digitaalne tegevuskava peab edendama kvaliteetse ja kultuuriliselt mitmekesise sisu tootmist ja levitamist ELis, et motiveerida kõiki ELi kodanikke võtma vastu digitaalseid tehnoloogiaid, nagu internet, ning et maksimeerida kultuurilist ja sotsiaalset kasu, mida ELi kodanikud võivad sellistest tehnoloogiatest saada;

7.  rõhutab, et niinimetatud digitaalne dividend on väärtusliku spektriga allikas mitte üksnes majandusliku, vaid ka sotsiaalse ja kultuurilise arengu jaoks; nõuab tungivalt, et komisjon tunnistaks olemasolevate laialdaselt levinud platvormide – nagu maapealne digitaaltelevisioon – areneda laskmise ning muude uute tehnoloogiate arendamise hõlbustamise väärtust;

8.  nõuab ELi tasandil kõikehõlmavat ja integreeritud lähenemisviisi, mis ei edenda üksnes uutesse võrkudesse ja platvormidesse investeerimist, vaid käsitleb ka avatuse, üldise juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse ning sideseadmete ja infrastruktuuride turvalisuse garantiisid ning hõlmab sobivat poliitikat meediapädevusega seotud oskuste edendamiseks, kaasa arvatud teadlikkuse tõstmiseks uute tehnoloogiate kasutamise kohta;

9.  rõhutab, et kõikehõlmav, osaluspõhine ja laiahaardeline lähenemisviis ELi digitaalse tegevuskava raames sõltub tugevasti kõigi kodanike mittediskrimineerivast juurdepääsust teenustele ning nende teenuste tulemuslikust koostalitlusvõimest;

10. rõhutab andmekaitse tähtsust digitaalses maailmas ja nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse mitte üksnes andmekaitse ja eraelu puutumatuse küsimusi iseenesest, vaid eelkõige alaealiste ja noorte täiskasvanute sellealaseid konkreetseid vajadusi;

11. rõhutab, et digitaalse konkurentsivõime parandamiseks tuleb pöörata suuremat tähelepanu piirkondlike erinevuste kõrvaldamisele infotehnoloogiale juurdepääsu ja lairibaühenduse leviku osas;

12. rõhutab, et uues digitaalses tegevuskavas tuleb pöörata suuremat tähelepanu Euroopa unikaalse kultuuripärandi digiteerimisele ning selle kodanikele kättesaadavamaks muutmisele;

13. nõuab uusi investeeringuid teadusuuringutesse olemasolevate digitaalsete vahendite paremaks rakendamiseks, et tagada kõigi kodanike juurdepääs kultuuritoodetele;

14. soovitab suurema teadlikkuse saavutamiseks algatada teabekampaania ELi tasandil, eriti digitaalse kultuurilise sisu arendamise ja levitamise kaudu;

15. nõuab tungivalt, et liikmesriigid annaksid piisavat rahalist toetust ELi digiteerimispoliitikale, julgustades samas nii komisjoni kui ka liikmesriike leidma sobivaid lahendusi praegustele õiguslikele takistustele;

16. rõhutab, et Europeana on õige vahend, et võimaldada kodanike juurdepääsu Euroopa kultuuripärandile ja parandada nende teadmisi selle kohta;

17. palub komisjonil eelkõige töötada digitaalse tegevuskava osana välja kaasaegne autoriõiguse raamistik, mis võtab nõuetekohaselt arvesse digiteerimist ja meediakanalite lähenemist, ning soodustada interneti arendamist, mis pakub palju uusi võimalusi loomingulise sisu levitamiseks ja sellele juurdepääsuks, kuid kätkeb endas ka riske, näiteks autoriõigusega kaitstud sisu piraatluse näol; eelistab tulemuslikumaid meetmeid internetipiraatlusega võitlemiseks ja autoriõiguse kaitse tagamiseks.

18. rõhutab, et on vaja Euroopa tasakaalustatud lähenemisviisi autoriõigusele, mille puhul on tagatud kodanike juurdepääs loomingulisele sisule internetis, seadmata ohtu vajadust kaitsta nõuetekohaselt autorite, muusikute ja teiste kunstnike õigusi saada oma tööde eest tulu;

19. nõuab läbipaistvuse, juurdepääsetavuse ja võrdsete võimaluste põhimõtte järgimist IKT-süsteemide kasutamisel, et parandada nende kasutajasõbralikkust võimalikult paljude Euroopa kodanike jaoks;

20. rõhutab, et on tähtis rakendada poliitikat ja meetmeid, mis edendavad nn digitaalset kirjaoskust, et vähendada takistusi sotsiaalsele integratsioonile ja isiklikule arengule elukestva õppe perspektiivis;

21. rõhutab, et oluline on ebasoodsas olukorras olevate ühiskonnarühmade (nagu tööturult kõrvale jäänud, madala haridustasemega ja vanemad inimesed) juurdepääs digitaalsetele tehnoloogiatele ja IKT-alastele uuendustele kui vaesuse ja kasvava ebavõrdsuse vastase võitluse ning sotsiaalse kaasamise vahenditele; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid jätkaksid eriprogramme (nagu e-kaasatus ja tugitehnoloogia), mille eesmärk on hõlbustada nimetatud rühmade juurdepääsu;

22. soovitab korraldada regulaarseid IKT koolitusi töökohal, et arendada töötajate digitaalseid oskusi ja parandada seega tootlikkust ning tagada, et mitte keegi ei jää tööturult kõrvale puuduvate või piiratud IKT-oskuste tõttu;

23. soovitab viia haridussüsteemides alates koolieelsest haridusest paralleelselt võõrkeeltega sisse digitaalse kirjaoskuse õpetus, eesmärgiga valmistada võimalikult varakult ette oskustega kasutajaid;

24. rõhutab, et on oluline õpetada kasutajatele, kuidas käsitseda internetis saadavalolevaid allikaid; tuletab eelkõige meelde, et vanemad ja kasvatajad peavad aitama lastel internetti turvaliselt kasutama õppida;

25. rõhutab, et on oluline õpetada kooliõpilastele internetiallikate kasutamist;

26. tunnistab e-õppe tähtsust IKT-alaste uuendustega kohandatud õppemeetodina, mis võib vastata nende inimeste vajadustele, kelle juurdepääs tavapärastele õppemeetoditele on raskendatud, kuid rõhutab, et selle oluline eeldus on vajadus õpetajate, õpilaste ja muude huvitatud osaliste teabevahetuse järele; lisaks sellele tuleb soodustada rahvusvahelist vahetust, et taastada haridusasutuste oluline roll rahvastevahelise mõistmise edendamisel;

27. kutsub komisjoni üles võtma oma eelseisvates mitmeaastastes noorteprogrammides arvesse vajadust tutvustada uuenduslikku IKTd kõigile noortele kõigil haridusetappidel, eriti algkoolis.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.2.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Badia i Cutchet, Malika Benarab-Attou, Piotr Borys, Silvia Costa, Santiago Fisas Ayxela, Mary Honeyball, Cătălin Sorin Ivan, Petra Kammerevert, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Marek Henryk Migalski, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Pál Schmitt, Marco Scurria, Timo Soini, Emil Stoyanov, Hannu Takkula, László Tőkés, Helga Trüpel, Gianni Vattimo, Sabine Verheyen, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ivo Belet, Nessa Childers, Nadja Hirsch, Seán Kelly, Catherine Soullie, Rui Tavares


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.3.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Zoltán Balczó, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Lena Ek, Ioan Enciu, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Jacky Hénin, Romana Jordan Cizelj, Sajjad Karim, Arturs Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Michèle Rivasi, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Lara Comi, António Fernando Correia De Campos, Ilda Figueiredo, Andrzej Grzyb, Jolanta Emilia Hibner, Oriol Junqueras Vies, Ivailo Kalfin, Marian-Jean Marinescu, Vladko Todorov Panayotov, Frédérique Ries, Silvia-Adriana Ţicău, Hermann Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Britta Reimers

Õigusteave - Privaatsuspoliitika