RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)

29.4.2010 - (KOM(2009)0508 – C7‑0244/2009 – 2009/0136 (NLE)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Carlos Coelho

Muudatusettepanekud

• 001-015 (PDF - 140 KB)
• 001-015 (DOC - 92 KB)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)

(KOM(2009)0508 – C7‑0244/2009 – 2009/0136 (NLE))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2009)0508);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 66 ja 67, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0244/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele“ (KOM(2009)0665;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 74;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A7-0126/2010),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  vaatamata sellele, et nõukogu käsitleb lahendust SIS 1+RE varuplaanina SIS II ebaõnnestumise korral, on Euroopa Parlamendil kaasseadusandjana teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomisel (määrus (EÜ) nr 1987/2006[1]) ja eelarvepädeva institutsioonina õigus jätta SIS II väljatöötamiseks 2011. aasta eelarve raames eraldatavad vahendid reservi, et tagada parlamendi täielik kontroll ja järelevalve protsessi üle;

3.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides ELi toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) 30. juuniks 2010 ei suudeta luua migratsiooniks vajalikke tingimusi. Selleks et SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta, peavad määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK kehtima migratsiooni lõpuleviimiseni.	(3) 30. juuniks 2010 ei suudeta luua migratsiooniks vajalikke tingimusi. Selleks et SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta, peavad määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK kehtima migratsiooni lõpuleviimiseni. Kui testimisel selgub, et praegune SIS II projekt on ebaõnnestunud, tuleks välja töötada alternatiivne tehniline lahendus ning selle kogu finantsmõjust tuleks kõiki osapooli teavitada.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Komisjon ja liikmesriigid peaksid ka kogu migratsiooni ajal tegema tihedat koostööd, et viia protsess lõpule. Praegust organisatsioonilist struktuuri tuleks täiendada ja lisada sellesse eksperdirühm.	(4) Komisjon ja liikmesriigid peaksid ka kogu migratsiooni ajal tegema tihedat koostööd, et viia protsess lõpule. Nõukogu 26.–27. veebruari 2009. aasta ja 4.–5. juuni 2009. aasta järeldustes SIS II kohta loodi mitteametlik organ, mis koosneb liikmesriikide ekspertidest ja mida nimetatakse programmi üldjuhtimise nõukoguks, et tõhustada koostööd ja pakkuda kesksele SIS II projektile liikmesriikide otsest tuge. Praegust organisatsioonilist struktuuri tuleks täiendada ja luua sellel eesmärgil käesoleva määrusega ametlikult eksperdirühm, mida nimetatakse programmi üldjuhtimise nõukoguks. Tõhususe ja kulutasuvuse tagamiseks tuleks programmi üldjuhtimise nõukogu liikmed nimetada ametisse alaliselt ning nende arv peaks olema piiratud.
Selgitus
Programmi üldjuhtimise nõukogu moodustamine tuleks õiguslikus aluses ametlikult sätestada. Nõukogul peaks olema selge vastutusvaldkond ning tegevuse tõhususe ja kulutasuvuse huvides peaks selles alaliselt tegutsevate ekspertide arv olema piiratud.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Vastu tuleks võtta SIS II funktsioonide väljatöötamise tehniline varukava. Sellest tulenevalt tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilisi komponente ja näha ette veel üks tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks.	(6) Kui katsed peaksid näitama, et SIS II ei saa edukalt rakendada, tuleb õiguslikku raamistikku kohandada, et võimaldada migratsiooni alternatiivsele tehnilisele lahendusele. Migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilisi komponente tuleks kohandada ja näha ette veel üks tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks. Kõik alternatiivsed tehnilised lahendused peaksid põhinema parimal olemasoleval tehnoloogial, olema kulutasuvad ja neid tuleks rakendada vastavalt täpsele ja mõistlikule ajakavale. Komisjon peaks esitama õigeaegselt põhjaliku hinnangu eelarvekulude kohta, mis on seotud alternatiivse tehnilise lahenduse kasutuselevõtuga. Tuleks selgelt näidata, et määrusega (EÜ) nr 1987/2006 kehtestatud õiguslik raamistik kehtib kõigi tehniliste lahenduste puhul.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Kuna Euroopa Parlament on kaasseadusandjana vastutav SIS II loomise, toimimise ja kasutamise eest, nagu see on sätestatud määruses (EÜ) nr 1987/2006, ning kuna migratsiooni rahastatakse liidu eelarvest, mille eest Euroopa Parlament on samuti kaasvastutav, tuleks Euroopa Parlament kaasata migratsiooni puudutavasse otsustamisprotsessi. Enne uuele Schengeni infosüsteemile üleminekut tuleks saada Euroopa Parlamendi heakskiitev arvamus, mis põhineb komisjoni poolt katsetulemuste kohta esitatud teabel.
Selgitus
SIS II puudutavad küsimused kuuluvad alates 1. jaanuarist 2005 kaasotsustamismenetluse alla. Migratsiooniprotsessi rahastatakse ELi eelarvest, mille eest parlament on kaasvastutav. Sellest tulenevalt ei tohiks migratsiooni puudutavaid otsuseid langetada enam komisjon ja/või nõukogu üksi; vastupidi, parlament peaks otsustamisprotsessis osalema.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 (uus) Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (-1) Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:   „1. 1990. aasta Schengeni konventsiooni IV jaotise sätete alusel loodud Schengeni infosüsteem (SIS 1+) asendatakse uue süsteemiga – Schengeni infosüsteem II (SIS II) või muu alternatiivse tehnilise lahendusega, mis põhineb parimal olemasoleval tehnoloogial, mille rakendamiseks on selge ja mõistlik ajakava ning mis on väga kulutasuv. Uue süsteemi loomist, toimimist ja kasutamist reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 1987/2006.”
Selgitus
Kui praegune SIS II katsetamine ei peaks rahuldavaid tulemusi andma, oleks realistlik võtta kasutusele alternatiivne stsenaarium. Käesolevas õigusaktis tuleks selle võimalusega arvestada. SIS II väljatöötamise seniseid kogemusi arvestades tuleb selgelt näidata, et lahendused on vastuvõetavad ainult tingimusel, et need on kulutasuvad ja teostatavad täpse ajakava järgi. Määrus (EÜ) nr 1987/2006 annab põhjaliku raamistiku, eriti andmekaitse osas. Nimetatud raamistikku (mis võeti vastu kaasotsustamismenetluse korras) tuleks muutumatult kohaldada kõigi tehniliste lahenduste suhtes.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (-1 a) Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige:   „1 a. Kui praegune SIS II projekt peatatakse ja rakendatakse alternatiivset tehnilist lahendust, loetakse kõik käesolevas määruses sisalduvad viited SIS II-le viideteks sellele alternatiivsele tehnilisele lahendusele.”
Selgitus
Migratsioonivahendite praegusel läbivaatamisel tuleks arvestada asjaoluga, et SIS II katsetamine ei ole veel edukalt lõpule viidud ja nõukogu käsitleb alternatiivset stsenaariumi SIS 1+ RE kui varuplaani, mis kehtib kuni kavandatud vahe-eesmärgi katsete lõpuleviimiseni. Nimetatud katsete ebaõnnestumise korral peab saama kiiresti kasutusele võtta alternatiivse lahenduse, viitmata aega õigusliku raamistiku veelkordse läbivaatamisega. Seetõttu tuleb käesoleva ettepanekuga muuta õigusakti tekst nii paindlikuks, et seda saab kohaldada peale SI II ka kõigi teiste tehniliste lahenduste suhtes.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II. 2. Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil 31. detsembriks 2011 süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II. Kui rakendatakse artikli 11 lõikes 5 a osundatud alternatiivset tehnilist lahendust, võib seda kuupäeva muuta artikli 17 lõikes 2 määratletud korras.
Selgitus
Kehtivate õigusaktide kohaselt tuli migratsioon lõpule viia kas 30. septembriks 2009 või siis komiteemenetlusega võimaldatava ajapikenduse korral hiljemalt 30. juuniks 2010. Sellele sättele tuginedes pikendas komisjon tähtaega 20. juunini 2010. Aegumisklausel peaks jääma kehtima. Uus tähtaeg peaks olema kooskõlas praeguste prognoosidega, mille kohaselt SIS II hakkab tööle 2011. aasta lõpuks. Komisjonile tuleks võimaldada niipalju paindlikkust, et ta saaks komiteemenetluse põhjal tähtaega pikendada ning saaks ebarahuldavate katsetulemuste korral SIS II asemel üle minna alternatiivsele stsenaariumile.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 11 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 a) Artikli 11 lõige 5 asendatakse järgmisega:   „5. Migratsiooniprotsessis ette nähtud ümberlülitus viiakse läbi pärast artikli 8 lõikes 7 nimetatud valideerimist ja pärast seda, kui Euroopa Parlament on esitanud heakskiitva arvamuse katsetulemustele tugineva teabe põhjal, mille komisjon esitab vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 4.”
Selgitus
SIS II puudutavad küsimused kuuluvad alates 1. jaanuarist 2005 kaasotsustamismenetluse alla. Migratsiooniprotsessi rahastatakse ELi eelarvest, mille eest parlament on kaasvastutav. Sellest tulenevalt ei tohiks migratsiooni puudutavaid otsuseid langetada enam komisjon ja/või nõukogu üksi; vastupidi, parlament peaks otsustamisprotsessis osalema.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 b (uus) Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 11 – lõige 6 (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 b) Artiklile 11 lisatakse järgmine lõige:   „6. SIS II väljatöötamine võib toimuda alternatiivse tehnilise lahenduse rakendamise teel.”
Selgitus
SIS II projekti ebaõnnestumise puhuks peaks artikkel 11, milles kirjeldatakse migratsiooni eri etappe, sisaldama viidet võimalikule alternatiivsele stsenaariumile.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 c (uus) Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 14 – lõige 6 (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 c) Artiklile 14 lisatakse järgmine lõige:   „6. Komisjon töötab välja ja rakendab täiendavate meetmete paketti, et hoida ära isikuandmeid sisaldava teabe leke andmebaasist ja tagada isikuandmete kaitse kogu testimise ja migratsiooni jooksul infosüsteemist SIS I teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II).”
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 17a – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Ilma et see piiraks komisjoni, Prantsusmaa ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide kohustusi ja tegevust, luuakse käesoleva otsusega tehnilistest ekspertidest koosnev rühm, mida nimetatakse programmi üldjuhtimise nõukoguks (edaspidi „juhtnõukogu”). Juhtnõukogu abil koordineeritakse keskse SIS II ja siseriiklike süsteemidega seotud projekte. 1. Ilma et see piiraks komisjoni, Prantsusmaa ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide kohustusi ja tegevust, luuakse käesoleva otsusega tehnilistest ekspertidest koosnev rühm, mida nimetatakse programmi üldjuhtimise nõukoguks (edaspidi „juhtnõukogu”). Juhtnõukogu abil toetatakse keskse SIS II väljatöötamist. Juhtnõukogu soodustab järjepidevust ning hoolitseb keskse SIS II ja siseriiklike süsteemidega seotud projektide koordineerimise eest.
Selgitus
Juhtnõukogu volitused peaksid olema selgemalt määratletud, et ta saaks täita aktiivset osa teise põlvkonna SISi ja migratsiooniprotsessi väljatöötamise korraldamisel.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 17a – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Juhtnõukokku kuulub kuni kümme eksperti. Nõukogus tegutsevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa eksperti ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kaks eksperti ja kaks asendajat. Juhtnõukogu koosolekutel võivad osaleda teised komisjoni ametnikud, kes tunnevad menetluse vastu huvi. 2. Juhtnõukokku kuulub kuni kümme liiget, kellel on kvalifikatsioon, mis võimaldab SIS II arendamisele aktiivselt kaasa aidata, ning kes kohtuvad korrapäraselt. Nõukogus tegutsevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa liiget ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kuni kaks liiget ja kaks asendajat. Juhtnõukogu koosolekutel võivad oma vastava administratsiooni või institutsiooni kulul osaleda huvitatud Euroopa Parlamendi liikmed või asjaomased Euroopa Parlamendi ametnikud, liikmesriikide eksperdid ja komisjoni ametnikud, kes on otseselt seotud SIS II projektide arendamisega.   Juhtnõukogu võib kutsuda vastava administratsiooni või institutsiooni kulul oma koosolekutel osalema muid eksperte, nagu kodukorras on kindlaks määratud.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 17a – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Juhtnõukogu kodukorra koostab juhtnõukogu ise. See jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt. 5. Juhtnõukogu kodukorra koostab juhtnõukogu ise. See jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt. Juhtnõukogu kodukord sisaldab kohustust avaldada korrapäraselt aruandeid ning teha need aruanded Euroopa Parlamendile kättesaadavaks, et tagada parlamendi-poolne täielik kontroll ja järelevalve.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 17a – lõige 6
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 6. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 2 kohaldamist, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest need juhtnõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogus tegutsevad liikmesriikide nimetatud juhtnõukogu ekspertide ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide juhtnõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta. 6. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 2 kohaldamist, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest need juhtnõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogus tegutsevate liikmesriikide nimetatud juhtnõukogu ekspertide ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide juhtnõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta. Juhtnõukogu koosolekute korraldamise kulude katmiseks kasutatakse 2010.–2013. aasta finantsplaneeringus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) ette nähtud assigneeringuid.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Määrus (EÜ) nr 1104/2008 Artikkel 19
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2, ning igal juhul hiljemalt 31. detsembril 2013.
Selgitus
Kehtivate õigusaktide kohaselt tuli migratsioon lõpule viia kas 30. septembriks 2009 või siis komiteemenetlusega võimaldatava ajapikenduse korral hiljemalt 30. juuniks 2010. Sellele sättele tuginedes pikendas komisjon tähtaega 20. juunini 2010. Aegumisklausel peaks jääma kehtima. Uus tähtaeg peaks olema kooskõlas praeguste prognoosidega, mille kohaselt SIS II hakkab tööle 2011. aasta lõpuks. Komisjonile tuleks võimaldada niipalju paindlikkust, et ta saaks komiteemenetluse põhjal tähtaega pikendada ning saaks ebarahuldavate katsetulemuste korral SIS II asemel üle minna alternatiivsele stsenaariumile.

• [1]       ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid SIS II loomist, toimimist ja kasutamist käsitlevates sätetes kokku 2006. aastal kaasotsustamismenetluse teel esimesel lugemisel, et vältida edasisi viivitusi.

Asjakohastes õigusaktides nähakse ette, et need hakkavad SIS 1+ osalevate liikmesriikide suhtes kehtima alles alates kuupäevast, mille määrab kindlaks nõukogu SIS 1+ osalevate liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete ühehäälse otsusega. Enne kui see saab toimuda ja süsteem tööle rakendub, tuleb seda täies ulatuses katsetada, et teha kindlaks, kas SIS II on suuteline töötama vastavalt tehnilistele ja talitusnõuetele, nagu töökindlus, kättesaadavus ja jõudlus.

Alles pärast kõikide SIS II katsete edukat lõpuleviimist võib minna edasi järgmisse etappi, milleks on SIS 1+ kasutajate migreerimine SIS II keskkonda, kusjuures üleminek peaks toimuma kõigi liikmesriikide puhul samal päeval ehk korraga.

Algse kava järgi pidid migreeruma 15 liikmesriiki (liikmesriikide arv tol hetkel) ning kogu protsessi pikkus pidi olema umbes 8 tundi. Kuid kuna viivitusi on olnud palju ja osalevate maade arv on peaaegu kahekordistunud, on uuele süsteemile üleminek osutunud kahjuks palju keerulisemaks ja raskemaks ning võrgu laadimine võtab rohkem aega.

Kuna üldise ülemineku käigus on andmeside katkemise oht suur ning oli vaja vahendeid, mis aitaksid sellises olukorras toime tulla, võeti 2008. aastal vastu kaks õigusakti eesmärgiga kehtestada migreerumist reguleeriv õigusraamistik, mille kohaselt kaks süsteemi eksisteerivad teatud kindlas ajavahemikus kõrvuti.

Otsustati luua ajutine tehniline arhitektuur, mis võimaldab süsteemil SIS 1+ ja SIS II arhitektuuri teatud tehnilistel osadel toimida piiratud üleminekuperioodi jooksul samaaegselt; samas püüti nendes õigusaktides määrata kindlaks migratsiooniprotsessi tingimused, menetlused, vastutus, rahastamine ning migratsiooni ajal kohaldatav oluline õigusraamistik.

Võeti kasutusele uus tehniline vahend – konverter – mis võimaldab andmeid SIS 1+ ja SIS II vahel kahes suunas edukalt konverteerida ja sünkroniseerida. SIS 1 ja SIS II kesksed süsteemid on omavahel konverteri kaudu ühenduses, mis lubab neil töödelda sama teavet ning tagab selle, et süsteemiga SIS II juba edukalt ühinenud liikmesriigid püsivad samal tasandil kui ülejäänud liikmesriigid, kes on veel ühendatud süsteemiga SIS 1+.

Et see ajutine tehniline arhitektuur saaks toimida, lisati ka uus funktsioon – nn tagurpidikäik.

SIS II käivitudes lõpeb süsteemi väljatöötamise etapp ja algab SIS II õigusliku aluse kohaldamine. Selle loogika põhjal peab migreerumisetapp olema viimane SIS II väljatöötamise volituste alla kuuluv ülesanne, mis eeldab, et komisjoni jaoks peaksid SIS II väljatöötamise volitused kehtima kuni SIS II töölerakendamiseni, mis võimaldaks tal täita kõiki ülesandeid, mis SIS II käsitlevates õigusaktides on eeltingimustena määratletud (muu hulgas katseetapis avastatud programmivigade kõrvaldamine ja vajalike vahendite, näiteks katseplatvormide ja ressursside loomine), et üleantav süsteem toimiks täiuslikult.

Migratsiooni käsitlevad ettepanekud

Esimene õigusaktide pakett, millega komisjonile anti ülesanne arendada välja teise põlvkonna SIS, kehtis 31. detsembrini 2006 ning seda kehtivusaega pikendati hiljem 31. detsembrini 2008. Praegu kehtivates migratsiooni käsitlevates õigusaktides – nõukogu määruses (EÜ) nr 1140/2008 ja nõukogu otsuses 2008/839/JSK – on sätestatud, et migratsioon tuleb lõpule viia hiljemalt 30. septembriks 2009. Kuni migratsiooni käsitlevate õigusaktide kehtivusaja lõppemiseni võib komisjon vajaduse korral seda tähtaega komiteemenetluse teel pikendada. Aegumisklauslis määratakse kehtivusaja lõppemise kuupäevaks 30. juuni 2010.

Komisjon kasutas võimalust lükata migratsiooni lõpuleviimine komiteemenetluse teel edasi 30. juunini 2010. Kuid praeguste prognooside kohaselt ei jõua migratsioon 2010. aasta keskpaigaks lõpule. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku muuta migratsiooni käsitlevaid õigusakte veel kord, enne kui need kaotavad kehtivuse.

Viimaste prognooside kohaselt suudetaks migratsioon lõpule viia 2011. aasta lõpuks. Komisjoni poolt 2009. aasta oktoobris avaldatud SIS II arengut käsitlevas eduaruandes märgitakse, et SIS II kaks nn vahe-eesmärgi katset tehakse vastavalt 2009. aasta neljandas kvartalis ja 2010. aasta suvel. Vastavalt nõukogu 4.–5. juuni 2009. aasta otsustele jätkatakse praegust SIS II projekti, kuid varukava (SIS 1+RE) jäetakse SIS II katsetamise ajaks reservi.

Eelnimetatud põhjustel esitas komisjon uue ettepanekute paketi (KOM(2009) 508 ja 509), et muuta kaht õigusakti, mis käsitlevad migratsiooni süsteemist SIS 1+ teise põlvkonna süsteemi SIS II.

Lissaboni lepingu jõustumine

Uue lepingu jõustumine 1. detsembril 2010 mõjutab seda paketti järgmiselt. Paketi esimene osa KOM(2009)0508 on endiselt käsitlemisel. See sisaldub komisjoni nn koondteatise „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele“4. lisas. Lissaboni lepingu kohane uus õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 74. Menetlus on endiselt nõuandemenetlus. Paketi teine osa KOM(2009)0509 aegus Lissaboni lepingu jõustumise tulemusel. Komisjon asendas selle uue ettepanekuga KOM(2010)015. Õiguslik alus on samuti ELi toimimise lepingu artikkel 74 ja menetlus on nõuandemenetlus.

Ettepanekute reguleerimisala

1. Aegumisklauslite väljajätmine

Migratsiooniks vajalikke tingimusi ei suudeta täita 30. juuniks 2010. Mõlema õigusakti artikli 19 viimases lauses on praegu sätestatud, et nimetatud õigusaktid kaotavad kehtivuse hiljemalt 30. juunil 2010. Seetõttu tahetakse ettepanekutega kõigepealt kohandada nende õigusaktide aegumisklausleid, et vältida nende kehtetuks muutumist. Komisjon teeb ettepaneku aegumisklauslid täies ulatuses välja jätta, st õigusaktide kehtivusaja lõppu enam mitte kindlaks määrata.

Asjaolu, et komisjon ei suuda teha ettepanekut SIS II käivitumise võimaliku kuupäeva kohta, on arusaamatu ja tekitab väga tõsiseid kahtlusi selle suhtes, kuidas seda projekti juhitakse.

2. SIS II väljaarendamise paindlikumaks muutmine alternatiivsete tehniliste lahendustega

Komisjoni ettepaneku kohaselt peaksid ettepanekus esitatud muudatused kehtima ka olukorras, kus SIS II projekti ei suudeta edukalt lõpule viia ning minnakse üle alternatiivsele stsenaariumile, näiteks SIS 1+ RE.

Selleks teeb komisjon ettepaneku muuta õigusaktide artiklit 4 ja artikli 10 lõiget 3 ning lisada sõnad „vastavalt vajadusele”. Need muudatused tähendaksid, et nn konverter ehk tehniline element, mis on seotud ainult SIS II projektiga, ei ole enam migratsiooniarhitektuuri kohustuslik tehniline komponent.

3. Programmi üldjuhtimise nõukogu loomine

Lisaks teeb komisjon ettepaneku sätestada õigusaktides programmi üldjuhtimise nõukogu ja lisab sel eesmärgil uue artikli 17a. Juhtnõukogu on rühm, mis koosneb 10 eksperdist, kellest 8 on pärit liikmesriikidest ja 2 on komisjoni ametnikud. See loodi komisjoni ja liikmesriikide tegevuse paremaks koordineerimiseks migratsiooniprotsessi ajal. Oma 4.–5. juuni 2009. aasta järeldustes SIS II edasise suuna kohta palus nõukogu komisjonil täiustada IT juhtimise struktuuri ja siduda juhtnõukogu veel tihedamini juhtimisstruktuuriga. Juhtnõukogu integreerimine õiguslikku alusesse võimaldaks ka selle haldus- ja reisikulusid rahastada ühenduse eelarvest.

Raportööri seisukoht

Raportöör tuletab meelde, et Euroopa Parlament on juba korduvalt avaldanud kahetsust SIS II projekti viivituste pärast. Viimane kord tehti selline avaldus 22. oktoobril 2009, kui parlament võttis vastu resolutsiooni teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi ja viisainfosüsteemi edenemise kohta. Euroopa Parlament väljendas uuesti sügavat muret selle pärast, et SIS II käivitumine hilineb. Samuti palus parlament, et komisjon ja nõukogu teavitaksid teda kohe pärast esimest vahe-eesmärgi katset, mis kavandati algselt 2009. aasta detsembriks, katsetulemustest ja edasistest sammudest. Parlament nõudis ka, et SIS II rakendamise protsess peab olema täiesti läbipaistev.

Esimene vahe-eesmärgi katse lükati vahepeal edasi 2009. aasta detsembrist 2010. aasta jaanuari lõppu. 2010. aasta jaanuaris tehtud katsed ei olnud väga edukad; katsete tulemiste hindamine on veel pooleli. On võimalik, et esimene vahe-eesmärgi katset tuleb korrata, enne kui on võimalik teha lõplikke järeldusi.

Raportöör esitab järgmised soovitused:

-     Arvestades SIS II projekti tõsiste viivituste ja kulude ületamisega, peaks õiguslikus aluses olema sätestatud, et igasugune tehniline lahendus peab põhinema parimal olemasoleval tehnoloogial ning vastama selge ajakava ja kulutasuvuse kriteeriumitele.

-     Aegumisklausel peaks alles jääma. Komisjonile peaks andma mõningase vabaduse muuta komiteemenetluse teel tähtaegu, et õigusraamistikku saaks kohandada alternatiivse stsenaariumiga juhul, kui SIS II projekt peaks ebaõnnestuma.

-     Väga oluline on jätta migratsiooniprotsess parlamendi kontrolli alla, kuna parlament on SIS II õigusliku aluse osas kaasseadusandja. Parlament on ka üks eelarvepädevatest institutsioonidest, kes teostab järelevalvet ühenduse eelarvest rahastatava migratsiooni üle.

-     Samadel põhjustel ei tohiks parlamenti enam migratsiooni puudutavate otsuste langetamisest kõrvale jätta. Enne uuele süsteemile üleminekut tuleks parlamenti katsete tulemustest igakülgselt teavitada ning parlament peaks olema andnud oma heakskiitva arvamuse.

-     Kuna migratsiooniprotsessi lõpuleviimise kuupäev ja tehniline lahendus ei ole veel kindel, peab seadusandja tagama, et SIS II jaoks mõeldud õigusraamistik kehtiks vaatamata võimalikele tehnilistele probleemidele, mis määravad tehnilise lahenduse lõpliku valiku.

Programmi üldjuhtimise nõukogu loomist ja selle ametlikku integreerimist SIS II juhtimisstruktuuri võib pidada positiivseks sammuks, mis edendab liikmesriikide ja komisjoni koostööd ning annab kesksele SIS II projektile võimaluse saada otsest toetust liikmesriikidelt. Samuti on tõhususe ja kulutasuvuse tagamise huvides oluline piirata ekspertide arvu.

Kui SIS II projekt peaks ebaõnnestuma, jätab parlament endale õiguse paluda Euroopa Kontrollikojal läbi viia põhjalik audit SIS II projekti juhtimise ja selle finantsmõju kohta ühenduse eelarvele.

eelarvekomisjonI ARVAMUS (17.3.2010)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)
(KOM(2009)0508 – C7-0244/2009 – 2009/0136(NLE))

Arvamuse koostaja: Alexander Alvaro

LÜHISELGITUS

Parlament on teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamisel esinenud viivitusi korduvalt hukka mõistnud. Näiteks tegi parlament seda 22. oktoobril 2009, kui võttis vastu resolutsiooni teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi ja viisainfosüsteemi edenemise kohta.

Komisjoni 2009. aasta oktoobris avaldatud SIS II väljatöötamist käsitlevas arenguaruandes öeldakse, et SIS II kaks vahe-eesmärgi testi on kavandatud 2009. aasta neljandasse kvartalisse ja 2010. aasta suveks. Nõukogu 4.–5. juuni 2009. aasta järeldustes nõutakse eelkõige praeguse SIS II projekti jätkamist, kuid koostatud on ka varuplaan (SIS 1+RE). Kui üks vahe-eesmärgi testidest peaks ebaõnnestuma, palub nõukogu komisjonil projekti peatada (nn giljotiinklausel) ja minna üle alternatiivsele tehnilisele lahendusele SIS 1+RE, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega sellise toimimisviisi vastu. Nimetatud nõukogu istungil kinnitatakse alternatiivse süsteemi SIS 1+RE tehniline teostatavus. Eelmainitud põhjustel esitas komisjon uued ettepanekud (KOM(2009)0508 ja KOM(2010)15), millega muudetakse kaht õigusakti, mis käsitlevad migratsiooni süsteemist SIS 1+ teise põlvkonna süsteemi SIS II.

30. juuniks 2010 ei suudeta luua migratsiooniks vajalikke tingimusi ning migratsiooni ei suudeta 2011. neljandaks kvartaliks lõpule viia. Selleks et SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta, ning juhul, kui testimisel ilmneb SIS II ebaõnnestumine, tuleks ette näha alternatiivne lahendus ja selle finantsmõjust kõiki osalisi teavitada.

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi väljatöötamise ning SIS II kesksüsteemi ja sideinfrastruktuuri sisseseadmise, testimise, migratsiooni, toimimise ja hooldusega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Riiklike süsteemide väljatöötamise, sisseseadmise, testimise, migratsiooni, toimimise ja hooldusega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik. Programmi üldjuhtimise nõukogu kulud kaetakse 2013. aastani eraldatud vahenditest.

Alates 2002. aastast on üksnes migratsioonivahendi väljatöötamisele kulutatud 48,5 miljonit eurot ning töökulud ulatuvad 33 miljoni euroni. Selle aja jooksul on tööettevõtja lepingujärgseid kohustusi korduvalt täitmata jätnud ja testid näitavad, et süsteem ei tööta korralikult. See seab SIS II üldised tehnilised eeldused kahtluse alla. Lisaks sai tööettevõtja 2009. aastal 1,93 miljonit eurot süsteemi testimiseks, kusjuures konsortsiumile määratud trahvid, mis ulatusid toimimise testimise lepingulise etapi lõpus 2009. aasta septembris 390 000 euroni, on vastavalt arvetele maha arvestatud. Esimeseks vahe-eesmärgi testiks 2010. aasta jaanuaris anti täiendavalt 1,26 miljonit eurot. Seoses lisakulude ja võimalike lisainvesteeringutega, mis on vajalikud juhul, kui migratsioon süsteemi SIS II ebaõnnestub ja soovitatakse alternatiivset lahendust, on vaja rangemat eelarvekontrolli.

Arvestades ka majanduskriisist tulenevaid suuri eelarvepiiranguid nii liikmesriikidele kui ka liidule endale, ning asjatute kulutuste edaspidiseks vältimiseks on vaja erilist rangust assigneeringute kasutamisel süsteemi puhul, mis ei ole seni saavutanud nõutavat kvaliteeti. Raportöör soovitab parlamendil kasutada oma õigust jätta migratsiooniks süsteemi SIS II eraldatavad vahendid reservi, kuni testimine on õnnestunud ja on tehtud põhjalik audit, et tagada ning säilitada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kõrge turvalisuse tase. Eespool esitatut arvesse võttes on esitatud alljärgnevad muudatusettepanekud.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Lõige 1 a (uus)
Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt	Muudatusettepanek
	1 a. Vaatamata sellele, et nõukogu käsitleb lahendust SIS 1+RE varuplaanina SIS II ebaõnnestumise korral, on Euroopa Parlamendil kaasseadusandjana teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomisel (määrus (EÜ) nr 1987/2006[1]) ja eelarvepädeva institutsioonina õigus jätta SIS II väljatöötamiseks 2011. aasta eelarve raames eraldatavad vahendid reservi, et tagada parlamendi täielik kontroll ja järelevalve protsessi üle.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) 30. juuniks 2010 ei suudeta luua migratsiooniks vajalikke tingimusi. Selleks et SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta, peavad määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK kehtima migratsiooni lõpuleviimiseni.	(3) 30. juuniks 2010 ei suudeta luua migratsiooniks vajalikke tingimusi. Selleks et SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta, peavad määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK kehtima migratsiooni lõpuleviimiseni. Kui testimisest selgub, et praegune SIS II projekt on ebaõnnestunud, tuleks välja töötada alternatiivne tehniline lahendus ning selle finantsmõjust tuleks kõiki osalisi teavitada.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Vastu tuleks võtta SIS II funktsioonide väljatöötamise tehniline varukava. Sellest tulenevalt tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilisi komponente ja näha ette veel üks tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks.	(6) Käesolev määrus peaks võimaldama üleminekut võimalikele alternatiivsetele tehnilistele lahendustele juhul, kui praegust SIS II projekti ei saa edukalt rakendada. Tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehniliste komponentide kirjeldust ja näha ette alternatiivne tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks. Kõik alternatiivsed lahendused peaksid olema kulutasuvad ning neid tuleks rakendada vastavalt selgele ja mõistlikule ajakavale. Komisjon peaks esitama põhjaliku hinnangulise eelarve kulude kohta, mis on seotud alternatiivse tehnilise lahenduse õigeaegse kasutuselevõtuga.
Selgitus
Migratsioonivahendite praegusel läbivaatamisel tuleks arvestada asjaoluga, et SIS II testimine ei ole veel edukalt lõpule viidud ja et nõukogu käsitleb lahendust SIS 1+ RE kui varuplaani. Vahe-eesmärgi testide negatiivse tulemuse korral peab saama kiiresti üle minna alternatiivsele lahendusele, mille kulutasuvus on tõestatud, viitmata aega õigusliku raamistiku veelkordse läbivaatamisega.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 114/2008 Artikkel 17a – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Juhtnõukokku kuulub kuni kümme eksperti. Nõukogus tegutsevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa eksperti ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kaks eksperti ja kaks asendajat. Juhtnõukogu koosolekutel võivad osaleda teised komisjoni ametnikud, kes tunnevad menetluse vastu huvi. 2. Juhtnõukokku kuulub kuni kümme eksperti. Nõukogus tegutsevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa eksperti ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kaks eksperti ja kaks asendajat. Juhtnõukogu koosolekutel võivad osaleda teised komisjoni ametnikud, kes tunnevad menetluse vastu huvi. Juhtnõukogu koosolekutel võivad osaleda ka huvitatud Euroopa Parlamendi liikmed või asjaomaste poliitikaosakondade ametnikud.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 114/2008 Artikkel 17a – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Juhtnõukogu kodukorra koostab juhtnõukogu ise. See jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt. 5. Juhtnõukogu kodukorra koostab juhtnõukogu ise. See jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt. Juhtnõukogu kodukord sisaldab kohustust avaldada korrapäraselt aruandeid ning edastada need aruanded Euroopa Parlamendile, et tagada parlamendi poolne täielik kontroll ja järelevalve.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 114/2008 Artikkel 17a – lõige 6
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 6. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 2 kohaldamist, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest need juhtnõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogus tegutsevad liikmesriikide nimetatud juhtnõukogu ekspertide ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide juhtnõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta. 6. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 2 kohaldamist, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest need juhtnõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogus tegutsevate liikmesriikide nimetatud juhtnõukogu ekspertide ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide juhtnõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta. Juhtnõukogu koosolekute korraldamise kulude katmiseks kasutatakse 2010.–2013. aasta finantsplaneeringus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) eraldatud assigneeringuid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	17.3.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Damien Abad, Alexander Alvaro, Francesca Balzani, Reimer Böge, Andrea Cozzolino, Jean-Luc Dehaene, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ivars Godmanis, Ingeborg Gräßle, Carl Haglund, Jutta Haug, Anne E. Jensen, Ivailo Kalfin, Alain Lamassoure, Vladimír Maňka, Barbara Matera, Nadezhda Neynsky, Miguel Portas, Vladimír Remek, Dominique Riquet, László Surján, Daniël van der Stoep, Derek Vaughan, Angelika Werthmann, Jacek Włosowicz
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Paul Rübig, Georgios Stavrakakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Jan Kozłowski

• [1]  ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	27.4.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	33 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Emine Bozkurt, Simon Busuttil, Philip Claeys, Carlos Coelho, Cornelis de Jong, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Hélène Flautre, Kinga Gál, Kinga Göncz, Sylvie Guillaume, Ágnes Hankiss, Anna Hedh, Sophia in ‘t Veld, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Clemente Mastella, Claude Moraes, Antigoni Papadopoulou, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Renate Sommer, Rui Tavares, Axel Voss, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Edit Bauer, Anna Maria Corazza Bildt, Ana Gomes, Nadja Hirsch, Franziska Keller, Mariya Nedelcheva, Cecilia Wikström