RAPORT Vahemere Liit
3.5.2010 - (2009/2215(INI))
Väliskomisjon
Raportöör: Vincent Peillon
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vahemere Liidu kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Barcelona deklaratsiooni, mis võeti vastu 27.–28. novembril 1995. aastal Barcelonas toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna riikide välisministrite konverentsil ja millega loodi Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerlus;
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Barcelona protsess: Vahemere Liit” (KOM(2008)0319);
– võttes arvesse Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu heakskiitmist 13.–14. märtsil 2008. aastal Euroopa Ülemkogu kohtumisel Brüsselis;
– võttes arvesse 13. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemeremaade tippkohtumise deklaratsiooni;
– võttes arvesse 3.–4. novembril 2008. aastal Marseille’s toimunud Vahemere Liidu riikide välisministrite kohtumise lõppdeklaratsiooni;
– võttes arvesse 12. juulil 2008. aastal Pariisis, 22. novembril 2009. aastal Kairos ja 22. jaanuaril 2010. aastal Rabatis kogunenud Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee (EMPA) juhatuse deklaratsioone;
– võttes arvesse 21. jaanuaril 2010. aastal Barcelonas toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) avakoosoleku järeldusi;
– võttes arvesse 19. oktoobril 2009. aastal Aleksandrias toimunud Euroopa − Vahemere piirkonna riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete institutsioonide tippkohtumise lõppdeklaratsiooni;
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Liidu Vahemere piirkonna poliitika kohta, eelkõige 15. märtsi 2007. aasta resolutsiooni[1] ja 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni[2], ning 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni Barcelona protsessi (Vahemere Liit) kohta[3];
– võttes arvesse lõpptulemusi, milleni jõuti Euroopa – Vahemere piirkonna riikide teisel ministrite konverentsil, mille teemaks oli naiste rolli tugevdamine ühiskonnas ja mis toimus 11. ja 12. novembril 2009. aastal Marrakechis;
– võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta[4];
– võttes arvesse 13.–14. märtsil 2010. aastal Ammanis toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee (EMPA) kuuendal täiskogu istungjärgul EMPA komisjonide vastu võetud soovitusi;
– võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee (EMPA) 13. oktoobril 2008. aastal Jordaanias vastu võetud ja Marseille’s toimunud algatuse „Barcelona protsess: Vahemere Liit” esimesele välisministrite kohtumisele edastatud soovitusi;
– võttes arvesse Vahemere Liidu peasekretariaadi 3. märtsil 2010. aastal vastu võetud põhikirja;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48;
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A7‑0133/2010),
A. arvestades, et Vahemere piirkond on ELi jaoks olulise tähtsusega ala ja maailmas, mis on multipolaarne ja vastastikuses sõltuvuses, suudavad suured piirkondlikud ühendused lahendada paremini sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke, keskkonna-, demograafilisi, poliitilisi ja turvalisuse probleeme;
B. arvestades, et Euroopa Liit peab kujundama strateegilise seisukoha, millega võetaks arvesse kõiki nimetatud probleeme suhetes lõunapoolsete naabritega, seades prioriteediks piirkonna sotsiaalse, majandusliku ja demokraatliku arengu;
C. arvestades, et vastavalt ELi lepingu artiklile 8 arendab liit naabruses asuvate riikidega privilegeeritud suhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu väärtustel ja mida iseloomustavad koostööl põhinevad tihedad rahumeelsed suhted;
D. arvestades, et Vahemere Liit võimaldab tugevdada Euroopa ja Vahemere piirkonna vahelisi piirkondlikke ja mitmepoolseid suhteid ning avada uue perspektiivi rahul, julgeolekul ja heaolul rajaneva ala loomiseks 800 miljonile inimesele, pakkudes sobivaimat raamistikku sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamiseks, piirkondliku integratsiooni edendamiseks ja partnerriikide ühise arengu tagamiseks;
E. arvestades, et ainult naabruspoliitikaga, mille puhul eelistatakse kahepoolsete diferentseeritud suhete süvendamist, ei saa aidata kaasa ühisele integratsiooniprotsessile ja oluliste reformide ühisele läbiviimisele piirkonnas; arvestades sellega seoses Vahemere Liidu loomisega avanevat võimalust tugevdada ühelt poolt kahepoolse koostööpoliitika ja teiselt poolt piirkondliku poliitika vastastikust täiendamist, et saavutada tõhusamalt Euroopa ja Vahemere piirkonna koostöö eesmärgid, mis toetuvad selliste ühiste väärtuste, nagu demokraatia, õigusriik, head valitsemistavad ja inimõiguste austamine, vastastikusele tunnustamisele; arvestades, et liikmesriikidelt tuleb nõuda, et nad võtaksid kohustuse viia ellu Euroopa naabruspoliitikat ühtsel ja usaldusväärsel viisil vastavalt ELi lepingu artiklile 8;
F. arvestades, et oluline on toetuda Barcelona protsessi käigus saavutatule, kusjuures Vahemere Liit peab tugevdama protsessi eesmärke ja saavutusi vastavalt 13. juuli 2008. aasta Pariisi deklaratsioonile, ning vältida juba olemasolevate poliitikavahendite ja institutsioonide kattuvust ja dubleerimist, et tagada Euroopa ja Vahemere piirkonna arvukate koostöövahendite tõhusus ja sidusus;
G. arvestades, et juba ligikaudu 15 aasta jooksul on Vahemere piirkonna riigid kiiresti loonud uusi kaubandus- ja majandussuhteid (näiteks Venemaa, Hiina, India, Brasiilia, Pärsia lahe riikidega) ning nende ühiskondades on aset leidnud olulised muutused (tarbimisharjumustes, liikuvuses, demograafias jne), mis on avaldanud mõju ka piirkonnasisesele tasakaalule;
H. arvestades, et ainuüksi piiratud kultuurivahetusega ei saa lähendada Vahemere piirkonna rahvaid ning et Euroopa on järk-järgult kaotamas oma kultuurilist tähtsust Vahemere partnerite hulgas;
I. arvestades Euroopa Liidu liikmesriikide ja Vahemere piirkonna kolmandate riikide suuri ja süvenevaid erinevusi ning murettekitavaid sotsiaal-majanduslikke ja institutsioonilist laadi struktuurilisi probleeme, millega on vaja kõigi Vahemere Liidu liikmesriikide ühistes huvides ühiselt ja otsustavalt tegelda; arvestades, et Vahemere piirkonna kolmandate riikide majanduslik kasvupotentsiaal toetab seda perspektiivi; arvestades vajadust tugevdada lõuna-lõuna piirkondlikku integratsiooni;
J. arvestades, et olukorda piirkonnas, kus Vahemere Liit kuju võtab, iseloomustavad endiselt konfliktid ja poliitilised pinged, mis on kahjustanud ja aeglustanud Vahemere Liidu arengut pärast 2008. aasta juulis Pariisis toimunud tippkohtumist; arvestades Lähis-Ida rahuprotsessi seiskumist;
K. arvestades, et majandus- ja finantskriisi tagajärjed on lisandunud partnerriikides juba olemasolevatele poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, pidades silmas eelkõige tööpuudust; arvestades, et nende riikide ja ELi ühistes huvides on vähendada tööpuuduse määra piirkonnas ning anda selle elanikkonnale, eelkõige naistele, noortele ja maaelanikele lootus tulevikuks;
L. arvestades, et Lähis-Ida rahuprotsessi jätkamine ja konkreetsed väljavaated tervikliku ja püsiva lahenduse leidmiseks on Euroopa ja Vahemere piirkonna vaheliste suhete edasiarenemise ning Vahemere Liidu projektide toimimise ja rakendamise mõttes äärmiselt olulisel kohal,
M. arvestades, et kaks Vahemere Liidu olulist uuendust – institutsiooniline ülesehitus (kaaseesistujad, alaline ühiskomitee, sekretariaat) ja tegevuse korraldamine (integratsiooniprojektid) – peavad toimima tõhusalt ja läbipaistvalt, et need parandaksid sellest projektist peamiselt kasu saajate ehk kodanike elutingimusi;
N. arvestades, et peasekretariaadist peab saama struktuuri eestvedav jõud, mille tõhusus sõltub töötajate võimest iseseisvalt töötada, ning olgu siinkohal märgitud, et selles piirkondliku tähtsusega rahvusvahelises organisatsioonis töötavad koos Iisraeli kõrge ametnik ja Palestiina kõrge ametnik, mis on enneolematu ja sisendab lootust;
O. arvestades, et Vahemere-äärseid piirkondi mõjutavad otseselt sellised riikideülesed probleemid, nagu säästev areng, energiavarustuse kindlus, ränne, kultuurivahetus ja turism, peale selle peavad nad toime tulema ka selliste riikideüleste mureküsimustega, nagu veemajandus, veega varustamine, saastus ja transpordivõrkude arendamine, ning seetõttu on kohalikel ja piirkondlikel ametivõimudel juhtiv osa säästva, kohalikele tingimustele vastava territoriaalpoliitika kujundamisel ning konkreetsete ja kaasavate projektide elluviimisel;
P. arvestades Vahemere piirkonna riikide põllumajanduse tähtsust selle majandusliku ja sotsiaalse kaalu, keskkonnamõju ja mõju tõttu territoriaalsele tasakaalule;
Q. arvestades, et 60% veepuuduse all kannatavast maailma rahvastikust elab Vahemere piirkonna lõunaosas ja Lähis-Idas ning ÜRO Arenguprogrammi Araabia riike käsitlevate aruannete ja Vahemere tegevuskava Blue Plan kohaselt võib 2025. aastaks veepuuduse all kannatada 63 miljonit inimest;
R. arvestades 4. novembril 2008. aastal Marseille’is toimunud Vahemere Liidu ministrite konverentsi otsuseid vähendada digitaalset lõhet Vahemere mõlema kalda vahel, mille tulemusena esitati Vahemere lairiba internetiühendust (BB-MED) käsitlev ettepanek;
S. arvestades, et Pariisi tippkohtumisest peale on Vahemere Liidu raames algatatud projektid kannatanud üldise alarahastamise all, mistõttu nende rakendamine võib edasi lükkuda;
T. arvestades rändevoogude olulisust ja eri probleeme, mida need tekitavad Vahemere mõlemal kaldal inimlikus, sotsiaalses, kultuurilises ja majanduslikus plaanis;
U. arvestades olulisi summasid, mida ümberasujad saadavad Vahemere lõunarannikul elavatele inimestele;
V. arvestades Lissaboni lepingu hiljutist jõustumist ning ühelt poolt sellega seoses toimunud institutsioonilisi muutusi ja teiselt poolt Vahemere Liidu toimimise ja rahastamisega seonduvaid küsimusi, mis on endiselt lahendamata, on Euroopa Parlamendi jaoks väga oluline jälgida võimalikult tähelepanelikult Vahemere Liidu arengut, et aidata tagada Barcelona tippkohtumise täielik õnnestumine,
1. kutsub 7. juunil 2010. aastal Barcelonas kogunevaid Vahemere Liidu riigi- ja valitsusjuhte tegema kõik selleks, et see kahe raske aasta järel toimuv kohtumine oleks edukas ning selle tulemusena hakkaksid toimima Vahemere Liidu institutsioonid, saaksid teoks suured projektid ja toimuks edasiminek kõikides Euroopa ja Vahemere piirkonna koostöö peatükkides;
2. väljendab jätkuvalt muret selle pärast, et hoolimata Vahemere Liidu loomisest ei ole ELi Vahemere piirkonna poliitika selgelt määratletud ning puudub pikaajaline strateegiline ettekujutus piirkonna arengust ja stabiliseerimisest; rõhutab, et Euroopa ja Vahemere piirkonna integratsiooniprotsessist peab taas saama ELi tegevuskava poliitiline prioriteet;
3. kutsub Vahemere Liidu liikmesriikide valitsusi põhjalikult läbi vaatama ja tõhustama poliitilist dialoogi; rõhutab, et üksteisemõistmine ja vastastikune austus on selle dialoogi olulised aspektid ning tuletab meelde, et demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste edendamine ja austamine, hoolimata sellest, kas tegu on kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste või kollektiivsete õigustega, tuleb selgesõnaliselt seada selle uue algatuse eesmärgiks, tugevdades eelkõige olemasolevaid mehhanisme; rõhutab sellega seoses sõna-, mõtte- ja usuvabaduse austamise tähtsust ning vajadust tagada vähemuste, sealhulgas usuliste vähemuste õigused; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata naiste õigustele, soolisele võrdõiguslikkusele ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu võitlemisele; väljendab taas toetust Vahemere lõunarannikul asuvatele demokraatlikele poliitilistele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning avaldab tunnustust naisorganisatsioonide väärtuslikule tööle;
4. on seisukohal, et Vahemere piirkonna poliitilised pinged ja piirkondlikud konfliktid ei tohi kahandada võimalusi jõuda konkreetsete edusammudeni eri valdkondi hõlmavas mitmepoolses koostöös ning suurte integratsiooniprojektide elluviimise ja avatud poliitilise dialoogiga saab Vahemere Liit aidata kaasa usaldusliku õhkkonna loomisele, mis soodustab õiguse ja julgeolekuga seotud ühiste eesmärkide saavutamist rahu ja solidaarsuse vaimus; rõhutab siiski, et Vahemere Liit ei saa täielikult õnnestuda, kui erinevatele piirkondlikele konfliktidele ei leita lahendust kooskõlas rahvusvahelise õigusega, see muudab Vahemere piirkonna ühtseks rahus elavaks alaks;
5. rõhutab vajadust leida Lähis-Ida konfliktile õiglane ja püsiv lahendus ning nõuab, et EL ja Vahemere Liidu liikmesriigid teeksid selles suunas konkreetseid jõupingutusi; kordab oma üleskutset avada rahuprotsessi raames uuesti sisulised läbirääkimised, et saavutada kahe riigi rajamist pooldav lahendus, mille puhul sõltumatu, demokraatlik ja elujõuline Palestiina riik ja Iisraeli riik eksisteeriksid rahumeelselt ja turvaliselt kõrvuti rahvusvaheliselt tunnustatud piirides; ergutab Vahemere Liitu andma oluline panus Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vaheliste suhete parandamisse, ka Iisraeli ja Palestiina esindajate Vahemere Liidu raames toimuva koostöö kaudu;
6. väljendab heameelt peasekretäri ametisse nimetamise ja sekretariaadi põhikirja vastuvõtmise üle ning soovitab Barcelona tippkohtumist silmas pidades määrata kindlaks Vahemere Liidu institutsiooniline ülesehitus ja toimimine, võttes arvesse järgmist:
- anda sekretariaadile tulemuslikuks ja sõltumatuks toimimiseks piisavalt rahalisi ja põhikirjalisi vahendeid; rõhutab vajadust saavutada sekretariaadi täielik tegutsemisvalmidus ning rõhutab, et töötajate valimise kriteeriumiks peavad olema nende saavutused, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata ka geograafilisele hõlmavusele ja soolisele võrdõiguslikkusele;
- teha selgeks suurte projektide heakskiitmise, rahastamise ja elluviimise kriteeriumid ning eelkõige määrata kindlaks järgmise kolme aasta prioriteedid;
- tagada ELi osalejate (liikmesriigid, nõukogu ja komisjon) ühine esindatus vastavalt Lissaboni lepingule ning toetada samas kõigi Vahemere piirkonna kolmandate riikide aktiivset osalemist;
- tagada Vahemere Liidu demokraatlik õiguspärasus, kinnitades, et EMPA on institutsioonilise ülesehituse lahutamatu osa;
- parandada asjaomaste valdkondade ministrite konverentsidel heaks kiidetud ühenduse projektide ja programmide kooskõlastatust, võttes eelkõige arvesse koostoimevõimalusi;
- lubada muutuva geomeetriaga koostööd, mis on avatud nendele riikidele ja mitmepoolsetele institutsioonidele, kes soovivad osaleda ühist huvi pakkuvates projektides;
- tagada sekretariaadi ja Euroopa Komisjoni hea koostöö ning nende volituste selge määratlemine; kutsub komisjoni üles tegema Vahemere Liidus aktiivselt koostööd ja palub suuremat selgust seoses tema osalemisega selles uues institutsioonilises struktuuris;
- arendada teavitustegevust, et tagada Vahemere Liidu tegevuse nähtavus; teavitada kodanikke Vahemere Liidu suurtest projektidest ja edusammudest, eelkõige rikkalikku ja laiaulatuslikku materjali pakkuva veebisaidi abil;
- tagada Vahemere Liidu demokraatlik õiguspärasus, et otsuste vastuvõtmine oleks läbipaistev, ning kaasata otsuste tegemisse Euroopa Parlament, EMPA ja riikide parlamendid; rõhutab vajadust tunnistada, et EMPA kui Vahemere Liidu parlamentaarne mõõde on Vahemere Liidu lahutamatu osa;
- tagada kõigi sidusrühmade (kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide) kaasamine suuremate projektidega seotud otsustusprotsessi ja nendega konsulteerimine;
7. tuletab meelde, et Pariisi tippkohtumisel määrati kindlaks kuus suurt horisontaalset strateegilist valdkonda (kodanikukaitse, merekiirteed ja kiirmaanteed, Vahemere saastest puhastamine, Vahemere päikeseenergia kava, Vahemere piirkonna ettevõtluse arendamise algatus ja Euroopa – Vahemere piirkonna ülikool), mille enamik projekte on juba Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames käivitunud; rõhutab seetõttu, et oluline on Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames juba rakendust leidnud piirkondlike programmide ja vahendite üksikasjalik hindamine ning soovib, et Vahemere Liidu raames rahastatavad projektid osutuksid valituks vastavalt sellele, kui suurt lisandväärtust nad pakuvad piirkondlikul ja kohalikul tasandil; nõuab nende esmatähtsate projektide kiiret elluviimist;
8. peab oluliseks tagada, suurendada ja koondada projektide rahastamist, võttes selleks kombineeritult kasutusele avaliku ja erasektori vahendid, ning sellega seoses:
- kutsub Vahemere Liidu liikmeid eraldama projektidele piisavalt vahendeid ning ootab Barcelona tippkohtumisel osalejatelt ambitsioonikate kohustuste võtmist;
- nõuab, et 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kehtivusaja lõpuni jääva aja jooksul ei kahjustataks ELi poolt tehtavate rahaliste eraldistega Euroopa – Vahemere piirkonna käimasolevaid või kavandatud programme; rõhutab vajadust suurendada ELi uues 2014.–2020. aasta finantsperspektiivis olulisel määral Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtmele eraldatavaid vahendeid ja Vahemere Liidu projektide ELi poolset rahastamist;
- kiidab heaks kõnesolevas piirkonnas juba tegutsevate riiklike finantsinstitutsioonide, Euroopa finantsinstitutsioonide (EIP-FEMIP, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank) ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide (Maailmapank) tegevuse, ning rõhutab vajadust luua sünergiat suurteks projektideks; õhutab vajadust luua sünergiat suurteks projektideks ning teeb ettepaneku luua Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja arengupank, et suurendada Vahemere Liidus põhja- ja lõunaosa tasakaalu;
- rõhutab Euroopa Investeerimispanga (EIP) rolli, mis tagab kuuest esmatähtsast projektist kolme (Vahemere saastest puhastamine, Vahemere päikeseenergia kava ning merekiirteed ja kiirmaanteed) koordineerimise;
- rõhutab vajadust luua tingimused Vahemere Liidu liikmesriikide, eelkõige lõunakaldal olevate riikide vaheliseks ulatuslikumaks koostööks ning paremaks rahanduslikuks ja majanduslikuks integratsiooniks;
- väljendab heameelt asjaolu üle, et hiljuti käivitati Vahemere Liidu projektide rahastamiseks investeerimisfond, sealhulgas infrastruktuuriprojektide rahastamiseks mõeldud fond InfraMed, ning kutsub eri sidusrühmi edendama sarnaste algatuste väljatöötamist ja edendama investorite, eelkõige pikaajaliste investorite koostööd;
- soovib, et võetaks kasutusele investeerimisfond kohalike ja piirkondlike omavalitsuste säästva arengu projektide rahastamiseks;
9. kutsub kaasa aitama kolmandate riikide majandus- ja õiguskeskkonna parandamisele, pidades esmatähtsaks luua jätkusuutlikke ja usaldusväärseid allpiirkondlikke finantsinstitutsioone, mis on suutelised tooma välisinvesteeringuid; kutsub samuti:
- koostama Vahemere piirkonna kolmandate riikide ühise investeeringute kaitse kokkuleppe, mis võimaldaks ühtlustada ja parandada investeeringute kaitset ning elavdada investeerimist;
- looma Mitmepoolse Investeeringute Tagamise Agentuuri (MIGA) eeskujul investoritele kindlustus- ja finantstagatiste süsteemi, kohandades seda Euroopa ja Vahemere piirkonna tingimustega;
- teostama reforme, et vähendada halduskoormust ning parandada ja lihtsustada lepingute täitmist;
- edendama tööõigusaktide järkjärgulist ja tegelikku ühtlustamist, austades Vahemere Liidu liikmesriikide töötajate õigusi;
- parandama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu rahastamisvahenditele ning soodustama krediidi- ja mikrokrediiditoodete pakkumist;
10. soovib, et parandataks piirkonna majandus- ja õiguskeskkonda, mis on tulevaste investeeringute tagamiseks hädavajalik; kinnitab inimressursi arendamise ja tööhõive soodustamise eesmärki vastavalt vaesusega võitlemist käsitlevatele aastatuhande arengueesmärkidele; rõhutab, et jätkusuutlike avalike teenuste säilitamine ja arendamine on püsiva arengu tagamise teine oluline tingimus kõnealuses piirkonnas;
11. on seisukohal, et lõuna-lõuna kahepoolne ja mitmepoolne majanduskoostöö annaks inimestele käegakatsutavaid tulemusi ja parandaks piirkonna poliitilist kliimat;
12. rõhutab tungivat vajadust arendada lõuna-lõuna suunalist kaubavahetust, sest see moodustab vaid 6% kogu kaubavahetusest, ning tegutseda seetõttu Agadiri lepingu laiendamise nimel; tuletab meelde kõnealuste riikide huvi oma suhete ja kaubavahetuse elavdamise vastu, et luua ühtne, tugev ja investeerijatele meelepärane majanduskeskkond, mis aitaks kaitsta piirkonna huve ja väärtustada selle arengut; rõhutab, et Vahemere Liit peab võimaldama reageerida hõlpsamini tehnilise ja finantsabi taotlustele, et edendada lõuna-lõuna suunalist majanduslikku integratsiooni; on arvamusel, et Euroopa – Vahemere piirkonna päritolu kumulatsiooni süsteemi laiendamine ja lihtsustamine aitaks seda eesmärki saavutada;
13. rõhutab Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna üle peetavate läbirääkimiste tähtsust ning ergutab Vahemere Liidu riike ühtlustama oma seisukohti seoses WTO läbirääkimistega;
14. kutsub komisjoni võtma kaubanduskokkulepete üle peetavatel läbirääkimistel arvesse olemasolevaid mõjuhinnangute tulemusi ning hindama liberaliseerimisprotsessi sotsiaalset ja keskkonnamõju seoses kliimamuutuste ning majandus- ja sotsiaalkriisiga ning võimaldada vajaduse korral viia seda protsessi ellu järk-järgult ja asümmeetriliselt, kaitstes Vahemere mõlemal kaldal samalaadseid tööstusharusid, mille jaoks konkurents on liberaliseerimisprotsessi edenedes kõige suurem probleem; kutsub Vahemere Liitu üles valima projekte peaasjalikult sotsiaalsete ja majanduslike vajaduste ning projektide keskkonnamõju vähendamise vajaduse põhjal;
15. soovib, et assotsiatsioonilepingute läbivaatamisel võetaks arvesse finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi ning toidu- ja energiakriisidega seotud uusi vajadusi; tuletab meelde, et Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna loomise üheks peamiseks eesmärgiks peab jääma arengu edendamise ja vaesuse vähendamise heaks toimiv kaubandus ning loodab, et 9. detsembri 2009. aasta ministrite tippkohtumisel vastu võetud tegevuskava võimaldab saavutada seda eesmärki;
16. avaldab kahetsust, et Pariisi deklaratsioonis jäid tähelepanuta sellised sotsiaal-majanduslikud, energia- ja kaubandusküsimused nagu otsesed välisinvesteeringud, tööhõive, energiatõhusus, varimajandus ja vaesuse vähendamine ning nõuab selle vea parandamist Barcelona tippkohtumisel;
17. tuletab meelde, et rändepoliitika on Euroopa – Vahemere partnerluse üks prioriteete ning kutsub Vahemere Liidu liikmesriike ja institutsioone üles pöörama erilist tähelepanu rändevoogude kooskõlastatud juhtimisele; rõhutab, et Vahemere Liidu kujundamise lahutamatuks osaks on inimressursi väärtustamine ja Vahemere piirkonna rahvaste vahelise suhtluse hoogustamine ning ergutab rändevoogude reguleerimise ja ebaseadusliku sisserändega võitluse kõrval hõlbustama järk-järgult Vahemere mõlema kalda riikide vahelist vaba liikumist, toetama ümberasujate integratsiooni edendavaid meetmeid, töötama välja tööhõivet soodustavat aktiivset poliitikat ja parandama varjupaigaõiguse kasutamise tingimusi; on seisukohal, et tuleb tagada Albufeiras 18.–19. novembril 2007. aastal toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna ministrite rändeteemalise konverentsi järjepidevus;
18. kutsub Vahemere Liidu liikmeid tegema ümberasujatele lihtsamaks ülekannete tegemise kodumaal elavatele inimestele, püüdes eelkõige vähendada sellega seonduvaid kulusid;
19. tuletab meelde, kui tähtis on Euroopa ja Vahemere piirkonna koostöö neljas peatükk, mis käsitleb rännet, sotsiaalset integratsiooni, õigust ja julgeolekut, ning rõhutab, et Vahemere Liidul tuleb edendada selle peatüki raames tehtavat koostööd;
20. rõhutab selliste valdkondade, nagu põllumajandus, maaelu areng, kliimamuutustega kohanemine, vee ja energia ratsionaalne kasutamine, strateegilist tähtsust Vahemere piirkonna riikidele ning nõuab, et põllumajanduskoostööst saaks poliitiline prioriteet; ergutab Vahemere Liidu riike tegema võimalikult suuri jõupingutusi, et ühtlustada oma seisukohti WTO läbirääkimistel, ning võtma suuna Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide põllumajanduspoliitika lähendamisele, eriti mis puudutab nõuetekohastest sotsiaalsetest, toiduohutus-, taimetervise alastest ning keskkonnastandarditest ja toote kvaliteedistandarditest kinnipidamist; on seisukohal, et nimetatud poliitikavaldkonnad peavad hõlmama säästva arenguga seonduvaid nõudeid (sealhulgas loodusvarade säilitamine), mis teeb pikas perspektiivis võimalikuks piirkondlike turgude tekke, võttes samas arvesse Vahemere piirkonna riikide põllumajandustootjate erilist konkurentsiolukorda ja vajadust säilitada tugev põllumajandussektor;
21. rõhutab vajadust töötada Euroopa – Vahemere piirkonna põllumajanduse tegevuskava alusel välja piirkondlik, säästva arenguga kohandatud põllumajanduspoliitika, mis tagaks kohaliku toidutootmise säilimise ja toiduga kindlustatuse, edendaks tüüpiliste Vahemere toodete tootmist, jaotamist ja mitmekesistamist ning soodustaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut; võttes arvesse kasvavaid raskusi seoses toiduga kindlustatusega paljudes Vahemere piirkonna partnerriikides, palub komisjonil kiita heaks partnerriikide taotlused lisatagatiste saamiseks ning nende kiireks rakendamiseks toidukriisi ajal;
22. avaldab veel kord toetust Vahemere Liidu keskkonnamõõtmele ning tuletab meelde Euroopa ja Vahemere piirkonna algatust seoses Vahemere saastest puhastamisega; väljendab sellega seoses heameelt Vahemere peamiste saasteallikate likvideerimise investeerimiskava – projektide ettevalmistamise ja elluviimise rahastamise mehhanismi teise etapi käivitamise üle; on arvamusel, et tuleb kiiresti astuda samme mere saastatuse vältimiseks ning Vahemerele kui suletud merele tuleb pöörata erilist tähelepanu; täpsustab, et kõiki Vahemere Liidu projekte tuleb kavandada ja rakendada kooskõlas juba olemasolevate asjakohaste kavadega, eelkõige ÜRO Keskkonnaprogrammi raames vastu võetud Vahemere tegevuskava Barcelona konventsiooniga;
23. kutsub partnerriike Vahemere Liidu suurte maismaa- ja meretranspordi projektide raames täiustama infrastruktuure, et tagada inimeste ja kaupade vabam liikumine Vahemere piirkonnas ning edendada jätkusuutlikku transpordipoliitikat, võttes arvesse säästva arengu, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, energiatõhususe ja transpordiliikide ühitamisega seonduvaid nõudeid; rõhutab, et neid meetmeid tuleb rakendada eelkõige kooskõlas keskkonna-, tööstus-, tervishoiu- ja ruumilise planeerimise poliitikaga; rõhutab meremagistraalide projekti arendamise vajadust transpordi ümbersuunamise edendamiseks ning turvaliste, puhaste ja jätkusuutlike kaubanduslike laevateede loomiseks;
24. on seisukohal, et sadama- ja maanteetranspordi infrastruktuuride võimsuse tõstmine võib olla majandusarengu edendamise tegur ning soodustada Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide vahelist kaubavahetust;
25. toonitab vajadust tugevdada koostööd energeetika valdkonnas ja kutsub üles rakendama viivitamata arenduskavasid, mis soodustavad energiaallikate ja energiatarne viiside mitmekesistamist, aidates Vahemere piirkonnas sel moel otsustavalt kaasa energiajulgeolekule;
26. tuletab meelde taastuvate energiaallikate, eelkõige tuule- ja päikeseenergia suurt potentsiaali Vahemere piirkonnas; toetab Vahemere päikeseenergia kava kiiret ja kooskõlastatud rakendamist, mille peamine eesmärk on saavutada 2020. aastaks 20 GW tootmisvõimsus taastuvenergia tootmiseks Vahemere piirkonnas, selliste tööstusalgatuste käivitamine nagu DESERTEC ja Euroopa – Vahemere piirkonna energiatõhususe strateegia vastuvõtmine; soovib, et projektid vastaksid esmajärjekorras tarnivate riikide vajadustele ning rõhutab sellega seoses tagajärgi, mida toob endaga kaasa partnerriikide majandusarengu seisukohast võrguga seotud infrastruktuuri tugevdamine, eelkõige Vahemere lõunakaldal, vastastikuses sõltuvuses olevate piirkondlike turgude loomine ja näiteks päikeseenergia kasutamiseks vajalike seadmete tootmisega tegeleva uue tööstusharu loomine;
27. nõuab, et jätkataks algatuse “Päikeseenergia rahu teenistuses” edendamist ja toetamist Euroopa – Vahemere piirkonna energiaturu integratsiooniprojekti (MED–EMIP) raames;
28. soovitab Euroopa – Vahemere piirkonna protsessis osalevatel riikidel liituda Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas (SET) esitatud arukate linnade algatusega;
29. toetab Euroopa ja Vahemere piirkonna vaheliste elektri-, gaasi- ja naftavõrkude ühenduste edendamist, et parandada energiavarustuse kindlust, rõhutab, et tähtis on lõpuni välja kujundada nn Vahemere elektriring, ja toetab lõunapoolse gaasikoridori väljaarendamist; soovitab kasutada vastassuunalisi energiavooge seal, kus see on õigustatud turvalisuse, tasuvuse ja elujõulisuse seisukohast;
30. rõhutab, et kliimaalased eesmärgid (20 %, 20 %, 20 %) mõjutavad olulisel määral nõudlust gaasi järele ning seetõttu aitaks Vahemere Liidu liikmesriikide veeldatud maagaasi tegevuskava parandada energiavarustuse mitmekesisust ja kindlust, eriti nendele riikidele, kes sõltuvad ühestainsast tarnijast;
31. rõhutab, et tähtis on saavutada edu veeldatud maagaasi tehnoloogia arendamisel ning investeerida veeldatud maagaasi transpordimahu suurendamisse ja taasgaasistamisjaamade ehitamisse; rõhutab, et infrastruktuuri arendamise kõrval on tingimata vaja tagada meretranspordi turvalisus;
32. rõhutab pakilist vajadust arendada tõhustatud koostööd Vahemere piirkonna kodanikukaitse valdkonnas looduskatastroofidega, eelkõige maavärinate, üleujutuste ja metsatulekahjudega toimetulekuks; ergutab Euroopa – Vahemere piirkonna metsatulekahjude instituudi rajamist;
33. rõhutab, et Vahemere Liidu raames tuleb töötada välja uusi projekte hariduse, koolide ja ülikoolide vahetusprogrammide ning teadustöö valdkonnas, sest need projektid aitavad lähendada Vahemere piirkonna rahvaid ja edendada arengut; peab esmatähtsaks Euroopa – Vahemere piirkonna kõrghariduse, teaduse ja teadustegevuse ruumi loomist, milles osaleks aktiivselt kodanikuühiskond, ning seoses sellega:
- väljendab heameelt Euroopa – Vahemere piirkonna ülikooli EMUNI loomise üle ning kutsub partnerinstitutsioone üles võtma suuremaid kohustusi ülikooli tegevuse arendamises;
- nõuab, et suurendataks sellistele ülikoolide vahetusprogrammidele nagu Erasmus Mundus eraldatavaid vahendeid ja tagataks parem teavitamine olemasolevatest vahetusprogrammidest; kutsub eelkõige üles kasutama ära Euroopa programmi Averroès valdkonnas omandatud kogemusi;
- kutsub üles looma Euroopa – Vahemere piirkonna noortele ambitsioonika Erasmuse programmi, mis võimaldaks intensiivistada õpilasvahetust Vahemere Liidu liikmesriikide vahel;
- nõuab kõrghariduse ja teadusuuringute valdkonnas struktureeritumat koostööd, et ergutada diplomite vastastikust tunnustamist, ühiste diplomite väljaandmist ja ühiste doktoriõppeasutuste loomist eelkõige teadurite liikuvuse suurendamiseks, millega kaasnevad meetmed ajude äravoolu takistamiseks;
- soovib, et erilist tähelepanu pöörataks hariduse, teaduse ja innovatsiooni alase tegevuse ühtlustamisele, kusjuures rõhku tuleb pöörata ülikoolide ja ettevõtete vahelisele dialoogile ning avaliku ja erasektori partnerlusele teadustegevuse valdkonnas;
34. nõuab, et Vahemere Liidu päevakorda võetaks kiiremas korras projektid, mis edendavad kultuurivahetust ja ühiskondade vastastikust mõistmist, eelkõige kultuuriküsimusi ning kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi käsitleva Euroopa – Vahemere strateegia vastuvõtmisega; innustab rakendama Vahemere ringhäälingu alalise konverentsi (COPEAM) projekte, eelkõige Euroopa – Vahemere telekanali loomise projekti ning korraldama uuesti selliseid kordaläinud algatusi, nagu Araabia nädal ja EuroMedScola; väljendab heameelt Aleksandria raamatukogu, Araabiamaade Instituudi ja Anna Lindhi fondi tegevuse üle, eelkõige Anna Lindhi fondi poolt 2010. aasta märtsis Barcelonas korraldatud kultuuridevahelise dialoogi foorumi üle; nõuab, et Vahemere Liidu liikmesriigid ja institutsioonid jätkaksid tööd ÜRO Tsivilisatsioonide Liidu raames;
35. tervitab Marseille-Provence’i valimist 2013. aasta Euroopa kultuuripealinnaks, sest sellel projektil on tugev Euroopa – Vahemere mõõde, mille eesmärk on lähendada Vahemere mõlemal kaldal elavaid rahvaid; rõhutab, et selle suure sümboolse tähtsusega kultuuriprojekti eesmärk on viia ellu konkreetseid ja uuenduslikke meetmeid Euroopa ja Vahemere kultuuride dialoogi edendamise huvides;
36. rõhutab, et tuleb töötada välja selline tööstuspoliitika, mis võimaldaks suurendada mastaabisäästu, toetada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning tugevdada kõrgtehnoloogilisi sektoreid; kutsub Vahemere Liidu liikmesriike ja institutsioone üles aktiivselt toetama väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning panema sealjuures erilist rõhku efektiivsetele finantsteenustele ning tehnilisele ja haldusabile, luues sellega tugeva aluse ettevõtlusele eeskätt nendes sektorites, mis aitavad edendada Vahemere piirkonna riikide majanduskasvu;
37. rõhutab, et EMPAst peab saama Vahemere Liidu parlamentaarne assamblee, et tagada liidu demokraatlik õiguspärasus, ning toetab 13.–14. märtsil 2010. aastal Ammanis toimunud EMPA kuuendal täiskogu istungjärgul vastuvõetud ettepanekut nimetada Euroopa–Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee ümber, et see kannaks nime Parlamentaarne Assamblee – Vahemere Liit;
38. tuletab meelde oma pädevust Euroopa Liidu eelarve menetlemisel ja rõhutab, et EMPA-le tuleb viivitamatult anda rohkem vastutust, andes talle töövaldkondade määratlemise, käimasolevate projektide korrapärase järelevalve ja eelarve täitmise küsimustes nõuandva ja demokraatlikku järelevalvet teostava organi ülesanded; kutsub EMPA pädevaid komisjone üles korraldama korrapäraselt peasekretäri ja asepeasekretäride kuulamisi; on seisukohal, et vastutuse suurenemisega peab kaasnema EMPA toimimise ja töömeetodite parandamine, sealhulgas vajalike inimressursside ja finantsvahendite eraldamine ning EMPA töö parem kooskõlastamine teiste Vahemere Liidu institutsioonide tegevusega; väljendab heameelt seoses 13.–14. märtsil 2010. aastal Ammanis toimunud EMPA kuuendal täiskogu istungjärgul vastu võetud vastavasisuliste otsustega;
39. väljendab heameelt Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) hiljutise loomise üle ning kutsub tagama ARLEMi ja EMPA tegevuse kooskõlastamine, eelkõige ühiste koosolekute korraldamise ja sarnaste osakondade töötajate vastastikuse kutsumisega oma töökoosolekutele; toob esile nende assambleede tähtsuse, kuhu on koondunud Vahemere piirkonna valitud esindajad, mis võimaldab vahetada häid demokraatlikke tavasid;
40. nõuab, et kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames loodud arvukate ameti- ja ühiskondlik-kutsealaste võrgustikega konsulteeritaks korrapäraselt ning need kaasataks Vahemere Liidu tegevusse ja projektidesse, ning innustab:
- majandus- ja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete institutsioonide üldkogu kaaluma Euroopa – Vahemere majandus- ja sotsiaalnõukogu loomist;
- arendama selliseid projekte nagu Invest in Med, mis edendavad ärisuhteid, investeerimist ja ettevõtete koostööd Vahemere mõlemal kaldal;
- looma Euroopa – Vahemere piirkonna tööstuskodade, ametiühingute ja tööandjate liidu võrgustiku;
- suurendama tööstuskoostöö rühma, kelle ülesanne on Euroopa – Vahemere piirkonna ettevõtlusharta rakendamine, kaasates rühma väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid esindavad organisatsioonid, et sellest saaks vahend, mis aitaks väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel toime tulla majanduskasvu ja arengut takistavate asjaoludega;
41. väljendab heameelt 11.–12. novembril 2009. aastal Marrakeshis toimunud teisel Euroopa – Vahemere piirkonna riikide ministrite konverentsil, mille teema oli naiste rolli tugevdamine ühiskonnas, kinnitust saanud toetuse üle nii naiste kui ka meeste de jure ja de facto võrdõiguslikkuse edendamisele, naistevastase vägivalla vastu võitlemisele ning naiste ja meeste kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kaitsele; nõuab tungivalt sellekohaste konkreetsete meetmete võtmist ja soovitab võtta Vahemere Liidu raames vastu projekti, mis käsitleb naiste ettevõtlust ja naiste suuremat kaasatust ühiskondlikku ellu; tuletab meelde oma järjekindlat seisukohta, mille kohaselt ei saa traditsioonide ja tavade austamine olla ettekääne naiste põhiõiguste rikkumisele;
42. palub nõukogul, komisjoni asepresidendil ja ELi kõrgel esindajal, Euroopa Komisjonil ja hiljuti loodud Euroopa välisteenistusel teha vajalikke jõupingutusi, et tagada ELi järjepidev osalemine Vahemere Liidu tegevuses, ning kaasata Euroopa Parlament ELi poliitika kujundamisse;
43. väljendab heameelt selle üle, et hiljuti integreeriti Vahemere Liitu Lääne-Balkani riigid, kes on ka ELi kandidaatriigid;
44. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogu presidendile, komisjoni presidendile, komisjoni asepresidendile ja ELi kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Vahemere Liidu kaaseesistujatele ja peasekretärile ning partnerriikide valitsustele ja parlamentidele.
SELETUSKIRI
I. Taust
Euroopa Liit on viimase kahe aastakümne jooksul teinud eelkõige pingutusi idasuunaliseks laienemiseks. Kontinendi ühendamise ajalooline ülesanne on täidetud ja selle üle tuleks heameelt tunda, kuid nüüd, kui geopoliitiline ja geograafilis-majanduslik tasakaal on maailmas ümber kujunemas ning eriti märkimisväärne on Aasia esiletõus, on saabunud aeg, mil liit peaks läbi mõtlema oma välispoliitika prioriteedid ja taasavastama oma lõunanaabrid.
Euroopa Parlament peab kindlasti tihedamalt jälgima hiljutise piirkondliku algatuse, Vahemere Liidu arengut. Käesolev raport on seega eelmise, 2009. aasta veebruaris vastuvõetud raporti järg, ning selle eesmärk on jätkata poliitilist mõttevahetust, võttes arvesse ELi uut institutsionaalset keskkonda ja nii Vahemere Liidu toimimise aspektide kui ka rahastamisega ikka veel seotud ebakindlust.
Pärast vastuolulist algust ja kaht suhteliselt ummikseisus olnud aastat peetakse Vahemere Liidu riikide riigipeade ja valitsusjuhtide teine tippkohtumine 2010. aasta juunis Barcelonas. Euroopa Parlament soovib selle Vahemere Liidu tuleviku jaoks otsustava tippkohtumise õnnestumisse kindlasti oma panuse anda.
II. Juhtpõhimõtted
Barcelona tippkohtumise lähenemist arvesse võttes keskendume me seoses Vahemere Liiduga neljale juhtpõhimõttele.
a. Vahemere Liidu arendamine Barcelona protsessi alusel
Kuigi Vahemere Liidu kontseptsioon tekkis ELi raamistikust väljaspool, oli lõplik otsus selle kohta, et see peaks põhinema otseselt Barcelona protsessil, oma nõrkadest külgedest hoolimata hea otsus[1].
Hoolimata Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse pettumust valmistavatest tulemustest, eelkõige selle mitmepoolse ja allpiirkondliku mõõtme raames, oli see koostöövorm vastupidiselt 2004. aastal algatatud Euroopa naabruspoliitikale meie partneritele hästi tuntud.
Barcelona protsess on olnud poliitiliselt ummikseisus, kuid tehnilisel tasandil aktiivne. Selle protsessi rahastamisvahendid (MEDA, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, Euroopa — Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu), koostööprogrammid ja mikrokoostöö ning kahepoolsed assotsieerumislepingud on aidanud märkimisväärselt kaasa mitme riigi majandusarengule. Kultuuri- ja haridusvaldkonnas on programme rakendatud järgmistes valdkondades: kultuuripärandi säilitamine (EuroMed Heritage), noorte koostöö edendamine (Erasmus Mundus), Euroopa – Vahemere piirkonna audiovisuaaltoodangu levitamine (Euromed audiovisuel II) ja kultuuridevaheline dialoog (Anna Lindhi sihtasutus). Tuleks ka rõhutada pingutusi, olgugi veel tagasihoidlikuid, mida on tehtud allpiirkondliku integratsiooni heaks Agadiri lepingu sõlmimisega. Poliitilisel tasandil on partnerlussuhete piirkondliku mõõdet säilitatud tänu välis- ja valdkondlike ministrite kohtumistele ning kõrgete ametnike kohtumistele, mis on teinud võimalikuks korrapärase dialoogi sisseseadmise;
Seetõttu on arusaadav, et kahepoolse mõõtmega ja kolme heakskiidetud kontseptsiooniga (tingimuslikkus, peremehetunne ja valikuline eristamine) Euroopa naabruspoliitikat on tajutud – ja mitte ainult Vahemere lõunakaldal – kui Euroopa Liidu partnerlussoovi vähenemist ja Euroopa – Vahemere piirkondlikest eesmärkidest lahtiütlemist[2];
Vahemere Liit pakub seega teise võimaluse Euroopa – Vahemere piirkonna koostöö piirkondliku ja mitmepoolse mõõtme arendamiseks, tingimusel et liit tugineb Barcelona protsessi saavutustele.
b. Vahemere piirkonna poliitilised pinged ja konfliktid ei tohi pidurdada võimalust teha konkreetseid samme valdkondadevahelises ja mitmepoolses koostöös
Piirkondlikku konteksti, milles Vahemere Liit kujuneb, iseloomustavad peamiselt poliitilised konfliktid, millele lisanduvad 11. septembri 2001. aasta sündmused ja Iraagi sõda, mis on süvendanud vastastikust usalduskriisi;
Need konfliktid on alates Pariisi tippkohtumisest 2008. aasta juulis märkimisväärselt aeglustanud Vahemere Liidu loomist, toonud kaasa ministrite kohtumiste ärajätmise ja institutsionaalse seisaku.
Oleme kohustatud neist raskustest õppust võtma: Vahemere Liidu esimene ülesanne ei ole lahendada mõne oma liikme juba aastaid kestnud konflikte. Ilma eri osapoolte vastutustundliku ja konstruktiivse lähenemiseta on raske Vahemere Liitu luua ja selle edasist arengut kindlustada. Vahemere Liit saab ühise julgeoleku tagamiseks vajaliku usaldusliku õhkkonna loomisele kaasa aidata just suurte integratsiooniprojektide solidaarse ja rahumeelse elluviimisega. Selliste projektide blokeerimine viib läbikukkumiseni, millel on tõsised tagajärjed.
c. Mõlemad Vahemere Liidu algatused – institutsiooniline (kaaseesistujad, sekretariaat, kõrgete ametnike komitee) ja tegevuslik (integratsiooniprojektid) – peavad olema tõhusad ja läbipaistvad
Üks Vahemere Liidu edu eeltingimusi on muuta selle tegevus arusaadavaks ja tulemused käegakatsutavaks suurema hulga sidusrühmade silmis (ettevõtjad, ülikoolid, ametiühingud, kohalikud ja piirkondlikud asutused, kodanikuühiskond). Seetõttu on vaja, et selle institutsioonid alustaksid tööd võimalikult rutem ning toimiksid lihtsamalt, tõhusamalt ja läbipaistvamalt.
Praktikas võib nimetatud tõhususe nõue tähendada muutuva geomeetriaga koostööd, mis on avatud ühist huvi pakkuvates projektides koos töötada soovivatele riikidele, sulgemata ust nendele, kes sooviksid nendega hiljem ühineda.
Lisaks tuleb projektide valikut, nende arengut ja rahastamist korrapäraselt hinnata ja kontrollida, eeskätt parlamentaarse kontrolli kaudu, ning projektide tulemused tuleb teha laiale avalikkusele kättesaadavaks.
d. Keskseks küsimuseks on saanud rahastamine
Euroopa Komisjon on Vahemere Liidu raames algatatud esimesi projekte rahaliselt toetanud alates Pariisi tippkohtumisest. See on vaid esimene samm, mis tuleb lähimas tulevikus ümber hinnata, et nimetatud projekte oleks võimalik arendada. Hoolimata majandus- ja sotsiaalkriisist on Vahemere Liidu tõhusaks rakendamiseks vaja eri osapooltelt, eelkõige Euroopa Liidult suuremat rahalist panust.
Seetõttu tuleb tagada, et ELi ja tema Vahemere piirkonna partnerid panustaksid Vahemere Liidu eelarvesse nii palju, kui on vajalik eesmärkide täitmiseks. Partnerriikide tegevus ei tohiks piirduda laenude andmisega või Vahemere Liidu sildi tagantjärele omistamisega projektidele, mille rahastamine toimus teistes raamistikes, sealhulgas ELi programmidest.
Ka peasekretariaadile tuleb anda piisavad vahendid, mis võimaldavad sellel toimida tulemuslikult ja sõltumatult.
III. Barcelona tippkohtumine – Vahemere Liidu kriitiline etapp
Vahemere Liidu riigipead ja valitsusjuhid kohtuvad Barcelonas 2010. aasta juunis. Euroopa Parlament soovib anda omapoolse panuse sellesse, et õnnestuks teine tippkohtumine, mille tulemus on esimese kahe raske algusaasta järel Vahemere Liidu tuleviku seisukohast olulise tähtsusega.
Seega jälgib Euroopa Parlament erilise tähelepanuga edasiminekut kolmes prioriteetses valdkonnas, milleks on institutsiooniline struktuur, projektid ja projektide rahastamisallikad.
a. Institutsiooniline struktuur: tõhusus ja demokraatia
Barcelona tippkohtumist ette valmistades tuleb teha edusamme Vahemere Liidu struktuurilise ja funktsionaalse ülesehituse määratlemisel, pidades silmas tõhususe ja läbipaistvuse nõudeid, ning eelkõige täpsustada suurte projektide puhul otsuste tegemise, rahastamise ja elluviimise tingimused.
Peasekretariaadist peab saama struktuuri juhtivorgan. Peasekretariaadi tõhusus sõltub sellest, kas töötajad on võimelised töötama iseseisvalt. Siinkohal tuleb rõhutada, et rahvusvahelises organisatsioonis piirkondlikul tasandil koostööd tegeva Iisraeli ja Palestiina kõrge ametniku olemasolu on pretsedenditu ja lootusandev tõik. Lisaks tuleb rõhutada, et peasekretariaat peab tegema tihedat koostööd komisjoniga ning tuleb selgelt piiritleda komisjoni ja peasekretariaadi pädevusvaldkonnad.
Rõhutades Euroopa Parlamendi pädevust Euroopa Liidu eelarvemenetluses on uut institutsioonilist tasakaalu silmas pidades oluline, et EMPA võtaks suurema vastutuse ning temast saaks projektide eelarve täitmise valdkonnas nõuandev ja demokraatliku kontrolli teostav organ. Peasekretäri ja asepeasekretäride korrapärased kuulamised EMPA pädevates komisjonides võimaldaksid tagada projektide ja tegevuse korrapärase pideva jälgimise. Vastutuse suurenemisega peab kaasnema EMPA toimimise ja töömeetodite parandamine, sealhulgas vajalike inimressursside ja finantsvahendite eraldamine.
Samuti tuleb tingimata kaasata kohalikud ja piirkondlikud ametivõimud. Vahemere piirkondadel on oluline osa territoriaalpoliitika uute vormide kujundamisel ja konkreetsete projektide elluviimisel. Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) hiljutine loomine on suurepärane algatus.
Ei tohi unustada kaasata Vahemere Liidu tegevusse ja projektidesse võimalikult suurel määral kodanikuühiskonda, sotsiaalpartnereid ja Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames loodud arvukaid ameti- ja ühiskondlik-kutsealaseid võrgustikke. Sellega seoses tuleb ergutada Euroopa – Vahemere piirkonna majandus- ja sotsiaalnõukogu ja Vahemere piirkonna riikide ettevõtete juhtide foorumi loomist.
b. Projektid
Pariisi tippkohtumisel määrati kindlaks kuus suurt horisontaalset strateegilist valdkonda, mis vastavad mitmele olulisele piirkondlikule probleemile: Vahemere saastest puhastamine, transport, taastuvad energiaallikad, haridus, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ja kodanikukaitse.
Peasekretariaadi ülesanne on valida välja ja kiita heaks Vahemere Liidu projektid ning kavandada neid. Mitu projekti on juba Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames käivitunud. Pragmaatilistel kaalutlustel tuleb seega tegutseda täiendavuse põhimõtet järgides ning leida Euroopa ning Euroopa ja Vahemere tasandil kooskõlastamise ja poliitilise kaasatuse sobiv tasakaal.
Oleks soovitav, et peasekretariaat ja asjaomase valdkonna ministrid võtaksid kuue kindlaksmääratud suure projekti kõrval kiiremas korras päevakorda uusi projekte. Euroopa Parlament teeb muu hulgas ettepaneku luua Vahemere Liidu raames Euroopa – Vahemere piirkonna noortele Erasmuse programm „Averroès”, et tihendada õpilasvahetust Vahemere Liidu liikmesriikide koolides, ja lisada kultuuriline mõõde. Toiduainete ja põllumajanduse valdkonnas tehtavast strateegilise tähtsusega koostööst peab nüüdsest saama Vahemere Liidu esmatähtis küsimus, et võtta suund Euroopa – Vahemere piirkonna riikide põllumajanduspoliitika lähendamisele.
c. Rahastamise tagamine ja suurendamine
Barcelona tippkohtumisel tuleb leida lahendus Vahemere Liidu raames algatatud projektide alarahastatuse probleemile.
Kavandatud projektide rahastamine peab tuginema avaliku ja erasektorite vahendite kombinatsioonile, mida tuleb edasi arendada ja mille püsiv olemasolu tuleb tagada järgmisega:
- 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kehtivusaja lõpuni jääva aja jooksul ELi poolt tehtavate rahaliste eraldistega ei tohi kahjustada Euroopa – Vahemere piirkonna käimasolevaid või kavandatud programme. ELi uues 2014.–2020. aasta finantsperspektiivis tuleb olulisel määral suurendada Vahemere Liidule eraldatavaid vahendeid;
- kõnesolevas piirkonnas tegutsevad juba riiklikud finantsinstitutsioonid, Euroopa finantsinstitutsioonid (EIP-FEMIP, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank) ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid (Maailmapank). Suurte projektide puhul tuleb kasutada sünergiat, see on üks sekretariaadi ülesandeid;
- näha ette Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja arengupanga loomine, et suurendada Vahemere Liidus põhja- ja lõunaosa tasakaalu;
- Vahemere Liidu projektide rahastamiseks mõeldud investeerimisfondi hiljutine käivitamine on hea uudis, tuleb ergutada sarnaste algatuste väljatöötamist.
Lisaks tuleb aidata kaasa kolmandate riikide majandus- ja õiguskeskkonna parandamisele, pidades esmatähtsaks luua jätkusuutlikke ja usaldusväärseid allpiirkondlikke finantsinstitutsioone, mis on suutelised tooma välisinvesteeringuid. Praegu on investeeringukaitselepingud kahepoolsed ja väga erinevad. Vahemere lõunaranniku riikide ühine investeeringute kaitse kokkulepe ja investoritele kindlustus- ja finantstagatiste süsteemi loomine võimaldaks ühtlustada ja parandada investeeringute kaitset.
Rahasummad, mida ümberasujad saadavad Vahemere lõunarannikul elavatele inimestele, on sihtriikide majandusarengu seisukohast väga olulised. Tuleks mõelda sellele, kuidas ülekandeid lihtsustada ja püüda vähendada ülekannetega kaasnevaid kulusid.
****
Euroopa ning tema naaberriigid Vahemere lõuna- ja idarannikul on jõudnud oma ühise ajaloo pöördepunkti. Ei ole muud võimalust, kui koondada solidaarsuse vaimus ühiselt jõud ja astuda vastu ülemaailmsetele probleemidele, mille mõju on Vahemere piirkonnas tunda iga päev.
Barcelonas peavad riigipead ja valitsusjuhid üles näitama pragmaatilisust ja omama pikaajalist visiooni, et ehitada piirkonna keerukust silmas pidades üles Euroopa ja Vahemere piirkonna ühine tulevik rohkem kui 800 miljoni inimese jaoks. Nad peavad suutma rahuldada kodanike õiguspäraseid vajadusi seoses rahu, stabiilsuse ja jõukusega ning soovi elada õigusel ja vastastikusel austusel rajanevas ühiskonnas.
Täiendavus ja ühine vastutus on parimad vahendid saamaks Vahemere mitmekesisusest osa nii, et jõukus jaguneb kõikide kodanike vahel.
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (8.4.2010)
väliskomisjonile
Vahemere Liit
(2009/2215(INI))
Arvamuse koostaja: Niki Tzavela
ETTEPANEKUD
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
Sissejuhatus
1. soovib, et 7. ja 8. juunil 2010 Barcelonas toimuv Vahemere Liidu tippkohtumine näitaks, et Euroopa Liit toetab jätkuvalt oma Vahemere lõunapiirkonna partneritega riiklike toetuskavade optimeerimisel tehtava koostöö tihendamist, ühiste seisukohtade kujundamist energiavaldkonna reguleerimise küsimustes (Vahemere piirkonna energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööraamistiku (Medreg) ning Euroopa ja Mašriki riikide gaasikeskuse abil), Euroopa ja Vahemere piirkonna koostööd taastuvenergeetika valdkonnas ning heade tavade ja tehnoloogiliste saavutuste vahetust (kasutades selleks mitmesuguseid algatusi ja partnerlusi, nagu näiteks Barcelona protsess, Euroopa naabruspoliitika, Euroopa ja Magribi piirkonna energiaühenduse leping ning ehitussektori energiatõhususe programm MED–ENEC);
Infrastruktuur ja tarned
2. toetab Euroopa ja Vahemere piirkonna vaheliste elektri-, gaasi- ja naftavõrkude ühenduste edendamist, et parandada energiavarustuse kindlust, rõhutab, et tähtis on lõpuni välja kujundada nn Vahemere elektriring, ja toetab lõunapoolse gaasikoridori väljaarendamist; soovitab kasutada vastassuunalisi energiavooge seal, kus see on turvalisust, tasuvust ja elujõulisust silmas pidades õigustatud;
Päikese- ja tuuleenergia
3. rõhutab asjaolu, et Vahemere piirkonnal on tohutu ja suures ulatuses kasutamata potentsiaal taastuvenergia valdkonnas – näiteks päikeseenergia, tuuleenergia ja hüdroenergia osas;
4. nõuab, et kindlalt toetataks Vahemere piirkonna päikeseenergiakava, kuna sellega püütakse suurendada päikeseenergia ja muude taastuvate energiaallikate kasutamist energiatootmises, et saavutada 2020. aastaks ambitsioonikas eesmärk – 20 GW täiendavalt installeeritud tootmisvõimsust – ja jõuda Vahemere piirkonnas 20 % energiasäästuni;
5. rõhutab, et Vahemere piirkonna päikeseenergiakava on Vahemere lõunapiirkonna majandusarengu seisukohalt oluline ka seetõttu, et selle kaudu on võimalik luua täiendavat kohalikku elektrivõimsust, tugevdada jaotusvõrkude infrastruktuuri ja toetada uue tööstussektori – solaarkomponentide tootmise (ja sellega seotud töökohtade) rajamist, ning nõuab seda silmas pidades, et strateegiadokumendi alusel koostataks praktiline tegevuskava;
6. märgib, et on mitu Vahemere piirkonna tööstusele suunatud algatust (näiteks DESERTEC), millega suudetaks positiivselt mõjutada energiajulgeolekut, keskkonda, säästlikku arengut ja energiavõrkude kasvu, ning nõuab, et astutaks praktilisi samme nende algatuste elluviimiseks; rõhutab samal ajal, et selliste projektidega tuleks luua otsest lisandväärtust kohalikele kogukondadele, kus neid projekte teostatakse, ning selleks tuleks aktiveerida kohalikud sidusrühmad, soodustada tehnosiiret ning võimaldada efektiivsete võrgustike ja infrastruktuuride väljakujundamist, mida saaks kasutada ka kohalikeks vajadusteks – et elavdada kohapealset majandustegevust, edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja toetada nende regioonide edasist arengut;
7. rõhutab taastuvenergia sektori projektide tähtsust, sest need mitte ainult ei aita kiirendada Vahemere Liidu liikmesriikide, eeskätt mere lõunakaldal asuvate riikide majanduse arengut, vaid moodustavad ka Vahemere Liidu sisemise koostöö struktuurielemendi;
Tööstusalane koostöö
8. nõuab, et loodaks läbipaistvusel ja prognoositavusel põhinev reguleeriv ja institutsiooniline raamistik kogu Euroopa–Vahemere piirkonna jaoks, et edendada tööstust, kaubandust ning teadus- ja arendustegevust ühtse majanduskasvu saavutamise eesmärgil;
9. rõhutab, et tähtis on maksma panna tööstuspoliitika, millega parandada mastaabisäästu – toetada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning tugevdada kõrgtehnoloogilisi sektoreid; kutsub Vahemere Liidu liikmesriike ja institutsioone üles aktiivselt toetama väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning panema sealjuures erilist rõhku efektiivsetele finantsteenustele ning tehnilisele ja haldusabile, luues sellega tugeva aluse ettevõtlusele eeskätt nendes sektorites, mis aitavad kiirendada Vahemere piirkonna riikide majanduskasvu;
10. rõhutab Euroopa Liidu ja Vahemere piirkonna vabakaubandustsooni üle peetavate läbirääkimiste tähtsust ning ergutab Vahemere Liidu riike ühtlustama oma seisukohti seoses WTOga peetavate läbirääkimistega;
Teaduslik ja tehnoloogialane koostöö ning koolitus
11. rõhutab teadus- ja arendustegevuse tähtsust Vahemere lõunapiirkonna riikide majanduse taastumise ja konkurentsivõime strateegia osana ning nõuab Vahemere piirkonna riikide teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö hoogustamist ja paremat koordineerimist; toetab Euroopa–Vahemere piirkonna ülikooli loomise algatust ning „Euroopa–Vahemere piirkonna kõrghariduse ja teaduse ala” loomist, nagu see on kirjas 29. jaanuari 2006. aasta Catania deklaratsioonis;
12. rõhutab vajadust edendada heade tavade vahetust ja teadurite liikuvust ning nõuab eri valdkondade teadustöö ühist planeerimist – mis hõlmaks muu hulgas mereuuringuid ja kodanikukaitse alaseid uuringuid (näiteks seoses loodusõnnetustega) ning tervishoiu-, sotsiaal- ja keskkonnaküsimusi käsitlevaid uuringuid – ning kohalike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna kaasamist sellesse planeerimisse; toetab Euroopa–Vahemere piirkonna metsapõlengute uurimisinstituudi loomise ja väljaehitamise ideed;
13. nõuab, et jätkataks algatuse „Päikeseenergia rahu teenistuses” edendamist ja toetamist Euroopa–Vahemere piirkonna energiaturu integratsiooniprojekti (MED–EMIP) raames;
14. soovitab Euroopa–Vahemere piirkonna protsessis osalevatel riikidel liituda Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas (SET) esitatud nn arukate linnade algatusega;
15. rõhutab, et „20–20–20 ” kliimakaitse eesmärgid mõjutavad olulisel määral nõudlust gaasi järele ning seetõttu aitaks Vahemere Liidu liikmesriikide veeldatud maagaasi tegevuskava parandada energiavarustuse mitmekesisust ja kindlust, eriti nendele riikidele, kes sõltuvad ühestainsast tarnijast;
16. rõhutab, et tähtis on saavutada edu veeldatud maagaasi tehnoloogia arendamisel ning investeerida veeldatud maagaasi transpordimahu suurendamisse ja taasgaasistamisjaamade ehitamisse; rõhutab, et infrastruktuuri arendamise kõrval on tingimata vaja tagada meretranspordi turvalisus;
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
17. soovitab toetada BB–MED tegevuskava (satelliidi- ja lairibatehnoloogia).
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
7.4.2010 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
44 0 4 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Jan Březina, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Lena Ek, Ioan Enciu, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Jacky Hénin, Edit Herczog, Sajjad Karim, Arturs Krišjānis Kariņš, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Niki Tzavela, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Lara Comi, António Fernando Correia De Campos, Rachida Dati, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Oriol Junqueras Vies, Bernd Lange, Marian-Jean Marinescu, Ivari Padar, Mario Pirillo, Silvia-Adriana Ţicău, Lambert van Nistelrooij |
|||||
rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (27.4.2010)
väliskomisjonile
Vahemere Liit
(2009/2215(INI))
Arvamuse koostaja: Marielle De Sarnez
ETTEPANEKUD
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. kinnitab veel kord Euroopa-Vahemere vabakaubanduspiirkonna olulisust, mis aitab suurel määral kaasa rahu, õitsengu ja turvalisuse tagamisele kogu piirkonnas ning suuremale majanduslikule ja territoriaalsele integratsioonile, soodustades piirkonna majanduskasvu; palub, et läbirääkimised vabakaubanduspiirkonna küsimustes jätkuksid kooskõlastatult, järkjärguliselt ning ratsionaalse ja prognoositava partnerluse vaimus, mis kajastab iga riigi sotsiaalmajanduslikku tegelikkust; rõhutab, et Vahemere Liitu tuleb pidada täiendavaks algatuseks 1995. aastal Barcelonas asutatud Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlusele, täites mõningaid selle lünki;
2. rõhutab Euroopa Liidu ja Vahemere piirkonna suhete tähtsust kaubanduslikus, poliitilises, sotsiaalses, akadeemilises ja kultuurilises plaanis ning ka keskkonna arendamisel ja kaitsmisel; arvab, et täiendava piirkondliku turu arendamine võimaldaks soodustada Euroopa Liidu lõunapiirkondade tööstuspoliitikat;
3. palub komisjonil tugevdada oma investori- ja partnerirolli ning töötada välja konkreetsed suunised vastutustundlike investeeringute jaoks, et vähendada sotsiaalset ebavõrdsust, soodustada kohaliku majanduse mitmekesistamist eelkõige tööstuse valdkonnas, põllumajanduse säästvat arengut, kohaliku toidutootmise säilitamist ja toiduga kindlustatust; rõhutab eelkõige vajadust toetada otseseid välisinvesteeringuid, edendada teadusuuringuid ja arendustegevust;
4. ergutab komisjoni tugevdama oma rolli Vahemere Liidu projektis ning palub suuremat selgust tema osalemise kohta uues institutsionaalses struktuuris;
5. väljendab heameelt kuue suure strateegilise sektori valiku üle, milleks on mere puhastamine reostusest, päikeseenergia kava, transport, haridus ja teadusuuringud, VKEd ja ettevõtluse arendamine ning kodanikukaitse ja loodab, et need suured projektid leiavad piisavalt toetust Euroopa ja rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt; arvab, et Vahemere Liidu uutesse projektidesse tuleks maksimaalselt kaasata Euroopa-Vahemere piirkonna partnereid;
6. tunnustab panust, mille loomisjärgus sekretariaat võib haldus- ja operatiivtasandil anda Vahemere Liidu tegevusse, et saavutada Euroopa-Vahemere piirkonna prioriteedid ja eesmärgid asjakohaste ja täpselt määratletud ressursside abil;
7. rõhutab tungivat vajadust arendada lõunapoolsete riikide kaubavahetust, mis moodustab vaid 6% kogu kaubavahetusest, ja seega tegutseda Agadiri lepingu laiendamise eesmärgil; tuletab meelde kõnealuste riikide huvi oma suhete ja kaubavahetuse tugevdamise vastu, et luua ühtne, tugev ja investeerijatele meelepärane majanduskeskkond ning kaitsta samal ajal piirkonna huve ja väärtustada selle arengut; rõhutab, et Vahemere Liit peab võimaldama reageerida hõlpsamini tehnilise ja finantsabi taotlustele, et edendada lõuna-lõuna suunalist majanduslikku integreerumist; arvab, et Euroopa-Vahemere piirkonna päritolu kumulatsiooni laiendamine ja lihtsustamine võiks aidata seda saavutada;
8. on seisukohal, et sadama- ja maanteetranspordi infrastruktuuride võimsuse suurendamine võib soodustada Euroopa-Vahemere piirkonna majandusarengut ja aidata kaasa Euroopa-Vahemere piirkonna riikide kaubavahetuse edendamisele;
9. soovib, et parandataks piirkonna majandus- ja õiguskeskkonda, mis on hädavajalik tulevaste investeeringute turvalisuse kindlustamiseks eelkõige endiselt väga väikeste otseste välisinvesteeringute seisukohast, samuti strateegiliste suurprojektide rahastamise edendamiseks; soovib selles valdkonnas ka suuremat ühtlustamist, kuna riikidevahelised erinevused investeerijate ligimeelitamise osas on väga suured;
10. soovib, et parandataks piirkonna majandus- ja õiguskeskkonda, mis on tulevaste investeeringute tagamiseks hädavajalik; nõuab inimressursside arendamise ja tööhõive soodustamise eesmärgi täitmist vastavalt vaesuse vastu võitlemist käsitlevatele aastatuhande arengueesmärkidele; rõhutab, et tugevate avalike teenuste säilitamine ja arendamine on üheks oluliseks säästva arengu tagamise tingimuseks kõnealuses piirkonnas;
11 rõhutab Vahemere mõlema kalda ettevõtjate rolli ja dialoogi tähtsust kaubavahetuse ja investeeringute suurendamisel;
12. palub komisjonil võtta kaubanduslepingute läbirääkimistel arvesse mõjuhinnangute tulemusi ja hinnata liberaliseerimisprotsessi mõju seoses kliimamuutuse ning majandus- ja sotsiaalkriisiga ning võimaldada seda vajaduse korral järk-järgulist ja ebaühtlast liberaliseerimist, kaitstes Vahemere mõlemal kaldal sarnaseid tootmisvaldkondi, millele konkurents kujutab liberaliseerimisprotsessi käigus kõige suuremat ohtu; palub Vahemere Liidul valida projekte põhiliselt vastavalt sotsiaalsetele, majanduslikele ja keskkonnamõju leevendamise vajadustele;
13. rõhutab vajadust töötada vastavalt Euroopa-Vahemere piirkonna põllumajanduse tegevuskavale välja piirkondlik põllumajanduspoliitika, mis säilitab kohaliku toidutootmise ja toiduga kindlustatuse ja soodustab tüüpiliste Vahemere piirkonna toodete tootmist, turustamist ja mitmekesistamist ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ja mis on kohandatud säästva arenguga; arvestades kasvavat toiduga alakindlustatust paljudes Vahemere piirkonna partnerriikides, palub komisjonil kiita heaks partnerriikide taotlused lisatagatiste saamiseks ning kiireks rakendamiseks toidukriisi ajal;
14. tunnistab Euroopa-Vahemere piirkonna partnerite energiaalase koostöö tugevdamise tähtsust ning vajadust arendada välja piirkondlik energiaturg, mille eesmärgiks on rakendada Vahemere piirkonnas taastuvenergia ja energiainfrastruktuuri projekte; nõuab tungivalt, et energia- ja säästva arengu projektid hõlmaksid Deserteci projekti eeskujul kindlat piirkonda ja aitaksid nii kaasa selle arengule; väljendab heameelt Vahemere Liidu piirkondliku päikesekava projekti üle, sest lisaks infrastruktuuride arengu toetamisele annab see tõuke komponentide tööstuse ja vastava inseneritehnika ja tehnoloogia arengule kõikides kavasse kaasatud riikides;
15. soovib, et assotsiatsioonilepingud vaadataks läbi, võttes arvesse finants-, majandus- ja sotsiaalkriisist ning toidu- ja energiakriisist tulenevaid uusi vajadusi; tuletab meelde, et üheks Euroopa-Vahemere piirkonna vabakaubandusala loomise põhieesmärgiks peab jääma arengu ja vaesuse vähendamise heaks toimiv kaubandus ning loodab, et 9. detsembri 2009. aasta ministrite tippkohtumise tegevuskava võimaldab seda eesmärki järgida;
16. ergutab komisjoni jääma kaubandusläbirääkimistel kindlaks oma demokraatia ja inimõiguste alastele nõuetele mitte ainult Liibüa suhtes, kes osaleb Vahemere Liidu projektis vaatlejana, vaid ka kõigi Vahemere Liitu kuuluvate riikide suhtes;
17. palub komisjonil aidata kaasa piirkonna stabiilsusele ja kriiside ennetamisele, et kindlustada ühtset rahu, arengu, õiguse, võrdõiguslikkuse, vabaduse, paljususe, demokraatia ja austuse piirkonda;
18. kinnitab veel kord Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee keskset rolli Euroopa-Vahemere piirkonna riikide demokraatlikult valitud esindajate poliitilise ja majandus- ja sotsiaaldialoogi loomuliku toimumispaigana.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
27.4.2010 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
23 0 1 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Daniel Caspary, Marielle De Sarnez, Christofer Fjellner, Joe Higgins, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, David Martin, Emilio Menéndez del Valle, Vital Moreira, Cristiana Muscardini, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Gianluca Susta, Jan Zahradil, Pablo Zalba Bidegain, Paweł Zalewski |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
George Sabin Cutaş, Elisabeth Köstinger, Michael Theurer, Jarosław Leszek Wałęsa |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Lara Comi, Sylvie Guillaume |
|||||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
28.4.2010 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
58 6 0 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Gabriele Albertini, Dominique Baudis, Frieda Brepoels, Elmar Brok, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Takis Hadjigeorgiou, Anna Ibrisagic, Anneli Jäätteenmäki, Jelko Kacin, Maria Eleni Koppa, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Barry Madlener, Mario Mauro, Kyriakos Mavronikolas, Jean-Luc Mélenchon, Willy Meyer, Alexander Mirsky, Andreas Mölzer, María Muñiz De Urquiza, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Norica Nicolai, Raimon Obiols, Kristiina Ojuland, Justas Vincas Paleckis, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Vincent Peillon, Hans-Gert Pöttering, Cristian Dan Preda, Fiorello Provera, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Nikolaos Salavrakos, Jacek Saryusz-Wolski, Werner Schulz, Marek Siwiec, Zoran Thaler, Inese Vaidere, Johannes Cornelis van Baalen, Kristian Vigenin |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Laima Liucija Andrikienė, Elena Băsescu, Emine Bozkurt, Véronique De Keyser, Hélène Flautre, Charles Goerens, Elisabeth Jeggle, Evgeni Kirilov, Georgios Koumoutsakos, Barbara Lochbihler, Norbert Neuser, Judith Sargentini, Alf Svensson, Indrek Tarand, László Tőkés, Ivo Vajgl, Luis Yáñez-Barnuevo García, Janusz Władysław Zemke |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Georgios Papanikolaou |
|||||