RAPORT Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine, II jagu – Nõukogu

26.3.2010 - (C7‑0174/2009 – 2009/2070(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Ryszard Czarnecki

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 83 KB)
• 001-001 (DOC - 209 KB)
• 002-002 (PDF - 83 KB)
• 002-002 (DOC - 232 KB)
• 003-003 (PDF - 84 KB)
• 003-003 (DOC - 208 KB)
• 004-006 (PDF - 93 KB)
• 004-006 (DOC - 216 KB)
• 007-018 (PDF - 137 KB)
• 007-018 (DOC - 265 KB)
• 019-019 (PDF - 85 KB)
• 019-019 (DOC - 209 KB)
• 020-032 (PDF - 139 KB)
• 020-032 (DOC - 266 KB)
• 033-040 (PDF - 118 KB)
• 033-040 (DOC - 228 KB)
• 041-047 (PDF - 110 KB)
• 041-047 (DOC - 237 KB)

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Nõukogu

(C7‑0174/2009 – 2009/2070(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet[1];

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (C7‑0174/2009)[2];

–   võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2008. aastal tehtud siseauditite kohta;

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega[3];

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldusväärsust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust[4];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ning artikleid 274, 275 ja 276 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[5] eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsust nr 190/2003 nõukogu liikmete esindajate sõidukulude hüvitamise kohta[6];

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[7];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7‑0096/2010),

1.  lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele nõukogu 2008. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Nõukogu

(C7‑0174/2009 – 2009/2070(DEC))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvet[8];

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste 2008. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (C7‑0174/2009)[9];

–   võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2008. aastal tehtud siseauditite kohta;

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2008. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega[10];

–   võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldusväärsust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust[11];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ning artikleid 274, 275 ja 276 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[12] eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;

–   võttes arvesse nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsust nr 190/2003 nõukogu liikmete esindajate sõidukulude hüvitamise kohta[13];

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[14];

–   võttes arvesse oma 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Nõukogu[15];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7‑0096/2010),

A. arvestades, et nõukogu eirab Euroopa Parlamendi taotlusi vaadata läbi 1970. aasta nn aumeeste kokkulepe, mida nõukogu kasutab ja millele parlament ei ole tegelikult kunagi alla kirjutanud;

B.  arvestades, et „kodanikel on õigus teada, kuidas nende tasutavaid makse kulutatakse ning kuidas poliitilistele üksustele usaldatud võimu kasutatakse”[16];

C. arvestades, et Kölnis 3.–4. juunil 1999. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes nähakse ette nõukogule täiendava toimevõime andmine tugevdatud ühise Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas,

D. arvestades, et nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsusega 2004/197/ÜVJP[17] loodi mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (ATHENA), ning arvestades, et nimetatud otsusega ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 28. aprilli 2004. aasta otsusega, mis käsitleb ATHENA-le antud privileege ja immuniteete,[18] antakse ATHENA-le privileegid ja immuniteedid ning nõukogule rakendusvolitused,

E.  arvestades, et nõukogu 28. veebruari 2000. aasta otsuses 2000/178/ÜVJP eeskirjade kohta, mida kohaldatakse nõukogu peasekretariaati lähetatud riikide sõjaliste ekspertide suhtes vaheperioodil,[19] ning nõukogu 22. jaanuari 2001. aasta otsuses 2001/80/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta[20] täpsustatakse, et sõjaliste ekspertide lähetamise kulud rahastatakse nõukogu eelarvest,

1. märgib, et 2008. aastal oli nõukogu käsutuses kulukohustuste assigneeringutena kokku 743 miljonit eurot (2007. aastal oli see summa 650 miljonit eurot) ning assigneeringute kasutusmäär 93,31% oli küll kõrgem kui 2007. aastal (81,89%), aga jäi ikkagi alla teiste institutsioonide keskmisele (95,67%);

2. kordab oma 25. aprilli 2002. aasta otsuses (2000. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta)[21] võetud seisukohta, et Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole minevikus teineteise eelarvejagude täitmist kontrollinud; ning kuna nõukogu halduseelarvest rahastatavad välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning justiits- ja siseasjade valdkondade kulud on oma olemuselt üha enam tegevuskulude moodi, tuleks seda korraldust selgemaks muuta, et eristada nendes uutes poliitikavaldkondades traditsioonilised halduskulud tegevuskuludest;

3. arvab, et kuna halduskulud on suurenenud ja eriti kuna tegemist võib olla osaliselt tegevuskuludega, tuleks nõukogu kulusid kontrollida samamoodi nagu teiste ELi institutsioonide kulusid ELi toimimise lepingu artikliga 319 ettenähtud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames;

4. ei nõustu nõukogu väitega, et Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole minevikus teineteise eelarvejagude täitmist kontrollinud aumeeste kokkuleppe tõttu (nõukogu 22. aprilli 1970. aasta istungi protokolli kantud resolutsioon); ei pea aumeeste kokkulepet siduvaks dokumendiks ja arvab, et nõukogu tõlgendus on liiga lai; on seisukohal, et antud juhul on kehtiv õiguslik alus institutsioonidevaheline kokkulepe;

5.  on arvamusel, et eelarve koostamine ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine on kaks eraldi menetlust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu vaheline nn aumeeste kokkulepe nende vastavate eelarvejagude koostamise kohta ei tohiks vabastada nõukogu vastutusest anda üldsusele täiel määral aru tema käsutusse antud rahaliste vahendite kohta;

6.  on arvamusel, et 2008. aasta eelarvele heakskiidu andmine toimub murrangulisel hetkel, mil usaldusväärsuse tagamiseks täieliku läbipaistvuse abil tuleb selgelt kehtestada uue Euroopa välisteenistuse eelarvele heakskiidu andmise korda käsitlev ametlik kokkulepe, ja palub nõukogul esitada enne 2008. aasta eelarvele heakskiidu andmise menetluse lõppemist konkreetsed, üksikasjalikud ja kõikehõlmavad kavad välisteenistuse (sealhulgas ELi sõjaline staap, peasekretariaadi kriisivaatluskeskus, kriisiohjamise ja planeerimise direktoraat, tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistus, samuti peasekretariaadi välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna töötajad) personali, haldus- ja kontrollistruktuuri kohta, milles näidatakse eelkõige ära töötajate arvu suurenemine ja jagunemine ning ettenähtud mõju eelarvele, ning osaleda viivitamata läbirääkimistes eelarvepädeva institutsiooniga, võttes aluseks esildatud ettepanekud;

7.  nõuab kindlalt, et nõukogu loobuks eelarve täitmisele heakskiidu andmisel iganenud ja vähestele mõistetavatest menetlustest ning püüdleks selle asemel koos kõigi teiste Euroopa Liidu institutsioonidega avaliku sektori rahaliste vahendite kasutamisel avaliku kontrolli ja läbipaistvuse kõrgeimate standardite poole;

8.  taunib nõukogu pealiskaudset osalemist eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessis, kaasa arvatud keeldumist osaleda Euroopa Parlamendi selleteemalistel aruteludel; usub, et see näitab põlgust Euroopa Parlamendi kui eelarve täitmisele heakskiitu andva institutsiooni rolli ja üldsuse õiguse vastu nõuda aru kõigilt, kes vastutavad Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamise eest, eriti arvestades asjaolu, et nõukogus esindatud liikmesriigid vastutavad praktikas umbes 80% liidu eelarve tegelike kulude eest;

9.  kordab, et nõukogu peaks iga aasta olema parlamendis kohal kontrollikoja aastaaruande esitamisel;

10. peab kahetsusväärseks, et erinevalt teistest institutsioonidest ei esita nõukogu Euroopa Parlamendile iga-aastast tegevusaruannet, viidates vastava nõude puudumisele finantsmääruses; kordab oma üleskutset nõukogule avaldada nõukogu tegevusaruanne, et täita paremini aruandekohustust üldsuse ja maksumaksjate ees,[22] ja edastada see parlamendile, nagu soovitatakse parlamendi 19. veebruari 2008. aasta resolutsioonis läbipaistvuse kohta finantsküsimustes (lõiked 44 ja 45),[23] tehes algust 2009. aasta aruandega, mille tähtaeg on 15. juuni 2010;

11. palub nõukogul ja parlamendil kui eelarvepädevatel institutsioonidel kehtestada iga-aastane menetlus eelarvele heakskiidu andmise menetluse raames, et parandada teabevahetust oma eelarvete kohta; kõnealuse menetluse raames kohtuks nõukogu president koos nõukogu peasekretäriga ametlikult eelarvekontrollikomisjoniga või selle delegatsiooniga, mis koosneks komisjoni esimehest, koordinaatoritest ja raportöörist, et anda kogu vajalik teave nõukogu eelarve täitmise kohta; teeb samuti ettepaneku, et pädeva parlamendikomisjoni esimees annaks kõnealusele komisjonile regulaarselt asjakohast teavet ülalnimetatud arutelude kohta;

12. väljendab lisaks rahulolu sellega, et eesistujariik Hispaania tegi 15. märtsi 2010. aasta istungil positiivse pakkumise seoses nõukogu eelarvele heakskiidu andmist hõlmava mitteametliku korra läbivaatamisega, ja nõuab, et vastav kohustus lisataks finantsmääruste läbivaatamisse ning et see oleks kehtestatud pärast 2013. aastat algava uue rahastamisperioodi alguseks, ja nõuab, et arutelu algaks enne 15. oktoobrit 2010;

13. tuletab nõukogule meelde oma seisukohta, mis on väljendatud 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva 24. aprilli 2007. aasta resolutsiooni[24] lõikes 12 järgmiselt: „rõhutab maksimaalse läbipaistvuse vajadust ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP); nõuab, et nõukogu tagaks kooskõlas [...] institutsioonidevahelise kokkuleppe [...] punktiga 42, et ÜVJP tegevuskulusid ei esineks nõukogu eelarves; jätab endale õiguse astuda vajalikke samme, kui kokkulepet rikutakse”;

14. tunnistab asjaolu, et nõukogu on ette näinud mitmesugused viisid Euroopa Parlamendiga ÜVJP arengu küsimustes konsulteerimiseks ja tema teavitamiseks sellest arengust; on siiski seisukohal, et nõukogu aastaaruanne ÜVJP peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta, mis esitatakse Euroopa Parlamendile institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 43 alusel, piirdub ÜVJP ühiste seisukohtade, ühismeetmete ja rakendusotsuste kirjeldamisega ning sisaldab väga vähe teavet rahastamisaspektide kohta ja ei ole seetõttu eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks piisav;

15. palub, et nõukogu kinnitaks enne seda, kui Euroopa Parlament teeb otsuse heakskiidu andmise kohta, et vastavalt ülalmainitud 25. novembri 2009. aasta resolutsioonile on ta toiminud järgmiselt:

–   kooskõlas nõukogu siseaudiitori soovitustega on ta sulgenud kõik oma eelarvevälised kontod;

–   vastavalt nõukogu siseaudiitori soovitustele on ta parandanud arvete kontrollimist;

–   ta on avalikustanud kõik haldusalased otsused, kui neid kasutatakse eelarvepunktide õigusliku alusena;

–   kooskõlas praegu kõigis muudes institutsioonides rakendatava tavaga on ta esitanud parlamendile ja tema pädevale komisjonile finantsmääruse artikli 60 lõike 7 kohaselt koostatud nõukogu iga-aastase tegevusaruande;

–   ta on täielikult selgitanud vajadust paigutada nõukogu eelarves rahalised vahendid ühelt eelarverealt ümber teisele eelarvereale;

–   ta on esitanud kirjalikud vastused parlamendi pädeva komisjoni ja selle raportööri esitatud asjakohastele küsimustele;

–   ta on kättesaadav ja valmis andma parlamendi pädevale komisjonile kirjalike vastuste kohta suulisi selgitusi, kui peaks tekkima vajadus täiendavate selgituste järele;

16. kordab palvet, et nõukogu näitaks oma eelarve jaotises 3 (Institutsiooni erimissioonide täitmisega seotud kulud) ära kulude täpse olemuse, et Euroopa Parlament saaks kontrollida, kas kõik kulud on kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega ja ega ükski kulutus ei ole olemuselt tegevuskulu;

17. tunneb muret tegevuskulude, eelkõige eriesindajate lähetuste kulude vähese läbipaistvuse pärast ning nõuab eriesindajate kulude ja nende lähetuste eelarve üksikasjalikku jaotust;

18. küsib kontrollikojalt, miks ei mainita tema aastaaruandes 2008. aasta eelarve täitmise kohta seoses nõukoguga lahendamata küsimusi, millele juhitakse tähelepanu ülalmainitud 25. novembri 2009. aasta resolutsioonis;

19. võtab teadmiseks märkuse, mille kontrollikoda tegi 2008. aasta aruande punktis 11.10 selle kohta, et süsteemi SESAME (Secured European System of Automatic Messaging) eelarve jätkuv (aastatel 2005–2008) ülepaisutamine ei ole kooskõlas finantsmääruse artikli 5 lõike 3 sätetega; võtab teadmiseks nõukogu vastuse ja tema kavatsuse parandada suuremate IT projektide juhtimisstruktuuride koordineerimist;

20. tunneb heameelt nõukogu siseauditi talituse poolt 2008. aastal läbi viidud auditite üle (kaheksa finantsauditit ja üks segaaudit) ning selle üle, et suurt osa nende soovitustest on järgitud; juhib siiski tähelepanu sellele, et eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile esitatud teemakohane teatis oli üsna üldine, ning palub üksikasjalikumat teavet auditisoovituste järgimise kohta, sest selleta ei ole võimalik eelarve täitmisele heakskiitu anda;

21. tunneb heameelt uue integreeritud haldus- ja finantskontrolli süsteemi (SAP) üle, mis on olnud kasutusel alates 1. jaanuarist 2008 ning mille abil on olnud võimalik kulusid kokku hoida ja suurendada kolme asjaomase institutsiooni (nõukogu, kontrollikoda ja Euroopa Kohus) tõhusust;

22. tunneb heameelt saavutuste üle töökorralduse tõhustamisel pärast ELi laienemist 2004. ja 2007. aastal, eriti tõlkeüksuste tsentraliseerimisel ja ametnike töölevõtmisel uutest liikmesriikidest; tunneb samuti heameelt paindliku tööaja kasutuselevõtu üle, kuna see aitab kaasa paremale tasakaalule töö- ja eraelu vahel; märgib siiski ametikohtade loetelu töökohtade täitmise madalat määra (keskmiselt 90%, 2007. aastal 86%);

23. märgib, et Residence Palace’i ettemaksete märkimisväärne suurenemine (70 miljonit eurot kavandatud 15 miljoni euro asemel, et vähendada hilisemaid soetamise kogukulusid) oli võimalik tänu eelarve üldisele alakasutamisele (täitmismäär 85,7%), ja nõuab, et edaspidi oleks kinnisvarapoliitika aastaaruannetes üksikasjalikult esitatud, et võimaldada eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessis nõuetekohast kontrolli;

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise edasilükkamise põhjused

24. edusammude puudumine kõikides eelnimetud 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni lõikes 5 mainitud muret tekitavates valdkondades, mis on uuesti esitatud käesoleva resolutsiooni lõikes 15:

–   nõukogu kõigi eelarveväliste kontode sulgemine;

–   vastavalt nõukogu siseaudiitori soovitustele arvete kontrollimise parandamine;

–   kõikide haldusalaste otsuste avaldamine, kui neid kasutatakse eelarvepunktide õigusliku alusena;

–   kooskõlas praegu kõigis muudes institutsioonides rakendatava tavaga parlamendile ja tema pädevale komisjonile finantsmääruse artikli 60 lõike 7 kohaselt koostatud nõukogu iga-aastase tegevusaruande esitamine;

–   täielik selgitus vajaduse kohta paigutada nõukogu eelarves rahalised vahendid ühelt eelarverealt ümber teisele eelarvereale;

–   kirjalikud vastused parlamendi pädeva komisjoni ja selle raportööri esitatud asjakohastele küsimustele;

–   nõukogu kättesaadavus ja valmisolek anda parlamendi pädevale komisjonile kirjalike vastuste kohta ametlikke selgitusi;

Edaspidi võetavad meetmed ja parlamendile esitatavad dokumendid

25. enne 1. juunit 2010 peab nõukogu esitama järgmised dokumendid:

–   aruanne konkreetsete edusammude kohta seoses käesoleva resolutsiooni lõikes 15 osutatud aspektidega, millele on eespool viidatud;

–   aruanne nõukogu arvestussüsteemilt, milles näidatakse kõikide ajutiste kontode liikumisi viimase kolme aasta jooksul (2007–2009);

–   siseaudiitori täielik iga-aastane aruanne, nagu sellele osutatakse finantsmääruse artikli 86 lõikes 3, mis tuleb esitada eraldi kokkuvõtvast aruandest tehtud siseauditite kohta, mis edastatakse parlamendile kooskõlas finantsmääruse artikli 86 lõikega 4;

26. nõuab, et anda nõukogu eelarve täitmisele heakskiit, järgmiste dokumentide esitamist ja küsimustele vastamist enne 1. juunit 2010:

a)        seoses peatükiga 22 – Tegevuskulud – punkt 2 2 0 0: otsuse nr 190/2003 ja sellega seotud otsuse (mis käsitleb EJKP/ÜVJP kulusid) tekst – põhjalik selgitus, miks on nõukogu eelarve raames vaja raha ühest punktist teise ümber paigutada;

b)        seoses peatükiga 22 – Tegevuskulud – punkt 2 2 0 2: kui palju eurosid on eraldatud Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonna kohtumistel suulise tõlke tarbeks vastavalt nõukogu peasekretäri / kõrge esindaja otsusele nr 56/2004 suulise tõlkimise kohta Euroopa Ülemkogul, nõukogus ja selle ettevalmistusorganites?

c)        seoses peatükiga 22 – Tegevuskulud – punkt 2 0 0 2: koopiat otsusest 56/2004;

d)        seoses peatükiga 22 – Tegevuskulud – punkt 2 0 0 2: millisele eelarvereale ja kui palju eurosid on kõnealuselt realt delegaatide sõidukuludeks ümber paigutatud?

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	23.3.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	27 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Andrea Češková, Jorgo Chatzimarkakis, Andrea Cozzolino, Ryszard Czarnecki, Luigi de Magistris, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Martin Häusling, Ville Itälä, Cătălin Sorin Ivan, Iliana Ivanova, Elisabeth Köstinger, Bogusław Liberadzki, Monica Luisa Macovei, Christel Schaldemose, Theodoros Skylakakis, Bart Staes, Georgios Stavrakakis, Søren Bo Søndergaard
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Christofer Fjellner, Monika Hohlmeier, Marian-Jean Marinescu, Véronique Mathieu, Olle Schmidt, Derek Vaughan

• [1]  ELT L 71, 14.3.2008.
• [2]  ELT C 273, 13.11.2009, lk 1.
• [3]  ELT C 269, 10.11.2009, lk 1.
• [4]  ELT C 273, 13.11.2009, lk 122.
• [5]  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
• [6]  Otsus tuleneb nõukogu 22. juuli 2002. aasta kodukorrast (EÜT L 230, 28.8.2002, lk 7).
• [7]  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
• [8]  ELT L 71, 14.3.2008.
• [9]  ELT C 273, 13.11.2009, lk 1.
• [10]  ELT C 269, 10.11.2009, lk 1.
• [11]  ELT C 273, 13.11.2009, lk 122.
• [12]  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
• [13]  Otsus tuleneb nõukogu 22. juuli 2002. aasta kodukorrast (EÜT L 230, 28.8.2002, lk 7).
• [14]  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
• [15]  ELT L 19, 23.1.2010, lk 9.
• [16]  Euroopa läbipaistvuse algatus, vt
  http://ec.europa.eu/commission_barroso/kallas/work/eu_transparency/index_en.htm
• [17]  ELT L 63, 28.2.2004, lk 68.
• [18]  ELT L 261, 6.8.2004, lk 125.
• [19]  EÜT L 57, 2.3.2000, lk 1.
• [20]  EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7.
• [21]  EÜT L 158, 17.6.2002, lk 66.
• [22]  ELT L 88, 31.3.2009, lk 19.
• [23]  Vastuvõetud tekstid, ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 1.
• [24]  ELT L 187, 15.7.2008, lk 21.