RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta

30.4.2010 - (KOM(2009)0031 – C6‑0048/2009 – 2009/0006(COD)) - ***I

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Toine Manders


Menetlus : 2009/0006(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0122/2010

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta

(KOM(2009)0031 – C6‑0048/2009 – 2009/0006(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0031);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0048/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 114;

–   võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7‑0122/2010),

1.  võtab esimesel lugemisel vastu seisukoha alljärgnevas sõnastuses;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Nõukogu 26. veebruari 1973. aasta direktiivi 73/44/EMÜ kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivse analüüsiga seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/73/EÜ kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/74/EÜ tekstiilinimetuste kohta (uuesti sõnastamine) on muudetud mitu korda. Kuna kõnealuseid direktiive tuleb ka edaspidi muuta, tuleks need selguse huvides asendada ühe õigusaktiga.

(1) Nõukogu 26. veebruari 1973. aasta direktiivi 73/44/EMÜ kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivse analüüsiga seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/73/EÜ kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiivi 2008/121/EÜ tekstiilinimetuste kohta (uuesti sõnastamine)¹ on muudetud mitu korda. Kuna kõnealuseid direktiive tuleb ka edaspidi muuta, tuleks need aktid selguse huvides asendada ühe õigusaktiga.

1EÜT L 32, 3.2.1997, lk 38.

1ELT L 19, 23.1.2009, lk 29.

Selgitus

Direktiiv 96/74/EÜ on kehtetuks tunnistatud ja asendatud direktiiviga 2008/121/EÜ.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Tekstiilinimetusi ja tekstiiltoodete märgistamist käsitlevad ühenduse õigusaktid on sisult väga tehnilised ja sisaldavad üksikasjalikke sätteid, mida on vaja pidevalt kohandada. Et vältida olukorda, kus liikmesriigid peaksid tehnilised muudatused riiklikesse õigusaktidesse üle võtma, ning et vähendada riiklike ametiasutuste halduskoormust ja ka selleks, et uusi kiunimetusi saaks kiiremini vastu võtta ja kogu ühenduse piires üheaegselt kohaldama hakata, on määrus õigusaktide lihtsustamise seisukohast kõige sobivam õiguslik vahend.

(2) Tekstiilinimetusi ja tekstiiltoodete märgistamist käsitlevad liidu õigusaktid on sisult väga tehnilised ja sisaldavad üksikasjalikke sätteid, mida on vaja pidevalt kohandada. Et vältida olukorda, kus liikmesriigid peaksid tehnilised muudatused riiklikesse õigusaktidesse üle võtma, ning et vähendada riiklike ametiasutuste halduskoormust ja ka selleks, et uusi tekstiilikiu nimetusi saaks kiiremini vastu võtta ja kogu liidu piires üheaegselt kohaldama hakata, on määrus õigusaktide lihtsustamise seisukohast kõige sobivam õiguslik vahend.

 

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Selgitus

Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses: a) vastavusse viimine Lissaboni lepinguga (sõna ühendus asendatakse sõnaga liit), b) kiunimetusele lisatakse sõna tekstiil, mis muudab termini täpsemaks.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Tuleks kehtestada sätted ka teatavate toodete suhtes, mis ei ole valmistatud ainult tekstiilmaterjalidest, kuid sisaldavad olulise osana tekstiili, või juhul kui tootja, töötleja või kaupleja on juhtinud tekstiilmaterjalile erilist tähelepanu.

(5) Tuleks kehtestada sätted ka teatavate toodete suhtes, mis ei ole valmistatud ainult tekstiilmaterjalidest, kuid sisaldavad olulise osana tekstiili, või juhul kui ettevõtja on juhtinud tekstiilmaterjalile erilist tähelepanu.

Selgitus

Vastavusse viimine uue õigusraamistikuga.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) „Muud kiud” (kehtib kiunimetuste suhtes, mida märgistusel ei pea esitama) suhtes kohaldatavat lubatud hälvet tuleks rakendada nii ühest kiust koosnevate toodete kui ka kiusegude puhul.

(6) „Kõrvalised kiud” (kehtib kiunimetuste suhtes, mida märgistusel ei pea esitama) suhtes kohaldatavat lubatud hälvet tuleks rakendada nii ühest kiust koosnevate toodete kui ka kiusegude puhul.

Selgitus

Vastavusse viimine määruse artiklis 18 kasutatud terminoloogiaga.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Ainult ühismärgistatavad tekstiiltooted ja meetrikaupa või mõõtulõigatult müüdavad tekstiiltooted tuleks müüki panna nii, et tarbija saab täielikult tutvuda üldpakendile või rullile kinnitatud andmetega.

(9) Ainult ühismärgistatavad tekstiiltooted ja meetrikaupa või mõõtulõigatult müüdavad tekstiiltooted tuleks teha turul kättesaadavaks nii, et tarbija saab täielikult tutvuda üldpakendile või rullile kinnitatud andmetega.

Selgitus

Vastavusse viimine uue õigusraamistikuga.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete turujärelevalve suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) sätteid.

(11) Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete turujärelevalve suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega)¹ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) sätteid.

 

1 ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) On vaja kehtestada tekstiiltoodete proovivõtu- ja analüüsimeetodid, et kasutatavate meetodite suhtes ei tekiks erimeelsusi. Meetodid, mida liikmesriikides kasutatakse kahe- ja kolmekomponentsetest kiusegudest koosnevate tekstiiltoodete kiukoostise määramise ametlikes katsetes, peaksid olema ühtsed nii proovi eeltöötluse kui ka kvantitatiivse analüüsi korral; seepärast tuleks käesolevas määruses kehtestada ühtsed analüüsimeetodid, mida kohaldatakse enamiku müügilolevate kahe- ja kolmekomponentsetest kiusegudest koosnevate tekstiiltoodete suhtes.

(12) On vaja kehtestada tekstiiltoodete proovivõtu- ja analüüsimeetodid, et kasutatavate meetodite suhtes ei tekiks erimeelsusi. Meetodid, mida liikmesriikides kasutatakse kahe- ja kolmekomponentsetest kiusegudest koosnevate tekstiiltoodete kiukoostise määramise ametlikes katsetes, peaksid olema ühtsed nii proovi eeltöötluse kui ka kvantitatiivse analüüsi korral; seepärast tuleks käesolevas määruses kehtestada ühtsed analüüsimeetodid, mida kohaldatakse enamiku müügilolevate kahe- ja kolmekomponentsetest kiusegudest koosnevate tekstiiltoodete suhtes. Selleks et käesolevat määrust lihtsustada ja kohandada niisugused ühtsed meetodid tehnika arenguga, on asjakohane, et käesolevas määruses esitatud meetoditest saaksid Euroopa standardid. Sel eesmärgil peaks komisjon korraldama ülemineku praeguselt süsteemilt, mille raames kirjeldatakse meetodeid käesolevas määruses, Euroopa standardil rajanevale süsteemile.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Kui ühenduse tasandil puudub kahekomponentsete kiusegude ühtne analüüsimeetod, tuleks lubada katsete eest vastutaval laboril selliste kiusegude koostis kindlaks määrata mis tahes tema käsutuses olevat kehtivat meetodit kasutades, labor peaks esitama katseprotokollis saadud tulemuse ning kasutatud meetodi täpsusastme, kui see on teada.

(13) Kui liidu tasandil puudub kiusegude ühtne analüüsimeetod, tuleks lubada katsete eest vastutaval laboril selliste kiusegude koostis kindlaks määrata ning labor peaks esitama katseprotokollis saadud tulemuse, kasutatud meetodi ja selle täpsusastme.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) On asjakohane kehtestada kord, mida peavad järgima kõik tootjad või tootja esindajad, kes soovivad lisada uut kiunimetust tehnilistesse lisadesse. Seega tuleks käesolevas määruses sätestada nõuded uue kiunimetuse tehnilistesse lisadesse lisamise taotlemiseks.

(16) On asjakohane kehtestada kord, sealhulgas erinõuded, mida peavad järgima kõik tootjad või tootja nimel tegutsevad isikud, kes soovivad lisada uut kiunimetust I lisas toodud tekstiilikiudude nimetuste ühtlustatud loetellu.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

välja jäetud

Selgitus

Vastavusse viimine Lissaboni lepingu sätetega delegeeritud õigusaktide kohta (artikkel 290).

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Eelkõige tuleks anda komisjonile volitused kohandada tehnika arenguga kiunimetuste loetelu ja sinna juurde kuuluvad kirjeldused; miinimumnõuded seoses tehnilise dokumentatsiooniga, mis tuleb esitada koos tootja taotlusega uue kiunimetuse lubatud kiunimetuste loetellu lisamiseks; erisätted, mis käsitlevad korsett-tooteid ja teatavaid tekstiilitüüpe; toodete loetelu, mille puhul märgistamine või tähistamine ei ole kohustuslik; toodete loetelu, mille puhul on kohustuslik üksnes ühismärgistamine või -tähistamine; punktide loetelu, mida kiu protsentuaalse koostise kindlaksmääramise puhul ei pea arvestama; tekstiiltootes sisalduvate kiudude massi arvutamiseks kasutatavad kokkuleppelised massilisad; kahe- ja kolmekomponentsete kiusegude kvantitatiivse analüüsi uued meetodid või võtta vastu sellised uued meetodid. Kuna tegemist on üldiste meetmetega ja nende meetmete eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades määrust uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(18) Tagamaks, et käesoleva määruse eesmärgid saavutatakse tehnika arenguga sammu pidades, peaks komisjon olema volitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel võtma vastu delegeeritud õigusakte, mille eesmärk on täiendada või muuta kõnealuse määruse I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX lisa vähemolulisi osi.

Selgitus

Vastavusse viimine Lissaboni lepingu sätetega delegeeritud õigusaktide kohta (artikkel 290).

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Euroopa Parlament kordas 25. novembri 2009. aasta resolutsioonis päritolu märkimise kohta¹, et tarbijakaitse eeldab läbipaistvaid ja kooskõlastatud kaubanduseeskirju, mille hulka kuulub ka päritolu märkimine. Sellise märgistuse eesmärk peaks olema tarbija teavitamine ostetava toote täpsest päritolust, et kaitsta neid võltsitud, ebatäpsete või eksitavate päritoluandmete eest. Tekstiiltoodete suhtes tuleks seetõttu kehtestada ühtlustatud eeskirjad. Importtoodete puhul peaksid eeskirju asendama kohustuslikud märgistamisnõuded. Toodete jaoks, mille suhtes ei kohaldata kohustuslikku päritolu märgistamist liidu tasandil, tuleks ette näha eeskirjad, mis tagavad, et võimalikud päritoluandmed ei ole valed ega eksitavad.

 

________

1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0093.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a) Et tarbijad saaksid teha teadlikke otsuseid, peaksid nad olema tekstiiltoote ostmisel teadlikud sellest, kas selline toode sisaldab loomset päritolu mittetekstiilseid osi. Seepärast on oluline esitada märgisel teave tootes sisalduva loomset päritolu materjali kohta.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 b) Käesolev määrus piirdub tekstiilkiudude nimetuste ühtlustamist ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamist käsitlevate eeskirjadega. Et kõrvaldada siseturu nõuetekohase toimimise võimalikud takistused, mida põhjustavad liikmesriikide erisugused sätted või tavad, ja et pidada sammu elektroonilise kaubanduse arengu ning tekstiiltoodete turu tulevaste ülesannetega, tuleks uurida tekstiiltoodete märgistamise muude aspektide ühtlustamist. Sel eesmärgil peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande võimalike uute märgistamisnõuete kehtestamise kohta liidu tasandil, et hõlbustada tekstiiltoodete vaba liikumist siseturul ning saavutada kogu liidus kõrgetasemeline tarbijakaitse. Aruandes tuleks eelkõige esitada tarbijate seisukohad selle kohta, milline peaks olema tekstiiltoodete märgisel vajalik teabehulk ning milliseid vahendeid peale märgistuse võiks tarbijate arvates kasutada lisateabe andmiseks.

Aruanne peaks põhinema laialdasel konsulteerimisel kõigi sidusrühmadega, tarbijaküsitlustel ja põhjalikul kulude-tulude analüüsil ning sellega peavad vajaduse korral kaasnema õigusloomega seotud ettepanekud. Aruandes tuleks eelkõige uurida, millist lisandväärtust pakuvad tarbijale võimalikud märgistamisnõuded seoses tekstiiltoodete hoolduse, suuruse, ohtlike ainete, süttivuse ja keskkonnasõbralikkusega, keeleväliste sümbolite kasutamisega tekstiilkiudude tuvastamiseks, sotsiaalse ja elektroonilise märgistamisega, samuti identifitseerimisnumbri lisamine märgisele, et saada toote omaduste kohta soovi korral lisateavet, eelkõige interneti kaudu.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Direktiivid 96/74/EÜ [või selle uuesti sõnastamine], 96/73/EÜ ja 73/44/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada,

(20) Direktiivid 2008/121/EÜ, 96/73/EÜ ja 73/44/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada,

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse tekstiilinimetusi ja tekstiiltoodete märgistamist ning kahe- ja kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivset analüüsi käsitlevad eeskirjad.

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad tekstiilkiudude nimetusi, tekstiiltoodete märgistamist ja tekstiiltoodete kiusisalduse kindlakstegemist ühtsete kvantitatiivse analüüsi meetodite abil, et parandada tekstiiltoodete vaba liikumist siseturul ning anda tarbijatele täpset teavet.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – lõigud 1 ja 2 (sissejuhatav osa)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tekstiiltoodete suhtes.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tekstiiltoodete suhtes.

Seda kohaldatakse ka järgmiste toodete suhtes:

Käesolevas määruses käsitatakse järgmisi tooteid tekstiiltoodetena:

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata tekstiiltoodete suhtes, mis on:

Ei puuduta eestikeelset versiooni.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) saadetakse tellimustööna individuaalsetele lõpptarbijatele.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

Ei puuduta eestikeelset versiooni.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) märgistamine – nõutava teabe esitamine tekstiiltootel märgistuse lisamise teel, või märgistamiseks õmblemise, tikkimise, trükkimise, pressimise või mis tahes muu aplikatsioonitehnika kasutamise teel.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 mõisteid „turul kättesaadavaks tegemine”, „turule laskmine”, „tootja”, „volitatud esindaja”, „importija”, „levitaja”, „ettevõtja”, „harmoneeritud standard”, „turujärelevalve” ja „turujärelevalveasutus”.

Selgitus

Vastavusse viimine uue õigusraamistikuga.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tekstiiltooteid võib turustada ühenduse piires kas enne nende tööstuslikku töötlemist, selle jooksul või mis tahes turustamisetappidel üksnes juhul, kui need tooted on märgistatud vastavalt käesoleva määruse sätetele.

1. Tekstiiltooted tehakse turul kättesaadavaks ainult sel juhul, kui need on märgistatud või neil on kaasas saatedokumendid vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Selgitus

Vastavusse viimine uue õigusraamistikuga.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesoleva määruse kohaldamine ei välista liikmesriikides tööstus- ja kaubandusomandi kaitse, lähtekoha- ja päritolumärgistuse ning ebaausa konkurentsi vältimise suhtes kehtivate sätete kohaldamist.

2. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse tekstiiltoodetele liikmesriikides ja liidus tööstus- ja kaubandusomandi kaitse, lähtekoha- ja päritolumärgistuse ning ebaausa konkurentsi vältimise suhtes kehtivaid sätteid.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Koostise märgisel kasutatakse ainult I lisas loetletud kiunimetusi.

1. Tekstiiltoodete kiukoostise esitamiseks kasutatakse ainult I lisas loetletud tekstiilikiudude nimetusi.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõik tootjad või tootjate esindajad võivad taotleda komisjonilt uue kiunimetuse lisamist I lisas sätestatud loetellu.

Kõik tootjad või neid esindavad isikud võivad taotleda komisjonilt uue tekstiilikiudude nimetuse lisamist I lisas sätestatud loetellu.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tekstiiltoodet käsitatakse üksnes üht liiki kiust koosneva tootena, kui toode sisaldab kuni 2 massiprotsenti muid kiude ning see kogus on tehniliselt õigustatud ega ole lisatud sihilikult.

2. Tekstiiltoodet võib käsitada üksnes üht liiki kiust koosneva tootena, kui toode ei sisalda rohkem kui 2 massiprotsenti kõrvalisi kiude ning see kogus on õigustatud kui heas tootmistavas tehniliselt vältimatu ega ole lisatud sihilikult.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Samadel tingimustel käsitatakse kraasmenetletud tekstiiltoote puhul toodet üksnes üht liiki kiust koosneva tootena, kui toode sisaldab kuni 5 massiprotsenti muid kiude.

Samadel tingimustel võib kraasmenetletud tekstiiltoote puhul toodet käsitada üksnes üht liiki kiust koosneva tootena, kui toode ei sisalda rohkem 5 massiprotsenti kõrvalisi kiude.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kõrvaliste kiudude sisaldus (sealhulgas kraasmenetletud villaste toodete puhul) ei tohi ületada 0,3% ning see peab olema õigustatud toote valmistamise tehnilise eripära tõttu.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kõrvaliste kiudude sisaldus (sealhulgas kraasmenetletud villaste toodete puhul) ei tohi ületada 0,3 massiprotsenti ning see peab olema õigustatud kui heas tootmistavas tehniliselt vältimatu.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tekstiiltootele, mis koosneb kahest või enamast tekstiilkiust, millest üks moodustab vähemalt 85 % toote kogumassist, märgitakse kas:

1. Tekstiiltootele märgitakse tootes sisalduvate kiudude nimetused massiprotsendi põhjal kahanevas järjekorras.

a) selle kiu nimetus, mis moodustab vähemalt 85 % toote kogumassist, ning seejärel lisatakse selle kiu sisaldus massiprotsentides;

 

b) selle kiu nimetus, mis moodustab vähemalt 85 % toote kogumassist, ning lisatakse tekst „vähemalt 85 %”

 

c) või toote täielik protsentuaalne koostis.

 

2. Tekstiiltootele, mis koosneb kahest või enamast tekstiilkiust, millest ükski ei moodusta 85 % toote kogumassist, märgitakse vähemalt kahe suurima massiprotsendiga kiu nimetus ja massiprotsent ning seejärel muude tootes sisalduvate kiudude nimetused nende massiprotsendi alanevas järjestuses, kas koos massiprotsendi märkega või ilma selleta.

2. Erandina lõikest 1 ja piiramata artikli 7 lõike 2 kohaldamist, võib kiudusid, millest igaühe koostis moodustab kuni 3% tekstiiltoote kogumassist, või kiudusid, mis moodustavad koos kuni 10% kogumassist, tähistada nimetusega „muud kiud”, millele järgneb nende massiprotsent, kui seda on tootmise ajal raske kindlaks määrata.

Kohaldatakse siiski ka järgmisi eeskirju:

 

a) kiudusid, millest igaühe koostis moodustab alla 10 % toote kogumassist, võib tähistada ühisnimetusega „muud kiud”, millele järele märgitakse nende kiudude summaarse sisalduse protsendimäär kogumassist;

 

b) kui nimetatakse ühte kiudu, mis moodustab alla 10 % toote kogumassist, tuleb esitada toote täielik protsentuaalne koostis.

 

3. Tooteid, mille lõim on puhtast puuvillast ja kude puhtast linasest ning mille linasisaldus on vähemalt 40 % metist vabastatud riide kogumassist, võib nimetada „poollinasteks” ja sel juhul tuleb lisada toote koostise üksikasjalik kirjeldus „lõim puhtast puuvillast – kude puhtast linasest”.

3. Tooteid, mille lõim on puhtast puuvillast ja kude puhtast linasest ning mille linasisaldus on vähemalt 40 % metist vabastatud riide kogumassist, võib nimetada „poollinasteks” ja sel juhul tuleb lisada toote koostise üksikasjalik kirjeldus „lõim puhtast puuvillast – kude puhtast linasest”.

4. Nende tekstiiltoodete puhul, mille koostist toote valmistamise on raske kindlaks määrata, võib märgisel kasutada teksti „segakiud” või „kiusisaldus kindlaks määramata”.

4. Piiramata artikli 5 lõike 1 kohaldamist, võib nende tekstiiltoodete puhul, mille koostist toote valmistamise on raske kindlaks määrata, kasutada märgisel teksti „segakiud” või „kiusisaldus kindlaks määramata”.

 

5. Erandina lõikest 1 võib neid kiudusid, mis ei ole I lisas, tähistada ühisnimetusega „muud kiud”, mille järele märgitakse nende kiudude summaarse sisalduse protsendimäär kogumassist, kui taotlus nimetatud kiu lisamiseks I lisasse on esitatud vastavalt artiklile 6.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10a

 

Loomset päritolu materjal

 

1. Kui tekstiiltoode sisaldab mittetekstiilseid osi, mis on loomset päritolu, tuleb selle märgisel osutada, et sellised osad koosnevad loomset päritolu materjalist. Märgistamine ei tohi eksitada ning seda tuleb teha nii, et tarbija saaks hõlpsasti aru, millisele tooteosale märgisel esitatud andmed osutavad.

 

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni loomset päritolu materjalide kindlakstegemiseks kasutatavatest analüüsimeetoditest [kohaldamiskuupäev] ja edaspidi iga kord, kui toimunud uued arengud seda nõuavad.

 

3. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktid vastu vastavalt artiklitele 19a, 19b ja 19c, täpsustades lõikes 1 osutatud tekstiiltoodete päritolumärgise üksikasjalikku vormi ja märgistamise viise ning kehtestades analüüsimeetodid, mida tuleb kasutada loomset päritolu materjalide kindlaksmääramisel.

Selgitus

Et tarbijad saaksid teha teadlikke otsuseid, peaksid nad olema tekstiiltoote ostmisel teadlikud sellest, kas selline toode sisaldab loomset päritolu (karusnahk, nahk jne) mittetekstiilseid osi. Seepärast on oluline esitada märgisel teave tootes sisalduva loomset päritolu materjali kohta.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Märgistus ja tähistamine

Märgistamine

1. Tekstiiltooted tuleb märgistada ja tähistada alati, kui neid turule viiakse.

1. Tekstiiltooted tuleb märgistada alati, kui need turul kättesaadavaks tehakse.

 

Märgistamine peab olema kergesti mõistetav, nähtav ja tekstiiltoote külge kindlalt kinnitatud. See peab jääma loetavaks toote kogu tavalise kasutusaja jooksul. Märgistus ja selle kinnitusviis peab olema selline, et see põhjustaks tarbijale tekstiiltoote kandmisel võimalikult vähe ebamugavust.

Seda märgistust või tähistust võib asendada või täiendada kaasasolevate saatedokumentidega, kui tooted ei lähe müügiks lõpptarbijale või kui need tarnitakse riigi või avalik-õigusliku juriidilise isiku tellimuse täitmiseks.

Seda märgistamist võib asendada või täiendada kaasasolevate saatedokumentidega, kui toodetega varustatakse turustusahelasse kuuluvaid ettevõtjaid, või kui need tarnitakse sellise ostja tellimuse täitmiseks, kes on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta¹.

 

Artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud nimetused ning kirjeldused esitatakse selgelt sellistel kaasasolevatel saatedokumentidel.

 

Lühendeid ei tohi kasutada, välja arvatud masinloetavat koodi või neid, mis on defineeritud rahvusvaheliselt tunnustatud standardites, tingimusel, et koodi selgitus on esitatud samas äridokumendis.

 

_______

1ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – esimene ja teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja ning juhul, kui ei tootja ega tema volitatud esindaja ei ole ühenduses registreeritud, siis ettevõtja, kes vastutab kõnealuse tekstiiltoote esmakordse turuleviimise eest ühenduses, tagab märgistuse olemasolu ja märgisel esitatud teabe täpsuse.

2. Tekstiiltoote turule laskmisel tagab märgistuse olemasolu ja märgisel esitatud teabe täpsuse tootja või importija, juhul kui tootja ei ole liidus registreeritud.

Edasimüüja tagab, et tema müüdud tekstiiltooted on varustatud nõuetekohase, käesolevas määruses kirjeldatud märgisega.

Tekstiiltoote turule laskmisel tagab edasimüüja, et tema müüdud tekstiiltooted on varustatud nõuetekohase, käesolevas määruses kirjeldatud märgisega.

 

Käesolevas määruses käsitatakse edasimüüjat tootjana, kui ta laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all, lisab sellele märgistuse või muudab märgistuse sisu.

Selgitus

Vastavusse viimine uue õigusraamistikuga.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimeses ja teises lõigus osutatud isikud tagavad, et mistahes teavet, millega turule viidavad tekstiiltooted on varustatud, ei ole võimalik segi ajada käesolevas määruses sätestatud nimetuste ja kirjeldustega.

Esimeses ja teises lõigus osutatud ettevõtjad tagavad, et mistahes teavet, millega turul kättesaadavaks tehtavad tekstiiltooted on varustatud, ei ole võimalik segi ajada käesolevas määruses sätestatud nimetuste ja kirjeldustega.

Selgitus

Vastavusse viimine uue õigusraamistikuga.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud nimetused ning kirjeldused esitatakse selgelt müügilepingutel, arvetel ja muudel saatedokumentidel.

välja jäetud

Lühendite kasutamine ei ole lubatud. Masinloetavat koodi võib siiski kasutada tingimusel, et koodi selgitus on esitatud samas dokumendis.

 

Selgitus

Kõnealused sätted sisalduvad nüüd suurema sidususe nimel artiklis 11.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tekstiiltoodete müügiks pakkumisel esitatakse artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud nimetused ning kirjeldused arusaadavalt, loetavalt ja ühetaolises kirjas kataloogides, toodet tutvustavates trükistes, pakenditel ja toote märgistel.

2. Tekstiiltoodete turul kättesaadavaks tegemisel esitatakse artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud nimetused ning kiukoostised kergesti mõistetaval, nähtaval ja loetaval viisil ning ühetaolises kirjas/ühesuurustes numbrites, stiilis või fondis kataloogides, toodet tutvustavates trükistes, pakenditel ja toote märgistel. Nimetatud teave peab olema tarbijale selgelt nähtav enne ostmist, kaasa arvatud juhul, kui ostmine toimub elektrooniliselt.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Poolide, rullide, vihtide, kerade või õmblus-, nõelumis- ja tikkimislõnga muude väikeste koguste puhul kohaldatakse esimest lõiku artikli 15 lõikes 3 osutatud ühismärgistuse suhtes.

Üksikuid esemeid võib märgistada mis tahes ühenduse keeles.

Poolide, rullide, vihtide, kerade või õmblus-, nõelumis- ja tikkimislõnga muude väikeste koguste puhul kohaldatakse esimest lõiku artikli 15 lõikes 3 osutatud ühismärgistuse suhtes. Kui selliseid tooteid müüakse lõpptarbijale üksikult, võib neid märgistada mis tahes liidu ametlikus keeles, juhul kui nad on samuti ühismärgistatud. Vajaduse korral võib tekstiilkiudude nimetused asendada või neid kombineerida koos arusaadavate, keelest sõltumatute sümbolitega.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon võtab vastavalt artiklitele 19a, 19b ja 19c vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse käesolevas lõikes osutatud sümbolite kasutamise üksikasjalikud tingimused.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõiked 3 ja 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui VI lisas loetletud tooted on samast liigist ja sama koostisega, siis võib neid müügiks pakkuda üheskoos, ühise märgisega.

3. Kui VI lisas loetletud tooted on samast liigist ja sama koostisega, siis võib neid turul kättesaadavaks teha üheskoos, ühise märgisega.

4. Meetrikaupa müüdavate tekstiiltoodete koostise võib esitada üksnes müügiks pakutud kangal või rullil.

4. Meetrikaupa müüdavate tekstiiltoodete koostise võib esitada üksnes turul kättesaadavaks tehtud kangal või rullil.

Selgitus

Vastavusse viimine uue õigusraamistikuga.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kiusisalduse protsendimäärad ja lubatud hälbed

Turujärelevalve

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 16

Komponendid, mida ei arvestata kiusisalduse protsendimäära arvutamisel

välja jäetud

Artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud protsendimäärade arvutamisel ning nende määrade esitamisel artikli 11 kohaselt ei võeta arvesse VII lisas loetletud komponente.

 

Selgitus

Suurema sidususe nimel on sätted lisatud artiklile 17.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Riiklikud turujärelevalveasutused kontrollivad tekstiiltoodete koostise vastavust nende toodete koostise kohta esitatud teabele direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt.

1. Turujärelevalveasutused kontrollivad tekstiiltoodete koostise vastavust nende toodete koostise kohta esitatud teabele käesoleva määruse kohaselt.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud kontrollimine toimub vastavalt VIII lisas sätestatud teatavate kahe- ja kolmekomponentsete tekstiilkiusegude proovivõtu- ja kvantitatiivse analüüsi meetoditele.

2. Selleks et kindlaks määrata tekstiiltoote kiukoostis, toimub lõikes 1 osutatud kontrollimine vastavalt VIII lisas sätestatud meetoditele või harmoneeritud standarditele.

Selgitus

Määruse lihtsustamiseks ja teatavate kahe- ja kolmekomponentsete tekstiilkiusegude proovivõtu- ja kvantitatiivse analüüsi meetodite kohandamiseks tehnika edusammudega peaks komisjon andma Euroopa Standardikomiteele (CEN) volitused eesmärgiga muuta VIII lisas toodud meetodid harmoneeritud standarditeks.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud kiukoostise määramisel ei võeta arvesse VII lisas loetletud komponente.

Selgitus

See säte tuleneb artiklist 16 ja on siia lisatud teksti parema arusaadavuse eesmärgil.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui kiusegude ühtne analüüsimeetod ühenduse tasandil puudub, määrab katsete eest vastutav labor selliste segude koostise kindlaks mis tahes tema käsutuses olevat kehtivat meetodit kasutades, esitades katseprotokollis saadud tulemuse ning kasutatud meetodi täpsusastme, juhul kui see on teada.

3. Kui kiusegude ühtne analüüsimeetod liidu tasandil puudub, määrab kiukoostise kindlaks kiusegude katsetamisega tegelev, liikmesriigi asutuste poolt akrediteeritud ja tunnustatud labor, esitades katseprotokollis saadud tulemuse, kasutatud meetodi ja selle täpsusastme.

Selgitus

Mõiste „vastutav” kasutamine ei anna kindlust katseid korraldava labori ja selle töö tulemuste usaldusväärsuse suhtes. Liikmesriigi asutuste poolt akrediteeritud ja tunnustatud laborid täidavad vähemalt kvaliteedi ja usaldusväärsuse miinimumnõuded.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 - lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) 2 % tekstiiltoote kogumassist tingimusel, et see kogus on tingitud toote valmistamise tehnilisest eripärast ega ole lisatud sihilikult;

a) 2% tekstiiltoote kogumassist tingimusel, et see kogus on heas tootmistavas põhjendatud kui tehniliselt vältimatu ega ole lisatud sihilikult;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

3 a. peatükk (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. peatükk

 

Tekstiiltoodete päritolu näitamine

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 a

 

Kolmandatest riikidest imporditud tekstiiltoodete päritolu näitamine

 

1. Käesolevas artiklis kasutatakse mõisteid „päritolu” ja „pärit” kaupade mittesooduspäritolu tähistamiseks vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)¹ artiklitele 22–26.

 

2. Tekstiiltoodete importimisel kolmandatest riikidest või nende toodete turuleviimisel – Türgist ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistest riikidest pärit tooted välja arvatud – märgistatakse toodete päritolu käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

3. Tekstiiltoote päritoluriik tuleb ära näidata selle toote märgisel. Juhul kui toode pakendatakse, tehakse pakendile eraldi päritolumärgis. Päritoluriigile viitamist ei tohi asendada vastava märgisega äri-saatedokumentidel.

 

4. Komisjon võib vastavalt artiklitele 19a, 19b ja 19c vastu võtta delegeeritud õigusaktid, et kindlaks määrata need juhud, kui teabe toote päritolu kohta võib esitada pakendil, selle asemel et teha märgistus tootele endale. Nii võib toimida eelkõige siis, kui toode jõuab lõpptarbijani tavapäraselt, oma harilikus pakendis.

 

5. Tekstiiltoote päritolu näitab sõna „valmistatud” (“made-in”) koos päritoluriigi nimega. Päritolumärgis võib olla Euroopa Liidu igas ametlikus keeles, millest lõpptarbijad selles liikmesriigis, kus toodet turustatakse, hästi aru saavad.

 

6. Päritolumärgis kirjutatakse selgesti loetavate ja kustumatute tähtedega, see peab olema tavalise kasutamise puhul nähtav, muust teabest selgelt eristuv ja esitatud viisil, mis ei ole eksitav ega tekita toote päritolu suhtes vale ettekujutust.

 

7. Tekstiiltootel peab nõutud märgistus olema toote importimise ajal. Seda märgistust ei tohi eemaldada ega moonutada kuni toote müümiseni lõpptarbijale või -kasutajale.

 

_______

1EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 b

 

Muude tekstiiltoodete päritolu näitamine

 

1. Kui märgisel näidatav tekstiiltoote päritolu on teistsugune, kui on osutatud artiklis 18a, siis tuleb teave selle kohta esitada käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2. Toote päritoluriigiks loetakse riik, milles on toimunud vähemalt kaks tootmisetappi järgnevalt loetletute hulgast:

 

– ketrus,

 

– kangakudumine;

 

– viimistlus;

 

– toote valmistamine.

 

3. Tekstiiltoote märgisel ei tohi näidata, nagu pärineks toode tervikuna ühestainsast riigist, kui kõik lõikes 2 nimetatud tootmisetapid ei ole toimunud selles riigis.

 

4. Tekstiiltoote päritolu näitab sõna „valmistatud” (“made-in”) koos päritoluriigi nimega. Päritolumärgis võib olla Euroopa Liidu igas ametlikus keeles, millest lõpptarbijad selles liikmesriigis, kus toodet turustatakse, hästi aru saavad.

 

5. Päritolumärgis kirjutatakse selgesti loetavate ja kustumatute tähtedega, see peab olema tavalise kasutamise puhul nähtav, muust teabest selgelt eristuv ja esitatud viisil, mis ei ole eksitav ega tekita toote päritolu suhtes vale ettekujutust.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 c

 

Delegeeritud õigusaktid

 

Komisjon võib vastavalt artiklitele 19a, 19b ja 19c vastu võtta delegeeritud õigusaktid, et:

 

– määrata kindlaks päritolumärgise üksikasjalik vorm ja märgistamise viisid;

 

– koostada liidu kõikides ametlikes keeltes nende mõistete nimekiri, mis väljendavad selgelt, et toode on pärit märgisel näidatud riigist;

 

– määrata kindlaks juhud, mil üldkasutatavad lühendid viitavad üheselt päritoluriigile ning neid võib kasutada käesoleva määruse rakendamisel;

 

– määrata kindlaks juhud, kui tehnilistel või majanduslikel põhjustel ei saa või ei ole vaja toodet märgistada;

 

– määrata kindlaks muud eeskirjad, mida võib vaja minna juhul, kui toode ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 d

 

Üldsätted

 

1. Artiklis 18a nimetatud tekstiiltooteid ei loeta käesoleva määruse nõuetele vastavaks järgmistel juhtudel:

 

– tootel puudub päritolumärgis;

 

– päritolumärgis ei vasta toote päritolule;

 

– päritolumärgist on muudetud või see on eemaldatud või seda on muul viisil moonutatud, välja arvatud juhul, kui on vaja olnud teha käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud parandusi.

 

2. Tekstiiltooteid, mis ei kuulu artiklis 18a nimetatud toodete hulka, ei loeta käesoleva määruse nõuetele vastavaks järgmistel juhtudel:

 

– päritolumärgis ei vasta toote päritolule;

 

– päritolumärgist on muudetud või see on eemaldatud või seda on muul viisil moonutatud, välja arvatud juhul, kui on vaja olnud teha käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud parandusi.

 

3. Komisjon võib vastavalt artiklitele 19a, 19b ja 19c vastu võtta delegeeritud õigusaktid deklaratsioonide ja tõendusdokumentide kohta, millega saab näidata käesoleva määruse täitmist.

 

4. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse sätete rikkumise puhul kohaldatavad karistused ning võtavad kõik vajalikud meetmed selleks, et tagada nende karistuste rakendamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nendest sätetest 9 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni nende hilisemast muutmisest viivitamatult.

 

5. Kui tooted ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võtavad liikmesriigid lisaks meetmeid, millega kohustatakse toodete omanikku või teist toodete eest vastutavat isikut tooteid käesoleva määruse nõuete kohaselt ja omal kulul märgistama.

 

6. Käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks võivad pädevad asutused vajaduse korral vahetada käesoleva määruse nõuete täitmise kontrollimisel saadavat teavet – muu hulgas nende asutuste ja muude isikute või organisatsioonidega, keda liikmesriigid on volitanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul) artiklile 11.

 

______

1ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) 5 % kraasmenetletud toodete puhul.

b) samal tingimusel 5 % kraasmenetletud tekstiiltoodete kogumassist.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisade muutmine

Delegeeritud õigusaktid

1. Komisjon võib vastu võtta I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX lisa muudatused, mis on vajalikud nende lisade kohandamiseks tehnika arenguga.

I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX lisa muudatused, mis on vajalikud nende lisade kohandamiseks tehnika arenguga, võtab artikli 19a kohaselt delegeeritud õigusaktidega vastu komisjon vastavalt artiklites 19b ja 19c sätestatud tingimustele.

2. Lõikes 1 nimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

 

Selgitus

Vastavusse viimine Lissaboni lepingu sätetega delegeeritud õigusaktide kohta (artikkel 290).

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 a

 

Delegeeritud volituste rakendamine

 

1. Komisjonile antakse [viieks] aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest õigus võtta vastu artiklis 19 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuud enne [viie]aastase ajavahemiku lõppu. Sellele aruandele lisatakse vajaduse korral õigusloomega seotud ettepanek delegeeritud volituste kestust pikendada.

 

2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Vastavusse viimine Lissaboni lepingu sätetega delegeeritud õigusaktide kohta (artikkel 290).

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 b

 

Delegeerimise tagasivõtmine

 

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 19 nimetatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

Selgitus

Vastavusse viimine Lissaboni lepingu sätetega delegeeritud õigusaktide kohta (artikkel 290).

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 c

 

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

 

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

 

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda perioodi pikendada kahe kuu võrra.

 

2. Kui pärast lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui nad on enne seda kuupäeva komisjonile teatanud, et nad on otsustanud vastuväiteid mitte esitada, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub selles sätestatud kuupäeval.

Selgitus

Vastavusse viimine Lissaboni lepingu sätetega delegeeritud õigusaktide kohta (artikkel 290).

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 20

Komitee

välja jäetud

1. Komisjoni abistab tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise komitee.

 

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1−4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

 

Selgitus

Vastavusse viimine Lissaboni lepingu sätetega delegeeritud õigusaktide kohta (artikkel 290).

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 20a

 

Läbivaatamine

 

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule …* aruande võimalike liidu tasandil kehtestatavate uute märgistusnõuete kohta, et anda tarbijatele tekstiiltoodete omaduste kohta täpset, asjakohast, arusaadavat ja võrreldavat teavet. Aruanne põhineb laialdasel konsulteerimisel kõigi sidusrühmadega, tarbijaküsitlustel ja põhjalikul kulude-tulude analüüsil ning sellega kaasnevad vajaduse korral õigusloomega seotud ettepanekud. Aruandes uuritakse teiste seas järgmiseid küsimusi:

 

– ühtlustatud hooldusmärgistuse süsteemi;

 

– ühtset ELi süsteemi rõivaste ja jalatsite suurusmärgistuse kohta;

 

– tekstiiltoodete valmistamisel või töötlemisel kasutatud võimalike allergiat tekitavate või ohtlike ainete näitamist;

 

– ökoloogilist märgistust, mis on seotud tekstiiltoodete keskkonnasõbralikkuse ja nende säästva tootmisega;

 

– sotsiaalset märgistust, mis teavitavad tarbijaid tekstiiltoote tootmisel valitsenud sotsiaalsetest tingimustest;

 

– hoiatusmärgiseid tekstiiltoodete süttivusohtlikkuse kohta, eelkõige suure süttivusohtlikkusega rõivaste puhul;

 

– elektroonilist märgistust, sealhulgas raadiosagedustuvastust (RFID);

 

– märgisele lisatud identifitseerimisnumbrit, et saada näiteks soovi korral internetist toote kohta lisateavet;

 

– keeleväliste sümbolite kasutamist tekstiiltoote valmistamisel kasutatud kiudude kindlakstegemiseks, et tarbija saaks hõlpsasti aru, milline on toote koostis ning eelkõige, kas kasutatud on looduslikke või sünteetilisi kiude.

 

2. Komisjon teeb …* uuringu, et hinnata, kas tekstiiltoodete valmistamisel või töötlemisel kasutatud ained võiksid ohustada inimeste tervist. Uuringus hinnatakse eelkõige seda, kas allergiliste reaktsioonide ja tekstiiltoodetes kasutatavate sünteetiliste kiudude, värvainete, biotsiidide, säilitusainete või nanoosakeste vahel on põhjuslik seos. Uuring peab põhinema teaduslikel tõenditel ja selles tuleb võtta arvesse turujärelevalve tulemusi. Komisjon esitab uuringu põhjal vajaduse korral asjakohaste ELi õigusaktide kohased õigusakti ettepanekud, eesmärgiga keelata või piirata tekstiiltoodetes kasutatavate potentsiaalselt ohtlike ainete kasutamine.

 

___________

* Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise tähtaega.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hiljemalt [kuupäev = viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamise aruande, milles keskendutakse uute kiunimetuste taotlustele ja nende nimetuste vastuvõtmisele.

Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamise aruande, milles keskendutakse uute kiunimetuste taotlustele ja nende nimetuste vastuvõtmisele, ning esitab vajaduse korral õigusakti ettepaneku.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 21 a

 

Üleminekusäte

 

Tekstiiltooteid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiivi 2008/121/EÜ (tekstiilinimetuste kohta (uuestisõnastamine))¹ sätetele ja mida viidi turule enne [6 kuud pärast jõustumist], võib turule viia kuni …*

 

___________

1ELT L 19, 23.1.2009, lk 29.

* Kaks aastat ja kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise tähtaega.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiivid 73/44/EÜ, 96/73/EÜ ja 96/74/EÜ [või selle uuesti sõnastamine] tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Direktiivid 73/44/EMÜ, 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Selgitus

Direktiiv 96/74/EÜ on kehtetuks tunnistatud ja asendatud direktiiviga 2008/121/EÜ.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – taane 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– Uue kiu võimalike allergiliste reaktsioonide või muu inimorganismi kahjustava toime hindamiseks läbiviidud katsete tulemused vastavalt asjakohastele ELi õigusaktidele.

Selgitus

Tootja esitatav tehniline dokumentatsioon, millega tehakse ettepanek lisada uus kiunimetus ühtlustatud loetellu, peaks vajaduse korral sisaldama teavet uue kiu mõju kohta tervisele.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

24. Mänguasjad

välja jäetud

Selgitus

Kiukoostise näitamine kehtib ainult käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mänguasjade suhtes, nimelt mänguasjade suhtes, millest tekstiilkiud moodustavad vähemalt 80 massiprotsenti. Komisjon peaks uurima, kas mänguasjade ohutust käsitlev direktiiv 2009/48/EÜ pakub tarbijatele tekstiilkiududest mänguasjade kohta piisavat teavet.

SELETUSKIRI

I.         Komisjoni ettepanek

Komisjon võttis 30. jaanuaril 2009 vastu ettepaneku võtta vastu uus määrus tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta. Ettepanekus ühendatakse kõik tekstiilinimetusi ja märgistamist käsitlevad kehtivad õigusaktid (kolm põhidirektiivi)[1] ühte määrusesse, et vältida liikmesriikide halduskoormust ning et nad ei peaks tehnilisi muudatusi riiklikesse õigusaktidesse üle võtma iga kord, kui ühtlustatud loetellu lisatakse uus kiunimetus.

Ettepanekuga kehtestatakse ka läbivaadatud menetlus tootjatele, millega nõutakse uue kiunimetuse lisamist ühtlustatud loetellu, et lühendada taotluse esitamise ja uue kiunimetuse heakskiitmise vahele jäävat aega.

Tööstus saab kasu sellest, kui vähendatakse uue kiu turuleviimiseks kuluvat aega. Nii hoitakse kokku halduskulusid ja kiu müük hakkab varem tulu tooma, samas kui tarbijad võivad kasu saada ka sellest, et uued kiud jõuavad varem turule.

Tekstiilinimetusi ja märgistamist käsitlevate ELi õigusaktide kavandatav läbivaatamine on tegelikult tehniline töö, millel ei ole erilist poliitilist mõju. Selle käigus ei laiendata ELi õigusakte muudele märgistusnõuetele peale kehtivate direktiividega hõlmatud kiu koostist ja tekstiilkiudude nimetuste ühtlustamist käsitlevate märgistusnõuete.

II.       Raportööri üldmärkused

ELi tekstiilitööstus on viimastel aastatel sektori ees seisvate oluliste majandusprobleemide tõttu asunud ellu viima pikaajalist ümberkujundamise, uuendamise ja tehnoloogilise ajakohastamise protsessi. Euroopa ettevõtted, eelkõige VKEd, on parandanud oma ülemaailmset positsiooni, keskendudes konkurentsieelistele, nagu kvaliteet, disain, innovatsioon ja suure lisandväärtusega tooted. ELi tööstusel on maailma tasandil juhtroll uute toodete arendamises, tehniliste ja mittekootud tekstiiltoodete väljatöötamisel uudsete rakenduste jaoks, nagu geotekstiil, hügieenitooted, autotööstuses või tervishoiusektoris kasutatav tekstiil. Viimastel aastatel on suurenenud taotluste arv uute kiunimetuste lisamiseks ELi õigusaktidesse ning eeldatakse, et see suundumus tugevneb, kuna ELi tekstiilisektor muutub uuenduslikumaks.[2]

Raportöör tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle, arvestades et see lihtsustab kehtivat uute kiudude arendamise ja kasutusele võtmise regulatiivset raamistikku ning võib ergutada innovatsiooni tekstiili- ja rõivatööstuses, võimaldades samal ajal kiudude kasutajatel ja tarbijatel uudsetest toodetest kiiremini kasu saada.

Raportöör oleks siiski eelistanud laialdasemat ja põhjalikumat läbivaatamist. Võttes arvesse kõnealuse ettepaneku piiratud eesmärke, on raportöör seisukohal, et peamine poliitiline küsimus seisneb selles, kas kavandatud ELi õigusakti tuleks laiendada muudele märgistusnõuetele kui kiukoostise ja tekstiilkiudude nimetuste ühtlustamist käsitlevatele märgistusnõuetele, et tagada täiendav kasu tarbijatele.

Järeldustest tekstiiltoodete märgistamist käsitleva uurimuse kohta, mille siseturu ja tarbijakaitse komisjoni taotlusel viis läbi Euroopa Parlament, ning tekstiilitööstuse esindajatega toimunud arvamuste vahetusest Milanos 2009. aasta novembris siseturu ja tarbijakaitse komisjoni delegatsiooni külastuse ajal ilmneb, et kuigi sidusrühmadel on paljudes küsimustes erinevad seisukohad, on meetmed tekstiiltoodete märgistamise teatavates valdkondades vajalikud.

III.      Raportööri üldine seisukoht

Et kõrvaldada siseturu nõuetekohase toimimise võimalikud takistused, mida põhjustavad liikmesriikide erisugused õigusnormid, ning pidada sammu elektroonilise kaubanduse arengu ja tekstiiltoodete turu tulevaste väljakutsetega, tuleb uurida tekstiiltoodete märgistamise muude aspektide ühtlustamist või standardimist eesmärgiga hõlbustada tekstiiltoodete vaba liikumist siseturul ja saavutada kogu ELis ühtne ja kõrgetasemeline tarbijakaitse.

Raportöör tunnistab, et kohustuslike märgistusnõuete laiendamine praeguses etapis tekitaks aeganõudvaid arutelusid ja võiks seetõttu lihtsustamise ohtu seada. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku, et arutelu tekstiiltoodete märgistamise muude aspektide üle tuleks hoida käesolevast määrusest lahus.

Raportöör palub seepärast komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist aruanne võimalike liidu tasandil kehtestatavate märgistusnõuete kohta, eesmärgiga ühtlustada, standardida ja lihtsustada tekstiiltoodete märgistamist, et anda tarbijatele tekstiiltoodete koostise, omaduste, hooldamise, päritolu ja suuruse kohta täpset, asjakohast, arusaadavat ja võrreldavat teavet.

Tekstiiltoodete märgistamise praeguse õigusraamistiku läbivaatamine

Aruandes tuleb eelkõige esitada tarbijate seisukohad selle kohta, milline peaks olema tekstiiltoote märgisel väikseim vajalik teabehulk ning milliseid vahendeid peale märgistuse võiks tarbijate arvates kasutada vähemolulise lisateabe andmiseks. Raportöör on seisukohal, et kõrge tarbijakaitse taseme ja tekstiiltoodete regulatiivse raamistiku lihtsustamise vahel tuleb leida õige tasakaal. Sellega seoses tuleks tagada, et kohustusliku märgistamise laiendamine ei tooks ettevõtetele kaasa ebaproportsionaalset koormust, andmata tegelikku lisandväärtust tarbijatele, keda ülemäärane teave tekstiiltoote märgisel võib isegi segadusse ajada. Seetõttu tuleks kohustuslike märgistusnõuete asemel kasutada teisi viise, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid.

Euroopa Komisjoni esitatavas aruandes peaksid eelkõige sisalduma järgmised küsimused:

ühtlustatud hooldusmärgistuse süsteem, et anda tarbijatele ja tekstiilihooldusettevõtetele täielikku ja täpset teavet tekstiiltoodete hoolduse kohta;

– rõivaste ja jalatsite suurusmärgistuse ühtne ELi süsteem;

– ühtlustatud eeskirjad ELi mittekuuluvatest riikidest eksporditud tekstiiltoodete päritolu näitamise kohta ja täpsed kriteeriumid „Made in” päritolumärgistuse kasutamise kohta liidus valmistatud toodetel;

– tekstiiltoodete valmistamisel või töötlemisel kasutatud võimalike allergiat tekitavate või ohtlike ainete näitamine;

ökoloogiline märgistus, mis on seotud tekstiiltoodete keskkonnasõbralikkusega, nagu mõju keskkonnale, energia- ja ressursikasutus ja jäätmete tekitamine, eesmärgiga ergutada tekstiiltoodete säästvat tootmist ja tarbimist;

sotsiaalne märgistus, et tarbijad saaksid langetada otsuseid, milliseid tooteid osta eetilistel kaalutlustel, näiteks tekstiiltooteid tootvate töötajate tervishoid, ohutus, inimõigused, heaolu, töötingimused ja palk;

– hoiatusmärgised, et anda tarbijatele teavet tekstiiltoodete süttivusohtlikkuse kohta, eelkõige suure süttivusohtlikkusega toodete puhul;

– raadiosagedustuvastuse (RFID) ja muude elektroonilise märgistuse vahendite kasutamine, et anda tekstiiltoodete kohta lisateavet, tagades samal ajal tarbija eraelu puutumatuse ja mõjutamata toote lõpphinda;

märgisele lisatud identifitseerimisnumber, mida kasutab tarbija või jaemüüja, et saada internetist tekstiiltoote, eelkõige selle omaduste, koostise, päritolu või variantide kohta lisateavet;

keeleväliste sümbolite kasutamine tekstiiltoote valmistamisel kasutatud kiudude kindlakstegemiseks, et tarbija saaks hõlpsasti aru, milline on toote koostis ning eelkõige, kas kasutatud on looduslikke või sünteetilisi kiude.

Aruanne peab põhinema laialdasel konsulteerimisel kõigi sidusrühmadega ja põhjalikul mõjuhinnangul ning sellega peavad vajaduse korral kaasnema õigusloomega seotud ettepanekud. Raportöör on seisukohal, et tekstiilinimetuste ja märgistuse töörühm peaks olema sobiv arutelu algatamise foorum, kuid rõhutab, et komisjon peaks tagama kodanikuühiskonna, tarbijate esindajate, tööturu osapoolte ja institutsionaalsete sidusrühmade süstemaatilisema kaasamise, et töörühma koosseis peegeldaks kõigi huvipoolte seisukohti.

Mõju tervisele

Raportöör on ka arvamusel, et tekstiiltoodete valmistamisel ja töötlemisel kasutatavate ohtlike ainete võimaliku mõju kohta inimeste tervisele ei ole piisavalt teavet. Komisjon teeb seetõttu uuringu, et hinnata, kas tekstiiltoodete valmistamisel või töötlemisel kasutatud ained võiksid kujutada ohtu inimeste tervisele. Uuringus hinnatakse eelkõige seda, kas allergiliste reaktsioonide ja tekstiiltoodetes kasutatavate sünteetiliste kiudude, värvainete, biotsiidide, säilitusainete või nanoosakeste vahel on põhjuslik seos.

Loomset päritolu materjalide märgistamine

See raportööri sisuline muudatusettepanek käsitleb tekstiiltoodete loomset päritolu mittetekstiilsete osade näitamist märgisel. Tarbijate jaoks on teadlike otsuste tegemiseks vajalik teada, kas tekstiiltoode sisaldab materjale, mis on saadud nahast, karusnahast või muudest loomset päritolu materjalidest.

Tekstiilkiusegude kvantitatiivsete analüüsimeetodite ühtlustatud standardid

Selleks et lihtsustada käesoleva määrust ja kohandada tekstiiltoodete proovivõtu- ja kvantitatiivse analüüsi meetodid tehnika arenguga, leiab raportöör, et need meetodid, mida kasutatakse kontrollimaks, kas tekstiiltoodete koostis vastab märgisel esitatud teabele, tuleks muuta Euroopa standarditeks. Komisjon peaks selleks andma volitused Euroopa Standardikomiteele (CEN).

Tehnilised muudatused

Kavandatava määruse eri artiklitesse on tehtud palju muudatusettepanekuid, et selgitada teatavaid tehnilisi aspekte ja tagada teksti parem arusaadavus. Raportöör on esitanud ka rea muudatusettepanekuid laiema eesmärgiga tagada järjepidevus uue õigusraamistikuga ja Lissaboni lepingu sätetega delegeeritud õigusaktide kohta (artikkel 290).

IV.      Järeldused

Raportöör esitab nimetatud ettepanekud parlamendikomisjonile ja ootab edasisi soovitusi.

  • [1]  Direktiivis 2008/121/EÜ tekstiilinimetuste kohta (uuesti sõnastatud) nõutakse tekstiiltoodete kiukoostise märgistamist üksnes ühtlustatud nimetuste alusel, mis on loetletud direktiivi I lisas. Direktiivides 96/73/EÜ ja 73/44/EMÜ täpsustatakse analüüsimeetodid, mida kasutatakse kontrollimiseks, kas tekstiiltoote koostis on kooskõlas märgisel esitatud teabega.
  • [2]  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta
    http://eescopinions.eesc.europa.eu/viewdoc.aspx?doc=\\esppub1\esp_public\ces\int\int477\en\ces1928-2009_ac_en.doc

MENETLUS

Pealkiri

Tekstiilinimetused ja tekstiiltoodete märgistamine

Viited

KOM(2009)0031 – C6-0048/2009 – 2009/0006(COD)

EP-le esitamise kuupäev

30.1.2009

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

19.10.2009

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

19.10.2009

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

2.9.2009

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Toine Manders

14.9.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

2.9.2009

29.9.2009

6.10.2009

4.11.2009

 

27.1.2010

16.3.2010

8.4.2010

 

Vastuvõtmise kuupäev

8.4.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

1

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Adam Bielan, Cristian Silviu Buşoi, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Iliana Ivanova, Philippe Juvin, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Tiziano Motti, Gianni Pittella, Mitro Repo, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Laurence J.A.J. Stassen, Catherine Stihler, Eva-Britt Svensson, Róża Gräfin Von Thun Und Hohenstein, Kyriacos Triantaphyllides, Emilie Turunen, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Regina Bastos, Constance Le Grip, Emma McClarkin, Rareş-Lucian Niculescu, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Kerstin Westphal