Menetlus : 2009/2232(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0139/2010

Esitatud tekstid :

A7-0139/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/06/2010 - 7.6
CRE 15/06/2010 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0201

RAPORT     
PDF 170kWORD 84k
4.5.2010
PE 439.304v02-00 A7-0139/2010

Regionaalpoliitika ja selle rahastamise läbipaistvus

(2009/2232(INI))

Regionaalarengukomisjon

Raportöör: Michail Tremopoulos

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

regionaalpoliitika ja selle rahastamise läbipaistvuse kohta

(2009/2232(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 174–178;

–   võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta(1);

–   võttes arvesse komisjoni 8. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi(2);

–   võttes arvesse nõukogu 7. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 284/2009, millega muudetakse teatavate finantsjuhtimist käsitlevate sätete osas määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 397/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi, seoses eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia alaste investeeringute abikõlblikkusega(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2008. aasta otsust Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2009. aasta otsust Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon(6);

–   võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni läbipaistvuse kohta finantsküsimustes(7);

–   võttes arvesse oma 21. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni valitsemistavade ja partnerlussuhete kohta riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning regionaalpoliitika projektide lähtepunktide kohta(8),

–   võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni struktuurifondide määruse rakendamise kohta 2007–2013 ning riiklikke ühtekuuluvuspoliitika strateegiaid ja rakenduskavu käsitlevate läbirääkimiste tulemuste kohta(9);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi avaldatud uurimust „Andmete läbipaistvuse algatus ja selle mõju ühtekuuluvuspoliitikale”;

–   võttes arvesse komisjoni 3. mai 2006. aasta rohelist raamatut „Euroopa läbipaistvuse algatus” (KOM(2006)0194);

–   võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2009. aasta teatist „Kahekümnes aastaaruanne struktuurifondide rakendamise kohta (2008)” (KOM(2009)0617/2);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0139/2010),

A. arvestades, et komisjon võttis Euroopa läbipaistvuse algatuse vastu 2005. aastal ning 2006. aastal avaldati roheline raamat, mille eesmärk oli suurendada ELi juhtimise läbipaistvust ja avatust ning aruandekohustuslikkust, ning arvestades, et teabe avalikustamine ELi rahalistest vahenditest abi saajate kohta on Euroopa läbipaistvuse algatuse üks nurgakive;

B.  arvestades, et ühise haldussüsteemi raames hallatakse teavet ELi vahenditest abi saajate kohta liikmesriikide tasandil, ning arvestades, et ELi tasandi konkreetse kohustuse või komisjoni tugeva „suunamise” puudumisel on selle teabe avalikustamise ulatus liikmesriigiti väga erinev, mis muudab kogu ELi hõlmavate võrdluste tegemise keeruliseks;

C. arvestades, et ELi fondidest abi saajate avalikustamine võimaldab üldsusel osaleda sisulises arutelus avaliku raha kulutamise kohta, mis on toimiva demokraatia jaoks oluline;

D. arvestades, et ei ole loodud seost Euroopa läbipaistvuse algatuse ning reguleerituma ja siduvama finantskontrolli ja auditeerimise vahel;

E.  arvestades, et Euroopa läbipaistvuse algatusel peaks olema märkimisväärne mõju läbipaistvate partnerlussuhete tagamisele ühtekuuluvusvahendite programmitsükli eri etappides; arvestades siiski, et õigusaktides ei ole täpselt sätestatud, mil määral osapooled peaksid olema kaasatud mitmesugustesse programmitöö protsessidesse, ega kirjeldatud sellise kaasamise korda;

F.  arvestades, et puudub piisav eelteave komisjoni otsuste kohta, mis puudutavad suurprojektide rahastamist, ja seega puudub läbipaistvus, ning arvestades, et seda olukorda tuleks parandada,

G. arvestades, et läbipaistvuse loogika peaks käima käsikäes struktuurifondidest toetuste saamise lihtsustamise protsessiga,

1.  on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika ja selle programmitsükli, kulude jaotamise ning võimalikele struktuurifondidest abi saajatele kättesaadava teabe läbipaistvus on ühtekuuluvuspoliitika üldiste eesmärkide saavutamise peamine eeltingimus ning et läbipaistvus tuleks ühtekuuluvuspoliitika programmide koostamise ja otsuste tegemise protsessides juurutada valdkonnaülese juhtpõhimõttena;

Ühtekuuluvusvahendite saajate andmete avalikustamine

2.  märgib rahuloluga, et vastavalt Euroopa läbipaistvuse algatuse nõuetele avaldatakse komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi veebilehel interaktiivseid kaarte, mis sisaldavad linke Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist abi saajate nimekirjadele, mis on avaldatud vastavatel liikmesriikide või piirkondade veebilehtedel; kutsub liikmesriike üles kõiki sobilikke vahendeid kasutades populariseerima regionaalpoliitika peadirektoraadi veebilehte eesmärgiga võimaldada andmebaasile võimalikult suurt ligipääsetavust; märgib, et huvitatud osapooltel on sellest hoolimata äärmiselt keeruline jälgida, kuidas avalikku raha kasutatakse; palub komisjonil nende osapooltega ulatuslikult konsulteerida olukorra võimalike lahenduste teemal;

3.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles varustama need liikmesriikide andmebaasid otsingumootoriga ning muutma need täiesti ühilduvaks, et hõlbustada esitatud andmetest kogu ELi hõlmava ülevaate saamist, säilitades samas nende asjakohasuse kohalikul tasandil; on seisukohal, et sellega seoses on olemas kiireloomuline vajadus andmete avaldamiseks kahes keeles (kohalik(ud) keel(ed) ja üks komisjoni töökeeltest);

4.  rõhutab, et abisaajate kohta esitatud andmed tuleb muuta paremini kasutatavaks, parandades nii nende sisu kui ka vormi; kutsub seetõttu komisjoni üles määratlema täpsemat ja normatiivsemat formaati, täpsustades esitatava teabe struktuuri, vormi ja sisu; leiab, et vajaliku informatsiooni tagamine peaks endas sisaldama ka täppisotsingut, mis annaks kohese ülevaate otsitud elementidest;

5.   nõuab abisaajate nimekirja ja vajadusel huvirühmade nimekirjade avaldamisel olulise lisateabe andmist; soovitab seetõttu, et lisaks praegustele miinimumnõuetele võiks kaaluda abisaajate kohta avaldatava teabe koosseisus ka asukoha, heakskiidetud projektide kokkuvõtete, toetuse liikide ning projektipartnerite kirjelduse esitamist; palub, et andmete kasutatavuse ja tõelise läbipaistvuse huvides oleksid kogutud andmed esitatud ja hallatud struktureeritud ja võrreldaval viisil; on seisukohal, et seda on võimalik teha ilma lisakulutusi tekitamata;

6.  palub Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ellu viidavate programmide puhul loetleda kõik abisaajad, mitte üksnes peamised abisaajad;

7.  rõhutab, et täielik vastavus Euroopa läbipaistvuse algatuse nõuetele tuleb saavutada asjakohaste õigusaktide, paremate juhiste, hoiatusmehhanismi ja nõuete rikkumise korral viimase abinõuna rakendatavate sanktsioonide abil;

Läbipaistvus ja ühine haldamine

8.  kutsub komisjoni üles selgitama, kuidas tuleks Euroopa läbipaistvuse algatuse põhimõtteid rakenduskavade ja nendega seotud teavituskavade tasandil praktiliselt rakendada; rõhutab seepärast vajadust kehtestada selgemad reeglid, mis käsitlevad ühiselt hallatud fondidest abisaajate kohta teabe avaldamist;

9.  rõhutab vajadust töötada välja määrused ja rakenduseeskirjad nii, et menetlused oleksid läbipaistvad, tagaksid võimalikele abisaajatele parema juurdepääsu struktuurifondidele ja vähendaksid osalejate halduskoormust, eelkõige mitme peamise vahendiga, nagu komisjoni ja liikmesriikide vaheliste kokkulepitud rakendusjuhiste avalikustamine; kutsub liikmesriikide korraldusasutusi üles läbipaistval viisil näitama struktuurifondide poolt rahastatud projektide kõiki etappe; kordab oma seisukohta, et läbipaistvad ja selged menetlused on hea valitsemistava lahutamatu osa, ning tervitab sellega seoses komisjoni poolt lihtsustamisettepanekute esitamiseks tehtud jõupingutusi;

10. märgib, et piiriülesed ja rahvusvahelised programmid peavad ületama konkreetseid raskusi seoses liikmesriikide erinevate halduskultuuride, siseriiklike õigusnormide ja kasutatavate keeltega, mis ei mõjuta selliste algatuste puhul ainult kvantitatiivseid, vaid ka kvalitatiivseid aspekte; on seepärast seisukohal, et oleks väga tähtis välja töötada konkreetsed eeskirjad korraldusasutuste vahelise kooskõlastamise ja koostöö läbipaistvuse kohta;

11. rõhutab, et vastavalt Euroopa Parlamendi uuringule Euroopa läbipaistvuse algatuse mõju kohta ühtekuuluvuspoliitikale on Euroopa läbipaistvuse algatuse miinimumnõuetele mittevastavus seotud pigem korraldusasutuste vähese haldussuutlikkusega kui soovimatusega andmeid esitada; sellega seoses juhib tähelepanu vajadusele tagada, et lisaandmete ja -teabe esitamine ei tooks kaasa täiendavat halduskoormust võimalikele abisaajatele, eriti nendele, kellel on juba niigi raskuski toetuste ja hankelepingute suhtes kehtivate haldus- ja finantsnõuete täitmisega;

12. märgib, et Euroopa Komisjon peab lisateabe ja -andmete nõuded viima vastavusse täiendava tehnilise abi andmisega (töötoad struktuurifondide haldamise eest vastutavate komisjoni ametnike ja kohaliku/piirkondliku personali osalusel, korraldusasutuste vaheline heade tavade vahetamine, konkreetsete suuniste avaldamine) võimalikele abisaajatele, kellel puudub vajalik tehniline suutlikkus; on seisukohal, et ainult sel viisil on tagatud, et osapoolte pingutused vastavuse saavutamiseks lisateabe ja -andmete nõuetega ei vii moonutuseni projekti rakendustegevuste eelarvevahendites;

13. rõhutab, et liikmesriikide poolt täpse teabe õigeaegne esitamine on kontrollisüsteemi kontekstis oluline ennetav meede, ning rõhutab sellega seoses vajadust luua seos Euroopa läbipaistvuse algatuse ning finantskontrolli ja auditeerimise vahel; kordab oma seisukohta, et varajase hoiatamise süsteem peaks tihedalt koos töötama ka menetlusest kõrvalejätmise keskandmekoguga;

14. palub komisjonil vastavalt 2009. aasta lihtsustustele nõukogu määruses 1083/2006 teostada järelevalvet suurenenud ettemaksete kasutamise üle liikmesriikides;

15. kordab nõudmist, et Euroopa läbipaistvuse algatuse alusel tuleb esitada teave tagasimaksete ja tühistamiste kohta; kutsub liikmesriike üles seda teavet täies ulatuses esitama ning kutsub komisjoni üles tegema see teave kättesaadavaks eelarvepädevale institutsioonile ja avalikkusele koos teabega finantskorrektsioonide kohta, mis on järgnenud tõestatud pettusejuhtumitele, tagades sellega Euroopa avalikkuse ees usaldusväärsuse ja vastutuse kõrge taseme;

16. nõuab tungivalt, et audiitorid võtaksid teavitamis- ja avalikustamisnõuete täitmise suhtes rangema hoiaku, tuues rikkujad esile – eriti kui kaasatud on valitsusasutused –, ning kasutades tõestatud pettusejuhtumite korral finantskorrektsioone;

17. tervitab komisjoni ja kontrollikoja poolt nende auditimetoodika ühtlustamiseks tehtud jõupingutusi;

Läbipaistvus ja partnerlussuhted

18. rõhutab asjaolu, et konsulteerimise miinimumnõuded on Euroopa läbipaistvuse algatuse üks osa, ning tervitab asjaolu, et komisjon on neid nõudeid ühtekuuluvuspoliitikaga seoses edendanud ja rakendanud; kutsub siiski komisjoni üles võimaldama sidusrühmadel esitada asjakohast tagasisidet konsulteerimise kvaliteedi kohta; kutsub piirkondi ja liikmesriike üles kasutama olemasolevat ELi kogemust huvitatud pooltega konsulteerimisel;

19. kordab oma seisukohta, et partnerlussuhted on eeldus läbipaistvuse, reageerimisvõime, tõhususe ja õiguspärasuse saavutamisele ühtekuuluvuspoliitika programmide koostamise ja rakendamise kõikides etappides ning võivad suurendada pühendumist programmide eesmärkide saavutamisele ning aidata kaasa üldsuses nende eesmärkide suhtes omanikutunde tekkimisele; kutsub seetõttu liikmesriike ja korraldusasutusi üles kaasama täielikult piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ning teisi asjaomaseid partnereid ühtekuuluvuspoliitika programmide koostamise ja rakendamise kõikidesse etappidesse, kaasa arvatud liikmesriigi tasandi internetiplatvormide kaudu, mis pakuvad ülevaadet olemasolevatest fondidest ja rakendusprogrammidest, ning heade tavade edendamise kaudu muul viisil, ning võimaldama neile juurdepääsu kõikidele projektidokumentidele, et kasutada paremini ära nende kogemusi, teadmisi ja häid tavasid;

20. nõuab komisjonilt rohkem suunised selle kohta, kuidas partnerlusklauslit praeguste programmide raames praktikas rakendada, ning piisavalt siduvaid partnerlust käsitlevaid eeskirju tulevastes õigusaktides, eelkõige seoses piirkondlike ja kohalike asutuste, näiteks valitud organite osalusega, kes on olulisteks partneriteks kogu protsessis;

21. nõuab paremini suunatud, korrapärase ning õigeaegse teabe andmist partnerorganisatsioonidele, eelkõige neile, kes on korraldusstruktuuride liikmed, ning partnerlussuhete toetamiseks suuremas ulatuses tehnilise abi kasutamist, muu hulgas võimaldades partnerorganisatsioonidel osaleda rakendusasutuste organiseeritavatel koolitustel; kutsub üles võimaldama ligipääsu nendele koolitusüritustele multimeediaversioonis, et laiendada kuulajaskonda ja võimaldada partnerorganisatsioonide poolseid üritusejärgseid konsultatsioone; rõhutab sellise meetme kasulikkust partnerorganisatsioonidele kõige kaugematest liidu piirkondadest, nt äärepoolsematest piirkondadest;

Läbipaistvuse suurendamine seoses ELi rahaliste vahendite eraldamisega suurprojektidele

22. nõuab komisjonilt internetis suurprojektide kohta õigeaegselt teabe avaldamist, sealhulgas vahetu juurdepääsu tagamist projektidokumentidele, kaasa arvatud JASPERSi projektidele, (taotlus, teostatavusuuring, kulude-tulude analüüs, keskkonnamõju hindamine jne), võimalikult kiiresti pärast seda, kui komisjon saab liikmesriigilt rahastamistaotluse, ja enne, kui ta teeb rahastamise kohta otsuse; on seisukohal, et komisjoni vastaval veebilehel peaks olema võimalik esitada selliste projektide kohta märkusi;

23. kutsub üles avaldama internetis tagantjärele programmiperioodi 2007–2013 ajal heaks kiidetud või heakskiitmiseks esitatud suurprojekte;

24. soovitab määrata kindlaks asjaolud, mille korral on lubatud kasutamata vahendeid taaskasutada, ja vahendite ümberpaigutamist otsustava asutuse vastutuse;

25. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

(2)

ELT L 371, 27.12.2006, lk 1.

(3)

ELT L 94, 8.0.2009, lk 10.

(4)

ELT L 126, 21.5.2009, lk 3.

(5)

ELT L 88, 31.3.2009, lk 23.

(6)

ELT L 255, 26.9.2009, lk 24.

(7)

ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 1.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0492.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0165.


SELETUSKIRI

AVALIK TEAVE ÜHTEKUULUVUSVAHENDITE SAAJATE KOHTA

ELi rahaliste vahendite saajate kohta avaliku teabe esitamine on Euroopa läbipaistvuse algatuse üks nurgakive. Finantsmääruse artikli 30 lõike 3 ja artikli 53b lõike 2 punkti d järgi on liikmesriigid kohustatud esitama teavet ühiselt hallatavate ELi rahaliste vahendite kulutamise kohta, muu hulgas abisaajate tagantjärele avalikustamise kaudu. Struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist abi saajate suhtes on avalikustamiskohustust täpsustatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1828/2006. Nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punktis d nõutakse kolme liiki andmete avaldamist: a) abisaajate loetelu, b) toimingute nimetused ja c) toimingutele eraldatud avaliku sektori toetuse suurus.

Liikmesriigid ja korraldusasutused tõlgendavad neid Euroopa läbipaistvuse algatuse miinimumnõudeid väga erinevalt. Need erinevused peegeldavad haldussuutlikkuse ning kultuuritraditsioonide, haldustavade ja hoiakute erinevusi. Euroopa läbipaistvuse algatuse miinimumnõuete erinev käsitus ja tõlgendamine on saanud võimalikuks seetõttu, et õigusraamistik, mis sätestab abisaajate kohta teabe avaldamise kohustuse, ei ole kuigi range. Näiteks on ebaselge abisaaja määratlus ning see, milline abisaajale makstav toetuse summa tuleks avaldada (eraldatud summa või tegelikult makstud summa).

Komisjon on piirdunud andmete avaldamise ühtse soovitusliku standardi kohta ettepaneku tegemisega ja ELi üldsusele oma regionaalpoliitika peadirektoraadi veebilehel linkide pakkumisega, mille kaudu pääseb liikmesriikide elektroonilistele aadressidele, kus on avaldatud nõutud andmed Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist abi saajate kohta. Nende ühiselt hallatavate fondide puhul on nimetatud lingid ja nende sisu ainuüksi liikmesriikide vastutusel ning sisu põhineb korraldusasutuste esitataval teabel. Andmete esitamise ja kättesaadavuse erinevused ei võimalda täielikku võrdlust ELi tasandil.

Kuigi kõik liikmesriigid avaldavad vähemalt miinimumnõuetele vastavaid andmeid (mõnede territoriaalse koostöö programmide puhul ei ole nõuded siiski täielikult täidetud), on mõned liikmesriigid avaldanud lisateavet (nt projektide eesmärgid, ESFi puhul sihtrühmad jne), kuid seda nõuet ei ole praeguses õigusraamistikus ette nähtud.

PROGRAMMIDE KOOSTAMISE JA RAKENDAMISE LÄBIPAISTVUS

1) Ühine haldamine

Nõukogu määruse nr 1083/2006 artiklis 69 on sätestatud, et „liikmesriik ja rakenduskava korraldusasutus annavad teavet toimingute ja kaasrahastatavate rakenduskavade kohta ning avalikustavad need. Teave suunatakse Euroopa Liidu kodanikele ja toetusesaajatele eesmärgiga esile tuua ühenduse roll ja tagada fondide toetuste läbipaistvus.”

Komisjoni määruse nr 1828/2006 teavitamisele ja avalikustamisele pühendatud osas on avalikustamisnõuded üksikasjalikult määratletud. Kõikide struktuurifondidest kaasrahastatavate rakenduskavade jaoks peab korraldusasutuse või liikmesriigi poolt olema koostatud teavituskava, mis esitatakse komisjonile kommenteerimiseks ja kinnitamiseks. Teavituskavas määratletakse iga rakenduskava jaoks teavitusmeetmed ja määratakse kindlaks, kuidas rakendatakse ELi suuniseid nähtavuse kohta. Euroopa läbipaistvuse algatuse miinimumnõuded abisaajate avalikustamise kohta moodustavad teavituskava ühe osa, kuigi ametlikku seost Euroopa läbipaistvuse algatuse ja teavituskava vahel loodud ei ole. Oma teavitustegevuse raames peavad korraldusasutused tegelema abisaajate ning programmide rakendamisse kaasatud asutuste juhendamise ja koolitamisega. Ka komisjon pakub suunamist ja koolitust, kuid et see oleks tulemuslik, peab vastav teave jõudma abisaajateni.

Rakendusmääruse järgi tuleb luua korraldusasutuse poolt ametisse nimetatud kommunikatsiooniametnike Euroopa võrgustik. Vastava sätte alusel loodi Euroopa Regionaalarengu Fondi jaoks võrgustik INFORM. Sidususe ELi tasandil tagavad ka konsultatsioonid fondide koordineerimiskomitee (COCOF) kaudu, mis tuleb kokku mitu korda aastas. See tõhustab teabevahetust erinevate struktuurifondide vahel ja soodustab riikidevahelist koostööd ELi struktuurifondide toetusest teavitamisel. Nende võrgustike loomise kaudu ja nende surve tõttu võtab komisjon Euroopa läbipaistvuse algatuse puhul aluseks edendava lähenemisviisi, selle asemel, et kehtestada korraldusasutustele siduv määrus, samas kui liikmesriigid on kohustatud tagama avaldatud andmete õigsuse.

Kuigi detsentraliseeritud rakendussüsteemis on teabe levitamisel oluline osa hea juhtimise ja kontrolli tagamisel ning see aitab ära hoida probleemide tekkimist ning edendada nõuetelevastavust, ei ole loodud seost andmete läbipaistvuse algatuse ning reguleerituma ja siduvama finantskontrolli ja auditeerimise vahel.

2) Partnerlussuhted              

Euroopa läbipaistvuse algatusel peaks olema märkimisväärne mõju eeskirjadele, millega nähakse ette läbipaistvad partnerlussuhted programmitöö eri etappides.

Partnerlus ja eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine ühtekuuluvuspoliitika programmitöö süsteemi võib olla mitmeti kasulik. Esiteks võib see parandada programmide reageerimissuutlikkust, tagades strateegiate parema vastavuse poliitilistele vajadustele ning aidates rakendada ja parandada tingimusi, mida tuleb arvesse võtta sellistes valdkondades nagu keskkonnakaitse, sooline võrdõiguslikkus, sotsiaalne kaasatus, puuetega inimeste vajadused jne. Teiseks võib see suurendada programmide tulemuslikkust, kuna korraldusasutused saavad juurdepääsu „kohalikele” teadmistele, mida kasutatakse toimingute täpsemaks suunamiseks ning seeläbi vahendite rakendamise ja projektide kvaliteedi parandamiseks. Ja kolmandaks võib see aidata kaasa aruandekohustuslikkuse suurenemisele, kuna partnerid vahendavad programmi puudutavat teavet kohapeal (suurendades seeläbi läbipaistvust ja avalikustamist) ning nõuavad programmi elluviimise korraldajatelt aru võetud meetmete ja saavutatud tulemuste kohta. Seega aitavad partnerlussuhted suurendada üldsuses omanikutunnet toetatavate projektide suhtes ja edendada ELi ühtekuuluvuspoliitika õiguspärasust.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 11 järgi peavad partnerid olema kaasatud programmi kavandamise ja elluviimise eri etappidesse alates rakenduskavade ettevalmistamisest kuni nende elluviimise, seire ja hindamiseni. Kuid peale määruse preambuli ja konkreetse artikli, mis käsitleb partnerluse põhimõtet, mainitakse partnereid või partnerlussuhteid õigusaktide tegevusalastes osades väga vähe. Komisjon ei ole esitanud täpseid ja ametlikult siduvaid juhiseid ega suuniseid selle kohta, kuidas partnerluse põhimõtet tuleks praktikas rakendada. See jätab artikli 11 täitmise viisi tegeliku tõlgendamise liikmesriikide ametiasutuste hooleks, mistõttu sõltub partnerluse põhimõtte rakendamine liikmesriikide traditsioonidest ja tavadest. Komisjoni roll tundub olevat liiga passiivne ja piirduvat vaatlemisega.

Vaatamata laialdasele üksmeelele selle suhtes, et partnerlussuhted on olulised programmide edukuse ja tulemuslikkuse seisukohalt, on kodanikuühiskonna organisatsioonid rohkem kaasatud programmide koostamise etappidesse kui programmide juhtimise teistesse etappidesse.

LÄBIPAISTVUSE SUURENDAMINE SEOSES EUROOPA LIIDU RAHALISTE VAHENDITE ERALDAMISEGA SUURPROJEKTIDELE

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 41 järgi on komisjonil õigus liikmesriikide esitatud suurprojekte (s.t toiminguid, mille kogumaksumus ületab keskkonnaalaste meetmete puhul 25 miljonit eurot ja teiste valdkondade puhul 50 miljonit eurot) heaks kiita või tagasi lükata.

Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide seas, sealhulgas Euroopa Investeerimispangas ja Maailmapangas, on tavaks avaldada internetis teavet suuprojektide kohta enne nende rahastamise kohta otsuse tegemist. Euroopa Komisjon on kahetsusväärne erand. Ei ole põhjust, miks komisjoni läbipaistvusstandardid peaksid olema madalamad kui Euroopa Investeerimispangal. Regionaalpoliitika peadirektoraat peaks Euroopa Investeerimispanga veebilehe eeskujul looma veebilehe, millel esitatakse suurprojektide nimekiri. See veebileht peaks võimaldama esitada ka selliste projektide kohta märkusi, nii et komisjon saaks esitatud projektide kohta erinevatest allikatest teavet, mis võimaldab tal teha paremaid, teadlikumaid otsuseid.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

27.4.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Charalampos Angourakis, Jean-Paul Besset, Victor Boştinaru, Zuzana Brzobohatá, John Bufton, Alain Cadec, Salvatore Caronna, Ricardo Cortés Lastra, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Ramona Nicole Mănescu, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Markus Pieper, Monika Smolková, Nuno Teixeira, Michael Theurer, Michail Tremopoulos, Viktor Uspaskich, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Vasilica Viorica Dăncilă, Ivars Godmanis, Catherine Grèze, Veronica Lope Fontagné, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid

Õigusteave - Privaatsuspoliitika