SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu seisukoht esimesel lugemisel eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud)

28.4.2010 - (05386/3/2010 – C7‑0095/2010 – 2008/0223(COD)) - ***II

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Silvia-Adriana Ţicău

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu seisukoha kohta esimesel lugemisel eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud)

(05386/3/2010 – C7‑0095/2010 – 2008/0223(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu seisukohta esimesel lugemisel (05386/3/2010 – C7‑0095/2010);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0780);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0413/2008);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel nõukogus esimesel lugemisel võetud seisukoha kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (ehitiste energiatõhususe kohta) muudetud ettepaneku (uuesti sõnastamine) vastuvõtmist (KOM(2010)0165);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7 ja artikli 194 lõiget 2;

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[1];

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[2];

–   võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[3];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 72;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7‑0124/2010),

1.  kiidab nõukogu seisukoha heaks;

2.  märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0278.
• [2]  ELT C 277, 17.11.2009, lk 75.
• [3]  ELT C 200, 25.8.2009, lk 41.

SELETUSKIRI

Hoonete energiatõhususe tähtsus

Euroopa Liit võttis endale 2008. aastal kohustuse vähendada energiatarbimist 2020. aastaks 20% ning katta 20% tarbitavast energiast taastuvatest allikatest. Euroopa Ülemkogu otsustas suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20%.

Euroopa Liit tegi kindlaks, et üks suurima energiasäästu potentsiaaliga valdkond on ehitussektor. Ehitussektor tarbib 40% energiast ja põhjustab 35% kogu heitest. Kogu energiast 26% tarbivas elamuehitussektoris on näitajaid võimalik rohkem parandada kui ärihoonete ehituse valdkonnas. Hoonete energiatõhususe parandamine on üks tõhusamaid viise, kuidas saavutada väljapoole heitkogustega kauplemise süsteemi jäävates sektorites heidete vähendamine ja 20% väiksem energiatarbimine.

Võrreldes tavaliste hoonetega on energiatõhusate hoonete energiasääst keskmiselt 30%. Lisaks kasutavad energiatõhusad hooned vähem vett ning tekitavad vähem hooldus- ja kommunaalkulusid.

Hoonete energiatõhususe direktiiv hakkab Euroopa kodanike elu oluliselt mõjutama, sest see mõjutab otseselt hooneid, kus nad elavad ja mida nad kasutavad. Peale selle loovad energiatõhususe parandamisse ja taastuvenergeetikasse tehtavad investeeringud miljoneid töökohti ja on panuseks Euroopa Liidu püsivasse majanduskasvu.

Komisjoni ettepanek direktiivi 2002/91/EÜ (ehitiste energiatõhususe kohta) uuestisõnastamise kohta

Energiatõhususe alaste õigusaktide paketi osana esitas Euroopa Komisjon 13. novembril 2008. aastal õigusakti ettepaneku direktiivi 2002/91/EÜ (mis käsitleb ehitiste energiatõhusust) uuestisõnastamise kohta.

Euroopa Parlamendi seisukoht esimesel lugemisel

Euroopa Parlament võttis oma seisukoha ehitiste energiatõhususe direktiivi uuestisõnastamise kohta vastu kaasotsustamisemenetluse esimese lugemise käigus 22. aprillil 2009 ning suur enamik (549 poolt-, 51 vastuhäält ja 26 erapooletut) toetas ehitiste energiatõhususe parandamist.

Euroopa Parlamendi tehtud muudatused seisnesid peamiselt järgmises:

§ uus lisa, mis sisaldab loetelu kulutõhusate tasemete arvutamise ühtse metoodika põhimõtetest;

§ kindel tähtaeg, mil kõigi uute ehitiste energia netotarve peab võrduma vähemalt nulliga (31. detsember 2016); liikmesriigid sätestavad aastateks 2015 ja 2020 eesmärgid selle kohta, mitu protsenti peab minimaalselt olema neid ehitisi, mille energia netotarve võrdub nulliga;

§ ehitiste energiatõhususe audiitorite ning kütte- ja kliimaseadmete inspektorite vastastikune tunnustamine;

§ kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutustega konsulteerimine;

§ ühised suunised, milles täpsustatakse energiamärgise sisu ja esitusviisi miinimumstandardid;

§ riigiasutused võtavad juhtrolli ja rakendavad nende poolt kasutatavate ehitiste energiamärgisele kantud soovitusi;

§ ehitise osaks olevate komponentide ning ehitistesse paigaldatud ja ehitistes kasutusele võetud tehnosüsteemide energiatõhususe kohta tuleb sätestada miinimumnõuded;

§ kõigisse uutesse ja ulatuslikult renoveeritavatesse ehitistesse tuleb paigaldada arukad arvestid;

§ rahalised soodustused ja turutõkked: liikmesriigid koostavad 30. juuniks 2011 oma tegevuskavad, mis sisaldavad ka käesolevas direktiivis sätestatud nõuete täitmiseks kavandatud meetmeid, vähendades selleks olemasolevaid õiguslikke ja turutõkkeid ning arendades olemasolevaid ja uusi rahastamis- ja fiskaalvahendeid, et suurendada uute ja olemasolevate ehitiste energiatõhusust;

§ mitteeluhoonete energiatõhususe osas töötatakse 2011. aastaks välja ühtne vabatahtlik Euroopa Liidu energiaauditi kord mitteeluhoonete jaoks ning liikmesriigid kehtestavad 2012. aastaks selle korra, mis hakkab toimima kõrvuti riigisisese auditikavaga;

§ uued sätted kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuse, sõltumatute ekspertide ja koolituse kohta;

§ aastaks 2010 loob komisjon veebisaidi, mis sisaldab konkreetset teavet, sh kõikide energiatõhususe tegevuskavade viimast versiooni.

Teine lugemine Euroopa Parlamendis

19. novembril 2009 saavutasid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu õigusakti ettepaneku tehnilistes aspektides poliitilise kokkuleppe. Peamised tulemused:

§ eraldi artikkel finantssätete kohta (artikkel 10), sh ettepanekud, mis tuleb esitada 30. juuniks 2011, ja põhjendused 18, 19, 20 olemasolevate vahendite ja programmide kohta; lisaks sisalduvad finantssätted energiamärgiseid käsitleva artikli 11 lõikes 4 ja liginullenergiahooneid käsitleva artikli 9 lõikes 3 (neid artikleid on täiendatud komisjoni avaldusega);

§ „liginullenergiahoone” − 31. detsembriks 2020 on kõik uued hooned liginullenergiahooned ja avalik sektor peab näitama eeskuju kaks aastat varem; liginullenergiahoonete poliitikal on nüüd kaugeleulatuvad, kindlaks määratud eesmärgid ja riiklikud tegevuskavad, mis sisaldavad tugimeetmeid (artikkel 9);

§ oluliselt rekonstrueeritavate hoonete või rekonstrueeritud osade energiatõhusus peab vastama miinimumnõuetele, kui see on tehniliselt, funktsionaalselt ja majanduslikult teostatav; energiatõhususe miinimumnõuetele peavad vastama ka hoone tehnosüsteemid ja ehitusdetailid, millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele, olenemata sellest, millal need detailid rekonstrueeriti või asendati (artiklid 7 ja 8);

§  kohaldusala laiendamine väljapoole olulist rekonstrueerimist: ehitusdetaile ja hoone osasid puudutavad nõuded on nüüd artiklis 7;

§ uued ulatuslikud sätted märgiste kohta: ulatuslikud nõuded teabele, sh rahastamisvõimalustele, mis koos märgistega tuleb esitada (artikli 11 lõige 4); avalikku sektorit innustatakse andma eeskuju energiamärgises esitatud soovituste rakendamisel selle kehtivusaja jooksul (artikli 11 lõige 5); vabatahtlik Euroopa Liidu ühine mitteeluruumide energiatõhususe sertifitseerimiskava (artikli 11 lõige 9); energiamärgiste väljastamist ja paigutamist käsitlevad sätted (artiklid 10 ja 11); nõue lisada üüri- või müügikuulutusse hoone või hoone osa energiamärgisele kantud energiatõhususarv (artikli 12 lõige 4);

§ rohkem teavet ja läbipaistvust ekspertide akrediteerimise, koolitamise, rahastamisvahendite osas, omanike ja üürnike teavitamine, rohkem teavet märgiste kohta (artiklid 17 ja 20);

§ väiksem halduskoormus seoses ülevaatustega;

§ konsulteerimine kohalike asutustega ja riigiasutuste toetamine soovituste rakendamisel; uus artikkel sidusrühmadega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimise kohta (artikkel 21) ning uued sätted kohalikele planeerijatele ja arhitektidele antavate juhiste kohta kaaluda tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel ja renoveerimisel energiatõhususe suurendamise, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise ning kaugkütte ja -jahutuse kasutamise optimaalset kombinatsiooni (põhjendus 28);

§ uute hoonete puhul kaalutakse taastuvenergiaallikatest saadud energial põhinevate elementide suuremat osakaalu (artikkel 6);

§ komisjoni suurem roll riiklike kavade (artikli 9 lõige 4) ja ülevaatuse aruannete (artikli 15 lõige 4) hindamisel;

§ arukate arvestisüsteemide ja aktiivsete kontrollisüsteemide, nagu automaat-, kontrolli- ja seiresüsteemide kasutuselevõtt energia säästmiseks (artikkel 8);

§ ühtse metoodika asemel kehtestab komisjon 30. juuniks 2011 võrdleva metoodika raamistiku hoonete või ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks (artikkel 5 ja III lisa);

§ läbivaatamisklausel: direktiiv vaadatakse läbi hiljemalt 1. jaanuariks 2017.

Siiski olid Lissaboni lepingu jõustumisest tingituna vajalikud mõned kohandused, põhiliselt seoses õigusliku aluse ja delegeeritud õigusaktidega (vana komiteemenetlus). Asjaomased sätted on seotud järgmisega: delegeeritud volituste rakendamine (artikkel 23) ning I lisa (hoonete energiatõhususe arvutamise ühine raamistik) muutmiseks viieaastase pikkusega delegeeritud volitused, mida uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu delegeerimise tagasi võtab, delegeerimise tagasivõtmine (artikkel 24), delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine (artikkel 25) kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Pärast vastuvõtmist ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamist on liikmesriikidel aega kaks aastat uus direktiiv siseriiklikku õigusesse üle võtta.

Kokkuvõte

Nõukogu ühine seisukoht põhineb 2009. aasta novembris Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkuleppel.

MENETLUS

Pealkiri	Hoonete energiatõhusus (uuesti sõnastatud versioon)
Viited	05386/3/2010 – C7-0095/2010 – 2008/0223(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	23.4.2009                     T6-0278/2009
Komisjoni ettepanek	KOM(2008)0780 - C6-0413/2008
Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	19.4.2010
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 19.4.2010
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Silvia-Adriana Ţicău 21.7.2009
Vastuvõtmise kuupäev	28.4.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	53 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Christian Ehler, Lena Ek, Ioan Enciu, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Jacky Hénin, Sajjad Karim, Arturs Krišjānis Kariņš, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Jens Rohde, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Niki Tzavela, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Antonio Cancian, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Oriol Junqueras Vies, Ivailo Kalfin, Alajos Mészáros, Ivari Padar, Vladko Todorov Panayotov, Markus Pieper, Vladimír Remek, Frédérique Ries, Theodoros Skylakakis, Silvia-Adriana Ţicău, Hermann Winkler