Menetlus : 2009/2228(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0120/2010

Esitatud tekstid :

A7-0120/2010

Arutelud :

PV 05/05/2010 - 25
CRE 05/05/2010 - 25

Hääletused :

PV 06/05/2010 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0153

RAPORT     
PDF 176kWORD 121k
14.4.2010
PE 438.144v04-00 A7-0120/2010

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aktiveerimine, et hõlbustada üleminekut energiatõhusale ja vähem süsinikdioksiidiheidet tekitavale majandusele

(2009/2228(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Patrizia Toia

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
  keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aktiveerimise kohta, et hõlbustada üleminekut energiatõhusale ja vähem süsinikdioksiidiheidet tekitavale majandusele

(2009/2228(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 12. märtsi 2008. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele info- ja sidetehnoloogia aktiveerimise kohta, et hõlbustada üleminekut energiatõhusale ja vähem CO2-heiteid tekitavale majandusele (KOM(2009)0111), ning sellele järgnenud 9. oktoobri 2009. aasta soovitust (K(2009)7604);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa tulevikku tuleb investeerida juba täna” (KOM(2009)0036);

–   võttes arvesse nõukogu 11.–12. detsembri 2008. aasta kohtumise järeldusi ning eelkõige kliima- ja energiavaldkonnas seatud eesmärke;

–   võttes arvesse Euroopa majanduse taastamise kava (KOM(2008)0800);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Energiatõhususe parandamine info- ja sidetehnoloogia abil” (KOM(2008)0241);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilist kokkulepet seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ehitiste energiatõhususe kohta (uuestisõnastamine) (KOM(2008)0780);

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas” (KOM(2008)0886);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine” (KOM(2006)0545);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7‑0120/2010),

A. arvestades, et kliimamuutuse tagajärgede vähendamise vahenditena on vaja vastu võtta konkreetsed meetmed energiatarbimise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, eelkõige energiatõhususe ja taastuvenergia meetmete abil;

B. arvestades, et ambitsioonikaid kliima- ja energiaeesmärke, mille Euroopa Liit on seadnud 2020. aastaks, eriti teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, on võimalik saavutada ainult energiasäästu ja -tõhususega seotud meetmete ja teiste täiendavate meetmete kombineerimisega ning püstitades jätkuvalt ambitsioonikaid eesmärke selliste sektorite jaoks, mida kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ei reguleeri, ning toodete energiatõhususe jaoks;

C. arvestades, et energiasäästu ei saavutata piisavalt kiiresti 2020. aasta eesmärgi saavutamiseks ning olemasolevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamisega seotud meetmed ei vasta probleemide ulatusele säästva, vähem süsinikdioksiidiheidet tekitava energiasüsteemi suunas liikumiseks;

D. arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor vastutab Euroopas ligikaudu 8% elektrienergia tarbimise ja 2% süsinikdioksiidiheite eest (1,75% tuleneb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodete ja teenuste kasutamisest ning 0,25% nende tootmisest) ning et IKT sektor tekitab üha suuremat süsinikdioksiidi jalajälge;

E. arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas töötab ligikaudu 7% tööjõust ja see moodustab 6% SKPst ning arvestades, et ELi on tõsine oht kaotada digitaaltehnoloogia sektoris juhtiv positsioon, on äärmiselt vajalik tõsta innovatsiooni taset selles sektoris, nii kliimakaitse kui ka tulevaste roheliste töökohtade loomise huvides;

F. arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoril on tohutu kasutamata energiasäästu potentsiaal ning sektor võib mitmete rakenduste abil aidata energiatõhusust suurendada; arvestades samuti, et tänaseni ei ole neid rakendusi asjakohaselt kasutatud;

G. arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võib täiustatud energiatootmise ja -jaotusega ELi majanduse energiatõhususele oluliselt kaasa aidata, eelkõige ehitiste ja transpordisektori puhul, aga ka ühiskonnas üldiselt, pidades silmas eesmärki suurendada energiasäästu 20% võrra 2020. aastaks;

H. arvestades, et taastuvaid energiaallikaid on võimalik edukalt kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori elektrivajaduste rahuldamiseks; arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad süsteemid võivad vähendada ehitiste energiatarbimist kuni 17% ja transpordisektori süsinikdioksiidiheidet kuni 27%;

I.  arvestades, et kutseorganisatsioonidel ja ettevõtetel, eelkõige transpordi-, töötleva tööstuse ja ehitussektoris on täita põhiroll energiatarbimise vähendamises, ja sellega seoses peaksid nad soodustama ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist;

J. arvestades, et IKT on tehnoloogia, mis võimaldab vähendada kasvuhoonegaaside heidet elektrijaotusvõrkude (arukad elektrivõrgud), arukate ehitiste, arukate kodude, arukate arvestite kasutamise, keskkonnatõhusa transpordi, materjali kasutamise vähendamise ning keskkonnatõhusate tööstuslike protsesside ja organisatsioonilise jätkusuutlikkuse kaudu;

K. arvestades, et motoriseeritud tööstuslikud süsteemid neelavad 65% maailmas tööstustegevuses kasutatavast elektrienergiast ning arukate mootorite laialdase kasutamisega väheneks 2020. aastaks CO2 hulk 0,97 Gt võrra;

L. arvestades vajadust energiatarbimise tõhususe mõõtmise ja jälgimise meetodite ja vahendite kooskõla järele; arvestades, et arukate arvestite levik võib energiatarbimist vähendada kuni 10%, edendada jaotatud tootmise (mikrotootmise) kasutamist ja vähendada kadusid väikese tootmisvõimsusega võrkudes, edendades nõnda taastuvenergia levikut;

M.        arvestades, et kõnealuste tehnoloogiate kasutamine on otseselt seotud lairibaühenduse leviku ja arenguga Euroopas;

N. arvestades vajadust täiendada võimaluse korral seni võetud meetmeid Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitika ning teabevahetuse ja heade tavade vahetusega, ning arvestades, et ELi teadus- ja arendustegevust ja struktuurifonde ning liikmesriikide meetmeid ja EIP rahastamismehhanisme tuleb sünergia loomiseks paremini koordineerida;

O. arvestades, et mõned kohustused ja volitused ruumilise planeerimise, energiavarustuse, avalike hoonete ehitamise ja transpordikorralduse valdkonnas kuuluvad riikliku, piirkondliku ja kohaliku pädevuse alla;

P. arvestades, et on oluline tõsta tarbijate teadlikkust uutest tehnoloogiatest ja nende võimalikust kasust nii majanduslikust kui ka energiasäästu vaatenurgast ning anda tarbijaile paremad võimalused oma energiatarbimise haldamiseks;

Q. arvestades, et 15–20% andmekeskuste käitamisele kulutatavast rahast kulub praegu elektritootmisele ja jahutamisele;

R. arvestades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskkonnaalast kasu mitmesuguste sektorite teenuste kättesaadavaks tegemisel võrgus;

S. võttes arvesse panust, millega energiatõhusus saab aidata lahendada üha süvenevaid muresid seoses energiajulgeolekuga kogu Euroopa Liidus,

1. väljendab heameelt Euroopa Komisjoni teatise ja sellele järgnenud soovituse üle, mille seisukohti parlament üldjoontes jagab;

2.  nõuab meetmete kehtestamist, et tagada isikuandmete kaitse seoses arukate arvestite kasutamisega;

3. palub seetõttu komisjonil esitada 2010. aasta lõpuks soovitused, kuidas tagada arukate arvestite kasutuselevõtmine vastavalt kolmandas energiaturu paketis sätestatud ajakavale ning arukate arvestite miinimumfunktsioonide määratlemine, et anda tarbijatele paremad võimalused oma energiatarbimise haldamiseks ja ühtlustada nõudluskõverat, samuti edendada uute energiateenuste ning uuendusliku, harmoniseeritud ja koostalitlusvõimelise Euroopa intelligentse võrgu kasutuselevõttu, arvestades kõiki parimaid tavasid, mis on end mõnedes liikmesriikides tõestanud, eelkõige kahesuunaliste ja reaalajas võimsus- ja teabevoogude haldamisel; miinimumfunktsioonide määratluses tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse Euroopa standardimisorganisatsioonide CENi, CENELECi ja ETSI tööd lisafunktsioonide määratlemisel vastavalt mandaadile 441 arukate arvestite standardimise kohta;

4. rõhutab, et energiasäästu potentsiaali saavutamiseks järgmistel aastakümnetel eeldatakse märkimisväärseid tehnoloogilisi edusamme ja organisatsioonilisi uuendusi tihedas seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga;

5. on arvamusel, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on hädavajalik majanduskasvu lahtisidumiseks kasvuhoonegaaside heitest, kasutades kolme põhistrateegiat kliimamuutuse mõju leevendamiseks: energiatarbimise vähendamine, energiatõhususe suurendamine, taastuvate energiaallikate integreerimine;

6. tõdeb, et eri liikmesriikides kogutud andmeid on võimalik võrrelda ja energiatõhusust parandada ainult ühiste energiatarbimise ja süsinikdioksiidiheite mõõtmise meetodite vastuvõtmise ning võrdlevate meetodite raamistikuga minimaalsete energiatõhususe nõuete kuluoptimaalsete tasemete väljaarvutamiseks ehitussektoris; märgib ühtlasi vajadust asuda kiiresti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat standardima, sest see on koostalitlusvõime miinimumnõue; on seisukohal, et standardimine peab lisaks mõõtmisfunktsioonidele hõlmama ka juurdepääsu teabele lepingute ja tarbimise kohta, operaatorite kesksüsteemidega teabevahetuse võimalust elektrivõrgu kaudu ja kaugjuhtimisega vahendi abil, millega saab elektrivarustust sisse ja välja lülitada;

7. rõhutab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardimine on osa üldisest standardimistegevusest ning aitab kaasa Lissaboni strateegias sätestatud Euroopa majanduse konkurentsivõime tõstmise poliitilise eesmärgi saavutamisele; toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardimiseks 2009. aasta tööprogrammi rakendamist järgmistes esmatähtsates valdkondades: e-tervishoid, e-kaasamine, arukas transport, keskkonnaalane IKT, e-äri, e-oskused, e-õpe, isikuandmete kaitse, eraelu puutumatus, võrgu- ja infoturve;

8. on seisukohal, et kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võib aidata energiat säästa andmete pideva jälgimisega, eesmärgiga optimeerida avaliku ja erasektori energiatarbimist ja parandada energiatõhusust paljudes sektorites, siis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor peaks oma enda energiatarbimise astmelist kasvu arvestades andma eeskuju ja püüdma vähendada märkimisväärselt oma energiatarbimist; kutsub komisjoni üles kaaluma nüüdsest, kuidas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia saab anda panuse tõhusa ressursikasutusega majandusse;

9. rõhutab, et Euroopa peaks olema vähem süsinikdioksiidiheidet tekitavate IKT-rakenduste arendamisel esirinnas; on seisukohal, et oluline on edendada tipptasemel IKT-alaseid teadusuuringuid ning toetada avaliku ja erasektori investeeringuid kõrge riskitasemega ühisesse IKT-alasesse teadus- ja arendustegevusse;

10. on seisukohal, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võib mängida olulist rolli kliimamuutuse ülemaailmse mõju mõõtmisel ja kvantifitseerimisel ning kliimakaitse meetmete hindamisel, aidates nõnda kaasa kliimapoliitika viimistlemisele;

11. rõhutab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori kohustus vähendada oma energiatarbimist peaks eelkõige kehtima andmekeskuste suhtes;

12. rõhutab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor tarbib liiga palju energiat ning nõuab tungivalt, et sektoris rakendataks igal juhul ja niipea kui võimalik komisjoni soovitust (K(2009)7604) soovituses ettenähtud tähtaegade jooksul;

13. on seisukohal, et energiasäästu potentsiaali saavutamiseks järgmistel aastakümnetel peaksid elektrivõrkudest saama paindlike, kontrollitud elektrivoogudega arukad süsteemid, mida toetab arenenud infotehnoloogia;

14. tõdeb, et kodumajapidamistes, ehitus-, transpordi-, logistika- ja tööstussektoris saab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutada arvukates rakendustes energiatõhususe ja -haldamise parandamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et need rakendused mõjutavad muu hulgas elektrijaotust, valgustust, kütet, külmutust, ventilatsiooni ja õhukonditsioneerimist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia loodud võimalusi mõõtmise, kontrollimise ja automatiseerimise alal; väidab, et arukad arvestid, tõhus valgustus, pilvandmetöötlus ja jaotatud tarkvara võivad muuta energiaallikate kasutusviise;

15. märgib, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võib pakkuda linnaplaneerimise ja linnade infrastruktuuri haldamise osas uuenduslikke lahendusi süsinikdioksiidiheite vähendamiseks;

16. on seisukohal, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisel võib olla oluline roll energiatõhususe suurendamises, eelkõige linnastute haldamises ja toimimises; on seisukohal, et aruka energiakasutusega linnade projekt tõestab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali energiatarbimise vähendamiseks ning julgustab teisi linnu oma tulemusi parandama ja häid tavasid üle võtma;

17. rõhutab, et tihedam koostöö riigiasutuste ja avaliku sektori teenusepakkujatega arukate arvestite kasutuselevõtmisel võib vähendada kulusid ja pakkuda tarbijatele paremaid teenuseid;

18. rõhutab avalike teenuste, linnade ja kohalike omavalitsuste otsustusprotsessi kaasamise tähtsust, eesmärgiga rakendada konkreetseid meetmeid energiatarbimise vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks; rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tähtsust selles;

19. rõhutab, et kõik energiat tarbivad sektorid peavad võimaluse piires kaasa aitama energiatõhususe parandamisele; tõdeb, et Euroopa tasandil taotletava üldise eesmärgi saavutamine sõltub igal tasandil saavutatud energiasäästu koguhulgast;

20. rõhutab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor peab samuti püüdma parandada energiatõhusust ja süsinikdioksiidivaba energiavarustuse laialdasemat kasutust, arendades välja seadmeid, sidevõrke ja ülekandesüsteeme, samal ajal peab komisjon olema paindlik õigusaktide kohandamisel vastavalt sektori tehnilisele arengule;

21. rõhutab, et tööstussektoris on mõõtmis- ja kontrollitehnoloogiad koos vastava tarkvaraga ressursside säästmise potentsiaali ärakasutamiseks üliolulised;

22. peab kahetsusväärseks energiatõhususe ja energiasäästu potentsiaali kasutamise edusammude aeglust kasvuhoonegaaside heite vähendamisel; kutsub komisjoni üles võtma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks)(1) rakendamisel täielikult arvesse IKT energiasäästu potentsiaali;

23. rõhutab, et IKT mõjutab oluliselt energiatõhusust, mida kajastab ka asjaolu, et 2007. aastal seati see küsimus teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendas raamprogrammis(2) IKT prioriteediks;

24. peab esmatähtsaks elavdada Euroopa majandust, investeerides uutesse tehnoloogiatesse ja eelkõige lairibaühenduse edendamisse eri liikmesriikides, mis on vahend majanduskasvu tagamiseks, uutele süsteemidele ja uutele rakendustele juurdepääsu võimaldamiseks üha suurema arvu Euroopa kodanike ja ettevõtjate jaoks ning Euroopa Liidus energiatõhususe valdkonnas 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks; lisaks aitab vähe süsinikdioksiidiheidet tekitavale majandusele üleminekuks oluline info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vähendada sõltuvust energiavarustusest ja tulla toime toorainete kõrge hinnaga;

25. kutsub liikmesriike üles hõlbustama vajaliku infrastruktuuri arendamisega lairiba internetiühenduse kättesaadavust kõigile ELi kodanikele, et tagada võrdne juurdepääs internetiteenustele, mis vähendavad reisimise vajadust;

26. taotleb internetiteenuste (e-pangandus, e-kaubandus, e-valitsus, e-õpe, e-tervishoid) ja kaugtöö arendamist ja levitamist, et parandada kodanikele pakutava teenuse kvaliteeti ja vähendada samal ajal süsinikdioksiidiheidet; palub liikmesriikidel arendada neid teenuseid, mis lisaks kodanike ajalisele võidule võimaldavad vähendada reisimist;

27. rõhutab logistika tähtsust transpordi ratsionaliseerimisel ja süsinikdioksiidiheite vähendamisel; tunnistab vajadust suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditesse, et arendada transpordi jaoks arukat energiainfrastruktuuri ning eelkõige saavutada e-kaubavedu ja arukad transpordisüsteemid;

28. on seisukohal, et arukate transpordisüsteemide kasutamine maanteetranspordis kombineeritult teiste transpordiliikidega võib aidata vähendada ummikuid ja nendega kaasnevat kahjulikku keskkonnamõju; on seisukohal, et tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisele reisijateveos ning uute tehnoloogiate ja miinimumteabe kättesaadavusele teede, teeolude ja rehvide vastastikuse mõju ning ilmastikutingimuste kohta, mida saab kasutada ka sõiduki pardal, saab muuta reisimist ja kaubavedu tõhusamaks, kiiremaks ja turvalisemaks;

29. rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tähtsust uue Euroopa transpordipoliitika kavandamisel; nõuab, et komisjoni tagaks, et iga sellise kavaga hõlmataks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaseid lahendusi, muu hulgas liiklusvoogude reguleerimiseks, saavutataks transpordiliikide ulatuslikum ühitamine transpordisektoris ning optimeeritaks eri transpordiliikide vahelist tasakaalu;

30. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kasutusele vajalikud rakendused selleks, et luua tehnoloogiline infrastruktuur, mis võimaldab vähendada maanteetransporti ja arendada ühendvedusid;

31. rõhutab, et energiasäästu saavutamiseks transpordisektoris saaks reise vältida virtuaalsete kohtumiste abil ning arukad transpordisüsteemid võimaldavad luua väga tõhusa transpordisüsteemi;

32. nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks jõupingutusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisel transpordivaldkonnas, eelkõige jälgimis- ja mõõtevahendite kasutamisel; peab oluliseks, et mõõtmistulemusi võetaks arvesse liikluse reaalajas kontrollimisel ning linna- ja piirkondliku transpordivõrgu arendamisel ja täiustamisel;

33. palub komisjonil soodustada arukate mootorite levitamist asjaomaste põhisektorite ja ühiste tehnoloogiaplatvormide toetuseks;

34. rõhutab elektriautode arendamise ja tootmise ühise strateegia vajadust; nõuab lisaks sellele tungivalt, et komisjon annaks prioriteedi arukatele autodele ja arukate teede projektidele ning ka teadus- ja arendustegevuse katseprojektidele seoses sõiduki ja sõiduki ning sõiduki ja maantee vahelise teabevahetuse vahenditega, mis võivad Euroopa IKT ettevõtete jaoks avada uusi ärivõimalusi;

35. soovitab seoses Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tööga anda prioriteet algatustele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamiseks säästvate arukate linnade huvides, kuna rohkem kui 80% ELi elanikest elab linnades, mis seisavad silmitsi praegu Euroopa ühiskondade ees olevate suurimate probleemidega säästva arengu, liikuvuse, kommunikatsiooni-, tervishoiu-, julgeoleku-, hoolekande- jne valdkonnas;

36. rõhutab, et komisjoni esitatava Euroopa uue digitaalse tegevuskava määratlemist käsitleva tulevase ettepaneku eesmärk peaks olema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süvalaiendamine vähem süsinikdioksiidiheidet tekitava majanduse edendamiseks; nõuab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamist, et oleks võimalik saavutada süsinikdioksiidiheite kavandatud vähendamine 2020. aastaks keskse tähtsusega sektorites, ning nõuab vastutustundliku energiatarbimise soodustamist, eriti arukate arvestite paigaldamise kaudu; juhib samuti tähelepanu sellele, et tuleks püstitada konkreetsed eesmärgid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori jalajälje vähendamiseks 2015. aastaks;

37. märgib, et vajaliku koolituse ebapiisav tase on oluline takistus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasele kasutamisele tööstuses ja avalike teenuste pakkumisel;

38. soovitab pidada kinni ehitiste energiatõhususe direktiivi läbivaatamisklauslist ja laiendada direktiivi reguleerimisala, et see hõlmaks järgmisel läbivaatamisel ka väiksemaid ehitisi; nõuab liikmesriikidelt tungivalt käesoleva direktiivi rakendamist; soovitab samuti integreerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia energiatõhususe rakendusmeetmetesse; julgustab liikmesriike tegema avalike hoonete energiamärgised üldsusele kättesaadavaks ja hõlpsasti võrreldavaks;

39. peab äärmiselt oluliseks arukate kodumasinate võimalikult kiiret levitamist ühise tehnoloogiaalgatuse ARTEMIS kaubandusliku kasutamise kaudu;

40. on seisukohal, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasem kasutamine stimuleerib Euroopa majanduskasvu, loob oskusi nõudvaid uusi töökohti, edendab uute energiatõhusate tehnoloogiate turgu ja roheliste töökohtade loomist; on seisukohal, et nii teadus- ja arendustegevuse jaoks kui ka olemasolevate tehnoloogiate kasutamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid; palub liikmesriikidel stimuleerida nii avaliku kui ka erasektori investeeringuid energiatõhususse; kordab sellega seoses liikmesriikide ja komisjoni kui riigi- ja avalike hangete korraldajate vastutust;

41. rõhutab erainvesteeringute tähtsust vajaliku rahastamistaseme saavutamisel ja usub seetõttu, et EL peaks tagama soodsad turutingimused ja reguleeriva raamistiku, stimuleerides ettevõtjaid järgima ambitsioonikat energiatõhususe strateegiat; usub kõnealuste tingimustega seoses, et turud saavutavad nende jaoks püstitatud eesmärgid; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama eri info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate potentsiaali silmas pidades konkreetsed ambitsioonikad eesmärgid, nagu on toodud komisjoni teatises (KOM(2009)0111);

42. kutsub liikmesriike üles investeerima energiatõhususe alasesse haridusse, mis peaks algama juba koolis, ning ergutab uuenduslike IKT-põhiste energiatõhususe alaste koolituste väljatöötamist ulatuslikus alg- ja keskkoolide võrgustikus;

43. usub, et arukate arvestite kasutamine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektid nõuavad üldiselt ulatuslikke teavituskampaaniaid, et selgitada kodanikele nendest saadavat kasu; rõhutab, et ühiskonna teavitamine vajadusest arukate arvestite kasutamise järele ja nende kasust on vääriti mõistmise ja avaliku toetuse puudumise vältimise seisukohast väga oluline; on seetõttu seisukohal, et energiatootmise, -varustuse ja elektrivõrkude optimeerimiseks on oluline edendada arukate arvestite võimalikult kiiret kasutuselevõttu, võimaldades tarbijal juhtida oma tarbimist võimalikult tõhusalt; rõhutab sellega seoses, et tarbimise mõõtmine, kontrollimine ja automatiseerimine on äärmiselt oluliselt aspektid optimeeritud elektrisüsteemide ülesehituses, mille eesmärk peab olema ühelt poolt tagada energiatõhusus ja teiselt poolt integreerida taastuvad energiaallikad, energia salvestamise majandamine ja tuleviku elektriautode laadimine; rõhutab siiski, et arukad arvestid on küll üks põhietapp, aga alles esimene samm teel arukate võrkudeni;

44. rõhutab, et seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olulise mõjuga ELi linnade ja piirkondade majanduslikule arengule on ülioluline konsulteerida kohalike ja piirkondlike kogukondade ametlike esindajatega, kui ELi programmidest toetatakse nende kogukondade jaoks oluliste prioriteetsete tegevusvaldkondade koostamist;

45. rõhutab, et liikmesriikide ja ELi tasandil on vaja arukaid võrke, et kasutada täies mahus ära arukate arvestite eelised; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma arvesse investeerimiskavu Euroopa tasandil; kutsub liikmesriike üles edendama ja hõlbustama arukate arvestite kasutamist nii äri- kui ka eluruumide kasutajate jaoks; rõhutab, et arukate arvestite kasutuselevõtt on üksnes üks vajalik etapp Euroopa integreeritud aruka elektrivõrgu rajamisel; julgustab liikmesriike ja komisjoni sel eesmärgil edendama IKT-lahenduste rakendamist;

46. rõhutab vajadust jälgida IKT arendamise mõju säästva arengu aspektidele, pöörates erilist tähelepanu keskkonna- ja sotsiaalküsimustele, sealhulgas ohule, mida põhjustab keskkonnale ja tervisele vanade seadmete kasutamine, ning sotsiaalsele ebavõrdsusele, mis tuleneb digitaalsest tõrjutusest;

47. väljendab heameelt liikmesriikide üle, kes on juba arukad arvestid kasutusele võtnud, ning julgustab teisi liikmesriike selles valdkonnas samuti võimalikult kiiresti edasi liikuma; palub komisjonil kaasrahastada võimalikult suurel arvul laiaulatuslikke katseprojekte, kasutades olemasolevaid rahalisi ja teaduslikke vahendeid;

48. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama IKT-lahendusi, mis on tõhusad, uuendatavad ja laiendatavad riigi- ja avaliku hanke lepingute kaudu;

49. kutsub komisjoni üles looma Euroopa veebiportaal, mis hõlmab parimaid tavasid seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisega energiatõhususe parandamiseks, ning mis võib anda tarbijatele ja riigiasutustele kasulikku teavet; nõuab, et algatataks üleeuroopaline meediakampaania, mille eesmärk on avalikkuse harimine seoses energiasäästutavadega, mis on seotud elektrooniliste seadmete kasutamisega;

50. kutsub komisjoni üles võtma IKT-alasel kavandamisel arvesse ELi vähemarenenud piirkondi ja tagama vahendid arukate arvestite ja teiste IKT-projektide elluviimise kaasrahastamiseks nendes piirkondades, et tagada piirkondade osalemine ja vältida nende väljaarvamist Euroopa ühisalgatustest;

51. kiidab heaks arukate võrkude valdkonnas töökonna loomise komisjonis ja soovitab, et kõnealune töökond võtaks oma töös arvesse kõikide sidusrühmade arvamusi; palub komisjonil parlamenti oma töö edenemisest korrapäraselt teavitada;

52. kutsub komisjoni üles kaaluma töökonna töö põhjal arukate arvestite kohta teatise koostamist, milles

a. tuuakse välja arukate arvestite laialdase kasutamise takistused;

b. kiidetakse heaks koostöös Regioonide Komiteega välja töötatud juhend selle kohta, kuidas kohalikud ja piirkondlikud asutused saavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutada oma energiatõhususe ja keskkonnaalastes kavades, ning usub, et nimetatud rakendus suurendab ettevõtlusvõimalusi kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

c. tehakse soovitus korra kohta, kuidas saada võimalikult kiiresti valmis ühine arukate arvestite minimaalne tehniline töökirjeldus;

d. koostatakse tegevuskava, et luua tehnilised kirjeldused ja standardid arukate arvestitega kokkusobivate arukate elektroonikaseadmete arendamiseks;

e. koostatakse tegevuskava, milles püstitatakse arukad (konkreetsed, mõõdetavad, asjakohased, realistlikud ja ajapõhised) eesmärgid ja sihid arukate arvestite kasutuselevõtmise edendamiseks liikmesriikides, ja

f. kehtestatakse heade tavade vahetamise süsteem kõnealuses valdkonnas;

53. on seisukohal, et on tingimata vajalik, et liikmesriigid jõuaksid 2010. aasta lõpuks kokkuleppele ühise arukate arvestite minimaalse tehnilise töökirjelduse osas, mis toetaks detsentraliseeritud tootmist ja energiatõhusust ning annaks tarbijaile kõikehõlmavat ja asjakohast teavet, mis võimaldab neil oma energiatarbimist kogu aeg jälgida ja vastavalt oma vajadustele kohandada, aidates neil nõnda tarbimist tõhusamalt hallata;

54. kutsub komisjoni üles koostama sisutihe tegevuskava energiatarbimise vähendamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise abil ELi institutsioonide hoonetes, et luua eeskuju liikmesriikidele ja Euroopa kodanikele;

55. kutsub komisjoni üles pakkuma 2010. aasta lõpuks info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva ambitsioonikate ja siduvate energiasäästu eesmärkidega ajakava kõikide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorite ja liikmesriikide jaoks, et täita süsinikdioksiidiheite vähendamisega seotud eesmärgid;

56. on seisukohal, et õigusnormide valikul ja Euroopa tasandil ühismeetmete vastuvõtmisel tuleb erilist tähelepanu pöörata lisakuludele, mida need meetmed võivad Euroopa kodanike jaoks kaasa tuua, ning Euroopa tööstuse tootmis- ja halduskoormusele;

57. kutsub komisjoni üles pakkuma ELi poolse rahastamise osana rahastamisvahendit, et julgustada VKEsid töötama välja säästvaid, vähe süsinikdioksiidiheidet tekitavaid energiatehnoloogiaid;

58. kutsub komisjoni üles kohandama ELi eelarvet selleks, et kiirendada kulutasuvate vähe süsinikdioksiidiheidet tekitavate tehnoloogiate väljatöötamist ja kasutuselevõttu, eelkõige eesmärgiga rahuldada energiatehnoloogia strateegilise kava rakendamise rahalised vajadused;

59. kiidab heaks linnapeade pakti kui heade tavade vahetamise foorumi ja teerajaja sellistele linnadele, kes seavad endale energiatõhususe suurendamiseks ambitsioonikad eesmärgid; väljendab sellega seoses heameelt linnade ja ühingute üle, kes arendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise häid tavasid linnade energiatõhususe suurendamiseks, ning ergutab nende heade tavade levitamist;

60. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama kasutajate väljaõpet ja teavitamist, et võimaldada neil täielikult ära kasutada IKT potentsiaali energiasäästu valdkonnas;

61. kutsub komisjoni üles edendama koostöös asjakohaste rahvusvaheliste partneritega ettevõtete süsinikdioksiidiheite alase aruandluse ühiste rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, et ettevõtetel oleks võimalik oma heitkoguseid võrreldavalt ja tõhusalt mõõta;

62. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama tegevuskohavälise töötluse arendamist, arvestades selle tehnoloogia tohutut potentsiaali aidata kaasa energiatõhususele ning vähendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia korrapärase ajakohastamisega tavaliselt kaasnevaid jäätmeid;

63. soovib, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali ärakasutamiseks tehakse algatusi, et aidata vähendada toidutoodangu raiskamist logistikaahelas, eelkõige ühise põllumajanduspoliitika ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi koordineeritud tegevuse kaudu;

64. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2)

ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.


SELETUSKIRI

Euroopa Liit seadis endale 2008. aasta detsembris 2020. aastaks olulised eesmärgid seoses energia säästmise ja süsinikdioksiidiheite vähendamisega. Nende eesmärkide saavutamiseks määras komisjon 12. märtsi 2009. aasta teatises kindlaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris vahendi üksikute liikmesriikide energiatõhususe parandamiseks.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia roll

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võib aidata:

kontrollida ja hallata energiatarbimist eri sektorites, eelkõige ehituses ja transpordis;

pakkuda uusi rakendusi ja uusi tehnoloogiaid loodusvarade kasutamise parandamiseks ning keskkonnasõbralikuma tootmis- ja tööstusprotsessi kasutamiseks.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasem kasutamine võib seega aidata parandada Euroopa Liidu energiatõhusust ja suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Loendamatul arvul rakendustel, mis on tänaseni alakasutatud, on märkimisväärne energiasäästu potentsiaal paljudes majandusharudes; piisab sellest, kui nimetada avalike kohtade ja eravalduste valgustust, hoonete kütte ja õhujahutuse reguleerimist, liikluskorraldust, transpordilogistikat, sidusteenuseid.

Euroopa Komisjon on välja arvutanud, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad süsteemid võivad hoonete energiatarbimist – hinnanguliselt 40% ringis Euroopa energia kogutarbimisest – vähendada kuni 17% ja süsinikdioksiidiheidet transpordisektoris kuni 27%.

Eriti tähtis on energia kasutamise ratsionaliseerimises arvestinäitude kauglugemine, mis võimaldab tarbijail saada reaalajas täielikku teavet oma energiatarbimise ja selle maksumuse kohta.

Kauglugemine võimaldab kahesuunalisi andmevooge võrguoperaatorite, energiatarnijate ja tarbijate vahel. Arukate arvestite levik võiks uuringute kohaselt energiatarbimist vähendada kuni 10%.

Komisjoni seisukoht

Pärast 12. märtsi 2009. aasta teatise avaldamist käesoleva algatusraporti alusel algatas Euroopa Komisjon ulatusliku avaliku arutelu, mis võimaldas ekspertide ja valdkonnauuringute väärtusliku panuse abil selgitada, kuidas võib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia energiatõhusust parandada.

Ühtlasi määrati Euroopa tasandil kindlaks mõned sektorid, milles info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine võimaldaks saavutada ambitsioonikad energiasäästuga seotud eesmärgid, ning komisjoni roll uute tehnoloogiate rakendamise stimuleerimisel.

Üks peamisi takistusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laiaulatuslikul kasutamisel on tihedalt seotud energiatarbimise ja süsinikdioksiidiheite mõõtmise jaoks ühiste kauglugemise mõõte-, arvestus- ja juhtimismeetodite ning -vahendite puudumisega.

Komisjoni 9. oktoobri 2009. aasta soovituses kutsutakse seega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorit üles määrama 2010. aasta lõpuks kindlaks ühised meetodid arukate mõõtmissüsteemide ühiste tehniliste kirjelduste määratlemiseks. Teatises pakutakse ühtlasi välja juhised arukate arvestite kasutuselevõtuks Euroopa majapidamistes ja analüüsitakse, millised on regulatiivsed valikuvõimalused selleks, et 2020. aasta eesmärkide saavutamist kiirendada.

Raportööri seisukoht

Raportöör jagab üldiselt komisjoni teatise seisukohti ja soovituse suuniseid. Ta on ühtlasi seisukohal, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasem rakendamine stimuleerib Euroopa tööstust ja uute tehnoloogiate turgu. Nendest eeldustest lähtudes on raportöör arvamusel, et Euroopa Liidu eesmärkide saavutamiseks tuleks mõnele prioriteetseks peetud meetmele rohkem rõhku asetada. Need meetmed puudutavad eelkõige järgmist:

· mõõtmisvahendite standardimine: mitmed takistused seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite ja uuenduste kiire levikuga tulenevad ühiste mõõtmismeetodite ja -vahendite puudumisest; raportöör on arvamusel, et selles valdkonnas tuleks esimesel võimalusel vastu võtta siduvad meetmed ja väga täpne ajakava, mida kõik selles sektoris tegutsevad ettevõtjad peavad järgima. Selleks oleks vaja, et komisjon võtaks arvesse Euroopas tegelikult juba olemasolevaid mõõtmiskriteeriumeid, mille puhul on tänaseks tõendatud, et need aitavad konkreetselt vähendada energiatarbimist ja suurendada energiatõhusust ja omavad lõppkasutajate jaoks märkimisväärseid majanduslikke eeliseid. Sellised katsetused peavad seega olema eeskujuks headele tavadele, millest lähtuda Euroopa ühiste tehnoloogiliste miinimumnõuete kindlaksmääramisel. Standardimine peaks lisaks mõõtmisfunktsioonidele ette nägema ka juurdepääsu teabele lepingute ja tarbimise kohta, operaatorite kesksüsteemidega teabevahetuse võimaluse elektrivõrgu kaudu ning kaugjuhtimisvahendi abil, millega saab elektrivarustust sisse ja välja lülitada. Lisaks tuleb arvestada, et suure enamiku äritehingutest ja peamistest arvestitega tehtavatest toimingutest tehakse kaugjuhtimise teel, vältides järelikult töid kohapeal, mis on kasulik tegur ka süsinikdioksiidiheite vähendamisel. Lähenemine peaks olema analoogne ka gaasitarbimise mõõtmisel, viies nii aruka arvesti eelised üle ka maagaasi jaotusvõrku. Lõpuks on aruka arvesti Euroopa tasandil kasutuselevõtt tähtis arukate autode jaoks liikuvuse valdkonnas lähitulevikus. Õigusakti valiku osas tuleb eelistada meetmeid, mis võimaldavad kõige kiiremat standardimist. Selles valdkonnas ei saa välistada soovituse kasutamist, kui õigusloomega seotud lähenemisviisi valik osutub rahaliselt ja halduslikult liiga koormavaks;

· katseprojektide käivitamine: raportöör on seisukohal, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laia leviku jaoks on vaja julgustada valdkondadevahelisi partnerlusi ning tõsta linnakogukondade ja kohalike ning piirkondlike omavalitsuste teadlikkust energiatõhususe parandamisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema rohkem jõupingutusi katseprojektide käivitamiseks, tuginedes olemasolevatele vahenditele ja uuringuprogrammidele või kasutades uusi eriprojekte;

· erinevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendused: energiatõhususe parandamiseks on vaja võtta mitmesuguseid tarbimise vähendamise ning tootmisjuhtimise ja teenusepakkumise parandamise meetmeid. Raportöör märgib, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogial on tähelepanuväärne osa ühiste energiaeesmärkide saavutamisel, ja väidab, et tänaseni alakasutatud rakendustel peaks olema tulevikus paljudes majandussektorites tähtsam roll. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate lahenduste kiire levik nõuab ka lairibaühenduse ulatuslikku levitamist;

· heade tavade levitamine: Euroopa elanikkond koondub üha enam linnastutesse; seega on keskmiste ja suurte linnade edukas korraldamine ja toimimine tähtis ambitsioonikate süsinikdioksiidiheite vähendamise ja energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks. Raportöör rõhutab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamisel linnastute juhtimises ja korraldamises on suur energiatõhususe suurendamise potentsiaal. Arukate linnade algatus ja linnapeade pakt näitasid hästi linnakorralduse edu. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil õnnestunud linnakorraldus võib linnade mõju energiakasutusele oluliselt vähendada. Tuleks edendada heade tavade levitamist ja suurendada teadlikkust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali ärakasutamise kohta kohaliku tasandi poliitiliste otsuste tegijate seas.


keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS (22.3.2010)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aktiveerimise kohta, et hõlbustada üleminekut energiatõhusale ja vähem süsinikdioksiidiheidet tekitavale majandusele

(2009/2228(INI))

Arvamuse koostaja: Daciana Octavia Sârbu

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võib täiustatud energiatootmise ja -jaotuse kaudu ELi majanduse energiatõhususele oluliselt kaasa aidata, eelkõige ehitiste ja transpordisektori puhul, aga ka ühiskonnas üldiselt, pidades silmas eesmärki suurendada energiasäästu 20% võrra aastaks 2020;

B.        arvestades, et IKT abil saavutatud energiasääst suureneb, kui parandada kasutajate kaasatust ja juurdepääsu ning täiustada IKT sektori enda energiatõhusust;

C. arvestades, et IKT on taastuva energia tootmisel põhineva jätkusuutliku majanduse jaoks hädavajalik;

D. arvestades, et IKT abil saab kasutajaid nende elektritarbimisest reaalajas teavitada, mis võimaldab energiatõhusamat käitumist,

1.  tunneb heameelt komisjoni jõupingutuste üle edendada energiatootmises, -jaotuses ja -kasutuses arukate arvestite ning arukate elektrivõrkude kasutamist; rõhutab, et see peaks võimaldama kahesuunalist teabevahetust võrguoperaatorite, tarnijate ja tarbijate vahel, mis hõlbustab arukate arvestite optimaalset kasutamist; nõuab meetmete kehtestamist, et tagada isikuandmete kaitse seoses arukate arvestite kasutamisega;

2.  rõhutab, et energiatõhususe abil on võimalik vähendada energiatarbimist, suurendada energiajulgeolekut ning aidata minimeerida keskkonnakahjustusi, eelkõige kasvuhoonegaaside heidet;

3.  rõhutab IKT rolli reisimise vajaduse vähendamisel, näiteks telekonverentsiteenuse abil, seoses sellega, et arendatakse e-teenuseid nagu e-valitsus ja e-tervis, aga ka intelligentsete, keskkonnasõbralike transpordilahenduste pakkumisel, mis võivad vähendada süsinikdioksiidiheidet, saastet ja müra ning reisimisele kuluvat aega; rõhutab siiski, et transpordiga seotud heite vajalikul määral vähendamiseks ei piisa ainult IKTst;

4.  märgib siiski, et ühiskonnad, milles IKTd kasutatakse palju, on ka mobiilsemad, ning et teatud puhkudel ei vähenda reisimise vajaduse vähendamine tingimata reiside koguarvu; on seisukohal, et IKT lahendustega peab kaasnema teadlikkus, harimine ning kindameelne reisimise vähendamisele suunatud poliitika; on samuti seisukohal, et seoses sellega oleks kasulik seada ettevõtjatele ja organisatsioonidele vähendamiseesmärgid;

5.  peab kahetsusväärseks energiatõhususe ja energiasäästu potentsiaali rakendamise edusammude aeglust kasvuhoonegaaside heite vähendamisel; kutsub komisjoni üles Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks(1), rakendamisel võtma täielikult arvesse IKT energiasäästupotentsiaali;

6.  rõhutab IKT mõju olulisust energiatõhususele, mida kajastab ka asjaolu, et 2007. aastal seati see küsimus teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendas raamprogrammis(2) IKT prioriteediks;

7.  rõhutab panust, mille IKT on juba andnud ehitiste energiatõhususse selliste lahenduste kaudu nagu energiamajanduse juhtimissüsteemid, pooljuhtvalgustid ja intelligentsed valgustussüsteemid;

8.  kutsub liikmesriike üles rakendama arukate elektrivõrkude tehnoloogiat, eelkõige eesmärgiga maksimeerida taastuvate energiaallikate kasutust elektrivõrkude puhul niipea kui võimalik;

9.  tunnistab IKT potentsiaali aidata muuta energiatõhusamaks palju süsinikdioksiidiheidet tekitavad tootmisprotsessid, nagu ehitusmaterjalide tootmine ja muud tootmisprotsessid;

10.     toetab standardiseeritud metoodika väljatöötamist IKT sektori energiatõhususe ning süsinikdioksiidiheite mõõtmiseks, et võimaldada kontrollitavat energiamahukuse ja süsinikdioksiidiheite vähendamist IKT seadmete ning komponentide kogu kasutusaja vältel, mis annab võimaluse innovatsiooni soodustava konkurentsi tekkimiseks tõeliselt keskkonnasõbralike IKT lahenduste vahel;

11.     rõhutab vajadust jälgida IKT arengu mõju säästva arengu aspektidele, pöörates erilist tähelepanu keskkonna- ja sotsiaalküsimustele, sealhulgas ohule, mida põhjustab keskkonnale ja tervisele vanade seadmete kasutamine, ning sotsiaalsele ebavõrdsusele, mis tuleneb digitaalsest tõrjutusest;

12.      kutsub komisjoni ja erasektorit üles tagama teadus- ja arendustegevuse investeeringud IKTsse nii tehnoloogia enda energiatõhususe parandamiseks, tema rolli arendamiseks tuleviku elektriinfrastruktuuris, et võimaldada kahevoolist elektrivoolu ning elektri tootmise ja tarbimise vastavusse viimist, kui ka vähem süsinikdioksiidiheidet tekitavate IKT toodete ja teenuste arendamiseks, et seeläbi omakorda tagada ELi juhtiva positsiooni hoidmine nn roheliste töökohtade loomisel;

13.     kutsub komisjoni üles koostöös Regioonide Komitee ja liikmesriikidega töötama selle nimel, et luua veebivõrgustik parimate tavade vahetamiseks piirkondlike ja kohalike asutuste vahel energiatõhususe parandamise valdkonnas IKT kasutamise abil;

14.      kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama kasutajate koolitamist ning nende teadlikkuse tõstmist, et IKT energiasäästu potentsiaali täielikult ära kasutada;

15.      kutsub komisjoni üles edendama uue sotsiaalse meediumi kasutamist, et hõlbustada interaktiivset teadmiste vahetamist, lihtsustada juurdepääsu teabele energiasäästumeetmete potentsiaali kohta ning et tõsta kodanike aktiivsust keskkonnasõbralike meetmete võtmisel;

16.      kutsub liikmesriike üles läbi vajaliku infrastruktuuri arendamise hõlbustama lairiba internetiühenduse kättesaadavust kõigile ELi kodanikele, et tagada võrdne juurdepääs internetipõhistele teenustele, mis võib vähendada reisimise vajadust;

17.      kutsub liikmesriike üles veelgi tõhusamalt rakendama IKT lahendusi, et vähendada liiklusummikuid ning nendega seotud rahva tervist kahjustavaid mõjusid, nagu saaste ja müra;

18.      kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama tegevuskohavälise töötluse arendamist, arvestades selle tehnoloogia tohutut potentsiaali aidata kaasa energiatõhususele ning vähendada IKT korrapärase ajakohastamisega tavaliselt kaasnevaid jäätmeid;

19.      kutsub liikmesriike üles edendama ja hõlbustama arukate arvestite kasutamist nii äri- kui eluruumide puhul;

20.      kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama riigihankelepingute kaudu energiatõhusaid ning täiendatavaid ja laiendatavaid IKT lahendusi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.3.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sergio Berlato, Milan Cabrnoch, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Julie Girling, Nick Griffin, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Jo Leinen, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Anna Rosbach, Daciana Octavia Sârbu, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Christofer Fjellner, Matthias Groote, Judith A. Merkies, Michail Tremopoulos, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Dieter-Lebrecht Koch, Markus Pieper

(1)

             ELT L285, 31.10.2009, lk 10.

(2)

             ELT L412, 30.12.2006, lk 1.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

7.4.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

1

23

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Lena Ek, Ioan Enciu, Adam Gierek, Norbert Glante, Robert Goebbels, Fiona Hall, Jacky Hénin, Edit Herczog, Sajjad Karim, Arturs Krišjānis Kariņš, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Niki Tzavela, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Lara Comi, António Fernando Correia De Campos, Rachida Dati, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Jolanta Emilia Hibner, Oriol Junqueras Vies, Bernd Lange, Marian-Jean Marinescu, Ivari Padar, Vladko Todorov Panayotov, Markus Pieper, Mario Pirillo, Silvia-Adriana Ţicău, Lambert van Nistelrooij, Hermann Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Isabelle Durant

Õigusteave - Privaatsuspoliitika