RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele

19.4.2010 - (KOM(2008)0040 – C7‑0052/2008 – 2008/0028(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Renate Sommer

Menetlus : 2008/0028(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0109/2010

Esitatud tekstid :

A7-0109/2010

Arutelud :

PV 15/06/2010 - 5
CRE 15/06/2010 - 5

Hääletused :

PV 16/06/2010 - 8.11
CRE 16/06/2010 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0222

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS
põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele

(KOM(2008)0040 – C7‑0052/2008 – 2008/0028(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0040);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0052/2008);

– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 114;

– võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A7-0109/2010),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt ning aitab oluliselt kaasa kodanike tervise ja heaolu parandamisele ning nende sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmisele.

(2) Ohutu toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt ning aitab märkimisväärselt kaasa kodanike tervise ja heaolu parandamisele ning nende sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmisele. Määrus peaks toetama nii siseturu huvisid, seades eesmärgiks õiguskorra lihtsustamise, õiguskindluse ja bürokraatia vähendamise, kui ka tulema kasuks kodanikele, sätestades toidu selge, arusaadava ja loetava kohustusliku märgistuse.

Selgitus

,,Tervislikku” toitu ei ole määratletud, ,,tervislik” on juba mõistega ,,ohutu” väljendatud, sest viimane kirjeldab haigusttekitavate koostisosade puudumist ning hügieenilist ohutust. Oluline on rõhutada, et määruse eesmärk on nii tarbijate parem kaitse kui ka siseturu ühtlustamine.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Et saavutada tarbijate tervise kaitse kõrge tase ja tagada nende õigus saada teavet, tuleb tagada, et tarbijad saaksid asjakohast teavet tarbitava toidu kohta. Tarbijate valikuid võivad muu hulgas mõjutada ka tervisest tulenevad, majanduslikud, keskkonnaalased, sotsiaalsed ja eetilised kaalutlused.

(3) Et saavutada tarbijate tervise kaitse kõrge tase ja tagada nende õigus saada teavet, tuleb tagada, et tarbijad saaksid asjakohast teavet tarbitava toidu kohta. Ostuvalikuid võivad muu hulgas mõjutada ka tervisest tulenevad, majanduslikud, keskkonnaalased, sotsiaalsed ja eetilised kaalutlused.

Selgitus

Eelkõige on siin tegemist ostuvalikutega, ostuvalik on samas ka tarbimisvalik.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Ehkki olemasolevate märgistamist käsitlevate õigusaktide algsed eesmärgid ja põhiosad endiselt kehtivad, on vaja neid ühtlustada, et tagada nende lihtsam järgimine ja see, et need oleksid sidusrühmadele paremini arusaadavad; samuti tuleb neid õigusakte ajakohastada, et võtta arvesse toidualase teabe valdkonna arenguid.

(9) Ehkki olemasolevate märgistamist käsitlevate õigusaktide algsed eesmärgid ja põhiosad endiselt kehtivad, on vaja neid ühtlustada, et tagada nende lihtsam kohaldamine ja suurem õiguskindlus sidusrühmadele; samuti tuleb neid õigusakte ajakohastada, et võtta arvesse toidualase teabe valdkonna arenguid.

Selgitus

Sõnastuse selgemaks muutmine.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Elanikkonna seas valitseb huvi toitumise ja tervise vahelise seose ning isiklikele vajadustele sobiva toiduvaliku vastu. Komisjoni valges raamatus „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia” märgiti, et toitumisalase teabega märgistamine on üks vahend, mille abil teavitada tarbijaid toiduainete koostisest ja aidata neil teha teadlikku valikut Tarbijate toidualasest teabest arusaamise parandamisel on oluliseks mehhanismiks selgitus- ja teavituskampaaniad. ELi tarbijapoliitika strateegias aastateks 2007–2013 on rõhutatud, et tarbijate teadlike valikute soodustamine on oluline nii tõhusa konkurentsi tekke kui ka tarbijate heaolu seisukohast. Teadmised toitumise põhimõtete kohta ja asjakohane toitumisalane teave toiduainetel aitaksid tarbijat teadlike valikute tegemisel oluliselt. Seepärast oleks mõttekas ja õige, et tarbijad liikmesriikides saaksid kasutada neutraalset teabeallikat oma toitumisalaste küsimuste selgitamiseks. Liikmesriigid peaksid seetõttu looma vastavad infotelefonid, mille rahastamist võiks toetada toiduainesektor.

Selgitus

Tarbijate toitumist ja toitumisalase teabe arusaadavust ei saa parandada üksnes toidu märgistamise abil. Endiselt ei saa tarbijad mõnedest andmetest märgistusel aru ning seepärast on oluline, et liikmesriigid panustaksid rohkem asjakohastesse teavituskampaaniatesse.

Tuleks teha selgeks, et liikmesriigid vastutavad teavitus- ja koolitusprogrammide eest, et vältida ELi eelarvevahendite kasutamist selleks eesmärgiks.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Et järgida põhjalikku ja järk-järgulisele arengule toetuvat lähenemist tarbijatele nende tarbitava toidu kohta esitatava teabe puhul, oleks vaja toidualast teavet käsitlevate õigusnormide laiemat käsitlust, mis hõlmaks üld- ja erieeskirju, samuti toidualase teabe laiemat käsitlust, mis hõlmaks ka muul moel kui märgistusel esitatavat teavet.

(14) Et järgida põhjalikku ja järk-järgulisele arengule toetuvat lähenemist tarbijatele nende tarbitava toidu kohta esitatava teabe puhul, oleks vaja toidu- ja toitumisalast teavet käsitlevate õigusnormide laiemat käsitlust, mis hõlmaks üld- ja erieeskirju, samuti toidualase teabe laiemat käsitlust, mis hõlmaks ka muul moel kui märgistusel esitatavat teavet.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Liidu eeskirju kohaldatakse ainult ettevõtetele, kelle tegevuse puhul on täheldatav teatav järjepidevus ja teatav organisatoorne tase. Selline tegevus nagu aeg-ajalt toidu tarnimine kolmandatele isikutele, selle pakkumine või müük eraisikute poolt nt heategevusüritustel või kohalikel laatadel või kogunemistel, aga ka toiduainete müük põllumajandusliku otseturustuse eri vorme kasutades, ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Et mitte üle koormata eelkõige toidutööstuse ja toiduainete jaemüügiga tegelevaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kuhu kuuluvad ka toitlustusettevõtted, tuleks pakendamata tooted märgistamise nõudest vabastada.

Selgitus

Praegusel juhul ei ole oluline mitte toiduga kauplemine, vaid selle tarnimine kolmandatele isikutele. Kattumisi tuleks vältida. Põllumajandusettevõtetele, kes tegelevad otseturustusega (müük talust, laatadel, tee ääres, otse koju kätte), käiks selle määruse sätete järgimine üle jõu. Kuna siin on tegemist põllumajandusettevõtete olulise sissetulekuvõimalusega, tuleks toiduainete põllumajanduslik otseturustus sellest määrusest põhimõtteliselt välja jätta.

Toidutööstuse ja jaemüügi väikeettevõtetes, kaasa arvatud toitlustusettevõtetes, valmistatakse pakendamata tooteid, mis tarnitakse vahetult tarbijatele. Seejuures ei ole standardset tehnoloogiat ning koostisosad ja -ained võivad iga päev muutuda. Mõelda tasub ka sellele, et just toiduainete väiketootjad tagavad piirkondlike eritoodete säilimise, arendavad loovust ja innovatsiooni ning seega kindlustavad pakutava valiku mitmekesisuse. Seepärast on oluline pakendamata toiduained kohustuslikust märgistamisest vabastada.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 a) Käesolevat määrust tuleks kohaldada transpordiettevõtete pakutavate toitlustusteenuste suhtes üksnes juhul, kui neid teenuseid pakutakse liidu territooriumil asuva kahe punkti vahelisel marsruudil.

Selgitus

Transpordiühenduste puhul, mille algus- või lõpp-punkt on väljaspool Euroopa Liitu, ei leia transpordiettevõtted ilmselt varustajaid, kes täidavad teabealaseid nõudeid. Kui neid ühendusi pakkuvad ettevõtted peaksid järgima selle määruse eeskirju, asetaks see ELi transpordiettevõtted ebasoodsamasse konkurentsiolukorda, sest üksnes nemad oleksid kohustatud määrusest kinni pidama.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Toidualast teavet käsitlevad õigusnormid peaksid olema piisavalt paindlikud, et võtta arvesse tarbijate uusi teabevajadusi ning tagada tasakaal siseturu kaitse ja eri liikmesriikide tarbijate erinevate arusaamade vahel.

(16) Toidualast teavet käsitlevad õigusnormid peaksid samuti võtma arvesse tarbijate teabevajadusi ning need ei tohiks tõkestada innovatsiooni toidusektoris. Täiendavat paindlikkust lisab toidukäitlemisettevõtjatele antav võimalus anda vabatahtlikku lisateavet.

Selgitus

Innovatsioon teenib tarbija huve. Uue õigusakti piisav paindlikkus on tagatud üksnes siis, kui toidukäitlemisettevõtjatel on võimalik vabatahtliku lisateabega reageerida tarbijate uutele soovidele.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Kohustusliku toidualase teabe nõudmise esmane põhjendus peaks olema, et tarbijail võimaldatakse toit identifitseerida ja toitu asjakohaselt kasutada ning teha valikuid, mis vastavad isiklikele toitumisvajadustele.

(17) Kohustusliku toidualase teabe nõudmise eesmärk on, et tarbijail võimaldatakse teha teadlik, isiklikele toitumissoovidele ja -vajadustele vastav ostuvalik.

Selgitus

Kokkuvõtlikkuse ja selguse huvides.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Et toidualast teavet käsitlevaid õigusnorme saaks kohandada tarbija muutuvate teabevajadustega, peaks kohustusliku toidualase teabe vajalikkust kaaludes arvesse võtma ka enamiku tarbijate laialt väljendatud huvi teatava teabe avalikustamise vastu.

(18) Et toidualast teavet käsitlevaid õigusnorme saaks kohandada tarbija muutuvate teabevajadustega ning et vältida tarbetuid pakendijäätmeid, peaks toidu kohustuslik märgistamine piirduma põhiteabega, millest enamik tarbijaid on tõendatavalt väga huvitatud.

Selgitus

Pakendi ülekuhjamine teabega ei ole mõttekas.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Uusi kohustuslikke toidualase teabe nõudeid tuleks aga kehtestada üksnes juhul, kui need on vajalikud, lähtudes subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõttest.

(19) Uusi kohustuslikke toidualase teabe nõudeid või toidualase teabe uusi esitamisviise tuleks aga kehtestada üksnes juhul, kui need on vajalikud, lähtudes subsidiaarsuse, proportsionaalsuse, läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse põhimõttest.

Selgitus

Toidualase teabe uute esitamisviiside kehtestamine peaks samuti vastama nimetatud põhimõtetele.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Toidualase teabe eeskirjad peaksid keelama sellise teabe kasutamise, mis võib tarbijat eksitada või toidule raviomadusi omistada. Et kõnealune keeld oleks tõhus, tuleks seda kohaldada ka toidu reklaamile ja esitlemisele.

(20) Lisaks juba kehtivatele eksitava reklaami vastastele normidele peaksid toidualase teabe eeskirjad keelama sellise teabe kasutamise, mis võib tarbijat eksitada eriti toidu energiasisalduse, päritolu või koostise osas. Et kõnealune keeld oleks tõhus, tuleks seda kohaldada ka toidu reklaamile ja esitlemisele.

Selgitus

Tuleks viidata sellele, et on juba olemas eksitava reklaami vastased normid. Toote reklaamimine raviomadustega on juba reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (EÜ nr 1924/2006).

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20 a) Mõne toidu kohta väidetakse, et selle tarbimisel olevat tervisele teatav kasulik mõju. Kõnealused väited peavad olema mõõdetavad ja kontrollitavad.

Selgitus

Mõne toiduainete turule toodud toote (nt teraviljahelveste) puhul väidetakse, et selle pikaaegsel tarbimisel võib kaalust alla võtta. Kui toidu puhul esitatakse niisuguseid andmeid turunduslikel põhjustel, võib see tarbijaid eksitada. Tavapäraselt peaks õiguslooja tegema kohustuslikuks selle, et kõnealustele andmetele tuleb lisada toitumiskava, milles esitatakse teave selle kohta, millistel tingimustel niisugused tulemused saavutatakse.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Et vältida käitlejate toidualase teabe alast vastutust käsitlevate eeskirjade killustumist, on asjakohane toidukäitlejate sellealast vastutust selgitada.

(21) Et vältida nende eeskirjade killustumist, mis käsitlevad käitlejate vastutust vale, eksitava või puuduliku toidualase teabe korral, tuleb toidukäitlejate sellealane vastutus selgelt kindlaks määrata. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 19 kohaldamist, peaksid toidukäitlejad, kes tegelevad toidualast teavet mitte mõjutava jaemüügi või turustamisega, tegutsema kohe, kui nad saavad teada, et toit ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

-----

¹ ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.

Selgitus

Õiguskindluse huvides on tingimata vajalik asjaomaste sidusrühmade jaoks selgelt kindlaks määrata nende kohustused. Lisaks on eesmärk see, et kaubandusettevõtjaid ei tehtaks vastutavateks selliste asjaolude eest, mis ei ole nende vastutus- või mõjualas. Euroopa Kohtu Lidl-Italia asjas tehtud otsuses rõhutatakse, et kehtivate õigusnormidega ei ole toidukaupmeestele seni tagatud piisavat õiguskindlust.

On vaja selgitada, millistel asjaoludel peavad toidukäitlejad, kes tegelevad toidualast teavet mitte mõjutava tegevusega, võtma meetmeid käesolevas määruses kehtestatud nõuete täitmiseks. Samuti on tähtis täpsustada, et artikli 8 sätted ei piira määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklist 19 tulenevaid kohustusi, mida jaemüüjad peavad täitma.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Tuleks koostada loetelu kogu kohustuslikust teabest, mis tuleks põhimõtteliselt esitada kõikidel lõpptarbijale ja toitlustusettevõtjatele mõeldud toitudel. Loetelus tuleks säilitada olemasolevate õigusaktidega juba nõutav teave, eeldusel et tegemist on üldiselt väärtusliku tarbijatele suunatud teavet käsitleva õigustikuga.

(22) Tuleks koostada loetelu kogu kohustuslikust teabest, mis tuleks esitada kõikidel lõpptarbijale ja toitlustusettevõtjatele mõeldud toitudel. Loetelus tuleks säilitada olemasolevate õigusaktidega juba nõutav teave, eeldusel et tegemist on üldiselt väärtusliku tarbijatele suunatud teavet käsitleva õigustikuga.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22 a) Uutel info- ja sidetehnoloogiavahenditel võib olla oluline osa tarbijatele pakutava lisateabe edastamisel. Need vahendid võimaldavad kiiret ja odavat teabevahetust. Näiteks on mõeldav, et tarbijad saavad lisateavet kaubamajadesse paigutatavate seadmete abil, mis pärast toote vöötkoodi lugemist annavad teavet selle toote kohta. Samuti on mõeldav, et tarbijatele pakutakse lisateavet nendele mõeldud veebisaidi vahendusel.

Selgitus

Uued tehnoloogiavahendid aitavad oluliselt kaasa sellele, et tarbijad saavad paremini aru nende toodete kohta käivast teabest, mida nad ostavad.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Et võtta arvesse toidualase teabe valdkonnas toimunud muutusi ja arengut, tuleks ette näha sätted, millega antakse komisjonile volitused muuta kohustusliku teabe loetelu kas andmete lisamise või eemaldamise teel ning selleks, et võimaldada teatavaid andmeid esitada alternatiivsete vahendite abil. Konsulteerimine sidusrühmadega peaks hõlbustama toidualase teabega seotud nõuete õigeaegset ja sihipärast muutmist.

välja jäetud

Selgitus

Vaata muudatusettepanekut artikli 9 lõike 3 kohta.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Teatavad koostisosad või muud ained, mida toidu tootmisel kasutatakse ja mis säilivad toidus, põhjustavad tarbijatel allergiat või talumatust ning mõned neist ohustavad tarbijate tervist. On oluline anda teavet lisaainete, abiainete ja muude allergeenilise toimega ainete sisalduse kohta, et võimalda toiduallergia või talumatusega tarbijail teha teadlikke ja ohutuid otsuseid.

(24) Teatavad koostisosad või muud ained, mida toidu tootmisel kasutatakse ja mis säilivad toidus, võivad inimestel põhjustada allergiat ja talumatust või üksikjuhtudel koguni ohustada tarbijate tervist. Seetõttu on oluline anda teavet lisaainete, abiainete ja muude teaduslikult tõendatud allergeenilise toimega või haigestumise riski suurendavate ainete sisalduse kohta, et võimaldada eelkõige toiduallergia või talumatusega tarbijail valida sihipäraselt toitu, mis on nende jaoks ohutu. Isegi niisuguste ainete jäljed tuleks märgistusel esitada, et raskeid allergiaid põdevad inimesed saaksid teha ohutuid valikuid. Selleks tuleks välja töötada ühised eeskirjad.

Selgitus

Allergeenid põhjustavad ainult allergikutel allergiaid ja talumatust.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Toidu märgistus peaks olema selge ja arusaadav, et abistada tarbijaid, kes soovivad teha teadlikumaid toidu- ja toitumisvalikuid. Uuringute andmetel on loetavus oluline tegur, mis suurendab võimalust, et märgistusel olev teave võib selle lugejaid mõjutada, ning väike kirja suurus on üks peamisi põhjusi, miks tarbijad toiduainete märgistusega rahul ei ole.

(25) Toidu märgistus peaks olema selge ja arusaadav, et abistada tarbijaid, kes soovivad teha sihipäraseid toidu- ja toitumisvalikuid. Uuringute andmetel on hea loetavus oluline tegur, mis suurendab võimalust, et märgistusel olev teave võib selle lugejaid mõjutada, ning loetamatu tootekirjeldus on üks peamisi põhjusi, miks tarbijad toiduainete märgistusega rahul ei ole. Seetõttu tuleks selliseid tegureid nagu kirjatüüp, värv ja kontrast käsitleda koos.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Et tagada toidualase teabe esitamine, on vaja arvestada kõiki tarbijatele toidu tarnimise viise, sealhulgas toidu müüki kaugsidevahendite abil. Ehkki on selge, et kaugmüügi teel tarnitav toit peab vastama samadele teabe esitamise nõuetele kui poes müüdav toit, on vaja selgitada, et sellistel juhtudel peaks asjakohane kohustuslik toidualane teave olema kättesaadav enne ostu tegemist.

(26) Et tagada toidualase teabe esitamine, on vaja hõlmata ka toidu müük kaugsidevahendite abil. Ehkki on selge, et kaugmüügi teel tarnitav toit peab vastama samadele teabe esitamise nõuetele kui poes müüdav toit, on vaja selgitada, et sellistel juhtudel peab asjakohane kohustuslik toidualane teave olema kättesaadav enne ostu tegemist.

Selgitus

Ostuvaliku jaoks on oluline teabe kohustuslik esitamine enne ostu sooritamist. Teksti tihendamise huvides.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27 a) Kooskõlas Euroopa Parlamendi varasema resolutsiooni, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse*, komisjoni töö ning üldsuse murega seoses alkoholist tingitud kahjuga eelkõige noortele ja haavatavatele tarbijatele peaks komisjon koos liikmesriikidega kehtestama niisuguste jookide nagu nn alcopopside määratluse, mis on suunatud konkreetselt noortele inimestele. Nende alkoholisisaldusest tulenevalt peaksid nende suhtes kehtima rangemad märgistusnõuded ja need peaksid olema poodides karastusjookidest selgelt eraldatud.

^{____________________}

* ELT C 77, 31.3.2009, lk 73.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Samuti on oluline, et tarbijatele esitatakse teavet muude alkohoolsete jookide kohta. Ühenduse erieeskirjad on juba kehtestatud veinide märgistamise kohta. Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korraldamise kohta)¹ nähakse ette põhjalik tehniliste standardite komplekt, mis hõlmab kõiki veinivalmistustavasid, nende tootmisviise, veinide esitlemise ja märgistamise vahendeid, tagades seega, et kõik ahela etapid on kaetud ning et tarbijad on kaitstud ja nõuetekohaselt informeeritud. Eelkõige kirjeldatakse selles õigusaktis täpselt ja põhjalikult aineid, mida tõenäoliselt tootmisprotsessi käigus kasutatakse ning nende ainete kasutamise tingimusi, mis on esitaud lubatud veinivalmistustavade ja -menetluste loetelus; igasugune loetelust väljapoole jääv tegevus on keelatud. Seega on selles etapis asjakohane veinid koostisosade loetelu esitamise kohustustest vabastada ja esitada veinide puhul toitumisalane teave. Et tagada ühtne lähenemine ja samasus veini puhul kohaldatavate tingimustega, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr … (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitsmise kohta ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 1576/892 kehtetuks tunnistamise kohta)² artikli 2 lõikes 1 osutatud õlle ja piiritusjookide puhul kohaldada samasugust erandit. Komisjon koostab siiski pärast viie aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest aruande ning võib vajaduse korral teha ettepaneku käesoleva määrusega seotud erinõuete kehtestamiseks.

(28) Samuti on oluline, et tarbijatele esitatakse teavet muude alkohoolsete jookide kohta. Liidu erieeskirjad on juba kehtestatud veinide märgistamise kohta. Nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust¹, nähakse ette põhjalik tehniliste standardite komplekt, mis hõlmab kõiki veinivalmistustavasid, nende tootmisviise, veinide esitlemise ja märgistamise vahendeid,

tagades seega, et kõik ahela etapid on kaetud ning et tarbijad on kaitstud ja nõuetekohaselt informeeritud. Eelkõige kirjeldatakse selles õigusaktis täpselt ja põhjalikult aineid, mida tõenäoliselt tootmisprotsessi käigus kasutatakse ning nende ainete kasutamise tingimusi, mis on esitaud lubatud veinivalmistustavade ja -menetluste loetelus; igasugune loetelust väljapoole jääv tegevus on keelatud. Seega on selles etapis asjakohane veinid koostisosade loetelu esitamise kohustustest vabastada ja esitada veinide puhul toitumisalane teave. Et tagada ühtne lähenemine ja samasus veini puhul kohaldatavate tingimustega, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/892)² artikli 2 lõikes 1 osutatud õlle, liköörveinide, vahuveinide, aromatiseeritud veinide ja teiste samalaadsete mitte viinamarjadest valmistatud toodete, puuviljaõlle ja piiritusjookide puhul kohaldada samasugust erandit. Komisjon koostab siiski pärast viie aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest aruande ning võib vajaduse korral teha ettepaneku käesoleva määrusega seotud erinõuete kehtestamiseks.

^{____________________}

¹EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

^{____________________}

¹EÜT L 148, 6.6.2008, lk 1.

²ELT L ..., ..., lk ...

²ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

Selgitus

Aromatiseeritud veine, mille peamiseks koostisosaks on vein ja millele lisatakse vähesel hulgal looduslikke lisandeid, koheldaks ebavõrdselt võrreldes õlle ja piiritusjookidega, millele on lubatud lisada tehislikke lisaaineid. Selline olukord võib avaldada teatavatele toodetele kaubanduslikus mõttes kahjulikku mõju.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Märge toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta tuleks esitada alati, kui selle puudumine võiks tarbijat eksitada toote tegeliku päritoluriigi või lähtekoha suhtes. Muudel juhtudel on päritoluriiki või lähtekohta näitava teabe esitamine jäetud toidukäitleja pädevusse. Igal juhul peaks märge toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta olema esitatud nii, et tarbijat ei peteta ning see teave tuleks esitada selliste selgelt määratletud kriteeriumide alusel, mis tagavad tööstusele võrdsed võimalused ja parandavad tarbijate arusaamist toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta esitatud teabest. Neid kriteeriume ei kohaldata toidukäitleja nime või aadressiga seonduva märgistuse puhul.

(29) Ilma et see piiraks päritolumärgistust käsitlevate kehtivate kohustuslike valdkondlike eeskirjade kohaldamist, tuleks märge toidu või töödeldud toodete puhul esmase koostisosa päritoluriigi või lähtekoha kohta esitada alati, kui selle puudumine võiks tarbijat eksitada toote tegeliku päritoluriigi või lähtekoha suhtes. Muudel juhtudel peaks märge toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta olema esitatud nii, et tarbijat ei peteta ning see teave tuleks esitada selliste selgelt määratletud kriteeriumide alusel, mis tagavad tööstusele võrdsed võimalused ja parandavad tarbijate arusaamist toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta esitatud teabest. Neid kriteeriume ei kohaldata toidukäitleja nime või aadressiga seonduva märgistuse puhul.

Selgitus

Kehtivad kohustuslikud valdkondlikud eeskirjad näevad juba ette päritolumärgistuse. Tarbijate eksitamist tuleb vältida.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Mõnedel juhtudel, et juhtida tarbijate tähelepanu toote kvaliteedile ja Euroopa Liidus kehtivatele tootestandarditele, võivad toidukäitlejad soovida märkida toidu päritoluks Euroopa Ühenduse. Ka selline märgistus peab vastama ühtlustatud kriteeriumidele.

(30) Kui toidukäitlejad märgivad toidu päritoluks Euroopa Liidu, et juhtida tarbijate tähelepanu toote kvaliteedile ja Euroopa Liidus kehtivatele tootestandarditele, peab selline märgistus vastama ühtlustatud kriteeriumidele. Sama kehtib liikmesriigi märkimise korral.

Selgitus

Kui vabatahtlikult märgitakse päritoluks ,,Euroopa Liit” ja/või ,,liikmesriik”, siis on arusaadavuse, õiguskindluse ja siseturu ühtluse huvides vajalik, et see toimuks ühtsel, kindlaks määratud viisil.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Euroopa ühenduse mittesooduspäritolu reeglid on sätestatud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik¹, ja selle rakendussätetega komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik². Toidu päritoluriigi määratlemine tugineb neile reeglitele ja on kaubandusettevõtetele ja haldusasutustele tuttav ning see peaks lihtsustama nende põhimõtete rakendamist.

(31) Euroopa Liidu mittesooduspäritolu reeglid on sätestatud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik¹, ja selle rakendussätetega komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik². Toidu päritoluriigi määratlemine tugineb neile reeglitele ja on kaubandusettevõtetele ja haldusasutustele tuttav ning see peaks lihtsustama nende põhimõtete rakendamist. Liha ja liha sisaldava toidu suhtes tuleks kohaldada diferentseeritumaid reegleid, võttes arvesse sündimise, kasvamise ja tapmise kohti.

Selgitus

Liha puhul ei ole asjakohane märkida ainult üht päritolukohta, kui sündimise, kasvamise ja tapmise kohad on erinevad. Uuringute kohaselt on koht, kus loomad on sündinud, kasvanud ja tapetud, tarbijatele äärmiselt tähtis.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Toitumisalane tekst toidu kohta käsitleb toidu energiasisaldust ja teatavate toitainete sisaldust toidus. Toitumisalase teabe kohustuslik esitamine peaks abistama avalikkusele suunatud toitumisõpetuse alaste meetmete rakendamist ja toetama teadlikku toidu valikut.

(32) Toitumisalane tekst toidu kohta käsitleb toidu energiasisaldust ja teatavate toit- ja koostisainete sisaldust toidus. Toitumisalase teabe kohustuslikku esitamist pakendi esi- ja tagaküljel peaksid toetama liikmesriikide meetmed, näiteks rahvatervise poliitika osana toitumisalane tegevuskava, milles antakse konkreetseid soovitusi avalikkusele suunatud toitumisõpetuse alaste meetmete rakendamiseks ja toetatakse teadlikku toidu valikut.

Selgitus

Sool näiteks ei ole toitaine, vaid koostisaine.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Komisjoni valges raamatus „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia” rõhutati teatavaid rahvatervise seisukohast olulisi toitumisalaseid tegureid. Sellepärast on asjakohane, et kohustuslikule toitumisalasele teabele esitatavad nõuded neid tegureid arvesse võtaksid.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Tarbijad ei ole üldiselt teadlikud alkohoolsete jookide tarbimise võimalikust kaasmõjust oma igapäevasele toitumisele. Sellepärast on asjakohane tagada, et esitatakse teave eelkõige alkohoolsete segujookide toitainete sisalduse kohta.

(34) Tarbijad ei ole üldiselt teadlikud alkohoolsete jookide tarbimise võimalikust kaasmõjust oma igapäevasele toitumisele. Seepärast oleks kasulik, kui tootjad esitaksid teabe alkohoolsete jookide energiasisalduse kohta.

Selgitus

Käesolev määrus ei hõlma küll alkohoolseid jooke, kuid alkohoolsed joogid võivad oluliselt suurendada saadavat energiakogust. Tootjate esitatav vabatahtlik teave alkohoolsete jookide energiasisalduse kohta oleks tarbijasõbralik.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Ühenduse õigusaktide järjekindluse ja sidususe huvides peaks toitumis- ja tervisealaste väidete vabatahtlik lisamine toidu märgistusele olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta.

(35) Liidu õigusaktide õiguskindluse ja sidususe huvides peaks toitumis- ja tervisealaste väidete vabatahtlik lisamine toidu märgistusele olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta.

Selgitus

Siin on selgelt tegemist asjaomaste osaliste õiguskindlusega.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) Et vältida tööstuse asjatut koormamist, on asjakohane vabastada teatavat liiki toidud (töötlemata toiduained või toiduained, mille puhul toidualane teave ei määra tarbija valikuid) kohustuslikust toitumisalase teabega märgistamisest, seda välja arvatud juhul, kui sellise teabe esitamine on ette nähtud ühenduse muude õigusaktidega.

(36) Et vältida toidutootjate ja kaubanduse asjatut koormamist, on asjakohane vabastada teatavat liiki toidud (töötlemata toiduained või toiduained, mille puhul toidualane teave ei määra tarbija ostuvalikuid, või mille välispakend või märgistus on liiga väike kohustusliku märgistuse esitamiseks) kohustuslikust toitumisalase teabega märgistamisest, välja arvatud juhul, kui sellise teabe esitamine on ette nähtud liidu muude õigusaktidega.

Selgitus

Ei tohi lubada seda, et ulatuslikumate märgistuseeskirjade tõttu tuleb edaspidi suurendada toidupakendeid või standardmärgistust. See tooks kaasa rohkem pakendijäätmeid ja ilmselt ka suuremad portsjonid või eksitavalt suured pakendid.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37) Esitatav teave peaks olema lihtne ja hõlpsasti mõistetav, et see oleks keskmisele tarbijale meelepärane, täidaks oma kasutuselevõtu eesmärki ja arvestaks olemasolevate toitumisalaste teadmiste taset. Uuringute andmetel on tarbijad arvamusel, et märgistuse kõige nähtavamal osal või „pakendi esiküljel” olev teave on ostmise suhtes otsuse tegemisel kasulik. Sellepärast peaks kõnealune teave olema märgistuse kõige nähtavamal osal, et tarbijad toitu ostes peamist toitumisalast teavet hõlpsasti näeksid.

(37) Et esitatav teave oleks keskmisele tarbijale meelepärane ja täidaks oma kasutuselevõtu eesmärki, peaks see olema keskmisele tarbijale hõlpsasti mõistetav. Näib olevat mõttekas esitada teavet ühel ja samal märgistuse kõige nähtavamal osal, et tarbijad toitu ostes peamist toitumisalast teavet hõlpsasti näeksid.

Selgitus

Euroopa Liidu kõigi kodanike teadmiste taseme arvustamine oleks üleolev. Lisaks tuleks välja jätta viide uuringutele, mida ilmselt ei suudeta nimetada. Igatahes ei ole seni olemas toiduostmise tarbimiskäitumise uuringut, mis hõlmaks kõiki liikmesriike (vt ka põhjendust 38). Pealegi on toidupakendite mitmekesisust arvestades märgistuse kõige nähtavamat osa väga raske üldiselt määratleda ja niisamuti ei ole mõne pakendi puhul võimalik kindlaks määrata selle esikülge.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38) Viimasel ajal mõnes liikmesriigis ja mõne toiduainetetööstuse sektori poolt kasutusele võetud toitumisalase teabe väljendamise uudne viis – mitte kujul 100 g / 100 ml/portsjoni kohta – on näidanud, et tarbijaile selline süsteem meeldib, sest selle abil saab kiiresti teha teadlikke otsuseid. Kogu ühenduses puuduvad aga andmed selle kohta, kuidas keskmine tarbija mõistab ja kasutab teabe alternatiivseid väljendusviise. Sellepärast on asjakohane võimaldada erinevate märgistussüsteemide väljatöötamist ja uuringute jätkamist tarbijate arusaamade kohta erinevates liikmesriikides, et vajaduse korral kasutusele võtta ühtlustatud süsteem.

(38) Viimasel ajal mõnes liikmesriigis ja mõne toiduainetetööstuse sektori poolt kasutusele võetud toitumisalase teabe väljendamise uudne viis – mitte enam kujul 100 g / 100 ml / portsjoni kohta – on näidanud, et tarbijaile selline süsteem meeldib, sest selle abil saab ruttu teha kiirotsuseid. Kogu liidus puuduvad aga teaduslikud andmed selle kohta, kuidas keskmine tarbija mõistab ja kasutab teabe alternatiivseid väljendusviise. Et saaks võrrelda tooteid eri suurusega pakendites, on otstarbekas siduda toitumisalane teave edaspidigi kohustuslikus korras kogusega 100g / 100ml ning vajaduse korral lubada täiendavaid koguselisi andmeid. Kui toit on pakendatud üksikportsjonina, peaks toitumisalane teave portsjoni kohta olema täiendavalt kohustuslik. Et vältida eksitavaid koguselisi andmeid, tuleks konsultatsioonimeetodit rakendades portsjoni suurused standardida terve liidu ulatuses.

Selgitus

Energia ja toitainete koguse esitamine 100 grammi või 100 ml kohta annab tarbijale võimaluse tooteid otse võrrelda. Seetõttu peaks kõnealuste andmete esitamine olema põhimõtteliselt kohustuslik ka portsjonitena pakendatud toidu puhul. Energia ja toitainete koguste esitamine täiendavalt portsjoni kohta peaks loomulikult olema võimalik eelkõige portsjonitena pakendatud toidu puhul. Tarbija orienteerumise hõlbustamiseks peaksid koguselised andmed pakendatud üksikportsjonite puhul olema kohustuslikud.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38 a) Komisjon peaks esitama ettepaneku keelustada kogu ELis kunstlikud transrasvhapped. Kuni sellise keelu jõustumiseni peaks kunstlike transrasvhapete sisalduse märkimine olema kohustuslik.

Selgitus

Oma raportis valge raamatu kohta, mis käsitleb toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimusi, nõudis Euroopa Parlament kunstlike transrasvhapete keelustamist kogu ELis. Kuna kunstlikud transrasvhapped on tervisele kahjulikud ja välditavad, tuleks neile tarbijate kaitsmiseks kehtestada kogu ELis keeld. Kuni sellise keelu jõustumiseni peaks kunstlike transrasvhapete märgistamine olema kohustuslik.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Liikmesriikidele peaks tegelikest kohalikest tingimustest ja oludest olenevalt jääma õigus kehtestada eeskirju, mis käsitlevad teabe esitamist pakendamata toidu kohta. Ehkki sellistel juhtudel on tarbijate nõudlus muu teabe järele piiratud, peetakse teavet võimalike allergeenide kohta väga oluliseks. On tõendeid selle kohta, et enamik toiduallergiaga seotud intsidente seostub pakendamata toiduga. Sellepärast tuleks tarbijatele kõnealust teavet alati esitada.

(41) Ka pakendamata toidu ja toitlustusettevõtjate pakutava toidu puhul on teave võimalike allergeenide kohta allergikutele väga oluline. Sellepärast peaks tarbijatel olema võimalik kõnealust teavet alati saada.

Selgitus

Riiklikud erieeskirjad liikmesriikides kahjustaksid siseturgu ning muudaksid selle määruse absurdseks.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42) Liikmesriikidel ei tohiks olla võimalust võtta käesoleva määrusega ühtlustatavas valdkonnas vastu muid sätteid peale käesolevas määruses sätestatute, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on konkreetselt osutatud teisiti. Võttes arvesse, et riiklikud märgistusnõuded võivad tekitada takistusi vabale liikumisele siseturul, peaksid liikmesriigid täiendavalt põhjendama, miks kõnealuseid nõudeid on vaja kehtestada, ja kavandama meetmed, mida nad võtavad nõuete kohaldamise tagamiseks kaubandust kõige vähem piiraval viisil.

Selgitus

Käesoleva ettepaneku üks peamisi eesmärke on eeskirjade lihtsustamine ja siseturu toimimise tagamine. Pidades silmas, et riiklike nõuete täitmine suurendab ettevõtete kulutusi ja muudab keerulisemaks kaupade vaba liikumise, tuleks nõuda nende kehtestamise põhjendamist ning tõendite esitamist, et nende kasutamine on ühildatav kaupade vaba liikumisega.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49) Et võimaldada huvitatud isikutel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel esitada oma toodetel toitumisalast teavet, tuleks toitumisalast teavet kohustuslikuks muutvaid meetmeid kohaldada järk-järgult ja asjakohaste üleminekuperioodide jooksul ning mikroettevõtetele tuleks ette näha täiendav üleminekuperiood. Samuti tuleks ette näha ELi rahaline abi põllumajandussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks, et aidata neil kasutada teaduslikult põhjendatud teadmisi oma toodete toiteväärtuse kindlaksmääramiseks. Selle valdkonna ettevõtjatele peaks samuti pakkuma koolitusi, et nad saaksid oma sellealaseid teadmisi täiendada.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49 a) Loomulikult võivad ka toiduainete väiketootjate tooted ja toiduainete jaemüügiettevõtete poolt otse müügikohas valmistatavad värsked toidud sisaldada aineid, mis põhjustavad tundlikel inimestel allergiat või talumatust. Kuna aga pakendamata tooteid müüakse kliendiga otse suheldes, peaks olema võimalik anda vastavat teavet nt müügivestluse käigus või müügisaalis selgelt nähtava sildi abil või välja pandud teabematerjali kaudu.

Selgitus

Kõikide toodete märgistamine põhjaliku teabega allergiat põhjustavate ainete kohta on pakendamata kauba puhul peaaegu võimatu ning seaks eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted väga ebasoodsasse konkurentsiolukorda ja tekitaks neile suuri lisakulusid. Lisaks ei ole piiratud töötluspinnaga ettevõtetes võimalik välistada ristsaastumist.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määrusega luuakse alus kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks toidualase teabe valdkonnas, võttes arvesse tarbijate seisukohtade ja teabevajaduse erinevusi ning tagades samas siseturu sujuva toimimise.

välja jäetud

Selgitus

Artikli 1 lõike 2 puhul on tegu eesmärgiga, millel puudub selge normatiivne sisu. Seega tuleb see õigusloomest tulenevatel põhjustel määruse normatiivsest tekstist välja jätta.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesolevat määrust kohaldatakse toiduahela kõigi etappide suhtes, mille puhul toidukäitlemisettevõtjate tegevus on seotud toidualase teabe esitamisega tarbijatele.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse toiduahela kõigi etappide suhtes, mis on seotud toidualase teabe esitamisega lõpptarbijatele.

Seda kohaldatakse igasuguse lõpptarbijatele ette nähtud toidu suhtes, sh toitlustusettevõtete poolt tarnitav toit ja toitlustusettevõtetele tarnimiseks ette nähtud toit.

Seda kohaldatakse igasuguse lõpptarbijatele tarnimiseks ette nähtud pakendatud toidu ja toitlustusettevõtetele tarnimiseks ette nähtud toidu suhtes.

Seda ei kohaldata toidu suhtes, mis pakitakse otse müügikohas enne lõpptarbijatele väljastamist.

Käesolevat määrust kohaldatakse transpordiettevõtete pakutavate toitlustusteenuste suhtes üksnes juhul, kui neid teenuseid pakutakse liidu territooriumil asuva kahe punkti vahelisel marsruudil.

3 a. Käesolevat määrust ei kohaldata toidu suhtes, mis on valmistatud muul viisil kui ettevõtlustegevuse käigus, mille puhul ei ole täheldatav teatav järjepidevus ja organisatoorne tase. Selline tegevus nagu aeg-ajalt toiduga kauplemine, selle pakkumine või müük eraisikute poolt heategevusüritustel või kohalikel laatadel või kogunemistel ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Selgitus

Teksti tihendamine ja keeleline parandamine. Toidukaubanduses on tavaline, et tooted, mis valmistatakse otse müügikohas vahetuks väljastamiseks, pakitakse kohapeal. Tarbijasõbralikkust (kiirem müük, kergem käitlemine) silmas pidades jagatakse tooted enne portsjoniteks (leivakate) või pakitakse kilesse (võileivad). Seesugused tooted, mis on pakitud veidi enne müüki, tuleks põhimõtteliselt määruse kohaldamisalast välja jätta, sest neid ei saa mingil juhul võrdsustada tööstuslikult pakendatud toodetega. Transpordiühenduste puhul, mille algus- või lõpp-punkt on väljaspool Euroopa Liitu, ei pruugi transpordiettevõtted leida varustajaid, kes täidaksid teabealaseid nõudeid. Määruse kohaldamine selliseid ühendusi pakkuvate transpordiettevõtete suhtes võib ELi transpordiettevõtted asetada ebasoodsamasse konkurentsiolukorda, sest üksnes nemad peaksid määruse nõudeid täitma.

Käesolev ettepanek peaks kajastama põhjenduses 15 esitatud arvamust, mille kohaselt tuleks käesoleva ettepaneku kohaldamisalast välja jätta heategevus- ja ühekordsed üritused (koolid jms).

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 b. Kolmandatest riikidest pärit toitu võib turustada liidus ainult juhul, kui see vastab käesoleva määruse nõuetele.

Selgitus

Tarbijate huvides tuleb tagada, et ka kolmandatest riikidest pärit toit vastaks märgistusnõuetele.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse konkreetsete õigusaktidega teatava toidu suhtes ette nähtud märgistamisalaste nõuete kohaldamist.

4. Käesolevat määrust kohaldatakse ilma et see piiraks ühenduse konkreetsete õigusaktidega teatava toidu suhtes ette nähtud märgistamisalaste nõuete kohaldamist. Komisjon avaldab [käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks] loetelu märgistusnõuetest, mis on sätestatud liidu teatavates õigusaktides, mida kohaldatakse konkreetsete toiduainete puhul, ja teeb selle loetelu internetis kättesaadavaks.

Selgitus

Konkreetsete õigusaktide rohkuse tõttu tundub selline loetelu olevat vajalik, et luua toiduahela sidusrühmade jaoks selgust ja õiguskindlust.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon avaldab hiljemalt ...* liidu teatavates õigusaktides sätestatud märgistusnõuete põhjaliku ja ajakohastatud loetelu, mida kohaldatakse konkreetsete toiduainete puhul. Komisjon esitab hiljemalt … ** Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nimetatud konkreetsete märgistuste vastavuse kohta käesolevale määrusele. Vajadusel lisab komisjon aruandele asjakohase ettepaneku.

___________

** 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Selgitus

Käesoleva ettepaneku üks peamisi eesmärke on lihtsustamine. Liiga paljud sektoripõhised direktiivid ja määrused sisaldavad märgistamissätteid. Kõik need on vaja kokku koguda, kontrollida nende vastavust üldpõhimõtetele ning võimaldada toiduahela kõigile ettevõtjatele ja sidusrühmadele hõlpsat juurdepääsu sellele tohutule hulgale nõuetele, võttes arvesse mis tahes võimalikke mittevastavusi üldeeskirjadele.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) „toidualane teave” – toitu käsitlev teave, mis tehakse lõpptarbijale teatavaks märgistuse, muu lisamaterjali või muude vahenditega, sh moodsate tehnoloogiliste vahenditega või verbaalse suhtlemisega. See ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivis 2000/31/EÜ (infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturu) määratletud kommertsteadaandeid;

(a) „toidualane teave” – toitu käsitlev teave, mis tehakse lõpptarbijale teatavaks märgistuse, muu lisamaterjali või muude vahenditega, sh uudse tehnoloogia või verbaalse suhtlemise teel. See ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivis 2000/31/EÜ (infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul) määratletud kommertsteadaandeid;

Selgitus

Siin ei ole tegemist tehniliste vahendite, vaid tehnoloogiaga.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)„toidualast teavet käsitlevad õigusnormid” – ühenduse sätted, mis reguleerivad toidualast teavet, ja eelkõige märgistamist, sh üldist laadi eeskirjad, mida kohaldatakse kõikide toitude suhtes või konkreetsete toitude suhtes ja eeskirjad, mida kohaldatakse ainult konkreetsete toitude suhtes;

välja jäetud

Selgitus

Säte on üleliigne. See, mis on toidualast teavet käsitlev õigusnorm, tuleneb asjaomase õigusnormi sisust. Seetõttu tuleb artikli 2 punkti 2 alapunktpunkt b välja jätta.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

välja jäetud

Selgitus

See säte on üleliigne. Määratlus ütleb üksnes seda, et kohustuslik teave on teave, mis on ette nähtud õigusaktides (pleonasm). Seetõttu tuleks artikli 2 punkti 2 alapunkt c välja jätta.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) „toitlustusettevõte” – ettevõte (sh sõiduk või paikne või mobiilne lett), nagu näiteks restoran, söökla, kool ja haigla, kus äritegevuse käigus valmistatakse toitu lõpptarbija toitmiseks ja kus toit on ilma edasise töötlemiseta valmis tarbimiseks;

(d)„toitlustusettevõte” – ettevõte (sh müügiautomaat, sõiduk või paikne või mobiilne lett), nagu näiteks restoran, söökla, kool, haigla ja toitlustusteeninduse ettevõte, kus äritegevuse käigus valmistatakse toitu, mis on mõeldud koheseks tarbimiseks lõpptarbija poolt;

Selgitus

Täpsustamine ja vajalik täiendamine: ka toitlustusteeninduse ettevõtted on toitlustusettevõtted.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) „pakendatud toit” – iga lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele valmis kujul esitatav artikkel, mis koosneb toidust ning pakendist, millesse toit on pakitud enne müüki andmist, olenemata sellest, kas pakend ümbritseb toitu täielikult või osaliselt, kuid igal juhul sellisel viisil, mis ei võimalda pakendit avamata või muutmata selle sisu muuta.

(e) „pakendatud toit” – iga lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele valmis kujul esitatav artikkel, mis koosneb toidust pakendis, olenemata sellest, kas pakend ümbritseb toitu täielikult või osaliselt, kuid igal juhul sellisel viisil, mis ei võimalda pakendit avamata või muutmata selle sisu muuta.

Selgitus

Lihtsustamine.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e a) „pakendamata toit” – toit, mida pakutakse lõpptarbijale pakendamata kujul ja mis pakitakse, kui üldse, alles lõpptarbijale müümise hetkel, või toit ja värske toit, mis pakitakse müügipäeval kohapeal vahetult müügiks;

Selgitus

Ka kauplustes pakitakse toit eelnevalt ja seda müüakse reeglina müüjatega varustatud müügilettide läheduses, et vältida tarbijate pikki ootejärjekordi nende lettide juures. Nagu ka tarbija isikliku soovi kohaselt pakitud toidu puhul, ei ole pakutavate toodete mitmekesisuse, käsitsi valmistamise ja iga päev vahelduvate tootepakkumise tõttu praktikas võimalik esitada pakitud toidu kohta kohustuslikke andmeid.

Müügikohas toimuva pakkimise piirangud ei ole piisavalt selged. Mitme müügikohaga käsitöönduslikes ettevõtetes pakitakse tooted sageli müügipäeval keskses tootmiskohas enne nende jaotamist müügikohtade vahel. Näiteks Hollandis olid ametiasutused nõus ühendama mõisted „värske” ja „pakendamata”.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) „koostisosa” – toiduaine tootmisel või valmistamisel kasutatav mis tahes aine, sh lisaained, ja toidus kasutatavad ensüümid ja liitkoostisisa komponendid, mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab; koostisosadeks ei peeta jääke;

(f) „koostisosa” – toiduaine tootmisel või valmistamisel kasutatav mis tahes aine, sh lisaained, ja toidus kasutatavad ensüümid ja liitkoostisisa koostisosad, mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab;

Selgitus

Koostisosa määratluse muutmisel oleks soovimatu mõju ühenduse õigusaktidele, milles viidatakse koostisosa määratlusele (nt määrus (EÜ) nr 1829/2003). Määratlusest tuleks välja jätta ,,jääkide” mõiste, et viia määratlus kooskõlla määrusega nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised nõuded. Toidu mõiste selle määruse artiklis 2 ei hõlma ei jääke ega saasteained.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) „lähtekoht” – mis tahes koht, mis on märgitud kohaks, kust toodet tuuakse, ning see ei ole nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 23–26 määratletud päritoluriik;

(g) „lähtekoht” – vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 23 lõikele 2 koht, riik või piirkond, kust tooted või põllumajanduslikud koostisosad on tervikuna saadud;

Selgitus

Siinkohal tuleks määratleda selgelt lähtekoha mõiste. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 23 lõikes 2 esitatud definitsioon sobib raportööri meelest suurepäraselt. Ühest lähtekohast saadud toodete all mõistetakse eelkõige seal koristatud taimekasvatussaadusi ning seal sündinud ja kasvatatud elusloomi. Raportöör ei nõustu sellega, et töötlemise kohta võiks pidada lähtekohaks.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j) „märgistamine” – mis tahes sõnad, üksikasjalikud andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujundlikud elemendid või sümbolid toidu kohta, mis on paigutatud mis tahes pakendile, dokumendile, sedelile, märgistusele või kaelaetiketile ja on kaasas selle toiduga või viitavad sellele toidule;

Selgitus

Ei puuduta eestikeelset versiooni.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k) „märgistuse kõige nähtavam osa” – pakendi kõik sellised pinnad, mis on loetavad ühest vaatepunktist ning mis võimaldavad kiire ja lihtsa juurdepääsu märgistusel olevale teabele, nii et tarbija saab lugeda teavet, ilma et pakendit oleks vaja üht- ja teistpidi pöörata;

(k) „märgistuse kõige nähtavam osa” – pakendi kõik sellised pinnad, mis on loetavad ühest vaatepunktist ning mis võimaldavad kiire ja lihtsa juurdepääsu märgistusel olevale teabele;

Selgitus

Keeleline parandus.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k a) „loetavus” – kiri, trükk, pressjäljend, markeering, graveering, tembeldus jne, mis võimaldab normaalnägevusega tarbijal optiliste abivahenditeta mõista tekste, nt toidu märgistusi; loetavus sõltub kirjasuurusest, kirjalaadist, kirja joonetugevusest, sõna-, tähe- ja reavahest, tähelaiuse ja -kõrguse suhtest ning kirja ja tausta vahelisest kontrastist;

Selgitus

See määratlus on vajalik, sest kirjasuurus üksi ei ole teksti loetavuse tagatis.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l) „juriidiline nimi” – toidu nimi, mis on ette nähtud selle toidu suhtes kohaldatavates ühenduse sätetes või selliste ühenduse sätete puudumise korral nimi, mis on ette nähtud selle toidu suhtes kohaldatavates selle liikmesriigi õigusaktides ja halduseeskirjades, kus toitu lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele müüakse;

välja jäetud

Selgitus

Märgistamisdirektiivis 2000/13/EÜ kasutatav senine termin ,,harjumuspärane nimetus” peaks alles jääma.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt m

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m) „tavapärane nimi” – nimi, mida aktsepteeritakse toidu nimena ilma, et seda oleks vaja liikmesriigis, kus seda müüakse, tarbijatele täiendavalt selgitada;

(m) „harjumuspärane nimi” – nimi, mida mõistetakse toidu nimena ilma, et seda oleks vaja liikmesriigis, kus seda müüakse, tarbijatele täiendavalt selgitada;

Selgitus

Märgistamisdirektiivis 2000/13/EÜ kasutatav senine termin ,,harjumuspärane nimetus” tuleks alles jätta (vt artikli 5 punkti a). Siin ei ole oluline aktsepteerimine, vaid mõistmine.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt o

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o)„esmane/esmased koostisosa(d)” – toidu olulised ja/või toidule iseloomulikud koostisosad;

välja jäetud

Selgitus

Komisjoni katse laiendada päritolumärgistuse määratlust lükatakse tagasi. Seepärast ei ole ka vaja esmaste, oluliste või iseloomulike koostisosade mõisteid, mida toidualastes õigusnormides ei ole seni kasutatud. Kuna alati on toetatud lihtsustamist, ollakse vastu uute mõistete loomisele, kui sellest ei ole ilmselgelt mingit kasu.

Need kriteeriumid on ebapraktilised. Need on QUID määratlustega vastuolus, mis tekitab segadust. 50% kogusest ei oma kõikide toiduainete puhul samasugust praktilist tähendust.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt p

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p)„oluline/olulised koostisosa(d)” – toidu koostisosa, mis moodustab enam kui 50 % sellest toidust ;

välja jäetud

Selgitus

Need kriteeriumid on ebapraktilised. Need on QUID määratlustega vastuolus, mis tekitab segadust. 50% kogusest ei oma kõikide toiduainete puhul samasugust praktilist tähendust.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt q

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(q) „iseloomulik(ud) koostisosa(d)” – mis tahes toidu koostisosa, mida tarbijad tavaliselt seostavad selle toidu nimega ja mille puhul on enamasti nõutav koguse märkimine;

välja jäetud

Selgitus

Need kriteeriumid on ebapraktilised. Need on QUID määratlustega vastuolus, mis tekitab segadust. 50% kogusest ei oma kõikide toiduainete puhul samasugust praktilist tähendust.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt r

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(r) „põhinõuded” – nõuded, millega määratakse kindlaks vastav tarbijakaitse tase ja toidualase teabe hulk ning mis kehtestatakse ühenduse õigusaktiga, mis võimaldab välja töötada artiklis 44 osutatud riiklikud märgistussüsteemid;

(r) „põhinõuded” – nõuded, millega määratakse kindlaks vastav tarbijakaitse tase ja toidualase teabe hulk ning mis kehtestatakse liidu õigusaktiga;

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt s

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(s) „toidu minimaalse säilimisaja kuupäev” – kuupäev, milleni nõuetekohase ladustamise korral säilivad toidu konkreetsed omadused ;

(s) „toidu minimaalse säilimisaja kuupäev” – kuupäev, milleni nõuetekohase ladustamise või pakendil esitatud spetsiaalsete säilitustingimuste korral säilivad toidu konkreetsed omadused;

Selgitus

Mõned toiduained nõuavad spetsiaalseid säilitustingimusi (nt külmutamine), mis tuleb toiduaine pakendil ära märkida.

Minimaalse säilimisaja kuupäeva tuleb käsitleda koos kirjeldatud säilitamistingimustega. Toidukäitleja vastutab toidu minimaalse säilimisaja kuupäeva ja säilitamistingimuste kindlaksmääramise ning kirjeldamise eest. Lisaks tuleks samal väljal määratleda ka toidu tarvitamise lõpptähtaeg.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt s a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(s a) „toidu tarvitamise lõpptähtaeg” – kuupäev, milleni toit tuleb ära tarvitada. Pärast seda kuupäeva ei tohi toitu sellisena tarbijatele enam väljastada ega edasi töödelda;

Selgitus

Mõiste „tarvitamise lõpptähtaeg” lisamine raportöör Sommeri poolt on tervitatav. Mõistet tuleks aga täiendada: tarbijatele väljastamise keelule tuleks lisada veel ka edasitöötlemise keeld. Tarvitamise lõpptähtaja möödumine keelustab selle kasutamise toiduna. Edasitöötlemise keeluga välistataks säilivustähtaja ületanud lihaga kauplemine.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt s b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(s b) „valmistamise kuupäev” – kuupäev, millal tooted valmistatakse, vajaduse korral pakendatakse ja külmutatakse;

Selgitus

Artikli 25 alusel vajalik määratlus.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt t a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(t a) „toidu imitatsioon” – toit, mis jätab mulje mõnest teisest toidust, milles tavaliselt kasutatav koostisaine on täielikult või osaliselt segatud või asendatud mõne teise koostisainega;

Selgitus

Tarbijaid eksitatakse toidu imitatsioonidega, mida kasutatakse järjest rohkem ja milles tavalised koostisained on asendatud odavate asendajatega.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesoleva määruse mõistes osutab toidu päritoluriik toidu päritolule vastavalt päritolu määratlusele nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 23–26.

3. Käesoleva määruse mõistes osutab toidu päritoluriik toidu päritolule vastavalt päritolu määratlusele nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 23–26. Liikmesriikide puhul tähendab päritoluriik alati asjaomast liikmesriiki.

Selgitus

Päritoluriigi määratlemisel viidatakse komisjoni ettepaneku lõikes 3 ühenduse tolliseadustikule. Ühenduse tolliseadustiku kohaselt võib aga päritolukohaks olla kas EL VÕI liikmesriik. Seetõttu on oluline täpsustada, et EList pärit toidu puhul tähendab päritoluriik alati liikmesriiki, mitte ELi tervikuna.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liha ja liha sisaldava toidu puhul märgitakse päritoluriigiks riik, kus loom sündis, suurema osa oma elust kasvas ja tapeti. Juhul kui need kohad on erinevad, nimetatakse päritoluriigile viidates kõik kolm kohta.

Selgitus

Liha puhul ei ole asjakohane piirduda ainult ühe päritolukohaga, kui sündimise, kasvamise ja tapmise kohad on erinevad. Uuringute kohaselt on teave koha kohta, kus loomad on sündinud, kasvanud ja tapetud, tarbijatele äärmiselt tähtis.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toidualase teabe esitamisega püütakse tagada tarbijate tervise ja huvide kõrgetasemeline kaitse, luues vahendi, mille alusel lõpptarbijad saaksid teha teadlikke valikuid ja toituda turvaliselt, eelkõige pidades silmas tervisealaseid, majanduslikke, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja eetilisi kaalutlusi.

Toidualase teabe esitamisega püütakse tagada tervise kõrgetasemeline kaitse, läbipaistvus ja toodete võrreldavus tarbija huvides ning luuakse alus teadlikeks valikuteks ja toidu ohutuks kasutamiseks.

Selgitus

Teksti vajalik täiendamine läbipaistvuse ja võrreldavuse aspektide lisamisega. Kui kaasata väljajäetud aspektid, võiks see viia toidu märgistamise ülepaisutamiseni, mis tekitab tarbijas segadust ja on seega vastuolus määruse eesmärgiga.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Toidu märgistus peab olema keskmisele tarbijale hõlpsasti äratuntav, loetav ja arusaadav.

Selgitus

Märgistus oleks mõttetu, kui see ei oleks hõlpsasti äratuntav, loetav ja arusaadav.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Toidualast teavet käsitlevate õigusaktide eesmärk on saavutada ühenduses seaduslikult toodetud ja turustatud toidu vaba liikumine, võttes vajaduse korral arvesse vajadust kaitsta tootjate seaduslikke huvisid ja edendada kvaliteetsete toodete tootmist.

2. Toidualast teavet käsitlevate õigusaktide eesmärk on saavutada ühenduses seaduslikult toodetud ja turustatud toidu vaba liikumine.

Selgitus

Lause teine pool ei kujuta endast normatiivse sisuga sätet. See tuleks õigustehnilistel põhjustel määruse normatiivsest tekstist välja jätta ja seda saaks kasutada vaid põhjendusena. Jääb selgusetuks, millal ja kuidas tuleb edendada või arvesse võtta tootjate huve ning „heade toodete” kvaliteeti.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui toidualast teavet käsitlevates õigusaktides kehtestatakse uued nõuded, tuleb kaaluda vajadust kehtestada uute nõuete jõustumise järgselt üleminekuperiood, mille jooksul võib turule viia uutele nõuetele mittevastava märgistusega toitu ja mille jooksul sellise toidu varusid, mida on enne üleminekuperioodi lõppu turule viidud, võib müüa kuni varude lõppemiseni.

3. Kui toidualast teavet käsitlevates õigusaktides kehtestatakse uued nõuded, nähakse uute nõuete jõustumise järgselt ette üleminekuperiood, mille jooksul võib turule viia uutele nõuetele mittevastava märgistusega toitu ja mille jooksul sellise toidu varusid, mida on enne üleminekuperioodi lõppu turule viidud, võib müüa kuni varude lõppemiseni, välja arvatud juhul, kui kõnealused nõuded on seotud inimeste tervise kaitsmisega. Uued toiduainete märgistamise eeskirjad kehtestatakse vastavalt ühtsele kohaldamistähtajale, mille määrab kindlaks komisjon pärast liikmesriikide ja sidusrühmadega konsulteerimist.

Selgitus

Kui kasutusele võetakse uued märgistusnõuded, kehtestatakse siseturu sujuva toimimise soodustamiseks ning võimalikult väikese hulga pakendijäätmete tekitamiseks tavaliselt üleminekuperiood, välja arvatud siis, kui tegemist on otsese ohuga rahvatervisele, sest sel juhul ei ole üleminekuperioodi kehtestamine asjakohane.

Uute märgistamise eeskirjade erineval ajal kehtestamisel on ettenähtud üleminekuperioodidest hoolimata oluline mõju uute märgistuste väljatöötamise kuludele ning kauba-, pakendi- ja etiketivarude kasutamisele. Sellest tulenevalt tuleks uuesti sisse viia uute märgistamise eeskirjade kehtestamise ühtse alguskuupäeva põhimõte (vastavalt komisjoni esialgsele ettepanekule).

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui toidualast teavet käsitlevate õigusaktidega nõutakse kohustuslikku toidualast teavet, hõlmab see teavet, mis kuulub eelkõige ühte järgmistest kategooriatest:

1. Kui õigusaktidega nõutakse kohustuslikku toidualast teavet, hõlmab see teavet, mis kuulub eelkõige ühte järgmistest kategooriatest:

Selgitus

Korduse vältimiseks.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) teave toidu määratluse ja koostise, omaduste või muude iseloomulike tunnuste kohta;

(a) teave toidu määratluse ja koostise, koguste, omaduste või muude iseloomulike tunnuste kohta;

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ii) säilimisaeg, ladustamine ja ohutu kasutamine;

(ii) säilimisaeg, ladustamine, vajaduse korral säilitamistingimused pärast toote avamist, ja ohutu kasutamine;

Selgitus

Praegu on palju tooteid, millel ei ole täpsustatud nende säilitusaega pärast avamist ning seda, kas neid peab näiteks säilitama teatud kindlal temperatuuril. See tuleks täpsustada tarbija ohutuse tagamiseks.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(iii) mõju tervisele, sh toidu kahjuliku ja ohtliku tarbimisega seotud ohud ja tagajärjed;

välja jäetud

Selgitus

Määruse esmaseks eesmärgiks ei ole kaitsta tarbijate tervist mingite hoiatavate juhisega, vaid võimaldada tarbijatel toitumisalase teabe põhjal teha teadlikke ostuvalikuid, mis toetaksid tasakaalustatud toitumist ja parandaksid seega pikaajaliselt tarbijate tervist.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) teave toiteomaduste kohta, et tarbijatel, sh eriliste toitumisalaste nõudmistega tarbijatel oleks võimalik teha teadlikke valikuid.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Otsuse tegemisel, kas kohustuslik toidualane teave on vajalik, võetakse arvesse tarbijate enamiku hulgas levinud vajadust konkreetse teabe järele, mida tarbijad väärtuslikuks peavad, või peetakse silmas üldtunnustatud kasu tarbijatele, mis võimaldab tarbijatel teha teadlikke valikuid.

2. Otsuse tegemisel, kas kohustuslik toidualane teave on vajalik, võetakse arvesse konkreetse teabe esitamisest tulenevaid võimalikke kulusid ja kasu sidusrühmadele (sh tarbijad, tootjad jt).

Selgitus

Uued märgistamiseeskirjad tuleks kasutusele võtta üksnes juhul, kui see on põhjendatud teaduslike uuringutega, mis kinnitavad uute nõuete eeliseid. Uue teabe esitamise kulud ei tohiks olla ebaproportsionaalsed. Märgistuse muutustel on märkimisväärne mõju ELi tootjatele, samuti impordile kolmandatest riikidest. Tarbijate ning tootjate vajaduste vahel on vaja luua tasakaal.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Toidualane teave ei tohi olla oluliselt eksitav, eelkõige:

1. Toidualane teave ei tohi olla eksitav, eelkõige:

Selgitus

Eksitus jääb igal juhul eksituseks.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) toidu selliste iseloomulike tunnuste osas nagu toidu olemus, määratletus, omadused, koostis, kogus, säilivus, päritoluriik või lähtekoht, valmistus- või tootmismeetod;

(a) nii, et toidu kirjeldus ja/või piltkujutised võiksid eksitada tarbijaid selle olemuse, määratletuse, omaduste, koostise, üksikute koostisosade ja nende koguse, säilivuse, päritoluriigi või lähtekoha, valmistus- või tootmismeetodi osas;

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a b) sisendades tarbijale nimetuse või pakendil avaldatud piltkujutistega teatava kindla toote või koostisaine olemasolu, kuigi tegelikult on tegemist selle toiduaine imitatsiooniga või asendusainega, mida on kasutatud tootes tavaliselt kasutatava koostisaine asemel. Sellistel juhtudel peab toote pakendile nähtavale kohale lisama märke „imitatsioon” või „(asendatud aine nimetus) asemel on kasutatud (asendusaine nimetus)”.

Teatav toiduaine, mis on imitatsioon või sisaldab asendusainet, eraldatakse müügikohas võimaluse korral muust toidust.

Selgitus

Üha rohkem müüakse teatavate toiduainete imitatsioone, näiteks taimerasvast valmistatud nn juustu. Teiste tähelepanekute kohaselt on märgata suundumust, et toote valmistamisel tavaliselt kasutatavad koostisosad on mõningal määral asendatud odavamate asendajatega. Tarbija seda harilikult ei märka. Läbipaistvuse huvides tuleks hakata kasutama selgitavat märgistust.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) anda mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud, või eriti rõhutada, et puuduvad teatavad koostis- ja/või toitained, mida antud toiduaine põhimõtteliselt ei sisalda;

Selgitus

Eksitamise eriline vorm on toidu enesestmõistetavate omaduste rõhutamine eripärana, näiteks kui puuvilja-kummikommid, mis on üldiselt kõik rasvavabad, varustatakse märgistusega „rasvavaba”.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a) otseselt reklaamida suhkru- ja/või rasvasisalduse olulist vähendamist, kui samal ajal ei ole vastavalt vähendatud energiasisaldust (kilodžaulid või kilokalorid);

Selgitus

Keskmine tarbija lähtub sellest, et toidul, mida pakendil reklaamitakse märgatavalt vähendatud suhkru- või rasvasisaldusele viidates, on vastavalt ka väiksem energiasisaldus. Sageli see aga nii ei ole, sest suhkur või rasv on asendatud muude koostisainetega. Seda silmas pidades on niisuguse tootemärgistuse puhul tegemist tarbija eksitamisega.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c b) kasutada tähistust „dieettoit”, kui toiduaine ei vasta liidu eeskirjadele, mis käsitlevad eritoiduks ette nähtud toiduaineid;

Selgitus

Paljud toiduained, mis on märgistatud tähisega „dieettoit”, sugereerivad tarbijale, et nendes on oluliselt vähendatud suhkru- ja rasvasisaldust ja seega on tugevalt vähendatud ka energiasisaldust, kuigi viimane ei pruugi paika pidada. Seepärast tuleks märgistust „dieettoit” lubada üksnes nende toiduainete puhul, mis on ette nähtud eritoiduks.

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kohaldades ühenduse õigusaktides ettenähtud erandeid loodusliku mineraalvee ja eritoiduks ettenähtud toiduainete suhtes, ei omistata toidualase teabega ühelegi toidule inimeste haigusi vältida aitavaid või ravivaid omadusi või tervendavat toimet ega viidata niisugustele omadustele.

3. Kohaldades liidu õigusaktides ettenähtud erandeid loodusliku mineraalvee ja eritoiduks ettenähtud toiduainete suhtes, ei omistata toidualase teabega ühelegi toidule inimeste haigusi vältida aitavaid või ravivaid omadusi või tervendavat toimet ega viidata niisugustele omadustele.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõikes 3 osutatud keeldu kohaldatakse ka:

4. Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka:

Selgitus

Loomulikult peaks reklaami ja toidu esitlemise kohta kehtima ka lõike 1 sisu. Määruse eelnõu saksakeelses tekstis on see sissejuhatav osa lisaks valesti tõlgitud.

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma, et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist tagavad toidukäitlejad oma kontrolli all olevates ettevõtetes selliste toidualast teavet käsitlevate õigusnormide nõuete järgimise, mis on seotud nende tegevusega, ning kontrollivad nende nõuete täitmist.

1. Toidualase teabe eest vastutav isik tagab esitatud andmete olemasolu ja sisulise õigsuse.

Selgitus

Das Prinzip zielt darauf, dass Handelsunternehmen nicht für solche Umstände zur Verantwortung gezogen werden, die nicht in ihrem Geschäftsbereich bzw. Einflussbereich liegen. Um die Kohärenz des Gemeinschaftsrechts zu gewährleisten, ist es erforderlich, die Formulierung des Artikels 8 an die neulich verabschiedete Verordnung (EG) 767/2009 über das Inverkehrbringen und die Verwendung von Futtermitteln ( ) anzupassen. Dieser Text und der gegenwärtige Vorschlag basieren auf den gleichen Prinzipen der Verordnung (EG) 178/2002 und unterliegen den gleichen Kontrolleregeln der Verordnung (EG) 882/2004. Somit ist also unerlässlich, dass die Vorschriften bezüglich der Verantwortung der Betreiber dem gleichen Ansatz entsprechen und der deutlicheren Formulierung genießen, damit, wie von der Kommission im Erwägungsgrund 21 gewünscht, "es nicht zu einer Zersplitterung der Rechtsvorschriften in diesem Rahmen kommt".

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Toidukäitlejad ei muuda oma kontrolli all olevas ettevõttes toidule lisatavat teavet, kui selline muutmine eksitaks lõpptarbijat või vähendaks muul moel tarbijakaitse taset, eelkõige tervise osas.

Selgitus

Sellist nõuet ei saa piirata üksnes tervisekaitsega seotud küsimustega.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Toidukäitlejad, kes viivad esimest korda turule lõpptarbijale või toitlustusettevõttele tarnimiseks mõeldud toitu, tagavad toidualase teabe olemasolu ja korrektsuse vastavalt kohaldatavatele toidualast teavet käsitlevatele õigusnormidele.

3. Sel määral, kui toidukäitlejate tegevus mõjutab toidualast teavet nende kontrollitavas ettevõttes, tagavad toidukäitlejad, et esitatud teave oleks kooskõlas käesoleva määruse sätetega.

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Toidukäitlejad, kes tegelevad sellise jaemüügi või turustamisega, mis ei mõjuta toidualast teavet, kannavad hoolt selle eest, et oma tegevusala piires tagada kohaldatavate toidualast teavet käsitlevate nõuete olemasolu, eelkõige viisil, et nad ei tarni toitu, mille kohta nad spetsialistidena olemasoleva teabe põhjal teavad või eeldavad, et see ei vasta nõuetele.

4. Kui toidukäitlejad, kes tegelevad sellise jaemüügi või turustamisega, mis ei mõjuta toidualast teavet, saavad teada, et toit ei vasta käesoleva määruse sätetele, siis kõrvaldavad nad selle toidu viivitamata müügilt.

Selgitus

Selleks, et vastutust selgemini piiritleda, tuleks säte sõnastada ühetähenduslikumalt. Eesmärk on, et kaubandusettevõtjaid ei võetaks vastutusele selliste asjaolude eest, mis ei ole nende vastutus- või mõjualas. Euroopa Kohtu Lidl-Italia asjas tehtud otsuses rõhutatakse, et kehtivate õigusnormidega ei ole toidukaupmeestele seni tagatud piisavat õiguskindlust.

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Toidukäitlejad tagavad oma kontrolli all olevas ettevõttes, et teave pakendamata toidu kohta antakse edasi ettevõtjale, kes toidu vastu võtab, selleks, et vajaduse korral oleks võimalik lõpptarbijale anda artikli 9 lõike 1 punktides a–c ja f kirjeldatud kohustuslikku toidualast teavet.

5. Toidukäitlejad tagavad oma kontrolli all olevas ettevõttes, et teave pakendamata toidu kohta oleks kättesaadav ettevõtjale, kes toitu käitleb edasimüügiks või edasiseks töötlemiseks, selleks et nõudmise korral oleks ettevõtjal võimalik lõpptarbijale anda artikli 9 lõike 1 punktides a–c, f ja g kirjeldatud kohustuslikku toidualast teavet.

Selgitus

Sõnastuse selgemaks muutmine.

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Olenemata lõigust 1 tagavad toidukäitlejad, et artikli 9 lõike 1 punktides a, f ja h osutatud andmed on olemas välispakendil, milles toitu turustatakse.

Olenemata lõigust 1 tagavad toidukäitlejad, et artikli 9 lõike 1 punktides a, e, f, g ja h osutatud andmed on olemas ka välispakendil, milles toitu turustatakse.

Selgitus

Netokogus on ka oluline teave, mis peaks olema esitatud välispakendil, samuti toidu säilitamise ja kasutamise eritingimused.

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Loetelu kohustuslikest andmetest

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Keeleline parandus.

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Vastavalt artiklitele 10–34 ja kui käesolevas peatükis sisalduvatest eranditest ei tulene teisiti, on järgmiste andmete märkimine kohustuslik:

1. Vastavalt artiklitele 10–34 ja kui käesolevas peatükis, V ja VI peatükis sisalduvatest eranditest ei tulene teisiti, on järgmiste andmete märkimine kohustuslik:

Selgitus

Viide V ja VI peatükile selgitab, et pakendamata toidu puhul ei nõuta kõiki kohustuslikke andmeid ning et vabatahtlikult märgistatud toidu suhtes kehtivad IV peatüki nõuded ainult sel juhul, kui on lisatud vabatahtlik teave. Toidukäitlejalt, kes varustab toidu vabatahtlikult toitumisalase teabega, ei tuleks nõuda muud teavet, mida tavaolukorras nõutaks pakendatud toidu puhul, kuid pakendamata toidu puhul ei puutu see asjasse. Lisaks sellele peaks toidukäitlejal olema vabadus otsustada, millisel kujul nimetatud teavet esitada.

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) toidu nimi;

(a) nimetus, mille all toodet müüakse;

Selgitus

Vt muudatusettepanekut artikli 2 lõike 2 punkti m kohta.

Keeleline kohandamine kooskõlas senise terminoloogiaga märgistamisdirektiivis 2000/13/EÜ (vrd artikkel 3: muu hulgas „nimetus, mille all toodet müüakse”).

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) II lisas loetletud koostisosad, mis põhjustavad allergiaid või talumatust, ja nendest saadud mis tahes ained, võttes arvesse pakendamata toiduainetele kehtestatud erisätteid;

Selgitus

Keeleline parandus.

Komisjoni tekst laiendab seoses artikli 13 lõikega 4 allergeenide märgistamise kohustuse ka pakendamata toidule. Pakendamata toidu suhtes esitatav nõue märgistada allergeene tähendaks allergeenide süstemaatilist märgistamist, et vältida ristsaastumise riski. Tundub siiski, et allergikute ühingud eelistavad avalikustamiskohustust müügikohas teabetahvlite või teabelehtede kujul.

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) teatavate koostisosade või koostisosade kategooriate kogus;

(d) teatavate koostisosade või koostisosade kategooriate kogus VI lisa kohaselt;

Selgitus

Korrektse ristviite lisamine.

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) toidu netokogus;

(e) toidu netokogus pakendamise hetkel;

Selgitus

Toidu netokogus võib tootmise ning müügi ja tarbimise vahele jääval ajavahemikul muutuda. Tootja saab toidu netokogust mõjutada ainult pakendamise ajal ning ei vastuta netokoguste muutuste eest toidu müügi ja/või tarbimise ajal.

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) minimaalse säilimisaja kuupäev või tarbimise lõpptähtaeg;

(f) minimaalse säilimisaja kuupäev või mikrobioloogiliselt kiiresti rikneva toidu puhul tarbimise lõpptähtaeg;

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f a) külmutatud toodete puhul valmistamiskuupäev;

Selgitus

Need andmed on otstarbekohased, et võimaldada tarbijal ära tunda liiga kaua ladustatud külmutatud tooteid („riknenud liha skandaal”).

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) säilitamise või kasutamise mis tahes eritingimused;

(g) säilitamise ja/või kasutamise mis tahes eritingimused; sh külmas hoidmise ja säilitamise tingimused ning säilitamistingimused enne ja pärast pakendi avamist, kui ilma selle teabeta ei ole võimalik toitu nõuetekohaselt kasutada;

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g a) kasutamisjuhend, kui selleta ei ole võimalik toitu nõuetekohaselt kasutada;

Selgitus

Artikli 9 lõike 1 punkt j on siia ümber paigutatud selguse ja loogika huvides.

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) tootja, pakendaja või ühenduses registrisse kantud müüja nimi või ärinimi ja aadress;

(h) liidus registrisse kantud tootja, pakendaja ning kolmandatest riikidest pärinevate toodete puhul müüja/importija või vajadusel toidukäitleja (kelle nime või ärinime all toitu turustatakse) nimi või ärinimi või kaubamärk ja aadress;

Selgitus

On vajalik tagada, et selle ettevõtja nime või ärinime ja aadressi nimetamine, kes toidu esimesena ühenduse turule viib, oleks kohustuslik. Seetõttu tuleb loetelu pikendada ja täpsustada.

Tarbijate õige teavitamise ja toiduainetööstuse konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on oluline kehtestada toidu tegeliku tootja märkimise kohustus. Sellise kohustuse puudumine aastate jooksul on põhjustanud Private Labeli nime all tuntud nähtuse leviku, mis on kahjustanud ettevõtete kasumlikkust ja sellega põllumajandusliku toidutööstuse enese püsimajäämist.

Kooskõlas ühenduse toodete ja imporditud toodete võrdse kohtlemise põhimõttega on kolmandatest riikidest imporditud toodete puhul asjakohane märkida tootele importija nimi.

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Esitatud konsolideeritud muudatusettepanek

(i) päritoluriik ja lähtekoht, kui nende märkimise puudumine võib tarbijat toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekoha määramisel oluliselt eksitada, eriti kui toidule lisatud teave või märgistus tervikuna viitaks muidu sellele, et toit on pärit teisest riigist või kohast; sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 35 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju kooskõlas artikli 35 lõike 5 sätetega;

(i) päritoluriik või lähtekoht märgitakse järgmiste toodete puhul:

– liha;

– linnuliha;

– piimatooted;

– värske puu- ja köögivili;

– muud ühest koostisosast koosnevad tooted; ja

– liha, linnuliha ja kala, mida on kasutatud koostisosana töödeldud toidus.

Liha ja linnuliha puhul võib esitada loomade päritoluriigiks või lähtekohaks ühe koha ainult juhul, kui loomad on sündinud, kasvanud ja tapetud ühes ja samas riigis või kohas. Muudel juhtudel esitatakse eraldi teave sündimise, kasvamise ja tapmise koha kohta.

Kui mingil põhjusel on päritoluriigi märkimine võimatu, võib selle asemel avaldada järgmise selgituse:

– „määratlemata päritoluga”.

Kõikide muude toidu puhul päritoluriik ja lähtekoht, kui nende märkimise puudumine võib tarbijat toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekoha määramisel oluliselt eksitada, eriti kui toidule lisatud teave või märgistus tervikuna viitaks muidu sellele, et toit on pärit teisest riigist või kohast; sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 35 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju kooskõlas artikli 35 lõike 5 sätetega;

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud andmed märgitakse sõnade ja numbritega, välja arvatud juhul, kui tarbijaid on teavitatud ühe või mitme andme puhul teistest komisjoni poolt rakendusmeetmetega vastuvõetud väljendusviisidest. Kõnealused meetmed käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2. Lõikes 1 osutatud andmed märgitakse sõnade ja numbritega.

Selgitus

Kohustuslike andmete loetelu on määruse keskne osa. Seega ei tuleks kõnealuste andmete märkimise vormi muuta komiteemenetlust rakendades, kuna see menetlus on mõeldud vähem oluliste õigusnormide muutmiseks.

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon võib lõikes 1 osutatud kohustuslike andmete loetelu muuta. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

välja jäetud

Selgitus

Lõikes 1 osutatud loetelu hõlmab väga olulisi sätteid ning seega ei peaks selle suhtes rakendama regulatiivkomitee menetlust.

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9 a

Erandid mikroettevõtetele

Mikroettevõtetes käsitööna valmistatud tooted vabastatakse artikli 9 lõike 1 punktis l sätestatud nõudest. Need tooted võib vabastada ka artikli 9 lõike 1 punktides a–k sätestatud teabenõuetest, kui tooteid müüakse nende valmistamiskohas ja müüjad oskavad nõudmisel vajalikku teavet anda. Teise võimalusena võib teavet esitada ka riiulitel olevatel märgistel.

Selgitus

Tuleks lubada erandeid mikroettevõtete jaoks, kus valmistatakse tooteid käsitsi.

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandid kohustuslike andmete esitamise nõudest

välja jäetud

Teatud liiki toidu või teatud kategooria toidu puhul võib komisjon erandjuhtudel ette näha erandeid artikli 9 lõike 1 punktidest b ja f tingimusel, et need erandid ei vähenda lõpptarbija ja toitlustusettevõtete piisavat informeeritust. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Selgitus

Kui teatavat toitu käsitlevates konkreetsetes õigusaktides või käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, peaksid kohustuslikud andmed kehtima mis tahes toidu puhul ja komisjonil ei peaks olema võimalik nende suhtes erandeid teha.

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 9 kohaldamine ei piira kaalu ja mõõtu käsitlevaid ühenduse erisätteid.

Artikli 9 kohaldamine ei piira kaalu ja mõõtu käsitlevaid ühenduse erisätteid. Arvesse tuleb võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/45/EÜ (millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta)¹ sätteid.

^_________

¹ ELT L 247, 21.9.2007, lk 17.

Selgitus

Määruse lihtsama loetavuse huvides tuleks lisada viide direktiivile 2007/45/EÜ, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta.

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Pakendatud toidu puhul on kohustuslik toidualane teave pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel.

2. Pakendatud toidu puhul on kohustuslik toidualane teave pakendil.

Selgitus

Välja jäetava tekstiosa mõjul võidaks hakata toidule lisama nn infolehti. Seda tuleb vältida.

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon võib ette näha teatud kohustuslike andmete esitamise muul viisil kui selle esitamisena pakendil või märgistusel, tingimusel et käesoleva määruse II peatükis sätestatud üldpõhimõtted ja nõuded on täidetud. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

välja jäetud

Selgitus

Kohustuslike andmete küsimus on selle määruse keskne osa. Nende andmete esitamise viisi ei tohi muuta meetmetega, millega muudetakse käesoleva määruse vähem olulisi sätteid.

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Pakendamata toidu puhul kohaldatakse artikli 41 sätteid.

välja jäetud

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks ühenduse teatavate õigusnormide kohaldamist konkreetse toidu puhul artikli 9 lõike 1 punktides a–k loetletud nõuete osas, trükitakse artikli 9 lõikes 1 loetletud kohustuslikud andmed, kui need on esitatud pakendil või sellele lisatud märgitusel, pakendile või märgistusele vähemalt 3 mm tähemärgisuurusega tähtedes ning esitatakse selliselt, et selge kontrast trükiteksti ja tausta vahel on tagatud.

1. Ilma et see piiraks liidu teatavate õigusnormide kohaldamist konkreetse toidu puhul artikli 9 lõike 1 punktides a–k loetletud nõuete osas, trükitakse artikli 9 lõikes 1 loetletud kohustuslikud andmed pakendile või märgistusele selliselt, et on tagatud nende selge loetavus. Arvestada tuleb kriteeriume, nagu teksti suurus ja tüüp, teksti ja tausta vaheline kontrastsus, tähe- ja reavahe jne.

Komisjon koostab nõuandemenetluse raames koos asjaomaste huvigruppidega, sh tarbijaorganisatsioonidega, siduvad põhimõtted, milles määratakse kindlaks suunised toidu kohta tarbijatele esitatava teabe loetavuse kohta.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Muudatusettepanek 111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Nende toiduainete puhul, mis on ette nähtud eritoiduks, nagu sätestatud 25. märtsi 1999. aasta direktiivis 1999/21/EÜ meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta, ja imiku piimasegude ja jätkupiimasegude ning imikutele ja väikelastele mõeldud toiduvalikut mitmekesistavate toitude puhul, mis kuuluvad komisjoni 22. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/141/EÜ ja komisjoni 5. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/125/EÜ reguleerimisalasse, ja millele ühenduse õigusnormidega on kehtestatud kohustuslik märgistus lisaks artikli 9 lõikes 1 nõutud andmetele, peab kirja suurus vastama loetavuse nõuetele, arvestades tarbijat, ning nende toodete eriotstarvet käsitleva täiendava teabe avaldamise nõuetele.

Muudatusettepanek 112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon võib vastu võtta kohustuslike andmete esitamise üksikasjalikud eeskirjad ja eeskirjad lõikes 2 osutatud nõuete laiendamise kohta täiendavate kohustuslike andmetega artiklites 10 ja 38 osutatud teatud kategooriasse või liiki kuuluva toidu puhul. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt;

välja jäetud

Selgitus

Selle lõikega antaks komisjonile liiga ulatuslikud volitused, kuna tegemist ei ole sugugi nn väheoluliste sätetega.

Muudatusettepanek 113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõikes 1 osutatud minimaalset tähemärgi suurust ei kohaldata juhtudel, kui toidu pakendi või ümbrise suurus on väiksem kui 10 cm².

välja jäetud

Selgitus

Ka väiksemate kui 10 cm² suuruste pakendite või ümbriste pealiskirjad peaksid olema loetavad, sest vastasel juhul on need mõttetud. Oluline on sellega seoses vaid küsimus, milline teave peaks olema väikestel tootepakenditel kohustuslik. Seda küsimust käsitletakse mujal.

Muudatusettepanek 114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Lõiget 2 ei kohaldata artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud toitude puhul.

5. Lõiget 2 ei kohaldata artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud toitude puhul. Liikmesriigid, kus on kasutusel mitu ametlikku keelt, võivad selliste pakendite või ümbriste suhtes kehtestada oma riiklikud erisätted.

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Lühendeid, sh esitähti, ei tohi kasutada, kui need võivad tarbijat eksitada.

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kohustuslik toidualane teave märgitakse tähelepanu äratavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja vajaduse korral püsikindlalt. Seda ei tohi mingil viisil peita, varjata, kahjustada või segada muu teksti- või kujundlike elementidega või mis tahes muu vahepeale lisatud materjaliga.

6. Kohustuslik toidualane teave märgitakse tähelepanu äratavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja vajaduse korral püsikindlalt. Seda ei tohi mingil viisil peita, varjata või katkestada muu teksti või kujundlike elementidega, mis tahes muu vahepeale lisatud materjaliga või toidupakendi endaga, näiteks pealekleebitava osaga.

Selgitus

Vajalik täiendus. Seisukohad selle kohta, milline teave mõjub segavalt, annaksid alust erinevateks tõlgendusteks ning ohustaksid seega toiduainetega kauplejate õiguskindlust.

Muudatusettepanek 117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. Kohustuslike andmete esitamise tõttu ei tohi suureneda pakendimaterjali või ümbrise mõõtmed ja/või kogus ega ka koormus keskkonnale mingil muul viisil.

Selgitus

Toidualase teabe esitamise kohustus võib anda ettevõtjatele põhjuse pakendi koguse suurendamiseks, millega kaasneb pakendijäätmete suurenemise oht. See oleks vastuolus Euroopa Liidu jäätmehoolduseeskirjades sätestatud ennetuspõhimõttega.

Muudatusettepanek 118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) peab kohustuslik toidualane teave olema kättesaadav enne ostu sooritamist ning see olema näha materjalides, mis toetavad kaugmüüki, või tuleb seda esitada teiste sobivate vahendite kaudu;

(a) peab artiklites 9 ja 29 osutatud toidualane teave olema tarbija nõudmisel kättesaadav enne ostu sooritamist ning see võib olla näha materjalides, mis toetavad kaugmüüki, või esitatud teiste sobivate vahendite kaudu;

Selgitus

Toote koostise korrapärane muutmine, nt soolasisalduse vähendamine või rasva asendamine, teeb ajakohastatud teabe esitamise kõikides kaugmüüki toetavates materjalides tegelikkuses võimatuks. Kataloogid ja brošüürid on kaugmüügi kõige levinumad müügivahendid, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. Lisaks suurtele kuludele tekib suur koormus keskkonnale, kuna tulevikus läheb kataloogide puhul kohustusliku teabe esitamise nõuetele vastamiseks vaja neli korda rohkem paberit.

Muudatusettepanek 119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) artikli 9 lõike 1 punktides d, f, g, h ja k ette nähtud andmete esitamine on kohustuslik ainult toidu kättetoimetamise ajal.

(b) artikli 9 lõike 1 punktides f ja j ette nähtud andmete esitamine on kohustuslik alles toidu kättetoimetamise ajal.

Selgitus

Alkohoolsete jookide alkoholisisaldus on väga oluline teave. See peab kaugmüügi või internetimüügi puhul tarbijale kättesaadav olema juba enne kauba väljastamist. Kasutusjuhendit läheb seevastu vaja alles toidukauba kasutamisel ja selle võib edastada kättetoimetamise ajal.

Kaugmüügi teel tarnitav toit peaks vastama samadele teabe esitamise nõuetele kui poes müüdav toit, välja arvatud minimaalse säilimisaja kuupäev, mida ei saa eelnevalt esitada.

Muudatusettepanek 120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 2 kohaldamist, esitatakse kohustuslik toidualane teave selle liikmesriigi tarbijatele arusaadavas keeles, kus toitu turustatakse.

1. Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 2 kohaldamist, sõnastatakse kohustuslik toidualane teave selle liikmesriigi keskmisele tarbijale arusaadavas keelelises vormis, kus toitu turustatakse.

Selgitus

Mõiste „keeleline vorm” hõlmab nii ametlikku keelt kui ka sõnastust.

Muudatusettepanek 121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriik, kus toodet turustatakse, võib oma territooriumil ette näha andmete esitamise ühes või mitmes keeles ühenduse ametlike keelte hulgast.

2. Liikmesriik, kus toodet turustatakse, võib oma territooriumil ette näha andmete esitamise ühes või mitmes keeles Euroopa Liidu ametlike keelte hulgast. See nõue ei tohi siiski takistada kohustusliku teabe andmist liidu teistes ametlikes keeltes, mida kõnealuse liikmesriigi tarbijad hästi mõistavad.

Selgitus

Kuigi kohustuslik teave toiduainete kohta tuleb anda keeles, millest tarbijad aru saavad, ei tohiks eeskirjad häirida kaupade vaba liikumist. Keelt käsitlevad sätted peaksid olema piisavalt paindlikud, et võimaldada tarbijatel saada teavet keeles, mida nad mõistavad raskusteta. Euroopa Kohtu praktika toetab sellist paindlikkust.

Muudatusettepanek 122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Toiduained, mida müüakse tollimaksuvabalt, võib müüki panna ka ainult ingliskeelse märgistusega.

Selgitus

Tollimaksuvaba müük on suunatud põhiliselt rahvusvahelistele reisijatele ja mitte kodumaise turu tarbijatele. Seetõttu peab jääma võimalus selliselt müüdavate toiduainete kohta teavet avaldada vaid inglise keeles kui rahvusvahelises suhtluskeeles.

Muudatusettepanek 123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teatavate kohustuslike andmete esitamata jätmine

Erandid teatavate kohustuslike andmete esitamise nõudest

Selgitus

Sõnastuse muudatus.

Muudatusettepanek 124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Korduvkasutamiseks mõeldud klaaspudelite puhul, mis on püsivalt märgistatud ja millel seetõttu ei ole märgistus- või kaelaetiketti, on kohustuslik märkida ainult artikli 9 lõike 1 punktides a, c, e, f ja l loetletud andmed.

Selgitus

Toiteväärtuse kohta teabe esitamise nõudest loobutakse. Eelkõige korduvkasutamiseks mõeldud klaaspudeleid müüakse üldjuhul üksikult (nt 200 ml või 250 ml). Sellistel pudelitel on vähe ruumi, mida saab märgistamiseks kasutada. Seetõttu tuleb säilitada seni kasutatud märgistamismaht, st esitada andmed toiduaine nimetuse, netokoguse, allergeenide ja minimaalse säilivusaja kohta (vrd märgistamisdirektiivi 2000/13/EÜ artikli 13 lõige 4).

Muudatusettepanek 125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Pakenditele või mahutitele suurima pindalaga alla 10cm² on pakendil või märgistusel kohustuslik esitada ainult artikli 9 lõike 1 punktides a, c, e ja f loetletud andmed. Artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud andmed esitatakse teiste vahendite kaudu või tehakse kättesaadavaks tarbija taotluse korral.

2. Pakenditele või mahutitele, mille suurim trükitekstiks kasutatav pealispind on alla 80 cm², on pakendil või märgistusel kohustuslik esitada ainult artikli 9 lõike 1 punktides a, c, e ja f ning artikli 29 lõike 1 punktis a loetletud andmed. Muude andmete esitamine pakendil peaks olema võimalik vabatahtlikkuse alusel. Artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud andmed esitatakse teiste vahendite kaudu või tehakse kättesaadavaks tarbija taotluse korral.

Selgitus

Märge toidu energiasisalduse kohta on oluline teave ning see võib olla määrava tähtsusega teadliku ostuvaliku tegemisel. Tootjal peaks olema võimalik anda vabatahtlikult täiendavat teavet.

Muudatusettepanek 126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ilma, et see piiraks teiste kohustuslikku toitumisalast teavet nõudvate ühenduse õigusaktide kohaldamist, ei nõuta artikli 9 lõike 1 punktis l osutatud teabe esitamist IV lisas loetletud toitude puhul.

3. Ilma, et see piiraks teiste kohustuslikku toitumisalast teavet nõudvate ühenduse õigusaktide kohaldamist, ei nõuta artikli 9 lõike 1 punktis l osutatud teabe esitamist toiteväärtuse kohta IV lisas loetletud toitude puhul.

Selgitus

Komisjoni ettepanekus sisalduvad erandid pakendi suuruse kohta on eluvõõrad ja ebaotstarbekad.

Muudatusettepanek 127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pakendamata kauba ja toitlustusettevõtete pakutava kauba puhul vastavalt artikli 2 lõike 2 punktile d, ei ole artiklis 9 ning artiklis 29 loetletud andmed kohustuslikud.

Selgitus

Toidutööstuse ja jaemüügi väikeettevõtetes, sealhulgas toitlustusettevõtetes ning ka oma toodangut otse turustavates põllumajandusettevõtetes, valmistatakse pakendamata tooteid, mis tarnitakse vahetult tarbijatele. Seejuures ei ole standardset tehnoloogiat ning koostisosad ja -ained võivad iga päev muutuda. Mõelda tasub ka sellele, et just toiduainete väiketootjad tagavad piirkondlike eritoodete säilimise, arendavad loovust ja innovatsiooni ning seega kindlustavad pakutava valiku mitmekesisuse. Seepärast on oluline vabastada eespool nimetatud tootjad toiteväärtuse kohta teabe esitamise kohustusest.

Muudatusettepanek 128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Standardset toitu pakkuvad toiduketid esitavad artikli 9 lõike 1 punktides a, b, c, i ja l nimetatud andmed toidu pakendil.

Selgitus

Standardset toitu pakkuvad toitlustusettevõtted, nt kiirtoiduketid, esitavad pakendil järgmise teabe: nimetus, koostisosad, allergeenid, toidu päritoluriik ja teave toiteväärtuse kohta.

Muudatusettepanek 129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Toidu nimeks on selle juriidiline nimi. Sellise nime puudumise korral on toidu nimeks selle tavapärane nimi või kui see puudub või kui seda ei kasutata, esitatakse toidu kirjeldav nimi.

1. Toidu nimeks on sellele toidule seadusega ettenähtud nimi. Sellise nime puudumise korral on toidu nimeks selle harjumuspärane nimi või kui see puudub või kui seda ei kasutata, esitatakse toidu kirjeldav nimi.

Selgitus

Keeleline kohandamine vastavalt seni kasutatud terminoloogiale, nagu on märgistamisdirektiivis 2000/13/EÜ.

Muudatusettepanek 130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Kui toode sisaldab nanomaterjali, tuleb see koostisosade loetelus selgelt välja tuua täiendiga „nano”.

Selgitus

„Nano” lisamine suurendab läbipaistvust ja kindlustab tarbija valikuvabadust.

Muudatusettepanek 131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 b. Toodete puhul, mille viie esimese koostisosa hulgas on munad või munatooted, lisatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 557/2007 I lisas nimetatud terminid vastavalt munade tootmisviisile koostisosade loetelus sulgudes vastava koostisosa järele. Mahepõllumajanduslikult toodetud munade puhul võib vastava koostisosa märgistada kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 23 lõike 4 punktiga b.

Selgitus

Paljud tarbijad tahaksid teada, millise tootmisviisi kohaselt on nende toidus sisalduvad munad toodetud. Koostisosasid tuleb seetõttu täpsustada terminitega „vabalt peetavate kanade munad”, „õrrekanade munad” või „puuris peetavate kanade munad”.

Muudatusettepanek 132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Koostisosade loetelu esitamata jätmine

Üldised erandid koostisosade loetelu esitamise nõudest

Selgitus

Sõnastuse parandus selguse huvides.

Muudatusettepanek 133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – pealkiri ja sissejuhatus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toidu komponentide väljajätmine koostisosade loetelust

Koostisosade loetellu ei nõuta järgmiste komponentide lisamist:

Toidu koostisosadena ei käsitleta:

Selgitus

Pealkirja muutmine parema arusaamise huvides. Artiklis 21 tehakse arusaamatutel põhjustel ettepanek vahetada süsteemi: kui seni olid loetletud ained ja tooted õigusliku fiktsiooni alusel koostisosade mõistest välja jäetud, siis edaspidi tehakse nende puhul ilmselt üksnes erand kohustusest lisada need koostisosade loetellu. Tuleks säilitada senine lähenemisviis. Muudatus avaldaks suurt mõju paljudele EÜ õigusaktidele, milles viidatakse mõistele „toidu koostisosad” (mh määrus (EÜ) nr 1829/2003 ja tulevane ensüümide määrus).

Muudatusettepanek 134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) ained, mille teatavas koguses kasutamine toitainete, lisaainete või lõhna- ja maitseainete lahustamiseks või nende kandeainetena on vältimatult vajalik;

(c) ained, mille teatavas koguses kasutamine toitainete, lisaainete, ensüümide või lõhna- ja maitseainete lahustamiseks või nende kandeainetena on vältimatult vajalik;

Selgitus

Ainete loetelu täiendamine.

Muudatusettepanek 135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kõik II lisas loetletud koostisosad või selles lisas loetletud koostisosadest pärit ained esitatakse märgistusel täpse viitega koostisosa nimele v.a juhul kui selles lisas kehtestatud erandite alusel ei ole sätestatud teisiti.

1. Kõik II lisas loetletud koostisosad või selles lisas loetletud koostisosadest pärit ained esitatakse koostisosade loetelus alati nii, et adressaatide jaoks on allergia või talumatuse võimalus kohe selgelt arusaadav, v.a juhul, kui selles lisas kehtestatud erandite alusel ei ole sätestatud teisiti.

Selgitus

Muudatuse eesmärgiks on selgitada ja arusaadavaks teha, et koostisosade nimetused tuleb valida nii, et asjaomastel allergikutel oleks võimalik koostisosade võimalikust allergeensusest aru saada.

Muudatusettepanek 136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b a) tegemist on pakendamata toiduga. Sel juhul tuleb müügiruumis või menüüs selgesti nähtavalt osutada, et:

– ostjal on allergiat põhjustavate ainete kohta võimalik teavet saada müüjaga vesteldes ja/või välja pandud teabematerjali kaudu;

– ei saa välistada ristsaastumist.

Selgitus

Muudatusettepanek 137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) asjaomane koostisosa või koostisosade kategooria esineb toidu nimes või kui tarbija seda tavaliselt selle nimega seostab või

(a) asjaomane koostisosa või koostisosade kategooria esineb toidu nimes, mille all toodet müüakse, või kui tarbija seda tavaliselt selle nimega seostab, või

Selgitus

Märgistamisdirektiivis 2000/13/EÜ kasutatav senine termin ,,harjumuspärane nimetus” peaks alles jääma.

Muudatusettepanek 138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon võib lõiget 1 muuta, lisades sellele muid juhtumeid. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

välja jäetud

Selgitus

Selle lõikega antaks komisjonile liiga ulatuslikud volitused, kuna tegemist ei ole sugugi nn väheoluliste sätetega.

Muudatusettepanek 139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) vedeliku mahuühikutes vedelike puhul;

a) vedeliku mahuühikutes vedelike puhul vastavalt nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivile 85/339/EMÜ inimtoiduks ettenähtud vedelike pakendite kohta¹;

__________

¹ EÜT L 176, 6.7.1985, lk 18.

Selgitus

Keeleline kohandamine vastavalt märgistamisdirektiivis 2000/13/EÜ kasutatud terminoloogiale.

Muudatusettepanek 140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Minimaalse säilimisaja kuupäev ja tarvitamise lõpptähtaeg

Minimaalse säilimisaja kuupäev, tarvitamise lõpptähtaeg ja valmistamiskuupäev

Selgitus

Muudatusettepanek tuleneb valmistamiskuupäeva lisamisest artikli 25 lõikesse 2.

Muudatusettepanek 141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Asjakohane kuupäev väljendatakse vastavalt IX lisale.

2. Asjakohane kuupäev peab olema kergesti leitav ega tohi olla varjatud. Seda väljendatakse järgmiselt:

A. MINIMAALNE SÄILIMISAEG

a) Kuupäevale eelnevad sõnad:

– „Parim enne”, kui tähtaeg sisaldab päeva;

– muudel juhtudel „Parim enne [kuupäev]”.

b) Punktis a nimetatud tekstile lisatakse:

– kuupäev või

– viide kuupäeva asukohale märgistusel.

Vajaduse korral järgneb kõnealustele andmetele säilitamistingimuste kirjeldus, mida tuleb järgida, et toode nimetatud aja jooksul säiliks.

c) Kuupäev esitatakse kodeerimata kujul järjestuses päev, kuu ja aasta.

Toitude puhul:

– säilimisajaga alla kolme kuu piisab päeva ja kuu märkimisest;

– säilimisajaga kolm kuni 18 kuud piisab kuu ja aasta märkimisest;

– säilimisajaga üle 18 kuu piisab aasta märkimisest.

d) Minimaalne säilimisaeg märgitakse igale pakendatud üksikportsjonile.

e) Vastavalt liidu sätetele, millega kehtestatakse kuupäeva märkimise muud viisid, ei ole minimaalset säilimisaega vaja märkida järgmiste toitude puhul:

– koorimata, tükeldamata või muul samalaadsel viisil töötlemata värske puu- ja köögivili, sh kartulid; antud erand ei kehti idanevate seemnete ja samalaadsete toodete, näiteks kaunviljaidude suhtes;

– veinid, liköörveinid, vahuveinid, aromatiseeritud veinid ja samalaadsed tooted, mis on valmistatud muudest viljadest kui viinamarjad, ning joogid, mis kuuluvad CN-koodide 22060091, 22060093 ja 22060099 alla ning on valmistatud viinamarjadest või viinamarjavirdest;

– joogid, mille alkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti;

– karastusjoogid, puuviljamahlad ja -nektarid ja üle 1,2 mahuprotsendise alkoholisisaldusega joogid üle viieliitri suurustes üksikmahutites, mis on mõeldud tarnimiseks toitlustusettevõtjatele;

– liht- ja valikpagaritooted, mille koostis eeldab, et neid tarbitakse 24 tunni jooksul pärast valmistamist;

– äädikas;

– keedusool;

– tahke suhkur;

– kondiitritooted, mis koosnevad peaaegu eranditult maitse- ja/või värvainelisanditega suhkrutest;

– närimiskummid ja samalaadsed tooted.

B. „KÕLBLIK KUNI” KUUPÄEV

a) Kuupäevale eelnevad sõnad „kõlblik kuni”.

b) Punktis a nimetatud sõnadega kaasneb:

– kuupäev või

– viide kuupäeva asukohale märgistusel.

Neile andmetele järgneb säilitamistingimuste kirjeldus, mida tuleb järgida.

c) Kuupäev esitatakse kodeerimata kujul järjekorras päev, kuu ja võimalusel aasta.

d) Käesoleva lõike punkti A alapunktis c nimetatud minimaalse säilimisaja lõppkuupäeva esitamise üksikasjad võib kindlaks määrata artikli 49 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.

C. VALMISTAMISKUUPÄEV

a) Kuupäevale eelneb sõna „Valmistatud”.

b) Punktis a nimetatud tekstile lisatakse:

– kuupäev või

– viide kuupäeva asukohale märgistusel.

c) Kuupäev esitatakse kodeerimata kujul järjestuses päev, kuu ja võimalusel aasta.

Selgitus

Selguse huvides tuuakse IX lisa õigusakti teksti põhiossa ning seda täiendatakse valmistamiskuupäeva käsitlevate sätetega vastavalt artikli 25 lõike 2 punktidele a ja b (uued). „Jäätis portsjonitena pakitult” jäetakse välja nende toitude loetelust, mille puhul minimaalse säilimisaja tähtaega ei ole vaja märkida.

Üksikportsjonite puhul, mida saab pakendist või partiist eraldada, on nõutav ja kohustuslik, et igal eristataval portsjonil oleks märgitud minimaalse säilimisaja tähtaeg.

Muudatusettepanek 142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Toidu kasutamisjuhend peab võimaldama toiduainet asjakohaselt kasutada.

1. Toidu kasutamisjuhend peab võimaldama toiduainet asjakohaselt kasutada. Vajaduse korral esitatakse juhendid toidu külmas hoidmise ja säilitamise tingimuste ning tarvitamise tähtaja kohta pärast pakendi avamist.

Selgitus

Külmas hoidmise ja säilitamise tingimused võivad toidu säilivust mõjutada ning seetõttu tuleks need teatavaks teha.

Muudatusettepanek 143

Ettepanek võtta vastu määrus

3. jagu – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toitumisalane teave

Toitumisalase teabe esitamine

Selgitus

Sõnastuse selgemaks muutmine.

Muudatusettepanek 144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 – esimene lõik – punktid b ja b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) rasva, küllastunud rasvhapete sisaldus, süsivesikute sisaldus viitega suhkrusisaldusele ja soola sisaldus.

b) rasva, küllastunud rasvhapete, suhkru ja soola sisaldus.

b a) valkude, süsivesikute, kiudainete ning kunstlike ja looduslike transrasvhapete sisaldus.

Muudatusettepanek 145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat lõiget ei kohaldata nõukogu määruses (EÜ) nr 1493/1999 määratletud veini suhtes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määruse (EÜ) nr […] (milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitamist, märgistamist ja geograafiliste tähiste kaitset ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89) artikli 2 lõikes 1 määratletud õlle ja piiritusjookide suhtes. Komisjon koostab [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] aruande, milles käsitletakse käesoleva lõike kohaldamist kõnealuste toodete suhtes ja võib lisada aruandele ettepaneku konkreetsete meetmete võtmiseks, millega määratletakse eeskirjad kõnealuseid tooteid käsitleva kohustusliku toitumisalase teabe esitamise kohta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Käesolevat lõiget ei kohaldata alkoholisisaldusega jookide suhtes. Komisjon koostab [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] aruande, milles käsitletakse käesoleva lõike kohaldamist kõnealuste toodete suhtes ja võib lisada aruandele ettepaneku konkreetsete meetmete võtmiseks, millega määratletakse eeskirjad kõnealuseid tooteid käsitleva toitumisalase teabe esitamise kohta tarbijatele. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Selgitus

Kui erand tehakse küll veinile, õllele ja piiritusjookidele, mitte aga teistele alkohoolsetele jookidele, ei ole tööstusharu ühtlustamine võimalik. Teatavaid tooteid hakataks soodustama ja teisi diskrimineerima. Tekiksid konkurentsimoonutused ja tarbijaid hakataks eri toodete koostise küsimustes eksitama.

Muudatusettepanek 146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõiked 2–4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Toitumisalane teave võib sisaldada ka ühe või mitme alljärgneva aine koguseid:

2. Toitumisalane teave võib täiendavalt sisaldada ka ühe või mitme alljärgneva aine koguseid:

(a) transrasvhapped;

(b) monoküllastumata rasvhapped;

b) monoküllastumata rasvhapped;

c) polüküllastumata rasvhapped;

(d) polüoolid;

d) polüoolid;

d a) kolesterool;

(e) tärklis;

e) tärklis;

(f) kiudained;

(g) valgud;

(h) XI lisa A osa punktis 1 loetletud mis tahes mineraalid või vitamiinid, mida esineb märkimisväärsetes kogustes nagu määratletud XI lisa A osa punktis 2.

h) XI lisa A osa punktis 1 esitatud mis tahes mineraalid või vitamiinid, mida esineb märkimisväärsetes kogustes vastavalt XI lisa A osa punktis 2 antud väärtustele;

h a) muud XIII lisa A osas määratletud ained ja nende koostisosad;

h b) muud ained vastavalt määrusele (EÜ) nr 1925/2006.

3. Niisuguste ainete koguse märkimine, mis kuuluvad ühte lõikes 2 märgitud toitainekategooriasse või on selle koostisosad, on nõutav, juhul kui esitatakse toitumisalane või tervisealane väide.

4. Komisjon võib lõigetes 1 ja 2 esitatud loetelusid muuta. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Selgitus

Saksakeelses versioonis tuleks sõnad „transisomere Fettsäuren“ asendada sõnaga „Transfettsäuren“. Loetellu tuleb lisada kolesterool. Valgud lisati artikli 29 lõike 1 punkti b.

"Suhkrute" õige saksakeelne tõlge on 'Zuckerarten' (vt direktiivi 2001/111/EÜ teatavate suhkrute kohta).

Loetelu toiduainetest, mille kohta toitumisalases teabes võib lisaks vabatahtlikult andmeid esitada, peaks olema kooskõlas muude EÜ õigusaktidega (nt määrus (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta). Lõiget 2 tuleb seda silmas pidades täiendada.

Muudatusettepanekuga tagatakse, et ka kolesterool võib olla täiendava toitumisalase teabe osa.

Muudatusettepanek 147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon võib sätestada ja esitada XII lisas XI lisa A osa punktis 1 nimetatud vitamiinide ja mineraalide ümberarvestuskoefitsiendid, et nende sisaldust toidus saaks täpsemalt arvutada. Kõnealused meetmed käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2. Komisjon sätestab ja esitab XII lisas XI lisa A osa punktis 1 nimetatud vitamiinide ja mineraalide ümberarvestuskoefitsiendid, et nende sisaldust toidus saaks täpsemalt arvutada. Kõnealused meetmed käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Selgitus

Tuleks tagada vitamiinide ja mineraalide sisalduse arvutamine ühtsete ümberarvestustegurite alusel.

Muudatusettepanek 148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Vastavalt konkreetsele juhule peavad esitatud väärtused olema keskmised väärtused, mille aluseks on:

4. Vastavalt konkreetsele juhule peavad esitatud väärtused olema keskmised väärtused (minimaalse säilimisaja lõpul ja asjaomaseid hälbepiire arvestades), mille aluseks on:

(a) tootja läbiviidud toidu analüüs või

a) tootja läbiviidud toidu analüüs või

(b) arvutus toidu koostisosade teadaoleva või tegeliku toiduenergia keskmise väärtuse järgi või

b) arvutus toidu koostisosade teadaoleva või tegeliku toiduenergia keskmise väärtuse järgi või

c) arvutus üldkehtivate ja üldiselt heakskiidetud andmete järgi.

Energiat ja toitaineid käsitlevate väidete rakenduseeskirjad deklareeritud koguste täpseks määramiseks, näiteks deklareeritud koguste ja ametliku kontrolli käigus tuvastatud koguste erinevuse määramiseks, võetakse vastu artikli 49 lõikes 2 osutatud korras.

Selgitus

Õiguskindluse huvides tuleks määruse tekstis täpsustada, et keskmised väärtused tuleb seostada minimaalse säilimisaja lõppkuupäevaga. Nii looduslikud kui ka juurdelisatud vitamiinid alluvad looduslikele vähenemis- ja kõikumisprotsessidele. Näiteks C-vitamiini kogus tootes võib toote minimaalse säilimisaja vältel loomulikul viisil märgatavalt väheneda (sõltuvalt säilitamistingimusest, päikesevalgusest jne). Lisaks kõigub toitainete kogus tootes konkreetsest saagist või sordist tulenevalt. Seetõttu tuleks toitainete sisalduse kohta teabe esitamiseks võimalikult kiiresti kehtestada kogu Euroopa Liitu hõlmavad ümarduseeskirjad ja hälbepiirid.

Deklareeritud koguste ja ametliku kontrolli käigus tuvastatud koguste lubatud erinevuse määramine on määruse kohaldamisel väga oluline ja tuleks seega otsustada kontrolliga regulatiivmenetluse korras.

Muudatusettepanek 149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud energia ja toitainete või nende komponentide kogus väljendatakse XIII lisa A osas loetletud mõõtühikutes.

1. Artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud energia ja toitainete või nende komponentide kogus väljendatakse XIII lisas loetletud mõõtühikutes.

Selgitus

Kooskõlas XIII lisa osade A–C kokkuvõttega vastavalt muudatusettepanekule 203.

Muudatusettepanek 150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud energia ja toitainete kogust väljendatakse 100 grammi või 100 ml kohta või vastavalt artikli 32 lõigetele 2 ja 3 portsjoni kohta.

2. Lõikes 1 osutatud energia ja toitainete kogust väljendatakse 100 grammi või 100 ml kohta.

Sellele lisaks võib energia ja toitainete kogust esitada ka portsjoni kohta.

Kui toit on pakendatud üksikportsjonina, tuleb ka lõikes 1 osutatud energia- ja toiteväärtus esitada portsjoni kohta.

Kui teave esitatakse portsjoni kohta, tuleb ära näidata pakendis sisalduvate portsjonite arv, portsjoni suurus peab olema realistlik ning andmed peavad olema esitatud või selgitatud keskmisele tarbijale arusaadavalt.

Komisjon töötab koos toidukäitlejate ja liikmesriikide pädevate asutustega välja suunised tegelikkust arvestavate portsjonite suuruste esitamise kohta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 49 lõikes 3 viidatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Selgitus

Portsjoni suurus tuleks näidata sellisel kujul, nagu tarbijad tegelikult toidust mõtlevad. Nii on tarbijatel näiteks kaheksast ühikust või tükist koosnevat portsjonit (küpsised) või poole tassi suurust portsjonit (nt pähklid) lihtsam tajuda kui vastavaid koguseid grammides. Portsjoni suurus peaks lisaks sellele lähtuma tarbijate tegelikkusele vastavast keskmisest tarbimisest, et vältida eksitavate andmete esitamist. Näiteks pakendil sageli esitatav 25 g suurune portsjon ei ole olnud sobiv võrdlusalus.

Muudatusettepanek 151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Lõike 3 kohaselt andmete esitamisel tuleb asjakohase tabeli juures esitada järgmine lisateave: „See on keskealise naise keskmine päevane vajadus. Teie päevane vajadus võib sellest erineda.”

Selgitus

XI lisas antud võrdlusratsioonid kirjeldavad keskmise, füüsiliselt aktiivse keskealise naise päevast vajadust. Seda tuleks selgitada, et vältida võimalust, et teised elanikerühmad hakkaksid valesti toituma.

Muudatusettepanek 152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Polüoole ja/või tärklist ja rasvhapete tüüpi käsitlevad andmed, v.a artikli 29 lõike 1 punktis b osutatud kohustuslik teave küllastunud rasvhapete kohta, esitatakse kooskõlas XIII lisa B osaga.

4. Polüoole ja/või tärklist ja rasvhapete tüüpi käsitlevad andmed, v.a artikli 29 lõike 1 punktis b osutatud kohustuslik teave küllastunud rasvhapete ja transrasvhapete kohta, esitatakse kooskõlas XIII lisaga.

Selgitus

Kooskõlas XIII lisa osade A–C kokkuvõttega vastavalt muudatusettepanekule 203.

Lisaks küllastunud rasvhapetele kuuluvad kohustusliku toitumisalase teabe alla ka andmed transrasvhapete kohta ja seetõttu jäetakse need vabatahtlike andmete hulgast välja.

Muudatusettepanek 153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 32Väljendamine portsjoni kohta

1. Lisaks artikli 31 lõikes 2 osutatud 100 grammi või 100 milliliitri kohta esitatavale toitumisalasele teabele, võib seda teavet väljendada ka portsjoni kohta, mille suurus on märgistusel esitatud, tingimusel, et on näidatud, mitut portsjonit pakend sisaldab.

2. Toitumisalase teabe võib esitada üksnes portsjoni kohta juhul, kui toit on pakendatud üksikportsjonina.

3. Andmete esitamise üksnes portsjoni kohta pakendites müüdavate toodete puhul, mis sisaldavad mitut eraldi pakendamata portsjoni, kehtestab komisjon. Kõnealused meetmed käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

välja jäetud

Selgitus

Muutub üleliigseks, kui asjaomased sätted on koondatud artikli 31 lõikesse 2.

Muudatusettepanek 154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 – sissejuhatus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Lisaks artikli 31 lõigetes 2 ja 3 osutatud väljendamisviisidele võib toitumisalased andmed esitada muul viisil tingimusel, et järgmised põhinõuded on täidetud:

1. Lisaks artikli 29 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 31 lõigetes 2 ja 3 osutatud väljendamisviisidele võib andmed esitada graafiliselt tingimusel, et järgmised põhinõuded on täidetud:

Muudatusettepanek 155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) väljendamisviis aitab tarbijal mõista toidu toimet või tähtsust söömisel omastatava energia ja toitainete sisalduse seisukohast ja

a) selline esitusviis ei tohi tarbijat eksitada ega juhtida tema tähelepanu kõrvale kohustuslikult toitumisalaselt teabelt ja

Muudatusettepanek 156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c a) ka sõltumatute tarbijauuringute tulemused näitavad, et keskmine tarbija mõistab kõnealust väljendusviisi.

Selgitus

Muudatusettepanek tagab, et täiendavaid väljendamisviise lubatakse vaid juhul, kui seda toetavad sõltumatud tarbijauuringud.

Muudatusettepanek 157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 31 lõikes 2 osutatud andmed kohustusliku toitumisalase teabe kohta pannakse samuti märgistuse kõige nähtavamale osale. Need andmed esitatakse vajaduse korral koos, selgelt ja järgmises järjekorras: energia, rasvad, küllastunud rasvhapped, süsivesikud viitega suhkrusisaldusele ja sool.

1. Artikli 31 lõikes 2 osutatud andmed kohustusliku toitumisalase teabe kohta paigutatakse pakendi esiküljele. Need andmed esitatakse vajaduse korral koos, selgelt ja järgmises järjekorras: energia, rasvad, küllastunud rasvhapped, suhkrud ja sool.

Selgitus

Kooskõlas artikli 29 lõike 1 punkti a käsitleva muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanek 158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Artikli 29 lõike 1 punktis a ja XI lisa B osas osutatud teave energiasisalduse kohta tuleb – lisaks selle esitamisele artikli 34 lõike 1 kohaselt kilokalorites 100 grammi või milliliitri kohta ning vajadusel artikli 31 lõike 2 kohaselt portsjoni kohta – esitada pakendi esiküljel paremal all nurgas 3 mm suuruste tähemärkidega kirjas ja raamistatuna.

Selgitus

Üks peamine toidualane teave on energiasisaldus. Seega tuleks seda korrata pakendi esiküljel läbivalt kõikide toodete puhul samas kohas ja silmatorkaval kujul, et tarbijal oleks võimalik seda kohe märgata.

Muudatusettepanek 159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 b. Lõikes 1 a sätestatud kohustus esitada pakendi esiküljel teave toidu energiasisalduse kohta ei laiene kinkepakenditele.

Selgitus

Kohustusliku toitumisalase teabe kandmine pakendi esiküljele rikuks tähtpäevadeks (näiteks emadepäevaks) mõeldud šokolaadi või pralineetooteid sisaldavate kinkepakendite visuaalse ja esteetilise mõju.

Muudatusettepanek 160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Toitumisalane teave artikli 29 lõikes 2 osutatud toitainete kohta esitatakse koos ja ühes kohas ning vajaduse korral XIII lisa C osas ette nähtud järjestuses.

2. Vabatahtlik laiendatud toitumisalane teave artikli 29 lõikes 2 osutatud toitainete kohta esitatakse vajaduse korral XIII lisas ette nähtud järjestuses. Lõiget 1 kohaldatakse vajalike muudatustega.

Kui selline toitumisalane teave ei ole esitatud märgistuse kõige nähtavamal osal, esitatakse see tabelina, numbrid üksteise all, kui ruum võimaldab.

Muudatusettepanek 161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Kui IV lisas loetletud toitude toitumisalane teave on kohustuslik toitumis- või tervisealase väite tõttu, ei nõuta toitumisalase teabe esitamist märgistuse kõige nähtavamal osal.

Selgitus

Kohustust esitada kohustuslik toitumisalane teave märgistuse kõige nähtavamal osal ei saa rakendada väikeste pakendite puhul (nt närimiskummitooted). Kui IV lisas loetletud toitude kohta on vaja esitada toitumis- või tervisealane väide, tuleks need seetõttu vabastada kohustusest esitada toitumisalane teave märgistuse kõige nähtavamal osal.

Muudatusettepanek 162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b. Lõiget 1 ei kohaldata direktiivis 89/398/EMÜ ja selle direktiivi artikli 4 lõikes 1 osutatud eridirektiivides määratletud toiduainete suhtes.

Selgitus

Eritoiduks ette nähtud toiduained, näiteks imikute piimasegud, jätkupiimasegud, imikute ja väikelaste lisatoit ja direktiivi 2009/39/EÜ alla kuuluvad erilised raviotstarbelised dieettoidud on sihtrühmade erivajaduste rahuldamiseks valmistatud segud. Kavandatava määruse artikli 9 lõike 1 punktist l tulenev toitumisalase teabe esitamise nõue on nende toodete kasutamisega vastuolus. Lisaks võib toitumisalase teabe esitamine eritoiduks ette nähtud toiduainete pakendi kõige nähtavamal osal neid tooteid eksitavalt tutvustada ning ajendada haavatavamaid tarbijate rühmi valima muid tooteid, mida nad usuvad olevat suurema toiteväärtusega.

Muudatusettepanek 163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui energia või toitaine(te) sisaldus tootes on väheoluline, võib toitumisalase teabe nende ainete osas asendada sõnadega „Sisaldab väheolulisel määral...”, mis on paigutatud toitumisalase teabe lähedusse, kui see on olemas.

4. Kui energia või konkreetsete toitainete sisaldus tootes on väheoluline, võib toitumisalase teabe nende ainete osas asendada sõnadega „Sisaldab väheolulisel määral...”, mis toitumisalase teabe esitamise korral paigutatakse selle lähedusse.

Kui energia või toitaine(te) sisaldus tootes võrdub nulliga, võib toitumisalase teabe nende elementide osas asendada märkega „Ei sisalda...”, mis toitumisalase teabe esitamise korral paigutatakse selle lähedusse.

Selgitus

Määruse rakendamise lihtsustamine.

Muudatusettepanek 164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Eeskirjad, mis käsitlevad toitumisalase teabe esitamise teisi aspekte, v.a lõikes 5 osutatud, võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

6. Komisjon tagab lõike 5 punktide a ja b kohaste nõuete täitmise pärast Euroopa Toiduohutusameti ja asjaomaste huvigruppide esindajatega konsulteerimist artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Selgitus

Tegemist on oluliste sätetega, mille võimalikku muutmist ei saa jätta üksnes komisjoni otsustada.

Muudatusettepanek 165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon hindamisaruande lõigetes 1–6 kirjeldatud teabe esitamisviisi kohta.

Selgitus

Esitamisviiside eeliste ja puuduste tuvastamiseks viiakse läbi nende hindamine.

Muudatusettepanek 166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 b. Lõikes 5 nimetatud teistsugused esitusviisid selgitatakse välja ja neist teavitatakse komisjoni. Komisjon võib need üksikasjad teha üldsusele kättesaadavaks, muuhulgas selleks ettenähtud veebisaidil.

Selgitus

Muudatusettepanekuga lubatakse kasutada teistsuguseid esitusviise, kui see ei eksita tarbijat ja kui usaldusväärsed tõendid näitavad, et tarbija mõistab sellist esitusviisi paremini. Lisaks tagatakse komisjoni ja avalikkuse teavitamine kõigi täiendavate esitusviiside kasutamisest.

Muudatusettepanek 167

Ettepanek võtta vastu määrus

V peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vabatahtlik toidualane teave

Toidu päritolu märgistamine

Selgitus

Sõnastuse selgemaks muutmine.

Muudatusettepanek 168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kohaldatavad nõuded

Nõuded

Selgitus

Üleliigne tuleks välja jätta.

Muudatusettepanek 169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui käesoleva määrusega hõlmatud toidualast teavet esitatakse vabatahtlikult, peab see teave vastama käesolevas määruses sätestatud asjakohastele erinõuetele.

välja jäetud

Selgitus

Põhineb muudatusel V peatüki peakirjas.

Muudatusettepanek 170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõiked 1 a kuni 1 c (uued)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Vabatahtlikku teavet ei esitata nii, et see piiraks kohustusliku teabe jaoks olemasolevat pinda.

1 b. Üldsusele tuleb teha kättesaadavaks kogu asjaomane teave vabatahtliku toidualase teabe esitamise kohta, näiteks selle aluskriteeriumid ja teadusuuringud.

1 c. Endiselt on lubatud esitada täiendavat vabatahtlikku toitumisalast teavet teatavatele sihtrühmadele, nt lastele, eeldusel et need konkreetsed kontrollväärtused on teaduslikult tõendatud, ei eksita tarbijat ning vastavad käesolevas määruses kehtestatud üldtingimustele.

Selgitus

XI lisa B osas esitatud kontrollväärtuste aluseks on võetud keskmine täiskasvanu. Tööstuses juba kasutusele võetud ja teaduslikult testitud ning kindlale sihtrühmale (nt lastele) suunatud toodete erinevate kontrollväärtuste esitamine täiendava teabena peaks olema jätkuvalt lubatud.

See säte on vajalik läbipaistvuse tagamiseks.

Muudatusettepanek 171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ilma et see piiraks märgistamist vastavalt konkreetsete ühenduse õigusaktide nõuetele, kohaldatakse lõikeid 3 ja 4 juhul, kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud vabatahtlikult, et teavitada tarbijat sellest, et toit on pärit või seda tuuakse Euroopa Ühendusest või nimetatud riigist või kohast.

2. Ilma et see piiraks märgistamist vastavalt selliste konkreetsete ühenduse õigusaktide nõuetele nagu nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta ning 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, kohaldatakse lõiget 4 juhul, kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud vabatahtlikult, et teavitada tarbijat sellest, et toit on pärit või seda tuuakse Euroopa Ühendusest või nimetatud riigist või kohast. Kõnealustel juhtudel toimub märgistamine kujul „Valmistatud Euroopa Liidus (liikmesriik)”. Lisaks võib märkida piirkonna tähise. Selline vabatahtlik päritolumaa või -piirkonna märkimine ei kahjusta siseturgu.

Selgitus

Piirkonna märkimisega võetakse arvesse paljude tarbijate soovi piirkondlike eritunnustega toodete vastava märgistamise järele. Märgistus „Valmistatud Euroopa Liidus” näitab ühenduse vastavate toidualaste õigusaktide järgimist ning võib seega olla tarbijat huvitav teave.

Pealegi ei kahjusta selline päritolumaa või -piirkonna märkimine siseturgu.

Muudatusettepanek 172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui toidu päritoluriik või lähtekoht ei ole sama, mis toidu esmas(t)e koostisosa(de) oma, esitatakse ka kõnealus(t)e koostisosa(de) päritoluriik või lähtekoht.

välja jäetud

Selgitus

Tarbija jaoks on oluline teada, kust toode pärineb. Alati ei ole siiski võimalik määrata üht päritoluriiki, sest toote koostis võib samal ajal pärineda erinevatest riikidest ja olla erinevatel päevadel erinev. Kehtivates eeskirjades päritolumärgistuse esitamise kohta on ette nähtud lähtekoha vabatahtlik märkimine, välja arvatud juhul, kui kõnealuste sätete väljajätmine võib tarbijat toiduaine tegeliku päritolu suhtes oluliselt eksitada. Need eeskirjad peaks säilitama, mitte ümber sõnastama.

Muudatusettepanek 173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Lõike 3 kohaldamist käsitlevad rakenduseeskirjad võib koostada komisjon. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

välja jäetud

Muudatusettepanek 174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Vabatahtlikult esitatavate andmete kasutamise tingimusi ja kriteeriumeid käsitlevad rakenduseeskirjad võib koostada komisjon. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

välja jäetud

Muudatusettepanek 175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. Taimetoidu mõistet ei kasutata toidu puhul, mis kujutab endast surnud, tapetud või ärasöömisel hukkuvat looma, samuti sellisest loomast või sellise looma saadustest valmistatud toidu puhul. Mõistet „rangelt taimne toit” ei kasutata toidu puhul, mis kujutab endast looma või on valmistatud loomast või loomsetest saadustest või nende abil (kaasa arvatud elusloomade saadused).

Selgitus

Praegu ei ole mõisted „taimetoit” ja „rangelt taimne toit” õiguslikult kaitstud. Praktikas tähendab see, et iga tootja võib märgistada oma toote taimetoiduna, isegi kui see nii ei ole. Ülaltoodud mõiste on pärast aastatepikkust arutelu esitanud Ühendkuningriigi toiduainete standardiamet.

Muudatusettepanek 176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 36

Esitamine

välja jäetud

Vabatahtlikku teavet ei esitata nii, et see piiraks kohustusliku teabe jaoks olemasolevat pinda.

Muudatusettepanek 177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse, päritolumärgistuse ja registreeritud päritolunimetuste kaitse ja ebaausa konkurentsi vältimine.

d) tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse, regionaalse päritolumärgistuse ja registreeritud päritolunimetuste kaitse ja ebaausa konkurentsi vältimine.

Muudatusettepanek 178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sellised meetmed ei tohi takistada kaupade vaba liikumist siseturul.

Selgitus

ELi märgistamiseeskirjade konsolideerimiseks ja lihtsustamiseks välja töötatud uues määruses ning kooskõlas parema õigusliku reguleerimise tegevuskavaga tuleks kehtestada nõue, et uued eeskirjad ei tohi takistada vaba liikumist siseturul.

Muudatusettepanek 179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võivad lõike 1 tähenduses kehtestada meetmeid, mis käsitlevad toidu päritoluriigi või lähtekoha kohustuslikku märkimist kui on tõestatud seos toidu teatud kvaliteediomaduste ja toidu päritoluriigi või lähtekoha vahel. Kui liikmesriigid teavitavad komisjoni sellistest meetmetest, esitavad nad tõendid, et enamik tarbijaid peavad sellise teabe esitamist oluliseks.

välja jäetud

Selgitus

Kuna võib eeldada, et ELis vastab toit selgetele ühenduse õigusaktidele, ei ole käesolevas lõikes esitatud liikmesriikide poolt kehtestatav täiendav märkimine vajalik.

Muudatusettepanek 180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 38 a

Täiendavate vabatahtlike süsteemide edendamine

Lisaks artikli 34 lõikes 1 ja artikli 34 lõikes 2 sätestatud nõuetele võivad liikmesriigid artiklis 42 sätestatud korra kohaselt otsustada edendada täiendavaid vabatahtlikke süsteeme toitumisalase teabe esitamiseks muude väljendusviiside abil, tingimusel et:

– sellised riiklikud süsteemid töötatakse välja käesoleva määruse II ja III peatükis sätestatud üldpõhimõtete ja nõuete kohaselt;

– liikmesriikide edendatavates süsteemides kajastuvad tarbijatele parima lahenduse leidmiseks läbi viidud sõltumatute tarbijauuringute ja laialdase sidusrühmadega konsulteerimise tulemused;

– sellise teabe aluseks on ühtlustatud võrdluskogused või nende puudumisel üldtunnustatud teaduslikud soovitused energia või toitainete annuste kohta.

Komisjon hõlbustab teabevahetust riiklike süsteemide vastuvõtmise ja rakendamise küsimustes ning ergutab kõiki sidusrühmi selles protsessis osalema. Komisjon teeb selle teabe ka üldsusele kättesaadavaks.

(Kuu esimesel päeval viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist) hindab komisjon kogutud tõendeid selle kohta, kuidas tarbijad eri riiklikke süsteeme kasutavad ja mõistavad, et teha kindlaks kõige paremini toimiv ja Euroopa tarbijatele kõige kasulikum süsteem. Hindamise tulemuste põhjal esitab komisjon aruande, mis saadetakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Liikmesriikidel peab soovi korral olema võimalus edendada täiendavaid vabatahtlikke süsteeme toitumisalase teabe esitamiseks muude väljendusviiside abil.

Muudatusettepanek 181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 40

Alkohoolsed joogid

Liikmesriigid võivad säilitada artikli 20 punktis e osutatud ühenduse sätete vastuvõtmiseni koostisosade loetelu suhtes kohaldatavad riiklikud eeskirjad jookide puhul, mis sisaldavad rohkem kui 1,2 mahuprotsenti alkoholi.

välja jäetud

Selgitus

Alkohoolsed joogid ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek 182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 1

Nõukogu ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui toitu pakutakse lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele müügiks pakendamata kujul või kui toit pakitakse tarbija soovil müügikohas või kui see pakitakse müügipakendisse vahetult müügiks, siis võivad liikmesriigid võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad artiklites 9 ja 10 ettenähtud andmete esitamise viisi kohta.

1. Esitatakse artikli 9 lõike 1 punktis c nimetatud andmed.

Selgitus

Kuna pakendamata toitu on paratamatult keeruline märgistada, peaks selline toit olema põhimõtteliselt enamikust märgistamisnõuetest vabastatud, välja arvatud teave allergeenide kohta. Liikmesriigid peaksid saama paindlikult otsustada, kuidas teave kõige paremini tarbijatele kättesaadavaks teha.

Muudatusettepanek 183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 2

Nõukogu ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tingimusel, et tarbija või toitlustusettevõte saab siiski piisavalt teavet, võivad liikmesriigid otsustada, et lõikes 1 osutatud kõiki andmeid ei nõuta (v. a artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmed).

2. Artiklites 9 ja 10 osutatud muude andmete esitamine ei ole kohustuslik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik võtab vastu eeskirjad, millega nõutakse neist mõne või kõigi või mingi osa esitamist.

Selgitus

Muudatusettepanek 184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõiked 1 ja 2

Nõukogu ettepanek

Muudatusettepanek

Riiklikud meetmed pakendamata toidu jaoks

Pakendamata toit

1. Artikli 13 lõikes 4 nimetatud toidu kohta esitatakse artikli 9 lõike 1 punktis c ette nähtud andmed.

Selgitus

Muudatusettepanek 185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 2 a (uus)

Nõukogu ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Liikmesriigid võivad võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe kättesaadavaks tegemise viisi kohta.

Selgitus

Muudatusettepanek 186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2

Nõukogu ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon konsulteerib määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõikega 1 loodud alalise toiduahela ja loomatervishoiu komiteega juhul, kui ta leiab sellise konsulteerimise olevat vajaliku või kui liikmesriik seda taotleb. Komisjon kehtestab ka kõigi sidusrühmade ametliku teavitamise korra kooskõlas direktiivi 98/34/EÜ sätetega.

Selgitus

Muudatusettepanek suurendab läbipaistvust ja lisab nõude konsulteerida kõigi sidusrühmadega, kui ELi tasandil võetakse kasutusele uued märgistamismeetmed.

Muudatusettepanek 187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 5

Nõukogu ettepanek

Muudatusettepanek

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord, ei kohaldata lõigetes 1–4 kirjeldatud teavitamise korra alusel võetavate meetmete suhtes.

välja jäetud

Selgitus

Artikli 42 lõike 2 muudatusettepanek lisab nõude kehtestada läbipaistev teavitamiskord, millesse kaasatakse tarbijad ja tootjad. Sellepärast oleks õige loobuda eranditest uute märgistamisnõuete ametliku kontrollimise osas.

Muudatusettepanek 188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 43

Üksikasjalikud eeskirjad

Komisjon võib kehtestada üksikasjalikud eeskirjad selle peatüki kohaldamiseks. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 2 osutatud korras.

välja jäetud

Selgitus

Üleliigne.

Muudatusettepanek 189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 1 osutatud riiklike märgistussüsteemide üksikasjad, sh toidu tunnusmärgid, mis on esitatud märgisel riikliku märgistussüsteemi kohaselt. Komisjon teeb need üksikasjad avalikkusele kättesaadavaks, eelkõige selleks ettenähtud veebilehel.

5. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 1 osutatud riiklike märgistussüsteemide üksikasjad, näiteks nende aluskriteeriumid ja vastavad teadusuuringud, sh riikliku märgistussüsteemi kohaselt tähistatud toidu tunnusmärgid. Komisjon teeb need üksikasjad avalikkusele kättesaadavaks, eelkõige selleks ettenähtud veebilehel.

Selgitus

See säte on vajalik riiklike süsteemide läbipaistvuse tagamiseks.

Muudatusettepanek 190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 48

Tehnilised kohandused

Kui sätetes, mis käsitlevad artikli 10 lõikes 2 ja artikli 22 lõikes 2 osutatud II ja III lisa muudatusi, ei ole ette nähtud teisiti, võib lisasid muuta komisjon. Kõnealused meetmed käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

välja jäetud

Selgitus

Nimetatud artikkel on ülearune, sest selle sisu on reguleeritud juba mitmes teises artiklis.

Muudatusettepanek 191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige -1 (uus)

Määrus (EÜ) nr 1924/2006

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1. Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikkel 4 jäetakse välja.

Selgitus

„Toiteaineliste põhijoonte” puhul on tegemist poliitilise mõistega ning mitte teaduslikult tõendatud tegelikkusega. Seejuures ei ole tegemist ka teabega, vaid pigem indoktrinatsiooniga. Kuna käesolev toidualast teavet käsitlev määrus toob endaga kaasa ulatusliku, keskmisele tarbijale arusaadava, loetava ja seega tarbijatele tõeliselt kasuliku toidualase teabe esitamise, on määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikkel 4 üleliigne ning see tuleks välja jätta.

Muudatusettepanek 192

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 51 a (uus)

Direktiiv 2001/110/EÜ

Artikli 2 lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 51 a Direktiivi 2001/110/EÜ muutmine 1. Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/110/EÜ (mee kohta)¹ artikli 2 lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:
	„a) Märgistusel peab olema viide mee päritoluriigile või -riikidele. Kui mesi on pärit mitmest liikmesriigist või kolmandatest riikidest, peab märgistusel olema üks järgmistest viidetest:
	– „ELi riikidest pärit mee segu”;
	– „Kolmandatest riikidest pärit mee segu”.
	Kui ELi riikidest pärit mee kogus on suurem kui kolmandatest riikidest pärit mee kogus:
	– „ELi riikidest ja kolmandatest riikidest pärit mee segu”.
	Kui kolmandatest riikidest pärit mee kogus on suurem kui ELi riikidest pärit mee kogus:
	– „Kolmandatest riikidest ja ELi riikidest pärit mee segu”.
	2. Direktiivi 2001/110/EÜ artikli 2 lõikele 4 lisatakse järgmine punkt:
	„a a) Kui mesi sisaldab kolmandast riigist pärit mett, tuleb märkida liikmesriigist ja kolmandast riigist pärit mee osakaal protsentides.”
	¹ EÜT L 10, 2.1.2002, lk 47.

Selgitus

Praegused eeskirjad ei taga tarbijate nõuetekohast teavitamist ning võivad neid lausa eksitada. Mesi võib sisaldada väga vähe (nt 5%) liikmesriikidest pärit mett, kuid märgisel peab ikkagi olema viide „ELi riikidest ja kolmandatest riikidest pärit mee segu”.

Muudatusettepanek 193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 51 b

Määruse (EÜ) nr 178/2002 muutmine

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Juhatus koosneb 16 liikmest, kelle nimetab nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist komisjoni koostatud nimekirja alusel, milles on juhatuse koosseisu nimetatavate liikmete arvust oluliselt rohkem kandidaate ning komisjoni esindaja. 16 liikmest kaks nimetab Euroopa Parlament. Neljal liikmel peab olema tarbijaid ja toiduahela muid huvigruppe esindavates organisatsioonides töötamise kogemus. Komisjoni koostatud nimekiri edastatakse koos asjakohaste dokumentidega Euroopa Parlamendile. Võimalikult kiiresti ja kolme kuu jooksul pärast teate saamist võib Euroopa Parlament esitada oma seisukohad arutamiseks nõukogule, kes seejärel nimetab ametisse juhatuse.

Juhatuse liikmed nimetatakse nii, et oleks tagatud võimalikult suur pädevus, ulatuslikud asjakohased teadmised ning samas ka võimalikult lai geograafiline jaotumine liidus.

Muudatusettepanek 194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – kolmas lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikleid 29–34 kohaldatakse [kuu esimesest päevast kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], v.a. nende toidukäitlemisettevõtete poolt märgistatud toidu puhul, kellel on jõustumise kuupäeval vähem kui 10 töötajat ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot ning kelle puhul neid artikleid kohaldatakse [kuu esimesest päevast viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

Artikleid 29–34 kohaldatakse [kuu esimesest päevast kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], v.a. nende toidukäitlemisettevõtete poolt märgistatud toidu puhul, kellel on jõustumise kuupäeval vähem kui 100 töötajat ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 5 miljonit eurot ning kelle puhul neid artikleid kohaldatakse [kuu esimesest päevast viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

Selgitus

VKEsid käsitlevaid erisätteid ja nende töötajate arvu tuleb eeskirjade tõhusaks toimimiseks laiendada . Enne käesoleva määruse jõustumist turule viidud toidu puhul tuleb lubada selle müügi jätkamist kuni varude lõppemiseni.

Muudatusettepanek 195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – kolmas a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Enne käesoleva määruse jõustumist turule lastud toitu, mis ei vasta määruse nõuetele, võib turustada kuni varude lõppemiseni. Enne käesoleva määruse jõustumist kehtestab komisjon pärast toiduainetööstuse esindajate ja teiste sidusrühmadega konsulteerimist tähtaja, millest alates peavad kõik toidutooted varudest ja säilimisajast sõltumata vastama käesolevale määrusele.

Muudatusettepanek 196

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) energiasisaldust või

a) energiasisaldust

Selgitus

Sõnastuse selgemaks muutmine.

Muudatusettepanek 197

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. „suhkrud” – kõik toidus esinevad monosahhariidid ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid;

8. „suhkrud” – kõik toidus esinevad monosahhariidid ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid, isomaltuloos ja D-tagatoos;

Selgitus

Isomaltuloos ja D-tagatoos on loa saanud uuendtoidu valdkonda kuuluvad tooted, millele laieneb süsivesikute määratlus. Isomaltuloosi ja D-tagatoosi ei saa käsitleda suhkruna, sest füsioloogiliste omaduste tõttu erinevad need märkimisväärselt traditsioonilisest suhkrust. Muuhulgas ei riku need hambaid, ei mõjuta oluliselt veresuhkru taset ja sisaldavad vähe kaloreid.

Muudatusettepanek 198

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. „valgud” – valgusisaldus, mis arvutatakse järgmise valemi põhjal: valgud = lämmastiku üldsisaldus Kjeldahli järgi × 6,25;

10. „valgud” – valgusisaldus, mis arvutatakse järgmise valemi põhjal: valgud = lämmastiku üldsisaldus Kjeldahli järgi × 6,25 ja piimavalgu puhul × 6,38;

Selgitus

CODEXi standardi kohaselt on loomsetest valkudest saadud piimatoodete ümberarvestuskoefitsient 6,38. Ka riiklikul tasandil kasutatakse ELi liikmesriikides praegu ümberarvestuskoefitsienti 6,38.

See on kooskõlas rahvusvahelise pakendatud toiduainete märgistamise üldstandardiga (CODEXi standard 1-1985), mille komisjon heaks kiitis.

Muudatusettepanek 199

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11 a. „söödav lehtkuld” – lehtkullast toiduainete ja jookide kaunistus, mida kasutatakse umbes 0,000125 mm paksuste helvestena või pulbrina;

Selgitus

Lehtkulda kasutatakse traditsiooniliselt piirkondlike eriroogade puhul toitude, nagu šokolaadikompvekid, ja jookide (nt Danzigi kullavesi) söödava kaunistusena ning seetõttu tuleks see toidu märgistamise valdkonna mõistena määratleda.

Muudatusettepanek 200

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13. „märgistuse kõige nähtavam osa” – märgistuse osa, mis on kõige tõenäolisemalt esitatud või nähtav normaalsetes või tavapärastes müügi- või kasutustingimustes.

13. „pakendi esikülg” – toidupakendi külg või pind, mis on kõige tõenäolisemalt esitatud või nähtav normaalsetes või tavapärastes müügi- või kasutustingimustes.

Selgitus

Mõiste „esikülg” sobib siinkohal paremini, kuna selle all mõeldakse pakendi eesmist külge või, kui see võimalik ei ole, ülaltvaadet.

Muudatusettepanek 201

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ALLERGIAT VÕI TALUMATUST TEKITAVAD KOOSTISOSAD

ALLERGIAT VÕI TALUMATUST TEKITADA VÕIVAD KOOSTISOSAD

Selgitus

Koostisosad ei pruugi alati tekitada allergiat või talumatust.

Muudatusettepanek 202

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 1 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) teraviljad, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati või etüülalkoholi piiritusjookide ja muude üle 1,2 mahuprotsendise alkoholisisaldusega jookide valmistamiseks.

d) teraviljad, millest valmistatakse alkohoolset destillaati.

Selgitus

Alkohoolse destillatsiooni protsessi tulemuseks on tooted, mis ei sisalda allergeene. Kuna alkohoolseid destillaate ei kasutata mitte üksnes alkohoolsete jookide, vaid ka toidu tootmiseks, tuleb niisuguste toodete puhul vältida eksitavat märgistamist puuduvate allergeenide osas.

Muudatusettepanek 203

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 7 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) vadak, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati või etüülalkoholi piiritusjookide ja muude üle 1,2 mahuprotsendise alkoholisisaldusega jookide valmistamiseks;

a) vadak, millest valmistatakse alkohoolset destillaati;

Selgitus

Vt punkti 1 alapunkti d.

Selle muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada erandit ja viia see kooskõlla Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamusega. Esialgne sõnastus võib põhjustada olukorra, kus tooted märgistatakse allergiat tekitavateks, kuigi need EFSA arvamuse kohaselt allergeenseid aineid ei sisalda. Komisjon leiab samuti, et praegust sõnastust tuleks tundlike tarbijate eksitamise vältimiseks muuta.

Muudatusettepanek 204

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12. Vääveldioksiid ja sulfitid kontsentratsiooniga üle 10 mg/kg või 10 mg/l SO₂-na väljendatult.

12. Vääveldioksiid ja sulfitid kontsentratsiooniga üle 10 mg/kg või 10 mg/l SO₂-na väljendatult tarbitavas tootes.

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, et kehtestatud piirangud puudutavad üksnes toitu, mis on tarbimiseks valmis, sest säte käsitleb toidu tarbimisest tekkinud allergiat ja talumatust. Seega ei kehti piirangud kontsentreeritud toodete suhtes, mis vajavad enne tarbimist valmistamist.

Muudatusettepanek 205

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – tabel – rida 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Erimeetodil tapetud loomade lihast tooted

1 a. Liha ja lihatooted, mis on saadud loomadelt, keda enne tapmist ei uimastatud, st kes tapeti rituaalselt

„Liha, mis on saadud loomadelt, keda enne tapmist ei uimastatud”

Selgitus

ELi õigusaktidega on lubatud loomade tapmine ilma eelneva uimastamiseta, et varustada toiduga teatavaid usukogukondi. Osa sellest lihast ei müüda moslemitele või juutidele, vaid viiakse avalikule turule ja seda võivad kogemata osta tarbijad, kes ei soovi osta eelneva uimastamiseta tapetud loomade liha. Kuid samaaegselt nõuavad teatavate usukogukondade liikmed rituaalselt tapetud loomade liha. Järelikult tuleks tarbijaid teavitada, et teatav liha on saadud eelneva uimastamiseta tapetud loomadelt. See võimaldab neil teha teadliku valiku, mis on kooskõlas nende eetiliste vaadetega.

Muudatusettepanek 206

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 2.3 – parempoolne veerg

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„sisaldab fenüülalaniiniallikat”

„sisaldab aspartaami”

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on suurendada teabe arusaadavust tarbijale, asendades tehnilise termini tavamõistega.

Muudatusettepanek 207

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5a. Liha ja linnu-kasvatussaadused

Kui kanatoodete valmistamiseks on kasutatud veiseliha või sealiha valku, tuleks seda pakendil alati selgelt märkida.

Selgitus

Kui kanatoodete valmistamiseks on kasutatud veiseliha või sealiha valku, peaks tarbija sellest alati teadlik olema. See on tarbijate jaoks eriti oluline teave eelkõige usulistel põhjustel.

Muudatusettepanek 208

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

TOIDUD, MILLE PUHUL KOHUSTUSLIKU TOITUMISALASE TEABEGA MÄRGISTAMISE NÕUE EI KEHTI

TOIDUD, MILLE PUHUL KOHUSTUSLIKU TOITUMISALASE TEABE ESITAMISE NÕUE EI KEHTI

Selgitus

Sõnastuse selgemaks muutmine.

Muudatusettepanek 209

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – esimene taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– töötlemata tooted, mis koosnevad ühestainsast koostisosast või koostisosade rühmast;

– värsked puu- ja köögiviljad ning töötlemata tooted, mis koosnevad ühestainsast koostisosast või koostisosade rühmast;

Selgitus

Sõnastuse selgemaks muutmine.

Muudatusettepanek 210

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – teine taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– töödeldud tooted, mille ainsaks töötlemisviisiks on olnud suitsutamine või laagerdumine, ja mis koosnevad ühestainsast koostisosast või koostisosade rühmast;

– töödeldud tooted, mille ainsaks töötlemisviisiks on olnud suitsutamine või laagerdumine, samuti kuivatatud puu- ja köögiviljad, näiteks ploomid või aprikoosid, ja mis koosnevad ühestainsast koostisosast või koostisosade rühmast;

Selgitus

Kuivatatud puu- ja köögiviljad kui töödeldud tooted tuleks samuti vabastada toitumisalase teabega märgistamisest, sest kuivatamine ei muuda toote koostist.

Muudatusettepanek 211

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – teine taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– joogivesi, sealhulgas vesi, mille ainsaks lisatud koostisosaks on süsihappegaas ja/või lõhna- ja maitseained;

– looduslik mineraalvesi või muu joogivesi, sealhulgas vesi, mille ainsaks lisatud koostisosaks on süsihappegaas ja/või lõhna- ja maitseained;

Selgitus

Joogivesi: ettepaneku artikli 28 lõikes 1 öeldakse, et „käesoleva jao [3. jagu] sätteid ei kohaldata toidu suhtes, mis jääb järgmiste õigusaktide kohaldamisalasse: b) nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiiv 80/777/EMÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamisega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta”. Segaduse vältimiseks on oluline, et IV lisas oleks üksainus erand, mis hõlmaks sarnaselt direktiivi 90/496 artikli 1 lõikele 2 igasugust pudelisse villitud vett.

Muudatusettepanek 212

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – neljas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– maitsetaimed, vürtsid või nende segud;

– maitsetaimed, lõhna- ja maitseained, vürtsid ja nende segud;

Selgitus

Maitsetaimed: selgitus.

Muudatusettepanek 213

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – viies a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– suhkur ja uuendsuhkur;

Muudatusettepanek 214

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – viies b taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– jahuliigid;

Muudatusettepanek 215

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – kaheteistkümnes a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– värvivad toiduained;

Muudatusettepanek 216

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – kaheteistkümnes b taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– söödav lehtkuld;

Muudatusettepanek 217

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – viieteistkümnes a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

- närimiskummitooted;

Selgitus

Närimiskummitooted ei sisalda märkimisväärses koguses määrusega hõlmatud toitaineid ja ei ole ette nähtud söömiseks. Lisaks on nende osakaal päeva jooksul tarbitavas kalorikoguses tühine.

Muudatusettepanek 218

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – viieteistkümnes b kuni e taane (uued)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– toit, mis on kujundatud või pakitud hooajalise või luksuskaubana või kingitusena;

– hooajalised maiustused ning suhkrust ja šokolaadist kujud;

– eri elementidest koosnevad rühmapakendid;

– assortiid;

Selgitus

Hooajalised maiustused ja kinkepakendis tooted tuleks toitumisalase teabe esitamise nõudest vabastada.

Šokolaadist lihavõttejänesed ja jõuluvanad jne tuleks traditsiooniliste hooajaliste kaupadena toitumisalase teabe esitamise nõude kohaldamisalast välja jätta.

Jõuluvana- ja lihavõttejänkukujukesed ning muud šokolaadist ja suhkrust valmistatud pühadekingid on üksikasjaliku täpsusega valmistatud traditsioonilised tooted. Neid ei tohiks rikkuda esiküljel paikneva märgistusega ja need tuleks seetõttu igasugusest kohustuslikust toitumisalase teabe esitamisest vabastada.

Muudatusettepanek 219

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – kuueteistkümnes taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– toit, mis on pakendatud pakendisse või mahutisse, mille suurima tahu pindala on alla 25 cm²;

– toit, mis on pakendatud pakendisse või mahutisse, mille suurima tahu pindala on alla 75 cm²; artikli 29 lõike 1 punkti a kohane energiasisaldus paigutatakse siiski märgistuse kõige nähtavamale osale;

Selgitus

Pakendite puhul, mille suurima tahu pindala on alla 75 cm², tuleks loobuda kohustusliku toitumisalase teabe esitamise nõudest.

Muudatusettepanek 220

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – seitsmeteistkümnes a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– pakendamata toit, sealhulgas toitlustusettevõtete pakutav toit, mis on mõeldud kohapeal tarbimiseks.

Selgitus

Vt artikkel 17 – kolmas a lõik (uus).

Muudatusettepanek 221

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – kaheksateistkümnes taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– toit, millega tootja varustab väikestes tootekogustes vahetult lõpptarbijat või kohalikku jaemüüjat, kes vahetult varustavad lõpptarbijat;

toit, millega väikeettevõtja varustab väikestes tootekogustes vahetult lõpptarbijat või kohalikku jaemüüjat, kes vahetult varustavad lõpptarbijat;

Muudatusettepanek 222

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – üheksateistkümnes a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– toit, mille kogus on väiksem kui 5 g/ml;

Muudatusettepanek 223

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – üheksateistkümnes b taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–kustutamatult märgistatud klaaspudelid.

Muudatusettepanek 224

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – A osa – punkt 1 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui käesoleva direktiivi muude, eelkõige artikli 9 sätete kohaldamine ei anna turustava liikmesriigi tarbijatele teavet toidu tegeliku olemuse kohta ega võimalda kõnealust toitu segimineku vältimiseks teistest toitudest eristada, siis peab nimetusega, mille all toodet müüakse, kaasnema toote nimetuse lähedale paigutatud kirjeldav teave.

Kui käesoleva direktiivi muude, eelkõige artikli 9 sätete kohaldamine ei anna turustava liikmesriigi tarbijatele teavet toidu tegeliku olemuse kohta ega võimalda kõnealust toitu segimineku vältimiseks teistest toitudest eristada, siis peab nimetusega, mille all toodet müüakse, kaasnema samale väljale toote nimetuse kõrvale paigutatud kirjeldav teave selges ja hõlpsasti loetavas kirjas.

Selgitus

Kirjeldav teave peab olema toote nimetusega samal väljal hõlpsasti loetavas kirjas, et vältida tarbija eksitamist.

Muudatusettepanek 225

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – B osa – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Nimetus, mille all toodet müüakse, peab sisaldama andmeid või tuleb sellele lisada andmed toidu füüsikalise oleku või eritöötluse kohta (nt pulbristatud, külmkuivatatud, külmutatud, sügavkülmutatud, kontsentreeritud, suitsutatud) kõikidel juhtudel, kui sellise info puudumine võiks ostjat eksitada.

1. Nimetus, mille all toodet müüakse, peab sisaldama andmeid või tuleb sellele lisada andmed toidu füüsilise oleku või eritöötluse kohta (nt pulbristatud, taaskülmutatud, külmkuivatatud, külmutatud, sügavkülmutatud, ülessulatatud, kontsentreeritud, suitsutatud) kõikidel juhtudel, kui sellise info puudumine võiks ostjat eksitada.

Muudatusettepanek 226

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – B osa – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Lihatoodete puhul, mida müüakse jaotustüki, kondiga praetüki, lõigu, portsjoni või rümba kujul, ning kalatoodete puhul peavad toidu nimetuses olema märgitud lisatud koostisosad, mis on põhiloomast erineva loomse päritoluga.

Selgitus

Et tarbijat mitte eksitada, tuleks esitada teave kõigi lihatootes sisalduvate liha- ja kalaliikide kohta.

Muudatusettepanek 227

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – B osa – punkt 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b. Lihatoote puhul, mida müüakse jaotustüki, kondiga praetüki, lõigu, portsjoni või rümba kujul või soolatult, tuleb märgistusel toidu nimetuses märkida:

a) lisatud koostisained, mis on ülejäänud lihast erineva loomse päritoluga, ja

b) lisatud vesi järgmistel tingimustel:

– kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata liha või kuumtöödeldud soolaliha puhul lisatud vesi, kui see moodustab toote kaalust rohkem kui 5 %;

– kuumtöötlemata soolaliha puhul lisatud vesi, kui see moodustab toote kaalust rohkem kui 10 %.

Selgitus

On üsna tavaline, et lihale, nt kana rinnalihale lisatakse vett või teistest loomadest saadud tooteid (nt sea- või loomalihast toodetud hüdrolüüsitud valku). Sellisest praktikast tuleb teada anda, et tarbijat mitte eksitada ja anda talle võimalus (nt usulistel põhjustel) sellisest toidust hoiduda.

Vastav säte kehtib juba seadusena Ühendkuningriigis ning tagab, et toidu nimetus kajastab selle tegelikku sisu, tarbija saab täpset teavet ja teda ei viida eksitusse (nt „kanarinnafilee“ või „kanarinnafilee veelisandiga“).

Olgu öeldud, et eelnimetatud 5% või 10% vee lisamine teatavatele liha- või kalatoodetele on seotud nende valmistamistehnika puhul vajaliku vee kogusega.

Muudatusettepanek 228

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – B osa – punkt 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 c. Kalatoote puhul, mida müüakse tüki, filee, lõigu või portsjoni kujul, peab märgistusel toidu nimetuses olema märgitud:

a) lisatud taimse või loomse (v.a kala) päritoluga koostisosad ja

b) lisatud vesi, kui see moodustab toote kaalust rohkem kui 5 %.

Selgitus

On üsna tavaline, et tootele, nt kalatootele lisatakse vett või teistest loomadest saadud tooteid (nt sea- või loomalihast toodetud hüdrolüüsitud valku). Sellisest praktikast tuleb teada anda, et tarbijat mitte eksitada ja anda talle võimalus (nt usulistel põhjustel) sellisest toidust hoiduda.

Olgu öeldud, et eelnimetatud 5% või 10% vee lisamine teatavatele liha- või kalatoodetele on seotud nende valmistamistehnika puhul vajaliku vee kogusega.

Muudatusettepanek 229

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – C a osa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

C a osa – vorstisoole tähistamist puudutavad erinõuded

Koostisosade loetelus tähistatakse vorstisooled järgmiselt:

– „looduslik vorstisool“, kui kasutatud sool on valmistatud sõraliste soolestikust;

– „kunstsool” – muudel juhtudel.

Kui kunstsool ei ole söödav, tuleb see ära märkida.

Muudatusettepanek 230

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – C b osa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

C b OSA – TEISTSUGUSE TOIDU MULJET JÄTVA TOIDU AMETLIK NIMETUS (allpool esitatakse näited)

Toit, mis väliselt mõjub teistsuguse toiduna või mille koostisosa on asendatud imitatsiooniga, märgistatakse järgmiselt:

Erinevused tüübis, kvaliteedis ja koostises

Ametlik nimetus

Juustuga võrreldes on piimarasv osaliselt või täielikult asenda-tud taimerasvaga

„Juustulaadne toode”

Singiga võrreldes on koostist muudetud ning see sisaldab peenestatud koostisosi, mille lihasisaldus on tunduvalt väiksem

„Singilaadne toode”

Selgitus

Juustu- ja singilaadsete toodete puhul on probleemiks asjaolu, et koostisosade loetelus esitatud koostisosade üksikasjadest ei selgu kohe, et tegemist on asendustoodetega. Seda takistust on võimalik ületada, kui muuta ametlik nimetus täpsemaks, et võimaldada tarbijal kohe mõista, mis tüüpi tootega on tegu.

Muudatusettepanek 231

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – A osa – punkt 5 – vasak veerg

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Maitseainesegude puhul, milles ükski maitseaine ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus

5. Maitseainesegude ja valmististe puhul, milles ükski maitseaine ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus

Selgitus

Praegune süsteem tuleks säilitada. Seni olid maitseainete valmistised samuti hõlmatud.

Muudatusettepanek 232

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – B osa – punkt 1 – parempoolne veerg – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Omadussõna „tahkestatud” peab olema lisatud tahkestatud õli puhul, välja arvatud juhul, kui küllastunud rasvade ja transrasvhapete kogus on toitumisalases teabes ära toodud.

Omadussõna „tahkestatud” peab olema lisatud tahkestatud õli puhul.

Selgitus

Tarbijad pööravad koostisosade loetelus tähelepanu mõistele „tahkestatud õli”, et kontrollida kunstlike transrasvhapete sisaldust toiduaines.

Transrasvhappeid peetakse tervisele kahjulikuks ja nende kasutamine on mitmes riigis keelatud. Transrasvhapete olemasolu äranäitamine peab seepärast olema kohustuslik ja see teave peab olema eriti nähtav. Asjaolu, et toitumisalane teave hõlmab transrasvhappeid, ei takista nende olemasolu selget märkimist ka koostisosade juures.

Muudatusettepanek 233

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – B osa – punkt 2 – parempoolne veerg – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Omadussõna „tahkestatud” peab olema lisatud tahkestatud rasva puhul, välja arvatud juhul, kui küllastunud rasvhapete ja transrasvhapete kogus on toitumisalases teabes ära toodud.

Omadussõna „tahkestatud” peab olema lisatud tahkestatud rasva puhul.

Selgitus

Tarbijad pööravad koostisosade loetelus tähelepanu mõistele „tahkestatud rasv”, et kontrollida kunstlike transrasvhapete sisaldust toiduaines.

Muudatusettepanek 234

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – B osa – punkt 4 – vasak veerg

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Tärklised ja füüsilisel teel või ensüümidega modifitseeritud tärklised

4. Tärklised, füüsilisel teel või ensüümidega modifitseeritud tärklised, röstitud või dekstriinitud tärklised, happe või leelisega modifitseeritud tärklised ja valgendatud tärklised

Selgitus

Rühma nimetus „tärklis” peaks hõlmama ka röstitud või dekstriinitud tärklist, happe või leelisega modifitseeritud tärklist ja valgendatud tärklist. Nimetatud aineid kasutatakse praktikas toidu tootmisel ja need peaksid olema ära toodud koostisainete loetelus. Lisaainete direktiivi 95/2/EÜ kohaldamisalast on need selgelt välja jäetud.

Muudatusettepanek 235

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – B osa – punkt 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15 a. Puu- ja juurviljadest, söödavatest taimedest või nende osadest mehhanilis-füüsikalise protsessi teel saadud looduslikud ekstraktid, mida kasutatakse kontsentreeritud kujul toitude värvimiseks

„Värvivad toiduained”

Selgitus

Värvivaid toiduaineid kasutatakse tootmisel muude toiduainete värviva lisandina. Mõiste tähistamise abil muutub värviva omaduse sihtotstarve tarbija jaoks koostisosade loetelus märgatavaks. Kuna ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud kohustust anda teavet värvivate toiduainete kohta, on kohane asendada täpne nimetus toidurühma nimetusega.

Muudatusettepanek 236

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – B osa – punkt 17 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17. Inimtarbimiseks sobivad imetajate ja linnuliikide skeletilihased koos looduslikult nende juurde kuuluva või nende küljes oleva koega, kus rasva ja sidekoe kogusisaldus ei ületa allpool osutatud väärtusi ja kus liha on teise toidukauba koostisosa. Määratlus hõlmab lihaga kaetud kontidelt mehaanilisel teel eraldatud liha, mille suhtes ei kehti lihamassi määratlus, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad¹.

______

¹ ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

Selgitus

Vastavalt lihamassi määratlusele käsitletakse lihana sellist liha, mis on toodetud nn Baaderi-tehnoloogiat kasutades. ELi 2007. aasta teadusprojekti HISTALIM tulemused näitavad selgelt, et nii organoleptilisest ja mikrobioloogilisest seisukohast kui ka koostise osas ei ole seda liiki liha ja hakkliha vahel mingit erinevust.

Muudatusettepanek 237

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – C osa – nimestik – üheksas a rida (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ensüümid¹

__________________________________

¹Erinime või EÜ numbrit ei ole vaja esitada.

Selgitus

Lisaained: paljudel lisaainetel on väga pikad ja/või tehnilised nimetused, mis ei anna tarbijatele lisateavet, kuid võtavad märgistusel palju ruumi. Sellepärast on õigustatud lubada kasutada lühemaid või üldnimetusi.

Ensüümid: ensüümide tegelikud nimetused ei anna tarbijale teavet ja võivad kuuluda mitmesse kategooriasse. Üldnimetus „ensüümid” annab tarbijale toote kohta piisavalt teavet. Selline lähenemisviis ei ole ainulaadne, sest seda kasutatakse juba aastaid modifitseeritud tärkliste puhul.

Muudatusettepanek 238

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) mille maht või kaal võib oluliselt väheneda ning mida müüakse tükikaupa või kaalu alusel ostja juuresolekul või

a) mille maht või kaal võib oluliselt väheneda või mida müüakse pakendamata kujul tükikaupa või kaalu alusel ostja juuresolekul või

Selgitus

Kõnealuseid tooteid müüakse tarbijale harilikult pakendamata kujul. Tänu sõna „ning” asendamisele sõnaga „või” on see tootekategooria korrektsemalt hõlmatud.

Muudatusettepanek 239

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – punkt 1 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) mille suhtes on teistes õigusnormides sätestatud erandid.

Selgitus

Osutatakse suhkruid käsitleva direktiivi 2001/111/EÜ artikli 2 lõikele 2 (erandi tegemine toodetele netomassiga alla 20 grammi). Lõikes 3 tuleb seetõttu selgitada, et sellised erisätted kehtivad ka edaspidi.

Muudatusettepanek 240

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – punkt 5 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui tahket toitu müüakse vedelas keskkonnas, siis esitatakse märgistusel ka kuivatatud olekus toidu netomass.

Kui tahket toitu müüakse vedelas keskkonnas, siis esitatakse märgistusel ka kuivatatud olekus toidu netomass pakendamise ajal.

Muudatusettepanek 241

Ettepanek võtta vastu määrus

IX LISA

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

IX LISA

Lisa jäetakse välja

Selgitus

Lisatakse õigusloomega seotud teksti artiklis 25.

Muudatusettepanek 242

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – A osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vitamiinide ja mineraaltoitainete võrdlusratsioonid (täiskasvanutel)

VITAMIINIDE JA MINERAALTOITAINETE PÄEVASED VÕRDLUSRATSIOONID (TÄISKASVANUTEL)

Selgitus

Toimetuslik muudatus.

Muudatusettepanek 243

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – A osa – punkt 1 – tabel

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Vitamiinid ja mineraaltoitained, mida võib märkida, ja nende soovitatud päevaannused (RDA)

1. Vitamiinid ja mineraaltoitained, mida võib märkida, ja nende päevased toitumissoovitused (RDA)

Vitamiin A (μg)

800

Vitamiin A (μg)

800

Vitamiin D (μg)

Vitamiin E (mg)

Vitamiin K (μg)

Vitamiin C (mg)

Tiamiin (mg)

1,4

Tiamiin (vitamiin B1) (mg)

1,1

Riboflaviin (mg)

1,6

Riboflaviin (mg)

1,4

Niatsiin (mg)

Vitamiin B6 (mg)

1,4

Folatsiin (µg)

200

Foolhape (μg)

200

Vitamiin B12 (μg)

Vitamiin B12 (µg)

2,5

Biotiin (mg)

0,15

Biotiin (µg)

Pantoteenhape (mg)

Kaalium (mg)

2000

Kloriid (mg)

800

Kaltsium (mg)

800

Kaltsium (mg)

800

Fosfor (mg)

800

Fosfor (mg)

700

Raud (mg)

Magneesium (mg)

300

Magneesium (mg)

375

Tsink (mg)

Vask (mg)

Mangaan (mg)

Fluoriid (mg)

3,5

Seleen (µg)

Kroom (µg)

Molübdeen (µg)

Jood (µg)

150

Jood (µg)

150

Selgitus

Uues määruses tuleb võtta arvesse Euroopa Liidu Teatajas 28. oktoobril 2008. aastal ilmunud direktiivi nr 2008/100/EÜ toidu toitumisalase teabega märgistamise kohta päevaste toitumissoovituste, energiasisalduse arvutamise koefitsientide ja mõistete osas. Seepärast ja kehtivate õigusaktidega kooskõla säilitamiseks teeb raportöör ettepaneku asendada komisjoni poolt esitatud tabel pealkirjaga „Vitamiinid ja mineraaltoitained, mida võib märkida, ja nende päevased toitumissoovitused (RDA)”, direktiivi nr 2008/100/EÜ vastava tabeliga.

Päevaste toitumissoovituste näitajad tuleks kohandada uute võrdlusnäitajatega vastavalt toitumisalase teabega märgistamise direktiivi 2008/100/EÜ (ELT L 285, lk 9) muudatustele.

Muudatusettepanek 244

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – A osa – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üldiselt tuleks märkimisväärse koguse määramisel arvesse võtta 15 % punktis 1 kindlaksmääratud päevasest toitumissoovitusest 100 g või 100 ml kohta või pakendi kohta, kui pakend sisaldab ainult ühe portsjoni.

Üldiselt tuleks märkimisväärse koguse määramisel arvesse võtta

– 15 % päevasest toitumissoovitusest 100 g või toiduportsjoni kohta tahkete ainete puhul; või

– 7,5 % päevasest toitumissoovitusest 100 ml või toiduportsjoni kohta vedelike puhul; või

– 5 % päevasest toitumissoovitusest 100 kcal (12 % päevasest toitumissoovitusest 1 MJ) kohta; või

– kogust, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) artikli 6 kohaselt tehtud eranditega; või

– pakendit, kui pakend sisaldab ainult ühe portsjoni.

Selgitus

Praegune ettepanek lugeda märkimisväärseks koguseks 15% päevasest toitumissoovitusest 100 g või 100 ml kohta on meelevaldne ning selle põhjal jääb märgistusel esitamata enamiku selliste põhitoiduainete nagu puu- ja köögivilja, kartulite, leiva ja piima teatavate vitamiinide ja mineraalainete sisaldus. Need põhitoiduainete rühmad annavad suure osa meie tarbitavatest vitamiinidest ja mineraalainetest ning nende tarbimist soovitatakse ELi riikide toitumisjuhistes. Ettepanek selle praegusel kujul annab eelise vitamiini- ja mineraalainelisanditega mittepõhitoiduainetele, seda loodusliku vitamiini- ja mineraalainesisaldusega põhitoiduainete ees.

Lisaks diskrimineeritakse ettepanekuga vähese energia- ja kuivainesisaldusega vedeltoiduaineid. Eriti kehtib see jookide, näiteks joogipiima ja vedelate piimatoodete kohta. Kõige muu kõrval viib muudatusettepanek teksti kooskõlla ka Codex Alimentariusega.

Muudatusettepanek 245

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – B osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Energia ja valitud toitainete (välja arvatud vitamiinid ja mineraaltoitained) võrdlusratsioonid (täiskasvanutel)

Energia ja valitud toitainete (välja arvatud vitamiinid ja mineraaltoitained) päevased võrdlusratsioonid (täiskasvanutel)¹

^{____________________}

¹Võrdlusratsioonid on orienteeruvad ja need määrab täpsemalt kindlaks Euroopa Toiduohutusamet.

Selgitus

Võrdlusratsioonid on orienteeruvad ja need määrab täpsemalt kindlaks Euroopa Toiduohutusamet.

Muudatusettepanek 246

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – B osa – tabel – esimene rida

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Energia

8400 kJ (2000 kcal)

Energia

2000 kcal

Selgitus

Valgud, mis on eluliselt olulised toitained ja annavad kehale energiat, tuleks samuti ära märkida. Suhkru eraldi märkimine ei ole oluline, sest süsivesikud esitatakse tervikuna. Energiasisaldus tuleks esitada ainult kilokalorites, sest need on andmed, mida tarbija mõistab ja vajaduse korral kasutab.

Muudatusettepanek 247

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – B osa – tabel – esimene a rida (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Valgud

80 g

Selgitus

Muudatusettepanek 248

Ettepanek võtta vastu määrus

XII lisa – tabel

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

süsivesikud (välja arvatud polüoolid)

4 kcal/g — 17 kJ/g

süsivesikud (välja arvatud polüoolid)

4 kcal/g

polüoolid

2,4 kcal/g — 10 kJ/g

polüoolid

2,4 kcal/g

valgud

4 kcal/g — 17 kJ/g

valgud

4 kcal/g

rasvad

9 kcal/g — 37 kJ/g

rasvad

9 kcal/g

salatrimid

6 kcal/g —.25 kJ/g

salatrimid

6 kcal/g

alkohol (etanool)

7 kcal/g — 29 kJ/g

alkohol (etanool)

7 kcal/g

orgaanilised happed

3 kcal/g — 13 kJ/g

orgaanilised happed

3 kcal/g

Selgitus

Arvutamine kahte erinevat ühikut kasutades toob ümberarvestuskoefitsientide ebaühtluse tõttu kaasa vastuolulised tulemused. Kuna märgistuse „kcal” puhul on tegemist ühikuga, mis on tarbijate jaoks kergemini arusaadav kui ühik „kJ”, tuleks märgistamisel kasutada eranditult kilokaloreid.

Muudatusettepanek 249

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa XIII – C osa – tabel

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

energia

kJ ja kcal

energia

kcal

valgud

rasvad

millest

– küllastunud rasvhapped

– transrasvhapped

– monoküllastumata rasvhapped

– polüküllastumata rasvhapped

süsivesikud

millest

– suhkrud

– polüoolid

– tärklis

kiudained

valgud

naatrium

sool

vitamiinid ja mineraaltoitained

XI lisa A osa punktis 1 kindlaksmääratud ühikutes

vitamiinid ja mineraaltoitained

XI lisa A osa punktis 1 kindlaksmääratud ühikutes

muud ained

konkreetsete asjaomaste ainete jaoks sobivates ühikutes

Selgitus

XIII lisa A–C osade kokkuvõte.

SELETUSKIRI

1. Üldine taust

Tarbijatel on õigus teada, mida nende toit sisaldab. Seetõttu on teave toidu koostise ja toiteväärtuse kohta äärmiselt oluline, sest ainult see võimaldab tarbijatel langetada teadliku otsuse toidu ostmise kohta. Kuigi ühenduse õigusaktide hulgas on mitmeid määrusi ja direktiive, mis käsitlevad toidu koostisosi ja märgistamist, ei kehti siiani üldist toidu märgistamist reguleerivat õigusakti. Lisaks tõsiasjale, et praeguseks on raske saada ülevaadet paljudest üldistest ja konkreetsetest ühenduse eeskirjadest toidualase teabe kohta, mis toob pigem kaasa õigusliku ebakindluse, põhjustavad nendele eeskirjadele lisanduvad liikmesriikide eeskirjad konkurentsimoonutusi ja kaubanduspiiranguid Euroopa Liidu siseturul. Ainult kogu ELis kehtiv ühtne õigusakt toidu märgistamise kohta võib nimetatud puudused kõrvaldada.

2. Menetluse etapid

2008. aasta jaanuari lõpus esitas komisjon parlamendile ja nõukogule ettepaneku toitumisalase teabega märgistamist reguleerivate ELi õigusaktide läbivaatamise kohta. 2008. aasta augusti lõpus nimetas Euroopa Parlament oma raportööri. Nimetatud isik esitas oma raporti 2008. aasta septembris vastutavale keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile (ENVI), kes selle läbi arutas. Pärast muudatusettepanekute esitamise tähtaja möödumist tegeles vastutav komisjon 2009. aasta veebruari keskel taas raportiga ning eelkõige asjaoluga, et raporti muutmiseks oli esitatud 1 332 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekute suure arvu tõttu ja võttes arvesse eesseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi, otsustas vastutav komisjon 16. märtsil 2009, et dokumendi menetlemine lükatakse Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 185 lõike 5 alusel edasi parlamendi järgmisesse ametiaega. Raportöörile tehti seega ülesandeks esitada uus raporti projekt, milles on arvestatud võimalikult paljusid muudatusettepanekuid. Nimetatud uus raport on teie ees. Raporti projektile muudatusettepanekute esitamiseks kehtestatakse uus tähtaeg.

3. Komisjoni ettepaneku tekst

Komisjoni ettepanek toitumisalase teabega märgistamist reguleerivate ELi eeskirjade läbivaatamise kohta on mõeldud paremaks õiguslikuks reguleerimiseks, ning see ühendab ja asendab kehtiva toitumisalase teabega märgistamise õigusliku raamistiku lihtsustamise eesmärgil seitse direktiivi ja ühe määruse. Ettepaneku laiem eesmärk on vähendada bürokraatiat, saavutada toiduahela sidusrühmade suurem õiguskindlus, suurendada Euroopa toiduainetetööstuse konkurentsivõimet, tagada nii toiduohutus kui ka üksikasjaliku toiduaineid puudutava teabe andmine tarbijatele ning toetada tervislikku toitumist, mis on osa Euroopa Liidu strateegiast ülekaalulisuse vastu. Määruse projekt sisaldab alljärgnevaid olulisi ettepanekuid.

Kohustuslikud andmed

Komisjoni ettepanekus nähakse ette mitmete uute kohustuslike andmete märkimine (artikkel 9). Nende hulka kuuluvad muu hulgas allergeenide märgistuse laiendamine pakendamata kaubale (artikkel 22) ning põhjalik teave toiteväärtuse kohta. Komisjoni arvates peaks kõik kohustuslikud andmed esitama kirjas, mille minimaalse tähemärgi suurus on 3 mm. Erandina ei pea kohustuslikult märgistama alkohoolseid jooke, st veini, õlut ja piiritusjooke.

Toitumisalase teabe lisamine ja esitamine

Edasi teeb komisjon ettepaneku esitada põhjalik teave toiteväärtuse kohta pakendi kõige nähtavamal osal (artikkel 29–34). Kohustuslikud andmed toiduaine energiasisalduse kohta ja selliste toitainete nagu rasva, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkru ja soola sisalduse kohta (artikli 29 lõige 1) peaksid olema esitatud vastavas järjestuses pakendi esiküljel ning protsendina 100 g või 100 ml toote või portsjoni kohta. Muud andmed (artikli 29 lõige 2) võib esitada pakendi muudel osadel, kuid igal juhul tabelina esitatava „toiteväärtusruuduna”(artikli 34 lõige 2). Igasugust teavet tuleks väljendada 100 grammi või 100 ml kohta või portsjonite korral vastavalt portsjoni kohta ning protsendina vastava toitaine soovitatavast päevasest kogusest (artikkel 31).

Riiklikud märgistussüsteemid

Komisjoni ettepanekus antakse liikmesriikidele riiklikul tasandil ulatuslikud reguleerimisvõimalused. Vastavalt VI ja VII peatükile võivad liikmesriigid erijuhtudel võtta vastu õigusakte teatavate toidurühmade kohta ning luua ettekirjutatud andmete esitusviisile lisaks riiklikke märgistussüsteeme (artikli 44 lõige 3 ja artikli 34 lõige 5). Lisaks võivad liikmesriigid võtta pakendamata toidu, nagu pagari- või vorstitooted, või restoranide ja suurköökide pakutava toitlustuse puhul vastu riiklikud eeskirjad toitumisalase teabe esitamise viisi kohta ning loobuda mõnede kohustuslike andmete esitamisest, välja arvatud allergeene käsitleva märgistuse puhul (artikkel 41).

4. Raportööri märkused

Põhimõtteliselt tunneb raportöör heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu määrus. Ühtse toiduainete märgistamise korra sisseviimine kogu ELis on vajalik. Ühelt poolt toob selline õigusakt kaasa suurema läbipaistvuse tarbijate huvides, teiselt poolt suurema ülevaatlikkuse ühenduse õigustikust toiduainete valdkonnas ning seega suurema õiguskindluse toidukäitlemisettevõtete huvides, sest mitmed juba kehtivad eeskirjad võetakse uues määruses kokku. Selline uus, terviklik toiduainete märgistamise määrus võib aidata ka tarbijat ostmisel teadliku valiku tegemisel ning nõnda kujundada oma toitumist vastavalt isiklikele vajadustele ja soovidele.

Ka ühise siseturu seisukohalt on toidu märgistamise ühtlustamine äärmiselt oluline, sest riiklikud lisaeeskirjad ja juba kehtivate ühenduse toidualaste õigusaktide erinev tõlgendamine liikmesriikide poolt põhjustab kaubandustakistusi ja konkurentsiprobleeme. Nimetatud puuduste kaotamine võib vähendada toidutootjate ja -kaupmeeste kulusid ning seega lõppkokkuvõttes ka tarbijate kulusid.

Siiski ei aita määruse ettepanekus ette nähtud kogu ELi hõlmava toiduainete märgistamise korraldus raportööri hinnangul kaasa ei bürokraatia vähendamisele ega õiguskorra lihtsustamisele ega anna tarbijale paremat teavet toidu kohta. Komisjon on mõnda punkti liiga pealiskaudselt käsitlenud. Lisaks jäeti ettepanekust täiesti välja turustamise või toiduainete müümise erivormid, nagu põllumajanduslik otseturustus, reisijate toitlustamine, toitlustamine tollimaksuvabal alal või toiduautomaatide abil. Ka ei käsitletud ettepanekus eritooteid, nagu söödav lehtkuld või värvivad toiduained ja uuendtoit. Mõned ettepanekus esitatud nõuded on ebarealistlikud ja põhjustaksid toidutootjatele ja -kaupmeestele muu hulgas märkimisväärseid lisakulusid, nii et toiduainete hinda tuleks juba üksnes uute toiduainete märgistamist käsitlevate eeskirjade tõttu tõsta. Eespool nimetatud puudused komisjoni ettepanekus ohustavad paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete püsimajäämist toiduainesektoris. Tarbija puhul võib eeldada, et kavandatud kohustuslike andmete suur arv ja nende esitamise viis võib selguse asemel pigem tekitada segadust. Samuti tundub arusaamatu kavatsus anda liikmesriikidele endile laiaulatuslikud reguleerimisvõimalused. See tooks kaasa siseturu edasise lõhenemise toidu valdkonnas ja muudaks käesoleva määruse ettepaneku mõttetuks. Komisjoni ettepanek on vastuolus tema enda ütlusega põhjenduse punktis 5, mis kõlab järgmiselt: „Määruse kui õigusakti kasutamine toetab lihtsustamiseesmärki, sest see tagab, et kõik osalised järgivad samaaegselt samu eeskirju.”

Muu hulgas ei ole võimalik kindlaks teha ajahetke, mil komisjon ettepaneku esitas, sest siiani ainus kõiki liikmesriike kattev teadusuuring toidu märgistamise mõju kohta tarbijate ostuvalikutele algas alles 2008. aasta augustis. Nimetatud uuring, mida toetatakse seitsmendast teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammist, peaks tegelikult olema käesoleva toidualast teavet käsitleva õigusakti ettepaneku alus. Siiski saab uuringu konkreetseid tulemusi kogemustele põhinedes oodata alles umbes kolme aasta pärast. Praeguseks ajahetkeks saab uutesse märgistamisalastesse õigusnormidesse lisada parimal juhul üksnes sidusrühmade oletused ja subjektiivsed kogemused, mistõttu võetakse komisjoni ettepanekuga töötamisel arvesse üksnes tarbijate soovide ja vajadustega seotud eeldusi. Mitte keegi ei oska hinnata, kas lõplik määrus vastab ka tegelikkuses keskmise tarbija vajadustele kogu ELis, või tuleb seda uute uuringutulemuste tõttu paar aastat hiljem oluliselt muuta. Nimetatud asjaolu on seetõttu eriti kriitilise tähtsusega, et uuel süsteemil on toidutootjatele ja -kaupmeestele märkimisväärne rahaline mõju. Aga komisjon, kes on tähelepanuväärselt võtnud oma ettepanekus muu hulgas seisukoha, et välisekspertide arvamuste kasutamine ei olnud vajalik, ei anna ka selle kohta teavet.

Raportöör peab seetõttu vajalikuks komisjoni ettepanekut põhjalikult muuta ning esitab järgnevalt mõned vajalikest muudatustest.

Minimaalse kirjasuuruse 3 mm läbiv kasutamine ei ole tegelikkuses teostatav. See kehtib eelkõige, aga mitte ainult mitmekeelse trükiga toodete puhul. Kohustuslik 3 mm kirjasuuruse kasutamine tooks kaasa suuremad toidupakendid, rohkem pakendijäätmeid ja lõppkokkuvõttes isegi suuremad toiduportsjonid. Lisaks sellele ei ole üksnes kirja suurus loetavuse puhul otsustava tähtsusega. Seetõttu määratleb raportöör toidualase teabe loetavuse ja teeb ettepaneku töötada konsultatsiooniprotsessi käigus välja rakendamise suunised.

Komisjon põhjendab oma kavatsust anda liikmesriikidele luba töötada välja riiklikud märgistussüsteemid subsidiaarsuse põhimõttega. Ta viitab võimalusele luua „alt-üles mehhanismi” abil uuenduslikud märgistussüsteemid. Raportöör on aga seisukohal, et riiklikud märgistussüsteemid võivad siseturul tekitada üksnes lõpliku segaduse, õigusliku ebakindluse ja ulatuslikud täiendavad konkurentsimoonutused, kuna on täiesti võimalik, et liikmesriikide siiani õiguslikult mittekohustuslikud märgistamiseeskirjad mõjuksid tegelikult samamoodi nagu kohustuslikud nõuded. Võttes arvesse tõsiasja, et suur osa ELi toidukäitlemisettevõtetest turustab oma tooteid kindlasti rohkem kui ühes liikmesriigis, tuleb seega toota eripakendeid ja luua eelkõige vastav laomaht. Sellega seonduvaid lisakulusid mitme miljardi euro ulatuses oleks suures ulatuses väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest koosneval toiduainesektoril raske kanda ning need tasuksid lõpuks tarbijad. Lõpuks näitab üksnes kujutlus sellest, kuidas tulevikus võidakse üksteise järel kehtestada kuni 27 erinevat ja üksteist täiendavat märgistussüsteemi, kogu kavatsuse absurdsust. Seetõttu peab raportöör vajalikuks vastav artikkel välja jätta. See ei tähenda siiski, et tulevikus on keelatud kaubanduse või toidutootjate juba kehtivad ja vabatahtlikud märgistussüsteemid. Pigem vastupidi: lisaks kohustuslikele andmetele peaks olema igati lubatud korrata andmeid ükskõik millisel viisil pakendi muul osal või esitada seal lisaandmeid. Loomulikult ei tohi see raskendada kohustuslike andmete hõlpsat leidmist ja loetavust.

Tarbijate eksitamine toidupakendite välimuse abil tuleb välistada. Pilt- ja/või tekstikujutised ei tohi anda eksitavat teavet toidu päritolu, koostise või toitainete sisalduse kohta. Raportöör teeb seetõttu ettepaneku teha komisjoni ettepanekus vastavaid täiendusi. Et viimasel ajal on avaliku arutelu keskmesse tõusnud odavad järeletehtud toiduained, mida keskmine tarbija ära ei tunne, tundub mõistlik nimetatud tooted pakendi esiküljel selgelt märgistada.

Raportööri hinnangul tooks toidupakendi esikülje ülekuhjamine erineva toitumisalase teabega, mis on esitatud 100 g või 100 ml või portsjoni kohta, või mitme andmeelemendiga, nagu toote kaal grammides ja toitainete sisaldus protsendina teatava elanikkonnarühma päevasest vajadusest, kaasa selle, et nimetatud teavet hakatakse lõpuks eirama. Tarbija ei näe sisseostude tegemisel ainult ühte pakendit, vaid kümneid pakendeid toidupoodide riiulitel. Et suurem osa tarbijatest, kes pööravad tähelepanu oma toitumisele, võtavad seniste teadmiste kohaselt peamiselt arvesse toidu energiasisaldust, peaks piisama kohustusest esitada toodete võrreldavuse eesmärgil pakendi esiküljel toidu energiasisaldus kilokalorites 100 g või 100 ml kohta. Teavet selle kohta, millised toitained toidule energiasisalduse annavad, saab lugeda pakendi muul osal asuval „toiteväärtusruudul” esitatud kohustuslikest andmetest. Kui pakend sisaldab vaid ühte portsjonit, peaks kehtima kohustus esitada lisaks andmed nimetatud portsjoni toitainete sisalduse kohta. Kui tarbijauuringud jõuavad tulevikus nende soovide osas teistele järeldustele, võivad kaubandus- ja/või tööstussektor vastavalt eespool kirjeldatule esitada vabatahtlikult lisaandmeid. Seejuures tuleb aga jälle kindlaks määrata selged võrdluskriteeriumid ja neid tarbijale täpselt selgitada, et vältida lisaandmete esitamisel omavoli.

Toiduainete väiketootjad, näiteks pagarid, kondiitrid, lihunikud, restoranid jne, pakuvad müügiks või otsetarbimiseks eelkõige pakendamata kaupa. Nimetatud tooted ei ole reeglina standardiseeritud ning nende koostis ja müügikaal võivad seetõttu käsitööndusliku valmistusviisi tõttu kõikuda. Samuti tuleb arvesse võtta, et just toiduainete väiketootjad tagavad piirkondlike eritoodete säilimise ja mitmekesisuse Euroopa Liidus. Seetõttu tuleb käesolevas määruses nimetatud asjaoludega arvestada. Komisjoni ettepanekus nähakse ette, et toiduainete märgistamist pakendamata toidu puhul reguleerivad liikmesriigid. Liikmesriikidel oleks õigus otsustada mitte üksnes andmete esitamise viisi, vaid ka kohustuslike andmete esitamise nõudest erandite tegemise üle. Kui liikmesriigid otsustavad erandeid siiski mitte teha või sellise erisüsteemi kehtestamisega viivitavad, peavad pakendamata kauba müüjad esitama kõik määruses nõutud andmed. See tooks toiduainete väiketootjatele nende eespool kirjeldatud eriomaduste tõttu kaasa õiguskindluse puudumise ja ohustaks eelkõige väikeettevõtete olemasolu. Selliste ettevõtete jaoks on põhjaliku toitumisalase teabe esitamine peaaegu võimatu. Seetõttu on raportöör arvamusel, et pakendamata kaup tuleks määruse kohaldamisalast võimalikult suures ulatuses välja jätta. Erandi peaks siiski tegema allergeene puudutavale teabele, mida peaksid esitama ka toiduainete väiketootjad. Sellega seoses tuleb viidata asjaolule, et juba määruse (EÜ) nr 1924/2006 (toitumis- ja tervisealaste väidete kohta kaubanduslikes teadaannetes) kohaldamisalast on välja jäetud toiduained, mida pakendatakse alles müümise hetkel.

Käesoleva määrusega kooskõlastamise eesmärgil tuleb toitumis- ja tervisealaseid väiteid kaubanduslikes teadaannetes reguleeriv määrus (EÜ) nr 1924/2006 läbi vaadata. Raportöör soovitab viimati nimetatud määruse artikkel 4 ühtlasi täielikult välja jätta, sest vahepeal on selgunud, et selles artiklis kirjeldatud toitainelistel põhijoontel ei ole teaduslikku alust, vaid Euroopa Komisjonil on õigus neid omavoliliselt kehtestada. Omavoli kasutamine toiduaineid käsitlevate õigusaktide kehtestamisel tooks kaasa nii suurema bürokraatia, õigusliku ebakindluse ja ebavõrdse konkurentsi kui ka seaks ohtu Euroopa elanikkonna tasakaalustatud toitumise.

Sarnast mõju avaldaks toidu kohustuslik värviga märgistamine nn foori mudeli alusel, mida mõned üksikud toidukäitlejad kasutavad praegu valmis- ja poolvalmis toodete (nn mugavustooted) puhul. „Punase”, „kollase”, ja „rohelise” tule piirväärtused on kehtestatud meelevaldselt ning vahemik tulede piires on liiga suur. Võttes arvesse asjaolu, et käesoleva määruse ettepaneku eesmärk on kehtestada kõikide toitude ja alkoholita jookide suhtes ühtselt kohaldatav kohustuslik märgistus, diskrimineeritaks värvidega märgistamisega põhitoiduaineid ning antaks naturaalsete koostisosadega toitude asemel pigem eelistus kunstlike koostisosadega toidule ning pigem halvema kvaliteediga toiduainete imitatsioonidele. Suure tõenäosusega tooks see kaasa suure osa elanikkonna vale ja alatoitumuse. Seepärast ei soovita ei komisjon ega raportöör sellist toitude koostisosade kohustuslikku märgistamist.

5. Kokkuvõte

Käesoleva määrusega tahetakse kehtestada kogu ELis kehtivad toidu märgistamise eeskirjad, mida kohaldataks mitte üksnes teatavat liiki toidu, vaid mõne üksiku erandiga ka kõigi toidukäitlejate toodete suhtes. Tuleb rõhutada, et selline märgistussüsteem peab vastama ainult keskmise tarbija, st keskpärase hariduse, teadmiste taseme ja tervisega kodanike nõudmistele, mitte aga konkreetsete patsiendirühmade (v.a toiduainete suhtes allergilised inimesed) vajadustele. Toidu kohustuslik märgistamine peaks aitama täisealisel kodanikul teha isiklikul vastutusel sihipärast ja teadlikku valikut.

Komisjoni väga tervikliku ja keerulise ettepanekuga, mis koosneb 53 üldiselt väga asjakohasest artiklist ja 13 lisast, ei ole seda eesmärki siiski võimalik saavutada. Kavandatud kohustuslike andmete esitamise viis piirdub pigem tarbijate koolitamisega kui neile teabe andmisega. Komisjon tahab õigusakti abil sundida tarbijaid „tervislikult” toituma. Ka ettepaneku sisuline pool on puudulik. Mõned nõuded põhinevad oletustel tarbijate soovide ja vajaduste kohta ning pakutavad võrdluskogused on kaheldava kvaliteediga. Kavatsus ühtlustada Euroopa siseturu huvides märgistussüsteemid muutuks riiklike erieeskirjade lubamise plaani tõttu mõttetuks. Lisaks soodustavad paljud komisjoni ettepanekud VKEde kadumist. Seega on komisjoni ettepanek Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act” vastuolus.

Põhimõtteliselt on märkimisväärne ja annab mõtlemisainet asjaolu, et komisjon töötas määruse ettepaneku välja ilma teadusliku ekspertiisita. Samuti on arusaamatu, miks esitati ettepanek ajahetkel, mil üksikute ja konkreetsete teadusuuringute tulemused olid küll kättesaadavad, kuid kõiki liikmesriike katva laiapõhjalise uuringuga alles alustati.

Seetõttu teeb raportöör ettepaneku komisjoni ettepanekus võetud suunda ulatuslikult muuta. Ta viitab asjaolule, et kuna puuduvad põhjalikud teaduslikud tõendid selle kohta, kuidas toidualane teave mõjutab ELi 27 liikmesriigi tarbijate käitumist, tohib kohustuslik märgistamine puudutada vaid olulist põhiteavet. Ka võib seadusandja tagada, et kohustuslik märgistus esitatakse loetavas ja arusaadavas vormis ning tarbija eksitamine on välistatud. Kui tulevikus saadakse uusi teadmisi tarbijate soovide ja vajaduste kohta, võivad toidukäitlejad raportööri ettepaneku kohaselt reageerida kiiresti vabatahtliku lisateabe andmisega. Ainult selline kord tagab piisava paindlikkuse ja vastab kõigi osaliste nõudmistele.

Lõpetuseks tuleb meelde tuletada, et toidu märgistamine on ainult üks paljudest tarbijatele antava toitumisalase teabe aspektidest. Toidu märgistamine võib täiendada elanikkonna teavitamist suhteliselt tervislikust elustiilist, näiteks liikmesriikides läbi viidavate kampaaniate või koolitusmeetmete abil, kuid ei saa seda asendada. Ning lõppkokkuvõttes ei või ega tohi ükski õigusakt meie ühiskonnasüsteemis ära võtta kodanike omavastutust või vanemate vastutust oma laste eest.

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS (25.2.2010)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele
(KOM(2008)0040 – C6‑0052/2008 – 2008/0028(COD))

Arvamuse koostaja: Christel Schaldemose

LÜHISELGITUS

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon käsitleb teist korda komisjoni ettepanekut toidualase teabe esitamise kohta tarbijatele. Arvamuse koostaja avaldab tunnustust suurele tööle, mida siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni eelmine koosseis panustas arvamusse, mille koostas Bernadette Vergnaud. Arvamuse koostaja otsustas mitte avada Pandora laegast ning seetõttu mitte esitada tohutul hulgal uusi muudatusettepanekuid. Selle asemel otsustas arvamuse koostaja kaasata suurema osa eelnimetatud arvamusest, mis sai eelmises siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis häälteenamuse. Sellisele otsusele viis ühest küljest siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni eelmise koosseisu tohutu töö tunnustamine ning teisest küljest vajadus teha kompromisse, et saavutada toiduainete märgistamise jätkusuutlik tase Euroopas.

Arvamuse koostaja tunnistab asjaolu, et debatt toiduainete märgistamise üle oli tänavukevadises Euroopa Parlamendi valimiskampaanias tähtsal kohal. Seepärast on vaja arutada teatavaid komisjoni ettepanekus sisalduvaid probleeme. Käesoleva arvamuse eesmärk kattub 2009. aasta veebruaris vastu võetud pr Vergnaud’ arvamuse omaga. Tarbijatel peab olema võimalus teha teadlikke otsuseid oma toiduvaliku osas. Kõige muu hulgas peavad need teadlikud otsused aitama lahendada kasvavat ülekaalulisuse probleemi Euroopas.

Toidualane teave peab seetõttu andma põhjaliku ülevaate tarbija poolt ostetava konkreetse toiduaine koostisest ning samas andma lühidalt teavet ka toote sobivuse kohta tervislikku toiduvalikusse. Sellest tulenevalt on arvamuse koostaja otsustanud arvamusse lisada mitmeid muudatusettepanekuid eelmise komisjoni arvamusest.

Põhilise punktina on arvamuse koostaja otsustanud alles jätta toitumisalase teabe kohustusliku sisu, nagu soovitas ka komisjoni eelmine koosseis. Arvamuse koostaja toob välja 8 põhilist toitainet – väljendatuna alati 100 grammi või 100 ml kohta –, mis tuleb esitada ühel ja samal pakendi väljal. See ei pea tingimata asuma kõige nähtavamas osas või pakendi esiküljel. Arvamuse koostaja ettepanek on, et pakendi esiküljel tuleks anda lühiteave. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku, et energiasisaldus (kalorsus) peaks asuma pakendi esiküljel. Seda teavet peaks täiendama värvkood, mis näitab, kas tegu on kõrge, keskmise või madala energiasisaldusega toiduga.

Teine täiendus puudutab arvamuse koostaja ettepanekut, et märgistada tuleks kõik alkoholi liigid. Alkohol sisaldab suurel hulgal kaloreid, millel võib olla suur mõju igapäevasele energiatarbimisele. Arvamuse koostaja on seisukohal, et tarbija peaks selle teabe saama toidualase teabe analüüsimisega samal ajal.

Informeeritud ja teadlikumad tarbijad suudavad oma tervise eest ise vastutuse võtta. Arvamuse koostaja on veendunud, et toidualase teabe parandamine on Euroopa tarbijatele nende igapäevases elus äärmiselt oluline, võimaldades neil ostes teha teadlikke valikuid.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Toitumise ja tervise vahelise seose ning isiklikele vajadustele sobiva toiduvaliku vastu valitseb avalik huvi. Komisjoni valges raamatus „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia” märgiti, et toitumisalase teabega märgistamine on oluline vahend, mis teavitab tarbijaid toiduainete koostisest ja aitab neil teha teadlikku valikut. ELi tarbijapoliitika strateegias aastateks 2007–2013 on rõhutatud, et tarbijate teadlike valikute soodustamine on oluline nii tõhusa konkurentsi tekke kui ka tarbijate heaolu seisukohast. Teadmised toitumise põhimõtete kohta ja asjakohane toitumisalane teave toiduainetel aitaksid tarbijat teadlike valikute tegemisel oluliselt.	(10) Toitumise ja tervise vahelise seose ning isiklikele vajadustele sobiva toiduvaliku vastu valitseb avalik huvi. Komisjoni valges raamatus „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia” märgiti, et toitumisalase teabega märgistamine on üks meetod, mis teavitab tarbijaid toiduainete koostisest ja aitab neil teha teadlikku valikut. Liikmesriikide läbiviidavad haridus- ja teavituskampaaniad on oluline mehhanism, mille kaudu parandada tarbija arusaama toidualasest teabest. ELi tarbijapoliitika strateegias aastateks 2007–2013 on rõhutatud, et tarbijate teadlike valikute soodustamine on oluline nii tõhusa konkurentsi tekke kui ka tarbijate heaolu seisukohast. Teadmised toitumise põhimõtete kohta ja asjakohane toitumisalane teave toiduainetel aitaksid tarbijat teadlike valikute tegemisel oluliselt.
Selgitus
Toitumise ja tarbijate toitumisalaste arusaamade parandamist ei saa saavutada üksnes märgistamisega. Isegi praegu ei mõista tarbijad osa märgistusalasest teabest ning on ülioluline, et liikmesriigid osaleksid rohkem tarbijate arusaamise parandamiseks kavandatud teavituskampaaniates.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Ühenduse eeskirju kohaldatakse ainult ettevõtetele, kelle tegevuse puhul on täheldatav teatav järjepidevus ja teatav organisatoorne tase. Selline tegevus nagu aeg-ajalt toiduga kauplemine, selle pakkumine või müük eraisikute poolt heategevusüritustel või kohalikel laatadel või kogunemistel ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse.	(15) Ühenduse eeskirju kohaldatakse ainult ettevõtetele, kelle tegevuse puhul on täheldatav teatav järjepidevus ja teatav organisatoorne tase. Selline tegevus nagu aeg-ajalt toidu tarnimine kolmandatele isikutele, selle pakkumine või müük eraisikute poolt nt heategevusüritustel või kohalikel laatadel või kogunemistel, aga ka toiduainete müük põllumajandusliku otseturustuse eri vorme kasutades, ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse.
Selgitus
What is important here is not the handling of food but its delivery to third parties; duplication should be avoided. Farmers whose businesses are involved in direct marketing (sale from the farm, at markets, on the street or house-to-house) would be over-stretched if they were required to comply with the requirements of this Regulation. Is this is a vital income niche for farmers, direct marketing of food by farmers should as a general principle be excluded from the scope of this Regulation.
Small and Medium-sized enterprises in the traditional food production sector, produce products which are not prepackaged for direct delivery to the consumer. There are no standardised procedures: ingredients change on a daily basis. It should also be borne in mind that the traditional food production sector is particularly responsible for preserving regional specialities, for creativity and for innovation and thus ensures the diversity of the products available. It is therefore important to exclude these products from the compulsory nutrition declaration requirement.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Uusi kohustuslikke toidualase teabe nõudeid tuleks aga kehtestada üksnes juhul, kui need on vajalikud, lähtudes subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõttest.	(19) Uusi kohustuslikke toidualase teabe nõudeid tuleks aga kehtestada üksnes juhul, kui need on vajalikud, lähtudes subsidiaarsuse, proportsionaalsuse, läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse põhimõttest.
Selgitus
Et jääda kooskõlla praeguste ELi eesmärkidega saavutada täielikult toimiv siseturg, on oluline, et mis tahes uutest nõuetest antakse teada ja kõik sidusrühmad uurivad neid põhjalikult, tagamaks, et need on õigustatud ega takista kaupade vaba liikumist.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Et vältida käitlejate toidualase teabe alast vastutust käsitlevate eeskirjade killustumist, on asjakohane toidukäitlejate sellealast vastutust selgitada.	(21) Et vältida käitlejate toidualase teabe alast vastutust käsitlevate eeskirjade killustumist, on asjakohane toidukäitlejate sellealast vastutust selgitada. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 19 kohaldamist, peaksid toidukäitlejad, kes tegelevad toidualast teavet mitte mõjutava jaemüügi või turustamisega, tegutsema kohe, kui nad saavad teada, et toit ei vasta käesoleva määruse nõuetele.
Selgitus
On vaja selgitada, millistel asjaoludel peavad toidukäitlejad, kes tegelevad toidualast teavet mitte mõjutava tegevusega, võtma meetmeid käesolevas määruses kehtestatud nõuete täitmiseks. Samuti on tähtis täpsustada, et artikli 8 sätted ei piira määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklist 19 tulenevaid kohustusi, mida jaemüüjad peavad täitma.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Et võtta arvesse toidualase teabe valdkonnas toimunud muutusi ja arengut, tuleks ette näha sätted, millega antakse komisjonile volitused muuta kohustusliku teabe loetelu kas andmete lisamise või eemaldamise teel ning selleks, et võimaldada teatavaid andmeid esitada alternatiivsete vahendite abil. Konsulteerimine sidusrühmadega peaks hõlbustama toidualase teabega seotud nõuete õigeaegset ja sihipärast muutmist.	(23) Et võtta arvesse toidualase teabe valdkonnas toimunud muutusi ja arengut, tuleks ette näha sätted, millega antakse komisjonile volitused muuta kohustusliku teabe loetelu kas andmete lisamise või eemaldamise teel ning selleks, et võimaldada teatavaid andmeid esitada alternatiivsete vahendite abil. Avalik konsulteerimine kõikide sidusrühmadega peaks hõlbustama toidualase teabega seotud nõuete õigeaegset ja sihipärast muutmist.
Selgitus
Kohustusliku teabe loetelusse tehtud mis tahes muudatusel on märkimisväärne mõju toiduaine- ja joogitööstusele. Seepärast on oluline, et õigusaktis oleks selgelt öeldud, et uute märgistusnõuete kaalumisel tuleb konsulteerida kõikide sidusrühmadega, tagades seeläbi menetluse läbipaistvuse ja selle, et kõik osapooled saavad avaldada oma arvamust.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Toidu märgistus peaks olema selge ja arusaadav, et abistada tarbijaid, kes soovivad teha teadlikumaid toidu- ja toitumisvalikuid. Uuringute andmetel on loetavus oluline tegur, mis suurendab võimalust, et märgistusel olev teave võib selle lugejaid mõjutada, ning väike kirja suurus on üks peamisi põhjusi, miks tarbijad toiduainete märgistusega rahul ei ole.	(25) Toidu märgistus peaks olema selge ja arusaadav, et abistada tarbijaid, kes soovivad teha teadlikumaid toidu- ja toitumisvalikuid. Uuringute andmetel on loetavus oluline tegur, mis suurendab võimalust, et märgistusel olev teave võib selle lugejaid mõjutada, ning sellest tulenevalt peaks selliseid tegureid nagu kirja suurus, liik, värv ja kontrastsus koos arvesse võtma, et tagada tarbijate rahulolu toiduainete märgistusega.
Selgitus
Märgistuse loetavus on tarbijate jaoks olulise tähtsusega ja peaks uue määruse raames olema jätkuvalt nõutav. Märgistuse selguse hindamisel peaks siiski arvesse võtma mitmeid tegureid, mitte üksnes kirja suurust.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27 a) Kooskõlas Euroopa Parlamendi varasema resolutsiooni, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse, komisjoni töö ning üldsuse murega seoses alkoholist tingitud kahjuga eelkõige noortele ja haavatavatele tarbijatele peaks komisjon koos liikmesriikidega kehtestama niisuguste jookide nagu nn alcopoppide määratluse, mis on suunatud konkreetselt noortele inimestele. Nende alkoholisisaldusest tulenevalt peaksid nende suhtes kehtima rangemad märgistusnõuded ja need peaksid olema poodides karastusjookidest selgelt eraldatud. * ELT C 77, 31.3.2009, lk 73.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Samuti on oluline, et tarbijatele esitatakse teavet muude alkohoolsete jookide kohta. Ühenduse erieeskirjad on juba kehtestatud veinide märgistamise kohta. Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korraldamise kohta) nähakse ette põhjalik tehniliste standardite komplekt, mis hõlmab kõiki veinivalmistustavasid, nende tootmisviise, veinide esitlemise ja märgistamise vahendeid, tagades seega, et kõik ahela etapid on kaetud ning et tarbijad on kaitstud ja nõuetekohaselt informeeritud. Eelkõige kirjeldatakse selles õigusaktis täpselt ja põhjalikult aineid, mida tõenäoliselt tootmisprotsessi käigus kasutatakse ning nende ainete kasutamise tingimusi, mis on esitaud lubatud veinivalmistustavade ja -menetluste loetelus; igasugune loetelust väljapoole jääv tegevus on keelatud. Seega on selles etapis asjakohane veinid koostisosade loetelu esitamise kohustustest vabastada ja esitada veinide puhul toitumisalane teave. Et tagada ühtne lähenemine ja samasus veini puhul kohaldatavate tingimustega, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr … (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitsmise kohta ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 1576/892 kehtetuks tunnistamise kohta)² artikli 2 lõikes 1 osutatud õlle ja piiritusjookide puhul kohaldada samasugust erandit. Komisjon koostab siiski pärast viie aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest aruande ning võib vajaduse korral teha ettepaneku käesoleva määrusega seotud erinõuete kehtestamiseks.	(28) Samuti on oluline, et tarbijatele esitatakse teavet alkohoolsete jookide kohta. Ühenduse erieeskirjad on juba kehtestatud veinide märgistamise kohta. Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korraldamise kohta) nähakse ette põhjalik tehniliste standardite komplekt, mis hõlmab kõiki veinivalmistustavasid, nende tootmisviise, veinide esitlemise ja märgistamise vahendeid, tagades seega, et kõik ahela etapid on kaetud ning et tarbijad on kaitstud ja nõuetekohaselt informeeritud. Eelkõige kirjeldatakse selles õigusaktis täpselt ja põhjalikult aineid, mida tõenäoliselt tootmisprotsessi käigus kasutatakse ning nende ainete kasutamise tingimusi, mis on esitaud lubatud veinivalmistustavade ja -menetluste loetelus; igasugune loetelust väljapoole jääv tegevus on keelatud. Seega on selles etapis asjakohane veinid koostisosade loetelu esitamise kohustustest vabastada ja esitada veinide puhul toitumisalane teave. Et tagada ühtne lähenemine ja samasus veini puhul kohaldatavate tingimustega, tuleks õlle, liköörveinide, poolvahuveinide, aromatiseeritud veinide ja samalaadsete toodete, mis on valmistatud muudest viljadest kui viinamarjad, puuviljaõlu ja piiritusjookide puhul, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta)² artikli 2 lõikes 1, ning alkohoolsete segujookide puhul kohaldada samasugust erandit. Komisjon koostab siiski pärast viie aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest aruande ning võib vajaduse korral teha ettepaneku käesoleva määrusega seotud erinõuete kehtestamiseks.
² ELT L [ …], […], lk […].	² ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.
Selgitus
Selguse huvides tuleks nimetada ka liköörveine, vahuveine, aromatiseeritud veine ja samalaadseid tooteid, mis on valmistatud muudest viljadest kui viinamarjad, puuviljaõlu ja piiritusjooke. Vein, õlu ja piiritusjoogid on juba hõlmatud varasemate ELi määrustega, alkohoolsed segujoogid aga mitte. Praegu esineb siiski raskusi alkohoolsete segujookide liigitamisega ning seetõttu tuleks need praegu märgistamise kohustusest vabastada ja need peaksid olema kajastatud komisjoni aruandes.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Märge toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta tuleks esitada alati, kui selle puudumine võiks tarbijat eksitada toote tegeliku päritoluriigi või lähtekoha suhtes. Muudel juhtudel on päritoluriiki või lähtekohta näitava teabe esitamine jäetud toidukäitleja pädevusse. Igal juhul peaks märge toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta olema esitatud nii, et tarbijat ei peteta ning see teave tuleks esitada selliste selgelt määratletud kriteeriumide alusel, mis tagavad tööstusele võrdsed võimalused ja parandavad tarbijate arusaamist toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta esitatud teabest. Neid kriteeriume ei kohaldata toidukäitleja nime või aadressiga seonduva märgistuse puhul.	(29) Täieliku läbipaistvuse ja jälgitavuse tagamiseks peaks märge päritoluriigi või lähtekoha kohta olema igasuguse liha puhul kohustuslik. Igal juhul peaks märge toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta olema esitatud nii, et tarbijat ei peteta ning see teave tuleks esitada selliste selgelt määratletud kriteeriumide alusel, mis parandavad tarbijate arusaamist toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta esitatud teabest. Neid kriteeriume ei kohaldata toidukäitleja nime või aadressiga seonduva märgistuse puhul.
Selgitus
Läbipaistvuse huvides peaks tarbija liha päritoluriiki teadma.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Et vältida tööstuse asjatut koormamist, on asjakohane vabastada teatavat liiki toidud (töötlemata toiduained või toiduained, mille puhul toidualane teave ei määra tarbija valikuid) kohustuslikust toitumisalase teabega märgistamisest, seda välja arvatud juhul, kui sellise teabe esitamine on ette nähtud ühenduse muude õigusaktidega.	(36) Et vältida toidutootjate ja kaubanduse asjatut koormamist, on asjakohane vabastada teatavat liiki toidud (töötlemata toiduained või toiduained, mille puhul toidualane teave ei määra tarbija valikut, või mille välispakend või märgistus on liiga väike kohustusliku märgistuse esitamiseks) kohustuslikust toitumisalase teabega märgistamisest, seda välja arvatud juhul, kui sellise teabe esitamine on ette nähtud ühenduse muude õigusaktidega.
Selgitus
Ei tohi lubada seda, et ulatuslikumate märgistuseeskirjade tõttu tuleb edaspidi suurendada toidupakendeid. See tooks kaasa rohkem pakendijäätmeid või suuremad portsjonid või ka eksitavalt suured pakendid.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Esitatav teave peaks olema lihtne ja hõlpsasti mõistetav, et see oleks keskmisele tarbijale meelepärane, täidaks oma kasutuselevõtu eesmärki ja arvestaks olemasolevate toitumisalaste teadmiste taset. Uuringute andmetel on tarbijad arvamusel, et märgistuse kõige nähtavamal osal või „pakendi esiküljel” olev teave on ostmise suhtes otsuse tegemisel kasulik. Sellepärast peaks kõnealune teave olema märgistuse kõige nähtavamal osal, et tarbijad toitu ostes peamist toitumisalast teavet hõlpsasti näeksid.	(37) Esitatav teave peaks olema lihtne ja hõlpsasti mõistetav, et see oleks keskmisele tarbijale meelepärane, täidaks oma kasutuselevõtu eesmärki ja arvestaks olemasolevate toitumisalaste teadmiste taset. Uuringute andmetel on tarbijad arvamusel, et märgistuse kõige nähtavamal osal või „pakendi esiküljel” olev teave on ostmise suhtes otsuse tegemisel kasulik. Sellepärast peaks „energiasisaldus (kalorsus)” olema esitatud märgistuse kõige nähtavamal osal pakendi esiküljel 100 grammi või 100 ml kohta, et tarbijad toitu ostes peamist toidualast teavet hõlpsasti näeksid. Kogu toidualane teave (korrates energiasisaldust) peaks siiski pakendil asuma ühes kõige nähtavamas kohas.
Selgitus
Nii kohustuslik kui ka vabatahtlik toidualane teave peaks eelistatavalt olema esitatud samal märgistusväljal – nagu praeguses õigusaktis nähakse ette toitumisalase teabe jaoks –, sest kui toidualase teabe eri osi tuleks otsida pakendi erinevatest kohtadest, ajaks see tarbijad segadusse.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Viimasel ajal mõnes liikmesriigis ja mõne toiduainetetööstuse sektori poolt kasutusele võetud toitumisalase teabe väljendamise uudne viis – mitte kujul 100 g / 100 ml/portsjoni kohta – on näidanud, et tarbijaile selline süsteem meeldib, sest selle abil saab kiiresti teha teadlikke otsuseid. Kogu ühenduses puuduvad aga andmed selle kohta, kuidas keskmine tarbija mõistab ja kasutab teabe alternatiivseid väljendusviise. Sellepärast on asjakohane võimaldada erinevate märgistussüsteemide väljatöötamist ja uuringute jätkamist tarbijate arusaamade kohta erinevates liikmesriikides, et vajaduse korral kasutusele võtta ühtlustatud süsteem.	(38) Viimasel ajal mõnes liikmesriigis ja mõne toiduainetetööstuse sektori poolt kasutusele võetud toitumisalase teabe väljendamise uudne viis – mitte kujul 100 g / 100 ml / portsjoni kohta – on näidanud, et tarbijaile selline süsteem meeldib, sest selle abil saab ruttu teha kiirotsuseid. Kogu ühenduses puuduvad aga teaduslikud andmed selle kohta, kuidas keskmine tarbija mõistab ja kasutab teabe alternatiivseid väljendusviise. Et hõlbustada eri suurusega pakendites olevate toodete võrdlemist, on seetõttu otstarbekas siduda toitumisalane teave edaspidigi kohustusliku kogusega 100g/100ml. Samuti on asjakohane võimaldada uuringute tegemist tarbijate arusaamise kohta, et vajaduse korral kehtestada ühtlustatud süsteemid.
Selgitus
Energia ja toitainete koguse esitamine 100 grammi või 100 ml kohta annab tarbijale võimaluse tooteid otse võrrelda. Niisiis peaks see teave olema kohustuslik. Kogu muu teabe esitamine pakendil on vabatahtlik ning tootjad võivad valida, mis nende toote puhul sobib.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Liikmesriikidele peaks tegelikest kohalikest tingimustest ja oludest olenevalt jääma õigus kehtestada eeskirju, mis käsitlevad teabe esitamist pakendamata toidu kohta. Ehkki sellistel juhtudel on tarbijate nõudlus muu teabe järele piiratud, peetakse teavet võimalike allergeenide kohta väga oluliseks. On tõendeid selle kohta, et enamik toiduallergiaga seotud intsidente seostub pakendamata toiduga. Sellepärast tuleks tarbijatele kõnealust teavet alati esitada.	(41) Liikmesriikidele peaks tegelikest kohalikest tingimustest ja oludest olenevalt jääma õigus kehtestada eeskirju, mis käsitlevad teabe esitamist pakendamata toidu ning pakendatud toidu ja einete kohta, mida kohalikud jaemüüjad või toitlustusettevõtted toodavad või tarnivad otse lõpptarbijale. Ehkki sellistel juhtudel on tarbijate nõudlus muu teabe järele piiratud, peetakse teavet võimalike allergeenide kohta väga oluliseks. On tõendeid selle kohta, et enamik toiduallergiaga seotud intsidente seostub pakendamata toiduga. Sellepärast peaks kõnealune teave olema tarbijatele alati kättesaadav kohas, kus toitu ostetakse või tarbitakse.
Selgitus
Pakendatud toitu, mida toodavad väikesed jaemüüjad või toitlustusettevõtted, toodetakse mittestandardsel viisil, mille tõttu võivad koostisosad ja retseptid sageli erineda. Seda tüüpi toidu jaoks ei ole võimalik kindlaks teha täpset toitumisalast teavet. Ülesanne oleks nende ettevõtete jaoks ka liiga aeganõudev ja kulukas. On tähtis, et seda tüüpi toidule tehakse erand toitumisalase teabe esitamise nõudest, kas siis üldiselt või andes liikmesriikidele õiguse kehtestada nende kategooriate jaoks eeskirjad, nagu seda on juba tehtud pakendamata toidu puhul.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 49 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(49 a) Ka toiduainete väiketootjate tooted ja toiduainete jaemüügiettevõtete poolt otse müügikohas valmistatavad värsked toidud võivad sisaldada aineid, mis põhjustavad tundlikel inimestel allergiat või talumatust. Just selliseid pakendamata tooteid müüakse kliendiga otse suheldes ning seetõttu tuleks anda vastavat teavet nt müügivestluse käigus või müügisaalis selgelt nähtava sildi abil või välja pandud teabematerjali kaudu.
Selgitus
Kõikide toodete märgistamine põhjaliku teabega allergiat põhjustavate ainete kohta on pakendamata kauba puhul peaaegu võimatu ning seaks eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted väga ebasoodsasse konkurentsiolukorda ja tekitaks neile suuri lisakulusid. Lisaks ei ole piiratud töötluspinnaga ettevõtetes võimalik välistada ristsaastumist.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolevat määrust kohaldatakse toiduahela kõigi etappide suhtes, mille puhul toidukäitlemisettevõtjate tegevus on seotud toidualase teabe esitamisega tarbijatele.	3. Käesolevat määrust kohaldatakse toiduahela kõigi etappide suhtes, mis on seotud toidualase teabe esitamisega lõpptarbijatele.
Seda kohaldatakse igasuguse lõpptarbijatele ette nähtud toidu suhtes, sh toitlustusettevõtete poolt tarnitav toit ja toitlustusettevõtetele tarnimiseks ette nähtud toit.	Seda kohaldatakse igasuguse lõpptarbijatele tarnimiseks mõeldud pakendatud toidu suhtes, sh toitlustusettevõtete poolt tarnitav toit ja toitlustusettevõtetele tarnimiseks ette nähtud toit.
	Seda ei kohaldata toidu suhtes, mis pakitakse otse müügikohas enne lõpptarbijatele väljastamist, erandiks on käesoleva määruse III lisas täpsustatud eeskirjad.
Selgitus
Toidukaubanduses on eriti tavaline, et tooted, mis valmistatakse otse müügikohas vahetuks väljastamiseks, pakitakse kohapeal. Tarbijasõbralikkust (kiirem müük, kergem käsitamine) silmas pidades jagatakse tooted enne portsjoniteks (leivakate) või pakitakse kilesse (võileivad). Seesugused tooted, mis on pakitud veidi enne müüki, tuleks põhimõtteliselt määruse kohaldamisalast välja jätta, sest neid ei saa mingil juhul võrdsustada tööstuslikult pakendatud toodetega.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon avaldab hiljemalt ...* märgistusnõuete põhjaliku ja ajakohastatud loetelu, mis on sätestatud liidu teatavates õigusaktides, mida kohaldatakse konkreetsete toiduainete puhul. Komisjon esitab hiljemalt … ** Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nimetatud konkreetsete märgistuste vastavuse kohta käesolevale määrusele. Vajadusel lisab komisjon aruandele asjakohase ettepaneku.
	___________ * ** 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
Selgitus
Käesoleva ettepaneku üks peamisi eesmärke on lihtsustamine. Liiga paljud sektoripõhised direktiivid ja määrused sisaldavad märgistamissätteid. Kõik need on vaja kokku koguda, kontrollida nende vastavust üldpõhimõtetele ning võimaldada toiduahela kõigile ettevõtjatele ja sidusrühmadele hõlpsat juurdepääsu sellele tohutule hulgale nõuetele, võttes arvesse mis tahes võimalikke mittevastavusi üldeeskirjadele.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e a) „pakendamata toit“ – toit, mida pakutakse lõpptarbijale pakendamata kujul ja mis pakitakse alles lõpptarbijale müümise hetkel, või toit ja värske toit, mis pakitakse müügikohas vahetult müügiks; seda punkti kohaldatakse vastavalt käesoleva määruse III lisale;
Selgitus
Ka kauplustes pakitakse toit eelnevalt ja seda müüakse reeglina müüjatega varustatud müügilettide läheduses, et vältida tarbijate pikki ootejärjekordi nende lettide juures. Tarbija isikliku soovi kohaselt pakitud toidu puhul ei ole pakutavate toodete mitmekesisuse, käsitsi valmistamise ja iga päev vahelduvate tootepakkumise tõttu praktikas võimalik esitada pakitud toidu kohta kohustuslikke andmeid.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt s
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(s) „toidu minimaalse säilimisaja kuupäev” – kuupäev, milleni nõuetekohase ladustamise korral säilivad toidu konkreetsed omadused;	(s) „toidu minimaalse säilimisaja kuupäev” – kuupäev, milleni kirjeldatud säilitustingimuste korral säilivad toidu konkreetsed omadused;
Selgitus
Minimaalse säilimisaja kuupäeva tuleb käsitleda koos kirjeldatud säilitamistingimustega. Toidukäitleja vastutab toidu minimaalse säilimisaja kuupäeva ja säilitamistingimuste kindlaksmääramise ning kirjeldamise eest. Lisaks tuleks samal väljal määratleda ka „kõlblik kuni” kuupäev.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt t a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(t a) „toidu imitatsioon“ – toit, mis jätab mulje mõnest teisest toidust, milles tavaliselt kasutatav koostisaine on täielikult või osaliselt segatud või asendatud mõne teise koostisainega;
Selgitus
Tarbijaid eksitatakse toidu imitatsioonidega, mida kasutatakse järjest rohkem ja milles tavalised koostisained on asendatud odavate asendajatega.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt t b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(t b) „valmistamiskuupäev” – kuupäev, millal toidust saab kirjeldatud toode;
Selgitus
Tarbijatele suunatud teabe parandamiseks peaks olema esitatud ka valmistamiskuupäeva mõiste. Väljapakutud määratlus kattub Codex´is toodud määratlusega (CODEX STAN 1-1985).
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui toidualast teavet käsitlevates õigusaktides kehtestatakse uued nõuded, tuleb kaaluda vajadust kehtestada uute nõuete jõustumise järgselt üleminekuperiood, mille jooksul võib turule viia uutele nõuetele mittevastava märgistusega toitu ja mille jooksul sellise toidu varusid, mida on enne üleminekuperioodi lõppu turule viidud, võib müüa kuni varude lõppemiseni.	3. Kui toidualast teavet käsitlevates õigusaktides kehtestatakse uued nõuded, kehtestatakse uute nõuete jõustumise järgselt üleminekuperiood, mille jooksul võib turule viia uutele nõuetele mittevastava märgistusega toitu ja mille jooksul sellise toidu varusid, mida on enne üleminekuperioodi lõppu turule viidud, võib müüa kuni varude lõppemiseni.
Selgitus
Kui kasutusele võetakse uued märgistusnõuded, kehtestatakse siseturu sujuva toimimise soodustamiseks ning võimalikult väikese hulga pakendijäätmete tekitamiseks tavaliselt üleminekuperiood.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a b) sisendades tarbijale nimetuse või pakendil avaldatud piltkujutistega teatava kindla toote või koostisaine olemasolu, kuigi tegelikult on tegemist selle toiduaine imitatsiooniga või asendusainega, mida on kasutatud tootes tavaliselt kasutatava koostisaine asemel. Sellistel juhtudel peab toote pakendile nähtavale kohale lisama märke „imitatsioon” või „(asendatud aine nimetus) asemel on kasutatud (asendusaine nimetus)”.
	Teatav toiduaine, mis on imitatsioon või sisaldab asendusainet, eraldatakse müügikohas võimaluse korral muust toidust.
Selgitus
Üha rohkem müüakse teatavate toiduainete imitatsioone, näiteks taimerasvast valmistatud nn juustu. Teiste tähelepanekute kohaselt on märgata suundumust, et toote valmistamisel tavaliselt kasutatavad koostisosad on mõningal määral asendatud odavamate asendajatega. Tarbija seda harilikult ei märka. Läbipaistvuse huvides tuleks hakata kasutama selgitavat märgistust.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) piltkujutiste näol, mis eksitavad tarbijat toidu tegeliku päritolu või olemuse osas;
Selgitus
Kujutisi ja graafilisi jooniseid ei tohi kasutada tarbijate tahtlikuks eksitamiseks toote tegeliku päritolu osas. Reklaam või vabatahtlik teave ei tohi varjutada või kahjustada kohustuslikku teavet.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Toidukäitlejad ei muuda oma kontrolli all olevas ettevõttes toidule lisatavat teavet, kui selline muutmine eksitaks lõpptarbijat või vähendaks muul moel tarbijakaitse taset, eelkõige tervise osas.	2. Toidukäitlejad ei muuda oma kontrolli all olevas ettevõttes toidule lisatavat teavet, kui selline muutmine eksitaks lõpptarbijat või vähendaks muul moel tarbijakaitse taset, eelkõige tervise osas, ning tarbija suutlikkust teadliku valiku tegemiseks.
Selgitus
Sellist nõuet ei saa piirata üksnes tervisekaitsega seotud küsimustega.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Toidukäitlejad, kes viivad esimest korda turule lõpptarbijale või toitlustusettevõttele tarnimiseks mõeldud toitu, tagavad toidualase teabe olemasolu ja korrektsuse vastavalt kohaldatavatele toidualast teavet käsitlevatele õigusnormidele.	3. Toidukäitlejad, kes viivad esimest korda liidu turule lõpptarbijale või toitlustusettevõttele tarnimiseks mõeldud toitu, tagavad toidualase teabe olemasolu ja korrektsuse vastavalt kohaldatavatele toidualast teavet käsitlevatele õigusnormidele.
Selgitus
Sõna „turg” võidakse valesti tõlgendada (nt maailmaturg). Seetõttu on tähtis täpsustada, et siin mõeldakse ELi siseturgu.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Toidukäitlejad, kes tegelevad sellise jaemüügi või turustamisega, mis ei mõjuta toidualast teavet, kannavad hoolt selle eest, et oma tegevusala piires tagada kohaldatavate toidualast teavet käsitlevate nõuete olemasolu, eelkõige viisil, et nad ei tarni toitu, mille kohta nad spetsialistidena olemasoleva teabe põhjal teavad või eeldavad, et see ei vasta nõuetele.	4. Oma vastava tegevuse piires toidukäitlejad, kes tegelevad sellise jaemüügi või turustamisega, mis ei mõjuta toidualast teavet, ei tarni toitu, mille kohta nad spetsialistidena olemasoleva või varustajate edastatud teabe põhjal teavad, et see ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
Selgitus
Edasimüüjad ei saa olla a priori täiel määral vastutavad nende nime mittekandvatele toodetele kantud teabe eest.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Vastavalt artiklitele 10–34 ja kui käesolevas peatükis sisalduvatest eranditest ei tulene teisiti, on järgmiste andmete märkimine kohustuslik:	1. Vastavalt artiklitele 10–34 ja kui käesolevas peatükis, V ja VI peatükis sisalduvatest eranditest ei tulene teisiti, on järgmiste andmete märkimine kohustuslik:
Selgitus
Viide V ja VI peatükile selgitab, et pakendamata toidu puhul ei nõuta kõiki kohustuslikke andmeid ning et vabatahtlikult märgistatud toidu suhtes kehtivad IV peatüki nõuded ainult sel juhul, kui on lisatud vabatahtlik teave. Toidukäitlejalt, kes varustab toidu vabatahtlikult toitumisalase teabega, ei tuleks nõuda muud teavet, mida tavaolukorras nõutaks pakendatud toidu puhul, kuid pakendamata toidu puhul ei puutu see asjasse. Lisaks sellele peaks toidukäitlejal olema vabadus otsustada, millisel kujul nimetatud teavet esitada.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) toidu nimi;	(a) nimetus, mille all toodet müüakse;
Selgitus
- Lõike 1 punktid a–h: keeleline kohandamine kooskõlas senise terminoloogiaga märgistamisdirektiivis 2000/13/EÜ (vrd artikkel 3: muu hulgas „nimetus, mille all toodet müüakse”; „netokogus”).
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) II lisas loetletud mis tahes koostisosa, mis põhjustab allergiaid või talumatust, ja sellest saadud mis tahes ained;	(c) II lisas loetletud mis tahes koostisosa, mis põhjustab allergiaid või talumatust, ja sellest saadud mis tahes ained, võttes arvesse pakendamata toiduainetele kehtestatud erisätteid;
Selgitus
Komisjoni tekst laiendab seoses artikli 13 lõikega 4 allergeenide märgistamise kohustuse ka pakendamata toidule. Pakendamata toidu suhtes esitatav nõue märgistada allergeene tähendaks allergeenide süstemaatilist märgistamist, et vältida ristsaastumise riski. Tundub siiski, et allergikute ühingud eelistavad avalikustamiskohustust müügikohas teabetahvlite või teabelehtede kujul.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) minimaalse säilimisaja kuupäev või tarbimise lõpptähtaeg;	(f) minimaalse säilimisaja kuupäev või mikrobioloogiliselt kiiresti rikneva toidu puhul tarbimise lõpptähtaeg;
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f a) valmistamiskuupäev;
Selgitus
Et täita määruse eesmärk anda tarbijale asjakohast teavet tema poolt tarbitava toidu kohta ning võimaldada tal teha teadlikke valikuid, on oluline teavitada tarbijat valmistamiskuupäevast.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) tootja, pakendaja või ühenduses registrisse kantud müüja nimi või ärinimi ja aadress;	(h) tootja, pakendaja, müüja, importija või vajadusel toidukäitleja (kelle nime või ärinime all toitu turustatakse) nimi või ärinimi ja aadress ühenduses;
Selgitus
On vajalik tagada, et selle ettevõtja nime või ärinime ja ühenduse aadressi nimetamine, kes toidu esimesena ühenduse turule viib, oleks kohustuslik. Seetõttu tuleb loetelu pikendada ja täpsustada.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) päritoluriik ja lähtekoht, kui nende märkimise puudumine võib tarbijat toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekoha määramisel oluliselt eksitada, eriti kui toidule lisatud teave või märgistus tervikuna viitaks muidu sellele, et toit on pärit teisest riigist või kohast; sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 35 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju kooskõlas artikli 35 lõike 5 sätetega;	(i) päritoluriik ja lähtekoht töötlemata toidu ja igasuguse liha, sealhulgas kalade ja karpide puhul kooskõlas kehtivate veiseliha käsitlevate eeskirjadega;
Selgitus
Läbipaistvuse huvides peaks tarbija liha päritoluriiki teadma. Kui tarbija teab looma kasvukohta ja liha pakendamise kohta, aitab see tal oluliselt paremini teadlikku valikut teha.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võib lõikes 1 osutatud kohustuslike andmete loetelu muuta. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.	välja jäetud
Selgitus
Arvestades selle sätte olulisust, ei ole otstarbekas anda komisjonile ainuõigust kohustuslike andmete loetelu muutmiseks.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võib III lisa muuta. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.	välja jäetud
Selgitus
Kohustuslike andmete loetelu muutmise puhul ei ole tegemist määruse „vähem oluliste sätetega”, mille osas võiks kokku leppida komiteemenetluse kaudu. See on seadusandja eelisõigus.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikli 9 kohaldamine ei piira kaalu ja mõõtu käsitlevaid ühenduse erisätteid.	Artikli 9 kohaldamine ei piira kaalu ja mõõtu käsitlevaid ühenduse erisätteid. Arvesse tuleb võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/45/EÜ (millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta)¹ sätteid.
	^_________
	¹ELT L 247, 21.9.2007, lk 17.
Selgitus
Määruse lihtsama loetavuse huvides tuleks lisada viide direktiivile 2007/45/EÜ, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võib ette näha teatud kohustuslike andmete esitamise muul viisil kui selle esitamisena pakendil või märgistusel, tingimusel et käesoleva määruse II peatükis sätestatud üldpõhimõtted ja nõuded on täidetud. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.	välja jäetud
Selgitus
Kohustuslike andmete küsimus on selle määruse keskne osa. Nende andmete esitamise viisi ei tohi muuta meetmetega, millega muudetakse käesoleva määruse vähem olulisi sätteid.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Pakendamata toidu puhul kohaldatakse artikli 41 sätteid.	4. Pakendamata toidu ning tarbija soovil müügikohas pakitava toidu või müügipakendisse vahetult müügiks pakitava toidu puhul kohaldatakse artikli 41 sätteid.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on selgitada, et artikli 13 lõikes 4 viidatakse ka artiklis 41 nimetatud vahetult pakitavale toidule (müügikohas pakitav toit), mitte ainult pakendamata toidule. Komisjoni esitatud artikli 13 lõike 4 tekstist on välja jäänud viide vahetult pakitavale toidule, kuigi seda sorti toitu reguleerib artikkel 41, millele artikli 13 lõikes 4 viidatakse.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ilma et see piiraks ühenduse teatavate õigusnormide kohaldamist konkreetse toidu puhul artikli 9 lõike 1 punktides a–k loetletud nõuete osas, trükitakse artikli 9 lõikes 1 loetletud kohustuslikud andmed, kui need on esitatud pakendil või sellele lisatud märgitusel, pakendile või märgistusele vähemalt 3 mm tähemärgisuurusega tähtedes ning esitatakse selliselt, et selge kontrast trükiteksti ja tausta vahel on tagatud.	1. Ilma et see piiraks ühenduse teatavate õigusnormide kohaldamist konkreetse toidu puhul artikli 9 lõike 1 punktides a–k loetletud nõuete osas, trükitakse artikli 9 lõikes 1 loetletud kohustuslikud andmed, kui need on esitatud pakendil või sellele lisatud märgistusel, pakendile selges ja loetavas vormis, mis ei jäta mingit võimalust tarbija eksitamiseks. Elemendid, mida toidualase teabe loetavuse tagamisel arvesse võetakse, on teksti küljendus, kirjaliik, teksti suurus ja värv, tausta värv, pakendus ja trükk ning vaatamiskaugus ja -nurk.
Selgitus
Kogu märgistusel esitatav teave peaks olema hõlpsasti nähtav, selgelt loetav ja tarbijaid mitte eksitav, mis võimaldaks tarbijatel teha teadlikku valikut.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Artikli 9 lõikes 1 loetletud kohustuslikud andmed esitatakse selliselt, et oleks tagatud selge kontrast trükiteksti ja tausta vahel ning et tekst oleks kergesti nähtav, selgelt loetav ja kustumatu. Elemendid, mida toidualase teabe loetavuse tagamisel arvesse võetakse, on teksti küljendus, kirjaliik ja kirja tüüp. Pakendi turunduslik märgistus ei tohi varjutada kohustuslikku teavet.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikli 9 lõike 1 punktides a, e ja k loetletud andmed esitatakse samal väljal.	2. Artikli 9 lõike 1 punktides a, e ja k loetletud andmed ning artikli 9 lõike 1 punktides c, f, g ja j loetletud andmed esitatakse samal väljal.
Selgitus
Kogu sanitaar- või tervisega seotud teave (allergeenid, viimane tarbimiskuupäev, säilitustingimused ja kasutusviis) tuleks esitada samal väljal.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võib vastu võtta kohustuslike andmete esitamise üksikasjalikud eeskirjad ja eeskirjad lõikes 2 osutatud nõuete laiendamise kohta täiendavate kohustuslike andmetega artiklites 10 ja 38 osutatud teatud kategooriasse või liiki kuuluva toidu puhul. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.	välja jäetud
Selgitus
See lõige annaks komisjonile liiga laialdased volitused, kuna see ei hõlma mingil moel vähemolulisi sätteid.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõikes 1 osutatud minimaalset tähemärgi suurust ei kohaldata juhtudel, kui toidu pakendi või ümbrise suurus on väiksem kui 10 cm².	4. Lõikes 1 osutatud minimaalset tähemärgi suurust ei kohaldata juhtudel, kui toidu pakendi või ümbrise suurus on väiksem kui 50 cm².
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõiget 2 ei kohaldata artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud toitude puhul.	5. Lõiget 2 ei kohaldata artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud toitude puhul. Liikmesriigid, kus on kasutusel mitu ametlikku keelt, võivad selliste pakendite või ümbriste suhtes kehtestada oma riiklikud erisätted.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 2 kohaldamist, esitatakse kohustuslik toidualane teave selle liikmesriigi tarbijatele arusaadavas keeles, kus toitu turustatakse.	1. Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 2 kohaldamist, esitatakse kohustuslik toidualane teave selle liikmesriigi kõigile tarbijatele (sh pimedatele või vaegnägijatele) arusaadavas keeles, kus toitu turustatakse.
Selgitus
Direktiivi 2004/27/EÜ (millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ) artikli 56a kohaselt peab ravimi nimetus olema pakendil toodud ka reljeefses punktkirjas ning pakendi infoleht peab olema kättesaadav pimedatele ja osalise nägemiskaotusega inimestele sobivas vormingus. Kuna toidud, mis sisaldavad allergeenseid koostisosi, võivad põhjustada tõsiseid probleeme neile, kes ei ole sellest teadlikud, tuleks reljeefse punktkirja (Braille’ süsteem) nõuet laiendada ka toidu koostisosade loetelule.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Pakenditele või mahutitele suurima pindalaga alla 10cm² on pakendil või märgistusel kohustuslik esitada ainult artikli 9 lõike 1 punktides a, c, e ja f loetletud andmed. Artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud andmed esitatakse teiste vahendite kaudu või tehakse kättesaadavaks tarbija taotluse korral.	2. Pakenditele või mahutitele suurima pindalaga alla 50 cm² on pakendil või märgistusel kohustuslik esitada ainult artikli 9 lõike 1 punktides a, c, e ja f loetletud andmed. Artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud andmed esitatakse teiste vahendite kaudu või tehakse kättesaadavaks tarbija taotluse korral.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Pakendamata kauba puhul ning artikli 2 lõike 2 punkti d kohaste toitlustusettevõtete pakutava kauba puhul ei ole artiklites 9 ja 29 (v.a artikli 9 lõike 1 punktis c ja III lisas) loetletud andmed kohustuslikud.
Selgitus
Mandatory particulars and content (art 9 and article 29) should not apply to non pre-packed food or for mass caterers (restaurants, canteens, schools and hospitals). The amount of small and middle sized enterprises supplying non pre-packed food is high and labelling should, through the perspective of lowering costs and bureaucracy, not be mandatory for this category of suppliers. Also the procedures are most often not standardised: ingredients change on a daily basis. It should also be borne in mind that the traditional food production sector is particularly responsible for preserving regional specialities, for creativity and for innovation and thus ensures the diversity of the products available. It is therefore important to exclude these producers from the nutrition declaration requirement. Any ingredient listed in Annex II causing allergies or intolerances, and any substance derived there from should not be included in this exception.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Toidu nimeks on selle juriidiline nimi. Sellise nime puudumise korral on toidu nimeks selle tavapärane nimi või kui see puudub või kui seda ei kasutata, esitatakse toidu kirjeldav nimi.	1. Toidu nimetuseks on selle õigusaktidega ettenähtud nimetus. Sellise nimetuse puudumise korral on toidu nimetuseks selle harjumuspärane nimetus või kui see puudub või kui seda ei kasutata, esitatakse toidu kirjeldav nimetus.
Selgitus
Keeleline kohandamine kooskõlas märgistamisdirektiivis 2000/13/EÜ seni kasutatud terminoloogiaga.
(Tõlkija märkus: vastavalt direktiivile 2000/13/EÜ tuleks tekstis läbivalt kasutada „toidu nime” asemel „toidu nimetust”.)
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõik II lisas loetletud koostisosad või selles lisas loetletud koostisosadest pärit ained esitatakse märgistusel täpse viitega koostisosa nimele v.a juhul kui selles lisas kehtestatud erandite alusel ei ole sätestatud teisiti.	1. Kõik II lisas loetletud koostisosad või selles lisas loetletud koostisosadest pärit ained esitatakse märgistusel täpse viitega koostisosa nimele või allergiat või talumatust põhjustavale ainele, v.a juhul kui selles lisas kehtestatud erandite alusel ei ole sätestatud teisiti.
Selgitus
Allergiat või talumatust põhjustava aine märkimine sellist ainet sisaldava koostisosa asemel on selgem ja tõhusam.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) tegemist on pakendamata toiduga ning müügiruumis on nähtavalt osutatud, et:
	– ostjatel peaks olema võimalik saada allergiat põhjustavate ainete kohta teavet välja pandud infomaterjali kaudu ja täiendava meetmena müüjaga vesteldes ning
	– ostjaid teavitatakse sellest, et ei saa välistada ristsaastumist.
Selgitus
Information concerning potential allergens is very important for allergic persons in connection with food which is not pre-packed, i.e. in a bakery or in a mass catering. But far-reaching allergy labelling for non pre-packed products is virtually impossible to provide. It would place small and medium-sized undertakings at a considerable competitive disadvantage and increase their costs. In addition, the possibility of cross-contamination cannot be excluded in premises where the area available for processing is limited. Therefore, the retailer of non pre-packed food can choose the method of informing the customer i.e. through a sales talk, by a clear sign, in a menu or via a hand-out.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) vedeliku mahuühikutes vedelike puhul;	(a) vedeliku mahuühikutes vedelike puhul vastavalt nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivile 85/339/EMÜ inimtoiduks ettenähtud vedelike pakendite kohta¹;
	__________
	¹ EÜT L 176, 6.7.1985, lk 18.
Selgitus
Keeleline kohandamine kooskõlas märgistamisdirektiivis 2000/13/EÜ seni kasutatud terminoloogiaga. Kuna praktikas eksisteerib teatavate toiduainete (nagu ketšup, kastmed, majonees, jäätis või maitseained) puhul õiguslik ebakindlus piiri tõmbamisel „tahke” ja „vedela” vahele, tuleb lõiget 1 muuta konkreetsemaks.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Asjakohane kuupäev väljendatakse vastavalt IX lisale.	2. Asjakohane kuupäev on kergesti leitav ega tohi olla varjatud. Seda väljendatakse järgmiselt:
	Minimaalse säilimisaja tähtaeg:
	Kuupäeva ees on sõnad:
	– „Parim enne [kuupäev]”, kui tähtaeg sisaldab päeva,
	– muudel juhtudel „Parim enne [kuu] lõppu”.
Selgitus
Selguse huvides tuuakse IX lisa õigusakti teksti põhiossa. Terminit „parim enne” tuleks tõlgendada riiklike õigusaktide või õiguslikult mittesiduvate kokkulepete alusel. „Jäätis portsjonitena pakitult” jäetakse välja nende toitude loetelust, mille puhul minimaalset säilivusaega ei ole vaja märkida. Üksikportsjonite puhul, mida saab pakendist või partiist eraldada, on nõutav ja kohustuslik, et igal eraldataval portsjonil oleks märgitud minimaalse säilimisaja tähtaeg.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Toitumisalane teave hõlmab järgmist (edaspidi „kohustuslik toitumisalane teave”):	1. Kohustuslik toitumisalane teave hõlmab järgmist (edaspidi „kohustuslik toitumisalane teave”):
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) energiasisaldus;	(a) energiasisaldus (kalorsus);
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) rasva, küllastunud rasvhapete sisaldus, süsivesikute sisaldus viitega suhkrusisaldusele ja soola sisaldus.	(b) valkude, süsivesikute, rasva sisaldus viitega küllastunud rasvhapetele, kiudainete, suhkru ja soola sisaldus.
Selgitus
On tähtis, et kohustuslik toitumisalane teave osutaks kõige tähtsamatele toitainetele (valgud, süsivesikud – nagu suhkrud –, rasvad, küllastunud rasvhapped, kiudained ja naatrium), mis on kehtivate õigusaktidega eelnevalt kindlaks määratud (direktiiv 90/496/EMÜ). Toitumisalane teave ei peaks lihtsalt keskenduma potentsiaalselt probleemsetele toitainetele, neid eraldi välja tuues, sest tervislik toidusedel eeldab nende kõikide tasakaalustatud omastamist.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) küllastunud rasvhapete, transrasvhapete, kiudainete ja valgu sisaldus.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevat lõiget ei kohaldata nõukogu määruses (EÜ) nr 1493/1999 määratletud veini suhtes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määruse (EÜ) nr […] (milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitamist, märgistamist ja geograafiliste tähiste kaitset ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89) artikli 2 lõikes 1 määratletud õlle ja piiritusjookide suhtes. Komisjon koostab [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] aruande, milles käsitletakse käesoleva lõike kohaldamist kõnealuste toodete suhtes ja võib lisada aruandele ettepaneku konkreetsete meetmete võtmiseks, millega määratletakse eeskirjad kõnealuseid tooteid käsitleva kohustusliku toitumisalase teabe esitamise kohta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.	Käesolevat lõiget ei kohaldata määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 1 lõikes 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1601/1991 artikli 2 lõikes 1 määratletud veini ja veinitoodete suhtes, määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 2 lõikes 1 määratletud samalaadsete toodete suhtes, välja arvatud need, mis on valmistatud viinamarjadest, siidri, pirnisiidri, õlle ja piiritusjookide suhtes, ning muude alkohoolsete jookide suhtes. Komisjon koostab [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] aruande, milles käsitletakse käesoleva lõike kohaldamist kõnealuste toodete suhtes ja võib lisada aruandele ettepaneku konkreetsete õigusaktide võtmiseks, millega määratletakse eeskirjad kõnealuseid tooteid käsitleva kohustusliku toitumisalase teabe esitamise kohta. Need õigusaktid, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 osutatud korras.
Selgitus
Enne kui saab kehtestada nõuded mitte tingimata oma toiteväärtuse tõttu tarbitavate alkohoolsete jookide koostisosade või toiteväärtuse alase teabe esitamiseks märgistusel, tuleb selgeks teha mitu põhiküsimust. Pealegi on veinide ja piiritusjookide esitlemise ja märgistamise vahendid sätestatud määrustes 479/2008, 1601/91 ja 110/2008. Nendes määrustes on sätestatud ka võimalus määratleda rakenduseeskirjad konkreetse komiteemenetluse kaudu. Järjepidevuse huvides tuleb need sätted alles jätta.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 2 – punktid f ja g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) kiudained;	välja jäetud
(g) valgud;
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 2 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(g a) kolesterool;
Selgitus
Tarbija jaoks võib olla kasulik, et kolesterooli näidatakse seda sisaldavate rasvade kogusest eraldi.
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon võib lõigetes 1 ja 2 esitatud loetelusid muuta. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.	välja jäetud
Selgitus
Me ei pea seda vähemoluliseks. Toitainete loetelu muutmisel on suur mõju; seepärast peaks see olema seadusandja kontrolli all.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Vastavalt konkreetsele juhule peavad esitatud väärtused olema keskmised väärtused, mille aluseks on:	4. Esitatud väärtused peavad olema keskmised väärtused minimaalse säilimisaja lõppkuupäeval, mille aluseks on, olenevalt asjaoludest:
(a) tootja läbiviidud toidu analüüs või	(a) tootja läbiviidud toidu analüüs või
(b) arvutus toidu koostisosade teadaoleva või tegeliku toiduenergia keskmise väärtuse järgi või	(b) arvutus toidu koostisosade teadaoleva või tegeliku toiduenergia keskmise väärtuse järgi või
(c) arvutus üldkehtivate ja üldiselt heakskiidetud andmete järgi.	(c) arvutus üldkehtivate ja üldiselt heakskiidetud andmete järgi.
Energiat ja toitaineid käsitlevate väidete rakenduseeskirjad deklareeritud koguste täpseks määramiseks, näiteks deklareeritud koguste ja ametliku kontrolli käigus tuvastatud koguste erinevuse määramiseks, võetakse vastu artikli 49 lõikes 2 osutatud korras.	Energiat ja toitaineid käsitlevate väidete rakenduseeskirjad deklareeritud koguste täpseks määramiseks, näiteks deklareeritud koguste ja ametliku kontrolli käigus tuvastatud koguste erinevuse määramiseks, võetakse vastu artikli 49 lõikes 2 osutatud korras pärast Euroopa Toiduohutusameti esitatud arvamust.
Selgitus
Aus Gründen der Rechtssicherheit sollte im Rechtstext näher konkretisiert werden, dass sich die Durchschnittswerte auf das Ende des Mindesthaltbarkeitsdatums zu beziehen haben. Natürlich oder zugefügte Vitamine und Mineralstoffe unterliegen natürlichen Abbau- und Schwankungsprozessen. So kann sich z.B. Vitamin C im Laufe der Mindeshaltbarkeitszeit eines Produktes auf natürliche Weise in beträchtlichem Ausmaß abbauen (abhängig von den Lagerungsbedingungen, Sonnenlicht etc.). Darüber hinaus unterliegen die Mengen an Nährstoffen in einem Produkt je nach Ernte oder Sorte natürlichen Schwankungen. Aus diesem Grund sollten ehestmöglich EU-weite Rundungsregeln und Toleranzen für die Kennzeichnung von Nährstoffmengen festgelegt werden.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud energia ja toitainete kogust väljendatakse 100 grammi või 100 ml kohta või vastavalt artikli 32 lõigetele 2 ja 3 portsjoni kohta.	2. Lõikes 1 osutatud energia ja toitainete või nende komponentide kogust väljendatakse 100 grammi või 100 ml kohta.

	Kui toit on pakendatud üksikportsjonina, tuleb ka lõikes 1 osutatud energia- ja toiteväärtus esitada portsjoni kohta.
	Kui teave esitatakse portsjoni kohta, näidatakse ära pakendis sisalduvate portsjonite arv.
	Portsjonid märgitakse sõnaga „portsjon”.
Selgitus
Et võimaldada tarbijatel võrrelda erinevaid sama kategooria toite – vaatamata pakendi suurusele ja sisule –, on hädavajalik, et energia ja toitainete kogust väljendatakse alati 100 grammi või 100 ml kohta. Lisaks võib koguseid väljendada portsjoni kohta, kui tootja seda soovib.
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kohustuslikku toitumisalast teavet väljendatakse XI lisa B osas sätestatud võrdluskoguse protsendina 100 grammi või 100 milliliitri või portsjoni kohta. Vajadusel väljendatakse vitamiinide ja mineraalide sisaldus samuti võrdluskoguse protsendina, nagu on sätestatud XI lisa A osa punktis 1.	3. Toitumisalast teavet energiasisalduse, rasvade, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola kohta võidakse väljendada täiendavalt XI lisa B osas sätestatud võrdluskoguse protsendina 100 grammi või 100 milliliitri või artikli 31 lõike 2 kohaselt portsjoni kohta. Vajadusel väljendatakse vitamiinide ja mineraalide sisaldus samuti võrdluskoguse protsendina, nagu on sätestatud XI lisa A osa punktis 1.
Selgitus
Seda muudatusettepanekut tuleks lugeda koos arvamuse koostaja muudatusettepanekuga 135 ühtse portsjoni suuruse kehtestamise kohta. Lisaks puhtalt absoluutarvudes esitatud märgistusele 100 g / 100 ml kohta tuleks täiendavalt esitada andmed protsentides, et seada toote tarbimine suhtesse päevase vajadusega ning anda seeläbi tarbijale lisateavet, sest paljud tarbijad ei oska absoluutarvude põhjal öelda, kas teatud väärtus on kõrge või madal.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Polüoole ja/või tärklist ja rasvhapete tüüpi käsitlevad andmed, v.a artikli 29 lõike 1 punktis b osutatud kohustuslik teave küllastunud rasvhapete kohta, esitatakse kooskõlas XIII lisa B osaga.	4. Polüoole ja/või tärklist ja rasvhapete tüüpi käsitlevad andmed, v.a artikli 29 lõikes 1 osutatud kohustuslik teave küllastunud rasvhapete ja transrasvhapete kohta, esitatakse kooskõlas XIII lisa B osaga.
Selgitus
Lisaks küllastunud rasvhapetele, moodustavad andmed transrasvhapete kohta osa kohustuslikust toitumisalasest teabest ja seetõttu jäetakse need vabatahtlike andmete hulgast välja.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Lisaks artikli 31 lõikes 2 osutatud 100 grammi või 100 milliliitri kohta esitatavale toitumisalasele teabele, võib seda teavet väljendada ka portsjoni kohta, mille suurus on märgistusel esitatud, tingimusel, et on näidatud, mitut portsjonit pakend sisaldab.	1. Lisaks 100 grammi või 100 milliliitri kohta esitatavale toitumisalase teabega märgistusele, võib seda teavet väljendada portsjoni kohta, tingimusel, et on näidatud portsjoni suurus.
Selgitus
Keeleline kohandamine ingliskeelse tekstiga („in addition”). Tarbija eksitamise ärahoidmiseks peaks olema võimalik esitada toitumisalase teabega märgistus portsjoni kohta juhul, kui portsjoni suurus on ühetähenduslikult tootele märgitud. Täiendavate andmete esitamine pakendis sisalduvate portsjonite kohta peaks olema võimalik vabatahtlikkuse alusel.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Toitumisalase teabe võib esitada üksnes portsjoni kohta juhul, kui toit on pakendatud üksikportsjonina.	2. Toitumisalase teabe võib esitada üksnes portsjoni kohta juhul, kui toit on selgelt pakendatud üksikportsjonina või mitme hõlpsasti määratletava ja samasuguste mõõtmetega portsjonina.
Selgitus
Toiduaineid, mis on selgelt pakendatud ühe ainsa üksikportsjonina või mitme eraldi portsjonina, millel on kõigil samasugused mõõtmed, tuleks käsitleda samamoodi kui üksikportsjonitena pakendatud toiduaineid.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Andmete esitamise üksnes portsjoni kohta pakendites müüdavate toodete puhul, mis sisaldavad mitut eraldi pakendamata portsjoni, kehtestab komisjon. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.	3. Komisjon võtab vastu õigusaktid, et kehtestada andmete esitamine märgistuse kõige nähtavamal osal artikli 29 lõike 1 punktis a osutatud elemendi kohta üksnes portsjoni kohta toidu puhul, mida ei ole mainitud lõikes 2. Need õigusaktid, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse üleminekuperioodi lõpuks vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 osutatud korras.
Selgitus
Mõnel juhul oleks tarbijale kasulik, kui energiasisaldust näidatakse ka portsjoni kohta. Portsjonite suuruse määratlus peab olema siiski alati ühtlustatud, et võimaldada lihtsat võrdlust sama tooteliigi eri markide vahel.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Lisaks artikli 31 lõigetes 2 ja 3 osutatud väljendamisviisidele võib toitumisalased andmed esitada muul viisil tingimusel, et järgmised põhinõuded on täidetud:	1. Lisaks artikli 31 lõigetes 2 ja 3 osutatud väljendamisviisidele võib toitumisalased andmed esitada graafiliselt tingimusel, et järgmised põhinõuded on täidetud:
(a) väljendamisviis aitab tarbijal mõista toidu toimet või tähtsust söömisel omastatava energia ja toitainete sisalduse seisukohast ja	(a) väljendamisviis aitab tarbijal mõista toidu toimet või tähtsust söömisel omastatava energia ja toitainete sisalduse seisukohast ja
(b) andmed põhinevad kas ühtlustatud võrdluskogustel või nende puudumise korral üldtunnustatud teaduslikele nõuannetel energia või toitainete annuse kohta; ja	(b) andmed põhinevad XI lisa B osas nimetatud võrdluskogustel 100 grammi või 100 milliliitri kohta. Kui toode on pakendatud üksikportsjonina või kui seda tarnitakse väiksemates kogustes kui 100 g/ml, piisab andmete esitamisest portsjoni ja tarnitava koguse kohta. Võrdluskoguste puudumise korral põhineb toitumisalane teave üldtunnustatud teaduslikel nõuannetel energia või toitainete annuse kohta; ja
(c) seda toetavad tõendid selle kohta, et keskmine tarbija mõistab teabe esitust ja oskab seda kasutada.	(c) seda toetavad tõendid selle kohta, et keskmine tarbija mõistab teabe esitust ja oskab seda kasutada.
2. Lõikes 1 osutatud täiendavad väljendamisviisid määratakse kindlaks artiklis 44 osutatud riiklikus märgistussüsteemis.	2. Graafilise esituse näidised on toodud XIII lisa C a osas.
Selgitus
Graafiline esitus võib aidata tarbijal toitumisalast teavet oluliselt paremini mõista.
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 31 lõikes 2 osutatud andmed kohustusliku toitumisalase teabe kohta pannakse samuti märgistuse kõige nähtavamale osale. Need andmed esitatakse vajaduse korral koos, selgelt ja järgmises järjekorras: energia, rasvad, küllastunud rasvhapped, süsivesikud viitega suhkrusisaldusele ja sool.	1. Artikli 31 lõikes 2 osutatud andmed kohustusliku toitumisalase teabe kohta esitatakse samal märgistusväljal. Need andmed esitatakse vajaduse korral koos, selgelt ja järgmises järjekorras: energia, valgud, süsivesikud, rasvad viitega küllastunud rasvhapetele, kiudained, suhkrud ja sool.
Selgitus
Et võimaldada tarbijale kiiret ülevaadet toote energiasisaldusest, peaks see olema märgistatud pakendi esiküljel. Lisaks tarbijale ulatuslikuma teabe pakkumisele on otstarbekas, et tarbija leiaks kogu teabe, mida ta vajab teadliku valiku tegemiseks, samalt märgistusväljalt.
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui selline toitumisalane teave ei ole esitatud märgistuse kõige nähtavamal osal, esitatakse see tabelina, numbrid üksteise all, kui ruum võimaldab. Kui ruumi ei ole, esitatakse see teave üksteise järel.	välja jäetud
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui energia või toitaine(te) sisaldus tootes on väheoluline, võib toitumisalase teabe nende ainete osas asendada sõnadega „Sisaldab väheolulisel määral...”, mis on paigutatud toitumisalase teabe lähedusse, kui see on olemas.	4. Kui energia või toitaine(te) sisaldus tootes on väheoluline, ei ole toitumisalase teabe esitamine nende ainete osas kohustuslik, välja arvatud allergeenide puhul.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui energia või toitaine(te) sisaldus tootes võrdub nulliga, võib toitumisalase teabe nende elementide osas asendada märkega „Ei sisalda...”, mis on paigutatud toitumisalase teabe lähedusse, kui see on olemas.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks märgistamist vastavalt konkreetsete ühenduse õigusaktide nõuetele, kohaldatakse lõikeid 3 ja 4 juhul, kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud vabatahtlikult, et teavitada tarbijat sellest, et toit on pärit või seda tuuakse Euroopa Ühendusest või nimetatud riigist või kohast.	2. Ilma et see piiraks märgistamist vastavalt konkreetsete ühenduse õigusaktide nõuetele, eriti vastavalt nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta¹, nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta², nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust³, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta⁴ning nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrusele (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad⁵, kohaldatakse lõikeid 3 ja 4 juhul, kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud vabatahtlikult, et teavitada tarbijat sellest, et toit on pärit või seda tuuakse Euroopa Ühendusest või nimetatud riigist või kohast.
	¹ ELT L 93, 31.3.2006, lk 1. ²ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. ³ELT L 148, 6.6.2008, lk 1. ⁴ELT L 39, 13.2.2008, lk 16. ⁵EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1.
Selgitus
On oluline, et lõike 2 ulatus saaks täpselt kindlaks määratud. Tundub, et komisjoni eesmärk on vabastada geograafilise tähisega tooted toidu päritolu märkimise kohustusest. On viis määrust, mis käsitlevad geograafilist tähist ja mida tuleks mainida.
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Artikli 14 sätteid ei kohaldata vabatahtliku teabe suhtes, kuid selline teave peab igal juhul olema selgesti loetav.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui toidu päritoluriik või lähtekoht ei ole sama, mis toidu esmas(t)e koostisosa(de) oma, esitatakse ka kõnealus(t)e koostisosa(de) päritoluriik või lähtekoht.	3. Kui toidu päritoluriik või lähtekoht ei ole sama, mis toidu esmas(t)e koostisosa(de) oma, esitatakse ka kõnealus(t)e koostisosa(de) päritoluriik või lähtekoht, välja arvatud toodete puhul, mille koostisosade märgistamine ei ole vastavalt käesoleva määruse artiklile 20 nõutav.
Selgitus
Teksti järjepidevuse huvides on vaja muuta lõiget 3 täpsustusega, et lõige 3 ei kehti selliste tootekategooriate kohta, mis kuuluvad artikli 20 lõikes 1 nimetatud vabastuse alla.
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Viski puhul esitatakse päritoluriik alati ja märgistuse kõige nähtavamal osal. Kui viski on rohkem kui ühe riigi toode, näidatakse ära kõik päritoluriigid.
Selgitus
ELis müüdava viski puhul on traditsiooniline tava märkida ära selle päritoluriik ning tarbijad omistavad kõnealusele teabele märkimisväärset tähtsust. Mõnede viskide puhul, mille päritolu ei ole näidatud, kasutatakse muid tähiseid, et vihjata, nagu oleksid need pärit ühest peamisest viskit tootvast riigist, kuigi tegelikult see nii ei ole. Seepärast on asjakohane, et kõikidel ELis müüdavatel viskidel osutatakse päritolule, et vältida tarbija eksitamist.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus VI peatükk
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Peatükk välja jäetud
Selgitus
Siseriiklikud sätted on vastuolus ühtlustamise ja põhimõttega kaupade vaba ringluse kohta siseturul.
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus VII peatükk
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Peatükk välja jäetud
Selgitus
Siseriiklikud sätted on vastuolus ühtlustamise ja siseturul kaupade vaba liikumise põhimõttega.
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikli 17 lõiget 1 kohaldatakse [kuu esimesest päevast 15 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikleid 29–34 kohaldatakse [kuu esimesest päevast kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], v.a. nende toidukäitlemisettevõtete poolt märgistatud toidu puhul, kellel on jõustumise kuupäeval vähem kui 10 töötajat ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot ning kelle puhul neid artikleid kohaldatakse [kuu esimesest päevast viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].	Artikleid 29–34 kohaldatakse [kuu esimesest päevast kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], v.a. nende toidukäitlemisettevõtete poolt märgistatud toidu puhul, kellel on jõustumise kuupäeval vähem kui 10 töötajat ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot ning kelle puhul neid artikleid kohaldatakse [kuu esimesest päevast viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].
	Enne käesoleva määruse jõustumist turule viidud toitu võib müüa kuni varude lõppemiseni.
Selgitus
VKEsid käsitlevad erisätted ja nende töötajate arv peavad eeskirjade tõhusaks toimimiseks olema laiemalt määratletud. Enne käesoleva määruse jõustumist turule viidud toidu puhul tuleb lubada selle müügi jätkamist kuni varude lõppemiseni.
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõik 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Enne käesoleva määruse jõustumist turule viidud toitu, mis ei vasta määruse nõuetele, võib liidus turustada kuni varude lõppemiseni.
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 2.3 – parempoolne veerg
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„sisaldab fenüülalaniiniallikat”	„sisaldab aspartaami”
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärgiks on suurendada teabe arusaadavust kasutajale, asendades tehnilise termini tavamõistega.
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. PUU- JA KÖÖGIVILJADE PINNA TÖÖTLEMINE
Puu- ja köögiviljad, mille pinda on pärast saagikoristust töödeldud lisaainete või pestitsiididega
„Töödeldud pinnaga”
Selgitus
Praegused eeskirjad ei sisalda üldist nõuet esitada teavet selle kohta, et puu- ja köögiviljade pinda on värskuse säilitamise eesmärgil koristusjärgselt lisaainete või pestitsiididega töödeldud. See tähendab, et tooted näivad muul viisil „värsked”, kui tarbija ootab. Tarbijatel on õigus saada teavet asjaolu kohta, et nende ostetud toiduained on töödeldud pinnaga.
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Liha ja linnukasvatussaadused
	Kui kanatoodete valmistamiseks on kasutatud veiseliha või sealiha valku, tuleks seda pakendil alati selgelt märkida.
Selgitus
Kui kanatoodete valmistamiseks on kasutatud veiseliha või sealiha valku, peaks tarbija sellest alati teadlik olema. See on tarbijate jaoks eriti oluline teave eelkõige usulistel põhjustel.
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – taanded 3, 4, 5 ja 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– joogivesi, sealhulgas vesi, mille ainsaks lisatud koostisosaks on süsihappegaas ja/või lõhna- ja maitseained;	– looduslik mineraalvesi või muu joogivesi, sealhulgas vesi, mille ainsaks lisatud koostisosaks on süsihappegaas ja/või lõhna- ja maitseained;
– maitsetaimed, vürtsid või nende segud;	– maitsetaimed, vürtsid, maitseained ja nende segud;
– sool ja soolaasendajad;	– sool ja soolaasendajad;
	– suhkur;
Selgitus
Joogivesi: ettepaneku artikli 28 lõikes 1 öeldakse, et „käesoleva jao [3. jagu] sätteid ei kohaldata toidu suhtes, mis jääb järgmiste õigusaktide kohaldamisalasse: b) nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiiv 80/777/EMÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamisega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta”. Segaduse vältimiseks on oluline, et IV lisas oleks üksainus erand, mis hõlmaks sarnaselt direktiivi 90/496 artikli 1 lõikele 2 igasugust pudelisse villitud vett.
Maitsetaimed: selgitus.
Suhkur: suhkur koosneb ühestainsast toitainest, mis on hõlpsasti määratletav ega eksita tarbijaid.
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – taane 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– toit, mis on pakendatud pakendisse või mahutisse, mille suurima tahu pindala on alla 25 cm²;	– toit, mis on pakendatud pakendisse või mahutisse, mille suurima tahu pindala on alla 75 cm²;
Selgitus
Pakendite puhul, mille suurima tahu pindala on alla 75 cm², tuleks loobuda kohustusliku toitumisalase teabe esitamise nõudest.
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – taane 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– närimiskumm;
Selgitus
Sellised tooted nagu assortiid ja kinkepakid, eri elementidest koosnevad rühmapakendid ja närimiskumm tuleks samuti märgistamisnõudest vabastada.
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – taane 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– pakendamata toit, sealhulgas toitlustusettevõtete pakutav toit, mis on ette nähtud otsetarbimiseks;
Selgitus
Traditsioonilise toidutööstuse ja jaemüügi ettevõtetes, kaasa arvatud toitlustusettevõtetes, valmistatakse tooteid, mis tarnitakse vahetult tarbijatele. Seejuures ei ole standardset tehnoloogiat ning koostisosad ja -ained muutuvad iga päev. Just toiduainete väiketootjad tagavad piirkondlike eritoodete säilimise ja kindlustavad pakutava valiku mitmekesisuse. Seepärast on oluline vabastada eespool nimetatud tootjad toiteväärtuse kohta teabe esitamise kohustusest.
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – C a osa (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	C a OSA – TEISTSUGUSE TOIDU MULJE JÄTVA TOIDU AMETLIK NIMETUS

Nr
Erinevused tüübis, kvaliteedis ja koostises
Nimetus, mille all toodet müüakse

1.
Juustuga võrreldes on piimarasv asendatud osaliselt või täielikult taimerasvaga
Juustulaadne toode

2.
Singiga võrreldes on koostist muudetud ning see sisaldab peenestatud koostisosi, mille lihasisaldus on tunduvalt väiksem
Singilaadne toode
Selgitus
Odavamaid asendusaineid sisaldavate toiduainete imitatsioonide järjest suurema kasutamisega petetakse tarbijate ootusi.
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus VI lisa – A osa – punkt 5 – vasakpoolne veerg
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Maitseainesegude puhul, milles ükski maitseaine ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus	5. Maitseainesegude ja valmististe puhul, milles ükski maitseaine ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus
Selgitus
Praegune süsteem tuleks säilitada. Seni olid maitseainete valmistised samuti hõlmatud.
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus VI lisa – B osa – punktid 1 ja 2 – parempoolne veerg
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. „Õli“ ja	1. „Õli“ ja
vastavalt vajadusele kas omadussõna „taimne” või „loomne” või	vastavalt vajadusele kas omadussõna „taimne” või „loomne” või
konkreetne taimse või loomse päritolu määratlus	konkreetne taimse või loomse päritolu määratlus.
Omadussõna „tahkestatud” peab olema lisatud tahkestatud õli puhul, välja arvatud juhul, kui küllastunud rasvade ja transrasvhapete kogus on toitumisalases teabes ära toodud	Omadussõna „tahkestatud” peab olema lisatud tahkestatud õli puhul
2. „Rasv” ja	2. „Rasv” ja
vajaduse korral omadussõna „taimne” või „loomne” või	vajaduse korral omadussõna „taimne” või „loomne” või
viide rasva konkreetsele taimsele või loomsele päritolule.	viide rasva konkreetsele taimsele või loomsele päritolule.
Omadussõna „tahkestatud” peab olema lisatud tahkestatud rasva puhul, välja arvatud juhul, kui küllastunud rasvhapete ja transrasvhapete kogus on toitumisalases teabes ära toodud	Omadussõna „tahkestatud” peab olema lisatud tahkestatud rasva puhul
Selgitus
Transrasvhappeid peetakse tervisele kahjulikuks ja nende kasutamine on mitmes riigis keelatud. Transrasvhapete olemasolu äranäitamine on kohustuslik ja see teave peab olema eriti nähtav. Asjaolu, et toitumisalane teave neid hõlmab, ei takista seda, et transrasvhapete olemasolu tuleb sõnaselgelt mainida ka koostisosade juures.
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus VI lisa – B osa – punkt 4 – vasakpoolne veerg
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Tärklised ja füüsilisel teel või ensüümidega modifitseeritud tärklised	4. Tärklised, füüsilisel teel või ensüümidega modifitseeritud tärklised, röstitud või dekstriinitud tärklised, happe või leelisega modifitseeritud tärklised ja valgendatud tärklised
Selgitus
Rühma nimetus „tärklis” peaks hõlmama ka röstitud või dekstriinitud tärklisi, happe või leelisega modifitseeritud tärklisi ja valgendatud tärklisi. Nimetatud aineid kasutatakse praktikas toidu tootmisel ja need peaksid olema ära toodud koostisainete loetelus. Lisaainete direktiivi 95/2/EÜ kohaldamisalast on need selgelt välja jäetud.
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus VIII lisa – punkt 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui tahket toitu müüakse vedelas keskkonnas, siis esitatakse märgistusel ka kuivatatud olekus toidu netomass.	5. Kui tahket toitu müüakse vedelas keskkonnas, siis esitatakse märgistusel ka kuivatatud olekus toidu netomass pakendamise hetkel.
Selgitus
Tahke toidu netomass vedelas keskkonnas muutub tootmise ja tarbijale müügi jooksul tahke toidu ja vedela keskkonna vahelise tavapärase vastastoime tõttu. Netomassi muutumise ulatus sõltub mitmetest asjaoludest, näiteks aeg, temperatuur ning transpordi- ja ladustamistingimused. Sellepärast peaks netomassi märkimine toimuma valmistamise hetkel, kui tootja vastutab täielikult toote eest ja on suuteline esitama täpse netomassi.
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus XI lisa – A osa – punkt 1 ja tabel
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Vitamiinid ja mineraaltoitained, mida võib märkida, ja nende soovitatud päevaannused (RDA)	1. Vitamiinid ja mineraaltoitained, mida võib märkida, ja nende soovitatud päevaannused (RDA)
Vitamiin A (μg)
800
Vitamiin A (μg)
800
Vitamiin D (μg)
5
Vitamiin D (μg)
5
Vitamiin E (mg)
10
Vitamiin E (mg)
12


Vitamiin K (µg)
75
Vitamiin C (mg)
60
Vitamiin C (mg)

80
Tiamiin (mg)
1,4
Tiamiin (vitamiin B1) (mg)
1,1
Riboflaviin (mg)
1,6
Riboflaviin (mg)
1,4
Niatsiin (mg)
18
Niatsiin (mg)
16
Vitamiin B6 (mg)
2
Vitamiin B6 (mg)
1,4
Folatsiin (µg)
200
Foolhape (μg)
200
Vitamiin B12 (μg)
1
Vitamiin B12 (µg)
2,5
Biotiin (mg)
0,15
Biotiin (µg)
50
Pantoteenhape (mg)
6
Pantoteenhape (mg)
6


Kaalium (mg)
2000


Kloriid (mg)
800
Kaltsium (mg)
800
Kaltsium (mg)
800
Fosfor (mg)
800
Fosfor (mg)
700
Raud (mg)
14
Raud (mg)
14
Magneesium (mg)
300
Magneesium (mg)
375
Tsink (mg)
15
Tsink (mg)
10


Vask (mg)
1


Mangaan (mg)
2


Fluoriid (mg)
3,5


Seleen (µg)
55


Kroom (µg)
40


Molübdeen (µg)
50
Jood (µg)
150
Jood (µg)
150
Selgitus
Soovitusliku päevase koguse näitajad tuleks kohandada uute võrdlusnäitajatega vastavalt toitumisalase teabega märgistamise direktiivi 2008/100/EÜ (ELT L 285, lk 9) muudatustele.
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus XII lisa – tabel
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
süsivesikud (välja arvatud polüoolid)
4 kcal/g —17 kJ/g
süsivesikud (välja arvatud polüoolid)
4 kcal/g
– polüoolid
2–4 kcal/g —10 kJ/g
– polüoolid
2,4 kcal/g
– valgud
4 kcal/g —17 kJ/g
– valgud
4 kcal/g
– rasvad
9 kcal/g —37 kJ/g
– rasvad
9 kcal/g
– salatrimid
6 kcal/g —25 kJ/g
– salatrimid
6 kcal/g
– alkohol (etanool)
7 kcal/g —29 kJ/g
– alkohol (etanool)
7 kcal/g
– orgaanilised happed
3 kcal/g —13 kJ/g
– orgaanilised happed
3 kcal/g
Selgitus
Arvutamine kahte erinevat ühikut kasutades toob ümberarvestuskoefitsientide ebaühtluse tõttu kaasa vastuolulised tulemused. Kuna märgistuse „kcal” puhul on tegemist ühikuga, mis on tarbijate jaoks kergemini arusaadav kui ühik „kJ”, tuleks märgistamisel kasutada eranditult „kcal”.
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus XIII lisa – A osa – tabel – esimene rida
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– energia
kJ ja kcal
– energia
kcal
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus XIII lisa – C a osa (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	C osa – Toitumisalase teabe graafiline esitus
	Kui toitumisalane teave on esitatud ka graafiliselt, võib seda lisaks teistele graafilistele kujutustele esitada ka ühes järgmistest vormidest:
	Silindermudel
	100 g sisaldab: kcal / suhkrud / rasvad / küllastunud rasvhapped / sool % täiskasvanu soovitatavast päevaannusest
	1 pluss 4 mudel
	1. variant
	portsjoni kohta (portsjon = 50 g)energiat / suhkruid / rasva / küllastunud rasvhappeid / soola suunisväärtused %-na päevaannusest
	2. variant
	portsjoni kohta (portsjon = 50 g)energiat / suhkruid / rasva / küllastunud rasvhappeid / soola suunisväärtused %-na päevaannusest
Selgitus
Käesolevat muudatusettepanekut tuleks käsitleda koos sama parlamendiliikme esitatud muudatusettepanekuga artikli 33 lõike 1 kohta. Graafiline esitus võib aidata tarbijal toitumisalast märgistust oluliselt paremini mõista.

MENETLUS

Pealkiri	Tarbijatele esitatav toidualane teave
Viited	KOM(2008)0040 – C6-0052/2008 – 2008/0028(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	IMCO 19.10.2009
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Christel Schaldemose 14.9.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	6.10.2009		1.12.2009	25.1.2010
Vastuvõtmise kuupäev	23.2.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	21 15 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Cristian Silviu Buşoi, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Iliana Ivanova, Philippe Juvin, Eija-Riitta Korhola, Edvard Kožušník, Kurt Lechner, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Tiziano Motti, Gianni Pittella, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Matteo Salvini, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Laurence J.A.J. Stassen, Catherine Stihler, Róża, Gräfin von Thun Und Hohenstein, Kyriacos Triantaphyllides, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Cornelis de Jong, Anna Hedh, Emma McClarkin, Antonyia Parvanova, Konstantinos Poupakis, Oreste Rossi, Anja Weisgerber, Kerstin Westphal

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonI ARVAMUS (29.1.2010)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele
(KOM(2008)0040 – C7‑0000/2009 – 2008/0028(COD))

Arvamuse koostaja: Marc Tarabella

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus:

Uue määrusega tunnistatakse kehtetuks kaks direktiivi:

– direktiiv 2000/13/EÜ, mis käsitleb toidu märgistamist;

– direktiiv 90/496/EÜ toidu toitumisalase teabega märgistuse kohta.

Määruse eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis reguleerib toiduainete märgistustel esitatavat teavet. Määruse aluseks on vajadus üldiselt teadvustada senisest tervislikuma toitumise olulisust. Tänu Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide korraldatud teavituskampaaniatele on Euroopa tarbijad järjest enam hakanud huvi tundma toiduainete koostise vastu. Seejuures on tarbijate soovidele vastu tulles hakanud mitmed suured tööstuskontsernid rakendama meetmeid toodete märgistusel esitatava teabe täiustamiseks.

Määruse tulemusel saavutatav mõju peaks võimaldama tarbijatel saada selget, arusaadavat ja hõlpsasti loetavat teavet, mis võimaldab neil toiduainete valdkonnas teha asjakohaseid teadmistepõhiseid valikuid.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni pakutud suunised:

– kohustuslik toidualane teave

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon jõudis kokkuleppele, et lisaks komisjoni pakutud kohustuslikele andmetele tuleb teatavat liiki toodete puhul märkida ka lähtekoht. Välja on jäetud viide päritolule: kui räägitakse päritoluriigist, siis võib see tähendada riiki, kus toodet viimasena töödeldi (nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik). Seega soovib põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon, et toidu pakendil oleks märgitud koht, kust puu- ja juurviljad on korjatud, kust kala on püütud, kus loom on sündinud ja kasvanud jne, ja mitte riik, kus need on kuumtöödeldud või suitsutatud. Seetõttu eelistab komisjon siinkohal rääkida lähtekohast. Igal eurooplasel on õigus teada, kust pärinevad tema tarbitavad toiduained, et ta saaks teha teadlikuma valiku (nimelt on tal õigus teada, kas ta ostab kohalikke tooteid või mitte), ja otsustada selle üle, millise ökoloogilise jalajälje toode jätab. Läbipaistvuse ja jälgitavuse nõue on tarbijaõiguste alus. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon nõuab seega töötlemata toiduainete ja ühe koostisosaga toiduainete (ühe koostisosaga toiduained on kõik vaid ühest osisest koosnevad toiduained, välja arvatud sool, suhkur, vürtsid, vesi, lisaained, lõhna- ja maitseained või ensüümid), samuti liittoiduainete lihal ja piimatoodetel põhinevate esmaste koostisosade puhul lähtekoha märkimist. Lisaks võib liha, v.a veise- ja vasikaliha puhul lähtekohaks esitada ühe koha ainult juhul, kui loomad on sündinud, kasvatatud ja tapetud ühes ja samas riigis või kohas. Kõikidel muudel juhtudel esitatakse eraldi teave sündimise, kasvatamise ja tapmise koha kohta.

Toidu esitlemise seisukohast peab kohustuslik teave olema esitatud selgelt, hõlpsalt loetavas ja arusaadavas vormis, mis välistab tarbija eksitamise. 3 mm kirjasuuruse nõue ei ole asjakohane: selle tulemusel suureneksid pakendid ja sellel on kahjulik mõju keskkonnale. Seetõttu teeb põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon ettepaneku viia kohustusliku teabe kirjasuurus vastavusse pakendi suurusega: minimaalselt 1 mm pakendite puhul, mille suurim pind või märgistus on 25–100 cm², ja minimaalselt 1,2 mm pakendite puhul, mille suurim pind või märgistus on suurem kui 100 cm². Lisaks tuleb tagada selge kontrast trükiteksti ja tausta vahel.

Selleks et tagada märgistuste arusaadavus ja suurendada käesoleva määruse tõhusust, tuleks välja töötada üleeuroopalised teavitamis- ja koolitusprogrammid. Eesmärk on, et Euroopa tarbijatel oleks võimalik saada põhjalikumat teavet antud valdkonnas, mis võimaldab neil teha neis küsimustes senisest teadlikumaid valikuid. Teatavates riikides on käivitatud täiskasvanutele mõeldud koolitusprogrammid näiteks õhtukursuste kujul, samas aga püütakse haridusprogramme suunata ka lastele ja seda võimalikult varases eas. Belgia keskkoolides on rakendatud tööle õpetajatest, abipersonalist ja toitlustajatest koosnevad „tervisekomisjonid”, kelle tegevus on suunatud tervislike toodete ja tasakaalustatud toitumise propageerimisele. Selliste programmide edendamine kogu Euroopas on äärmiselt oluline, et pakkuda tarbijatele võimalusi muuta oma toitumine tervislikumaks ja tasakaalustatumaks. Sel eesmärgil tegutsevaid ühendusi tuleb toetada ja tugevdada, sest need on olulised vahendid Euroopa kodanike teavitamisel.

Kui Euroopa Komisjon annab peale selle loa edastada teatavat kohustuslikku teavet mõnel muul viisil kui tootel märgistust kasutades, võib seda teha uute info- ja sidetehnoloogiavahendite abil. Näiteks on mõeldav, et teavet esitatakse vastavate kaubamajadesse paigaldatud elektrooniliste seadmete abil, mis võimaldavad tarbijal ostu sooritamise hetkel saada kogu kohustusliku teabe toote kohta.

– kohustuslik toitumisalane teave

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon leiab, et tarbija paremaks teavitamiseks peab kohustuslik toitumisalane teave hõlmama ka kunstlikke transrasvhappeid, valke ja kuidaineid, samuti tuleb eraldi märkida looduslikud ja lisatud suhkrud. Siiski on komisjon igasuguse uue teabe lisamise vastu, sest liiga palju teavet hävitab teabe.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon tegi komisjoni ettepanekusse muudatusi samuti seoses kohustusliku toitumisalase teabe esitamisega. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon nõuab, et kilokalorites esitatud energiasisaldust käsitlev teave paikneks pakendi esikülje alumises paremas nurgas ning kogu ülejäänud toitumisalane teave oleks korraga näha ühes kohas ja tabeli kujul.

– alkohoolsed joogid

Alkohoolseid jooke kõnealused ettepanekud ei puuduta just sellel põhjusel, et need sisaldavad alkoholi. Oleks vale märgistada neid tooteid viisil, mis võib eksitada tarbijaid või soodustada liigtarbimist. Samuti ei tohiks need ettepanekud võimaldada konkureerivate toodete diskrimineerimist ja nendevahelise konkurentsi moonutamist. Komisjoni esialgses ettepanekus vabastati vein, õlu ja piiritusjoogid kohustusliku teabe märkimise nõudest viieks aastaks. Sellepärast teeb põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon ettepaneku, et õigluse mõttes tuleks sellest nõudest vabastada kõik alkohoolsed joogid (see tähendab joogid, milles on alkoholi rohkem kui 1,2%), välja arvatud alkoholi sisaldavad segujoogid (alcopops). Need joogid viivad noored tarbijad eksiteele, kuna kange alkoholi maitset varjab magus gaseeritud vesi. Seega ei tohiks neid välja jätta ning nende puhul tuleb esitada koostisainete nimekiri ja toitumisalane teave, et noored tarbijad oleksid jookide koostisest teadlikud.

– pakendamata toit

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon toetab komisjoni ettepanekut muuta pakendamata toidu puhul kohustuslikuks allergeenide märkimine. Praeguse olukorra säilitamiseks ja pakendamata toidu müüjate liiga suure koormuse vältimiseks teeb põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon ettepaneku muuta komisjoni ettepanekut muu kohustusliku teabe osas. Nende andmete märkimine ei peaks olema kohustuslik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik võtab vastu eeskirjad, millega nõutakse neist mõne või kõigi esitamist. Lisaks antakse klientidele müügikohas soovi korral teavet allergeenide kohta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Toitumise ja tervise vahelise seose ning isiklikele vajadustele sobiva toiduvaliku vastu valitseb avalik huvi. Komisjoni valges raamatus „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia” märgiti, et toitumisalase teabega märgistamine on üks võimalus tarbijate teavitamiseks toiduainete koostisest ja aitab neil teha teadlikku valikut. Liikmesriikide korraldatud koolitus- ja teavituskampaaniad on olulised vahendid, millega parandada tarbijate arusaamist toitumisalasest teabest. ELi tarbijapoliitika strateegias aastateks 2007–2013 on rõhutatud, et tarbijate teadlike valikute soodustamine on oluline nii tõhusa konkurentsi tekke kui ka tarbijate heaolu seisukohast. Teadmised toitumise põhimõtete kohta ja asjakohane toitumisalane teave toiduainetel aitaksid tarbijat teadlike valikute tegemisel oluliselt. Selleks peaksid liikmesriigid rahastama koolitusprogramme, mis võimaldavad Euroopa kodanikel omandada selles valdkonnas uusi teadmisi ja täiendada olemasolevaid. Seda on samuti võimalik teha veebipõhiste teabe- ja koolitusprogrammide abil. Nii on tarbijatel parimad võimalused teha kõnealustes küsimustes teadlikke valikuid.

Selgitus

Tuleks teha selgeks, et liikmesriigid vastutavad teavitus- ja koolitusprogrammide eest, et vältida ELi eelarvevahendite kasutamist selleks eesmärgiks.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Ühenduse eeskirju kohaldatakse ainult ettevõtetele, kelle tegevuse puhul on täheldatav teatav järjepidevus ja teatav organisatoorne tase. Selline tegevus nagu aeg-ajalt toidu tarnimine kolmandatele isikutele, selle pakkumine või müük eraisikute poolt nt heategevusüritustel või kohalikel laatadel või kogunemistel, aga ka toiduainete müük põllumajandusliku otseturustuse eri vorme kasutades, ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Et mitte üle koormata eelkõige toidutööstuse ja toiduainete jaemüügiga tegelevaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kuhu kuuluvad ka toitlustusettevõtted, tuleks pakendamata tooted märgistamise nõudest vabastada.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Toidualast teavet käsitlevad õigusnormid peaksid samuti võtma arvesse tarbijate teabevajadusi ning need ei tohi tõkestada innovatsiooni toidusektoris. Paindlikkust lisab toidukäitlemisettevõtjatele antav võimalus kasutada vabatahtlikku lisateavet.

Selgitus

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Uusi kohustuslikke toidualase teabe nõudeid tuleks aga kehtestada üksnes juhul, kui need on vajalikud, lähtudes subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõttest.

(19) Uusi kohustuslikke toidualase teabe nõudeid tuleks aga kehtestada üksnes juhul, kui need on vajalikud, lähtudes subsidiaarsuse, proportsionaalsuse, läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse põhimõttest.

Selgitus

ELi siseturu sujuva toimimisega seotud eesmärkide saavutamiseks on otsustava tähtsusega, et kõigist uutest nõuetest antaks sidusrühmadele teada ning sidusrühmad uuriksid neid üksikasjalikult, et tagada nõuete põhjendatus ning ei oleks takistatud kaupade vaba liikumine.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selgitus

Tuleks viidata sellele, et on juba olemas eksitava reklaami vastased normid. Toote reklaamimine omistades tootele raviomadusi on juba reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (määrus (EÜ) nr 1924/2006).

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selgitus

Uued tehnoloogiavahendid aitavad oluliselt kaasa sellele, et tarbijad saavad paremini aru nende toodete kohta käivast teabest, mida nad ostavad.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Et võtta arvesse toidualase teabe valdkonnas toimunud muutusi ja arengut, tuleks ette näha sätted, millega antakse komisjonile volitused muuta kohustusliku teabe loetelu kas andmete lisamise või eemaldamise teel ning selleks, et võimaldada teatavaid andmeid esitada alternatiivsete vahendite abil. Avalik konsulteerimine kõikide sidusrühmadega peaks hõlbustama toidualase teabega seotud nõuete õigeaegset ja sihipärast muutmist.

Selgitus

Kohustuslike märgistamise nõuete muutused mõjutavad märkimisväärselt toiduainetööstust. Seetõttu on tähtis, et õigusaktid sisaldaksid selget nõuet konsulteerida kõikide sidusrühmadega, kui arutatakse uusi märgistamise nõudeid, et tagada protsessi läbipaistvus ja kõigile osapooltele võimalus oma arvamust väljendada.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Samuti on oluline, et tarbijatele esitatakse teavet muude alkohoolsete jookide kohta. Ühenduse erieeskirjad on juba kehtestatud veinide märgistamise kohta. Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korraldamise kohta)¹nähakse ette põhjalik tehniliste standardite komplekt, mis hõlmab kõiki veinivalmistustavasid, nende tootmisviise, veinide esitlemise ja märgistamise vahendeid, tagades seega, et kõik ahela etapid on kaetud ning et tarbijad on kaitstud ja nõuetekohaselt informeeritud. Eelkõige kirjeldatakse selles õigusaktis täpselt ja põhjalikult aineid, mida tõenäoliselt tootmisprotsessi käigus kasutatakse ning nende ainete kasutamise tingimusi, mis on esitaud lubatud veinivalmistustavade ja -menetluste loetelus; igasugune loetelust väljapoole jääv tegevus on keelatud. Seega on selles etapis asjakohane veinid koostisosade loetelu esitamise kohustustest vabastada ja esitada veinide puhul toitumisalane teave. Et tagada ühtne lähenemine ja samasus veini puhul kohaldatavate tingimustega, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr … (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitsmise kohta ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 1576/89 kehtetuks tunnistamise kohta)²artikli 2 lõikes 1 osutatud õlle ja piiritusjookide puhul kohaldada samasugust erandit. Komisjon koostab siiski pärast viie aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest aruande ning võib vajaduse korral teha ettepaneku käesoleva määrusega seotud erinõuete kehtestamiseks.

(28) Ühenduse erieeskirjad on juba kehtestatud veinide märgistamise kohta. Nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2008 (mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999)¹ nähakse ette põhjalik tehniliste standardite komplekt, mis hõlmab kõiki veinivalmistustavasid, nende tootmisviise, veinide esitlemise ja märgistamise vahendeid, tagades seega, et kõik ahela etapid on kaetud ning et tarbijad on kaitstud ja nõuetekohaselt informeeritud. Eelkõige kirjeldatakse selles õigusaktis täpselt ja põhjalikult aineid, mida tõenäoliselt tootmisprotsessi käigus kasutatakse ning nende ainete kasutamise tingimusi, mis on esitatud lubatud veinivalmistustavade ja -menetluste loetelus; igasugune loetelust väljapoole jääv tegevus on keelatud. Seega on selles etapis asjakohane veinid koostisosade loetelu esitamise kohustustest vabastada ja esitada veinide puhul toitumisalane teave. Et tagada ühtne lähenemine ja samasus veini puhul kohaldatavate tingimustega, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89)² artikli 2 lõikes 1 osutatud õlle, liköörveinide, vahuveinide, aromatiseeritud veinide ja teiste samalaadsete mitte viinamarjadest valmistatud toodete, puuviljaõlle ja piiritusjookide puhul kohaldada samasugust erandit. Komisjon koostab siiski pärast viie aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest aruande ning võib vajaduse korral teha ettepaneku käesoleva määrusega seotud erinõuete kehtestamiseks.

^{____________________}

¹EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

^{____________________}

¹ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

²ELT L …, …, lk …

²ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

Selgitus

Aromatiseeritud veine, mille peamiseks koostisosaks on vein ja millele lisatakse vähesel hulgal looduslikke lisandeid, koheldakse ebavõrdselt võrreldes õlle ja piiritusjookidega, millele on lubatud lisada tehislikke lisaaineid, ja selline olukord võib avaldada teatavatele toodetele kaubanduslikus mõttes äärmiselt kahjulikku mõju.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Märge toidu lähtekoha kohta tuleks esitada alati, kui selle puudumine võiks tarbijat eksitada toote tegeliku päritoluriigi või lähtekoha suhtes. Lisaks tuleb suurema läbipaistvuse ja parema jälgitavuse tagamiseks esitada lähtekoht töötlemata toiduainete, ühe koostisosaga toiduainete ning liittoiduainete lihal ja piimatoodetel põhinevate esmaste koostisosade puhul. Igal juhul peaks märge toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta olema esitatud nii, et tarbijat ei peteta ning see teave tuleks esitada selliste selgelt määratletud kriteeriumide alusel, mis tagavad tööstusele võrdsed võimalused ja parandavad tarbijate arusaamist toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta esitatud teabest.

Selgitus

Pakendile peaks olema märgitud toiduaine lihal ja piimatoodetel põhineva esmase koostisosa lähtekoht, et tarbijal oleks võimalik teha teadlik valik. Raportöör on liittoiduainete osas teadlik selle tagajärgedest tööstustele, eriti vajadusest tarnetele vastavalt pidevalt pakendit muuta. Raportöör arvab, et see jõupingutus on siiski hädavajalik tarbijate heaolu ja tootjate võrdsema kohtlemise kindlustamiseks.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Tarbijad peaksid olema teadlikud alkohoolsete jookide tarbimise võimalikust kaasmõjust oma igapäevasele toitumisele. Sellepärast peaksid komisjon ja asjaomased sidusrühmad erandi kehtimisaja jooksul viima läbi uuringu, et teha kindlaks, millisest teabest oleks tarbijal kõige rohkem kasu ja millisel kujul oleks sellist teavet kõige tõhusam esitada.

Selgitus

Alkohoolsete jookide väljajätmine käesolevast ettepanekust on põhjendatud nende alkoholisisalduse tõttu. Tuleb olla ettevaatlik, et tarbijate teadlikkuse tõstmiseks ette nähtud meetmed ei eksitaks tarbijaid ega soodustaks väärtarbimist. Komisjon ja sidusrühmad peaksid seega otsima sobivaid vahendeid, mille abil saaks tarbijatele anda kasulikku teavet tõhusal viisil.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37) Esitatav teave peaks olema lihtne ja hõlpsasti mõistetav, et see oleks keskmisele tarbijale meelepärane, täidaks oma kasutuselevõtu eesmärki ja arvestaks olemasolevate toitumisalaste teadmiste taset. Teabe asukohta käsitlevate uuringute andmed on ebaselged. Sellepärast peaks kogu kõnealune teave olema esitatud koos märgistuse samal nähtaval osal, et tarbijad toitu ostes peamist toitumisalast teavet hõlpsasti näeksid.

Selgitus

Keskmisele tarbijale oleks märgistus lihtsamalt ja kergemini mõistetav, kui kogu oluline teave asuks samal nähtaval osal. See tähendab, et tagaküljel asuv märgistus peab sisaldama eranditult kogu teavet, mida tarbijad vajavad teadlike otsuste tegemiseks.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selgitus

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49) Et võimaldada huvitatud isikutel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel esitada oma toodetel toitumisalast teavet, tuleks toitumisalast teavet kohustuslikuks muutvaid meetmeid kohaldada järk-järgult ja asjakohaste üleminekuperioodide jooksul ning mikroettevõtetele tuleks ette näha sobiva pikkusega üleminekuperiood. Samuti tuleks näha ette ELi rahaline abi põllumajandussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks, et aidata neil kasutada teaduslikult põhjendatud teadmisi oma toodete toiteväärtuse kindlaksmääramiseks. Selle valdkonna ettevõtjatele peaks samuti pakkuma koolitusi, et nad saaksid oma sellealaseid teadmisi täiendada.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Kolmandatest riikidest pärit toitu võib turustada liidus ainult juhul, kui see vastab käesoleva määruse nõuetele.

Selgitus

Tarbijate huvides peavad kolmandatest riikidest pärit toiduained vastama märgistamisnõuetele.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) „lähtekoht” – mis tahes koht, mis on märgitud kohaks, kust toodet tuuakse, ning see ei ole nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 23–26 määratletud päritoluriik;

g) „lähtekoht” – vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 23 lõikele 2 koht, riik või piirkond, kust tooted või põllumajanduslikud koostisosad on tervikuna saadud;

Selgitus

Siinkohal tuleks määratleda selgelt lähtekoha mõiste. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 23 lõikes 2 esitatud definitsioon sobib raportöörile suurepäraselt, kuigi seal kasutatud mõiste „obtenu” (e.k „saadud”) on prantsuse keeles kohmakas. Ühest lähtekohast saadud toodete all mõistetakse eelkõige seal koristatud taimekasvatussaadusi ning seal sündinud ja kasvatatud elusloomi. Raportöör ei nõustu sellega, et töötlemise kohta võiks pidada lähtekohaks.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g a) „päritoluriik” – vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklitele 23–26 toote või põllumajandusliku koostisosa päritolukoht;

Selgitus

Asjakohane on lisada päritoluriigi mõiste, eristades seda lähtekoha mõistest.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt p

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

p) „oluline/olulised koostisosa(d)” – toidu koostisosa, mis moodustab enam kui 50 % sellest toidust;

välja jäetud

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selgitus

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Uued märgistusnõuded võetakse kasutusele ühtsete tähtaegade alusel, mille määrab kindlaks komisjon pärast konsulteerimist sidusrühmade esindajatega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 290 osutatud menetlusele.

Selgitus

Uute märgistusnõuete killustatud ülevõtmine avaldab üleminekuperioodidele vaatamata olulist mõju uute märgistuste kujundamise kuludele ning tootevarude, toidupakendite ja märgistuste haldamisele. Seetõttu tuleks uued toidualast teavet käsitlevad õigusaktid vastavalt komisjoni esialgsele ettepanekule rakendada ühtse ajakava kohaselt.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) teave toidu määratluse ja koostise, omaduste või muude iseloomulike tunnuste kohta;

a) teave toidu määratluse ja koostise, koguste, omaduste või muude iseloomulike tunnuste kohta;

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) mõju tervisele, sh toidu kahjuliku ja ohtliku tarbimisega seotud ohud ja tagajärjed;

välja jäetud

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Otsuse tegemisel, kas kohustuslik toidualane teave on vajalik, võetakse arvesse sidusrühmade võimalikku kulu ja kasu, mis on seotud konkreetse teabe esitamisega, mida nad väärtuslikuks peavad, või peetakse silmas üldtunnustatud kasu, mis võimaldab tarbijatel teha teadlikke valikuid.

Selgitus

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad ELi toimimise lepingu artiklis 114 sätestatud menetluse kohaselt koostada selliste väidete ja mõistete mitteammendava loetelu, mille kasutamine on lõikest 1 tulenevalt igal juhul keelatud või piiratud.

Selgitus

Muudatusettepanekuga püütakse säilitada ELi toidualase õigustiku olemasolev säte (direktiiv 2000/13/EÜ), mis nõuab liikmesriikidelt ühist tegutsemist juhul, kui märgistustel esitatavate väidete ja mõistete kasutamist on vaja piirata. Sellise sätte puudumisel võib juhtuda, et üksikud riigid kehtestavad oma õigusnormid ning seetõttu võivad erinevused liikmesriikide mõistetes tekitada siseturul kaubandustõkkeid.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kohaldades ühenduse õigusaktides ettenähtud erandeid loodusliku mineraalvee ja eritoiduks ettenähtud toiduainete suhtes, ei tohi omistada toidualase teabega ühelegi toidule inimeste haigusi vältida aitavaid või ravivaid omadusi või tervendavat toimet ega viidata niisugustele omadustele.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Toidukäitlejad tagavad oma kontrolli all olevas ettevõttes, et teave pakendamata toidu kohta oleks kättesaadav ettevõtjale, kes toitu käitleb, selleks, et nõudmise korral oleks ettevõtjal võimalik lõpptarbijale anda artikli 9 lõike 1 punktides a–c ja f kirjeldatud kohustuslikku toidualast teavet.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) toidu netokogus;

e) toidu netokogus pakendamise hetkel;

Selgitus

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) tootja, pakendaja või ühenduses registrisse kantud müüja nimi või ärinimi ja aadress;

h) liidus registrisse kantud tootja, pakendaja või kolmandatest riikidest pärinevate toodete puhul importija nimi, ärinimi või registreeritud kaubamärk ja aadress;

Selgitus

Kooskõlas ühenduse toodete ja imporditud toodete võrdse kohtlemise põhimõttega on kolmandatest riikidest imporditud toodete puhul asjakohane märkida tootele importija nimi.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) päritoluriik ja lähtekoht, kui nende märkimise puudumine võib tarbijat toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekoha määramisel oluliselt eksitada, eriti kui toidule lisatud teave või märgistus tervikuna viitaks muidu sellele, et toit on pärit teisest riigist või kohast; sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 35 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju kooskõlas artikli 35 lõike 5 sätetega;

i) lähtekoht;

– kui selle märkimise puudumine võib tarbijat toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekoha määramisel oluliselt eksitada, eriti kui toidule lisatud teave või märgistus tervikuna viitaks muidu sellele, et toit on pärit teisest riigist või kohast;

– töötlemata ja ühe koostisosaga toiduainete puhul;

liittoiduainete lihal ja piimatoodetel põhinevate koostisosade puhul;

Liha, v.a veise- ja vasikaliha puhul võib esitada lähtekohaks ühe koha ainult juhul, kui loomad on sündinud, kasvanud ja tapetud ühes ja samas kohas. Kõikidel muudel juhtudel esitatakse eraldi teave sündimise, kasvatamise ja tapmise koha kohta.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

j) kasutamisjuhend, kui selleta ei ole võimalik toitu nõuetekohaselt kasutada;

j) kasutamisjuhend, kui toote kasutamine müüdaval kujul võib olla ohtlik;

Selgitus

Esialgse sõnastuse korral oleks tulnud näiteks soola või jahu pakendile märkida toote kasutamisvõimalused. Peamiseks eesmärgiks on tagada ohutus.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Komisjon võib lõikes 1 osutatud kohustuslike andmete loetelu muuta. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

välja jäetud

Selgitus

Arvestades selle sätte olulisust, ei ole otstarbekas anda komisjonile ainuõigust kohustuslike andmete loetelu muutmiseks.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, et kehtestada korduvkasutamiseks mõeldud klaaspudelites piima ja piimatoodete suhtes erandeid artikli 9 lõikest 1 ja artikli 10 lõikest 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamatult nende meetmete teksti.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11 a

Erandid mikroettevõtetele ja põllumajandustootjatele

Mikroettevõtete ja põllumajandustootjate käsitööna valmistatud tooted vabastatakse artikli 9 lõike 1 punktis l sätestatud nõudest. Neid võib vabastada ka artikli 9 lõike 1 punktides b–d ja g–k sätestatud teabenõuetest, kui tooteid müüakse nende valmistamiskohas ja müüjad oskavad vajalikku teavet anda.

Selgitus

Tuleks vältida tarbetut koormust mikroettevõtetele ja põllumajandustootjatele.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 − esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Metroloogia hõlmab meetodeid ja tehnikaid, mis võimaldavad parametriseerida tegelikkust kajastavat mudelit.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon võib ette näha teatud kohustuslike andmete esitamise muul viisil kui selle esitamisena pakendil või märgistusel, tingimusel et käesoleva määruse II peatükis sätestatud üldpõhimõtted ja nõuded on täidetud. Kõnealused meetmed käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3. Pakendi võimalikult ulatusliku vähendamise huvides soovitab komisjon kohustuslike andmete esitamist muul viisil kui pakendil, kasutades näiteks uusi info- ja sidetehnoloogiaid nagu internet, tingimusel et käesoleva määruse II peatükis sätestatud üldpõhimõtted ja nõuded on täidetud. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu ELi toimimise lepingu artiklis 290 osutatud menetluse kohaselt.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Pakendamata toidu puhul kohaldatakse artikli 41 sätteid.

4. Pakendamata või müügikohas pakendatud toidu puhul kohaldatakse artikli 41 sätteid. Sellest olenemata tehakse artikli 9 lõike 1 punktis c nimetatud andmed tarbijatele soovi korral teatavaks müügikohas.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks ühenduse teatavate õigusnormide kohaldamist konkreetse toidu puhul artikli 9 lõike 1 punktides a–k loetletud nõuete osas, trükitakse artikli 9 lõikes 1 loetletud kohustuslikud andmed, kui need on esitatud pakendil või sellele lisatud märgistusel, pakendile või märgistusele viisil, mis tagab nende loetavuse ja vastab järgmistele mõõtudele:

– vähemalt 1 mm pakendi või ümbrise puhul, mille suurima külje või märgistuse pindala on 25–100 cm²;

– vähemalt 1,2 mm pakendi või ümbrise puhul, mille suurima külje või märgistuse pindala on suurem kui 100 cm².

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Märgistuse põhivärv peab eristuma toote põhivärvist, et tekiks kontrast, mis tagab teabe loetavuse ja arusaadavuse.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon võib vastu võtta kohustuslike andmete esitamise üksikasjalikud eeskirjad ja eeskirjad lõikes 2 osutatud nõuete laiendamise kohta täiendavate kohustuslike andmetega artiklites 10 ja 38 osutatud teatud kategooriasse või liiki kuuluva toidu puhul. Kõnealused meetmed käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks määruse täiendamise teel võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

välja jäetud

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõikes 1 osutatud minimaalset tähemärgi suurust ei kohaldata juhtudel, kui toidu pakendi või ümbrise suurus on väiksem kui 10 cm2.

välja jäetud

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Lühendeid, sh esitähti, ei tohi kasutada, kui need võivad tarbijat eksitada.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kohustuslik toidualane teave märgitakse tähelepanu äratavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja vajaduse korral püsikindlalt. Seda ei tohi mingil viisil peita, varjata või katkestada muu teksti- või kujundlike elementidega, mis tahes muu vahepeale lisatud materjaliga või toidupakendi endaga, näiteks pealekleebitava osaga.

Selgitus

Täiendus on vajalik. Seisukohad selle kohta, milline teave hajutab tähelepanu, annaksid alust erinevateks tõlgendusteks ning ohustaksid seega toiduainetega kauplejate õiguskindlust.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. Eritoiduks ettenähtud toiduainete puhul nõukogu 3. mai 1989. aasta direktiivi 89/398/EMÜ (eritoiduks ettenähtud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) tähenduses, mille kohta on liidu õigusaktides sätestatud märgistuse kohustus lisaks artikli 9 lõikes 1 osutatud andmetele, peab märgistuse tähesuurus vastama loetavuse nõuetele tarbija jaoks ja märgistus sisaldama lisateavet asjaomaste toodete eriotstarbe kohta.

¹ EÜT L 186, 30.6.1989, lk 27.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 b. Kohustuslike andmete esitamise tõttu ei tohi suureneda pakendimaterjali või ümbrise mõõtmed ja/või kogus ega koormus keskkonnale mingil muul viisil.

Selgitus

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 c. Kohustusliku toidualase teabe esitamiseks kasutatav märgistus ei tohi olla valmistatud materjalist, mis võib oluliselt takistada või tõkestada pakendimaterjali või toidupakendi korduvkasutamist või ringlussevõttu.

Selgitus

Euroopa Liidu jäätmehoolduseeskirjade kohaselt tuleb teha pingutusi tagamaks, et pakendimaterjale kasutataks korduvalt või lastaks ringlusse võimalikult suurel määral. Märgistuse valmistamise materjalist, mis erineb pakendimaterjalist, võib nõuetekohast jäätmehooldust oluliselt takistada.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriik, kus toodet turustatakse, võib oma territooriumil ette näha andmete esitamise ühes või mitmes keeles ühenduse ametlike keelte hulgast.

2. Liikmesriik, kus toodet turustatakse, võib oma territooriumil ette näha andmete esitamise ühes või mitmes keeles ühenduse ametlike keelte hulgast või selles liikmesriigis kasutatavate muude keelte hulgast.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selgitus

Märge toidu energiasisalduse kohta on oluline teave ning see võib olla määrava tähtsusega teadliku ostuvaliku tegemisel. Tootjal peaks olema võimalus lisada vabatahtlikult täiendavat teavet.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Järgmised koostisosad võib loetleda pärast lõikes 1 osutatud loetelu mis tahes järjekorras: maitseained, maitsetaimed ja vürtsid (välja arvatud sool), looduslikud ja kunstlikud lõhna- ja maitseained, lõhna- ja maitsetugevdajad, toidulisandid, vitamiinid ja toitained ning mineraalained ja nende soolad.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) nõukogu määruses (EÜ) nr 1493/1999 määratletud veinid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määruse (EÜ) nr […] (milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitamist, märgistamist ja geograafiliste tähiste kaitset ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89) artikli 2 lõikes 1 määratletud õlu ja piiritusjoogid. Komisjon koostab [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] aruande, milles käsitletakse artikli 19 kohaldamist kõnealuste toodete suhtes ja võib lisada aruandele ettepaneku konkreetsete meetmete võtmiseks, millega määratletakse eeskirjad koostisosade märgistamise kohta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt;

e) joogid, mille alkoholisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, välja arvatud alkohoolsed segujoogid, mida tuntakse „alcopops” nime all. Eelkõige määruses (EÜ) nr 479/2008 ja nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 1601/91 (millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad)¹ artikli 2 lõikes 1 määratletud veinid ja veinitooted ning määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 2 lõikes 1 määratletud samalaadsed tooted, mis on valmistatud muudest viljadest kui viinamarjad, siider, pirnisiider, õlu ja piiritusjoogid. Komisjon koostab hiljemalt [...]* aruande, milles käsitletakse artikli 19 kohaldamist kõnealuste toodete suhtes ja võib lisada aruandele ettepaneku konkreetsete meetmete võtmiseks, millega määratletakse eeskirjad koostisosade märgistamise kohta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vajaduse korral vastu järgmiste menetluste kohaselt:

i) nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2008 osutatud toodete puhul selle määruse artikli 113 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt;

ii) määruse (EMÜ) nr 1601/91 artikli 2 lõikes 1 osutatud toodete puhul selle määruse artiklis 14 sätestatud menetluse kohaselt;

iii) määruses (EÜ) nr 110/2008 osutatud toodete puhul selle määruse artikli 25 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt;

iv) muude toodete puhul ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud menetluse kohaselt.

Ilma et see piiraks punktides i, ii ja iii osutatud toodete eriomadusi, mis on määratletud ülalnimetatud menetlustes, tuleb meetmeid rakendada järjepidevalt ja samaaegselt kõigi loetletud toodete puhul;

___________*ELT: viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

¹EÜT L 149, 16.6.1991, lk 1.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Vajaduse korral võib üksikasjalikud eeskirjad lõikes 1 osutatud viite esitamise kohta võtta vastu järgmiste menetluste kohaselt:

i) määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 1 lõikes 2 osutatud toodete puhul selle määruse artikli 113 lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt;

ii) määruse (EMÜ) nr 1601/91 artikli 2 lõikes 1 osutatud toodete puhul selle määruse artiklis 13 sätestatud menetluse kohaselt;

iii) määruses (EÜ) nr 110/2008 osutatud toodete puhul selle määruse artikli 25 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt;

iv) muude alkohoolsete jookide puhul ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud menetluse kohaselt.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) asjaomane koostisosa või koostisosade kategooria tuuakse märgistusel esile sõnas, pildis või graafiliselt, või

b) asjaomane koostisosa või koostisosade kategooria tuuakse märgistusel esile sõnas, pildis või graafiliselt, pidades seejuures silmas metroloogia põhimõtet ja vältides eksitavate toitumisalaste väidete esitamist; või

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Toidu kasutamisjuhend peab võimaldama toiduainet asjakohaselt kasutada.

1. Toidu säilitamis- ja kasutamisjuhend peavad olema märgitud nii, et toiduainet oleks võimalik asjakohaselt kasutada.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 27a

Teave eri loomaliikide kasvamistingimuste kohta

ELi toimimise lepingu artiklis 290 osutatud menetluse kohaselt esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2010 konkreetsed kriteeriumid teabe esitamiseks eri loomaliikide kasvamistingimuste kohta, kellelt on saadud liha, lihatooted ja piim, tuginedes munade märgistamisele vastavalt komisjoni 23. mai 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 557/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1028/2006 (munade turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad¹. Piima ja liha sisaldava toidu märgistamine toimub sellel alusel.

^{____________________}

¹ELT L 132, 24.5.2007, lk 5.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – esimene lõik – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) rasva, küllastunud rasvhapete sisaldus, süsivesikute sisaldus viitega suhkrusisaldusele ja soola sisaldus.

b) valkude, rasva, küllastunud rasvhapete, tööstuslike transrasvhapete ja süsivesikute sisaldus viitega looduslike ja lisatud suhkrute sisaldusele ning kiudainete ja soola sisaldus.

Selgitus

Transrasvhapete ja suhkru sisaldus peab kuuluma kohustusliku toitumisalase teabe hulka, et tarbijatel oleks võimalik teada saada toidu kõikide toitainete sisaldust. Transrasvhapped suurendavad halva kolesterooli (LDL) ja vähendavad hea kolesterooli (HDL) hulka organismis. Samuti tuleb kindlaks määrata looduslike ja lisatud suhkrute vahekord, et tarbijat täpsemalt teavitada. Lisatud suhkur annab küll sama palju kaloreid kui looduslik suhkur, kuid rohkem rasva, kui seda organismis ei põletata.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat lõiget ei kohaldata nende jookide suhtes, mille alkoholisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, välja arvatud alkohoolsed segujoogid, mida tuntakse „alcopops” nime all. Käesolevat lõiget ei kohaldata määruses (EÜ) nr 479/2008 ja määruse (EMÜ) nr 1601/91 artikli 2 lõikes 1 määratletud veini ja veinitoodete suhtes ning määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 2 lõikes 1 määratletud samalaadsete mitte viinamarjadest valmistatud toodete, siidri, pirnisiidri, õlle ja piiritusjookide suhtes. Komisjon koostab hiljemalt [...]* aruande, milles käsitletakse artikli 19 kohaldamist kõnealuste toodete suhtes ja võib lisada aruandele ettepaneku konkreetsete meetmete võtmiseks, millega määratletakse eeskirjad kõnealuseid tooteid käsitleva kohustusliku toitumisalase teabe esitamise kohta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vajaduse korral vastu järgmiste menetluste kohaselt:

i) määruses (EÜ) nr 479/2008 osutatud toodete puhul selle määruse artikli 113 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt;

ii) määruse (EMÜ) nr 1601/91 artikli 2 lõikes 1 osutatud toodete puhul selle määruse artiklis 14 sätestatud menetluse kohaselt;

iii) määruses (EÜ) nr 110/2008 osutatud toodete puhul selle määruse artikli 25 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt;

iv) muude toodete puhul ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud menetluse kohaselt.

___________*ELT: viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) monoküllastumata rasvhapped;

b) monoküllastumata rasvhapped (sealhulgas omega-9 rasvhape);

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) polüküllastumata rasvhapped;

c) polüküllastumata rasvhapped (sealhulgas omega-3 rasvhape ja/või alfa-linoleenhape (ALA) ning dohosaheksanoehape (DHA) / eikosapentaanhape (EPA), omega-6 rasvhape);

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c a) kolesterool;

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) kiudained;

välja jäetud

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) valgud;

välja jäetud

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h a) teised XIII lisa A osas loetletud ained.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Võib lisada ka ülaltoodud kategooriate koostisosad.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud energia ja toitainete kogust väljendatakse 100 grammi või 100 ml kohta või vastavalt artikli 32 lõigetele 2 ja 3 portsjoni kohta.

2. Lõikes 1 osutatud energia ja toitainete kogust väljendatakse 100grammi või 100 ml kohta ja vastavalt artikli 32 lõigetele portsjoni või ühiku kohta.

Selgitus

Selleks et tarbija saaks tulemuslikult võrrelda tooteid, mida ta tahab osta, peavad energiasisaldus ja toitainete sisaldus olema tingimata 100 grammi või 100 ml kohta, välja arvatud artiklis 32 toodud erandi puhul.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kohustuslikku toitumisalast teavet väljendatakse XI lisa B osas sätestatud võrdluskoguse protsendina 100 grammi või 100 milliliitri või portsjoni kohta. Vajadusel väljendatakse vitamiinide ja mineraalide sisaldus samuti võrdluskoguse protsendina, nagu on sätestatud XI lisa A osa punktis 1.

3. Vabatahtlikku täiendavat toitumisalast teavet väljendatakse tabeli kujul XI lisa B osas esitatud võrdluskoguse protsendina 100 grammi või 100 milliliitri kohta ja lähtuvalt artikli 31 lõikest 2 portsjoni kohta. Vajadusel väljendatakse vitamiinide ja mineraalide sisaldus igal juhul võrdluskoguse protsendina, nagu on sätestatud XI lisa A osa punktis 1.

Selgitus

Mõistlik on seada nõuded võimaliku vabatahtliku lisateabe esitamise kohta, et jõuda selles asjas teatava ühtlustamiseni ja hoida ära tarbija eksitamise ohtu, mis muidu võiks tekkida.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Toitumisalase teabe võib esitada üksnes portsjoni kohta juhul, kui toit on pakendatud üksikportsjonina.

2. Toitumisalase teabe võib esitada üksnes portsjoni või ühiku kohta juhul, kui lõikes 1 osutatud toiduaine netokaal on alla 100 grammi.

Selgitus

Kui toiduainet tarbitakse harva 100 grammi kaupa (näiteks närimiskummi või kompvekke), siis pole mõttekas näidata toitumisalast teavet 100 grammi kohta. Kui toiduaine on võrdsetes eelnevalt pakendatud portsjonites või eraldi ühikutena, on lubatud näidata teavet üksnes portsjoni või ühiku kohta.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud täiendavad väljendamisviisid määratakse kindlaks artiklis 44 osutatud riiklikus märgistussüsteemis.

2. Komisjon kehtestab täiendavate väljendamisviiside kasutamise ELi toimimise lepingu artiklis 290 osutatud menetluse kohaselt. Kriteeriumid põhinevad teaduslikult põhjendatud teadmistel toitumise ja toitainete kohta ning selle kohta, kuidas need mõjuvad tervisele. Komisjon taotleb kriteeriumide kehtestamiseks Euroopa Toiduohutusametilt asjakohase teadusliku arvamuse väljastamist kaheteist kuu jooksul.

Selgitus

Toidualase teabe täiendavad väljendamisviisid peaksid olema lubatud, kuid selliste väljendamisviiside kasutustingimused tuleks kehtestada ühenduse tasandil.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 31 lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud andmed toitumisalase teabe kohta peavad olema korraga näha ühes kohas ja tabeli kujul. Kohustuslikud andmed esitatakse järgmises järjekorras: energia, valgud, rasvad, küllastunud rasvhapped, tööstuslikud transrasvhapped, süsivesikud viitega looduslike ja lisatud suhkrute sisaldusele, kiudained ja sool. Vabatahtlik täiendav teave tuleb esitada XIII lisas ette nähtud järjestuses.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Lisaks artikli 34 lõike 1 kohaselt esitatud andmetele peab artikli 29 lõike 1 punktis a ja XI lisa B osas osutatud kohustusliku teabe energiasisalduse kohta esitama kilokalorites 100 grammi/milliliitri kohta ja vajadusel portsjoni kohta vastavalt artikli 31 lõikele 2 ning see tuleb avaldada pakendi esiküljel paremal all nurgas.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Kui IV lisas loetletud toitude toitumisalane teave on kohustuslik toitumis- või tervisealase väite tõttu, ei nõuta toitumisalase teabe esitamist märgistuse kõige nähtavamal osal.

Selgitus

In Anhang IV aufgeführte Lebensmittel sind von der vorgeschriebenen Nährwertdeklaration ausgenommen, da sie nicht signifikante Mengen von Nährstoffen enthalten. Nach Artikel 7 der Verordnung (EG) Nr. 1924/2006 und Artikel 17 Absatz 3 des gegenwärtigen Entwurfes sind jedoch alle – auch die in Anhang IV aufgeführten – Lebensmittel zu einer Nährwertdeklaration verpflichtet, wenn sie eine nährwert- oder gesundheitsbezogene Angabe machen. Wenn Lebensmittel, die in Anhang IV aufgeführt werden, eine nährwert- oder gesundheitsbezogene Angabe machen, sollten sie deshalb von der Verpflichtung, dass sich die Nährwertdeklaration im Hauptblickfeld befinden muss, ausgenommen werden.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b. Lõiget 1 ei kohaldata direktiivis 89/398/EMÜ ja selle direktiivi artikli 4 lõikes 1 osutatud eridirektiivides määratletud toiduainete suhtes.

Selgitus

PARNUTS foods such as infant formulae, follow-on formulae, complementary foods for infants and young children and dietary foods for special medical purposes falling under Council Directive 2009/39/EC are specifically formulated to meet the particular nutritional needs of their target population. The requirement to include a nutrition declaration on the basis of Article 9.1(l) of the proposed regulation is not in line with the use of these products. Furthermore, limited nutrition information in the principal field of vision on PARNUTS foods may present the products in a misleading way, prompting vulnerable consumer groups to choose other products believed to be nutritionally superior.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Toitumisalast teavet võib esitada graafiliselt või sümbolitega artiklis 44 osutatud riikliku märgistussüsteemi alusel tingimusel, et järgmised põhinõuded on täidetud:

5. Toitumisalast teavet võib esitada graafiliselt või sümbolitega tingimusel, et järgmised põhinõuded on täidetud:

Selgitus

Toitumistähised tuleks ühtlustada Euroopa tasandil, et edendada toodete vaba liikumist.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui käesoleva määrusega hõlmatud toidualast teavet esitatakse vabatahtlikult, peab see teave vastama käesolevas määruses sätestatud asjakohastele erinõuetele.

1. Kui käesoleva määrusega hõlmatud toidualast teavet esitatakse vabatahtlikult, peab see teave olema selgelt loetav.

Selgitus

Kui vabatahtlikult toiduainete kohta antava teabe esitamist nõutakse samal viisil kui toodete puhul, mille kohta kehtivad kohustuslikud nõuded, on tõenäoline, et tootjad loobuvad teabe vabatahtlikust esitamisest. Olemasoleva ettepaneku jõustumisel hakkavad tarbijad saama vähem teavet kui praegu.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on endiselt lubatud esitada täiendavat vabatahtlikku toitumisalast teavet teatavale sihtrühmale, nt lastele, kui need konkreetsed kontrollväärtused on teaduslikult tõendatud, ei eksita tarbijat ning vastavad käesolevas määruses kehtestatud üldistele tingimustele.

Selgitus

XI lisa B osas esitatud kontrollväärtuste aluseks on võetud keskmine täiskasvanu. Tööstuses juba kasutusele võetud ja teaduslikult testitud ning kindlale sihtrühmale (nt lastele) suunatud toodete erinevad kontrollväärtused peaksid olema täiendava teabena jätkuvalt lubatud.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ilma et see piiraks märgistamist vastavalt konkreetsetes ühenduse õigusaktides, eelkõige nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta¹, nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta², nõukogu 25. mai 2009. aasta määruses (EÜ) nr 491/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)³, määruses (EÜ) nr 110/2008 ja määruses (EMÜ) nr 1601/91 sätestatud nõuetele, kohaldatakse lõikeid 3 ja 4 juhul, kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud vabatahtlikult, et teavitada tarbijat sellest, et toit on pärit või seda tuuakse Euroopa Ühendusest või nimetatud riigist või kohast.

^{____________________}

1 ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.

2 ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

3 ELT L 154, 17.6.2009, lk 1.

Selgitus

Probleemide vältimiseks määruse kohaldamisel on hädatarvilik mainida ühenduse kehtivaid õigusakte, eriti neid, mis puudutavad põllumajandustoodete päritolunimetusi.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Toiduainete „talust taldrikule” kulgemise täieliku jälgitavuse tagamiseks peab märgistussüsteem kindlustama toodete jälgitavuse alates päritoluriigist ja esmasest tootjast. Seda reeglit ei kohaldata toodetele, mille puhul esmast tootjat ei ole võimalik kindlaks teha, nt piim.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liha, v.a veise- ja lähtekohtliha puhul võib esitada päritoluriigiks või lähtekohaks ühe koha ainult juhul kui loomad on sündinud, kasvanud ja tapetud ühes ja samas riigis või kohas. Muudel juhtudel esitatakse eraldi teave sündimise, kasvamise ja tapmise koha kohta.

välja jäetud

Selgitus

Komisjoni ettepaneku artikkel 35 tekitaks ettevõtjatele tarbetuid probleeme.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Lõike 3 kohaldamist käsitlevad rakenduseeskirjad võib koostada komisjon. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

välja jäetud

Selgitus

Il est important pour le consommateur de connaître la provenance d'un produit. Dans certains cas toutefois, il n'est pas toujours possible de déterminer un pays d'origine car les constituants du produit peuvent être issus de pays différents et changer tous les jours. Les règles en vigueur quant à l'étiquetage relatif à l'origine prévoient l'indication de la provenance sur une base volontaire, à moins que l'exclusion de telles dispositions n'induise gravement en erreur le consommateur quant à l'origine véritable de l'aliment. Il convient de maintenir ces règles et de ne pas les remplacer par un nouvel énoncé.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Viski puhul on päritolumaa alati ära märgitud ja seda kõige nähtavamal kohal. Kui viski on toodetud mitmes riigis, märgitakse ära iga riik eraldi.

Selgitus

Tava kohaselt on ELis müüdav viski päritolumaa märgisega, sest tarbijate jaoks on see teave väga tähtis. Mõne päritolumaa märgiseta viski puhul kasutatakse muid tähistusi, soovides jätta muljet, et viski pärineb mõnest peamisest viskit tootvast riigist, kuigi see ei vasta tõele. Seetõttu peaks kõikidel ELis müüdavatel viskidel olema päritolumaa märgis, et vältida tarbijate eksitamist.

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Vabatahtlikult esitatavate andmete kasutamise tingimusi ja kriteeriumeid käsitlevad rakenduseeskirjad võib koostada komisjon. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid nende täiendamise kaudu, võetakse vastu ELi toimimise lepingu artiklis 290 osutatud menetluse kohaselt, konsulteerides huvitatud pooltega.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

VI peatükk

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev peatükk ja selle sätted on välja jäetud.

Selgitus

Siseriiklikud sätted on vastuolus ühtlustamise ja siseturul kaupade vaba liikumise põhimõttega.

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

VII peatükk

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev peatükk ja selle sätted on välja jäetud.

Selgitus

Siseriiklikud sätted on vastuolus ühtlustamise ja siseturul kaupade vaba liikumise põhimõttega.

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 51 a (uus)

Direktiiv 2001/110/EÜ

Artikkel 2 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 51 a Direktiivi 2001/110/EÜ muudatusettepanekud 1. Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/110/EÜ (mee kohta)¹ artikli 2 lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:
	„a. Märgistusel peab olema viide mee päritoluriigile või -riikidele. Kui mesi on pärit mitmest liikmesriigist või kolmandatest riikidest, peab märgistusel olema üks järgmistest viidetest:
	– „EÜ riikidest pärit mee segu”
	– „Kolmandatest riikidest pärit mee segu”
	Juhul kui EÜ riikidest pärit mee kogus on suurem kui kolmandatest riikidest pärit mee kogus:
	– „EÜ riikidest ja kolmandatest riikidest pärit mee segu”
	Juhul kui kolmandatest riikidest pärit mee kogus on suurem kui EÜ riikidest pärit mee kogus:
	– „Kolmandatest riikidest ja EÜ riikidest pärit mee segu””
	2. Direktiivi 2001/110/EÜ artikli 2 lõikele 4 lisatakse järgmine punkt:
	„a a) Kui mesi sisaldab kolmandast riigist pärit mett, tuleb märkida liikmesriigist ja kolmandast riigist pärit mee kogus protsentides.”
	_______ ¹EÜT L 10, 2.1.2002, lk 47.”.

Selgitus

Praegused eeskirjad ei taga tarbijate nõuetekohast teavitamist ning võivad neid lausa eksitada. Mesi võib sisaldada minimaalselt liikmesriikidest pärit mett (nt 5%), kuid märgisel peab olema viide „ELi ja kolmandatest riikidest pärit mee segu”.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikleid 29–34 kohaldatakse [kuu esimesest päevast kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], v.a. nende toidukäitlemisettevõtete poolt märgistatud toidu puhul, kellel on jõustumise kuupäeval vähem kui 50 töötajat ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot ning kelle puhul neid artikleid kohaldatakse [kuu esimesest päevast viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

Enne [jõustumiskuupäev] turule viidud või märgistatud toitu, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võib müüa kuni selle minimaalse säilimisaja kuupäevani või tarvitamise lõpptähtajani.

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt b – teine a taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– looduslikud suhkrud;

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt b – teine b taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– lisatud suhkrud;

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt b – teine c taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– küllastatud rasvhapped;

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt b – teine d taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– transrasvhapped;

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt b – kolmas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– kiudained,

välja jäetud

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt b – neljas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– valgud,

välja jäetud

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. „transrasvhapped” – vähemalt ühte konjugeerimata transkonfiguratsiooni omavad vähemalt ühe metüleenrühmaga eraldatud süsinik-süsinik kaksiksidemega rasvhapped;

4. „transrasvhapped” – vähemalt ühte konjugeerimata transkonfiguratsiooni omavad vähemalt ühe metüleenrühmaga eraldatud süsinik-süsinik kaksiksidemega rasvhapped, v.a looduslikku päritolu, mäletsejalistest saadud transrasvhapped;

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 a. „looduslikud suhkrud” – toidus looduslikult sisalduvad monosahhariidid ja disahhariidid;

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 b. „lisatud suhkrud” – monosahhariidid ja disahhariidid, mida kasutatakse nende magustamisomaduste tõttu;

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. „valgud” – valgusisaldus, mis arvutatakse järgmise valemi põhjal: valgud = lämmastiku üldsisaldus Kjeldahli järgi × 6,25;

10. „valgud” – valgusisaldus, mis arvutatakse järgmise valemi põhjal: valgud = lämmastiku üldsisaldus Kjeldahli järgi × 6,25 ja piimavalgu puhul × 6,38;

Selgitus

See on kooskõlas rahvusvahelise pakendatud toiduainete märgistamise üldstandardiga (CODEXi standard 1-1985), mille komisjon heaks kiitis.

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13. „märgitsuse kõige nähtavam osa” – märgistuse osa, mis on kõige tõenäolisemalt esitatud või nähtav normaalsetes või tavapärastes müügi- või kasutustingimustes.

välja jäetud

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 1 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) teraviljad, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati või etüülalkoholi piiritusjookide ja muude üle 1,2 mahuprotsendise alkoholisisaldusega jookide valmistamiseks.

d) teraviljad, millest valmistatakse alkohoolset destillaati.

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada erandit ja viia see kooskõlla Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamusega. Esialgne sõnastus võib põhjustada olukorra, kus tooted märgistatakse allergiat tekitavateks, kuigi need EFSA arvamuse kohaselt allergeenseid aineid ei sisalda. Komisjon arvab samuti, et praegust sõnastust tuleks tundlike tarbijate eksitamise vältimiseks muuta.

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 7 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) vadak, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati või etüülalkoholi piiritusjookide ja muude üle 1,2 mahuprotsendise alkoholisisaldusega jookide valmistamiseks;

a) vadak, millest valmistatakse alkohoolset destillaati;

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada erandit ja viia see kooskõlla Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamusega. Esialgne sõnastus võib põhjustada olukorra, kus tooted märgistatakse allergiat tekitavateks, kuigi need EFSA arvamuse kohaselt allergeenseid aineid ei sisalda. Komisjon arvab samuti, et praegust sõnastust tuleks tundlike tarbijate eksitamise vältimiseks muuta.

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 8 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) pähklid, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati või etüülalkoholi piiritusjookide ja muude üle 1,2 mahuprotsendise alkoholisisaldusega jookide valmistamiseks;

a) pähklid, millest valmistatakse alkohoolset destillaati;

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada erandit ja viia see kooskõlla Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamusega. Esialgne sõnastus võib põhjustada olukorra, kus tooted märgistatakse allergiat tekitavateks, kuigi need EFSA arvamuse kohaselt allergeenseid aineid ei sisalda. Komisjon arvab samuti, et praegust sõnastust tuleks tundlike tarbijate eksitamise vältimiseks muuta.

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – pealkiri 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

TOIDUKAUBA LIIK VÕI RÜHM

ÜKSIKASJAD

5 a. Toiduained, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud organismidest saadud koostisosi

Toiduained, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud organismidest saadud koostisosi

„Toidu koostisosad, mis on saadud geneetiliselt muundatud organismidest”

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – teine taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– töödeldud tooted, mille ainsaks töötlemisviisiks on olnud suitsutamine või laagerdumine, ja mis koosnevad ühestainsast koostisosast või koostisosade rühmast;

– töödeldud tooted, mille ainsaks töötlemisviisiks on olnud suitsutamine või laagerdumine, samuti puuviljad ja juurviljad, mida on kuivatatud ja hiljem vajadusel vee lisamise teel rehüdratiseeritud (nagu kuivatatud ploomid ja aprikoosid), ja mis koosnevad ühestainsast koostisosast või koostisosade rühmast;

Selgitus

See muudatusettepanek käsitleb puuvilju, nagu ploomid (ainus koostisosa), mida säilitamise eesmärgil kuivatatakse ja millele võib lisada vett.

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – neljas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– maitsetaimed, vürtsid või nende segud;

– maitsetaimed, lõhna- ja maitseained, vürtsid või nende segud;

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – kaheksateistkümnes taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– toit, millega tootja varustab väikestes tootekogustes vahetult lõpptarbijat või kohalikku jaemüüjat, kes vahetult varustavad lõpptarbijat;

– toit, millega väikeettevõtja varustab väikestes tootekogustes vahetult lõpptarbijat või kohalikku jaemüüjat, kes vahetult varustavad lõpptarbijat;

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – üheksateistkümnes a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– närimiskumm;

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – üheksateistkümnes b taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– toit, mille kogus on väiksem kui 5 g/ml;

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – üheksateistkümnes c taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– kustutamatult märgistatud klaaspudelid.

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – B osa – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Nimetus, mille all toodet müüakse, peab sisaldama andmeid või tuleb sellele lisada andmed toidu füüsikalise oleku või eritöötluse kohta (nt pulbristatud, uuesti külmutatud, külmkuivatatud, külmutatud, sügavkülmutatud, kontsentreeritud, suitsutatud) kõikidel juhtudel, kui sellise info puudumine võiks ostjat eksitada.

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – C a osa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c a osa – sõna „mesi” kasutamise erireeglid

Sõna „mesi” ning mõisteid „mett sisaldav” või „meest valmistatud” võib toote nimetuses või mis tahes graafilises või mittegraafilises osises, milles osutatakse sellele, et toode sisaldab mett, kasutada üksnes juhul, kui vähemalt 50 % toote suhkrusisaldusest pärineb meest.

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – C b osa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

C b OSA – TEISTSUGUSE TOIDU MULJE JÄTVA TOIDU AMETLIK NIMETUS

Toit, mis jätab teistsuguse toidu mulje, või mille koostisosa on asendatud imitatsiooniga, märgistatakse järgmiselt:

Erinevused tüübis, kvaliteedis ja koostises

Ametlik nimetus

Juustuga võrreldes on piimarasv asendatud osaliselt või täielikult taimerasvaga

„Juustulaadne toode”

Singiga võrreldes on koostist muudetud ning see sisaldab peenestatud koostisosi, mille lihasisaldus on tunduvalt väiksem

„Singilaadne toode”

Selgitus

Juustu- ja singilaadsete toodete puhul on probleemiks asjaolu, et koostisosade loetelus esitatud koostisosade üksikasjadest ei selgu kohe, et tegemist on asendustoodetega. Seda takistust on võimalik ületada, kui muuta ametlik nimetus täpsemaks, et tagada tarbijatele võimalus mõista esmapilgust, mis tüüpi tootega on tegu.

Muudatusettepanek 111

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – B osa – punkt 1 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Omadussõna „tahkestatud” peab olema lisatud tahkestatud õli puhul, välja arvatud juhul, kui küllastunud rasvade ja transrasvhapete kogus on toitumisalases teabes ära toodud

Omadussõna „tahkestatud” peab olema lisatud tahkestatud õli puhul.

Selgitus

Tarbijad pööravad koostisosade loetelus tähelepanu mõistele „hüdrogeenitud rasv”, et kontrollida kunstlike transrasvhapete sisaldust.

Muudatusettepanek 112

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – B osa – punkt 2 – teine veerg – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Omadussõna „tahkestatud” peab olema lisatud tahkestatud rasva puhul, välja arvatud juhul, kui küllastunud rasvhapete ja transrasvhapete kogus on toitumisalases teabes ära toodud.

Omadussõna „tahkestatud” peab olema lisatud tahkestatud rasva puhul.

Selgitus

Tarbijad pööravad koostisosade loetelus tähelepanu mõistele „hüdrogeenitud rasv”, et kontrollida kunstlike transrasvhapete sisaldust.

Muudatusettepanek 113

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – B osa – punkt 17 – esimene veerg – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

______

¹ ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

Selgitus

Vastavalt lihamassi määratlusele käsitletakse lihana sellist liha, mis on toodetud nn Baaderi-tehnoloogiat kasutades. EÜ 2007. aasta teadusprojekti HISTALIM tulemused näitavad selgelt, et nii organoleptilisest ja mikrobioloogilisest seisukohast kui ka koostise osas ei ole seda liiki liha ja hakkliha vahel mingit erinevust.

Muudatusettepanek 114

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – punkt 5 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui tahket toitu müüakse vedelas keskkonnas, siis esitatakse märgistusel ka kuivatatud olekus toidu netomass.

Kui tahket toitu müüakse vedelas keskkonnas, siis esitatakse märgistusel ka kuivatatud olekus toidu netomass pakendamise hetkel.

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – A osa – punkt 1 – tabel

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vitamiin A (μg) 800

Vitamiin D (μg) 5

Vitamiin E (mg) 10

Vitamiin E (mg) 12

Vitamiin K (μg) 75

Vitamiin C (mg) 60

C-vitamiin (mg) 80

Tiamiin (mg) 1,4

Tiamiin (mg) 1,1

Riboflaviin (mg) 1,6

Riboflaviin (mg) 1,4

Niacine (mg) 18

Niatsiin (mg) 16

Vitamiin B6 (mg) 2

Vitamiin B6 (mg) 1,4

Folatsiin (μg) 200

Foolhape (μg) 200

Vitamiin B12 (μg) 1

Vitamiin B12 (μg) 2,5

Biotiin (mg) 0,15

Biotiin (μg) 50

Pantoteenhape (mg) 6

Kaltsium (mg) 800

Kaalium (mg) 2000

Kloriid (mg) 800

Fosfor (mg) 800

Fosfor (mg) 700

Raud (mg) 14

Magneesium (mg) 300

Magneesium (mg) 375

Tsink (mg) 15

Tsink (mg) 10

Vask (mg) 1

Mangaan (mg) 2

Fluoriid (mg) 3,5

Seleen (μg) 55

Kroom (μg) 40

Molübdeen (μg) 50

Jood (μg) 150

Selgitus

Uus määrus peab võtma arvesse Euroopa Liidu Teatajas 28. oktoobril 2008. aastal ilmunud direktiivi nr 2008/100 toidu toitumisalase teabega märgistamise kohta soovituslike päevaste koguste, energiasisalduse arvutamise koefitsientide ja mõistete osas. Raportöör teeb ettepaneku asendada direktiivis nr 2008/100 komisjoni poolt esitatud tabel „vitamiinid ja mineraaltoitained, mida võib esitada, ja nende soovituslikud päevased kogused (RDA)”, et pidada kinni kehtivatest õigusaktidest.

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – A osa – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üldiselt tuleks märkimisväärse koguse määramisel arvesse võtta:

– 15 % päevasest toitumissoovitusest 100 g kohta tahketes toodetes või pakendi kohta, kui pakend sisaldab ainult ühe portsjoni; või

– 7,5 % päevasest toitumissoovitusest 100 ml kohta vedelike puhul; või

– 5 % RDAst 100 kcal (12 % RDAst 1 MJ) kohta või

– vastavalt määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikli 6 kohaselt lubatud erandite alusel esitatud kogus.

Muudatusettepanek 117

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – B osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Energia ja valitud toitainete (välja arvatud vitamiinid ja mineraaltoitained) võrdlusratsioonid (täiskasvanutel)

Energia ja valitud toitainete (välja arvatud vitamiinid ja mineraaltoitained) võrdlusratsioonid (täiskasvanutel)¹

^{____________________}

¹Võrdlusratsioonid on orienteeruvad ja need määrab üksikasjalikumalt kindlaks Euroopa Toiduohutusamet.

Selgitus

Võrdlusratsioonid on orienteeruvad ja need peaks täpsemalt kindlaks määrama Euroopa Toiduohutusamet.

Muudatusettepanek 118

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – B osa – tabel – rida 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Energia või toitaine

Tarbimise võrdlusandmed

Monoküllastumata rasvhapped

34 g

Muudatusettepanek 119

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – B osa – tabel – rida 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Energia või toitaine

Tarbimise võrdlusandmed

Polüküllastumata rasvhapped

16 g

Muudatusettepanek 120

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – B osa – tabel – rida 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Energia või toitaine

Tarbimise võrdlusandmed

Omega-6 rasvhapped

14 g

Muudatusettepanek 121

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – B osa – tabel – rida 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Energia või toitaine

Tarbimise võrdlusandmed

Omega-3 rasvhapped

2,2 g

– ALA

2,0 g

– EPA/DHA

0,2 g

Muudatusettepanek 122

Ettepanek võtta vastu määrus

XIII lisa – A osa – tabel – esimene rida

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

— energia kJ ja kcal

– energia kcal

MENETLUS

Pealkiri	Tarbijale toiduainete kohta antav teave
Viited	KOM(2008)0040 – C6-0052/2008 – 2008/0028(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	AGRI 19.10.2009
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Marc Tarabella 15.9.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	1.12.2009
Vastuvõtmise kuupäev	26.1.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	33 6 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Liam Aylward, José Bové, Luis Manuel Capoulas Santos, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Robert Dušek, Lorenzo Fontana, Iratxe García Pérez, Béla Glattfelder, Martin Häusling, Esther Herranz García, Peter Jahr, Elisabeth Jeggle, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Giovanni La Via, Stéphane Le Foll, George Lyon, Miguel Angel Martínez Martínez, Mairead McGuinness, Mariya Nedelcheva, James Nicholson, Rareş-Lucian Niculescu, Wojciech Michał Olejniczak, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Britta Reimers, Ulrike Rodust, Alfreds Rubiks, Czesław Adam Siekierski, Alyn Smith, Csaba Sándor Tabajdi, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Margrete Auken, Astrid Lulling, Maria do Céu Patrão Neves, Christel Schaldemose
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Geoffrey Van Orden

MENETLUS

Pealkiri	Tarbijale toiduainete kohta antav teave
Viited	KOM(2008)0040 – C6-0052/2008 – 2008/0028(COD)
EP-le esitamise kuupäev	30.1.2008
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 19.10.2009
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	IMCO 19.10.2009		AGRI 19.10.2009
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Renate Sommer 21.7.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	1.12.2009		27.1.2010	15.3.2010
Vastuvõtmise kuupäev	16.3.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	52 2 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	János Áder, Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sergio Berlato, Milan Cabrnoch, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Julie Girling, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Corinne Lepage, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Daciana Octavia Sârbu, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Matthias Groote, Judith A. Merkies, Miroslav Mikolášik, Giancarlo Scottà, Renate Sommer, Bart Staes, Marianne Thyssen, Michail Tremopoulos, Thomas Ulmer, Kathleen Van Brempt
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Véronique Mathieu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika