RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse otsust 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)

29.4.2010 - (KOM(2010)0015 – C7-0040/2010 – 2010/0006(NLE) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Carlos Coelho

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse otsust 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)

(KOM(2010)0015 – C7-0040/2010 - 2010/0006(NLE)

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2010)0015),

–   võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 74, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0040/2010);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A7‑0127/2010),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  vaatamata sellele, et nõukogu käsitleb lahendust SIS 1+RE varuplaanina SIS II ebaõnnestumise korral, on Euroopa Parlamendil kaasseadusandjana teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomisel (määrus (EÜ) nr 1987/2006[1]) ja eelarvepädeva institutsioonina õigus jätta SIS II väljatöötamiseks 2011. aasta eelarve raames eraldatavad vahendid reservi, et tagada parlamendi täielik kontroll ja järelevalve protsessi üle;

3.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) 30. juuniks 2010 ei suudeta luua migreerumiseks vajalikke tingimusi. Selleks et SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta, peavad määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK kehtima migreerumise lõpuleviimiseni.	(3) 30. juuniks 2010 ei suudeta luua migreerumiseks vajalikke tingimusi. Selleks et SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta, peavad määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK kehtima migreerumise lõpuleviimiseni. Kui testimisest selgub, et praegune SIS II projekt on ebaõnnestunud, tuleks välja töötada alternatiivne tehniline lahendus ning selle finantsmõjust tuleks kõiki osalisi teavitada.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Komisjon ja liikmesriigid peaksid ka kogu migratsiooni ajal tegema tihedat koostööd, et viia protsess lõpule. Praegust organisatsioonilist struktuuri tuleks täiendada ja lisada sellesse eksperdirühm.	(4) Komisjon ja liikmesriigid peaksid ka kogu migratsiooni ajal tegema tihedat koostööd, et viia protsess lõpule. Nõukogu 26.–7. veebruari 2009. aasta ja 4.–5. juuni 2009. aasta järeldustes SIS II kohta loodi liikmesriikide ekspertidest koosnev mitteametlik organ, mis nimetati programmi üldjuhtimise nõukoguks ning mille eesmärk on tõhustada koostööd ja pakkuda kesksele SIS II projektile liikmesriikide otsest tuge. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega ametlikult asutada eksperdirühm, nimetusega programmi üldjuhtimise nõukogu, et täiendada praegust organisatsioonilist struktuuri. Tõhususe ja majandusliku efektiivsuse tagamiseks tuleks programmi üldjuhtimise nõukogu koosseis nimetada ametisse alaliselt ning selle liikmete arv peaks olema piiratud.
Selgitus
Programmi üldjuhtimise nõukogu tuleks kindlasti muuta ametlikuks õiguslikus aluses. Juhtnõukogul peaksid olema selged volitused ning tõhususe ja majandusliku efektiivsuse tagamiseks peaks ta olema alaline rühm, millesse kuulub piiratud arv eksperte.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Vastu tuleks võtta SIS II funktsioonide väljatöötamise tehniline varukava. Sellest tulenevalt tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilisi komponente ja näha ette veel üks tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks.	(6) Õigusraamistikku on vaja kohandada, et võimaldada migratsiooni võimalikule alternatiivsele tehnilisele lahendusele, kui katsed peaksid näitama, et SIS II ei saa edukalt rakendada. Tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilisi komponente ja näha ette veel üks tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks. Kõik alternatiivsed tehnilised lahendused peaksid põhinema parimal olemasoleval tehnoloogial, olema kulutasuvad ja neid tuleks rakendada vastavalt selgele ajakavale. Komisjon peaks esitama põhjaliku hinnangulise eelarve kulude kohta, mis on seotud alternatiivse tehnilise lahenduse õigeaegse kasutuselevõtuga. Tuleks selgelt kinnitada, et otsusega 2007/533/ JSK kehtestatud õigusraamistik kehtib kõikide lahenduste kohta, olenemata nende tehnilisest olemusest.
.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Kuna Euroopa Parlament on kaas-seadusandjana vastutav SIS II loomise, toimimise ja kasutamise eest, nagu see on sätestatud määruses (EÜ) nr 1987/2006, ning kuna migratsiooni rahastatakse ELi eelarvest, mille eest parlament on samuti kaasvastutav, tuleks parlament kaasata migratsiooni puudutavasse otsustamisprotsessi. Enne uuele Schengeni infosüsteemile üleminekut tuleks saada Euroopa Parlamendi heakskiitev arvamus, mis põhineb komisjoni poolt katsetulemuste kohta esitatud teabel.
Selgitus
Alates 1. jaanuarist 2005 kohaldatakse SIS II küsimuste suhtes kaasotsustamismenetlust. Migratsiooniprotsessi rahastatakse ELi eelarvest, mille eest parlament on kaasvastutav. Seetõttu ei tohiks migratsiooni puudutavaid otsuseid enam vastu võtta komisjon ja/või nõukogu ilma parlamendi osavõtuta, vaid parlament tuleks kaasata otsustamisprotsessi.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 (uus) Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (-1) Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:   „1. Schengeni konventsiooni IV jaotise sätete alusel loodud Schengeni infosüsteem (SIS 1+) asendatakse uue süsteemiga – Schengeni infosüsteem II (SIS II) või alternatiivse tehnilise lahendusega, mis põhineb parimal olemasoleval tehnoloogial, mille rakendamiseks on selge ja mõistlik ajakava ning mis on kulutasuv. Uue süsteemi loomist, toimimist ja kasutamist reguleeritakse otsusega 2007/533/JSK.”
Selgitus
Kui praegune SIS II katsetamine ei peaks andma rahuldavat tulemust, on realistlik varuvariant üleminek alternatiivsele stsenaariumile. Kõnealuses õigusaktis tuleb sellega arvestada. Arvestades seniseid kogemusi SIS II väljatöötamise osas, tuleb selgelt näidata, et vastuvõetavad on ainult kulutasuvad lahendused, millel on selge ajakava. Otsusega 2007/533/JSK sätestatakse üldine õigusraamistik eelkõige andmekaitse suhtes. See raamistik peaks kehtima alati ja kõikide tehniliste lahenduste kohta.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 a (uus) Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (-1 a) Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige:   „1 a. Kui praegune SIS II projekt peatatakse ja rakendatakse alternatiivset tehnilist lahendust, loetakse kõik käesolevas määruses tehtud viited SIS II-le viideteks sellele alternatiivsele tehnilisele lahendusele.”
Selgitus
Migratsiooni käsitlevate õigusaktide praeguse läbivaatamise käigus tuleks võtta arvesse, et SIS II ei ole veel katseid edukalt läbinud ning nõukogu jättis SIS 1+ RE varukavaks, kuni vahe-eesmärkides ette nähtud katsed on edukalt läbitud. Kui plaanikohased vahe-eesmärgi katsed ei kulge rahuldavalt, peab olema võimalik kiiresti üle minna alternatiivsele lahendusele, ilma et vajadus õigusraamistikku uuesti läbi vaadata tekitaks viivitusi. Seetõttu peab käesolevas ettepanekus esitatud juriidiline tekst olema nii paindlik, et seda saaks kohaldada mitte ainult SIS II, vaid igasuguse tehnilise lahenduse suhtes.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek „2. Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II.” „2. Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II hiljemalt 31. detsembriks 2011. Kui vastavalt artikli 11 lõikes 6 osutatule rakendatakse alternatiivset tehnilist lahendust, võib seda kuupäeva muuta artikli 17 lõikes 2 kindlaks määratud menetluse korras.”
Selgitus
The current legislation set the date for the completion of the migration at 30 September 2009, with the possibility for extension, through comitology, until 30 June 2010 at the latest. The Commission did use this and extended the date until 30 June 2010. The sunset clause should be kept. The new date should be in line with the current forecasts that SIS II will become operational by the end of 2011. The Commission should be granted some flexibility again to extend the date through comitology, in order to cover the possible need to switch from SIS II to an alternative scenario in case the tests fail.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 a (uus) Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 11 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a) Artikli 11 lõige 5 asendatakse järgmisega:   „5. Migratsiooniprotsessis ette nähtud ümberlülitus viiakse läbi pärast artikli 8 lõikes 7 nimetatud valideerimist ja pärast seda, kui parlament on andnud oma heakskiitva arvamuse katsetulemuste põhjal, mis komisjon esitab vastavalt otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikele 4.”
Selgitus
Alates 1. jaanuarist 2005 kohaldatakse SIS II küsimuste suhtes kaasotsustamismenetlust. Migratsiooniprotsessi rahastatakse ELi eelarvest, mille eest parlament on kaasvastutav. Seetõttu ei tohiks migratsiooni puudutavaid otsuseid enam vastu võtta komisjon ja/või nõukogu ilma parlamendi osavõtuta, vaid parlament tuleks kaasata otsustamisprotsessi.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 b (uus) Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 11 – lõige 6 (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 b) Artiklile 11 lisatakse järgmine lõige:   „6. SIS II arengu võib saavutada alternatiivse tehnilise lahenduse rakendamisel.”
Selgitus
Artikkel 11, milles kirjeldatakse tegeliku migratsiooni eri faase, peaks sisaldama viidet võimalikule alternatiivsele stsenaariumile, juhuks kui SIS II projekt ebaõnnestub.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 c (uus) Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 14 – lõige 6 (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 c) Artiklile 14 lisatakse järgmine lõige:   „1 a. Komisjon töötab välja ja rakendab täiendavate meetmete paketi, et hoida ära isikuandmeid sisaldava teabe leke andmebaasist ja tagada isikuandmete kaitse kogu testimise ja migratsiooni jooksul infosüsteemist SIS I teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II).”
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 17a – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Ilma et see piiraks komisjoni, Prantsusmaa ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide kohustusi ja tegevust, luuakse käesoleva otsusega tehnilistest ekspertidest koosnev rühm, mida nimetatakse programmi üldjuhtimise nõukoguks (edaspidi „juhtnõukogu”). Juhtnõukogu abil koordineeritakse keskse SIS II ja siseriiklike süsteemidega seotud projekte. 1. Ilma et see piiraks komisjoni, Prantsusmaa ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide kohustusi ja tegevust, luuakse käesoleva otsusega tehnilistest ekspertidest koosnev rühm, mida nimetatakse programmi üldjuhtimise nõukoguks (edaspidi „juhtnõukogu”). Juhtnõukogu abil toetatakse keskset SIS II väljatöötamist. See peaks soodustama keskse SIS II ja siseriiklike süsteemidega seotud projektide ühtsust ja tagama nende koordineerimise.
Selgitus
Juhtnõukogu volitused peaksid olema selgemalt kindlaks määratud, et see saaks aidata aktiivselt kaasa teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi arendamise juhtimisele ja migratsiooniprotsessile.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 17a – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Juhtnõukokku kuulub kuni kümme eksperti. Nõukogus tegutsevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa eksperti ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kaks eksperti ja kaks asendajat. Juhtnõukogu koosolekutel võivad osaleda teised komisjoni ametnikud, kes tunnevad menetluse vastu huvi. 2. Juhtnõukokku kuulub kuni kümme liiget, kes suudavad aktiivselt kaasa aidata SIS II väljatöötamisele ning kohtuvad regulaarselt. Nõukogus tegutsevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa liiget ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kuni kaks liiget ja kaks asendajat. Juhtnõukogu koosolekutel võivad vastava administratsiooni või institutsiooni kulul osaleda Euroopa Parlamendi huvitatud liikmed või asjassepuutuvad töötajad, liikmesriikide eksperdid ja komisjoni ametnikud, kes on otseselt kaasatud SIS II projektide väljatöötamisse. Juhtnõukogu võib vastavalt oma kodukorrale kutsuda oma koosolekutest osa võtma teisi eksperte nende administratsiooni, institutsiooni või äriühingu kulul.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 17a – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Juhtnõukogu kodukorra koostab juhtnõukogu ise. See jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt. 5. Juhtnõukogu kodukorra koostab juhtnõukogu ise. See jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt. Juhtnõukogu kodukord sisaldab kohustust avaldada korrapäraselt aruandeid ning edastada need aruanded Euroopa Parlamendile, et tagada parlamendi poolne täielik kontroll ja järelevalve.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 17a – lõige 6
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 6. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 2 kohaldamist, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest need juhtnõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogus tegutsevad liikmesriikide nimetatud juhtnõukogu ekspertide ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide juhtnõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta.” 6. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 2 kohaldamist, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest need juhtnõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogus tegutsevate liikmesriikide nimetatud juhtnõukogu ekspertide ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide juhtnõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta. Juhtnõukogu koosolekute korraldamise kulude katmiseks kasutatakse 2010.–2013. aasta finantsplaneeringus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) eraldatud assigneeringuid.”
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Nõukogu otsus 2008/839/JSK Artikkel 19
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Otsus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikele 2.” Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Otsus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt nõukogu otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikele 2, ning igal juhul hiljemalt 31. detsembril 2013.”
Selgitus
The current legislation set the date for the completion of the migration at 30 September 2009, with the possibility for extension, through comitology, until 30 June 2010 at the latest. The Commission did use this and extended the date until 30 June 2010. The sunset clause should be kept. The new date should be in line with the current forecasts that SIS II will become operational by the end of 2011. The Commission should be granted some flexibility again to extend the date through comitology, in order to cover the possible need to switch from SIS II to an alternative scenario in case the tests fail.

• [1]  ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid kokku SIS II loomist, toimimist ja kasutamist käsitlevates sätetes 2006. aastal kaasotsustamismenetluse teel esimesel lugemisel, et vältida edasisi viivitusi.

Asjakohastes õigusaktides nähakse ette, et need hakkavad SIS 1+ osalevate liikmesriikide suhtes kehtima alles alates kuupäevast, mille määrab kindlaks nõukogu SIS 1+ osalevate liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete ühehäälse otsusega. Enne kui see saab toimuda ja süsteem tööle rakendub, tuleb seda täies ulatuses katsetada, et teha kindlaks, kas SIS II saab töötada vastavalt tehnilistele ja talitusnõuetele, nagu töökindlus, kättesaadavus ja jõudlus.

Alles pärast kõikide SIS II katsete edukat lõpuleviimist võib minna edasi järgmise sammu juurde, mis on SIS 1+ kasutajate migreerimine SIS II keskkonda, kusjuures üleminek peaks toimuma kõigi liikmesriikide puhul samal päeval ehk korraga.

Algse kava järgi pidid migreeruma 15 liikmesriiki (liikmesriikide arv tol hetkel) ning kogu protsessi pikkus pidi olema umbes 8 tundi. Kuid kuna viivitusi on olnud palju ja osalevate maade arv on peaaegu kahekordistunud, on uuele süsteemile migreerumine osutunud kahjuks palju keerulisemaks ja raskemaks ning võrgu laadimine võtab rohkem aega.

Kuna üldise ülemineku käigus on andmeside katkemise oht suur ning oli vaja vahendeid, mis aitaksid sellises olukorras toime tulla, võeti 2008. aastal vastu kaks õigusakti eesmärgiga kehtestada migreerumist reguleeriv õigusraamistik, mille kohaselt kaks süsteemi eksisteerivad teatud kindlal ajavahemikul kõrvuti.

Otsustati luua ajutine tehniline arhitektuur, mis võimaldab süsteemil SIS 1+ ja SIS II arhitektuuri teatud tehnilistel osadel toimida piiratud üleminekuperioodi jooksul samaaegselt; samas püüti nendes õigusaktides määrata kindlaks migratsiooniprotsessi tingimused, menetlused, vastutus, rahastamine ning migratsiooni ajal kohaldatav oluline õigusraamistik.

Võeti kasutusele uus tehniline vahend, konverter, mis võimaldab andmeid SIS 1+ ja SIS II vahel kahes suunas edukalt konverteerida ja sünkroniseerida. SIS 1 ja SIS II kesksed süsteemid on omavahel konverteri kaudu ühenduses, mis lubab neil töödelda sama teavet ning tagab, et süsteemiga SIS II juba edukalt ühinenud liikmesriigid püsivad samal tasandil kui ülejäänud liikmesriigid, kes on veel ühendatud süsteemiga SIS 1+.

Et see ajutine tehniline arhitektuur saaks toimida, lisati ka uus funktsioon – nn tagurpidikäik.

SIS II käivitudes lõpeb süsteemi väljatöötamise faas ja algab SIS II õigusliku aluse kohaldamine. Selle loogika põhjal peab migreerumisetapp olema viimane SIS II väljatöötamise volituste alla kuuluv ülesanne, mis eeldab, et komisjoni jaoks peaksid SIS II väljatöötamise volitused kehtima kuni SIS II töölerakendamiseni, mis võimaldaks tal täita kõik ülesanded, mis SIS II käsitlevates õigusaktides on eeltingimustena määratletud (muu hulgas katseetapis avastatud programmivigade kõrvaldamine ja vajalike vahendite, näiteks katseplatvormide ja ressursside loomine), et üleantav süsteem toimiks täiuslikult.

Migratsiooni käsitlevad ettepanekud

Esimene õigusaktide pakett, millega komisjonile anti ülesanne arendada välja teise põlvkonna SIS, kehtis kuni 31. detsembrini 2006 ning seda kehtivusaega pikendati hiljem 31. detsembrini 2008. Praegu kehtivates migratsiooni käsitlevates õigusaktides – nõukogu määruses (EÜ) nr 1140/2008 ja nõukogu otsuses 2008/839/JSK – on sätestatud, et migratsioon tuleb lõpule viia 30. septembriks 2009. Kuni migratsiooni käsitlevate õigusaktide kehtivusaja lõppemiseni võib komisjon vajaduse korral seda tähtaega komiteemenetluse teel pikendada. Aegumisklauslis määratakse kehtivusaja lõppemise kuupäevaks 30. juuni 2010.

Komisjon kasutas võimalust lükata migratsiooni lõpuleviimist komiteemenetluse teel edasi kuni 30. juunini 2010. Kuid praeguste prognooside kohaselt ei jõua migratsioon 2010. aasta keskpaigaks lõpule. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku muuta migratsiooni käsitlevaid õigusakte veel kord enne, kui need kaotavad kehtivuse.

Viimaste prognooside kohaselt suudetaks migratsioon lõpule viia 2011. aasta lõpuks. Komisjoni poolt 2009. aasta oktoobril avaldatud SIS II arengut käsitlevas eduaruandes nähakse ette, et SIS II kaks nn vahe-eesmärgi katset viiakse läbi vastavalt 2009. aasta neljandas kvartalis ja 2010. aasta suvel. Vastavalt nõukogu 4./5. juuni 2009. aasta otsustele jätkatakse praegust SIS II projekti, kuid varukava (SIS 1+RE) jäetakse SIS II katsetamise ajaks reservi.

Eelnimetatud põhjustel on komisjon esitanud uue ettepanekute paketi (KOM(2009) 508 ja 509), et muuta kahte õigusakti, mis käsitlevad migratsiooni süsteemist SIS 1+ teise põlvkonna süsteemi SIS II.

Lissaboni lepingu jõustumine

detsembril 2010 jõustunud uue lepingu mõju sellele õigusaktide paketile on järgmine. Paketi esimese osa, KOM(2009)508, menetlemine jääb pooleli. Komisjoni koondteatises, mis käsitleb Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele, selle 4. lisas on ära toodud nimekiri, kus on ka eelnimetatud komisjoni ettepanek. Uus õiguslik alus Lissaboni lepingu kohaselt on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 74. Menetluseks jääb nõuandemenetlus. Paketi teine osa, KOM(2009)509, kaotas kehtivuse uue lepingu jõustumisega. Komisjon asendas selle uue ettepanekuga KOM(2010)15. Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 74 ja menetluseks nõuandemenetlus.

Ettepanekute reguleerimisala

1. Aegumisklauslite väljajätmine

Migratsiooniks vajalikke tingimusi ei suudeta täita 30. juuniks 2010. Mõlema õigusakti artikli 19 viimases lauses on praegu sätestatud, et nimetatud õigusaktid kaotavad kehtivuse hiljemalt 30. juunil 2010. Seetõttu tahetakse ettepanekutega kõigepealt kohandada nende õigusaktide aegumisklausleid, et vältida nende kehtetuks muutumist. Komisjon teeb ettepaneku aegumisklauslid täies ulatuses välja jätta, st õigusaktide kehtivusaja lõppu enam mitte kindlaks määrata.

Asjaolu, et komisjon ei suuda teha ettepanekut SIS II käivitumise võimaliku kuupäeva kohta, on arusaamatu ja tekitab väga tõsiseid kahtlusi selle suhtes, kuidas seda projekti juhitakse.

2. SIS II väljaarendamise paindlikumaks muutmine alternatiivsete tehniliste lahendustega

Komisjoni ettepaneku kohaselt peaksid ettepanekus esitatud muudatused kehtima ka olukorras, kus SIS II projekti ei suudeta edukalt lõpule viia ning minnakse üle alternatiivsele stsenaariumile, näiteks SIS 1+ RE.

Selleks teeb komisjon ettepaneku muuta õigusaktide artiklit 4 ja artikli 10 lõiget 3 ning lisada sõnad „vastavalt vajadusele”. Need muudatused tähendaksid, et nn konverter ehk tehniline element, mis on SIS II projekti eksklusiivne osa, ei ole enam migratsiooniarhitektuuri kohustuslik tehniline komponent.

3. Programmi üldjuhtimise nõukogu loomine

Lisaks teeb komisjon ettepaneku sätestada õigusaktides programmi üldjuhtimise nõukogu ja lisab sel eesmärgil uue artikli 17a. Juhtnõukogu on rühm, mis koosneb 10 eksperdist, kellest 8 on pärit liikmesriikidest ja 2 on komisjoni ametnikud. See loodi komisjoni ja liikmesriikide tegevuse paremaks koordineerimiseks migratsiooniprotsessi ajal. Oma 4./5. juuni 2009. aasta järeldustes SIS II edasise suuna kohta palus nõukogu komisjoni täiustada IT juhtimise struktuuri ja siduda juhtnõukogu veel tihedamini juhtimisstruktuuriga. Juhtnõukogu integreerimine õiguslikku alusesse võimaldaks ka selle haldus- ja reisikulusid rahastada ühenduse eelarvest.

Raportööri seisukoht

Raportöör tuletab meelde, et Euroopa Parlament on juba korduvalt avaldanud kahetsust SIS II projekti viivituste pärast. Viimane kord tehti selline avaldus 22. oktoobril 2009, kui parlament võttis vastu resolutsiooni teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi ja viisainfosüsteemi edenemise kohta. Euroopa Parlament väljendas uuesti sügavat muret selle pärast, et SIS II käivitumine hilineb. Samuti palus parlament, et komisjon ja nõukogu teavitaksid teda kohe pärast esimest vahe-eesmärgi katset (22. detsembril 2009) katsetulemustest ja annaksid teada ka edasistest sammudest. Parlament nõudis ka, et SIS II rakendamise protsess peab olema täiesti läbipaistev.

Vahepealsel ajal lükati esimene vahe-eesmärgi katse 2009. aasta detsembrist edasi 2010. aasta jaanuari lõppu. aasta jaanuaris läbi viidud katsed ei olnud väga edukad, katsetulemuste hindamine veel käib. Võimalik, et esimest vahe-eesmärgi katset tuleb korrata enne lõppjärelduste tegemist.

Raportöör esitab järgmised soovitused:

-     Arvestades SIS II projekti tõsiste viivituste ja kulude ületamisega, peaks õiguslikus aluses olema sätestatud, et igasugune tehniline lahendus peab põhinema parimal olemasoleval tehnoloogial ning vastama selge ajakava ja majandusliku efektiivsuse kriteeriumitele.

-     Aegumisklausel peaks alles jääma. Komisjonile peaks andma mõningase vabaduse muuta komiteemenetluse teel tähtaegu, et õigusraamistikku saaks kohandada alternatiivse stsenaariumiga juhul, kui SIS II projekt peaks ebaõnnestuma.

-     Väga oluline on jätta migratsiooniprotsess parlamendi kontrolli alla. Parlament on SIS II õigusliku aluse kaasseadusandja. Parlament on ka üks eelarvepädevatest institutsioonidest, kes teostab järelevalvet ühenduse eelarvest rahastatava migratsiooni üle.

-     Samadel põhjustel ei tohiks parlamenti enam migratsiooni puudutavate otsuste langetamisest kõrvale jätta; enne uuele süsteemile üleminekut tuleks parlamenti põhjalikult teavitada katsete tulemustest ning parlament peaks andma oma heakskiitva arvamuse.

-     Kuna migratsiooniprotsessi lõpuleviimise kuupäev ja tehniline lahendus ei ole veel kindlad, peab seadusandja tagama, et SIS II jaoks mõeldud õigusraamistik kehtiks, vaatamata võimalikele tehnilistele probleemidele, mis määravad tehnilise lahenduse lõpliku valiku.

Programmi üldjuhtimise nõukogu loomist ja selle ametlikku integreerimist SIS II juhtimisstruktuuri võib pidada positiivseks sammuks, mis edendab liikmesriikide ja komisjoni koostööd ning annab kesksele SIS II projektile võimaluse saada otsest toetust liikmesriikidelt. Samuti on tähtis tõhususe ja majandusliku efektiivsuse tagamise huvides piirata ekspertide arvu.

Kui SIS II projekt peaks ebaõnnestuma, jätab parlament endale õiguse paluda Euroopa Kontrollikojal läbi viia põhjalik audit SIS II projekti juhtimise ja selle finantsmõju kohta ühenduse eelarvele.

eelarvekomisjonI ARVAMUS (17.3.2010)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse otsust 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)
(KOM(2010)00015 – C7‑0040/2010 – 2010/0006(NLE))

Arvamuse koostaja: Alexander Alvaro

LÜHISELGITUS

Parlament on teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamisel esinenud viivitusi korduvalt hukka mõistnud. Näiteks tegi parlament seda 22. oktoobril 2009, kui võttis vastu resolutsiooni teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi ja viisainfosüsteemi edenemise kohta.

Komisjoni 2009. aasta oktoobris avaldatud SIS II väljatöötamist käsitlevas arenguaruandes öeldakse, et kaks süsteemi SIS II vaheetapi testi on kavandatud 2009. aasta neljandasse kvartalisse ja 2010. aasta suvele. Nõukogu 4.–5. juuni 2009. aasta järeldustes nõutakse esmatähtsana praeguse SIS II projekti jätkamist, kuid koostatud on ka varuplaan (SIS 1+RE). Kui üks vaheetapi testidest peaks ebaõnnestuma, palub nõukogu komisjonil projekt peatada (nn giljotiinklausel) ja minna üle alternatiivsele tehnilisele lahendusele SIS 1+RE, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega sellise toimimisviisi vastu. Nimetatud nõukogu istungil kinnitati, et alternatiivne süsteem SIS 1+RE on tehniliselt teostatav. Eelmainitud põhjustel esitas komisjon uued ettepanekud (KOM(2009)0508 ja KOM(2010)0015), millega muudetakse kaht õigusakti, mis käsitlevad migratsiooni süsteemist SIS 1+ teise põlvkonna süsteemi SIS II.

30. juuniks 2010 ei suudeta luua migratsiooniks vajalikke tingimusi ning ka migratsiooni ei suudeta 2011. aasta neljandaks kvartaliks lõpule viia. Selleks et süsteem SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta ning juhul kui testidest selgub SIS II ebaõnnestumine, tuleks määratleda alternatiivne lahendus ja selle finantsmõjust kõiki osalisi teavitada võimalikult kiiresti.

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi väljatöötamise ning SIS II kesksüsteemi ja sideinfrastruktuuri sisseseadmise, testimise, migratsiooni, toimimise ja hooldusega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Riiklike süsteemide väljatöötamise, sisseseadmise, testimise, migratsiooni, toimimise ja hooldusega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik. Programmi üldjuhtimise nõukogu kulud kaetakse 2013. aastani eraldatud vahenditest.

Alates 2002. aastast on üksnes migratsioonivahendi väljatöötamisele kulutatud 48,5 miljonit eurot, millele lisanduvad tegevuskulud 33 miljoni euro ulatuses. Selle aja jooksul on tööettevõtja lepingujärgseid kohustusi korduvalt täitmata jätnud ja testid näitavad, et süsteem ei tööta korralikult. See seab SIS II üldise tehnilise teostatavuse kahtluse alla. Lisaks sai tööettevõtja 2009. aastal 1,93 miljonit eurot süsteemi testimiseks, kusjuures konsortsiumile määratud trahvid, mis ulatusid toimimise testimise lepingulise etapi lõpus 2009. aasta septembris 390 000 euroni, on arvetega tasaarvestatud. Esimeseks vaheetapi testiks 2010. jaanuaris anti täiendavalt 1,26 miljonit eurot. Need lisakulud ning võimalikud lisainvesteeringud, mis on vajalikud juhul, kui migratsioon süsteemi SIS II ebaõnnestub ja soovitatakse alternatiivset lahendust, nõuavad rangemat eelarvekontrolli.

Arvestades ka majanduskriisist tulenevaid suuri eelarvepiiranguid nii liikmesriikidele kui ka liidule endale ning vältimaks edaspidi asjatute kulutuste tegemist, nõutakse erilist rangust assigneeringute kasutamisel süsteemi puhul, mis ei ole seni saavutanud nõutavat kvaliteeti. Arvamuse koostaja soovitab parlamendil kasutada oma õigust jätta reservi vahendid, mis eraldatakse migratsiooniks süsteemi SIS II, kuni testimine on õnnestunud ja on tehtud põhjalik audit, et tagada ning säilitada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kõrge turvalisuse tase. Eespool esitatut arvesse võttes on esitatud alljärgnevad muudatusettepanekud.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Lõige 1 a (uus)
Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt	Muudatusettepanek
	1 a. Vaatamata sellele, et nõukogu käsitleb lahendust SIS 1+RE varuplaanina SIS II ebaõnnestumise korral, on Euroopa Parlamendil kaasseadusandjana teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomisel (määrus (EÜ) nr 1987/20061) ja eelarvepädeva institutsioonina õigus jätta SIS II väljatöötamiseks 2011. aasta eelarve raames eraldatavad vahendid reservi, et tagada parlamendi täielik kontroll ja järelevalve protsessi üle.
	_______________ 1 ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) 30. juuniks 2010 ei suudeta luua migreerumiseks vajalikke tingimusi. Selleks et SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta, peavad määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK kehtima migreerumise lõpuleviimiseni.	(3) 30. juuniks 2010 ei suudeta luua migreerumiseks vajalikke tingimusi. Selleks et SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaselt kasutusele võtta, peavad määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK kehtima migreerumise lõpuleviimiseni. Kui testimisest selgub, et praegune SIS II projekt on ebaõnnestunud, tuleks välja töötada alternatiivne tehniline lahendus ning selle finantsmõjust tuleks kõiki osalisi teavitada.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Vastu tuleks võtta SIS II funktsioonide väljatöötamise tehniline varukava. Sellest tulenevalt tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilisi komponente ja näha ette veel üks tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks.	(6) Käesolev määrus peaks võimaldama üleminekut võimalikele alternatiivsetele tehnilistele lahendustele juhul, kui praegust SIS II projekti ei saa edukalt rakendada. Tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehniliste komponentide kirjeldust ja näha ette alternatiivne tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks. Kõik alternatiivsed lahendused peaksid olema kulutasuvad ning neid tuleks rakendada vastavalt selgele ja mõistlikule ajakavale. Komisjon peaks esitama põhjaliku hinnangulise eelarve kulude kohta, mis on seotud alternatiivse tehnilise lahenduse õigeaegse kasutuselevõtuga.
Selgitus
Migratsioonivahendite praegusel läbivaatamisel tuleks arvestada asjaoluga, et SIS II testimine ei ole veel edukalt lõpule viidud ja et nõukogu käsitleb lahendust SIS 1+RE kui varuplaani. Vaheetapi testide negatiivse tulemuse korral peab saama kiiresti üle minna alternatiivsele lahendusele, mille majanduslik efektiivsus on tõestatud, viitmata aega õigusliku raamistiku veelkordse läbivaatamisega.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Otsus 2008/839/JSK Artikkel 17a – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Juhtnõukokku kuulub kuni kümme eksperti. Nõukogus tegutsevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa eksperti ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kaks eksperti ja kaks asendajat. Juhtnõukogu koosolekutel võivad osaleda teised komisjoni ametnikud, kes tunnevad menetluse vastu huvi. 2. Juhtnõukokku kuulub kuni kümme eksperti. Nõukogus tegutsevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa eksperti ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kaks eksperti ja kaks asendajat. Juhtnõukogu koosolekutel võivad osaleda teised komisjoni ametnikud, kes tunnevad menetluse vastu huvi. Juhtnõukogu koosolekutel võivad osaleda ka huvitatud Euroopa Parlamendi liikmed või asjaomaste poliitikaosakondade ametnikud.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Otsus 2008/839/JSK Artikkel 17a – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Juhtnõukogu kodukorra koostab juhtnõukogu ise. See jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt. 5. Juhtnõukogu kodukorra koostab juhtnõukogu ise. See jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt. Juhtnõukogu kodukord sisaldab kohustust avaldada korrapäraselt aruandeid ning edastada need aruanded Euroopa Parlamendile, et tagada parlamendi poolne täielik kontroll ja järelevalve.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Otsus 2008/839/JSK Artikkel 17a – lõige 6
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 6. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 2 kohaldamist, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest need juhtnõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogus tegutsevad liikmesriikide nimetatud juhtnõukogu ekspertide ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide juhtnõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta. 6. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 2 kohaldamist, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest need juhtnõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogus tegutsevate liikmesriikide nimetatud juhtnõukogu ekspertide ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide juhtnõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta. Juhtnõukogu koosolekute korraldamise kulude katmiseks kasutatakse 2010.–2013. aasta finantsplaneeringus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) eraldatud assigneeringuid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	17.3.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Damien Abad, Alexander Alvaro, Francesca Balzani, Reimer Böge, Andrea Cozzolino, Jean-Luc Dehaene, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ivars Godmanis, Ingeborg Gräßle, Carl Haglund, Jutta Haug, Anne E. Jensen, Ivailo Kalfin, Alain Lamassoure, Vladimír Maňka, Barbara Matera, Nadezhda Neynsky, Miguel Portas, Vladimír Remek, Dominique Riquet, László Surján, Daniël van der Stoep, Derek Vaughan, Angelika Werthmann, Jacek Włosowicz
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Paul Rübig, Georgios Stavrakakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Jan Kozłowski

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	27.4.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Roberta Angelilli, Emine Bozkurt, Simon Busuttil, Philip Claeys, Carlos Coelho, Cornelis de Jong, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Hélène Flautre, Kinga Gál, Kinga Göncz, Sylvie Guillaume, Ágnes Hankiss, Anna Hedh, Sophia in ‘t Veld, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Clemente Mastella, Louis Michel, Claude Moraes, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Renate Sommer, Rui Tavares, Wim van de Camp, Axel Voss, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Edit Bauer, Anna Maria Corazza Bildt, Ana Gomes, Nadja Hirsch, Franziska Keller, Petru Constantin Luhan, Mariya Nedelcheva, Cecilia Wikström