Menetlus : 2009/0108(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0112/2010

Esitatud tekstid :

A7-0112/2010

Arutelud :

PV 21/09/2010 - 3
CRE 21/09/2010 - 3

Hääletused :

PV 21/09/2010 - 5.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0322

RAPORT     ***I
PDF 1398kWORD 1011k
29.3.2010
PE 430.654v02-00 A7-0112/2010

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ

(KOM(2009)0363 – C7‑0097/2009 – 2009/0108(COD))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Alejo Vidal-Quadras

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 väliskomisjoni ARVAMUS
 majandus- ja rahanduskomisjoni ARVAMUS
 keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ARVAMUS
 siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ

(KOM(2009)0363 – C7‑0097/2009 – 2009/0108(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0363);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0097/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 194 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust;

–   võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0112/2010),

1.  võtab esimesel lugemisel vastu allpool esitatud seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Viimasel kümnel aastal on Euroopas gaasitarbimine kiirelt suurenenud. Koos kohaliku tootmise vähenemisega on imporditava gaasi kogus kasvanud veelgi kiiremini ning tekitanud seega suurema sõltuvuse impordist ja vajaduse lahendada varustuskindlusega seotud probleemid.

(2) Viimasel kümnel aastal on Euroopas gaasitarbimine kiirelt suurenenud. Koos kohaliku tootmise vähenemisega on imporditava gaasi kogus kasvanud veelgi kiiremini ning tekitanud seega suurema sõltuvuse impordist ja vajaduse lahendada varustuskindlusega seotud probleemid. Maagaasi domineerimise tõttu nende energiaallikate kogumis võivad mõned liikmesriigid kujuneda „energiasaarteks”, juhul kui nad sõltuvad suurel määral kolmandatest riikidest imporditavast gaasist ja neil ei ole infrastruktuuriühendusi ülejäänud ELiga.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Gaasivarustuse kindluse praeguste ühenduse meetmete alusel on liikmesriikidel siiski endiselt meetmete valikul suur otsustusõigus. Kui üksiku liikmesriigi varustuskindlus on ohus, kaasneb sellega selge risk, et asjaomase liikmesriigi ühepoolselt kehtestatud meetmed võivad ohtu seada gaasi siseturu nõuetekohase toimimise. Hiljutised kogemused on tõendanud, et selline risk on tõepoolest olemas. Selleks et gaasi siseturg toimiks ka tarneraskuste korral, on vaja paremini kooskõlastada nii ennetavaid meetmeid kui ka vastumeetmeid konkreetsetele tarnehäirele.

(4) Gaasivarustuse kindluse praeguste liidu meetmete alusel on liikmesriikidel siiski endiselt meetmete valikul suur otsustusõigus. Kui üksiku liikmesriigi varustuskindlus on ohus, kaasneb sellega selge risk, et asjaomase liikmesriigi ühepoolselt kehtestatud meetmed võivad ohtu seada gaasi siseturu nõuetekohase toimimise ning kaitstud, sh kaitsetumate tarbijate julgeoleku. Hiljutised kogemused on tõendanud, et selline risk on tõepoolest olemas. Selleks et gaasi siseturg toimiks ka tarneraskuste korral, on vaja sätestada solidaarsus ja kooskõlastamine nii ennetavate meetmete puhul kui ka vastumeetmete puhul konkreetsetele tarnehäirele.

Selgitus

Tundub, et tarbijakaitse ja solidaarsuse mõiste ei ole sellesse ettepanekusse täielikult integreeritud. Kuna määrus käsitleb gaasivarustuse kindlust, on tarnehäiretele reageerimisel vaja tingimata arvesse võtta tarbijakaitset ja liikmesriikidevahelist solidaarsust.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Ühenduse gaasi transiiditeede ja allikatega tuleks tagada nii kogu ühenduse kui ka üksikute liikmesriikide varustuskindlus. Tulevikus sõltub varustuskindlus kütuseliikide arengust, tootmise arengust ühenduses ja ühendusse tarnivates kolmandates riikides, aga ka investeeringutest gaasihoidlatesse, ühenduses ja sellest väljaspool asuvatesse gaasiteedesse ning veeldatud maagaasi hoidlatesse.

(5) Liidu gaasi transiiditeede ja allikate mitmekesistamine on tähtis nii kogu liidu kui ka üksikute liikmesriikide varustuskindluse parandamiseks. Tulevikus sõltub varustuskindlus kütuseliikide arengust, tootmise arengust liidus ja liitu tarnivates kolmandates riikides, aga ka investeeringutest gaasihoidlatesse, tarneallikate ning liidus ja sellest väljaspool asuvate gaasiteede mitmekesistamisse ning veeldatud maagaasi hoidlatesse. Seetõttu tuleb võtta meetmeid, mis pikemas perspektiivis edendavad sellist mitmekesistamist.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Gaasi tarnehäiretest tingitud võimalike kriiside mõju vähendamiseks peaksid liikmesriigid töötama välja ühise strateegia, millega tagada energiaallikate ning gaasi tarneteede ja tarneallikate mitmekesistamine. Lisaks peaks komisjon koos liidu ja riiklike tasandi asutustega võtma meetmeid, mille abil tagada gaasi tarneteede ja tarneallikate mitmekesistamist käsitlevate ning liidu poolt heaks kiidetud praeguste projektide kiire lõpuleviimine, sest see aitaks oluliselt kaasa varustuskindluse suurendamisele.

Selgitus

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Ühendusse suunduvate gaasitarnete tõsine häire võib mõjutada kõiki liikmesriike ja energiaühenduse asutamislepingu osalisi ning kahjustada tõsiselt kogu ühenduse majandust. Samuti võivad gaasitarnehäiretel olla sotsiaalsed tagajärjed eelkõige kaitsetumatele tarbijarühmadele.

(6) Liitu suunduvate gaasitarnete tõsine häire võib mõjutada liidu strateegilisi huve ning kõiki liikmesriike ja energiaühenduse asutamislepingu osalisi, kahjustada tõsiselt kogu liidu majandust ning mõjutada kaudselt ka teisi sektoreid. Samuti võivad gaasitarnehäiretel olla sotsiaalsed tagajärjed eelkõige kaitsetumatele tarbijarühmadele.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Liidu gaasituru pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohast on oluline, et gaasivarustuse kindluse kaitsmiseks võetud meetmed ei moonutaks põhjendamatult konkurentsi ega siseturu tõhusat toimimist.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Suurima gaasitarnija või tarneallika tõrge (nn n-1 põhimõte) on tõenäoline. Liikmesriikide gaasivarustuse kindluse tagamise põhjendatud lähtekoht on, et kõnealuse infrastruktuuri või tarneallika tõrge võetakse võrdlusaluseks sellele, mida liikmesriigid peaksid suutma kompenseerida.

(8) Suurima gaasitarnija tõrge (nn n-1 põhimõte) on tõenäoline. Iga liikmesriigi gaasivarustuse kindluse analüüsi põhjendatud lähtekoht on, et kõnealuse infrastruktuuri tõrge võetakse võrdlusaluseks sellele, mida liikmesriigid peaksid suutma kompenseerida.

Selgitus

Määruses määratletud n-1 reegel puudutab ainult infrastruktuure.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Tarnehäiretega toimetulekuks on vaja piisavat gaasiinfrastruktuuri liikmesriikides ja ühenduses tervikuna. Gaasivarustuse kindluse ühised miinimumkriteeriumid peaksid tagama võrdsed võimalused gaasiga varustatuse kindlustamiseks ning oluliselt soodustama vajaliku infrastruktuuri ehitamist ja kriisiolukorrale reageerimise valmisoleku parandamist. Nõudlusega seotud meetmetel (nt teistele kütuseliikidele üleminek) võib olla oluline osa energiavarustuse kindluse tagamisel, kui neid meetmeid saab tarnehäirega toimetulekuks kiiresti rakendada ja nad vähendavad märgatavalt nõudlust.

(9) Tarnehäiretega toimetulekuks on vaja piisavat ja mitmekesistatud gaasiinfrastruktuuri liikmesriikides, eelkõige energiaallikatest isoleeritud piirkondades. Gaasivarustuse kindluse ühised miinimumkriteeriumid, milles on võetud arvesse riigi või piirkonna eripära, peaksid tagama võrdsed võimalused gaasiga varustatuse kindlustamiseks ning oluliselt soodustama vajaliku infrastruktuuri ehitamist ja kriisiolukorrale reageerimise valmisoleku parandamist. Nõudlusega seotud meetmetel (nt teistele kütuseliikidele üleminek) võib olla oluline osa energiavarustuse kindluse tagamisel, kui neid meetmeid saab tarnehäirega toimetulekuks kiiresti rakendada ja nad vähendavad märgatavalt nõudlust. Tuleb siiski märkida, et üleminek fossiilkütusele põhjustaks suuremat kasvuhoonegaaside heidet. Täiendavalt tuleks edendada energia tõhusat kasutust kui nõudlusega seotud meedet. Kavandatud nõudlusega ja pakkumisega seotud meetmete keskkonnamõju tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse ning eelistada tuleks meetmeid, mille keskkonnamõju on väikseim. Kõigi infrastruktuuri investeeringute puhul tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse keskkonda ja sellega seotud ELi õigusakte.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Investeeringuid gaasi uude infrastruktuuri tuleks jõudsalt edendada. Sellised investeeringud peaksid tugevdama gaasivarustuse kindlust ja tagama samas maagaasi siseturu nõuetekohase toimimise. Piiriüleste infrastruktuuriinvesteeringute korral tuleks piiriülese toime arvessevõtmiseks aktiivselt kaasata Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER), mis asutati Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr …/…, ning maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik (ENTSO-G).

(10) Investeeringuid gaasi uude infrastruktuuri tuleks jõudsalt edendada ning neid tuleks teha ainult pärast asjakohast keskkonnamõju hindamist. Selline uus infrastruktuur peaks tugevdama gaasivarustuse kindlust ja tagama samas maagaasi siseturu nõuetekohase toimimise. Peamiseks investeerijaks peaksid olema ettevõtjad, kellele tuleb selleks majanduslikke stiimuleid pakkuda. Taastuvatest energiaallikatest saadud gaasi integreerimist gaasivõrgu infrastruktuuri tuleks hõlbustada. Piiriüleste infrastruktuuriinvesteeringute korral tuleks piiriülese toime arvessevõtmiseks aktiivselt kaasata Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER), mis asutati Euroopa parlamendi ja nõukogu1 määrusega (EÜ) nr 713/2009, ning maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik (ENTSO-G).

_______________

1 ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Esmatähtis peaks olema uute piiriüleste infrastruktuuride rajamine, et täita eesmärk luua 2010. aastaks vastastikused ühendused vähemalt 10% ulatuses elektri- ja gaasivõrkude mahust, nagu seda nõutakse eesistujariigi järeldustes 2007. aasta märtsis.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b) Kui on vaja uusi piiriüleseid võrkudevahelisi ühenduskohti, või kui on vaja laiendada olemasolevaid, peaksid kõnealused liikmesriigid, pädevad asutused ja reguleerivad asutused (juhul kui nad ei ole pädevad asutused) tegema varakult tihedat koostööd.

Selgitus

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 c) Tähtis on sõlmida eellepingud vastastikku ühendatud võrkude tasakaalustamise ja tarnete kohta, nii et kriisiolukorras oleks tagatud olemasolevate ühenduste optimaalne kasutamine.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Selleks et aidata liikmesriikidel rahastada investeeringuid kohalikku tootmisesse ja infrastruktuuri, on kättesaadavad mitmesugused ühenduse vahendid, nagu Euroopa Investeerimispanga laenud ja tagatised või regionaal-, struktuuri- või ühtekuuluvusfondi vahendid. Euroopa Investeerimispanga ning ühenduse välisvahendite (nt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend ja arengukoostöö rahastamisvahend) abil saab energiavarustuse kindluse parandamiseks rahastada kolmandates riikides võetavaid meetmeid.

(11) Selleks et aidata liikmesriikidel rahastada investeeringuid tootmisesse, infrastruktuuri ja energiatõhususe meetmetesse piirkondlikul ja kohalikul tasandil, on kättesaadavad mitmesugused liidu vahendid, nagu Euroopa Investeerimispanga laenud ja tagatised või regionaal-, struktuuri- või ühtekuuluvusfondi vahendid.

Selgitus

Investeeringud energiatõhusamasse tarbimisse ja alternatiivsetesse energiaallikatesse ei aita mitte ainult vähendada CO2 heitkoguseid, vaid ka sõltuvust gaasi impordist ning investeeringuid kriisile reageerimisse.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Käesolev määrus peaks tagama, et maagaasiettevõtjad ja tarbijad saaksid tarnehäiretega toimetulekuks toetuda turumehhanismidele võimalikult kaua. Samuti tuleks määrusega ette näha hädaolukorrale reageerimise mehhanismid, millele saab tugineda olukorras, kus turud ei suuda gaasitarnehäirega enam vajalikul määral toime tulla. Ka hädaolukorras tuleks tarnehäirete mõju leevendamiseks eelistada turupõhiseid vahendeid.

(12) Käesolev määrus peaks tagama, et maagaasiettevõtjad ja tarbijad saaksid tarnehäiretega toimetulekuks toetuda turumehhanismidele võimalikult kaua. Samuti tuleks määrusega ette näha hädaolukorrale reageerimise mehhanismid, millele saab tugineda olukorras, kus turud üksi ei suuda gaasitarnehäirega enam vajalikul määral toime tulla. Ka hädaolukorras tuleks tarnehäirete mõju leevendamiseks eelistada turupõhiseid vahendeid.

Selgitus

Esimese kahe kriisietapi jooksul peaks turg eeldatavasti ise suutma probleemi täielikult lahendada, kuid tõelise kriisi/hädaolukorra puhu, kui turg üksi ei suuda kriisiga toime tulla, peaksid liikmesriik sekkuma. Turupõhised mehhanismid ja mitte-turupõhised mehhanismid võivad hädaolukorra etapis toimida samaaegselt.

Muudatusettepanek                      15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) ELi investeeringutega infrastruktuuri ja taastuvtootmisse peaksid kaasnema liikmesriikide ja komisjoni püüded edendada koostöös kolmandate riikidega ELi naabruses siseturu põhimõtete ja normide laiendamist vastavalt energiaharta lepingule. Komisjon peaks kaaluma liidu ja Kagu-Euroopa riikide vahelise energiaühenduse laiendamist vajaduse korral muudele kolmandatele riikidele ning selle eeskujul uute piirkondlike energiaturgude (näiteks Euroopa-Vahemere piirkonna energiaühendus) loomist, et tagada varustuskindlus.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Alates energia siseturu kolmanda paketi vastuvõtmisest kohaldatakse gaasisektori suhtes uusi sätteid, millega on kehtestatud liikmesriikide, reguleerivate asutuste, ülekandesüsteemi haldurite ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti selged ülesanded ja kohustused ning parandatud turu läbipaistvust, et soodustada selle head toimimist ja gaasivarustuse kindlust.

(13) Alates energia siseturu kolmanda paketi vastuvõtmisest kohaldatakse gaasisektori suhtes uusi sätteid, millega on kehtestatud liikmesriikide, reguleerivate asutuste, ülekandesüsteemi haldurite ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti selged ülesanded ja kohustused ning parandatud turu läbipaistvust, et soodustada selle head toimimist, gaasivarustuse kindlust ja klientide kaitstust.

Selgitus

Tundub, et tarbijakaitse ja solidaarsuse mõiste ei ole sellesse ettepanekusse täielikult integreeritud. Kuna määrus käsitleb gaasivarustuse kindlust, on tarnehäiretele reageerimisel vaja tingimata arvesse võtta tarbijakaitset ja liikmesriikidevahelist solidaarsust.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Gaasi siseturu lõpuleviimine ja tõhus konkurents sellel turul kindlustavad ühenduses kõigi liikmesriikide jaoks väga suure tarnekindluse, tingimusel et kõnealune turg saab täiel määral toimida ka ühenduse üht osa mõjutava tarnehäire korral ning olenemata häire põhjusest. Varustuskindlusele on seepärast vaja terviklikku ja tõhusat ühist lähenemisviisi, mis toetub eelkõige läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele poliitikameetmetele, mis vastavad turunõuetele ning aitavad vältida turumoonutusi ja kaitsta turu reageerimist häiretele.

(14) Gaasi siseturu lõpuleviimine ja tõhus konkurents sellel turul kindlustavad liidus kõigi liikmesriikide jaoks väga suure tarnekindluse, tingimusel et kõnealune turg saab täiel määral toimida ka liidu üht osa mõjutava tarnehäire korral ning olenemata häire põhjusest. Varustuskindlusele on seepärast vaja terviklikku ja tõhusat ühist lähenemisviisi, mis toetub eelkõige läbipaistvusele, solidaarsusele ja mittediskrimineerivatele poliitikameetmetele, mis vastavad siseturu toimimisele ning aitavad vältida turumoonutusi ja kaitsta turu reageerimist häiretele.

Selgitus

Muudatusettepanekus selgitatakse, et poliitikas tuleks arvestada siseturu toimimist, mitte aga turunõudeid.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Selleks et kindlustada hästi toimiv turg eelkõige tarnehäirete korral ja kriisiolukordades, on äärmiselt oluline määratleda täpselt kõigi maagaasiettevõtjate ning pädevate asutuste ülesanded ja kohustused.

(15) Ülesannete ja kohustuste määramisel tuleks tagada, et peetaks kinni kolmeaastasest lähenemisviisist, mille puhul kaasataks kõigepealt asjaomased ettevõtjad ja tööstus, seejärel liikmesriigid riiklikul ja piirkondliku tasandil ning lõpuks liit. Tarnehäirete korral peaks turuosalistel olema piisavalt võimalusi tulla olukorraga toime turupõhiste, nagu II lisas loetletud meetmete abil. Kui turuosalised ei tegutse adekvaatselt, peaksid liikmesriigid ja nende pädevad asutused võtma tarnehäirete kaotamiseks või nende mõju leevendamiseks meetmeid, nagu on loetletud III lisas. Ainult juhul, kui need meetmed ei ole piisavad, tuleks tarnehäirete kaotamiseks või nende mõju leevendamiseks meetmeid võtta piirkondlikul või liidu tasandil. Võimaluse korral tuleks liidu tasandi meetmetele eelistada piirkondlikke lahendusi.

Selgitus

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Liikmesriikide vahelisi erinevusi arvesse võttes ning maagaasiettevõtjaid (sh uued ja väikesed ettevõtjad) põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt koormamata tuleks määratleda varustuskindluse piisavalt ühtlustatud normid, mille abil saaks lahendada vähemalt jaanuaris 2009 esinenud olukorra.

(16) Liikmesriikide vahelisi erinevusi arvesse võttes ning maagaasiettevõtjaid (sh uued ja väikesed ettevõtjad ning lõpptarbijad) põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt koormamata tuleks kindlaks määrata varustuskindluse piisavalt ühtlustatud normid – võttes arvesse avaliku teenuse osutamise kohustust ja tarbijakaitse meetmeid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)1 artiklis 3 –, mille abil saaks lahendada vähemalt jaanuaris 2009 esinenud olukorra.

 

_____

1 ELT L 211, 14.8.2009, lk 94.

Selgitus

Suured lõpptarbijad suudavad olulisel määral hädaolukordadele reageerida, kasutades näiteks oma tarbimise ümbersuunamise võimalusi. Sellist potentsiaalset panust ei tohiks samuti koormata.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Turu hea toimimise tagamiseks on võimalikke tarnehäireid (nt jaanuaris 2009 toimunud häire) silmas pidades oluline, et maagaasiettevõtjad investeerivad õigeaegselt kohalikku tootmisesse ja infrastruktuuri, nt võrkudevahelised ühendused, torustikus kahesuunalist voogu võimaldavad seadmed, hoidlad ning veeldatud maagaasi taasgaasistamise käitised.

(17) Turu hea toimimise tagamiseks on võimalikke tarnehäireid (nt jaanuaris 2009 toimunud häire) silmas pidades oluline, et maagaasiettevõtjad investeerivad õigeaegselt kohalikku tootmisesse ja infrastruktuuri, nt võrkudevahelised ühendused, eelkõige ELi gaasivõrku juurdepääsu võimaldavad ühendused, torustikus kahesuunalist voogu võimaldavad seadmed, hoidlad ning veeldatud maagaasi taasgaasistamise käitised. Kui vajalikud ühendused ei ole gaasiettevõtjatele majanduslikult tasuvad, kuid neil oleks gaasivarustuse kindluse jaoks selge lisandväärtus, peaks komisjon tegema ettepaneku asjakohaste rahaliste stiimulite kohta, et tagada kõikide liikmesriikide füüsiline ühendatus ELi gaasivõrguga.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Olukorras, mil turg ei saa gaasitarneid enam tagada, on oluline need säilitada eelkõige kodutarbijatele ja teistele kaitstud tarbijatele, nagu koolid ja haiglad. Kriisiolukorras võetavad meetmed on vaja määratleda enne kriisi puhkemist.

(18) Olukorras, mil turg ei saa gaasitarneid enam tagada, on oluline need säilitada eelkõige kodutarbijatele ja piiratud arvule muudele tarbijatele, eelkõige tähtsaid avalikke teenuseid osutavatele tarbijatele, kelle võivad kindlaks määrata asjaomased liikmesriigid ise. Kriisiolukorras võetavad meetmed on vaja määratleda enne kriisi puhkemist.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis …/…/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ, käsitletakse varustuskindlusega seotud aspekte selliste investeeringute pikaajalisel planeerimisel, mida tehakse piisavasse piiriülesesse võimsusesse ja muudesse infrastruktuuridesse, et süsteem oleks pikaajaliselt võimeline tagama varustuskindlust ja rahuldama mõistlikku nõudlust. Varustuskindluse normide täitmiseks võib vaja minna üleminekuperioodi, et võimaldada vajalike investeeringute tegemist. Võrgu kümneaastane arengukava, mille koostas maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik ja mida kontrollis Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet, on oluline vahend ühenduse investeerimisvajaduste väljaselgitamiseks.

(20) Direktiivis 2009/73/EÜ käsitletakse varustuskindlusega seotud aspekte selliste investeeringute pikaajalisel planeerimisel, mida tehakse piisavasse piiriülesesse võimsusesse ja muudesse infrastruktuuridesse, et süsteem oleks pikaajaliselt võimeline tagama varustuskindlust ja rahuldama mõistlikku nõudlust. Varustuskindluse normide täitmiseks võib vaja minna üleminekuperioodi, et võimaldada vajalike investeeringute tegemist. Võrgu kümneaastane arengukava, mille koostas maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik ja mida kontrollis Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet, on oluline vahend liidu investeerimisvajaduste väljaselgitamiseks, et viia ellu käesoleva määrusega kehtestatud infrastruktuurinõuded ja teostada liidu tasemel riskianalüüs.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Tarnehäiretega toimetuleku täieliku valmisoleku tagamiseks peaksid kõik maagaasiettevõtjad koos pädevate asutustega kehtestama hädaolukorra lahendamise kavad. Sellised kavad peaksid olema omavahel kooskõlas. Kavad peaksid tuginema olemasolevate kavade parimatel tavadel ning neis peaks olema selgelt määratletud kõigi asjaomaste maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ülesanded ja kohustused. Võimaluse ja vajaduse korral tuleks kehtestada hädaolukorra lahendamise piirkondlikud ühiskavad.

(22) Tarnehäiretega toimetuleku täieliku valmisoleku tagamiseks peaksid kõik pädevad asutused pärast maagaasiettevõtjatega konsulteerimist kehtestama hädaolukorra lahendamise kavad. Sellised kavad peaksid olema riiklikul, piirkondlikul ja liidu tasandil omavahel kooskõlas. Kavad peaksid tuginema olemasolevate kavade parimatel tavadel ning neis peaks olema selgelt määratletud kõigi asjaomaste maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ülesanded ja kohustused. Võimaluse ja vajaduse korral tuleks kehtestada hädaolukorra lahendamise piirkondlikud ühiskavad.

Selgitus

2004. aasta direktiivis määratletud kolmetasemeline tarnekindluse tagamise lähenemisviis (I – ettevõtjad; II: liikmesriigid, III: komisjon) ei ole määruse eelnõus enam selgelt välja toodud. See põhimõte tuleks määruse eelnõusse uuesti sisse viia. Pädevad asutused vastutavad kavade koostamise eest, kuid peavad nõu pidama maagaasiettevõtjatega.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Liikmesriikidevahelise solidaarsuse suurendamiseks Euroopa Ühenduse hädaolukorras ning eelkõige selliste liikmesriikide toetamiseks, kes on geograafiliste või geoloogiliste tingimuste tõttu vähem soodsas olukorras, peaks liikmesriigid välja töötama solidaarsusmeetmed, nagu maagaasiettevõtjate vahelised kaubanduslepped, hüvitusmehhanismid või gaasi ekspordi või hoidlatest väljavõtmise suurendamine. Solidaarsusmeetmed võivad olla eriti asjakohased selliste liikmesriikide vahel, kellele komisjon soovitab ühiste ennetavate tegevuskavade või hädaolukorra lahendamise piirkondlike ühiskavade koostamist.

(23) Liikmesriikidevahelise solidaarsuse suurendamiseks liidu hädaolukorras ning eelkõige selliste liikmesriikide toetamiseks, kes on geograafiliste või geoloogiliste tingimuste tõttu vähem soodsas olukorras, peaks liikmesriigid välja töötama solidaarsusmeetmed. Maagaasiettevõtjad peaksid välja töötama sellised meetmed nagu kaubanduslepped, mis võivad sisaldada gaasi ekspordi või hoidlatest väljavõtmise suurendamist. Oluline on ergutada eelnevate lepingute sõlmimist maagaasiettevõtjate vahel. Maagaasiettevõtjatele tuleks alati hüvitada õiglaselt ja võrdselt kõik meetmed, mida neil palutakse hädaolukorraks valmisolekuks võtta. Solidaarsusmeetmed võivad olla eriti asjakohased selliste liikmesriikide vahel, kellele komisjon soovitab ühiste ennetavate tegevuskavade või hädaolukorra lahendamise piirkondlike ühiskavade koostamist.

Selgitus

2004. aasta direktiivis määratletud kolmetasemeline tarnekindluse tagamise lähenemisviis (I – ettevõtjad; II: liikmesriigid, III: komisjon) ei ole määruse eelnõus enam selgelt välja toodud. See põhimõte tuleks määruse eelnõusse uuesti sisse viia.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Kuna gaasitarned kolmandatest riikidest on ühenduse gaasivarustuse kindluse jaoks keskse tähtsusega, peaks komisjon kooskõlastama kolmandate riikidega seotud meetmeid ning töötama koostöös tootja- ja transiidiriikidega välja korra kriisiolukordade lahendamiseks ning ühendusse kulgeva pideva gaasivoo tagamiseks. Ka peaks komisjonil olema õigus määrata ametisse töörühm, kes jälgib kriisiolukorras gaasivooge ühenduses ja sellest väljaspool, pidades nõu asjaga seotud kolmandate riikidega, ning tegutseb vahendaja ja toetajana, kui kriisi põhjustavad raskused kolmandates riikides.

(30) Kuna gaasitarned kolmandatest riikidest on liidu gaasivarustuse kindluse jaoks keskse tähtsusega, peaks komisjon kooskõlastama kolmandate riikidega seotud erakorralisi meetmeid ning töötama koostöös tootja- ja transiidiriikidega välja korra kriisiolukordade lahendamiseks ning liitu kulgeva pideva gaasivoo tagamiseks. Ka peaks komisjonil olema õigus nõuda seda, et ametisse määratakse töörühm, kes jälgib kriisiolukorras gaasivooge liidus ja sellest väljaspool, pidades nõu asjaga seotud kolmandate riikidega, ning tegutseb energeetikavoliniku ning komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kaudu vahendaja ja toetajana, kui kriisi põhjustavad raskused kolmandates riikides.

Selgitus

Kõrge esindaja ja asepresident ning energeetikavolinik tuleks kaasata käesoleva määruse iga etapi rakendamisse. Ta peaks kriisiolukorras eelkõige vastutama vahendamise ja läbirääkimiste eest kolmandate riikide ja tööstuse esindajatega, tegutsedes seejuures liikmesriikide nimel. Energeetikavolinik peaks eelkõige kooskõlastama gaasi koordineerimisrühma tegevust; kriisiolukorras tuleks koordineerimisrühmaga konsulteerida kohustuslikus korras.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a) Käesoleva määruse kohaselt peaksid komisjon ja liikmesriigid tõhustama kolmandatest riikidest lähtuvate gaasitarnete kindluse kontrolli. Komisjon peaks koordineerima süsteeme, millega lahendatakse vaidlusi kolmandate riikidega, ja tugevdama energiadialoogi – muu hulgas energiaharta lepingu ja energiaühenduse lepingu raames.

Selgitus

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a) Lepingud, mis käsitlevad gaasitarneid kolmandatest riikidest, ei tohiks sisaldada sätteid, millega rikutakse ELi siseturu eeskirju, näiteks reekspordi piiranguid või klausleid, millel on samasugune mõju nagu nn sihtkohaklauslitel.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a) ELi institutsioonid peaksid Nabucco gaasijuhtme projekti seadma eriprioriteediks.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed gaasi siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise kindlustamiseks, määratledes selgelt kohustused ning nähes ette sätted, et kooskõlastada liikmesriikide ja ühenduse ennetavad meetmed ning vastumeetmed konkreetsetele tarnehäiretele.

Käesoleva määrusega kehtestatakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed, kindlustades gaasi siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise ning kehtestades erakorralised meetmed, mida rakendatakse olukorras, kus turg ei suuda enam tagada vajalikke gaasitarneid, määratledes selgelt kohustused ning nähes ette sätted, et kooskõlastada läbipaistvate menetluste abil maagaasiettevõtjate, liikmesriikide, asjaomaste piirkondade ja liidu ennetavad meetmed ning vastumeetmed konkreetsetele tarnehäiretele või selliste häirete tõsistele ohtudele, tehes seda liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus.

Selgitus

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „kaitstud tarbijad” – kõik jaotusvõrguga juba ühinenud kodutarbijad; kui asjaomane liikmesriik nii otsustab, võib mõiste hõlmata ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, koole ja haiglaid, mis on jaotusvõrguga juba ühinenud;

(1) „kaitstud tarbijad” – kõik jaotusvõrguga ühinenud kodutarbijad;

Selgitus

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) „pädev asutus” – liikmesriigi määratud reguleeriv asutus või valitsusasutus, kes vastutab gaasivarustuse kindluse eest. Sellega ei piirata liikmesriikide võimalusi määrata teatavate käesolevas määruses sätestatud ülesannete eest vastutavaks muid ametiasutusi kui pädevad asutused. Kõnealused ülesanded täidetakse pädeva asutuse järelevalve all ja täpsustatakse artiklis 4 osutatud kavades.

(2) „pädev asutus” – iga liikmesriigi määratud reguleeriv asutus või valitsusasutus, kes vastutab gaasivarustuse kindluse ning käesolevas määruses sätestatud meetmete ja kavade jõustamise ja võtmise eest. Sellega ei piirata liikmesriikide võimalusi määrata teatavate käesolevas määruses sätestatud ülesannete eest vastutavaks muid ametiasutusi kui pädevad asutused. Kõnealused ülesanded täidetakse pädeva asutuse järelevalve all ja täpsustatakse artiklis 4 osutatud kavades.

Selgitus

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Gaasivarustuse kindluse tagavad vastavates vastutusalades maagaasiettevõtjad, liikmesriikide pädevad asutused, gaasi tööstustarbijad ja komisjon. Kõnealuse ülesande täitmiseks peavad nimetatud osalejad tegema tihedat koostööd.

1. Gaasivarustuse kindluse ja siseturu nõuetekohase toimimise tagavad vastavates vastutusalades maagaasiettevõtjad, liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon. Kõnealuse ülesande täitmiseks peavad nimetatud osalejad tegema tihedat koostööd.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kelle vastutusel rakendatakse gaasivarustuse kindluse meetmeid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega. Kõnealused meetmed on iga kahe aasta tagant korraldatav riskihindamine, ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamine ning liikmesriigi gaasivarustuse kindluse pidev jälgimine. Pädevad asutused teevad üksteisega koostööd, et vältida tarnehäireid ja piirata kõnealuste häirete toimumise korral nende kahju ulatust.

2. Iga liikmesriik määrab läbipaistva menetluse abil pädeva asutuse, kelle vastutusel rakendatakse gaasivarustuse kindluse meetmeid, mis on kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Kõnealused meetmed on iga kahe aasta tagant korraldatav riskide, sealhulgas geopoliitiliste riskide hindamine, ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamine ning liikmesriigi gaasivarustuse kindluse pidev jälgimine. Juhul kui reguleeriv asutus ei ole pädev asutus, kaasatakse reguleeriv asutus ametlikult nende meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse. Pädevad asutused teevad üksteisega koostööd, et vältida tarnehäireid ja piirata kõnealuste häirete toimumise korral nende kahju ulatust.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed on selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad ning ei moonuta põhjendamatult konkurentsi ega siseturu tõhusat toimimist.

5. Gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed on selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad ning ei moonuta põhjendamatult konkurentsi ega siseturu tõhusat toimimist. Komisjon koos pädeva asutusega tagab, et sihtkohaklausli mõju omavaid sätteid ei lisata maagaasilepingutesse, mis sõlmitakse liikmesriikide või nende maagaasiettevõtjate ja kolmandate riikide vahel. See ei piira konkurentsiasutuste volitusi.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3a

 

Pikaajalised meetmed varustuskindluse tagamiseks

 

1. Pikaajalise varustusstrateegia väljatöötamise ühe osana esitab komisjon hiljemalt …* aruande nende vahendite ja meetmete kohta, mille eesmärk on mitmekesistada liidu gaasi tarneallikaid ja liitu suunduvaid tarneteid. Aruanne sisaldab eri liikmesriikidele tehtavaid ettepanekuid tegevuste ja meetmete kohta gaasi varustuskindluse suurendamiseks. Eelkõige tuleb aruandes hinnata veeldatud maagaasi rajatiste rolli ja anda ülevaade, mis käsitleb eri liikmesriikide gaasiladustamisvõimsust.

 

Lisaks on aruandes hinnang olemasoleva piirkondliku koostöö (mis on sätestatud artikli 4 lõigetes 3 ja 4 ning IIIa lisas) kohta ja soovitused selle kohta, kuidas parandada ühiseid ennetavaid tegevuskavasid ja hädaolukorra lahendamise kavasid. Käesoleva määruse rakendamise eesmärgil tehtavat piirkondlikku koostööd, mis on sätestatud artikli 4 lõigetes 3 ja 4, juhivad liikmesriikide pädevad asutused, kaasates maagaasiettevõtjad, reguleerivad asutused ja tööstustarbijad ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. See piirkondlik koostöö edendab üldisi Euroopa solidaarsuspõhimõtteid ega tohi minna nendega vastuollu.

 

2. Energiatõhususe alaste heade tavade vahetamiseks teeb liit koostööd kolmandate tarnija- ja transiitriikidega, näiteks olemasolevate energiakoostöölepingute, nagu energiaharta lepingu raames.

 

_______________

* ELT: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt [31. märtsiks 2011; 12 kuud pärast jõustumiskuupäeva] ning pärast konsulteerimist maagaasiettevõtjatega, kodu- ja tööstustarbijate huve esindavate asjakohaste tarbijaorganisatsioonidega ning reguleeriva asutusega (kui see ei ole pädev asutus) kehtestab pädev asutus järgmised kavad:

1. Hiljemalt [XX. kuuks 2011; 12 kuud pärast jõustumiskuupäeva] ning pärast konsulteerimist maagaasiettevõtjatega, kodu- ja tööstustarbijate huve esindavate asjakohaste tarbijaorganisatsioonidega kehtestab pädev asutus järgmised kavad:

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Juhul kui reguleeriv asutus ei ole pädev asutus, kaasatakse see ametlikult ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisse. Pädev asutus võtab täiel määral arvesse reguleeriva asutuse hinnanguid, niivõrd kui need käsitlevad võrguga seotud reguleerimisküsimusi, eriti artiklis 6 sätestatud infrastruktuurinormide täitmise mõju hindamist, arvestades edaspidist tariifide heakskiitmist ja kooskõlastatust võrgu arengukavadega.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Enne kõnealuste kavade vastuvõtmist vahetavad pädevad asutused teavet ning peavad konsultatsioone üksteise ja komisjoniga, et tagada oma kavade ja meetmete vastastikune kooskõla asjakohasel piirkondlikul tasandil. Kõnealustel konsultatsioonidel käsitletakse vähemalt gaasi piiriülest tarnimist ja hoidmist, võrkudevahelisi ühendusi ning gaasi mõlemasuunalise transpordi füüsilist võimsust.

2. Enne kõnealuste kavade vastuvõtmist vahetavad pädevad asutused teavet ning peavad konsultatsioone üksteise ja komisjoniga, et tagada oma kavade ja meetmete vastastikune kooskõla asjakohasel piirkondlikul tasandil. Kõnealustel konsultatsioonidel käsitletakse vähemalt olemasolevaid ja tulevikus vajaminevaid võrkudevahelisi ühendusi (eeskätt selliseid ühendusi, mis võimaldavad juurdepääsu ELi gaasivõrgule), gaasi piiriülest tarnimist ja gaasi piiriülese hoidmise võimalust ning gaasi mõlemasuunalise transpordi füüsilist võimsust. Komisjon võib gaasi koordineerimisrühmaga konsulteerida ja koordineerimisrühma teavitatakse konsultatsioonide tulemustest.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 2 osutatud kooskõlastamise jooksul võib komisjon soovitada, milline peaks olema teabevahetuse ja konsultatsioonide piirkondlik tasand. Komisjon, olles pidanud nõu maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku (ENTSO-G) ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER), võib soovitada ka piirkondliku ühiskava kehtestamist.

3. Lõikes 2 osutatud kooskõlastamise jooksul võib komisjon soovitada, milline peaks olema teabevahetuse ja konsultatsioonide piirkondlik tasand. Komisjon, olles pidanud nõu maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku (ENTSO-G), Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER) ja gaasi koordineerimisrühmaga, võib soovitada ka piirkondliku ühiskava kehtestamist, määrates piirkondi maagaasi varustuskindluse seisukohalt olulisest infrastruktuurist tulenevalt.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid võivad samuti otsustada kehtestada üksikute riiklike kavade asemel või lisaks nendele piirkondlikud ühiskavad.

4. Liikmesriigid võivad samuti otsustada kehtestada üksikutele riiklikele kavadele lisaks piirkondlikud ühiskavad. Piirkondliku ühiskava korral võtavad asjaomased liikmesriigid kavad vastu ja avaldavad need ning püüavad sõlmida valitsusevahelisi leppeid, millega anda piirkondlikule koostööle ametlik vorm.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Pädev asutus avaldab oma kavad, sh nende muudetud versioonid vastavalt lõikele 6 ja teavitab neist viivitamata komisjoni.

5. Pädev asutus avaldab delikaatsete andmete konfidentsiaalsust arvestades oma kavad, sh nende muudetud versioonid vastavalt lõikele 6 ja teavitab neist viivitamata komisjoni ja gaasi koordineerimisrühma.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon hindab kõigi liikmesriikide kavasid kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil pädevad asutused komisjoni neist kavadest teavitasid. Komisjon peab kõnealuste kavade üle nõu maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustikuga, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga, gaasi koordineerimisrühmaga ja muude asjaomaste sidusrühmadega. Kui komisjon leiab, et kava ei aita tõhusalt leevendada riskihinnangus väljaselgitatud riske või on vastuolus teiste liikmesriikide riskistsenaariumide või kavadega või ei vasta käesoleva määruse sätetele või ühenduse õigusaktide muudele sätetele, nõuab komisjon asjaomase kava läbivaatamist.

6. Komisjon hindab kõigi liikmesriikide kavasid kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil pädevad asutused komisjoni neist kavadest teavitasid. Komisjon peab kõnealuste kavade üle nõu maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustikuga, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga, gaasi koordineerimisrühmaga ja muude asjaomaste sidusrühmadega ning võtab nende arvamust nõuetekohaselt arvesse. Kui komisjon leiab, et kava ei aita tõhusalt leevendada riskihinnangus väljaselgitatud riske või on vastuolus teiste liikmesriikide riskistsenaariumide või kavadega või ei vasta käesoleva määruse sätetele või liidu õigusaktide muudele sätetele, nõuab komisjon asjaomase kava läbivaatamist.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Kui liikmesriikidel on juba varustuskindlusega seotud avaliku teenuse osutamise kohustusi, avalikustavad pädevad asutused need kahe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ning ajakohastavad neid vajaduse korral pärast oma ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade vastuvõtmist.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 b. Pädev asutus vaatab iga kahe aasta tagant läbi ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava, võttes aluseks artiklis 8 osutatud gaasivarustuse kindlust mõjutavate riskide hindamise muutuvad tulemused.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ennetav tegevuskava sisaldab järgmist:

1. Riikliku ja piirkondliku tasandi ennetav tegevuskava sisaldab järgmist:

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) meetmed, et täita infrastruktuurinorm ja varustuskindluse norm, millele on osutatud artiklites 6 ja 7; kõnealused meetmed hõlmavad vähemalt plaane n-1 normi täitmiseks, vajalikke mahte ja võimsusi, et tarnida kaitstud tarbijatele gaasi kindlaksmääratud, kõrge gaasinõudlusega ajavahemikul, ning nõudlusega seotud meetmeteid ja kohustusi, mis on määratud maagaasiettevõtjatele ja muudele asjakohastele asutustele;

a) meetmed, et täita infrastruktuurinorm ja varustuskindluse norm, millele on osutatud artiklites 6 ja 7; kõnealused meetmed hõlmavad vähemalt plaane n-1 normi täitmiseks ning teavet plaanide kohta, kuidas saavutada vajalikud mahud ja võimsused, mida on riskihinnangu kohaselt vaja kaitstud tarbijatele gaasi tarnimiseks kindlaksmääratud, kõrge gaasinõudlusega ajavahemikul, samuti nõudlusega seotud meetmeid ja tarneallikate mitmekesistamist ning kohustusi, mis on määratud maagaasiettevõtjatele ja muudele asjakohastele asutustele;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) artiklis 8 sätestatud riskihinnang;

b) artiklis 8 sätestatud riskihinnangu tulemused;

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) kui liikmesriik artiklis 8 sätestatud riskihinnangu alusel nii otsustab, siis tarnimiskohustused nende tarbijate ees, kes ei ole määratletud artikli 1 lõikes 1, kuid kes on gaasijaotusvõrguga ühendatud ja kes tarnivad gaasi olulistele avalike teenuste pakkujatele, nagu koolid ja haiglad. See kohustus ei tohi vähendada võimet tarnida gaasi kaitstud tarbijatele artiklis 7 määratletud kriisiolukorras. Need lisakohustused ei tohi minna vastuollu põhimõttega, mille kohaselt ollakse Euroopa või piirkonna tasemel solidaarsed riikidega, kellel on varustusprobleemid.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d b) mehhanismid teiste liikmesriikidega koostööks piirkondliku tasandi ennetavate tegevuskavade ettevalmistamisel.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ennetav tegevuskava (eelkõige artiklis 6 sätestatud infrastruktuurinormi täitmise meetmed) põhineb võrgu kümneaastasel arengukaval, mille koostab maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik, ning on kõnealuse arengukavaga kooskõlas.

2. Ennetav tegevuskava põhineb maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku koostataval võrgu kümneaastasel arengukaval ja on sellega kooskõlas. Süsteem haldurid on eelkõige kohustatud võtma artiklis 6 sätestatud infrastruktuurinormi täitmise meetmeid.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ennetavas tegevuskavas võetakse arvesse majanduslikku tõhusust, mõju energia siseturu toimimisele ja keskkonnamõju.

3. Ennetav tegevuskava põhineb suures osas turumeetmetel ning tegevuskavas võetakse arvesse majanduslikku mõju ja tõhusust, vastuvõetud meetmete tõhusust ning nende meetmete mõju energia siseturu toimimisele, mõju tarbijatele, keskkonnamõju ning asjakohaseid rahvusvahelisi suhteid ja suundumusi, eelkõige suurtes tarnija- ja transiitriikides.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Komisjon töötab kõigi riiklike ja piirkondlike kavade alusel välja ELi ennetava tegevuskava, kus on kindlaks tehtud võimalikud kriisistsenaariumid ja tõhusaimad kriisi leevendamise meetmed ja mille eesmärk on tagada liidus tekkiva hädaolukorra puhul võetavate meetmete tõhus koordineerimine.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Pädevad asutused tagavad hiljemalt [31. märtsiks 2014; 3 aastat pärast jõustumiskuupäeva], et suurima gaasitarnete infrastruktuuri häire korral võimaldab allesjäänud infrastruktuur (n-1 norm) transportida arvestuspiirkonnas gaasi kogunõudluse rahuldamiseks vajalikku gaasikogust 60-päevasel, erandlikult kõrge gaasinõudlusega ajavahemikul kõige külmemal ajal, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

1. Pädevad asutused tagavad hiljemalt [31. märtsiks 2014; 3 aastat pärast jõustumiskuupäeva], et suurima gaasitarnete infrastruktuuri häire korral võimaldab allesjäänud infrastruktuur (n-1 norm) transportida arvestuspiirkonnas gaasi päevase kogunõudluse rahuldamiseks vajalikku gaasikogust erandlikult kõrge gaasinõudlusega päeval, mis kordub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjoni soovituse korral vastavalt artikli 4 lõikele 3 või artikli 4 lõikes 4 osutatud olukorras võib lõikes 1 sätestatud kohustuse täita piirkondlikult. Ka loetakse n-1 norm täidetuks juhul, kui pädev asutus tõendab artiklis 5 osutatud ennetavas tegevuskavas, et tarnehäiret on võimalik piisavalt ja õigeaegselt tasakaalustada nõudlusega seotud meetmete abil.

2. Komisjoni soovituse korral vastavalt artikli 4 lõikele 3 või artikli 4 lõikes 4 osutatud olukorras võib lõikes 1 sätestatud kohustuse täita piirkondlikult. Ka loetakse n-1 norm täidetuks juhul, kui pädev asutus tõendab artiklis 5 osutatud ennetavas tegevuskavas, et tarnehäiret on võimalik piisavalt ja õigeaegselt tasakaalustada asjakohaste turunõudlusega seotud meetmete abil.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kasutatakse n-1 normi arvutamise meetodit, mis on sätestatud I lisas. Arvutamisel võetakse arvesse võrgu konfiguratsiooni ja tegelikke gaasivooge ning tootmisvõimsust ja hoidlate mahtu. Vajaduse korral laiendatakse I lisas osutatud arvestuspiirkond asjakohasele piirkondlikule tasandile.

3. Kasutatakse n-1 normi arvutamise meetodit, mis on sätestatud I lisas. Arvutamisel võetakse arvesse võrgu konfiguratsiooni ja tegelikke gaasivooge ning tootmisvõimsust ja hoidlate mahtu. Arvestuspiirkond on toodud I lisas ja selle määrab kindlaks pädev asutus pärast asjaomaste maagaasiettevõtjatega konsulteerimist ning vajaduse korral laiendatakse arvestuspiirkond asjakohasele piirkondlikule tasandile.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. ELi integreeritud jaotusvõrgule juurdepääsu puudumist ja ühest ainsast kolmanda riigi gaasitarnijast sõltumist loetakse n-1 normi täitmatajätmiseks.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kõik pädevad asutused teavitavad komisjoni viivitamata igast n-1 normi täitmatajätmisest.

4. Pärast asjaomaste maagaasiettevõtjatega konsulteerimist teavitavad kõik pädevad asutused komisjoni viivitamata igast n-1 normi täitmatajätmisest.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest tagavad ülekandesüsteemi haldurid kõigis võrkudevahelistes ühenduskohtades sellise alalise füüsilise ülekandevõimsuse, mis võimaldaks transportida gaasi mõlemas suunas, välja arvatud juhtudel, mil komisjon otsustab pädeva asutuse taotlusel, et kahesuunalise vooluvõimsuse lisamisega ei suurendata ühegi liikmesriigi varustuskindlust. Olukorra muutumise korral võib komisjon sellise otsuse läbi vaadata. Gaasi kahesuunaline vooluvõimsus saavutatakse kulutasuvate meetmete abil ning võttes vähemalt arvesse artiklis 7 sätestatud varustuskindluse normi täitmiseks vajaminevat võimsust. Kõnealuse kaheaastase ajavahemiku jooksul kohandab gaasi ülekandesüsteemi haldur kogu ülekandesüsteemi, et võimaldada kahesuunalisi gaasivooge.

5. Ilma, et see piiraks lõike 5a kohaldamist, tagavad ülekandesüsteemi haldurid ja omanikud kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest kõigis võrkudevahelistes ühenduskohtades sellise alalise füüsilise ülekandevõimsuse, mis võimaldaks transportida gaasi mõlemas suunas, kuid see ei puuduta ühenduskohti, mis ühendavad ELi tootmiskohti, maagaasi veeldusjaamasid, ega jaotusvõrkude ühenduskohti. Gaasi kahesuunaline vooluvõimsus saavutatakse kulutasuvate meetmete abil, kusjuures hindamisel tuleb arvesse võtta ka mitte ainult majanduslikke aspekte, nagu varustuskindlus ja siseturu toetamine, ning võttes vähemalt arvesse artiklis 7 sätestatud varustuskindluse normi täitmiseks vajaminevat võimsust. Pädevad asutused ja komisjon tagavad olukorra muutumisel ühenduskohtade hinnangu korrapärase läbivaatamise, seda eeskätt riiklike ja piirkondlike ennetavate tegevuskavade ajakohastamisega. Kui lisainvesteeringuid tuleb teha ka ülekandesüsteemi muudes lõikudes, kohaldatakse lõiget 7 ka nende investeeringute suhtes. Kõnealuse kaheaastase ajavahemiku jooksul kohandab gaasi ülekandesüsteemi haldur kogu ülekandesüsteemi, et võimaldada kahesuunalisi gaasivooge.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Pädevad asutused võivad komisjonilt taotleda otsust jätta teatavad ühenduskohad välja lõikes 5 sätestatud kohustusest transportida gaasi mõlemas suunas. Komisjon teeb erandi, kui kahesuunalise vooluvõimsuse lisamisega ei suurendata ühegi asjaomase liikmesriigi varustuskindlust või kui investeerimiskulud on märkimisväärselt suuremad kui ükskõik millise liikmesriigi varustuskindlusele avalduda võiv kasu. Komisjon võtab täielikult arvesse pädeva asutuse poolt vastavalt artikli 8 lõikele 1 läbi viidud riskihindamise tulemusi. Olukorra muutumise korral võib komisjon tehtud otsused läbi vaadata.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Liikmesriigid tagavad, et iga uue ülekandeinfrastruktuuriga tagatakse varustuskindluse saavutamiseks piisaval arvul sisse- ja väljavoolukohti ning aidatakse kaasa hästi ühendatud infrastruktuuri arendamisele.

6. Liikmesriigid tagavad, et iga uue ülekandeinfrastruktuuriga tagatakse varustuskindluse saavutamiseks piisaval arvul sisse- ja väljavoolukohti ning aidatakse kaasa hästi ühendatud infrastruktuuri arendamisele. Nad tagavad ka, et suudavad oma sisendmahu ja ülekandevõrkude abil kohandada oma gaasivooge igasuguste riskihinnangus kindlaks tehtud gaasitarnete infrastruktuuri tõrgetega, kõrvaldades muu hulgas sisemised kitsaskohad.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Liikmesriikide reguleerivad asutused võtavad direktiivi […/…/EÜ] artikli 41 lõike 8 kohasel tariifide heakskiitmisel arvesse kulusid, mis kaasnevad n-1 normi täitmisega ja gaasi mõlemasuunalist transporti võimaldava alalise füüsilise ülekandevõimsuse tagamisega. Kui kulusid on kandnud mitu liikmesriiki, otsustavad kõigi asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused ühiselt, kuidas kulud jaotatakse. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr xxxx/xxxx artikli 8 lõiget 1.

7. Liikmesriikide reguleerivad asutused juurutavad asjakohased stiimulid ning võtavad direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 8 kohaselt tariifide või nende arvutamismetoodika heakskiitmisel läbipaistval moel ja üksikasjalikult arvesse tegelikke kulusid, mis kaasnevad n-1 normi täitmisega ja gaasi mõlemasuunalist transporti võimaldava alalise füüsilise ülekandevõimsuse tagamisega. Kui kulusid on kandnud mitu liikmesriiki või ühes liikmesriigis on kantud kulusid teiste liikmesriikide heaks, otsustavad kõigi asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused enne mis tahes investeerimisotsuste tegemist ühiselt, kuidas kulud jaotatakse. Iga sellise investeerimisotsuse maksumus ja vastavate kulude jaotus kõigi asjaomaste liikmesriikide reguleerivate asutuste vahel vajab reguleerivate asutuste heakskiitu. Kulude jaotamisel liikmesriikide vahel võetakse arvesse, kui suurel määral suurendab investeering iga liikmesriigi varustuskindlust. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõiget 1.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a. Kui kulusid on kandnud mitu liikmesriiki või ühes liikmesriigis on kantud kulusid ainult teiste liikmesriikide heaks, võib komisjon ühenduskohtade rahastamiseks teha ettepaneku asjakohaste ELi vahendite kohta. Selline otsuse tehakse juhtumipõhiselt ja seejuures võetakse arvesse eelkõige ühenduskoha majandusliku elujõu puudumist ning selget lisandväärtust, mida see ühenduskohta annab ühe või mitme liikmesriigi gaasivarustuse kindlusele.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Pädev asutus võtab meetmed, et tagada kaitstud tarbijatele gaasitarned järgmistel juhtudel:

1. Pädev asutus kohustab tarneettevõtjaid võtma meetmeid kaitstud tarbijatele gaasitarnete tagamiseks järgmistel juhtudel:

a) väga madal temperatuur seitsmel järjestikusel tippnõudlusega päeval, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant ning

a) äärmuslik temperatuur seitsmel järjestikusel tippnõudlusega päeval, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant ning

b) erandlikult kõrge gaasinõudlus 60-päevasel ajavahemikul kõige külmemal ajal, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

b) erandlikult kõrge gaasinõudlus 45 päevasel ajavahemikul kõige külmemal ajal, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

Selgitus

Kõige pikem kogetud kriis kestis umbes kaks nädalat. Turule osaks langevate kulude ja tulu põhjaliku majandusliku hindamise puudumisel peaks määruses kasutama lühemat ajavahemikku, et vältida tarbijatele osaks langevaid ebaproportsionaalseid kulusid ja gaasi kui süsinikuvaese kütuse konkurentsivõime vähendamist. Viimase 40 aasta jooksul, mis on möödunud ajast, mil Euroopasse ehitati suur maagaasi ülekandevõrk, kestis ainus suur tarnehäire 13 päeva.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Pädev asutus võtab meetmed, et tagada kaitstud tarbijatele gaasitarned 60 päeva jooksul ka hädaolukorras vastavalt artikli 9 lõikele 2. Pädev asutus püüab säilitada gaasitarned kaitstud tarbijatele niikaua, kui see on vajalik.

2. Pädev asutus kohustab tarneettevõtjaid võtma asjakohaseid meetmeid kaitstud tarbijatele gaasitarnete tagamiseks 45 päeva jooksul ka hädaolukorras vastavalt artikli 9 lõikele 2. 45 päeva möödudes või lõikes 1 nimetatutest rängemate tingimuste korral püüavad pädev asutus ja tarneettevõtjad säilitada gaasitarned kaitstud tarbijatele võimalikult kaua.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Pädev asutus lubab maagaasiettevõtjatel täita kõnealuseid kriteeriume piirkondlikul või ühenduse tasandil ega nõua kõnealuste normide täitmist üksnes oma territooriumil asuva infrastruktuuri põhjal.

4. Pädevad asutused lubavad maagaasiettevõtjatel täita kõnealuseid kriteeriume piirkondlikul või l tasandil ega nõua kõnealuste normide täitmist üksnes oma territooriumil asuva infrastruktuuri põhjal.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Varustamise jätkamiseks vajalikele tootmiskäitistele (nt elektrijaamad, rafineerimistehased, gaasihoidlad) võimaldatakse gaasi-, elektrienergia- ja soojusvarustuse tagamiseks võimalikult tõrgeteta toimimine. Ettenähtud piirväärtuste ületamine on kindlaks määratavas ulatuses lubatud. Veealastes õigusaktides kehtestatud tingimuste muutmine on lubatud niisuguses ulatuses, mis tuleb kindlaks määrata. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata keskkonnaohtude vältimisele.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riiklikke ja piirkondlikke asjaolusid;

b) võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riiklikke ja piirkondlikke asjaolusid, sealhulgas gaasi kasutamist kaitstud tarbijate varustamiseks elektrienergia ja kaugküttega ning selliste tööstusharude toimimist, mis on tarnete kõikumise suhtes eriti tundlikud, tarbimismudeleid, ühenduvust siseturuga ning ohutusküsimusi;

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Komisjon hindab igakülgselt gaasivarustuse kindlusega seotud liidu tasandi riske ning võtab vastu ja avaldab aruande, mis tuleb esitada pädevatele asutustele, gaasi koordineerimisrühmale, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile, maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustikule ja Euroopa Parlamendile.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Riskihinnangus sätestavad liikmesriigid tehnilise ja majandusliku analüüsi alusel tarnimiskohustused nende tarbijate ees, kes ei ole määratletud artikli 2 lõikes 1, kuid kes on juba gaasijaotusvõrguga ühendatud ja kes tarnivad gaasi olulistele avalike teenuste pakkujatele, nagu koolid ja haiglad. See kohustus ei tohi vähendada võimet tarnida gaasi kaitstud tarbijatele artiklis 7 määratletud kriisiolukorras. Need lisakohustused ei tohi minna vastuollu põhimõttega, mille kohaselt ollakse Euroopa või piirkonna tasemel solidaarsed riikidega, kellel on varustusprobleemid.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c. Komisjoni soovituse korral vastavalt artikli 4 lõikele 3 või artikli 4 lõikes 4 osutatud olukorras viiakse riskihindamine läbi ka piirkondlikul tasandil.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Maagaasiettevõtjad, kodu- ja tööstustarbijate huve esindavad asjakohased tarbijaorganisatsioonid ning reguleeriv asutus (kui see ei ole pädev asutus) teevad koostööd ning esitavad kõik riskihindamiseks vajalikud andmed.

2. Maagaasiettevõtjad, kodu- ja tööstuslike gaasitarbijate huve esindavad asjakohased tarbijaorganisatsioonid ning reguleeriv asutus (kui see ei ole pädev asutus) teevad koostööd pädeva asutusega ning esitavad kõik riskide, sealhulgas geopoliitiliste riskide hindamiseks vajalikud andmed.

 

 

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Riskihindamist korraldatakse iga kahe aasta tagant enne asjaomase aasta 30. septembrit.

3. Lõigetes 1 ja 1 a osutatud riskihindamist korraldatakse iga kahe aasta tagant enne asjaomase aasta 30. septembrit.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hädaolukorra lahendamise kava koostamisel järgitakse järgmisi nõudeid.

Riiklike ja piirkondlike hädaolukorra lahendamise kavade koostamisel järgitakse järgmisi nõudeid.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 − lõige 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Määratletakse maagaasiettevõtjate ja tööstustarbijate ülesanded ja kohustused ning nende koostöö asjaomase pädeva asutuse ja vajaduse korral reguleeriva asutusega.

(2) Määratletakse turuosaliste ülesanded ja kohustused, võttes arvesse, kuivõrd erinevas ulatuses mõjutavad neid gaasitarnehäired, ning määratletakse nende koostöö pädeva asutuse ja vajaduse korral reguleeriva asutusega.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Määratletakse pädeva asutuse ülesanded ja kohustused.

(3) Määratletakse pädeva asutuse ülesanded ja kohustused, samuti selliste asutuste ülesanded ja kohustused, kellele on pandud artikli 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud ülesanded.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Määratletakse, milline panus on III lisas loetletud, mitte-turupõhistel meetmetel, mida kavandatakse või rakendatakse hädaolukorra puhul; hinnatakse, mil määral on kriisiga toimetulekuks vaja võtta mitte-turupõhiseid meetmeid ja milline on nende mõju ning määratletakse nende rakendamise kord.

(7) Määratletakse, milline panus ja suhteline väärtus on III lisas loetletud, mitte-turupõhistel meetmetel, mida kavandatakse või rakendatakse hädaolukorra puhul; hinnatakse, mil määral on kriisiga toimetulekuks vaja võtta mitte-turupõhiseid meetmeid ja milline on nende mõju, ning määratletakse nende rakendamise kord. Mitte-turupõhiseid meetmeid kasutatakse ainult juhul, kui turupõhistest mehhanismidest enam ei piisa kaitstud tarbijatele tarnete tagamiseks.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Kirjeldatakse iga kriisitaseme puhul rakendatavaid mehhanisme, mille alusel tehakse koostööd teiste liikmesriikidega.

(8) Kirjeldatakse iga kriisitaseme puhul rakendatavaid mehhanisme ja turuosaliste rolle koostöös teiste liikmesriikidega

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Loetletakse meetmed, mida võetakse gaasi kättesaadavaks tegemiseks hädaolukorras, sh hüvitusmehhanismid ja selliste meetmetega seotud osalejate vahelised kaubanduslepped. Kõnealused meetmed võivad hõlmata liikmesriikide ja/või maagaasiettevõtjate vahelisi piiriüleseid lepinguid.

(10) Koostatakse loetelu turuosalistega tihedas koostöö määratletud meetmetest, mida võetakse gaasi kättesaadavaks tegemiseks hädaolukorras, võttes arvesse hüvitusmehhanisme ja selliste meetmetega seotud osalejate vahelisi kaubandusleppeid. Kõnealused meetmed võivad hõlmata liikmesriikide ja/või maagaasiettevõtjate vahelisi piiriüleseid lepinguid.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Komisjon töötab välja liidu hädaolukorra lahendamise kava, tehes kindlaks riiklike ja piirkondlike kavade vahelised võimalikud ebakõlad ning võimalikud koordineerimismeetmed, mida komisjon liidus tekkiva hädakorra puhul peab võtma. Kirjeldatakse ka mehhanisme, mida kasutatakse vahendustegevuse käivitamiseks kolmandate riikidega.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) varajane hoiatamine: on olemas konkreetset, tõsiseltvõetavat ja usaldusväärset (võimalik, et varajase hoiatamise mehhanismi kaudu saadud) teavet, et võib toimuda sündmus, mille tagajärjel halvenevad tarnetingimused;

(1) varajane hoiatamine: kui konkreetse, tõsiseltvõetava ja usaldusväärse (võimalik, et varajase hoiatamise mehhanismi kaudu saadud) teabe alusel võib oletada, et tarnetingimused halvenevad lühiajaliselt; eeldatakse, et turg suudab probleemi lahendada ilma pädeva asutuse sekkumiseta;

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 - lõige 2 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) häireolukord: on tekkinud tarnehäire või erandlikult kõrge gaasinõudlus, kuid turg suudab olukorraga ilma pädeva asutuse sekkumiseta toime tulla;

(2) häireolukord: tarnehäire või erandlikult kõrge gaasinõudlus, mille ulatus ei anna veel alust punkti 3 kohase hädaolukorra väljakuulutamiseks; eeldatakse, et turg suudab probleemi lahendada ilma pädeva asutuse sekkumiseta;

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) hädaolukord: on tekkinud erandlikult kõrge gaasinõudlus või suurima infrastruktuuri kaudu saabuvad või suurimast allikast pärinevad tarned on häiritud ning on tõsiseltvõetav oht, et kaitstud tarbijate varustuskindluse normi ei ole enam võimalik täita üksnes turupõhiste vahendite abil.

(3) hädaolukord: tarnehäire või erandlikult kõrge gaasinõudlus, mille puhul ei ole üksnes turupõhiste vahenditega enam võimalik tagada tarneid kaitstud tarbijatele. Pädev asutus peab hädaolukorra lahendamise kava raames sekkuma. Turupõhised mehhanismid ja mitte-turupõhised mehhanismid võivad selles etapis toimida samaaegselt.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Hädaolukorra lahendamise kavas tagatakse, et piiriülene juurdepääs gaasihoidlatele säilib ka hädaolukorras. Hädaolukorra lahendamise kavaga ei kehtestata meetmeid, millega põhjendamatult piiratakse piiriüleseid gaasivooge.

3. Riiklikus hädaolukorra lahendamise kavas nimetatud pädevad asutused tagavad, et piiriülene juurdepääs gaasihoidlatele säilib ka hädaolukorras. Liikmesriigid ega pädevad asutused ei kehtesta meetmeid, millega põhjendamatult piiratakse piiriüleseid gaasivooge.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Hädaolukorra lahendamise kavas määratakse kindlaks ka meetmed ja tegevused, mis on vajalikud, et leevendada gaasitarnete katkemise mõju kaitstud tarbijate varustamisele gaasist toodetud elektrienergia ja kaugküttega.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Mis tahes kriisitaseme väljakuulutamise korral teavitab pädev asutus sellest viivitamata komisjoni ja esitab talle kogu vajaliku teabe. Sellises hädaolukorras, mis võib tingida abipalve ELile ja liikmesriikidele, teavitab asjaomase liikmesriigi pädev asutus viivitamata komisjoni juures tegutsevat kodanikukaitse järelevalve- ja teabekeskust.

4. Mis tahes kriisitaseme väljakuulutamise korral teavitab pädev asutus sellest viivitamata komisjoni ja esitab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige meetmete kohta, mida ta kavatseb võtta. Pädev asutus võtab hädaolukorra lahendamise kavas kindlaksmääratud meetmed. Sellises hädaolukorras, mis võib tingida abipalve ELile ja liikmesriikidele, teavitab asjaomase liikmesriigi pädev asutus viivitamata komisjoni juures tegutsevat kodanikukaitse järelevalve- ja teabekeskust. Komisjon võib kutsuda kokku gaasi koordineerimisrühma.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Kui pädev asutus teatab komisjonile, et mõnes liikmesriigis on välja kuulutatud varajase hoiatamise tase, või kui gaasitarnete katkemise ohul võib olla selge geopoliitiline mõõde, võtab liit, keda esindavad kõrgeimad esindajad olukorrale vastavalt diplomaatilisi meetmeid, arvestades Lissaboni lepingust tulenevat asepresidendi ja kõrge esindaja erilist rolli.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kui pädev asutus kuulutab välja hädaolukorra, võtab ta hädaolukorra lahendamise kavas kindlaksmääratud meetmed ja teavitab komisjoni viivitamata eelkõige meetmetest, mille võtmist ta kavandab vastavalt artikli 9 lõikele 1. Komisjon võib kutsuda kokku gaasi koordineerimisrühma.

välja jäetud

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon kontrollib ühe nädala jooksul, kas hädaolukorra väljakuulutamine on õigustatud ning kas sellega ei koormata põhjendamatult maagaasiettevõtjaid ega siseturu toimimist. Komisjon võib eelkõige paluda pädeval asutusel muuta maagaasiettevõtjaid põhjendamatult koormavaid meetmeid ja tühistada väljakuulutatud hädaolukord, kui komisjon ei loe seda enam õigustatuks.

6. Komisjon kontrollib kolme päeva jooksul, kas lõikes 2 toodud hädaolukorra kriteeriumid on täidetud ning kas sellega ei koormata põhjendamatult maagaasiettevõtjaid ega siseturu toimimist.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Kui hädaolukorras oleva liikmesriigi pädev asutus otsustab võtta erandkorras meetmeid, mida kavades ei ole ette nähtud, kontrollib komisjon, kas see on põhjendatud. Komisjon võib küsida selles küsimuses nõu gaasi koordineerimisrühmalt.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 b. Komisjon võib eelkõige paluda pädeval asutusel muuta maagaasiettevõtjaid põhjendamatult koormavaid meetmeid ja tühistada väljakuulutatud hädaolukord, kui komisjon ei loe seda enam õigustatuks.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 . Mitte-turupõhised meetmed, mida maagaasiettevõtjad on kohustatud hädaolukorras võtma –sealhulgas piirkondlikul või Euroopa Liidu tasandil – peavad tagama õiglase ja võrdse hüvitise maagaasiettevõtjatele, keda need meetmed mõjutavad.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 d. Hädaolukorra lahendamise kava ajakohastatakse iga kahe aasta tagant, tuginedes artiklis 8 viidatud riskihindamise tulemustele.

Selgitus

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võib kuulutada välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra ühe pädeva asutuse taotlusel või juhul, kui ühendus kaotab vastavalt maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku arvutusele üle 10 % gaasiimpordist, mis pärineb kolmandatest riikidest. Kui mitu pädevat asutust on välja kuulutanud hädaolukorra, kuulutab komisjon välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra pärast kontrollimist vastavalt artikli 9 lõikele 6. Komisjon võib kuulutada välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra konkreetselt mõjutatud geograafilistes piirkondades, mis hõlmavad mitut liikmesriiki.

1. Komisjon võib kuulutada välja Euroopa Liidu hädaolukorra ühe pädeva asutuse taotlusel. Komisjon kuulutab välja Euroopa Liidu hädaolukorra, kui rohkem kui üks pädev asutus on pärast kontrollimist vastavalt artikli 9 lõikele 6 välja kuulutanud hädaolukorra või juhul, kui Euroopa Liit kaotab vastavalt maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku arvestusele üle 20% gaasiimpordist, mis pärineb kolmandatest riikidest. Komisjon kuulutab välja Euroopa Liidu hädaolukorra konkreetselt mõjutatud geograafilistes piirkondades, mis on määratletud vastavalt IIIa lisale või artikli 4 lõigetele 3 ja 4 ja mis hõlmavad mitut liikmesriiki, kui üks pädev asutus asjaomasest piirkonnast on kuulutanud välja hädaolukorra või kui mõjutatud geograafiline piirkond kaotab vastavalt maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku arvutusele üle 10% päevasest gaasiimpordist, mis pärineb kolmandatest riikidest.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa Ühenduse hädaolukorras kooskõlastab komisjon pädevate asutuste meetmeid. Eelkõige kindlustab komisjon teabevahetuse, tagab liikmesriikide ja piirkondlike meetmete kooskõla ja tõhususe ühenduse meetmete suhtes ning koordineerib kolmandate riikidega seotud meetmeid. Komisjon võib kokku kutsuda kriisirühma, kuhu kuuluvad eelkõige gaasitööstuse ja hädaolukorrast mõjutatud liikmesriikide esindajad.

3. Liidu hädaolukorras kooskõlastab komisjon pädevate asutuste meetmeid. Eelkõige kindlustab komisjon teabevahetuse, tagab liikmesriikide ja piirkondlike meetmete kooskõla ja tõhususe liidu meetmete suhtes ning koordineerib kolmandate riikidega seotud meetmeid komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja ning energeetikavoliniku kaudu. Komisjon kutsub kokku kriisirühma, kuhu kuuluvad eelkõige gaasitööstuse ja hädaolukorrast mõjutatud liikmesriikide esindajad. Komisjon tagab gaasi koordineerimisrühma korrapärase teavitamise kriisirühma tööst.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui komisjon leiab, et pädeva asutuse või maagaasiettevõtja võetud meetmed ei ole Euroopa Ühenduse hädaolukorra lahendamiseks piisavad või need ohustavad tõsiselt olukorda mõnes teises liikmesriigis, nõuab ta kõnealuselt pädevalt asutuselt või maagaasiettevõtjalt nende meetmete muutmist.

4. Kui komisjon leiab, et pädeva asutuse või maagaasiettevõtja võetud meetmed ei ole Euroopa Liidu hädaolukorra lahendamiseks piisavad või need ohustavad tõsiselt olukorda mõnes teises liikmesriigis, nõuab ta kõnealuselt pädevalt asutuselt nende meetmete muutmist ja teavitab pädevat asutust põhjustest, miks ta peab vajalikuks, et pädev asutus või maagaasiettevõtja muudaks meetmeid.

Kolme päeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon nõudis meetmete läbivaatamist, muudab asjaomane pädev asutus oma meetmeid ja teavitab sellest komisjoni või põhjendab komisjonile, miks ta muudatustaotlusega ei nõustu. Sel juhul võib komisjon oma taotlust muuta või selle tühistada.

Kolme päeva jooksul pärast nimetatud teavitamist muudab asjaomane pädev asutus oma meetmeid ja teavitab sellest komisjoni või saadab vastuse, milles põhjendab nõuetekohaselt kõnealuse meetme õigustatust. Sel juhul võib komisjon oma taotlust muuta või selle tühistada.

Kui komisjon ei muuda ega tühista oma taotlust kolme päeva jooksul, täidab pädev asutus komisjoni taotluse viivitamata.

Kui komisjon ei muuda ega tühista oma taotlust kolme päeva jooksul, teatab ta pädevale asutusele, miks ta ei pea tolle põhjendust vastuvõetavaks. Sellisel juhul täidab pädev asutus komisjoni taotluse viivitamata. Komisjoni taotluses täpsustatakse soovitatavad meetmed, mis pädeval asutusel tuleb võtta, et taastada gaasi siseturu toimimine.

 

Komisjon hoiab gaasi koordineerimisrühma protsessiga kursis.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Pädeva asutuse või maagaasiettevõtja meetmed ei piira kunagi gaasivooge siseturul.

5. Liikmesriigi, pädevate asutuste ega maagaasiettevõtja meetmed ei piira kunagi gaasivooge siseturul.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Komisjon kehtestab gaasitööstuse ekspertidest ja komisjoni esindajatest koosneva seiretöörühma jaoks alalise reservnimekirja. Kõnealuse seiretöörühma saab kokku kutsuda vajaduse korral ning tema ülesanne on kontrollida koostöös tarnivate ja transiidiriikidega gaasivooge ühenduses ja sellest väljaspool, ning esitada sellekohased aruanded.

7. Komisjon kehtestab pärast gaasi koordineerimisrühmaga konsulteerimist gaasitööstuse ekspertidest ja komisjoni esindajatest koosneva seiretöörühma jaoks alalise reservnimekirja. Kõnealuse seiretöörühma saab kokku kutsuda vajaduse korral ning tema ülesanne on kontrollida koostöös tarnivate ja transiidiriikidega gaasivooge liidus ja sellest väljaspool, ning esitada sellekohased aruanded.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Gaasi koordineerimisrühm moodustatakse selleks, et hõlbustada gaasivarustuse kindluse tagamise meetmete kooskõlastamist. Kõnealusesse koordineerimisrühma kuuluvad pädevate asutuste, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti ja maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku esindajad ning asjaomase tööstusharu ja asjakohaste tarbijate esinduskogud. Komisjon otsustab rühma koosseisu, tagab selle esindavuse ja juhatab seda. Koordineerimisrühm kehtestab oma töökorra.

1. Gaasi koordineerimisrühm moodustatakse selleks, et hõlbustada gaasivarustuse kindluse tagamise meetmete kooskõlastamist. Kõnealusesse koordineerimisrühma kuuluvad pädevate asutuste, liikmesriikide reguleerivate asutuste (kui need ei ole pädevad asutused), Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti ja maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku esindajad ning asjaomase tööstusharu ja asjakohaste tarbijate esinduskogud. Komisjon otsustab rühma koosseisu, tagab selle esindavuse ja juhatab seda. Koordineerimisrühm kehtestab oma töökorra.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Gaasi koordineerimisrühm aitab komisjoni eelkõige järgmistes küsimustes:

2. Käesoleva määruse sätete kohaselt aitab gaasi koordineerimisrühm komisjoni eelkõige järgmistes küsimustes:

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) kavade rakendamine;

g) ennetus- ja hädaolukorra lahendamise kavade rakendamine ja läbivaatamine;

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon kutsub gaasi koordineerimisrühma korrapäraselt kokku.

3. Komisjon kutsub gaasi koordineerimisrühma korrapäraselt kokku ja jagab teavet, mida pädevad asutused on saanud, ning tagab seejuures tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

 

3 a. Gaasi koordineerimisrühm aitab määratleda piirkondi vastavalt artikli 4 lõigetele 3 ja 4.

 

Solidaarsuse saavutamiseks piirkondlikul tasandil moodustab gaasi koordineerimis-rühm spetsiaalsed allrühmad, kes tegelevad varustuskindluse küsimustega piirkonna tasandil.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hädaolukorras on pädevale asutusele iga päev kättesaadav eelkõige järgmine teave:

1. Alates ...1 on pädevale asutusele hädaolukorras iga päev kättesaadav eelkõige järgmine teave:

 

----------------------------------------------------1 ELT: palun sisestada kuupäev 6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) igatunnised gaasikogused kõigis piiriülestes sisse- ja väljavoolukohtades ning kõigis kohtades, mis ühendavad tootmiskäitisi võrgu, gaasihoidlate või veeldatud gaasi hoidlatega (miljonites kuupmeetrites päevas);

b) igatunnised gaasikogused kõigis piiriülestes sisse- ja väljavoolukohtades ning kõigis kohtades, mis ühendavad võrku tootmiskäitise, gaasihoidla või veeldatud maagaasi terminaliga (miljonites kuupmeetrites päevas);

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) ajavahemik (päevade arv), mille jooksul on võimalik tagada gaasitarned kaitstud tarbijatele.

c) ajavahemik (päevade arv), mille jooksul saab eeldatavasti tagada gaasitarned kaitstud tarbijatele.

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Pärast hädaolukorda esitab pädev asutus komisjonile viivitamata hädaolukorda ja rakendatud meetmete tulemuslikkust käsitleva üksikasjaliku hinnangu; sealhulgas on hinnatud hädaolukorra majanduslikku mõju, teistele kütuseliikidele ülemineku mõju heidetele, mõju elektrisektorile ning abi, mida ühendusele ja liikmesriikidele on antud ja/või neilt on saadud.

5. Pärast hädaolukorda esitab pädev asutus komisjonile viivitamata hädaolukorda ja rakendatud meetmete tulemuslikkust käsitleva üksikasjaliku hinnangu; sealhulgas on hinnatud hädaolukorra majanduslikku mõju, teistele kütuseliikidele ülemineku mõju heidetele, mõju elektrisektorile ning abi, mida liidule ja liikmesriikidele on antud ja/või neilt on saadud.

 

Komisjon analüüsib pädevate asutuste hinnanguid ja esitab liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile ja gaasi koordineerimisrühmale tulemused koondandmetena.

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) maagaasiettevõtjad teatavad kolmandates riikides asuvate tarnijatega seotud lepingute puhul komisjonile järgmised andmed:

b) pädevad asutused teatavad oma vastavate liikmesriikide maagaasiettevõtjate poolt kolmandates riikides asuvate tarnijatega sõlmitud lepingute puhul komisjonile järgmised koondandmed, kuid seda viisil, mis annab komisjonile tegutsemiseks vajaliku teabe:

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6 – lõik 2 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Võimaldamaks pädeval asutusel täita oma käesoleva lõike kohaseid kohustusi esitavad maagaasiettevõtjad esimeses lõigus osutatud andmed pädevale asutusele koondamiseks.

 

Pädev asutus ja komisjon tagavad teabe konfidentsiaalsuse.

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Lisaks järelevalve- ja aruandluskohustustele, mis on sätestatud gaasidirektiivi artiklis 5, avaldab pädev asutus iga aasta 31. juuliks aruande ning esitab selle komisjonile; aruanne sisaldab järgmisi andmeid:

1. Lisaks järelevalve- ja aruandluskohustustele, mis on sätestatud gaasidirektiivi artiklis 5, esitab pädev asutus komisjonile iga aasta 31. juuliks aruande; aruanne sisaldab järgmisi andmeid:

a) n-1 näitaja arvutus ja selleks vajalikud andmed, n-1 näitaja täitmiseks vajalike investeeringute edenemine ning uute alternatiivsete lahenduste rakendamisel kogetud riigispetsiifilised probleemid;

a) n-1 näitaja arvutus ja selleks vajalikud andmed;

b) gaasitarnete impordilepingutega hõlmatud aastakogused ja tarnijariigid ning kõnealuste lepingute kehtivusajad;

b) koondandmetena gaasitarnete impordilepingutega hõlmatud aastakogused ja tarnijariigid ning kõnealuste lepingute kehtivusajad;

c) gaasivõrkude vastastikuse ühendamise suurim võimsus gaasisüsteemide kõigis sisse- ja väljavoolukohtades;

c) gaasivõrkude vastastikuse ühendamise suurim võimsus gaasisüsteemide kõigis sisse- ja väljavoolukohtades;

d) asjakohaste, kolmandate riikidega sõlmitud valitsustevaheliste lepingute põhielemendid.

d) asjakohaste, kolmandate riikidega sõlmitud valitsustevaheliste lepingute põhielemendid.

Selgitus

Konfidentsiaalse teabe edastamine võib kahjustada tõsiselt ettevõtjate ätihuvisid, õõnestada lepingute rakendamist, tuua kaasa turu moonutusi ja olla isegi varustuskindlust kahjustav (eriti vajalikkuse osas säilitada ELi gaasitarnijate läbirääkimisjõud välistootjatega peetavatel läbirääkimistel).

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Pädevad asutused ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

2. Pädevad asutused ja komisjon tagavad igal ajal neile käesoleva määruse kohaldamisel esitatud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Komisjon kehtestab gaasivarustuse kindluse pideva järelevalve- ja aruandesüsteemi, mis sisaldab ka järgmisi meetmeid:

 

a) aastaaruannete koostamine siseturu eeskirjade järgimise kohta energiasektoris, pidades eelkõige silmas kolmandate riikide äriühingute, eriti peamiste tarnijate ja kõigi nende tütarettevõtete tegevuse läbipaistvust ja vastavust ELi konkurentsiõigusele;

 

b) kolmandate riikide vertikaalselt integreeritud energiaettevõtete poolt siseturule avaldatava mõju hindamine ja vastastikkuse põhimõtte rakendamine;

 

c) asjakohaste meetmete võtmine, et välistada välismaiste riiklike äriühingute kontrollimatud investeeringud liidu energiasektorisse, eelkõige gaasi ja elektri ülekandevõrkudesse;

 

d) liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud maagaasilepingute järelevalve, pidades silmas nende vastavust ELi siseturu eeskirjadele; Komisjon laseb kõrvaldada kõik sihtkohaklauslina mõjuvad sätted, kuna need on ELi õigusaktidega keelatud.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Järelevalve

Euroopa Komisjoni teostatav järelevalve

 

Komisjon teostab pidevat gaasivarustuse kindluse meetmete järelevalvet ja sellekohast aruandlust, mis hõlmab ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud gaasitarnelepingute järelevalvet, et tagada nende vastavus ELi siseturu eeskirjadele, varustuskindluse sätetele ja konkurentsiõigusele.

Komisjon, olles hinnanud esitatud kavasid ja pidanud nõu gaasi koordineerimisrühmaga, teeb hiljemalt […] järeldused selle kohta, kuidas saaks ühenduses suurendada gaasivarustuse kindlust ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruandes esitatakse vajaduse korral soovitused käesoleva määruse täiustamiseks.

Komisjon, olles hinnanud esitatud kavasid ja pidanud nõu gaasi koordineerimisrühmaga, teeb hiljemalt […] järeldused selle kohta, kuidas saaks liidus suurendada gaasivarustuse kindlust ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Et võimaldada puuduliku infrastruktuuriga liikmesriikidel saavutada n-1 norm, jälgib komisjon turu ühendatavusega seotud saavutusi ja teeb pärast gaasi koordineerimisrühmaga konsulteerimist ettepaneku võimalike turu parandamise vahendite kohta. Aruandes esitatakse vajaduse korral soovitused käesoleva määruse täiustamiseks.

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14a

 

Nabucco gaasijuhtme projekt

 

ELi institutsioonid seavad Nabucco gaasijuhtme projekti eriprioriteediks selle poliitilise profiili ja rahastamise osas.

Selgitus

Gaasivarustuse kindluse määruses peaks gaasivarustuse mitmekesistamisel olema tähtis osa. Sellega seoses võiks Nabucco gaasijuhe pakkuda Euroopa Liidu praegustele gaasiallikatele alternatiivi.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa

 

Komisjoni ettepanek

I LISA: N-1 NÄITAJA ARVUTAMINE

 

1. N-1 näitaja arvutamine

 

N-1 näitajaga kirjeldatakse gaasiinfrastruktuuri suutlikkust(1) tarnida suurima infrastruktuuri häire korral piisavalt gaasi, et rahuldada arvestuspiirkonnas suurim gaasinõudlus.

 

Arvestuspiirkond on geograafiline piirkond, mille jaoks arvutatakse n-1 näitaja.

 

Suurima gaasitarnete infrastruktuuri häire korral peaks allesjäänud infrastruktuuri tehniline võimsus(2) olema vähemalt võrdne gaasi kogunõudlusega arvestuspiirkonnas 60-päevasel, erandlikult kõrge gaasinõudlusega ajavahemikul kõige külmemal ajal, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

 

Järgneva valemi kohaselt arvutatud n-1 näitaja peaks võrduma vähemalt 100 %-ga.

 

.IPm+Pm+Sm+LNGm – Im -Tout

N–1[%] = --------------------------------------------- * 100, N–1 ≥ 100 %

.Dmax

 

N-1 arvutamisel kasutatud mõisted.

 

Gaasi pakkumisega seotud mõisted

 

„Ipm” – impordiks kasutatava torustiku suurim tehniline võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on sellise gaasitorustiku suurima tehnilise võimsuse summa, mille kaudu gaasi tarnitakse arvestuspiirkonda.

 

Pm” – suurim tootmisvõimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on kõigi gaasitootmiskäitiste suurimate võimalike tootmismahtude summa arvestuspiirkonnas, võttes arvesse esmatähtsaid tegureid, nagu naftaleiukohtade taastumine.

 

„Sm” – kriisiolukorras tarnitav kogus (miljonites kuupmeetrites päevas) on suurim gaasikogus, mida saab arvestuspiirkonnas tarnehäire ajal 60-päevase ajavahemiku igal päeval kõigist hoidlatest välja võtta. Kõnealuse koguse arvutamiseks tuleks kokku liita suurimad gaasikogused, mis on arvestuspiirkonnas kõnealuse 60-päevase ajavahemiku jooksul kõigist eri liiki hoidlatest välja võetud.

 

„LNGm” – maagaasi veeldusjaamade suurim võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on selliste terminalide võimsuste summa, mida kasutatakse maagaasi veeldamiseks või veeldatud maagaasi impordiks, mahalaadimiseks, abiteenusteks, ajutiseks hoiustamiseks ja taasgaasistamiseks; kõnealuse võimsuse puhul on arvesse võetud esmatähtsaid tegureid, nagu suurim kättesaadav võimsus laevades ja hoidlates ning tehniline võimsus gaasi saatmiseks võrgustikku, mille kaudu tarnitakse gaasi arvestuspiirkonda 60 päeva jooksul.

 

„Im” – sellise suurima gaasiinfrastruktuuri võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas), mille kaudu tarnitud gaas moodustab arvestuspiirkonna gaasivarustusest kõige suurema osa.

 

Kui arvestuspiirkonnas tuleneb ülekandevõimsus mitmest torustikust või sissevoolukohast, mis ei ole suurim infrastruktuur (Ipm ≠ Im), tuleb lugejas lahutada ka arvestuspiirkonna allesjäänud ülekandevõimsus.

 

„Tout” – väljavoolu ülekandevõimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on selliste tehniliste võimsuste summa, mis on suurima infrastruktuuri häire korral jäänud alles gaasi ülekandmiseks arvestuspiirkonna kaudu.

 

Nõudluse arvutamine

 

„Dmax” – tarnevõimsus, millega rahuldatakse arvestuspiirkonnas igapäevane gaasinõudlus, mis on seotud kõige külmema, erandlikult kõrge gaasinõudlusega päevaga, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

Muudatusettepanek

I LISA: N-1 VALEMI ARVUTAMINE

 

1. N-1 valemi mõiste

 

N-1 valemiga kirjeldatakse gaasiinfrastruktuuri tehnilist võimsust(3) rahuldada ühtse suurima gaasiinfrastruktuuri häire korral arvestuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult kõrge gaasinõudlusega päeval, mis esineb statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

 

Gaasiinfrastruktuur hõlmab maagaasi ülekandevõrku ning arvestuspiirkonnaga seotud tootmiskäitisi, maagaasi veeldusjaamasid ja gaasihoidlaid.

 

Ühtse suurima gaasiinfrastruktuuri häire korral peaks allesjäänud infrastruktuuri tehniline võimsus(4) olema vähemalt võrdne gaasi päevase kogunõudluse summaga arvestuspiirkonnas erandlikult kõrge gaasinõudlusega päeval, mis esineb statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

 

Järgmiselt arvutatava n-1 valemi tulemused peaksid võrduma vähemalt 100 %-ga.

 

 

2. N-1 valemi arvutusmeetod

 

 

 

3. N-1 valemi parameetrite mõisted:

 

„Arvestuspiirkond” – geograafiline piirkond, mille jaoks arvutatakse N-1 valem. Arvestuspiirkond võib osutada riiklikule või piirkondlikule tasandile.

 

 

Gaasi nõudlusega seotud mõisted

 

„Dmax” – gaasi päevane kogunõudlus (miljonites kuupmeetrites päevas) arvestuspiirkonnas erandlikult kõrge gaasinõudlusega päeval, mis esineb statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

 

 

Gaasi pakkumisega seotud mõisted

„EPm” – sissevoolukohtade tehniline võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on kõikide niisuguste sissevoolukohtade tehnilise võimsuse, sealhulgas kahesuunalise võimsuse summa, mille kaudu on võimalik tarnida gaasi arvestuspiirkonda.

 

„Pm” – suurim tootmisvõime (miljonites kuupmeetrites päevas) on arvestuspiirkonna sissevoolukohtades kõigi gaasitootmiskäitiste suurima päevase tootmisvõime summa.

 

„Sm” – kriisiolukorras tarnitav kogus (miljonites kuupmeetrites päevas) on arvestuspiirkonna kõikide hoidlate suurima päevase väljaandemahu summa, võttes arvesse nende vastavaid füüsilisi tunnusjooni.

 

„LNGm” – maagaasi veeldusjaamade suurim võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas) on arvestuspiirkonna kõikide maagaasi veeldusjaamade suurimate tehniliste päevaste väljasaatmisvõimsuste summa; kõnealuse võimsuse puhul on arvesse võetud esmatähtsaid tegureid, nagu veeldatud maagaasi mahalaadimine, abiteenused, ajutine hoiustamine ja taasgaasistamine ning tehniline võimsus gaasi saatmiseks võrgustikku.

 

„Im” – sellise suurima gaasiinfrastruktuuri tehniline võimsus (miljonites kuupmeetrites päevas), millel on suurim võimsus arvestuspiirkonna varustamiseks.

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel võtab pädev asutus arvesse järgmist näitlikku ja mittetäielikku meetmete loetelu.

Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel võtab pädev asutus arvesse näitlikku ja mittetäielikku meetmete loetelu käesolevas lisas. Pädev asutus võtab ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel nõuetekohaselt arvesse kavandatavate meetmete keskkonnamõju ning eelistab eelkõige neid meetmeid, mis avaldavad keskkonnale kõige vähem mõju.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – pealkiri „Gaasi pakkumine” – teine a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

· Taastuvatest energiaallikatest saadud gaasi gaasivõrgu infrastruktuuriga integreerimise hõlbustamine

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – loetelu 2 „Gaasi pakkumine” – taane 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

 

 

 

 

 

• Maa-alused gaasihoidlad (kaubanduslikud ja strateegilised)

Selgitus

Praeguses määruse eelnõus keskendutakse varustuskindlusele kahel erineval moel: infrastruktuurinormi (N-1) ja varustuskindluse normi kaudu. Infrastruktuuride, pakkumise ja nõudluse meetmed on asjakohased vahendid varustuskindluse tagamiseks.

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu määrus

III a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

III a LISA

 

PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ

 

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 194 ja vastavalt sellele, mida on rõhutatud direktiivi 2009/73/EÜ artiklis 6 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 12, on piirkondlik koostöö suurimaks solidaarsuse väljenduseks ja ka käesoleva määruse aluseks. Piirkondlikku koostööd on vaja eelkõige riskide hindamisel (artikkel 8), ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamisel (artiklid 4, 5 ja 9), infrastruktuurinormi ja varustuskindluse normi täitmisel (artiklid 6 ja 7) ning selliste sätete kehtestamisel, mis käsitlevad liidu ja piirkondliku tasandi hädaolukorrale reageerimist (artikkel 10).

 

Käesolevas määruses toetub piirkondlik koostöö olemasolevale piirkondlikule koostööle, milles osalevad maagaasiettevõtjad, liikmesriigid ja liikmesriikide reguleerivad asutused ja mille eesmärk on muu hulgas edendada varustuskindlust ja integratsiooni energia siseturul; integratsiooni näiteks on kolm piirkondlikku gaasiturgu, mille aluseks on piirkondlik gaasialgatus, viiepoolse foorumi gaasiplatvorm, Läänemere energiaturu kõrgetasemeline töörühm ja ühenduste kava ning varustuskindlust koordineeriv energiaühenduse grupp. Varustuskindluse erinõuded viivad siiski tõenäoliselt uute koostööraamistikeni ja olemasolevaid koostööpiirkondi tuleb parima tõhususe tagamiseks kohandada.

 

Võttes arvesse turgude järjest suuremat seotust üksteisega ja sõltuvust üksteisest ning gaasi siseturu lõpuleviimist, võib järgmiste riikide koostöö edendada muu hulgas nende enda ja kollektiivset gaasivarustuse kindlust:

 

− Poola ja kolm Balti riiki,

 

− Pürenee poolsaar (Hispaania, Portugal) ja Prantsusmaa,

 

− Iirimaa ja Ühendkuningriik,

 

− Bulgaaria, Kreeka, Rumeenia,

 

− Taani ja Rootsi,

 

− Sloveenia, Itaalia, Austria, Ungari, Rumeenia,

 

− Poola ja Saksamaa,

 

− Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Madalmaad ja Luksemburg, kes on juba ühinenud viiepoolse foorumi raames,

 

− teised.

 

Nende riikide vahelist piirkondlikku koostööd laiendatakse koostöö tugevdamiseks naaberriikidega, [.] „eriti energiasaarte puhul”, eelkõige ühenduste arendamise eesmärgil. Liikmesriigid võivad kuuluda ka eri koostöörühmadesse.

 

Artiklis 3 nimetatud eri osalejad teevad piirkondlikul tasandil koostööd oma tegevusvaldkondade ja pädevuse piires. Käesoleva määruse kohaldamisel toimub piirkondliku koostöö algatamine ja ametlik loomine liikmesriikide pädevate asutuste poolt, kes on konsulteerinud komisjoniga, kes edastab teabe gaasi koordineerimisrühmale. Piirkondliku koostöö praktilised tulemused, nagu ühine ennetav tegevuskava ja/või hädaolukorra lahendamise ühiskava tuleb ametlikult vastu võtta ja avaldada ning asjaomased pädevad asutused peavad selle üle pidevat järelevalvet pidama. Komisjoniga konsulteeritakse ja see teavitab gaasi koordineerimisrühma.

(1)

Eelnõu: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/…maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005. Artikli 2 lõike 18 kohaselt on tehniline võimsus maksimaalne kindel võimsus, mida ülekandesüsteemi haldur saab pakkuda võrgu kasutajatele, võttes arvesse ülekandevõrgu süsteemi terviklikkust ja kasutamise nõudeid.

(2)

 

(3)

Määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005. Artikli 2 lõike 18 kohaselt on tehniline võimsus maksimaalne kindel võimsus, mida ülekandesüsteemi haldur saab pakkuda võrgu kasutajatele, võttes arvesse ülekandevõrgu süsteemi terviklikkust ja kasutamise nõudeid.

(4)

 


SELETUSKIRI

I Sissejuhatus

Üleeuroopaliste poliitikameetmete täiskomplekt, mis tuleneb valdavalt 2007. aasta jaanuaris avaldatud teatisest „Euroopa energiapoliitika“(1), kujutab endast vastust energiavarustuse kindluse probleemile. Gaasisektoris aitab seda eesmärki täita, lisaks direktiivile 2004/67/EÜ, terve infrastruktuure ja vastastikuseid ühendusi kaudselt käsitlev reguleeriv raamistik, mille moodustavad i) üleeuroopaliste energiavõrkude suunised(2) ja ii) 2009. aasta juunis vastu võetud nn elektrienergia ja gaasi siseturgu käsitlev kolmas energeetikapakett. Energiavarustuse kindlust aitavad suurendada gaasituru integreerimiseks võetud õiguslikud meetmed, eeskirjade kehtestamine, mis reguleerivad kolmandate osapoolte juurdepääsu gaasi- ja veeldatud maagaasi hoidlatele ning gaasivarusid puudutava teabe läbipaistvust(3). Samuti leidis parlament, et õigusaktide paketi kesksed küsimused on piirkondliku solidaarsuse edendamine, gaasivõrkude vastastikuse sidumise arendamine võrgustike 10 aasta arengukava abil ning võrkudele juurdepääsu tingimuste jõuline ühtlustamine ülekandesüsteemide haldurite koostöö kaudu(4).

Energiavarustuse kindluse rahvusvahelisi aspekte käsitleti ka resolutsioonides(5), milles rõhutati vajadust arendada edasi tootjaid, jaotajaid ja tarbijaid hõlmavat Euroopa ühtset energiastrateegiat, et „rääkida ühel häälel“ ning luua läbipaistev ja jätkusuutlik energiasüsteem, mis suurendab energiavarude piirkondlikku mitmekesisust. Euroopa energiajulgeoleku ja solidaarsuse tegevuskava väljatöötamine koos kriisile reageerimise mehhanismide läbivaatamisega sai ka parlamendi tugeva toetuse.

Sellega seoses tervitab raportöör ettepanekut võtta vastu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuse kindlust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ, kuna see on õigusakt, mis annab tõese vastuse tegelikult liidu ees seisvale probleemile. See sai selgeks möödunudtalvise Venemaa ja Ukraina vahelise gaasikriisi ajal, kui miljonitel Euroopa kodanikel ja meie tööstusel tuli tõsiselt kannatada. Ülalnimetatud resolutsiooniga taotles Euroopa Parlament vastavat algatust ja raportöör on kindel, et lähikuudel annavad parlamendiliikmed siin oma olulise panuse.

Ta on veendunud, et sellise resolutsiooni kiire ja täielik rakendamine koos energia siseturgu reguleerivate õigusaktidega vähendab oluliselt ELi haavatavust välistarnete katkemise suhtes ning samas tugevdab Euroopa gaasifirmade juhtivat rolli maailmas ja liidu kui ülemaailmse strateegilise tähtsusega osapoole geopoliitilist seisundit.

II. Raportööri määratletud põhipunktid

1. Raporti projektis käsitletud küsimused

Raportööri arvates tuleb määruse ettepaneku mitmeid punkte täiustada ning seetõttu teeb ta ettepaneku mõningateks muudatusteks alljärgnevates küsimustes.

a. Ettevõtete roll

Samal ajal kui põhjendustes ja mõjude hindamises tehakse kõigiti selgeks vajadus käsitleda kriisi kolmes järgus (1. turg, 2. liikmesriigid, 3. ühendus), tundub ettevõtete roll õigusakti tekstis hajuvat, mistõttu seda tuleks tekstis tugevamini rõhutada mitmes valdkonnas, eriti seoses gaasi koordineerimisrühma rolli ja kolme peamise kriisitasemega.

b. Vastassuunavood

Praeguses tekstis tehakse ettepanek tagada kõigi võrkudevaheliste ühenduste võime lasta läbi vastassuunalisi gaasivooge. Raportööri arvates läheb see nõue liiga kaugele nii majanduslikus kui ka varustuskindluse mõttes. Nii näiteks ei ole vastassuunavood vajalikud võrkudevahelistes ühendustes tarnijariikidega. Pädevad asutused liikmesriikide tasandil ja gaasi koordineerimisrühm ELi tasandil peaksid kindlaks määrama, millistes ühenduskohtades on vastassuunavoo läbilaske võime majanduslikult tasuv ja suurendab kriisi korral varustuskindlust.

c. Ennetavad tegevuskavad ja hädaolukorra lahendamise kavad

Raportöör usub, et nii nagu liikmesriigid, peaks ka komisjon koostama ennetavad ja hädaolukorra lahendamise kavad ELi tasandil, et ühenduse hädaolukorra väljakuulutamise korral võimalikult hästi olukorraga toime tulla.

d. Ühenduse hädaolukord

Praeguse teksti kohaselt on importtarnete kahanemine 10% võrra see künnis, mille ületamisel kuulutatakse automaatselt välja ühenduse hädaolukord. Raportöör aga leiab, et see künnis ei hõlma paljusid selliseid olukordi, kus ühe liikmesriigi gaasivarustus on täielikult katkenud, kuid 10% künnist kogu ELi tasandil ei ole ületatud. Seetõttu karmistas ta vastava artikli sätteid, nähes ette võimaluse ühenduse hädaolukorra väljakuulutamiseks teatavas geograafilises piirkonnas. Sellega peaks kaasnema mingi ühenduse solidaarsusmehhanism, mida rakendatakse piirkonna tasandil.

e. Uute riikidevaheliste infrastruktuuriinvesteeringute kulude jagamine

Enamik liikmesriike on väljendanud muret uute infrastruktuuride ehitamise või vanade rekonstrueerimise kulude pärast. Küsimus on eriti oluline seetõttu, et käesoleva määruse rakendamine tähendab paljudel juhtudel ühes liikmesriigis tehtavaid ehitustöid, millest saavad kasu teised liikmesriigid. Kolmandas energia siseturu paketis nähakse juba ette mehhanismid piiriüleste vastastikuste ühenduste tarvis. Raportöör arvab, et neid mehhanisme saaks kasutada ka teiseliigiliste, näiteks vastassuunavoogude investeeringute korral. Ta lisab selge viite põhimõttele, et kulud tuleb jaotada proportsionaalselt tarnekindluse suurenemisest saadava kasuga.

f. Mitte-turupõhised meetmed

Raportöör on mitmel korral väljendanud soovi selgemalt piiritleda, mis tingimustel võivad liikmesriigid turu tegevusse sekkuda. Ta tunnistab, et neid meetmeid võib rakendada vaid äärmuslikes olukordades, ning et nende jõustamisel pädevate asutuste poolt võivad olla lühiajalised või keskmise pikkusega mõjud turu normaalsele toimimisele. Seepärast on raportöör asjaomastes tekstilõikudes rõhutanud, et mitte-turupõhiseid mehhanisme tuleks kasutada vaid viimase võimalusena.

g. Teabevahetus

Raportöör usub kindlalt, et hädaolukorra puhul piisavate meetmete võtmiseks peavad kõigil asjaomastel asutustel, olgu siis liikmesriigi või ühenduse tasandil, olema vajalikud andmed. Seejuures tuleb aga tundlikku ärialast teavet käidelda väga ettevaatlikult, kuna selle igasugune leke võib tekitada tõsiseid probleeme nii Euroopa Liidu kui ka kolmandate riikide gaasifirmadele. Seepärast teeb ta ettepaneku koguda vastavad andmed liikmesriigi tasandil ja lasta pädeval asutusel esitada need komisjonile summeeritud kujul.

h. Elektrienergia sektori roll

Raportöör tunnistab, et riikides, kus kodumajapidamised kasutavad peamiselt gaasi abil toodetud elektrienergiat, tuleb võtta konkreetseid meetmeid selle tagamiseks, et kaitstud tarbijad ei jääks kriisi ajal elektrita. Seetõttu lisab ta selle küsimuse riskianalüüsidesse ja hädaolukorra lahendamise kavadesse.

i. Muud küsimused

Raportöör teeb ettepaneku lisada uus artikkel gaasi varustuskindluse pikaajaliste meetmete kohta, mille kohaselt komisjon peaks koostama ettekande, milles käsitletakse võimalusi ühenduse tasandil mitmekesistada tarneallikate geograafiat ja ELi tulevaid tarneteid, ning antakse täielik hinnang veeldatud maagaasi hoidlate rollile. Lisaks täiendab ta teksti viidetega sellele, kui tähtis on suurendada liikmesriikidevaheliste vastastikuste ühenduste läbilaskevõimet.

Lisaks arvab raportöör, et praegune tekst sätestab ennetusmeetmed vaid piiratud arvu stsenaariumite puhuks ning et see peaks võimaldama erineva kestuse või intensiivsusega kriiside puhul suuremat paindlikkust.

2. Raporti projektis menetluse praegusel etapil käsitlemata jäetud küsimused

Raportöör otsustas teadlikult jätta kaks küsimust raporti projektis käsitlemata, kuna arvab, et nende keerukuse tõttu tuleks neid veel parlamendiliikmetega põhjalikult arutada. Samas soovib raportöör selgitada, mida ta tahab lõpptekstis nende küsimuste osas saavutada.

a. Kaitstud tarbija mõiste määratlemine

Praeguses tekstis olev mõiste on liiga ebamäärane ja samas liiga kitsas. Liiga ebamäärane sellepärast, et võimalus hõlmata mõistega iga gaasitorustikuga ühendatud VKEd võimaldab võtta siia sektoreid, mida ei oleks põhjust kriisi ajal hädavajalikeks pidada. Ning liiga kitsas sellepärast, et erandi tegemist võimaldatakse ainult koolidele ja haiglatele, mitte aga muudele elutähtsatele teenustele (näiteks tuletõrje). Raportöör leiab, et kuna sellel mõistel on artiklis 7 kehtestatud varustuskindluse normi määramisel keskne tähtsus, peaks tekst võimaldama liikmesriikidele mõningast paindlikkust oma riigi olukorra kohandamisel selgelt määratletud kriteeriumitega. Sellega seoses arvab ta, et parlamendis kokku lepitavas lõplikus tekstis kindlasti ei tohiks piirata kaitstud tarbija mõistet konkreetsete sektorite või osapooltega, kes on vältimatult vajalikud näiteks tervishoiuteenuste ja riikliku julgeoleku tagamiseks. Valdkondade lõpliku loendi kehtestamisel tekib oht midagi tähtsat välja jätta, mistõttu selgelt määratletud kriteeriumite loend oleks palju asjakohasem.

b. Infrastruktuurinorm (n-1)

Raportööri arvates on siin tegemist väga tehnilise ja siiani ebaselge küsimusega. Paljud väga erineva taustaga sidusrühmad on väljendanud tõsist kahtlust normi n-1 tulemuslikkuse suhtes selle komisjoni tekstis esineval kujul. Et tegemist on määruse ühe peamise mehhanismiga, soovib ta seda pikemalt uurida ning esitada siis põhjalikud muudatusettepanekud, mis muudaksid normi n-1 võimalikult usaldusväärseks.

Raportöör arvab, et norm n-1 peaks olema määruse peamine subsidiaarsuselement ja võimaldama kajastada kõiki liikmesriikide eritingimusi. Näiteks ei ole mingil liikmesriigil head nn n-1 taset, kuid samas mõjutaks gaasitarnete katkemine tema energiaturgu või energiaallikate struktuuri vähe, sest ta ei ole gaasist kuigi sõltuv. Liikmesriikidel tuleks lasta paindlikult otsustada, kuidas gaasitarnekriisi korral tegutseda, näiteks kas laiendada oma gaasiinfrastruktuuri või arendada edasi oma energiatoodangut. Need on vaid kaks näidet erinevatest võimalustest. Raportöör toetab igati normi mõtet, kuid tema arvates vajavad parlamendiliikmed rohkem aega määruse sellise olulise küsimuse üksikasjadega tutvumiseks.

(1)

KOM(2007) 001.

(2)

Otsus nr 1364/2006, ELT L 262, 22.9.2006, lk 1-23.

(3)

13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ, ELT L 211, 14.8.2009, lk 94.

(4)

Määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005, ELT L 211, 14.8.2009, lk 36.

(5)

Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2009. aasta resolutsioon teise strateegilise energiaülevaate kohta (2008/2239(INI)), T6-038/2009

Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta resolutsioon energiavarustuse kindluse välisaspektide kohta, T7-0021/2009.


väliskomisjoni ARVAMUS (2.2.2010            )

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ

(KOM(2009)0363 – C7‑0097/2009 – 2009/0108(COD))

Arvamuse koostaja: Jacek Saryusz-Wolski

LÜHISELGITUS

Viimastel aastatel on ELi liikmesriigid korduvalt kogenud gaasitarnete katkestusi. Venemaa ja Ukraina vahel 2009. aasta jaanuaris puhkenud gaasitüli näitas veel kord, et ELi kasvav sõltuvus välistest energiatarnetest, mis olulisel määral lähtuvad mittedemokraatlikest ja ebastabiilsetest riikidest, võib kahjustada liikmesriikide pikaajalisi majanduslikke ja poliitilisi huve. ELi energiaga varustamise haavatavus nõuab kõikehõlmava energiapoliitika kohaldamist, milles on ühendatud sisemised aspektid ja välismõõde.

Energiajulgeolekut tuleb vaadelda Euroopa Liidu üldise julgeoleku üliolulise osana. Ühendusse saabuvate gaasitarnete kindlustamine eelkõige kriisiolukordades on seega strateegiline eesmärk. Selles suhtes on ennetavaid ja kiireloomulisi meetmeid sisaldavate riiklike kavade varajane koostamine tervitatav, tingimusel, et kõnealused kavad kooskõlastatakse ühenduse tasandil. Keskpikas perspektiivis peetakse kõige tõhusamaks kaitseks tarnekatkestuste vastu suure konkurentsivõimelise siseturu olemasolu, mida toetavad hästi välja arendatud võrkudevahelised ühendused ja infrastruktuurid.

ELi energiajulgeoleku poliitika peaks siiski võimaldama liidul mitte üksnes reageerida kriisiolukordadele, vaid ka neid ennetada. Seepärast peaks kõiki meetmeid, mis tagavad energia siseturu nõuetekohase toimimise, täiendama ennetava energiadiplomaatiaga, mille eesmärk on suuremate tootja-, transiidi- ja tarbijariikidega koostöö tugevdamine vastastikkuse alusel.

Väliskomisjoni arvamuse koostaja väljendab heameelt ettepaneku üle võtta vastu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ. Ta on siiski seisukohal, et ettepanekus tuleks teha mõned parandused, selleks et järgida kõikehõlmavat lähenemisviisi ELi energiajulgeolekule. Arvamuse koostaja esitab muudatusettepanekud kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

–   ettepanek tuleb läbi vaadata, võttes arvesse uut õiguslikku keskkonda, mis tekib Lissaboni lepinguga, mille artiklis 176a on sätestatud: „liidu energiapoliitikal [on] liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus [eesmärk] tagada energiaga varustamise kindlus liidus”. Arvamuse koostaja on seisukohal, et kõnealune solidaarsus on ülioluline ELi ühise energiapoliitika väljatöötamiseks, ja usub, et seda tuleks edasi arendada nii riigisisesel kui ka riigivälisel poliitikatasandil dialoogis kolmandate riikidega tarnekriisi puhul ja väljaspool niisuguseid olukordi;

–   kohustus tagada gaasivarustuskindlus tuleks võtta ka ühenduse tasandil. Euroopa Komisjon peaks seega liikmesriikide kavade alusel koostama ühenduse ennetavad tegevuskavad ja hädaolukorra lahendamise kavad. Lisaks on komisjonil konkreetne kohustus jälgida energiasektori siseturgu reguleerivate eeskirjade kohaldamist kolmandate riikide äriühingute poolt;

–   kõrge esindaja ja asepresident peaks osalema igas kõne all oleva määruse rakendamise etapis. Ta peaks kriisiolukordade puhul eelkõige vastutama vahendamise ja läbirääkimiste eest kolmandate riikidega, tegutsedes seejuures liikmesriikide nimel;

–   ootamatute tarnekatkestuste ennetamiseks peaks Euroopa Liit koostöös tarnija- ja transiidiriikidega kehtestama varajase hoiatamise mehhanismi, mida toetavad selged poliitilised tagatised. Kõik ELi ning tarnija- ja transiidiriikide vahelised kaubandus-, assotsiatsiooni- ning partnerlus- ja koostöölepingud peaksid sisaldama energiajulgeoleku klauslit, millega sätestatakse tegevusjuhend ja peamised meetmed, mida tuleb hädaolukorras võtta;

–   komisjon peaks kaaluma energiaharta sätetel põhineva Euroopa energiaühenduse laiendamist kolmandatele riikidele ja uute piirkondlike energiaturgude loomist, samuti integreeritud Euroopa ja Vahemere energiaturu loomise aktiivset toetamist;

–   mis tahes keskpikk või pikaajaline energiavarustuskindluse strateegia nõuab tarnijate, tarneallikate ja tarnetrasside suuremat mitmekesistamist. Selle strateegiaga tuleks kaasata asjaomased kolmandad riigid, eriti Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid. Ühenduse investeeringud peaksid olema eeskätt suunatud esmatähtsatele infrastruktuuridele, mis aitaksid tagada varustuskindluse.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Viimasel kümnel aastal on Euroopas gaasitarbimine kiirelt suurenenud. Koos kohaliku tootmise vähenemisega on imporditava gaasi kogus kasvanud veelgi kiiremini ning tekitanud seega suurema sõltuvuse impordist ja vajaduse lahendada varustuskindlusega seotud probleemid.

(2) Viimasel kümnel aastal on Euroopas gaasitarbimine kiirelt suurenenud. Koos kohaliku tootmise vähenemisega on imporditava gaasi kogus kasvanud veelgi kiiremini ning tekitanud seega suurema sõltuvuse impordist ja vajaduse lahendada varustuskindlusega seotud probleemid. Maagaasi domineerimise tõttu energiaallikate kogumis võivad mõned liikmesriigid kujuneda „energiasaarteks”, juhul kui nad muutuvad suurel määral sõltuvaks kolmandatest riikidest imporditavast gaasist ja neil ei ole infrastruktuuriühendusi ülejäänud ELiga.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Võttes arvesse rahvusvahelise koostöö kesksest osa ELi liikmesriikide kodanikele gaasivarustuse kindluse tagamisel, peavad kõik ELi sellekohased poliitilised meetmed ja tegevuskavad, mis seostuvad koostöösse hõlmatud kolmandate riikidega, rajanema vastastikuse austuse põhimõttel; kõik võimalikud probleemid tuleks lahendada poliitilise dialoogi ja läbirääkimiste kaudu.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Selleks et aidata liikmesriikidel rahastada investeeringuid kohalikku tootmisesse ja infrastruktuuri, on kättesaadavad mitmesugused ühenduse vahendid, nagu Euroopa Investeerimispanga laenud ja tagatised või regionaal-, struktuuri- või ühtekuuluvusfondi vahendid. Euroopa Investeerimispanga ning ühenduse välisvahendite (nt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend ja arengukoostöö rahastamisvahend) abil saab energiavarustuse kindluse parandamiseks rahastada kolmandates riikides võetavaid meetmeid.

(11) Selleks et aidata liikmesriikidel rahastada investeeringuid kohalikku tootmisesse ja infrastruktuuri, on kättesaadavad mitmesugused ühenduse vahendid, nagu Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) laenud ja tagatised või regionaal-, struktuuri- või ühtekuuluvusfondi vahendid. EIP, EBRD ning ühenduse välisvahendite (nt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend ja arengukoostöö rahastamisvahend) abil saab energiavarustuse kindluse parandamiseks rahastada kolmandates riikides (eelkõige Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides) võetavaid meetmeid.

 

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) ELi investeeringutega infrastruktuuri ja taastuvtootmisse peaksid kaasnema liikmesriikide ja komisjoni püüded edendada koostöös kolmandate riikidega ELi naabruses siseturu põhimõtete ja normide laiendamist vastavalt energiaharta lepingule. Komisjon peaks kaaluma ELi ja Kagu-Euroopa riikide vahelise energiaühenduse laiendamist vajaduse korral muudele kolmandatele riikidele ning selle eeskujul uute piirkondlike energiaturgude (näiteks Euroopa-Vahemere piirkonna energiaühendus) loomist, et tagada varustuskindlus.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Liikmesriikidevahelise solidaarsuse suurendamiseks Euroopa Ühenduse hädaolukorras ning eelkõige selliste liikmesriikide toetamiseks, kes on geograafiliste või geoloogiliste tingimuste tõttu vähem soodsas olukorras, peaks liikmesriigid välja töötama solidaarsusmeetmed, nagu maagaasiettevõtjate vahelised kaubanduslepped, hüvitusmehhanismid või gaasi ekspordi või hoidlatest väljavõtmise suurendamine. Solidaarsusmeetmed võivad olla eriti asjakohased selliste liikmesriikide vahel, kellele komisjon soovitab ühiste ennetavate tegevuskavade või hädaolukorra lahendamise piirkondlike ühiskavade koostamist.

(23) Liikmesriikidevahelise solidaarsuse suurendamiseks Euroopa Ühenduse hädaolukorras ning eelkõige selliste liikmesriikide toetamiseks, kes on geograafiliste, geopoliitiliste või geoloogiliste tingimuste tõttu vähem soodsas olukorras, peaksid liikmesriigid vastavalt Lissaboni lepingus sätestatule välja töötama solidaarsusmeetmed, nagu maagaasiettevõtjate vahelised kaubanduslepped, hüvitusmehhanismid, tehniliste ühenduskohtade ehitamine või gaasi ekspordi või hoidlatest väljavõtmise suurendamine. Solidaarsusmeetmed võivad olla eriti asjakohased selliste liikmesriikide vahel, kellele komisjon soovitab ühiste ennetavate tegevuskavade või hädaolukorra lahendamise piirkondlike ühiskavade koostamist.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Kuna gaasitarned kolmandatest riikidest on ühenduse gaasivarustuse kindluse jaoks keskse tähtsusega, peaks komisjon kooskõlastama kolmandate riikidega seotud meetmeid ning töötama koostöös tootja- ja transiidiriikidega välja korra kriisiolukordade lahendamiseks ning ühendusse kulgeva pideva gaasivoo tagamiseks. Ka peaks komisjonil olema õigus määrata ametisse töörühm, kes jälgib kriisiolukorras gaasivooge ühenduses ja sellest väljaspool, pidades nõu asjaga seotud kolmandate riikidega, ning tegutseb vahendaja ja toetajana, kui kriisi põhjustavad raskused kolmandates riikides.

(30) Kuna gaasitarned kolmandatest riikidest on ühenduse gaasivarustuse kindluse jaoks keskse tähtsusega, peaks komisjon tootja- ja transiidiriikidega sõlmitavatesse kaubandus-, assotsiatsiooni- ning partnerlus- ja koostöölepetesse lisama energiajulgeoleku klausli. Energiajulgeoleku klausliga tuleks ette näha abinõud, mis aitaksid tarneraskusi ära hoida või nendest üle saada. Komisjon kooskõlastab kolmandate riikidega seotud meetmeid ning töötab koostöös tootja- ja transiidiriikidega välja korra kriisiolukordade lahendamiseks ning ühendusse tervikuna ja igasse kriisiolukorrast mõjutatud liikmesriiki kulgeva pideva gaasivoo tagamiseks. Ka peaks komisjonil olema õigus määrata ametisse töörühm, kes jälgib kriisiolukorras gaasivooge ühenduses ja sellest väljaspool, pidades nõu asjaga seotud kolmandate riikidega, ning tegutseb – komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kaudu ning tihedas koostöös asjaomaste volinikuportfellide omanikega Euroopa Komisjoni volinike kolleegiumis – vahendaja ja toetajana, kui kriisi põhjustavad raskused kolmandates riikides.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed gaasi siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise kindlustamiseks, määratledes selgelt kohustused ning nähes ette sätted, et kooskõlastada liikmesriikide ja ühenduse ennetavad meetmed ning vastumeetmed konkreetsetele tarnehäiretele.

Käesoleva määrusega kehtestatakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed gaasi siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise kindlustamiseks ning erakorralised meetmed juhuks, kui turg ei suuda enam vajalikku gaasikogust tarnida, määratledes selgelt kohustused ning nähes ette sätted, et kooskõlastada liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus liikmesriikide ja ühenduse ennetavad meetmed ning vastumeetmed konkreetsetele tarnehäiretele või gaasitarneid ähvardavatele tõsistele ohtudele, võttes arvesse liikmesriikide solidaarsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kelle vastutusel rakendatakse gaasivarustuse kindluse meetmeid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega. Kõnealused meetmed on iga kahe aasta tagant korraldatav riskihindamine, ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamine ning liikmesriigi gaasivarustuse kindluse pidev jälgimine. Pädevad asutused teevad üksteisega koostööd, et vältida tarnehäireid ja piirata kõnealuste häirete toimumise korral nende kahju ulatust.

2. Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kelle vastutusel rakendatakse gaasivarustuse kindluse meetmeid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega. Kõnealused meetmed on iga kahe aasta tagant korraldatav riskide, sealhulgas geopoliitiliste riskide hindamine, ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamine ning liikmesriigi gaasivarustuse kindluse pidev jälgimine. Pädevad asutused teevad üksteisega koostööd, et vältida tarnehäireid ja piirata kõnealuste häirete toimumise korral nende kahju ulatust.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Komisjon rakendab käesolevas määruses sätestatud meetmed. Meetmete hulka kuuluvad iga kahe aasta järel toimuv riskihindamine, gaasivarustuse kindluse pidev järelevalve ning ennetavate ja hädaolukorra tegevuskavade koostamine ühenduse tasandil.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 3 a

 

Pikaajalised meetmed varustuskindluse tagamiseks

 

1. Käesoleva määruse kohaselt ning võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 194 tõhustavad komisjon ja liikmesriigid kolmandatest riikidest lähtuvate gaasitarnete kindluse kontrolli ning teevad kõikide tarnehäirete korral ettepanekuid konkreetsete erakorraliste meetmete rakendamiseks. Komisjon koordineerib süsteeme, millega lahendatakse vaidlusi kolmandate riikidega, ja tugevdab energiadialoogi, muu hulgas energiaharta ja energiaühenduse raames.

 

2. Komisjon valmistab ette aluse gaasisektori varajase hoiatamise mehhanismile, mis on kavas luua kahepoolsete lepingutega ELi ja kolmandate riikide vahel. See mehhanism võimaldab varakult hinnata potentsiaalseid ohte, mis on seotud maagaasi pakkumisega ja nõudlusega selle järele, ning kiiresti reageerida hädaolukorrale ja hädaolukorra ohule.

 

3. Hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon aruande, milles sisalduvad kavandatud reguleerimismeetmed, mille rakendamine mitmekesistaks ühenduse tasandil gaasitarnete geograafilisi allikaid ja gaasi ELi transportivate torustike marsruute. Aruanne sisaldab hinnangut veeldatud maagaasi rajatiste rolli kohta, mis võiks kaasa aidata energiavarustuse mitmekesistamisele. Samuti tuleks anda ülevaade eri liikmesriikide gaasiladustamisvõimsusest.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamine

Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamine riigi, ühenduse ja piirkondlikul tasandil

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Enne kõnealuste kavade vastuvõtmist vahetavad pädevad asutused teavet ning peavad konsultatsioone üksteise ja komisjoniga, et tagada oma kavade ja meetmete vastastikune kooskõla asjakohasel piirkondlikul tasandil. Kõnealustel konsultatsioonidel käsitletakse vähemalt gaasi piiriülest tarnimist ja hoidmist, võrkudevahelisi ühendusi ning gaasi mõlemasuunalise transpordi füüsilist võimsust.

2. Enne kõnealuste kavade vastuvõtmist vahetavad pädevad asutused teavet ning peavad konsultatsioone üksteise ja komisjoniga, et tagada oma kavade ja meetmete vastastikune kooskõla asjakohasel piirkondlikul ja ühenduse tasandil. Kõnealustel konsultatsioonidel käsitletakse vähemalt gaasi piiriülest tarnimist ja hoidmist, võrkudevahelisi ühendusi ning gaasi mõlemasuunalise transpordi füüsilist võimsust, samuti piirkondadevahelisi ja piiriüleseid gaasitarnesüsteeme ning nende määratud hoidlaid, platvorme ja seadmeid.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Hiljemalt […]* koostab komisjon ühenduse ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava, mis sisaldavad ühenduse tasandil võetavaid meetmeid.

___________

* 30. septembriks 2011 või 18 kuud pärast määruse jõustumiskuupäeva

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ennetavas tegevuskavas võetakse arvesse majanduslikku tõhusust, mõju energia siseturu toimimisele ja keskkonnamõju.

3. Ennetavas tegevuskavas võetakse arvesse kulutasuvust, majanduslikku tõhusust, mõju energia siseturu toimimisele, keskkonnamõju ja kõiki asjaomaseid rahvusvahelisi muutusi, eelkõige peamistes tarnija- ja transiidiriikides.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Liikmesriikide reguleerivad asutused võtavad direktiivi […/…/EÜ] artikli 41 lõike 8 kohasel tariifide heakskiitmisel arvesse kulusid, mis kaasnevad n-1 normi täitmisega ja gaasi mõlemasuunalist transporti võimaldava alalise füüsilise ülekandevõimsuse tagamisega. Kui kulusid on kandnud mitu liikmesriiki, otsustavad kõigi asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused ühiselt, kuidas kulud jaotatakse. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr xxxx/xxxx artikli 8 lõiget 1.

7. Liikmesriikide reguleerivad asutused võtavad tariifide heakskiitmisel korrakohaselt, läbipaistvalt ja üksikasjalikult arvesse kulusid, mis kaasnevad n-1 normi täitmisega ja gaasi mõlemasuunalist transporti võimaldava alalise füüsilise ülekandevõimsuse tagamisega, näidates tekkinud kulusid selgel ja kindlakstehtaval viisil ning direktiivi […/…/EÜ] artikli 41 lõike 8 kohaselt. Kui kulusid on kandnud mitu liikmesriiki, otsustavad kõigi asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) ühiselt, kuidas kulud jaotatakse. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr xxxx/xxxx artikli 8 lõiget 1.

Selgitus

Varustuskindluse ja infrastruktuuri standardite rakendamise kulud tuleb riigisisestes ja piiriüleste tariifides võimalikult selgel ja läbipaistval moel arvesse võtta. Kulud tuleb meetmeid rakendavate süsteemide ja meetmetest kasu saavate süsteemide vahel õiglaselt jagada.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riiklikke ja piirkondlikke asjaolusid;

b) võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi asjaolusid;

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Maagaasiettevõtjad, kodu- ja tööstustarbijate huve esindavad asjakohased tarbijaorganisatsioonid ning reguleeriv asutus (kui see ei ole pädev asutus) teevad koostööd ning esitavad kõik riskihindamiseks vajalikud andmed.

2. Maagaasiettevõtjad, kodu- ja tööstustarbijate huve esindavad asjakohased tarbijaorganisatsioonid ning reguleeriv asutus (kui see ei ole pädev asutus) teevad koostööd ning esitavad kõik riskide, sealhulgas geopoliitiliste riskide hindamiseks vajalikud andmed.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Riskihindamist korraldatakse iga kahe aasta tagant enne asjaomase aasta 30. septembrit.

3. Riskihindamist korraldatakse iga kahe aasta tagant enne asjaomase aasta 30. septembrit. Ühenduse hinnangut muudetakse olulise ja ootamatu riski ilmnemisel.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a) Kirjeldatakse mehhanisme, mida kasutatakse vahendustegevuse käivitamiseks asjaomaste kolmandate riikidega.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) hädaolukord: on tekkinud erandlikult kõrge gaasinõudlus või suurima infrastruktuuri kaudu saabuvad või suurimast allikast pärinevad tarned on häiritud ning on tõsiseltvõetav oht, et kaitstud tarbijate varustuskindluse normi ei ole enam võimalik täita üksnes turupõhiste vahendite abil.

(3) hädaolukord: on tekkinud erandlikult kõrge gaasinõudlus või suurima infrastruktuuri kaudu saabuvad või suurimast allikast pärinevad tarned on häiritud või on tõsiseltvõetav oht, et kaitstud tarbijate varustuskindluse normi ei ole enam võimalik täita üksnes turupõhiste vahendite abil.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Kui pädev asutus teatab komisjonile, et mõnes liikmesriigis on geopoliitilistel põhjustel välja kuulutatud varajase hoiatamise tase, või kui näiteks varajase hoiatamise mehhanismi kaudu antakse märku gaasitarnete katkemise ohust geopoliitilistel põhjustel, võtab ühendus, keda esindab komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, olukorrale vastavalt diplomaatilisi meetmeid. Asepresidendi ja kõrge esindaja võetavad meetmed ei tohi häirida siseturu toimimist.

 

Selgitus

Vajalik on, et niisuguseid diplomaatilisi samme kolmandate riikide – gaasi tarnijate ja transiidiriikide suhtes astutaks võimalikult varakult, kui on oht, et gaasitarned katkevad geopoliitilistel põhjustel. Need meetmed ei tohi häirida siseturu toimimist.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon kontrollib ühe nädala jooksul, kas hädaolukorra väljakuulutamine on õigustatud ning kas sellega ei koormata põhjendamatult maagaasiettevõtjaid ega siseturu toimimist. Komisjon võib eelkõige paluda pädeval asutusel muuta maagaasiettevõtjaid põhjendamatult koormavaid meetmeid ja tühistada väljakuulutatud hädaolukord, kui komisjon ei loe seda enam õigustatuks.

6. Komisjon kontrollib kolme päeva jooksul, kas lõikes 2 toodud hädaolukorra kriteeriumid on täidetud ning kas sellega ei koormata põhjendamatult maagaasiettevõtjaid ega siseturu toimimist. Komisjon võib eelkõige paluda pädeval asutusel muuta maagaasiettevõtjaid põhjendamatult koormavaid meetmeid ja tühistada väljakuulutatud hädaolukord, kui komisjon ei loe seda enam õigustatuks.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võib kuulutada välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra ühe pädeva asutuse taotlusel või juhul, kui ühendus kaotab vastavalt maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku arvutusele üle 10 % gaasiimpordist, mis pärineb kolmandatest riikidest. Kui mitu pädevat asutust on välja kuulutanud hädaolukorra, kuulutab komisjon välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra pärast kontrollimist vastavalt artikli 9 lõikele 6. Komisjon võib kuulutada välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra konkreetselt mõjutatud geograafilistes piirkondades, mis hõlmavad mitut liikmesriiki.

1. Komisjon kuulutab välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra ühe pädeva asutuse taotlusel või juhul, kui ühendus kaotab vastavalt maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku arvutusele suure osa oma päevasest gaasiimpordist, mis pärineb kolmandatest riikidest. Kui mitu pädevat asutust on välja kuulutanud hädaolukorra, kuulutab komisjon välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra pärast kontrollimist vastavalt artikli 9 lõikele 6. Komisjon kuulutab välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra konkreetselt mõjutatud geograafilistes piirkondades, mis hõlmavad mitut liikmesriiki.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa Ühenduse hädaolukorras kooskõlastab komisjon pädevate asutuste meetmeid. Eelkõige kindlustab komisjon teabevahetuse, tagab liikmesriikide ja piirkondlike meetmete kooskõla ja tõhususe ühenduse meetmete suhtes ning koordineerib kolmandate riikidega seotud meetmeid. Komisjon võib kokku kutsuda kriisirühma, kuhu kuuluvad eelkõige gaasitööstuse ja hädaolukorrast mõjutatud liikmesriikide esindajad.

3. Euroopa Ühenduse hädaolukorras kooskõlastab komisjon pädevate asutuste meetmeid. Eelkõige kindlustab komisjon teabevahetuse, tagab liikmesriikide ja piirkondlike meetmete kooskõla ja tõhususe ühenduse meetmete suhtes ning koordineerib kolmandate riikidega seotud meetmeid komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja kaudu. Komisjon võib kokku kutsuda kriisirühma, kuhu kuuluvad eelkõige gaasitööstuse ja hädaolukorrast mõjutatud liikmesriikide esindajad.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Komisjon kehtestab gaasitööstuse ekspertidest ja komisjoni esindajatest koosneva seiretöörühma jaoks alalise reservnimekirja. Kõnealuse seiretöörühma saab kokku kutsuda vajaduse korral ning tema ülesanne on kontrollida koostöös tarnivate ja transiidiriikidega gaasivooge ühenduses ja sellest väljaspool, ning esitada sellekohased aruanded.

7. Komisjon kehtestab gaasitööstuse ekspertidest, komisjoni esindajatest ning kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi personali liikmetest koosneva seiretöörühma jaoks alalise reservnimekirja. Kõnealuse seiretöörühma saab kokku kutsuda vajaduse korral ning tema ülesanne on kontrollida koostöös tarnivate ja transiidiriikidega gaasivooge ühenduses ja sellest väljaspool, ning esitada sellekohased aruanded.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) liikmesriigid esitavad komisjonile kehtivad, kolmandate riikidega sõlmitud valitsustevahelised lepingud, mis mõjutavad gaasiinfrastruktuuride ja gaasitarnete arengut: liikmesriigid teavitavad enne uute valitsustevaheliste lepingute sõlmimist komisjoni, et hinnata kõnealuste lepingute kooskõla energia siseturgu käsitlevate õigusaktidega;

a) liikmesriigid esitavad komisjonile kehtivad, kolmandate riikidega sõlmitud valitsustevahelised lepingud, mis mõjutavad gaasiinfrastruktuuride ja gaasitarnete arengut: liikmesriigid teavitavad enne uute valitsustevaheliste lepingute sõlmimist komisjoni ja konsulteerivad temaga, et hinnata kõnealuste lepingute kooskõla energia siseturgu käsitlevate õigusaktidega ning mõju energiavarustuse kindlusele riigi ja ühenduse tasandil, hõlmates ka elutähtsa energiainfrastruktuuri kaitset ja geopoliitilisi ohte;

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Komisjon kehtestab gaasivarustuse kindluse pideva järelevalve- ja aruandesüsteemi, kaasa arvatud järgmised meetmed:

 

a) aastaaruannete koostamine siseturu eeskirjade järgimise kohta energiasektoris, pidades eelkõige silmas kolmandate riikide äriühingute, eriti peamiste tarnijate ja kõigi nende tütarettevõtete tegevuse läbipaistvust ja vastavust ELi konkurentsiõigusele;

 

b) kolmandate riikide vertikaalselt integreeritud energiaettevõtete poolt siseturule avaldatava mõju hindamine ja vastastikkuse põhimõtte rakendamine;

 

c) asjakohaste meetmete võtmine, et välistada välismaiste riiklike äriühingute kontrollimatud investeeringud ELi energiasektorisse, eelkõige gaasi ja elektri ülekandevõrkudesse;

 

d) liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud maagaasilepingute kontrollimine, pidades silmas nende vastavust ELi siseturu eeskirjadele. Komisjon laseb kõrvaldada kõik sihtkohaklauslina mõjuvad sätted, kuna need on ELi õigusaktidega keelatud.

MENETLUS

Pealkiri

Gaasivarustuse kindlus

Viited

KOM(2009)0363 – C7-0097/2009 – 2009/0108(COD)

Vastutav komisjon

ITRE

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

11.11.2009

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Jacek Saryusz-Wolski

21.10.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

26.1.2010

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.1.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Sir Robert Atkins, Frieda Brepoels, Elmar Brok, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Takis Hadjigeorgiou, Heidi Hautala, Richard Howitt, Anna Ibrisagic, Jelko Kacin, Ioannis Kasoulides, Tunne Kelam, Maria Eleni Koppa, Eduard Kukan, Ryszard Antoni Legutko, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Willy Meyer, Francisco José Millán Mon, Alexander Mirsky, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Norica Nicolai, Kristiina Ojuland, Ria Oomen-Ruijten, Alojz Peterle, Mirosław Piotrowski, Bernd Posselt, Cristian Dan Preda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Nikolaos Salavrakos, Jacek Saryusz-Wolski, Werner Schulz, Ernst Strasser, Hannes Swoboda, Zoran Thaler, Johannes Cornelis van Baalen, Geoffrey Van Orden, Kristian Vigenin, Graham Watson

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Marije Cornelissen, Lorenzo Fontana, Jaromír Kohlíček, Georgios Koumoutsakos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Marietje Schaake, György Schöpflin, Alf Svensson, Konrad Szymański, Ivo Vajgl


majandus- ja rahanduskomisjoni ARVAMUS  (22.2.2010)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ

(KOM(2009)0363 – C7‑0097/2009 – 2009/0108(COD))

Arvamuse koostaja: Sharon Bowles

LÜHISELGITUS

Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu määrus, milles käsitletakse maagaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid. Määrusega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ, mis ei kujuta endast enam maagaasiküsimuse käsitlemiseks Euroopa Liidus piisavat alust, võttes arvesse liikmesriikide suurenenud sõltuvust importgaasist, riskide kasvu seoses gaasivarustuse tarnimisega ja läbi kolmandate riikide toimuva transiidiga, gaasivoogude suurenemist ja gaasi siseturu arengut.

Komisjon teeb määruses ettepaneku piiritleda selgelt gaasisektori, liikmesriikide ja ühenduse institutsioonide rollid gaasivarustuses tekkinud lühema- ja pikemaajaliste tõrgete lahendamisel. Komisjon valis direktiivi asemel määruse, et liikmesriikide pädevad asutused ja maagaasiettevõtjad saaksid selle sätteid otse ja viivitamatult rakendada ning määrusest tulenevad ettekirjutused ja kohustused oleksid selged ja ühtsed kogu ühenduse ulatuses.

Gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid käsitleva määruse ettepaneku peamine eesmärk on suurendada gaasivarustuse kindlust, soodustades investeeringuid võrkudevahelistesse ühendustesse, et saavutada n-1 näitaja ja tagada gaasi vastassuunavood. N–1 näitaja all peab komisjon silmas suurima gaasitarnete infrastruktuuri häire korral allesjäänud infrastruktuuri tehnilist võimsust, mis peab olema vähemalt võrdne gaasi kogunõudlusega arvestuspiirkonnas 60-päevasel, erandlikult kõrge gaasinõudlusega ajavahemikul kõige külmemal ajal, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

Kavandatavas määruses rõhutatakse: a) vajadust tagada olukord, kus maagaasiettevõtjad oleksid võimelised varustama oma kliente ühenduse piires võimalikult pika aja jooksul ja ilma piiranguteta riiklikul tasandil; b) võimalust rakendada mitte-turupõhiseid meetmeid, mille määravad kindlaks pädevad asutused, kuid seda üksnes viimase võimalusena hädaolukorras, kui kõik turupõhised meetmed on ammendatud; c) komisjoni suuremat rolli siseturu tõrgeteta toimimise tagajana.

Arvamuse koostaja toetab komisjoni püüdlusi koostada määrus, mis tagaks Euroopa Liidu maagaasivarustuse kindluse, eriti pärast hiljutist Vene–Ukraina kriisi, mis põhjustas liikmesriikide gaasivarustuses tõsiseid probleeme. Samuti leiab ta, et gaasivarustuse kindluse tagamisega seotud tegevuste koordineerimine ühenduse tasandil on õige samm.

Arvamuse koostaja leiab, et pädeval asutusel peaks olema gaasivarustuse kindluse tagamisel suurem vastutus, kuid ta ei nõustu olukorraga, kus liiga suur roll on antud eraettevõtjatele, kelle ülesanne on tagada gaasivarustus kriisiperioodil, võttes eriti arvestades nende hinnapoliitikat.

Seetõttu tunneb arvamuse koostaja muret, millised meetmed on kavandatavas määruses ette nähtud selleks, et eraettevõtjad, kelle ülesanne on tagada gaasivarustus kriisiperioodil, ei hakkaks hindadega spekuleerima.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) ELi gaasituru pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohast on oluline, et gaasivarustuse kindluse kaitsmiseks võetud meetmed ei moonutaks põhjendamatult konkurentsi ega siseturu tõhusat toimimist.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Liikmesriikidevahelise solidaarsuse suurendamiseks Euroopa Ühenduse hädaolukorras ning eelkõige selliste liikmesriikide toetamiseks, kes on geograafiliste või geoloogiliste tingimuste tõttu vähem soodsas olukorras, peaks liikmesriigid välja töötama solidaarsusmeetmed, nagu maagaasiettevõtjate vahelised kaubanduslepped, hüvitusmehhanismid või gaasi ekspordi või hoidlatest väljavõtmise suurendamine. Solidaarsusmeetmed võivad olla eriti asjakohased selliste liikmesriikide vahel, kellele komisjon soovitab ühiste ennetavate tegevuskavade või hädaolukorra lahendamise piirkondlike ühiskavade koostamist.

(23) Liikmesriikidevahelise solidaarsuse suurendamiseks Euroopa Liidu hädaolukorras ning eelkõige selliste liikmesriikide toetamiseks, kes on geograafiliste või geoloogiliste tingimuste tõttu vähem soodsas olukorras, peaks liikmesriigid välja töötama solidaarsusmeetmed, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, muu hulgas sellised meetmed nagu maagaasiettevõtjate vahelised kaubanduslepped, hüvitusmehhanismid või gaasi ekspordi või hoidlatest väljavõtmise suurendamine. Solidaarsusmeetmed võivad olla eriti asjakohased selliste liikmesriikide vahel, kellele komisjon soovitab ühiste ennetavate tegevuskavade või hädaolukorra lahendamise piirkondlike ühiskavade koostamist.

Selgitus

Lissaboni leping jõustus 1. detsembril ja ELi tegevus põhineb nüüd uuel õiguslikul alusel. Seetõttu tuleb meelde tuletada Lissaboni lepingu artiklit 176a, mille kohaselt on liidu energiapoliitika eesmärk tagada liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus energiaga varustamise kindlus liidus.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a) Euroopa Liidu institutsioonid peaksid Nabucco gaasijuhtme projekti seadma eriprioriteediks.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed gaasi siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise kindlustamiseks, määratledes selgelt kohustused ning nähes ette sätted, et kooskõlastada liikmesriikide ja ühenduse ennetavad meetmed ning vastumeetmed konkreetsetele tarnehäiretele.

Käesoleva määrusega kehtestatakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed gaasi siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise kindlustamiseks ning erakorralised meetmed juhuks, kui turg ei suuda vajalikku gaasikogust tarnida, määratledes selgelt kohustused ning nähes ette sätted, et kooskõlastada liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus liikmesriikide ja liidu ennetavad meetmed ning vastumeetmed konkreetsetele tarnehäiretele.

Selgitus

Lissaboni leping jõustus 1. detsembril ja ELi tegevus põhineb nüüd uuel õiguslikul alusel. Seetõttu peab meelde tuletama Lissaboni lepingu artiklit 176a, mille kohaselt on liidu energiapoliitika eesmärk tagada liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus energiaga varustamise kindlus liidus.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „kaitstud tarbijad” – kõik jaotusvõrguga juba ühinenud kodutarbijad; kui asjaomane liikmesriik nii otsustab, võib mõiste hõlmata ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, koole ja haiglaid, mis on jaotusvõrguga juba ühinenud;

1) „kaitstud tarbijad” – kõik jaotusvõrguga juba ühinenud kodutarbijad; kui asjaomane liikmesriik nii otsustab pärast artikli 8 kohase riski- ja mõju hindamise läbiviimist, milles on arvesse võetud tehniline teostatavus ja kulude-tulude analüüs, võib mõiste hõlmata ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, koole ja haiglaid, kui nad on jaotusvõrguga juba ühinenud;

Selgitus

Kodutarbijate kui kaitstud tarbijate gaasiga varustamine peab jätkuma ka kriisi ajal. Kui aga liikmesriik otsustab kaitstud tarbijate hulka arvata ka teisi tarbijaid peale kodutarbijate, peaks see otsus põhinema usaldusväärsel mõju hindamisel, mille käigus hinnatakse ka kulu ja kasu turu jaoks, sest laiem määratlus võib kaasa tuua suured kulutused, mis lõpptarbija peab kinni maksma.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Gaasivarustuse kindluse tagavad vastavates vastutusalades maagaasiettevõtjad, liikmesriikide pädevad asutused, gaasi tööstustarbijad ja komisjon. Kõnealuse ülesande täitmiseks peavad nimetatud osalejad tegema tihedat koostööd.

1. Gaasivarustuse kindluse tagavad vastavates vastutusalades maagaasiettevõtjad, liikmesriikide pädevad asutused, gaasi tööstustarbijad ja komisjon. Nad peavad tegema tihedat koostööd ning tähtis on läbipaistvus ja tõhus teabevahetus.

Selgitus

Kuna gaasiga varustamine on poliitiline küsimus, tuleb ELis kasutada ühtset lähenemisviisi.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt [31. märtsiks 2011; 12 kuud pärast jõustumiskuupäeva] ning pärast konsulteerimist maagaasiettevõtjatega, kodu- ja tööstustarbijate huve esindavate asjakohaste tarbijaorganisatsioonidega ning reguleeriva asutusega (kui see ei ole pädev asutus) kehtestab pädev asutus järgmised kavad:

1. Hiljemalt ...*, olles läbi viinud artikli 8 kohase riski- ja mõju hindamise ning pärast konsulteerimist maagaasiettevõtjatega, kodu- ja tööstustarbijate huve esindavate asjakohaste tarbijaorganisatsioonidega ning reguleeriva asutusega (kui see ei ole pädev asutus) kehtestab pädev asutus järgmised kavad:

 

*Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Selgitus

Ennetavate meetmete kavandamisel ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamisel teeb iga liikmesriik ühisel ELi metoodikal põhineva riski- ja mõju hindamise, mis võimaldab liikmesriigil vajaduse korral arvesse võtta konkreetseid olusid riigis.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 2 osutatud kooskõlastamise jooksul võib komisjon soovitada, milline peaks olema teabevahetuse ja konsultatsioonide piirkondlik tasand. Komisjon, olles pidanud nõu maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku (ENTSO-G) ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER), võib soovitada ka piirkondliku ühiskava kehtestamist.

3. Lõikes 2 osutatud kooskõlastamise jooksul võib komisjon soovitada, milline peaks olema teabevahetuse ja konsultatsioonide piirkondlik tasand. Komisjon, olles pidanud nõu maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku (ENTSO-G), Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER) ja gaasi koordineerimisrühmaga, võib soovitada ka piirkondliku ühiskava kehtestamist.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon hindab kõigi liikmesriikide kavasid kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil pädevad asutused komisjoni neist kavadest teavitasid. Komisjon peab kõnealuste kavade üle nõu maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustikuga, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga, gaasi koordineerimisrühmaga ja muude asjaomaste sidusrühmadega. Kui komisjon leiab, et kava ei aita tõhusalt leevendada riskihinnangus väljaselgitatud riske või on vastuolus teiste liikmesriikide riskistsenaariumide või kavadega või ei vasta käesoleva määruse sätetele või ühenduse õigusaktide muudele sätetele, nõuab komisjon asjaomase kava läbivaatamist.

6. Komisjon hindab kõigi liikmesriikide kavasid ja kõiki piirkondlikke kavasid kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil pädevad asutused komisjoni neist kavadest teavitasid. Komisjon peab kõnealuste kavade üle nõu maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustikuga, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga, gaasi koordineerimisrühmaga ja muude asjaomaste sidusrühmadega. Kui komisjon leiab, et kava ei aita tõhusalt leevendada riskihinnangus väljaselgitatud riske või on vastuolus teiste liikmesriikide riskistsenaariumide või kavadega, muude piirkondlike kavadega või ei vasta käesoleva määruse sätetele või Euroopa Liidu õigusaktide muudele sätetele, nõuab komisjon asjaomase kava läbivaatamist.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ennetavas tegevuskavas võetakse arvesse majanduslikku tõhusust, mõju energia siseturu toimimisele ja keskkonnamõju.

3. Ennetavas tegevuskavas võetakse arvesse kulutasuvust, majanduslikku tõhusust, ausat konkurentsi, mõju energia siseturu toimimisele ja keskkonnamõju.

Selgitus

Kulutasuvuse mõiste annab selgemalt edasi mõtte, et ennetavas tegevuskavas tuleks arvesse võtta eesmärgi saavutamist kõige väiksemate kuludega.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Pädevad asutused tagavad hiljemalt [31. märtsiks 2014; 3 aastat pärast jõustumiskuupäeva], et suurima gaasitarnete infrastruktuuri häire korral võimaldab allesjäänud infrastruktuur (n-1 norm) transportida arvestuspiirkonnas gaasi kogunõudluse rahuldamiseks vajalikku gaasikogust 60-päevasel, erandlikult kõrge gaasinõudlusega ajavahemikul kõige külmemal ajal, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

1. Pädevad asutused tagavad hiljemalt ...*, et gaasivoogude häire korral kõige suuremas ülekande sissevoolukohas võimaldab kasutada olev infrastruktuur (n-1 norm) transportida arvestuspiirkonnas kaitstud tarbijate gaasi kogunõudluse rahuldamiseks vajalikku gaasikogust ühe päeva jooksul erandlikult kõrge gaasinõudlusega ajavahemikul kõige külmemal ajal, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

 

*Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Selgitus

The deadline of 3 years proposed in the draft regulation is unrealistic. Significant investments in new infrastructure to meet N-1, as will have to be carried out in particular in Central and South-Eastern European countries, require at least 5 to 6 years, depending on their scope. Article 6 paragraph 1 will generate huge investment needs in new capacities and as a result increasing prices for final customers, if not restricted to the absolutely necessary. In order to be consistent with the supply standard in Article 7, the N-1 rule should reflect the gas demand of the protected customers only.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest tagavad ülekandesüsteemi haldurid kõigis võrkudevahelistes ühenduskohtades sellise alalise füüsilise ülekandevõimsuse, mis võimaldaks transportida gaasi mõlemas suunas, välja arvatud juhtudel, mil komisjon otsustab pädeva asutuse taotlusel, et kahesuunalise vooluvõimsuse lisamisega ei suurendata ühegi liikmesriigi varustuskindlust. Olukorra muutumise korral võib komisjon sellise otsuse läbi vaadata. Gaasi kahesuunaline vooluvõimsus saavutatakse kulutasuvate meetmete abil ning võttes vähemalt arvesse artiklis 7 sätestatud varustuskindluse normi täitmiseks vajaminevat võimsust. Kõnealuse kaheaastase ajavahemiku jooksul kohandab gaasi ülekandesüsteemi haldur kogu ülekandesüsteemi, et võimaldada kahesuunalisi gaasivooge.

5. Kui artikli 8 kohaselt läbi viidud riski- ja mõju hindamise alusel, milles on arvesse võetud tehniline teostatavus ja kulude-tulude analüüs, osutub vajalikuks, tagavad ülekandesüsteemi haldurid ...* nendes võrkudevahelistes ühenduskohtades sellise alalise füüsilise ülekandevõimsuse, mis võimaldaks transportida gaasi mõlemas suunas, eriti hädaolukorras. Olukorra muutumise korral võib komisjon hindamise läbi vaadata. Kõnealuse kolmeaastase ajavahemiku jooksul kohandab gaasi ülekandesüsteemi haldur artikli 8 kohaselt läbi viidud riski- ja mõju hindamise alusel, milles on arvesse võetud tehniline teostatavus ja kulude-tulude analüüs, kogu ülekandesüsteemi, et võimaldada kahesuunalisi gaasivooge.

 

*Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolme aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Selgitus

Mõlemas suunas gaasi transportida võimaldavates kõigis võrkudevahelistes ühenduskohtades ei tohiks kehtestada sellist alalist füüsilist ülekandevõimsust, kui ei ole enne hinnatud, kas see on tehniliselt ja/või majanduslikult võimalik või konkreetsetel asjaoludel põhjendatud. Tuleb läbi viia eelnev riski- ja mõju hindamine, et vältida tarbetuid kulusid, mis jäävad lõpptarbijate kanda.

Alalise füüsilise ülekandevõimsuse võib saavutada kahe aasta jooksul ainult juhul, kui infrastruktuuri on vaja teha väikesed muudatused. Suuremate muudatuste tegemine, näiteks uue kompressorijaama ehitamine, kestab kauem.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Pädev asutus võtab meetmed, et tagada kaitstud tarbijatele gaasitarned järgmistel juhtudel:

1. Pädev asutus kohustab tarneettevõtjaid tagama kaitstud tarbijatele gaasitarned järgmistel juhtudel:

Selgitus

It should be a primary obligation of the supply undertakings to ensure supply standards. The supply standard causes additional costs to be borne by the protected customers. The period to be covered by the supply standard should not be longer than absolutely necessary to avoid disproportionate costs and hampering of the competitiveness of gas as a low carbon fuel. In the last approx. 40 years since the large infrastructure for transmission of natural gas to Europe was built, the only major supply interruption lasted 13 days. A period of thirty days for the supply standard would therefore be more than sufficient to cover all eventualities and would decrease costs significantly. A thirty day period also seems long enough to restore gas supplies or implement additional measures, such as supplies via reverse flows.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) erandlikult kõrge gaasinõudlus 60-päevasel ajavahemikul kõige külmemal ajal, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

b) erandlikult kõrge gaasinõudlus 30-päevasel ajavahemikul kõige külmemal ajal, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

Selgitus

It should be a primary obligation of the supply undertakings to ensure supply standards. The supply standard causes additional costs to be borne by the protected customers. The period to be covered by the supply standard should not be longer than absolutely necessary to avoid disproportionate costs and hampering of the competitiveness of gas as a low carbon fuel. In the last approx. 40 years since the large infrastructure for transmission of natural gas to Europe was built, the only major supply interruption lasted 13 days. A period of thirty days for the supply standard would therefore be more than sufficient to cover all eventualities and would decrease costs significantly. A thirty day period also seems long enough to restore gas supplies or implement additional measures, such as supplies via reverse flows.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Pädev asutus võtab meetmed, et tagada kaitstud tarbijatele gaasitarned 60 päeva jooksul ka hädaolukorras vastavalt artikli 9 lõikele 2. Pädev asutus püüab säilitada gaasitarned kaitstud tarbijatele niikaua, kui see on vajalik.

2. Pädev asutus kohustab tarneettevõtjaid tagama kaitstud tarbijatele gaasitarned 30 päeva jooksul ka hädaolukorras vastavalt artikli 9 lõikele 2. Tarneettevõtjad koostöös pädeva asutusega püüavad säilitada gaasitarned kaitstud tarbijatele võimalikult kaua turupõhise gaasivarustuse kindluse alusel.

Selgitus

Varustuskindluse normi täitmine peaks olema tarneettevõtjate peamine kohustus. 30-päevane ajavahemik vähendaks tarbijate kulusid (vt artikli 7 lõiget 1).

Turg peaks toimima nii kaua kui võimalik ning turupõhised mehhanismid peaksid välja arendama füüsilised ja lepingulised vahendid varustuse säilitamiseks kaitstud tarbijatele.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Maagaasiettevõtjate kohustused lõigetes 1 ja 2 sätestatud varustuskindluse normide täitmiseks on mittediskrimineerivad ega koorma põhjendamatult uusi ega väikeseid ettevõtteid.

3. Maagaasiettevõtjate kohustused lõigetes 1 ja 2 sätestatud varustuskindluse normide täitmiseks on mittediskrimineerivad ega koorma põhjendamatult neid ettevõtteid.

Selgitus

Määruse eelnõu eesmärgid on võimalik saavutada ainult siis, kui kõikide osapoolte roll ja ülesanded on selgelt kindlaks määratud normide alusel, mida kohaldatakse võrdsetel alustel kõikidele turuosalistele, sealhulgas uutele turule tulijatele ja väikeettevõtetele.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt [30. septembriks 2010; 6 kuud pärast jõustumiskuupäeva] hindavad kõik pädevad asutused täielikult riske, mis mõjutavad nende riikides gaasivarustuse kindlust; seejuures järgitakse järgmisi nõudeid:

1. Hiljemalt ...* teevad kõik pädevad asutused riski- ja mõju hindamise, mis võetakse aluseks:

a) kasutatakse artiklites 6 ja 7 sätestatud norme;

a) asjaomase liikmesriigi riskiprofiili loomisel, milles võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riiklikke ja piirkondlikke asjaolusid;

b) võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riiklikke ja piirkondlikke asjaolusid;

b) asjaomase liikmesriigi ennetava tegevuskava koostamisel;

c) kasutatakse mitmesuguseid tarnehäirete ja erandlikult kõrge gaasinõudluse stsenaariume, nt gaasihoidlate, veeldatud maagaasi terminalide või peamise ülekandeinfrastruktuuri tõrge ning kolmandatest riikidest saabuvate tarnete häired;

c) asjaomase liikmesriigi hädaolukorra lahendamise kava koostamisel;

 

d) koos teiste liikmesriikidega selgitatakse välja riskide koosmõju ja vastastikune suhe.

Riski- ja mõju hindamine põhineb artiklites 6 ja 7 sätestatud normidel ja sellesse lisatakse mitmesugused tarnehäirete ja erandlikult kõrge gaasinõudluse stsenaariumid, nt gaasihoidlate, veeldatud maagaasi terminalide või peamise ülekandeinfrastruktuuri tõrge ning kolmandatest riikide tootjatelt saabuvate tarnete häired. Arvesse võetakse riskide koosmõju ja vastastikune suhe teiste liikmesriikidega.

 

*Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Selgitus

The deadline for the risk and impact assessment according to Article 8 paragraph 1 should be the same as in Article 4 paragraph 1. The proposed Regulation sets up strong structural obligations for Member States, as for instance the N-1 rule for infrastructure standard or binding provisions relating to reverse flows. It is necessary to carefully assess the measures proposed in order to avoid that new capacities would remain unused, generating sunk costs and leading to price increases for final customers and impeding the competitiveness of the gas industry as a whole. A risk and impact assessment should therefore be carried out by each Member State in accordance with a common methodology, whilst allowing the Member State to take into account particular national circumstances and specificities where appropriate. The results shall be reflected in preventive action and emergency plans. Similar plans could also be prepared at the regional level.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Riski- ja mõju hindamisel võetakse arvesse tehniline teostatavus ja kulude-tulude analüüs. Eriti tuleks seda teha enne kaitstud tarbijate kohaldamisala võimalikku laiendamist riiklikul tasandil muudele kui kodutarbijatele.

Selgitus

The deadline for the risk and impact assessment according to Article 8 paragraph 1 should be the same as in Article 4 paragraph 1. The proposed Regulation sets up strong structural obligations for Member States, as for instance the N-1 rule for infrastructure standard or binding provisions relating to reverse flows. It is necessary to carefully assess the measures proposed in order to avoid that new capacities would remain unused, generating sunk costs and leading to price increases for final customers and impeding the competitiveness of the gas industry as a whole. A risk and impact assessment should therefore be carried out by each Member State in accordance with a common methodology, whilst allowing the Member State to take into account particular national circumstances and specificities where appropriate. The results shall be reflected in preventive action and emergency plans. Similar plans could also be prepared at the regional level.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Komisjoni soovituse korral vastavalt artikli 4 lõikele 3 või kui piirkondlik ühiskava on kehtestatud artikli 4 lõike 4 kohaselt, võib käesolevas artiklis sätestatud kohustused täita piirkondlikult.

Selgitus

The deadline for the risk and impact assessment according to Article 8 paragraph 1 should be the same as in Article 4 paragraph 1. The proposed Regulation sets up strong structural obligations for Member States, as for instance the N-1 rule for infrastructure standard or binding provisions relating to reverse flows. It is necessary to carefully assess the measures proposed in order to avoid that new capacities would remain unused, generating sunk costs and leading to price increases for final customers and impeding the competitiveness of the gas industry as a whole. A risk and impact assessment should therefore be carried out by each Member State in accordance with a common methodology, whilst allowing the Member State to take into account particular national circumstances and specificities where appropriate. The results shall be reflected in preventive action and emergency plans. Similar plans could also be prepared at the regional level.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Hiljemalt ...* teeb iga artikli 4 lõikes 4 kirjeldatud piirkondlik koostööstruktuur oma piirkonna gaasivarustuse kindluse põhjaliku riskianalüüsi, milles võetakse arvesse osalevate riikide varem koostatud riskianalüüsid.

 

*Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Hiljemalt ...* teeb Euroopa Komisjon Euroopa Liidu gaasivarustuse kindluse põhjaliku riskianalüüsi, milles võetakse arvesse liikmesriikide ja piirkondlike koostööstruktuuride varem koostatud riskianalüüsid.

 

*Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Määratletakse, milline panus on III lisas loetletud, mitte-turupõhistel meetmetel, mida kavandatakse või rakendatakse hädaolukorra puhul; hinnatakse, mil määral on kriisiga toimetulekuks vaja võtta mitte-turupõhiseid meetmeid ja milline on nende mõju ning määratletakse nende rakendamise kord.

7) Määratletakse, milline panus on III lisas loetletud, mitte-turupõhistel meetmetel, mida kavandatakse või rakendatakse hädaolukorra puhul; kulude-tulude analüüsi alusel hinnatakse, mil määral on kriisiga toimetulekuks vaja võtta mitte-turupõhiseid meetmeid ja ainult viimase abinõuna gaasivarustuse järjepidevuse kaitsmiseks hinnatakse nende mõju ning määratletakse nende rakendamise kord;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) varajane hoiatamine: on olemas konkreetset, tõsiseltvõetavat ja usaldusväärset (võimalik, et varajase hoiatamise mehhanismi kaudu saadud) teavet, et võib toimuda sündmus, mille tagajärjel halvenevad tarnetingimused;

1) varajane hoiatamine: konkreetse, tõsiseltvõetava ja usaldusväärse teabe alusel eeldatakse, et tarnetingimused võivad lühikese aja jooksul halveneda. Eeldatakse, et turg suudab probleemi lahendada ilma pädeva asutuse sekkumiseta;

Selgitus

Each crisis level should be explained in detail and clearly distinguished one from the other to avoid any confusion in the event of an emergency. The three-level-approach defined in Directive 2004/67/EC to ensure security of supply (I: companies; II: Member States; III: the Commission), is no longer clearly reflected in the draft Regulation. This principle should be reinstated in the draft Regulation. During the first two crisis stages, the market is fully expected to solve the problem, but during a real crisis/emergency, when market mechanisms alone are insufficient to cope with the crisis, the Member States should be involved.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon kontrollib ühe nädala jooksul, kas hädaolukorra väljakuulutamine on õigustatud ning kas sellega ei koormata põhjendamatult maagaasiettevõtjaid ega siseturu toimimist. Komisjon võib eelkõige paluda pädeval asutusel muuta maagaasiettevõtjaid põhjendamatult koormavaid meetmeid ja tühistada väljakuulutatud hädaolukord, kui komisjon ei loe seda enam õigustatuks.

6. Komisjon kontrollib kolme päeva jooksul, kas lõike 2 punktis 3 sätestatud hädaolukorra kriteeriumid on täidetud ning kas sellega ei koormata põhjendamatult maagaasiettevõtjaid ega siseturu toimimist. Komisjon võib eelkõige paluda pädeval asutusel muuta maagaasiettevõtjaid põhjendamatult koormavaid meetmeid ja tühistada väljakuulutatud hädaolukord, kui komisjon ei loe seda enam õigustatuks.

Selgitus

Ajavahemikku tuleb lühendada, sest energiakriisi tagajärjed on näha juba mõne päevaga ja neil võib olla majandusele negatiivne mõju.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Hädaolukorra lahendamise kavad ajakohastatakse iga kahe aasta tagant.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võib kuulutada välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra ühe pädeva asutuse taotlusel või juhul, kui ühendus kaotab vastavalt maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku arvutusele üle 10 % gaasiimpordist, mis pärineb kolmandatest riikidest. Kui mitu pädevat asutust on välja kuulutanud hädaolukorra, kuulutab komisjon välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra pärast kontrollimist vastavalt artikli 9 lõikele 6. Komisjon võib kuulutada välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra konkreetselt mõjutatud geograafilistes piirkondades, mis hõlmavad mitut liikmesriiki.

1. Komisjon võib kuulutada välja liidu hädaolukorra ühe pädeva asutuse taotlusel või juhul, kui liit kaotab vastavalt maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku arvutusele üle 10 % gaasiimpordist, mis pärineb kolmandatest riikidest, mis vastab teatavate liikmesriikide päevasele tarbimisele. Kui mitu pädevat asutust on välja kuulutanud hädaolukorra, kuulutab komisjon välja liidu hädaolukorra pärast kontrollimist vastavalt artikli 9 lõikele 6. Komisjon võib kuulutada välja liidu hädaolukorra konkreetselt mõjutatud geograafilistes piirkondades, mis hõlmavad mitut liikmesriiki.

Selgitus

On vajalik meelde tuletada, et 10% kadu päevases gaasiimpordis vastab juba väiksema liikmesriigi päevasele gaasitarbimisele, mille tõttu on oluline järgida 10% normi.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) kavade rakendamine;

g) ennetavad tegevuskavad ja hädaolukorra lahendamise kavad ning nendes ette nähtud meetmete rakendamine;

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Pädevad asutused ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

3. Pädevad asutused ja komisjon kehtestavad struktuuri tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse ja kaitsmise tagamiseks.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Järelevalve

Komisjoni teostatav järelevalve

Komisjon, olles hinnanud esitatud kavasid ja pidanud nõu gaasi koordineerimisrühmaga, teeb hiljemalt […] järeldused selle kohta, kuidas saaks ühenduses suurendada gaasivarustuse kindlust ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruandes esitatakse vajaduse korral soovitused käesoleva määruse täiustamiseks.

Komisjon, olles hinnanud esitatud kavasid ja pidanud nõu gaasi koordineerimisrühmaga, teeb hiljemalt […] järeldused selle kohta, kuidas saaks liidus suurendada gaasivarustuse kindlust ja kas on vaja teha riskianalüüs ning koostada liidu ennetav tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruandes esitatakse vajaduse korral soovitused käesoleva määruse täiustamiseks.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Aruandesse lisatakse ka SWOT-analüüs, milles käsitletakse vastutust käesolevas määruses gaasivarustuse tagamiseks rakendatavate meetmete võtmise eest. Komisjon kaalub, kas see vastutus tuleks anda liikmesriikide pädevate asutuste asemel pigem Euroopa energiat reguleerivate asutuste töörühmale (ERGEG).

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14a

 

Nabucco gaasijuhtme projekt

 

Euroopa Liidu institutsioonid seavad Nabucco gaasijuhtme projekti eriprioriteediks selle poliitilise profiili ja rahastamise osas.

Selgitus

Gaasivarustuse kindluse määruses peaks gaasivarustuse mitmekesistamisel olema tähtis osa. Sellega seoses võiks Nabucco gaasijuhe pakkuda Euroopa Liidu praegustele gaasiallikatele alternatiivi.

MENETLUS

Pealkiri

Gaasivarustuse kindlus

Viited

KOM(2009)0363 – C7-0097/2009 – 2009/0108(COD)

Vastutav komisjon

ITRE

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

14.9.2009

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Nikolaos Chountis

20.10.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

2.12.2009

21.1.2010

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.1.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Vicky Ford, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Enikő Győri, Liem Hoang Ngoc, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Werner Langen, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Íñigo Méndez de Vigo, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Sophie Briard Auconie, Danuta Jazłowiecka, Arturs Krišjānis Kariņš, Philippe Lamberts


keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ARVAMUS (29.1.2010)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ

(KOM(2009)0363 – C7‑0097/2009 – 2009/0108(COD))

Arvamuse koostaja: Bogusław Sonik

LÜHISELGITUS

Kõigi fossiilkütuste seas eraldub gaasist kõige vähem süsinikdioksiidi (CO2) ning seepärast on gaas väga oluline Euroopa üleminekul süsinikuvaesele energiasüsteemile. Praegu moodustab gaas veerandi Euroopa primaarenergia tarbimisest ning ligi 60% gaasi on imporditud.(1) Kuigi ELi 2020. aasta eesmärgid, mis käsitlevad taastuvenergiat, energiatõhusust ja kasvuhoonegaaside heite vähendamist, aitavad kaasa gaasi suurenenud nõudluse stabiliseerimisele, põhjustab kohaliku tootmise vähenemine olukorda, kus ELi sõltuvus importgaasist jääb pidama või suureneb veelgi. Pärast 2009. aasta jaanuaris toimunud Vene-Ukraina gaasikriise, mil 30% Euroopa importi katkes kaheks nädalaks, sai selgeks, et praeguses olukorras, kus impordisõltuvus üha suureneb ning tarnimise ja transiidiga seotud riskid kasvavad, ei piisa enam kehtivast direktiivist, mis käsitleb gaasivarustuse kindlust,(2) vaid see tuleb läbi vaadata. Lisaks tuleb toonitada, et mõne liikmesriigi jaoks tähendas 2009. aasta jaanuari gaasitarnehäire, et Venemaalt imporditud gaasi tarnimine katkes täielikult ning ühes liikmesriigis ei ole olukord praegugi veel täiesti lahenenud.

Nendel asjaoludel on väga selge, et täielikult liberaliseeritud energia siseturu loomine ei ole lõppenud ning tuleb kiiresti kehtestada meetmed gaasivarustuse kindluse tõhustamiseks ELis.

Keskkonnaküsimuste asjus on arvamuse koostaja seisukohal, et varustuskindlus tuleb ühitada keskkonnakaitsega, pakkumaks Euroopale säästvat energiat:

§ Kavandatavate pakkumise ja nõudlusega seotud meetmete keskkonnamõju tuleb nõuetekohaselt arvestada. Isegi hädaolukorras tuleb eelistada meetmeid, mis avaldavad keskkonnale kõige vähem mõju.

§ Tuleb märkida, et gaasilt muule kütusele üleminek põhjustab suuremat kasvuhoonegaaside heidet, kui gaas asendatakse nt süsi ja kütteõliga.

§ Energiasäästul ja energiatõhususel on otsustav osa kriiside ärahoidmisel ja leevendamisel, seega tuleb niisuguseid meetmeid lisaks esile tõsta. Sellega seoses tuleb pöörata erilist tähelepanu läbirääkimistele, mis käivad praegu nn energiatõhususe paketi üle, s.o ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ehitiste energiatõhususe kohta(3) ning ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta(4).

§ Omamaiste säästvate energiaallikate osa tuleks paremini rõhutada. Taastuvatest energiaallikatest saadud gaasi integreerimist gaasivõrgu infrastruktuuri tuleks hõlbustada.

§ Uus energiainfrastruktuur tuleb kasutusele võtta pärast asjakohast keskkonnamõju hindamist, kui seda nõutakse konkreetses õigusaktis, eelkõige direktiivis 2001/42/EÜ ja nõukogu direktiivis 85/337/EMÜ, ja võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonda, eelkõige Natura 2000 looduskaitsealasid.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Suurima gaasitarnija või tarneallika tõrge (nn n-1 põhimõte) on tõenäoline. Liikmesriikide gaasivarustuse kindluse tagamise põhjendatud lähtekoht on, et kõnealuse infrastruktuuri või tarneallika tõrge võetakse võrdlusaluseks sellele, mida liikmesriigid peaksid suutma kompenseerida.

(8) Suurima gaasitarnija tõrge (nn n-1 põhimõte) on tõenäoline. Liikmesriikide gaasivarustuse kindluse tagamise põhjendatud lähtekoht on, et kõnealuse infrastruktuuri tõrge võetakse võrdlusaluseks sellele, mida liikmesriigid peaksid suutma kompenseerida.

Selgitus

2009. aasta alguse gaasikriisi kogemused näitasid, et ettevõtjad suudavad ühe maagaasi tarneallika tõrke korral varustatuse tagada.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Tarnehäiretega toimetulekuks on vaja piisavat gaasiinfrastruktuuri liikmesriikides ja ühenduses tervikuna. Gaasivarustuse kindluse ühised miinimumkriteeriumid peaksid tagama võrdsed võimalused gaasiga varustatuse kindlustamiseks ning oluliselt soodustama vajaliku infrastruktuuri ehitamist ja kriisiolukorrale reageerimise valmisoleku parandamist. Nõudlusega seotud meetmetel (nt teistele kütuseliikidele üleminek) võib olla oluline osa energiavarustuse kindluse tagamisel, kui neid meetmeid saab tarnehäirega toimetulekuks kiiresti rakendada ja nad vähendavad märgatavalt nõudlust.

(9) Tarnehäiretega toimetulekuks on vaja piisavat gaasiinfrastruktuuri liikmesriikides ja ühenduses tervikuna. Gaasivarustuse kindluse ühised miinimumkriteeriumid peaksid tagama võrdsed võimalused gaasiga varustatuse kindlustamiseks ning oluliselt soodustama vajaliku infrastruktuuri ehitamist ja kriisiolukorrale reageerimise valmisoleku parandamist. Nõudlusega seotud meetmetel (nt teistele kütuseliikidele üleminek) võib olla oluline osa energiavarustuse kindluse tagamisel, kui neid meetmeid saab tarnehäirega toimetulekuks kiiresti rakendada ja nad vähendavad märgatavalt nõudlust. Tuleb siiski märkida, et üleminek fossiilkütusele põhjustaks suuremat kasvuhoonegaaside heidet. Täiendavalt tuleks edendada energia tõhusat kasutust kui nõudlusega seotud meedet. Kavandatavate nõudluse ja pakkumisega seotud meetmete keskkonnamõju tuleb nõuetekohaselt arvestada ning eelistada meetmeid, mis avaldavad keskkonnale kõige vähem mõju. Kõigi infrastruktuuri investeeringute puhul tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse keskkonda ja sellega seotud ühenduse õigustikku.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Investeeringuid gaasi uude infrastruktuuri tuleks jõudsalt edendada. Sellised investeeringud peaksid tugevdama gaasivarustuse kindlust ja tagama samas maagaasi siseturu nõuetekohase toimimise. Piiriüleste infrastruktuuriinvesteeringute korral tuleks piiriülese toime arvessevõtmiseks aktiivselt kaasata Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER), mis asutati Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr …/…, ning maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik (ENTSO-G).

(10) Investeeringuid gaasi uude infrastruktuuri tuleks jõudsalt edendada ning neid tuleks teha ainult pärast asjakohast keskkonnamõju hindamist. Selline uus infrastruktuur peaks tugevdama gaasivarustuse kindlust ja tagama samas maagaasi siseturu nõuetekohase toimimise. Peamiseks investeerijaks peaksid olema ettevõtjad, kellele tuleb selleks majanduslikke stiimuleid pakkuda. Taastuvatest energiaallikatest saadud gaasi integreerimist gaasivõrgu infrastruktuuri tuleks hõlbustada. Piiriüleste infrastruktuuriinvesteeringute korral tuleks piiriülese toime arvessevõtmiseks aktiivselt kaasata Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER), mis asutati Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr …/…, ning maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik (ENTSO-G).

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Selleks et aidata liikmesriikidel rahastada investeeringuid kohalikku tootmisesse ja infrastruktuuri, on kättesaadavad mitmesugused ühenduse vahendid, nagu Euroopa Investeerimispanga laenud ja tagatised või regionaal-, struktuuri- või ühtekuuluvusfondi vahendid. Euroopa Investeerimispanga ning ühenduse välisvahendite (nt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend ja arengukoostöö rahastamisvahend) abil saab energiavarustuse kindluse parandamiseks rahastada kolmandates riikides võetavaid meetmeid.

(11) Selleks et aidata liikmesriikidel rahastada investeeringuid kohalikku tootmisesse, infrastruktuuri ja energiatõhususe meetmetesse, on kättesaadavad mitmesugused ühenduse vahendid, nagu Euroopa Investeerimispanga laenud ja tagatised või regionaal-, struktuuri- või ühtekuuluvusfondi vahendid. Euroopa Investeerimispanga ning ühenduse välisvahendite (nt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend ja arengukoostöö rahastamisvahend) abil saab energiavarustuse kindluse parandamiseks rahastada kolmandates riikides võetavaid meetmeid. Ühenduse rahastamisvahendid on eriti olulised „energiasaarteks” peetavate piirkondade ja liikmesriikide vastastikuse seotavuse parandamiseks.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Selleks et kindlustada hästi toimiv turg eelkõige tarnehäirete korral ja kriisiolukordades, on äärmiselt oluline määratleda täpselt kõigi maagaasiettevõtjate ning pädevate asutuste ülesanded ja kohustused.

(15) Selleks et kindlustada hästi toimiv turg eelkõige tarnehäirete korral ja kriisiolukordades, on äärmiselt oluline määratleda täpselt kõigi maagaasiettevõtjate, pädevate asutuste ja komisjoni ülesanded ja kohustused.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Tarnehäiretega toimetuleku täieliku valmisoleku tagamiseks peaksid kõik maagaasiettevõtjad koos pädevate asutustega kehtestama hädaolukorra lahendamise kavad. Sellised kavad peaksid olema omavahel kooskõlas. Kavad peaksid tuginema olemasolevate kavade parimatel tavadel ning neis peaks olema selgelt määratletud kõigi asjaomaste maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ülesanded ja kohustused. Võimaluse ja vajaduse korral tuleks kehtestada hädaolukorra lahendamise piirkondlikud ühiskavad.

(22) Tarnehäiretega toimetuleku täieliku valmisoleku tagamiseks peaksid kõik maagaasiettevõtjad koos pädevate asutustega kehtestama hädaolukorra lahendamise kavad. Sellised kavad peaksid olema riiklikul, piirkondlikul ja ühenduse tasandil omavahel kooskõlas. Kavad peaksid tuginema olemasolevate kavade parimatel tavadel ning neis peaks olema selgelt määratletud kõigi asjaomaste maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ülesanded ja kohustused. Võimaluse ja vajaduse korral tuleks kehtestada hädaolukorra lahendamise piirkondlikud ühiskavad.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Liikmesriikidevahelise solidaarsuse suurendamiseks Euroopa Ühenduse hädaolukorras ning eelkõige selliste liikmesriikide toetamiseks, kes on geograafiliste või geoloogiliste tingimuste tõttu vähem soodsas olukorras, peaks liikmesriigid välja töötama solidaarsusmeetmed, nagu maagaasiettevõtjate vahelised kaubanduslepped, hüvitusmehhanismid või gaasi ekspordi või hoidlatest väljavõtmise suurendamine. Solidaarsusmeetmed võivad olla eriti asjakohased selliste liikmesriikide vahel, kellele komisjon soovitab ühiste ennetavate tegevuskavade või hädaolukorra lahendamise piirkondlike ühiskavade koostamist.

(23) Liikmesriikidevahelise solidaarsuse suurendamiseks Euroopa Ühenduse hädaolukorras ning eelkõige selliste liikmesriikide toetamiseks, kes on geograafiliste või geoloogiliste tingimuste tõttu vähem soodsas olukorras, nt liikmesriigid, kes on „energiasaared”, peaks liikmesriigid välja töötama solidaarsusmeetmed, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 194, muu hulgas maagaasiettevõtjate vahelised kaubanduslepped, hüvitusmehhanismid või gaasi ekspordi või hoidlatest väljavõtmise suurendamine. Solidaarsusmeetmed võivad olla eriti asjakohased selliste liikmesriikide vahel, kellele komisjon soovitab ühiste ennetavate tegevuskavade või hädaolukorra lahendamise piirkondlike ühiskavade koostamist. Tuleb edendada ettevõtjate vahelisi kaubandusleppeid, mis põhinevad ühiste ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamisel.

Selgitus

Solidaarsusmeetmete ja hüvitusmehhanismide kohta ei tohi siduvaid sätteid kehtestada.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed gaasi siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise kindlustamiseks, määratledes selgelt kohustused ning nähes ette sätted, et kooskõlastada liikmesriikide ja ühenduse ennetavad meetmed ning vastumeetmed konkreetsetele tarnehäiretele.

Käesoleva määrusega kehtestatakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed, kindlustades gaasi siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise ning kehtestades erimeetmed, mida rakendatakse siis, kui turg ei suuda enam tagada vajalikke gaasitarneid, määratledes selgelt kohustused ning nähes ette sätted, et kooskõlastada liikmesriikide ja ühenduse ennetavad meetmed ning vastumeetmed konkreetsetele tarnehäiretele või selliste häirete tõsisele ohule liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus.

Selgitus

Tegelikud tarnehäired ei peaks olema ainus põhjus meetmeid võtta; meetmeid tuleks võtta ka tarnehäirete tõsise ohu korral. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2009. aasta märtsi kohtumise järeldustega tuleks määruses rõhutada ka solidaarsust.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – teine lõik – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „kaitstud tarbijad” – kõik jaotusvõrguga juba ühinenud kodutarbijad; kui asjaomane liikmesriik nii otsustab, võib mõiste hõlmata ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, koole ja haiglaid, mis on jaotusvõrguga juba ühinenud;

(1) „kaitstud tarbijad” – kõik jaotusvõrguga juba ühinenud kodutarbijad; kui asjaomane liikmesriik nii otsustab, võib mõiste hõlmata ka teisi tarbijaid, näiteks väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, koole ja haiglaid ja muid meditsiini-, sotsiaal- või haridusalaseid avalikke teenuseid osutavaid asutusi, mis on jaotusvõrguga juba ühinenud;

Selgitus

Liikmesriikidel peaks olema õigus määratleda kaitstud tarbijate nimekirja siseriikliku õiguse tasandil vastavalt nende vajadustele ning laiendada kaitstud tarbijate mõiste ulatust, kui nad peavad seda vajalikuks.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Komisjon rakendab oma pädevusse kuuluvaid meetmeid, mis on sätestatud käesolevas määruses. Meetmed hõlmavad eelkõige artikli 8 lõikes 1 a osutatud iga-aastast riskihindamist ning gaasivarustuse kindluse pidevat jälgimist ühenduse tasandil.

Selgitus

Arvestades gaasikriiside piiriülesust, tuleb nende ennetamist ja nendeks ettevalmistamist samuti korraldada komisjoni/ühenduse tasandil.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt [31. märtsiks 2011; 12 kuud pärast jõustumiskuupäeva] ning pärast konsulteerimist maagaasiettevõtjatega, kodu- ja tööstustarbijate huve esindavate asjakohaste tarbijaorganisatsioonidega ning reguleeriva asutusega (kui see ei ole pädev asutus) kehtestab pädev asutus järgmised kavad:

1. Hiljemalt [31. märtsiks 2011; 12 kuud pärast jõustumiskuupäeva] ning pärast konsulteerimist maagaasiettevõtjatega, kodu- ja tööstustarbijate ning muude sidusrühmade huve esindavate asjakohaste tarbijaorganisatsioonidega ning reguleeriva asutusega (kui see ei ole pädev asutus) kehtestab pädev asutus kooskõlas lõikega 2 järgmised kavad:

Selgitus

Arvestades gaasikriiside piiriülesust, tuleb kriisiennetamist ja nendeks ettevalmistamist paremini koordineerida ühenduse tasandil. Lisaks tuleb toonitada kohustust konsulteerida teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoniga.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Enne kõnealuste kavade vastuvõtmist vahetavad pädevad asutused teavet ning peavad konsultatsioone üksteise ja komisjoniga, et tagada oma kavade ja meetmete vastastikune kooskõla asjakohasel piirkondlikul tasandil. Kõnealustel konsultatsioonidel käsitletakse vähemalt gaasi piiriülest tarnimist ja hoidmist, võrkudevahelisi ühendusi ning gaasi mõlemasuunalise transpordi füüsilist võimsust.

2. Enne kõnealuste kavade vastuvõtmist vahetavad pädevad asutused teavet ning peavad konsultatsioone üksteise ja komisjoniga, et tagada oma kavade ja meetmete vastastikune kooskõla asjakohasel piirkondlikul ja ühenduse tasandil. Kõnealustel konsultatsioonidel käsitletakse vähemalt gaasi piiriülest tarnimist ja hoidmist, võrkudevahelisi ühendusi ning gaasi mõlemasuunalise transpordi füüsilist võimsust, samuti piiriülese tarnimise lepingulisi piiranguid. Konsultatsioonide käigus tagatakse tundliku äriteabe konfidentsiaalsus.

Selgitus

Arvestades gaasikriiside piiriülesust, tuleb kriisiennetamist ja nendeks ettevalmistamist tuleb samuti korraldada ühenduse tasandil. Selles küsimuses peaks pädev asutus olema Euroopa Komisjon.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 2 osutatud kooskõlastamise jooksul võib komisjon soovitada, milline peaks olema teabevahetuse ja konsultatsioonide piirkondlik tasand. Komisjon, olles pidanud nõu maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku (ENTSO-G) ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER), võib soovitada ka piirkondliku ühiskava kehtestamist.

3. Lõikes 2 osutatud kooskõlastamise jooksul võib komisjon soovitada, milline peaks olema teabevahetuse ja konsultatsioonide piirkondlik tasand. Komisjon, olles vajaduse korral pidanud nõu maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku (ENTSO-G) ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER), võib soovitada või nõuda ka piirkondliku ühiskava kehtestamist.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) meetmed, et täita infrastruktuurinorm ja varustuskindluse norm, millele on osutatud artiklites 6 ja 7; kõnealused meetmed hõlmavad vähemalt plaane n-1 normi täitmiseks, vajalikke mahte ja võimsusi, et tarnida kaitstud tarbijatele gaasi kindlaksmääratud, kõrge gaasinõudlusega ajavahemikul, ning nõudlusega seotud meetmeteid ja kohustusi, mis on määratud maagaasiettevõtjatele ja muudele asjakohastele asutustele;

a) meetmed, et täita infrastruktuurinorm ja varustuskindluse norm, millele on osutatud artiklites 6 ja 7; kõnealused meetmed hõlmavad vähemalt plaane n-1 normi täitmiseks, vajalikke mahte ja võimsusi, et tarnida kaitstud tarbijatele gaasi kindlaksmääratud, kõrge gaasinõudlusega ajavahemikul, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta1 ning nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eratööde keskkonnamõju hindamise kohta2, ning nõudlusega seotud meetmeid ja kohustusi, mis on määratud maagaasiettevõtjatele ja muudele asjakohastele asutustele;

 

1. EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.

 

2. EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Pädevad asutused tagavad hiljemalt [31. märtsiks 2014; 3 aastat pärast jõustumiskuupäeva], et suurima gaasitarnete infrastruktuuri häire korral võimaldab allesjäänud infrastruktuur (n-1 norm) transportida arvestuspiirkonnas gaasi kogunõudluse rahuldamiseks vajalikku gaasikogust 60-päevasel, erandlikult kõrge gaasinõudlusega ajavahemikul kõige külmemal ajal, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

1. Pädevad asutused tagavad hiljemalt [31. märtsiks 2016; 5 aastat pärast jõustumiskuupäeva], et suurima gaasitarnete infrastruktuuri häire korral võimaldab allesjäänud infrastruktuur (n-1 norm) transportida arvestuspiirkonnas gaasi kogunõudluse rahuldamiseks vajalikku gaasikogust 60-päevasel, erandlikult kõrge gaasinõudlusega ajavahemikul kõige külmemal ajal, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt iga 20 aasta tagant.

Selgitus

Tehnilisest seisukohast ei ole võimalik võtta vajalikku infrastruktuuri kasutusele ja kohandada kogu ülekandesüsteemi kolme aastaga.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest tagavad ülekandesüsteemi haldurid kõigis võrkudevahelistes ühenduskohtades sellise alalise füüsilise ülekandevõimsuse, mis võimaldaks transportida gaasi mõlemas suunas, välja arvatud juhtudel, mil komisjon otsustab pädeva asutuse taotlusel, et kahesuunalise vooluvõimsuse lisamisega ei suurendata ühegi liikmesriigi varustuskindlust. Olukorra muutumise korral võib komisjon sellise otsuse läbi vaadata. Gaasi kahesuunaline vooluvõimsus saavutatakse kulutasuvate meetmete abil ning võttes vähemalt arvesse artiklis 7 sätestatud varustuskindluse normi täitmiseks vajaminevat võimsust. Kõnealuse kaheaastase ajavahemiku jooksul kohandab gaasi ülekandesüsteemi haldur kogu ülekandesüsteemi, et võimaldada kahesuunalisi gaasivooge.

5. Nelja aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest tagavad ülekandesüsteemi haldurid kõigis võrkudevahelistes ühenduskohtades sellise alalise füüsilise ülekandevõimsuse, mis võimaldaks transportida gaasi mõlemas suunas, välja arvatud juhtudel, mil komisjon otsustab pädeva asutuse taotlusel, et kahesuunalise vooluvõimsuse lisamisega ei suurendata ühegi liikmesriigi varustuskindlust. Olukorra muutumise korral võib komisjon sellise otsuse läbi vaadata. Gaasi kahesuunaline vooluvõimsus saavutatakse kulutasuvate meetmete abil ning võttes vähemalt arvesse artiklis 7 sätestatud varustuskindluse normi täitmiseks vajaminevat võimsust. Kõnealuse nelja-aastase ajavahemiku jooksul kohandab gaasi ülekandesüsteemi haldur ülekandesüsteemi, et võimaldada kahesuunalisi gaasivooge. Gaasi ülekandesüsteemi operaator uuendab infrastruktuuri, tagamaks, et metaani lekkimine torujuhtmetes ja kompressorjaamades oleks võimalikult väike.

Selgitus

Tehnilisest seisukohast ei ole võimalik kohandada kogu ülekandesüsteemi, et võimaldada kahesuunalisi gaasivooge.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Liikmesriikide reguleerivad asutused võtavad direktiivi […/…/EÜ] artikli 41 lõike 8 kohasel tariifide heakskiitmisel arvesse kulusid, mis kaasnevad n-1 normi täitmisega ja gaasi mõlemasuunalist transporti võimaldava alalise füüsilise ülekandevõimsuse tagamisega. Kui kulusid on kandnud mitu liikmesriiki, otsustavad kõigi asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused ühiselt, kuidas kulud jaotatakse. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr xxxx/xxxx artikli 8 lõiget 1.

7. Liikmesriikide reguleerivad asutused võtavad direktiivi […/…/EÜ] artikli 41 lõike 8 kohasel tariifide heakskiitmisel arvesse kulusid, mis kaasnevad n-1 normi täitmisega ja gaasi mõlemasuunalist transporti võimaldava alalise füüsilise ülekandevõimsuse tagamisega. Kui kulusid on kandnud mitu liikmesriiki, otsustavad kõigi asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused ühiselt, kuidas kulud jaotatakse. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr xxxx/xxxx artikli 8 lõiget 1. Vastastikuse seotavuse parandamiseks kaalutakse ühenduse vahenditest kaasfinantseerimise võimalust, eelkõige „energiasaarteks” peetavate piirkondade puhul.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt (30. septembriks 2010; 6 kuud pärast jõustumiskuupäeva) hindavad kõik pädevad asutused täielikult riske, mis mõjutavad nende riikides gaasivarustuse kindlust; seejuures järgitakse järgmisi nõudeid:

1. Hiljemalt (30. septembriks 2010; 6 kuud pärast jõustumiskuupäeva) hindavad kõik pädevad asutused riske, mis mõjutavad nende riikides gaasivarustuse kindlust; seejuures järgitakse järgmisi nõudeid:

Selgitus

Täieliku riskihindamise kohustus tähendab pädevatele asutustele olulisi halduskulutusi, ilma et oleks selge, kas sellest ühenduse hädaolukorra puhul tegelikult kasu on.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Komisjon hindab hiljemalt [31. märtsiks 2011, 12 kuud pärast jõustumiskuupäeva] täielikult riske, mis mõjutavad gaasivarustuse kindlust ühenduses (ühenduse hindamine), võttes arvesse eelkõige kõigi liikmesriikide riskihindamisi ja kõiki asjakohaseid rahvusvahelisi asjaolusid.

Selgitus

Riskihindamine ühenduse tasandil on lisaväärtus. Nii riigi kui ka ühenduse riskihindamine tuleb läbi vaadata, kui esineb märkimisväärseid või ootamatuid ohte.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Maagaasiettevõtjad, kodu- ja tööstustarbijate huve esindavad asjakohased tarbijaorganisatsioonid ning reguleeriv asutus (kui see ei ole pädev asutus) teevad koostööd ning esitavad kõik riskihindamiseks vajalikud andmed.

2. Maagaasiettevõtjad, kodu- ja tööstustarbijate ning muude sidusrühmade huve esindavad asjakohased tarbijaorganisatsioonid ning reguleeriv asutus (kui see ei ole pädev asutus) teevad koostööd ning esitavad kõik riskihindamiseks vajalikud andmed.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Riskihindamist korraldatakse iga kahe aasta tagant enne asjaomase aasta 30. septembrit.

3. Riskihindamist korraldatakse igal aastal enne 30. septembrit.

Selgitus

Riskihindamist tuleb regulaarsemalt korrata, et näha ohte paremini ette ja olla kriisiks paremini ette valmistatud.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) hädaolukord: on tekkinud erandlikult kõrge gaasinõudlus või suurima infrastruktuuri kaudu saabuvad või suurimast allikast pärinevad tarned on häiritud ning on tõsiseltvõetav oht, et kaitstud tarbijate varustuskindluse normi ei ole enam võimalik täita üksnes turupõhiste vahendite abil.

(3) hädaolukord: on tekkinud erandlikult kõrge gaasinõudlus või suurima infrastruktuuri kaudu saabuvad või suurimast allikast pärinevad tarned on häiritud või on tõsiseltvõetav oht, et kaitstud tarbijate varustuskindluse normi ei ole enam võimalik täita üksnes turupõhiste vahendite abil.

Selgitus

Hädaolukorrale reageerimise eeldus peaks olema paindlikum.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Mis tahes kriisitaseme väljakuulutamise korral teavitab pädev asutus sellest viivitamata komisjoni ja esitab talle kogu vajaliku teabe. Sellises hädaolukorras, mis võib tingida abipalve ELile ja liikmesriikidele, teavitab asjaomase liikmesriigi pädev asutus viivitamata komisjoni juures tegutsevat kodanikukaitse järelevalve- ja teabekeskust.

4. Mis tahes häire- või hädaolukorra taseme väljakuulutamise korral teavitab pädev asutus sellest viivitamata komisjoni ja esitab talle kogu vajaliku teabe. Sellises hädaolukorras, mis võib tingida abipalve ELile ja liikmesriikidele, teavitab asjaomase liikmesriigi pädev asutus viivitamata komisjoni juures tegutsevat kodanikukaitse järelevalve- ja teabekeskust.

Selgitus

Alles häire- ja hädaolukorra taseme puhul on varustuskindluse taastamine liikmesriikide ja ELi tasandi ülesanne. Varajase hoiatamise tasandil on tarnehäire lõpetamise meetmete võtmine ettevõtjate ülesandeks.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kui pädev asutus kuulutab välja hädaolukorra, võtab ta hädaolukorra lahendamise kavas kindlaksmääratud meetmed ja teavitab komisjoni viivitamata eelkõige meetmetest, mille võtmist ta kavandab vastavalt artikli 9 lõikele 1. Komisjon võib kutsuda kokku gaasi koordineerimisrühma.

5. Kui pädev asutus kuulutab välja hädaolukorra, võtab ta hädaolukorra lahendamise kavas kindlaksmääratud meetmed ja teavitab komisjoni viivitamata eelkõige meetmetest, mille võtmist ta kavandab vastavalt artikli 9 lõikele 1. Komisjon kutsub kokku gaasi koordineerimisrühma.

Selgitus

Euroopa Komisjoni pädevust tuleb täpsustada kriisiohje vallas, mis puudutab hädaolukorda ühenduse tasandil.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon kontrollib ühe nädala jooksul, kas hädaolukorra väljakuulutamine on õigustatud ning kas sellega ei koormata põhjendamatult maagaasiettevõtjaid ega siseturu toimimist. Komisjon võib eelkõige paluda pädeval asutusel muuta maagaasiettevõtjaid põhjendamatult koormavaid meetmeid ja tühistada väljakuulutatud hädaolukord, kui komisjon ei loe seda enam õigustatuks.

6. Komisjon kontrollib kolme päeva jooksul, kas hädaolukorra väljakuulutamine on õigustatud ning kas sellega ei koormata põhjendamatult maagaasiettevõtjaid ega siseturu toimimist. Komisjon võib eelkõige paluda pädeval asutusel muuta maagaasiettevõtjaid põhjendamatult koormavaid meetmeid ja tühistada väljakuulutatud hädaolukord, kui komisjon ei loe seda enam õigustatuks.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võib kuulutada välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra ühe pädeva asutuse taotlusel või juhul, kui ühendus kaotab vastavalt maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku arvutusele üle 10% gaasiimpordist, mis pärineb kolmandatest riikidest. Kui mitu pädevat asutust on välja kuulutanud hädaolukorra, kuulutab komisjon välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra pärast kontrollimist vastavalt artikli 9 lõikele 6. Komisjon võib kuulutada välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra konkreetselt mõjutatud geograafilistes piirkondades, mis hõlmavad mitut liikmesriiki.

1. Komisjon kuulutab välja Euroopa Ühenduse häireolukorra ühe pädeva asutuse taotlusel. Komisjon kuulutab välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra ühe pädeva asutuse taotlusel või juhul, kui ühendus kaotab vastavalt maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku arvutusele üle 10% päevasest gaasiimpordist, mis pärineb kolmandatest riikidest, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmed. Kui mitu pädevat asutust on välja kuulutanud hädaolukorra, kuulutab komisjon samuti välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra pärast kontrollimist vastavalt artikli 9 lõikele 6. Komisjon võib kuulutada välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra konkreetselt mõjutatud geograafilistes piirkondades, mis hõlmavad mitut liikmesriiki.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon kutsub kokku gaasi koordineerimisrühma kohe pärast Euroopa Ühenduse hädaolukorra väljakuulutamist.

2. Komisjon kutsub kokku gaasi koordineerimisrühma kohe pärast Euroopa Ühenduse häireolukorra või hädaolukorra väljakuulutamist.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Euroopa Ühenduse häireolukorra puhul nõuab komisjon pädevatelt asutustelt nende meetmete koordineerimist, et lahendada tarnehäirete või erandlikult kõrge gaasinõudluse küsimused.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Euroopa Ühenduse hädaolukorras tagavad liikmesriigid, et säilib piiriülene juurepääs gaasihoidlatele ega kehtesta õigusnorme, millega piiratakse mõjutatud turgudel põhjendamatult gaasivooge.

6. Euroopa Ühenduse hädaolukorras tagavad liikmesriigid, et säilib piiriülene juurepääs gaasihoidlatele ega kehtesta õigusnorme, millega piiratakse mõjutatud turgudel põhjendamatult gaasivooge. Komisjon hõlbustab nimetatud meetmete kohaldamist, et säilitada siseturu hea toimimine eelkõige tarnehäirete korral või kriisiolukorras.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6 – punkt b – taane 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

lepingulised taasväljaveo piirangud.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel võtab pädev asutus arvesse järgmist näitlikku ja mittetäielikku meetmete loetelu.

Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel võtab pädev asutus arvesse näitlikku ja mittetäielikku meetmete loetelu käesolevas lisas. Pädev asutus võtab ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel nõuetekohaselt arvesse kavandatavate meetmete keskkonnamõju ning eelistab eelkõige neid meetmeid, mis avaldavad keskkonnale kõige vähem mõju.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – pealkiri „Gaasi pakkumine” – teine a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

· Taastuvatest energiaallikatest saadud gaasi gaasivõrgu infrastruktuuriga integreerimise hõlbustamine

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – esimene lõik – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel kaalub pädev asutus järgmiste meetmete võtmist üksnes hädaolukorras:

Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel kaalub pädev asutus järgmisse mittetäielikku nimekirja kuuluvate meetmete võtmist üksnes hädaolukorras:

Selgitus

Ennetava tegevuskava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamiseks ei tohi määrata kohustuslikke meetmeid.

MENETLUS

Pealkiri

Gaasivarustuse kindlus

Viited

KOM(2009)0363 – C7-0097/2009 – 2009/0108(COD)

Vastutav komisjon

ITRE

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

14.9.2009

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Bogusław Sonik

15.9.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

1.12.2009

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.1.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

52

0

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

János Áder, Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sandrine Bélier, Milan Cabrnoch, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Bairbre de Brún, Esther de Lange, Bas Eickhout, Edite Estrela, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Jo Leinen, Corinne Lepage, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Sirpa Pietikäinen, Mario Pirillo, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Catherine Soullie, Salvatore Tatarella, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Cristian Silviu Buşoi, Bill Newton Dunn, Crescenzio Rivellini, Renate Sommer, Struan Stevenson, Michail Tremopoulos, Anna Záborská

(1)

EL-27 keskmine, 2007. a andmed.

(2)

Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/67/EÜ, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid, ELT L 127, 29.4.2004, lk 92.

(3)

2008/0223 (COD)

(4)

2008/0221 (COD)


siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ARVAMUS (2.12.2009)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ

(KOM(2009)0363 – C7‑0097/2009 – 2009/0108(COD))

Arvamuse koostaja: Sandra Kalniete

LÜHISELGITUS

Viimastel aastatel on Euroopa gaasivarustuse kindlus oluliselt muutunud – on süvenenud sõltuvus impordist ning kasvanud tarnimise ja transiidiga seotud riskid. Venemaa ja Ukraina vahel jaanuaris 2009 puhkenud gaasikriis näitas, et kõikjal Euroopas on veel vaja investeerida infrastruktuuri ning turgu jätkuv integreerimine suurendaks varustuskindlust.

Direktiivis 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju, käsitletakse varustuskindlusega seotud aspekte selliste investeeringute pikaajalisel planeerimisel, mida tehakse piisavasse piiriülesesse võimsusesse ja muudesse infrastruktuuridesse, et süsteem oleks pikaajaliselt võimeline tagama varustuskindlust ja rahuldama mõistlikku nõudlust.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada piisav infrastruktuur ja valmisolek gaasitarnehäirete vältimiseks ning nendega toimetulekuks. Sellega soovitakse kindlustada, et gaasi siseturg jätkaks selliste sündmuste ajal tõhusat toimimist nii kaua kui võimalik ning et oleksid olemas selged mehhanismid konkreetsetele tarnehäiretele koordineeritud reageerimiseks.

Et võimaldada tõhusamat reageerimist, tuleks direktiiv 2004/67/EÜ, millega kehtestatakse rida gaasitarnete kindluse tagamise meetmeid, asendada määrusega (oma otsese rakendatavuse tõttu on määrus juba iseenesest tõhusam), mis sisaldaks täpsemaid varustuskindluse norme ning plaane hädaolukordadeks.

Kuigi arvamuse koostaja tunneb ettepaneku üle heameelt, leiab ta, et ennekõike tarbijakaitseküsimustes ning turupõhiste meetmete kasutamise osas gaasikriisi ajal on veel arenguruumi. Seetõttu esitab ta muudatusettepanekud, lähtudes järgmisest:

· kõikide Euroopa tarbijate taskukohane ja kerge juurdepääs energiale on arvamuse koostaja jaoks esmatähtis. Juurdepääs peab olema garanteeritud ka kriisiolukorras ning seda ennekõike kaitstud tarbijate rühmale, mille koosseis tuleb selgelt ja pragmaatiliselt kindlaks määrata. Tarbijaid tuleb nõuetekohaselt teavitada nende õigusest katkestusteta varustusele kriisiolukorras;

· gaasiettevõtjad, liikmesriigid ja ühendus peavad igasugusele tarnehäirele reageerima liigendatult ja kooskõlastatult. Kuigi gaasivarustuse kindlus on eelnimetatute ühine ülesanne, tuleb nende kõikide rollid ja kohustused selgelt kindlaks määrata;

· turupõhiseid meetmeid tarnehäiretega toimetulekuks tuleb selgelt eelistada mitte-turupõhistele meetmetele, mis tuleks kasutusele võtta ainult viimase abinõuna.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Gaasivarustuse kindluse praeguste ühenduse meetmete alusel on liikmesriikidel siiski endiselt meetmete valikul suur otsustusõigus. Kui üksiku liikmesriigi varustuskindlus on ohus, kaasneb sellega selge risk, et asjaomase liikmesriigi ühepoolselt kehtestatud meetmed võivad ohtu seada gaasi siseturu nõuetekohase toimimise. Hiljutised kogemused on tõendanud, et selline risk on tõepoolest olemas. Selleks et gaasi siseturg toimiks ka tarneraskuste korral, on vaja paremini kooskõlastada nii ennetavaid meetmeid kui ka vastumeetmeid konkreetsetele tarnehäirele.

(4) Gaasivarustuse kindluse praeguste ühenduse meetmete alusel on liikmesriikidel siiski endiselt meetmete valikul suur otsustusõigus. Kui üksiku liikmesriigi varustuskindlus on ohus, kaasneb sellega selge risk, et asjaomase liikmesriigi ühepoolselt kehtestatud meetmed võivad ohtu seada gaasi siseturu nõuetekohase toimimise ning kaitstud, sh kaitsetumate tarbijate julgeoleku. Hiljutised kogemused on tõendanud, et selline risk on tõepoolest olemas. Selleks et gaasi siseturg toimiks ka tarneraskuste korral, on vaja sätestada solidaarsus ja kooskõlastamine nii ennetavate meetmete puhul kui ka vastumeetmete puhul konkreetsetele tarnehäirele.

Selgitus

Tundub, et tarbijakaitse ja solidaarsuse mõiste ei ole sellesse ettepanekusse täielikult integreeritud. Kuna määrus käsitleb gaasivarustuse kindlust, on tarnehäiretele reageerimisel vaja tingimata arvesse võtta tarbijakaitset ja liikmesriikidevahelist solidaarsust.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Ühendusse suunduvate gaasitarnete tõsine häire võib mõjutada kõiki liikmesriike ja energiaühenduse asutamislepingu osalisi ning kahjustada tõsiselt kogu ühenduse majandust. Samuti võivad gaasitarnehäiretel olla sotsiaalsed tagajärjed eelkõige kaitsetumatele tarbijarühmadele.

(6) Ühendusse suunduvate gaasitarnete tõsine häire võib mõjutada ELi strateegilisi huve ning kõiki liikmesriike ja energiaühenduse asutamislepingu osalisi, kahjustada tõsiselt kogu ühenduse majandust ning mõjutada kaudselt ka teisi sektoreid. Samuti võivad gaasitarnehäiretel olla sotsiaalsed tagajärjed eelkõige kaitsetumatele tarbijarühmadele.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Käesolev määrus peaks tagama, et maagaasiettevõtjad ja tarbijad saaksid tarnehäiretega toimetulekuks toetuda turumehhanismidele võimalikult kaua. Samuti tuleks määrusega ette näha hädaolukorrale reageerimise mehhanismid, millele saab tugineda olukorras, kus turud ei suuda gaasitarnehäirega enam vajalikul määral toime tulla. Ka hädaolukorras tuleks tarnehäirete mõju leevendamiseks eelistada turupõhiseid vahendeid.

(12) Käesolev määrus peaks tagama, et maagaasiettevõtjad ja tarbijad saaksid tarnehäiretega toimetulekuks toetuda turumehhanismidele võimalikult kaua. Samuti tuleks määrusega ette näha hädaolukorrale reageerimise mehhanismid, millele saab tugineda olukorras, kus turud ei suuda gaasitarnehäirega enam vajalikul määral toime tulla. Ka hädaolukorras tuleks tarnehäirete mõju leevendamiseks eelistada turupõhiseid vahendeid, tingimusel et asjaomaste liikmesriikide tarbijate üldisi huve ei kahjustata.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Alates energia siseturu kolmanda paketi vastuvõtmisest kohaldatakse gaasisektori suhtes uusi sätteid, millega on kehtestatud liikmeriikide, reguleerivate asutuste, ülekandesüsteemi haldurite ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti selged ülesanded ja kohustused ning parandatud turu läbipaistvust, et soodustada selle head toimimist ja gaasivarustuse kindlust.

(13) Alates energia siseturu kolmanda paketi vastuvõtmisest kohaldatakse gaasisektori suhtes uusi sätteid, millega on kehtestatud liikmesriikide, reguleerivate asutuste, ülekandesüsteemi haldurite ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti selged ülesanded ja kohustused ning parandatud turu läbipaistvust, et soodustada selle head toimimist, gaasivarustuse kindlust ja klientide kaitstust.

Selgitus

Tundub, et tarbijakaitse ja solidaarsuse mõiste ei ole sellesse ettepanekusse täielikult integreeritud. Kuna määrus käsitleb gaasivarustuse kindlust, on tarnehäiretele reageerimisel vaja tingimata arvesse võtta tarbijakaitset ja liikmesriikidevahelist solidaarsust.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Gaasi siseturu lõpuleviimine ja tõhus konkurents sellel turul kindlustavad ühenduses kõigi liikmesriikide jaoks väga suure tarnekindluse, tingimusel et kõnealune turg saab täiel määral toimida ka ühenduse üht osa mõjutava tarnehäire korral ning olenemata häire põhjusest. Varustuskindlusele on seepärast vaja terviklikku ja tõhusat ühist lähenemisviisi, mis toetub eelkõige läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele poliitikameetmetele, mis vastavad turunõuetele ning aitavad vältida turumoonutusi ja kaitsta turu reageerimist häiretele.

(14) Gaasi siseturu lõpuleviimine ja tõhus konkurents sellel turul kindlustavad ühenduses kõigi liikmesriikide jaoks väga suure tarnekindluse, tingimusel et kõnealune turg saab täiel määral toimida ka ühenduse üht osa mõjutava tarnehäire korral ning olenemata häire põhjusest. Varustuskindlusele on seepärast vaja terviklikku ja tõhusat ühist lähenemisviisi, mis toetub eelkõige läbipaistvusele, solidaarsusele ja mittediskrimineerivatele poliitikameetmetele, mis vastavad turunõuetele ning aitavad vältida turumoonutusi ja kaitsta turu reageerimist häiretele.

Selgitus

Tundub, et tarbijakaitse ja solidaarsuse mõiste ei ole sellesse ettepanekusse täielikult integreeritud. Kuna määrus käsitleb gaasivarustuse kindlust, on tarnehäiretele reageerimisel vaja tingimata arvesse võtta tarbijakaitset ja liikmesriikidevahelist solidaarsust.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Liikmesriikide vahelisi erinevusi arvesse võttes ning maagaasiettevõtjaid (sh uued ja väikesed ettevõtjad) põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt koormamata tuleks määratleda varustuskindluse piisavalt ühtlustatud normid, mille abil saaks lahendada vähemalt jaanuaris 2009 esinenud olukorra.

(16) Liikmesriikide vahelisi erinevusi arvesse võttes ning maagaasiettevõtjaid (sh uued ja väikesed ettevõtjad) põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt koormamata tuleks kindlaks määrata varustuskindluse piisavalt ühtlustatud normid – võttes arvesse avaliku teenuse osutamise kohustust ja tarbijakaitse meetmeid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)1 artiklis 3 –, mille abil saaks lahendada vähemalt jaanuaris 2009 esinenud olukorra.

 

_____

1 ELT L 211, 14.8.2009, lk 94.

Selgitus

Tuleb kindlasti tagada, et liikmesriigid võtaksid meetmeid kõikide tarbijarühmade kaitsmiseks. Varustuskindluse strateegiliste kavade koostamisel tuleb arvesse võtta avaliku teenuse osutamise kohustust, kaitsetumate tarbijate kaitset, võitlust energiavaesuse vastu ning kodanike heaolu ja tervist.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Olukorras, mil turg ei saa gaasitarneid enam tagada, on oluline need säilitada eelkõige kodutarbijatele ja teistele kaitstud tarbijatele, nagu koolid ja haiglad. Kriisiolukorras võetavad meetmed on vaja määratleda enne kriisi puhkemist.

(18) Olukorras, mil turg ei saa gaasitarneid enam tagada, on oluline need säilitada ja tagada liikmesriigi poolt – eelkõige kodutarbijatele, sh kaitsetumatele tarbijatele, ning teistele kaitstud tarbijatele, nagu koolid ja haiglad. Kriisiolukorras võetavad meetmed – eelkõige direktiivis 2009/73/EÜ mainitud avaliku teenuse osutamise kohustus ja tarbijakaitse, samuti liiga kõrgete hindade vältimine ja kompensatsioon kaitsetumatele tarbijatele – on vaja kindlaks määrata enne kriisi puhkemist.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis …/…/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ, käsitletakse varustuskindlusega seotud aspekte selliste investeeringute pikaajalisel planeerimisel, mida tehakse piisavasse piiriülesesse võimsusesse ja muudesse infrastruktuuridesse, et süsteem oleks pikaajaliselt võimeline tagama varustuskindlust ja rahuldama mõistlikku nõudlust. Varustuskindluse normide täitmiseks võib vaja minna üleminekuperioodi, et võimaldada vajalike investeeringute tegemist. Võrgu kümneaastane arengukava, mille koostas maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik ja mida kontrollis Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet, on oluline vahend ühenduse investeerimisvajaduste väljaselgitamiseks.

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ, käsitletakse varustuskindlusega seotud aspekte selliste investeeringute pikaajalisel planeerimisel, mida tehakse piisavasse piiriülesesse võimsusesse ja muudesse infrastruktuuridesse, et süsteem oleks pikaajaliselt võimeline tagama varustuskindlust ja rahuldama mõistlikku nõudlust. Võrgu kümneaastane arengukava, mille koostas maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik ja mida kontrollis Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet, on oluline vahend ühenduse investeerimisvajaduste väljaselgitamiseks. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõik meetmed direktiivi 2009/73/EC rakendamiseks, mida on vaja käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks, võetakse vastu käesoleva määruse jõustumise päeval.

Selgitus

Gaasi siseturu paremaks toimimiseks peaks liikmesriikidel olema stiimul varem vastu võetud gaasidirektiivi rakendamiseks nii kiiresti kui võimalik. Seetõttu peaks kavandatav määrus jõustuma ainult siis, kui kõik liikmesriigid on gaasidirektiivi rakendanud. Vastasel juhul eksisteeriksid kõrvuti kaks õiguslikku vahendit: ühest küljest vahetult jõustatav määrus ja teisest küljest gaasidirektiiv, mis tuleb alles rakendada. Gaasidirektiivi rakendamisel enne määruse jõustumist on see eelis, et nii ei jää ühelegi sidusgrupile õiguskindlusetust, mis omakorda optimeerib siseturgu.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Liikmesriikidevahelise solidaarsuse suurendamiseks Euroopa Ühenduse hädaolukorras ning eelkõige selliste liikmesriikide toetamiseks, kes on geograafiliste või geoloogiliste tingimuste tõttu vähem soodsas olukorras, peaks liikmesriigid välja töötama solidaarsusmeetmed, nagu maagaasiettevõtjate vahelised kaubanduslepped, hüvitusmehhanismid või gaasi ekspordi või hoidlatest väljavõtmise suurendamine. Solidaarsusmeetmed võivad olla eriti asjakohased selliste liikmesriikide vahel, kellele komisjon soovitab ühiste ennetavate tegevuskavade või hädaolukorra lahendamise piirkondlike ühiskavade koostamist.

(23) Liikmesriikidevahelise solidaarsuse suurendamiseks Euroopa Ühenduse hädaolukorras ning eelkõige selliste liikmesriikide toetamiseks, kes on geograafiliste või geoloogiliste tingimuste tõttu vähem soodsas olukorras, peaks liikmesriigid välja töötama solidaarsusmeetmed, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, muu hulgas sellised meetmed nagu maagaasiettevõtjate vahelised kaubanduslepped, hüvitusmehhanismid või gaasi ekspordi või hoidlatest väljavõtmise suurendamine. Solidaarsusmeetmed võivad olla eriti asjakohased selliste liikmesriikide vahel, kellele komisjon soovitab ühiste ennetavate tegevuskavade või hädaolukorra lahendamise piirkondlike ühiskavade koostamist.

Selgitus

Tasub meelde tuletada, et Lissaboni leping nõuab liidu energiapoliitikas solidaarsust.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed gaasi siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise kindlustamiseks, määratledes selgelt kohustused ning nähes ette sätted, et kooskõlastada liikmesriikide ja ühenduse ennetavad meetmed ning vastumeetmed konkreetsetele tarnehäiretele.

Käesoleva määrusega kehtestatakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed gaasi siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise kindlustamiseks, määratledes selgelt kohustused ning nähes ette sätted, et kooskõlastada maagaasiettevõtjate, liikmesriikide ja ühenduse ennetavad meetmed ning vastumeetmed konkreetsetele tarnehäiretele, ning selleks, et täita praktikas Euroopa Liidu toimimise lepingus sisalduvat solidaarsuse vaimus tegutsemise nõuet.

Selgitus

Peegeldab liikmesriikidevahelist solidaarsust, mis peaks kaasnema iga meetmega, mida võetakse mõne energiatoote tarneraskuste korral, nagu on sätestatud Lissaboni lepingus.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 - lõige 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „kaitstud tarbijad” – kõik jaotusvõrguga juba ühinenud kodutarbijad; kui asjaomane liikmesriik nii otsustab, võib mõiste hõlmata ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, koole ja haiglaid, mis on jaotusvõrguga juba ühinenud;

(1) „kaitstud tarbijad” – kõik jaotusvõrguga juba ühinenud kodutarbijad – sh kaitsetumad tarbijad, kelle määratlemine jäetakse vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ sätetele liikmesriikide hooleks –, koolid ja haiglad; täiendavate koguste olemasolu korral ka jaotusvõrguga juba ühinenud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Gaasivarustuse kindluse tagavad vastavates vastutusalades maagaasiettevõtjad, liikmesriikide pädevad asutused, gaasi tööstustarbijad ja komisjon. Kõnealuse ülesande täitmiseks peavad nimetatud osalejad tegema tihedat koostööd.

1. Gaasivarustuse kindluse tagavad vastavates vastutusalades maagaasiettevõtjad, liikmesriikide pädevad asutused, gaasi tööstustarbijad ja komisjon. Kõnealuse ülesande täitmiseks peavad nimetatud osalejad tegema tihedat koostööd ja olema solidaarsed.

Selgitus

Tundub, et tarbijakaitse ja solidaarsuse mõiste ei ole sellesse ettepanekusse täielikult integreeritud. Kuna määrus käsitleb gaasivarustuse kindlust, on tarnehäiretele reageerimisel vaja tingimata arvesse võtta tarbijakaitset ja liikmesriikidevahelist solidaarsust.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Maagaasiettevõtjad aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele, eriti seoses artiklis 6 nimetatud infrastruktuurinormi ning artiklis 7 nimetatud varustuskindluse normiga.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Liikmesriigid püüdlevad gaasi tarneteede ja allikate võimalikult suure mitmekesisuse poole, et optimeerida gaasi füüsilist kättesaadavust tarnehäirete korral.

Selgitus

Euroopas gaasivarustuse kindluse ja tõelise gaasi siseturu saavutamiseks peavad liikmesriigid lisaks gaasile keskenduma ka teistele energiaallikatele.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) teave avalike teenuste osutamise asjakohaste kohustuste kohta.

d) teave avalike teenuste osutamise asjakohaste kohustuste ja tarbijakaitse meetmete kohta, millele on osutatud direktiivi 2009/73/EÜ artiklis 3, sh liikmesriikide meetmete kohta, mis kaitsevad tarbijaid ülemääraste hinnatõusude eest.

Selgitus

Liikmesriigid peavad kindlaks määrama meetmed, mis võimaldavad neil kaitsta tarbijaid ülemääraste hinnatõusude eest. Direktiivis 2009/73/EÜ on avaliku teenuse osutamise kohustuse ja tarbijakaitse üksikasjalik määratlus, millele võib siin osutada.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Pädev asutus võtab meetmed, et tagada kaitstud tarbijatele gaasitarned järgmistel juhtudel:

1. Pädev asutus võtab meetmed, et tagada kaitstud tarbijatele, sh kaitsetumatele tarbijatele, gaasitarned järgmistel juhtudel:

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Pädev asutus võtab meetmed, et tagada kaitstud tarbijatele gaasitarned 60 päeva jooksul ka hädaolukorras vastavalt artikli 9 lõikele 2. Pädev asutus püüab säilitada gaasitarned kaitstud tarbijatele niikaua, kui see on vajalik.

2. Pädev asutus võtab meetmed, et tagada kaitstud tarbijatele, sh kaitsetumatele tarbijatele, gaasitarned 60 päeva jooksul ka hädaolukorras vastavalt artikli 9 lõikele 2. Pädev asutus püüab säilitada gaasitarned kaitstud tarbijatele, sh kaitsetumatele tarbijatele, niikaua, kui see on vajalik.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Pädev asutus tagab, et kaitstud tarbijate varustamiseks luuakse tingimused ilma gaasi siseturu nõuetekohast toimimist piiramata ning selliste hindadega, mis vastavad kauba turuväärtusele.

5. Pädev asutus tagab, et kaitstud, sh kaitsetumate tarbijate varustamiseks luuakse tingimused ilma gaasi siseturu nõuetekohast toimimist piiramata ning selliste hindadega, mis vastavad kauba turuväärtusele, võttes arvesse liikmesriikidevahelist solidaarsust ja asjaomaseid avaliku teenuse osutamise kohustusi. Kriisi korral võtavad liikmesriigid kõik vajaliku meetmed, et hoida ära ülemäärane gaasihinna tõus kaitstud, sh kaitsetumatele, tarbijatele.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Liikmesriigid tagavad tarbijate teavitamise lõigetes 1 ja 2 nimetatud varustuskindluse normist ning tarbijakaitse meetmetest, millele on osutatud direktiivis 2009/73/EÜ. Liikmesriigid katavad kaitsetumatele tarbijatele vajaliku gaasi tarnimise lisakulud artikli 9 lõikes 2 määratletud hädaolukorras.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Määratletakse, milline panus on III lisas loetletud, mitte-turupõhistel meetmetel, mida kavandatakse või rakendatakse hädaolukorra puhul; hinnatakse, mil määral on kriisiga toimetulekuks vaja võtta mitte-turupõhiseid meetmeid ja milline on nende mõju ning määratletakse nende rakendamise kord.

(7) Määratletakse, milline panus on III lisas loetletud, mitte-turupõhistel meetmetel, mida kavandatakse või rakendatakse hädaolukorra puhul; hinnatakse, mil määral on kriisiga toimetulekuks vaja võtta mitte-turupõhiseid meetmeid ja milline on nende mõju, ning määratletakse nende rakendamise kord. Mitte-turupõhiseid meetmeid kasutatakse gaasivarustuse kindluse tagamiseks ainult viimase abinõuna.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võib kuulutada välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra ühe pädeva asutuse taotlusel või juhul, kui ühendus kaotab vastavalt maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku arvutusele üle 10 % gaasiimpordist, mis pärineb kolmandatest riikidest. Kui mitu pädevat asutust on välja kuulutanud hädaolukorra, kuulutab komisjon välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra pärast kontrollimist vastavalt artikli 9 lõikele 6. Komisjon võib kuulutada välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra konkreetselt mõjutatud geograafilistes piirkondades, mis hõlmavad mitut liikmesriiki.

1. Komisjon kuulutab välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra, kui ühendus kaotab vastavalt maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku arvutusele üle 10 % gaasiimpordist, mis pärineb kolmandatest riikidest, või, pärast kontrollimist vastavalt artikli 9 lõikele 6, ühe pädeva asutuse taotlusel, või juhul kui mitu pädevat asutust on välja kuulutanud hädaolukorra. Komisjon võib kuulutada välja Euroopa Ühenduse hädaolukorra konkreetselt mõjutatud geograafilistes piirkondades, mis hõlmavad üht või mitut liikmesriiki.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. Kui komisjon leiab, et pädeva asutuse või maagaasiettevõtja võetud meetmed ei ole Euroopa Ühenduse hädaolukorra lahendamiseks piisavad, võib ta vahetult rakendada II ja III lisas loetletud meetmeid, et taastada gaasivarustus mõjutatud turgudel.

Selgitus

Kui gaasitarnehäire korral on riikliku tasandi meetmed ebapiisavad, on soovitav komisjoni sekkumine, tagamaks ELi kui terviku varustuskindlus. Komisjon peaks kooskõlastama maagaasiettevõtjate ja liikmesriikide pädevate asutuste meetmeid, seni kuni turu normaalne toimimine on taastatud. Kui aga liikmesriikides pädevate asutuste ja maagaasiettevõtjate vabatahtlikud võetud ja komisjoni poolt kooskõlastatud meetmed osutuvad ebapiisavaks, peaks komisjonil viimase võimalusena olema õigus omal vastutusel kehtestada eelnevalt kindlaks määratud meetmeid. Need peaksid piirduma vaid selliste meetmetega, mis on vältimatud siseturu toimimise taastamiseks.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) liikmesriigid esitavad komisjonile kehtivad, kolmandate riikidega sõlmitud valitsustevahelised lepingud, mis mõjutavad gaasiinfrastruktuuride ja gaasitarnete arengut: liikmesriigid teavitavad enne uute valitsustevaheliste lepingute sõlmimist komisjoni, et hinnata kõnealuste lepingute kooskõla energia siseturgu käsitlevate õigusaktidega;

a) liikmesriigid esitavad komisjonile kehtivad, kolmandate riikidega sõlmitud valitsustevahelised lepingud, mis mõjutavad gaasiinfrastruktuuride ja gaasitarnete arengut: liikmesriigid konsulteerivad enne uute valitsustevaheliste lepingute sõlmimist komisjoniga, et hinnata kõnealuste lepingute kooskõla energia siseturgu käsitlevate õigusaktidega;

MENETLUS

Pealkiri

Gaasivarustuse kindlus

Viited

KOM(2009)0363 – C7-0097/2009 – 2009/0108(COD)

Vastutav komisjon

ITRE

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

14.9.2009

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Sandra Kalniete

28.9.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

6.10.2009

5.11.2009

1.12.2009

 

Vastuvõtmise kuupäev

2.12.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Cristian Silviu Buşoi, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Jürgen Creutzmann, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Małgorzata Handzlik, Iliana Ivanova, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Edvard Kožušník, Kurt Lechner, Toine Manders, Tiziano Motti, Gianni Pittella, Mitro Repo, Heide Rühle, Matteo Salvini, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Eva-Britt Svensson, Róża, Gräfin von Thun Und Hohenstein, Kyriacos Triantaphyllides, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Damien Abad, Liem Hoang Ngoc, Jacek Olgierd Kurski, Emma Mcclarkin, Antonyia Parvanova, Konstantinos Poupakis, Wim van de Camp, Anja Weisgerber, Kerstin Westphal


MENETLUS

Pealkiri

Gaasivarustuse kindlus

Viited

KOM(2009)0363 – C7-0097/2009 – 2009/0108(COD)

EP-le esitamise kuupäev

16.7.2009

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

14.9.2009

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

11.11.2009

ECON

14.9.2009

ENVI

14.9.2009

IMCO

14.9.2009

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Alejo Vidal-Quadras

16.9.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

29.9.2009

2.12.2009

4.2.2010

 

Vastuvõtmise kuupäev

18.3.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

52

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Zoltán Balczó, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Lena Ek, Ioan Enciu, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Jacky Hénin, Romana Jordan Cizelj, Sajjad Karim, Arturs Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Michèle Rivasi, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Lara Comi, António Fernando Correia De Campos, Rachida Dati, Ilda Figueiredo, Andrzej Grzyb, Jolanta Emilia Hibner, Oriol Junqueras Vies, Ivailo Kalfin, Marian-Jean Marinescu, Vladko Todorov Panayotov, Frédérique Ries, Silvia-Adriana Ţicău, Hermann Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Britta Reimers

Õigusteave - Privaatsuspoliitika