Menetlus : 2010/2013(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0141/2010

Esitatud tekstid :

A7-0141/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 18/05/2010 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0164

RAPORT     
PDF 186kWORD 102k
5.5.2010
PE 439.379v02-00 A7-0141/2010

Muutuva maailma võtmepädevused ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamine

(2010/2013(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Maria Badia i Cutchet

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

muutuva maailma võtmepädevuste ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta

(2010/2013(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2009. aasta teatist „Võtmepädevused muutuva maailma jaoks” (KOM(2009)0640);

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes – Euroopa lähteraamistik(1);

–    võttes arvesse 10aastast töökava „Haridus ja koolitus 2010” ja sellega seotud ühiseid vahearuandeid töökava rakendamise edusammude kohta;

–    võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks(2);

–    võttes arvesse eksperdirühma aruannet uute kutseoskuste kohta uute töökohtade jaoks pealkirjaga „Uued oskused uute töökohtade jaoks ja kohene tegutsemine”;

–    võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”)(3);

–    võttes arvesse oma 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse kohta: kunagi ei ole hilja õppida(4);

–    võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni elukestva õppimise panuse kohta teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta(5);

–    võttes arvesse 2009. aasta novembris vastu võetud Euroopa noorsooalase koostöö raamistikku;

–    võttes arvesse Euroopa arenguhariduse konsensust – raamstrateegiat, mille on koostanud ELi institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja teiste sidusrühmade esindajad 2007. aasta novembris;

–    võttes arvesse riiklike aruannete üksikasjaliku hindamise ning haridust ja koolitust käsitlevate näitajate ja sihttasemete saavutamise tulemusi (SEK(2009)1598 ja SEK(2009)1616);

–    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166;

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–    võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0141/2010),

A.  arvestades, et hariduse ja koolituse kvaliteet on kohustuslik üksikisiku enesearengu, võrdõiguslikkuse, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemise, kodanikuaktiivsuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse mõttes;

B.   arvestades, et hariduse ja koolituse kvaliteedi parandamine kõigi õpilaste jaoks, saavutamaks paremaid tulemusi ja pädevusi eelkõige uue ja täpsema poliitika kaudu, eesmärgiga anda parem haridus, on prioriteet;

C.  arvestades, et hoolimata hariduse ja koolituse valdkonnas aset leidnud teatud positiivsetest suundumustest Euroopa Liidus, enamikku ELi 2010. aastaks kokkulepitud sihttasemeid ei saavutata, kuna eriti kutseoskuste tasemed jäävad puudulikuks ja kuna ühel kolmandikul Euroopa elanikel on väga madal kvalifikatsioon;

D.  arvestades, et 10 aastat pärast Bologna protsessi algatamist ei ole liikmesriikidevahelist lähenemist kõrghariduse valdkonnas veel saavutatud;

E.   arvestades, et haridus- ja koolituspoliitika peaksid võimaldama kõikidel kodanikel nende east, soost, tervislikust, füüsilisest, vaimsest ja psüühilisest seisundist ning keelelisest, etnilisest, rahvuslikust, usulisest ja sotsiaal-majanduslikust taustast olenemata omandada, ajakohastada ning arendada oma oskusi ja pädevusi kogu elu jooksul;

F.   arvestades, et haridus ja koolitus on võimaluste, juurdepääsu ja solidaarsuse uuendatud sotsiaalmeetmete kava eduka rakendamise võtmeelemendiks; arvestades, et kava rakendamine aitaks luua rohkem ja paremaid töökohti ja anda suuremale arvule Euroopa kodanikele võimaluse kasutada oma potentsiaali;

G.  arvestades, et tuleb teha jätkuvaid jõupingutusi, et tagada naistele võrdne juurdepääs haridusele kõikidel tasanditel ja et haridusalased valikud ei oleks ette määratud sooliste stereotüüpidega;

H.  arvestades, et võtmepädevuste täielik rakendamine nõuab edasiste meetmete võtmist nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil;

I.    arvestades, et otsustava tähtsusega väljakutse Euroopa haridusele ja koolitusele on haridusreform õppimiskeskse tervikliku haridussüsteemi suunas, mis valmistab noori inimesi ette rahulolevateks ja aktiivseteks maailmakodanikeks, kes on valmis tööturule sisenema;

J.    arvestades, et elukestva õppe strateegiate rakendamine ja edasiarendamine on siiani paljude liikmesriikide jaoks oluline väljakutse; arvestades, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata pigem kogu elutsüklile kui keskenduda konkreetsetele sektoritele või rühmadele;

K.  arvestades, et haridusinvesteeringute kasu saab näha alles pikaajalises perspektiivis ja et on tähtis tagada, et neid ei jäetaks poliitilises tegevuskavas tagaplaanile; arvestades, et peaksime nõudma ELi suuniseid haridus- ja koolitussüsteemi kvaliteedi kohta ning vältima eelarvepiiranguid – või vähemalt peaks eraldatud vahendite maht suurenema, mitte vähenema; arvestades, et EL peab seetõttu tagama hariduse ja koolituse valdkonnas eelarvemehhanismid, mis ei ole seotud hariduse ja koolituse valdkonna iga-aastaste programmidega;

L.   arvestades, et investeeringud haridusse ja koolitusse, ümberõppesse ja teadmiste ning oskuste uuendamisse ja kohandamisse on oluline eeltingimus kriisist väljumiseks ja pikaajaliste globaalse majanduse, konkurentsivõime, tööhõive, liikuvuse ja sotsiaalse kaasatusega seotud probleemide lahendamiseks;

M.  arvestades, et rohkem kui 80% Euroopa Liidu algkooliõpetajatest ja 97% eelkooliõpetajatest on naised, samas kui põhikoolis on naisõpetajaid 60% ning kõrgkoolis ja teadustöö valdkonnas vähem kui 40%;

N.  arvestades, et probleemid, mida õpetajad lahendama peavad, suurenevad, kuna hariduskeskkond muutub keerulisemaks ja heterogeensemaks, mida põhjustavad näiteks muutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogias, majanduskriisi põhjustatud rahalised piirangud, muutused sotsiaal- ja perekonnastruktuurides ning mitmekultuurilisus;

O.  arvestades, et on oluline rakendada ELi 2020. aasta strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et tulla toime suurte ülesannetega neis valdkondades;

P.   arvestades, et ELi arenevas teadmistepõhises majanduses ja tööturul suureneb infotehnoloogilise pädevuse tähtsus; arvestades, et infotehnoloogiline pädevus pakub võimalusi majanduse elavdamiseks ja ettevõtluse edendamiseks ning tööhõive kättesaadavuse suurendamiseks;

Q.  arvestades, et sportlik tegevus on üks mõjusamaid vahendeid kahjulike sõltuvuste, näiteks suitsetamise, alkoholismi ja narkootikumide tarbimise vastu, kuna õpilased ja kõrgharidust omandavad tudengid moodustavad selles osas ühe kõige ohustatuma ühiskonnarühma; arvestades, et õpilaste ja tudengite sportlike tegevuste esmane tingimus on sobiva infrastruktuurilise tausta olemasolu,

1.   kiidab heaks eespool nimetatud komisjoni teatise „Võtmepädevused muutuva maailma jaoks”;

2.   märgib, et hoolimata eelnevatel aastatel tehtud edusammudest ei ole paljudel eurooplastel ikka veel piisavaid oskusi; juhib tähelepanu sellele, et üks igast seitsmest noorest (vanuses 18–24) langeb koolist välja (6 miljonit koolist väljalangenut EL 27-s), et igal neljandal 15-aastasel lapsel on kehv lugemisoskus, et ligikaudu 77 miljonil inimesel (peaaegu ühel kolmandikul Euroopa 25 kuni 64 aasta vanustest elanikest) puudub või on madal ametlik kvalifikatsioon, et vaid neljandikul on kõrge kvalifikatsioon ja et liiga paljudel Euroopa kodanikel puuduvad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alased oskused; rõhutab, et väga madal oskuste tase on püsiprobleem kogu ELis, ning tunneb muret, et noorte arv, kes ei ole täielikult kirjaoskajad 15. eluaastaks, on tõusnud (21,3% 2000. aastal, 24,1% 2006. aastal);

3.   palub komisjonil jätkata arutelu teemal „Uute töökohtade jaoks uued oskused“; juhib tähelepanu sellele, et 2020. aastal vajatakse kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid 16 miljoni uue töökoha täitmiseks ja keskmise kvalifikatsiooniga töötajaid 4 miljoni uue töökoha täitmiseks, ning samal ajal väheneb madalat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade arv 12 miljoni võrra; juhib tähelepanu sellele, et 2015. aastal on enamikul töökohtadel kõigis sektorites vajalikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alased oskused; nõuab, et sellesse arutellu kaasataks kõik huvitatud pooled, sealhulgas õpetajad, õpilased, pädevad kutseorganisatsioonid, asjaomased valitsusvälised organisatsioonid ja ametiühingud, kodanikuühiskonna sidusrühmad, eriti vanemate ja õpilaste ühendused, ning ettevõtete esindajad;

4.   peab esmatähtsaks rakendada poliitikat, mis parandaks kõigi õpilaste hariduse ja koolituse kvaliteeti, ja rõhutab, et Euroopa haridussüsteemide vastavusseviimiseks globaalsete konkurentsitingimustega tuleb suurendada kättesaadavaid haridusvõimalusi, mis peavad olema kõrgemal tasemel ja laiaulatuslikumad, et rahuldada erialasektori ja tööturu pakilisi vajadusi;

5.   peab oluliseks keeleõpet, et võimaldada noorte juurdepääsu tööturule ja et edendada nende liikuvust ja võrdseid võimalusi;

6.   kutsub liikmesriike üles täiendavalt rakendama Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku;

7.   nõuab, et tähelepanu pöörataks mitte ainult nn rohelistele töökohtadele, vaid ka nn valgetele töökohtadele; rõhutab, et 2030. aastaks suureneb üle 65-aastaste inimeste osakaal võrreldes 15 kuni 64 aasta vanuste inimeste osakaaluga 2008. aasta 26%lt 38%ni 2030. aastal; märgib, et seetõttu suureneb vajadus „tegusana vananemise” jagatud poliitika järele, viidates eelkõige kirjaoskuse edendamise ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna võtmeoskuste uuendamise meetmetele, et ületada digitaalne lõhe, mis on kasvav tegur eakate sotsiaalses tõrjutuses;

8.   märgib, et komisjoni teatises Euroopa 2020. aasta strateegia kohta rõhutatakse, et naiste tööhõive määr on väga madal (naistest töötab ainult 63%, võrreldes 76% meestega) ja et tööjõu osaluse suurendamiseks on vaja soolist võrdõiguslikkust edendavat poliitikat; märgib, et järelikult tuleb hariduse ja koolituse valdkonnas võtta suund selliste tööturu erinevuste kaotamisele, aidates nii kaasa säästva arengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisele; rõhutab mittesoopõhise hariduse tähtsust alates võimalikult noorest east;

9.   nõuab, et pöörataks erilist tähelepanu vajadusele lihtsustada puuetega inimeste integreerumist hoolimata nende east, haridusest ja koolitusest, viidates eriti puuetega laste tõelisele integratsioonile haridusasutustesse alates võimalikult noorest east; rõhutab asjakohaste investeeringute ja pikaajalise strateegia vajadust, et eemaldada selles valdkonnas kõik takistused;

10. usub, et kogu haridus peaks edendama demokraatlike pädevuste omandamist, toetades õpilasnõukogusid ja võimaldades õpilastel võtta oma hariduse eest kaasvastutus, nagu on sätestatud õpilaste õiguste hartas; nõuab sellega seoses Euroopa ühiskonnas põhjalikku arutelu hariduse funktsiooni ja rolli üle ning teeb ettepaneku, et sellise arutelu koht võiks olla Euroopa Kodanike Agoraa;

11. kutsub komisjoni, liikmesriike ja tööandjaid tihedas koostöös hariduse ja koolituse pakkujatega üles julgustama ebasoodsama taustaga inimeste oskuste parandamist;

12. tunnistab, et globaliseerumine on Euroopa ühiskonda läbinisti muutnud, ja soovitab globaalse ja arengut hõlmava hariduse kaasamist kogu haridusse, et võimaldada kodanikel tulla toime muutuva maailma ohtudega ja kasutada selle pakutavaid võimalusi;

13. peab kõigil hariduse ja koolituse tasanditel oluliseks digitaalse kirjaoskuse ja meediapädevuse arendamist ning uute tehnoloogiate tutvustamist ning seda, et samavõrra õpetataks arukust ja kriitilist meelt kaasaegsete suhtlusvormide ja meediasisu kasutamisel; rõhutab pakilist vajadust arendada kõigi Euroopa kodanike e-oskusi; juhib tähelepanu, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alane koolitus ja haridus on nii riiklikul kui ka ELi tasandil hädavajalikud, arvestades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste oskuste kasvavat olulisust areneval tööturul;

14. rõhutab piisava ja kvaliteetse toetuse tähtsust õpetajate pädevuste arendamiseks ja uute õppekorralduse viiside kehtestamiseks ligitõmbavas koolikeskkonnas;

15. rõhutab kunsti, kultuuri ja spordi tähtsust hariduses ja koolituses ning vajadust pöörata neile erilist tähelepanu eel-, alg- ja põhikoolihariduses ning kogu elukestva õppe vältel; rõhutab, et kutsealase ja tehnilise suutlikkuse arendamise kõrval on ka kunsti- ja kultuurialane haridus haridus- ja koolituspoliitika lahutamatuks osaks, sest aitab arendada teadusega mitteseotud võimeid, edendades seega üksikisiku eneseteostuse võimet ja põhioskuste omandamist;

16. kutsub liikmesriike üles tagama piisavad vahendid investeeringuteks haridusasutustes edendatavasse sportlikku tegevusse ning tugevdama selles valdkonnas ka avaliku ja erasektori koostööd;

17. kutsub liikmesriike üles tagama piisavad investeeringud haridusse, et kindlustada kõigile elanikkonnarühmadele juurdepääs tööturule;

18. rõhutab ajaloo- ja keeleõpetuse kui Euroopa sotsiaalse ja kultuurilise integratsiooni saavutamise vahendite tähtsust;

Koolieelne haridus

19. juhib tähelepanu kvaliteetse hariduse tähtsusele varajases lapsepõlves võtmepädevuste aegsaks omandamiseks, nii emakeele kui ka asukohamaa keele omandamiseks ning eelkõige ebasoodsama taustaga ja (õppimise) erivajadustega laste toetamiseks, et võidelda nende edaspidise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

20. juhib tähelepanu lugemusharjumuse edendamise tähtsusele alates eelkoolist ja lugemiseks mõeldud trükistele juurdepääsu võimaldamise tähtsusele juba eelkoolieas;

21. juhib tähelepanu emakeelse hariduse tähtsusele, sh traditsiooniliste vähemuste puhul;

22. rõhutab mitmekeelsuse tähtsust liikuvuse puhul: kutsub sel põhjusel liikmesriike üles viima sisse teise keele õpetamise juba varases eluetapis;

23. rõhutab, et esmatähtis on kohaldada haridusmeetmeid sisserändajate laste suhtes, et võimaldada nende kohandumist vastuvõtva riigi haridus- ja sotsiaalse keskkonnaga;

24. rõhutab vajadust lapse loovuse edendamiseks julgustada ja toetada tegevusi varases eluetapis, aidates sellega kaasa paremale innovatsiooni soodustava keskkonna loomisele Euroopas;

25. juhib tähelepanu Barcelonas seatud eesmärgile pakkuda 2010. aastal lastehooldusvõimalusi vähemalt 90%le üle kolmeaastastest ja kooliealistest lastest ning vähemalt 33%le kuni kolmeaastastest lastest ja muutes lastehooldusvõimaluste kasutamine jõukohaseks nii paljudele inimestele kui võimalik;

Alg- ja põhiharidus

26. rõhutab vajadust jätkata alg- ja põhikoolis keele omandamise arendamist ja kinnistamist, sh ka seoses sisserändajate lastega, ning emakeeles õpetamise tähtsust traditsiooniliste vähemuste seas;

27. toetab haridusliku lähenemise ideed, mis võimaldab regulaarsemaid konsultatsioone ja suuremat osalemist õpilaste poolt, kes osalevad haridusprotsessi juhtimises, õpilaste vanemate aktiivsemat hariduskogukonnas osalemist ning kindlusel põhineva õpilaste ja õpetajate vahelise suhte arendamist, mis stimuleeriks algatusvaimu ning sotsiaalsete ja kodanikuoskuste omandamist, mis on esmatähtsad kodanikuaktiivsuse jaoks;

28. rõhutab uute tehnoloogiate kui ajakohastatud haridussüsteemi vajaliku õppevahendi õppekavasse lisamise tähtsust; toetab ideed, et lapsed omandaksid meediasisu ja eelkõige interneti vastutustundliku ja kriitilise meelega kasutamise oskused varases eas asjakohase järelevalve all, ning peab äärmiselt oluliseks laste teavitamist küsimustest, mis puudutavad eraelu ja isikuandmete kaitset ning autorikaitse eeskirjade järgimist;

29. on arvamusel, et kooli õppekavade võtmepädevustega kohandamisel tehtud edusammud on positiivne edasiminek, kuid et on äärmiselt oluline teha täiendavaid jõupingutusi, eriti vabahariduse ja mitteametliku hariduse kaudu omandatud oskuste tunnustamise ja sertifitseerimise abil, ning võtmepädevuste omandamise toetamisel nende puhul, kellel on oht haridusteel raskustesse sattuda või keda ähvardab sotsiaalne tõrjutus;

30. soovitab edendada kehalist ja sportlikku tegevust koolides ning koolide meistrivõistluste korraldamist ja seal osalemist, mis parandab tervist, aitab kaasa integratsioonile ja aitab arendada positiivseid väärtusi, mis toetavad positiivse käitumismudeli loomist;

31. kinnitab sisserännanute perede laste harimise ja koolitamise vajadust, rõhutades hariduse olulist panust sisserändajate edukale integreerimisele Euroopa ühiskonda;

32. nõuab, et kasutataks laiaulatuslikku strateegiat võtmepädevuste omandamisel, alates kooli õppekavade kohandamisest kuni õpetajate jätkuva koolituse ja ametialase arengu toetamiseni, eesmärgiga saavutada hea väljaõppega hariduskogukond; on seisukohal, et õpetajatele tuleb pakkuda stiimuleid, et nad saaksid arendada oma õpetamisoskusi ja keskenduda ametialasele arengule;

33. kutsub liikmesriike üles võtma üldhariduskoolides kasutusele uusi võimalusi ja materjale noorte jaoks, kellel on kõige sagedasem õppimishäire – düsleksia –, et anda sel viisil nendele noortele võimalus õpiraskustele vaatamata kool edukalt lõpetada;

34. rõhutab integreeritud hariduse tähtsust, et vältida sotsiaalseid eelarvamusi ja diskrimineerimist ning aidata kaasa Euroopa sotsiaalsele solidaarsusele;

Kõrgharidus

35. nõuab tõhustatud liikuvust kõrgkoolide, ettevõtete ning kutsehariduse ja -koolituse asutuste vahel (nt õpilased, õpetajad, töötajad, praktikandid), et edendada õppijakeskse õppimise ja pädevuste, näiteks ettevõtluse, kultuuridevahelise mõistmise, kriitilise mõtlemise ja loovuse omandamist, mida nõutakse tööturul järjest rohkem; on seisukohal, et selles osas tuleb kiiremas korras leida lahendus olemasolevatele takistustele ELi raames, pöörates erilist tähelepanu rahalistele ja tunnustamisega seotud takistustele, et tõsta kõigi õpilaste liikuvusega seotud kogemuste kvaliteeti; toetab kõrghariduse kvaliteedi tagamist kui võimalust liikuvuse tõhustamiseks akadeemilise ja teadustöö eesmärgil ning kui ELi kodanike võrdsete töövõimaluste eeltingimust;

36. rõhutab kõigile noortele põhipädevustes tugeva aluse andmise tähtsust, mis on esmatähtis eluaegse liikuvuse edendamisel ja võimaldab neil hakkama saada tööturu arengutega ning uute majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste tekkimisega;

37. soovitab edendada teadusuuringute programme, et tugevdada teadmiste kolmnurka, mis on Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive suurendamise jaoks väga oluline;

38. kutsub liikmesriike üles ajakohastama kõrghariduse õppekavasid ja eelkõige kooskõlastama õppekavad tööturu nõudmistega;

39. kutsub kõrgharidusasutusi üles ajakohastama pakutavat õpet ja kiirendama üldiselt Bologna protsessi;

40. on arvamusel, et kõrgkoolid peaksid muutuma rohkem avatuks ja kohanduma kõigi õppurite, eelkõige mittetraditsiooniliste ning erivajadustega õppurite ja tõrjutud rühmade vajadustega, ning et selleks sobivad eeskätt hästi rahastatud stipendiumisüsteemid, mille abil on võimalik julgustada sotsiaalselt vähekindlustatud peredest noori õpinguid alustama; on ka seisukohal, et liikmesriigid peaksid rakendama konkreetset poliitikat, et tagada igaühele, sealhulgas tagasihoidlike rahaliste võimalustega noortele nende põhiõigus haridusele, ning et tulevikus tuleks uurida ühendatud sihttasemete võimalust kõrghariduses osana hariduse ja koolituse strateegilisest raamistikust;

41. meenutab selles kontekstis nõukogu 2007. aasta mai järeldusi Pekingi tegevusprogrammi rakendamiseks välja arendatud naiste hariduse ja koolitusega seotud näitajate kohta(6), eelkõige kõrghariduse ja teadustöö valdkonnas; kahetseb siiski, et neid näitajaid ei ole tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise jälgimisel täielikult arvestatud; julgustab selles suhtes kõnealuste näitajate kasutamist vahendina, et jälgida edusamme soolise võrdõiguslikkuse suunas hariduse ja koolituse valdkonnas;

42. märgib, et kuigi naiste juurdepääsu osas kõrgharidusele on tehtud edusamme, on naised endiselt alaesindatud matemaatika, teaduste ja tehnoloogia erialadel (ainult 32% nendel erialadel kõrgkooli lõpetajatest on naised ja 68% on mehed); juhib tähelepanu, et soolise tasakaalustamatuse vähendamine nendes valdkondades aitaks vähendada oskustööjõu puudust, mida EL kõnealustes sektorites kogeb;

43. on arvamusel, et mitteametlik haridus täiendab ametlikku haridust, ja soovitab, et nii tuleks seda ka käsitleda hariduse ja koolituse 2020. aasta raamistiku hariduspoliitika kujundamisel;

44. nõuab suuremaid, tulemuslikumaid ja laiaulatuslikumaid investeeringuid kõrgharidusse;

45. kutsub liikmesiike üles julgustama partnerlust (rahvusvahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil) kõrgkoolide, ülikoolide, uurimiskeskuste ja ettevõtete vahel ning ettevõtjatepoolseid rahalisi investeeringuid kõrgharidusse;

46. kutsub liikmesriike üles eraldama vajalikke vahendeid kõrghariduse valdkonnale, et võimaldada sel vastata globaalsetele väljakutsetele, sest kõnealune valdkond on hiljutisele langusele järgneva majandusliku ja sotsiaalse taastumise peamine vahend;

47. kutsub liikmesriike üles toetama õiguslike, halduslike ja rahaliste vahenditega traditsiooniliste vähemuste emakeelset haridust;

Kutseharidus ja -koolitus

48. rõhutab tungivalt, et kvaliteetne kutseharidus ja -koolitus on äärmiselt olulised uute spetsialistide ettevalmistamiseks ja samuti algatuse „Uute töökohtade jaoks uued oskused” jaoks, pöörates erilist tähelepanu töökohas toimuva õppe ja praktika edendamisele, kaasa arvatud noortele vilistlastele vastavalt ülikooli ja ettevõtete vahelistele lepingutele; peab lisaks sellele tähtsaks edendada – sarnaselt üliõpilastele suunatud Erasmuse programmile – kutseharidust omandavate õpilaste õppeperioode ja praktikat teistes Euroopa Liidu riikides; nõuab, et suurendataks toetusi ja et parandataks kutseõppe mainet;

49. rõhutab vajadust ajakohastada täiendavalt kutsehariduse programme, võttes arvesse võtmepädevusi, et tagada ühelt poolt nende kvaliteedi parandamine ja noortele ligitõmbavamaks muutmine ja teiselt poolt nende parem kohandamine tööturu muutunud vajadustega; on arvamusel, et kutseõppe programmide raames tuleks arendada valdkonnaüleseid võtmepädevusi;

50. rõhutab vajadust võtta kehtiva hea tava alusel vastu mudel, millega tunnustatakse kodanikuaktiivsusega seotud õpitulemusi noorte puhul, kes osalevad vabatahtlikus ja ühiskondlikus töös, mida edendavad mittetulundusühingud, või seoses koostöö arendamisega;

51. nõuab, et parandataks üleminekut kutsekeskhariduse ja koolituse ning kõrghariduse vahel, mis tagab kõrgema kvalifikatsiooni;

52. rõhutab võtmepädevusi käsitleva soovituse elukestva õppe mõõdet ja nõuab tungivalt, et selle täielikuks rakendamiseks on vaja suuremaid edusamme kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse valdkonnas, kaasa arvatud elukestva õppe universaalse õiguse õigusliku tunnustamisega;

53. rõhutab teabe ning hea ja eduka tava vahetamise tähtsust liikmesriikide vahel kutseõppe ja -koolituse valdkonnas;

Elukestev õpe

54. nõuab, et tegutsetaks kiiresti, et võidelda vähese lugemisoskusega inimeste arvu suurenemise vastu, pakkudes eelkõige abi kohalikele asutustele, sest need on avalikkusele kõige rohkem juurdepääsetavad; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles pöörama tähelepanu endiselt liiga suurele kirjaoskamatute arvule ja tegelema selle probleemiga järjekindlalt ka seoses täiskasvanutega;

55. väljendab äärmist muret töötute noorte arvu suurenemise pärast, eriti praeguse majanduskriisi ajal; nõuab liikmesriikidelt tungivalt tööturu võimalikult paindlikuna hoidmist, et tagada noortele töö leidmine ja töökoha vahetamine lihtsal viisil;

56. rõhutab vajadust parandada haridusspetsialistide kaasatust riiklike kvalifikatsiooniraamistike arendamisse ja varasema hariduse – k.a hariduse, mis on omandatud mitteametlikult või omal algatusel – suuremat tunnustamist;

57. märgib, et 2003. aastal vastu võetud viiest sihttasemest neljaga seoses määratletud eesmärke ei saavutata; kutsub komisjoni, liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ning teisi osalisi uurima selle põhjuseid ja võtma asjakohaseid meetmeid olukorra muutmiseks;

58. rõhutab käimasoleva struktuurse dialoogi ning konsultatsiooni tähtsust haridus- ja kooliteed lõpetavate inimeste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel;

59. toetab eesmärki suurendada täiskasvanute osalemist elukestvas õppes 12,5%-lt 15%-le aastaks 2020 ja nõuab, et võetaks asjakohaseid meetmeid; kutsub selle nimel ülikoole üles, et need teeksid võimalikuks suurema hulga inimeste juurdepääsu õppimisele, mitmekesistaksid ja avardaksid tudengite ringi ning muudaksid õppekavasid sel moel, et õppimise juurde tagasi pöörduvad täiskasvanud leiaksid, et need on ligitõmbavad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles otsustavamalt tegutsema, et toetada ja edendada elukestva õppe asutusi, nagu teist võimalust pakkuvad koolid; nõuab, et elukestva õppe strateegia elluviimisel arvestataks ja edendataks soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi; juhib tähelepanu asjaolule, et eakate ülikoolidel on oluline roll elukestvas õppes;

60. täheldab, et üks peamine tegur, mis õppimises ja koolituses osaleda soovinud täiskasvanuid takistab, oli nende peresid toetavate struktuuride puudumine; julgustab seepärast liikmesriike võtma toetusmeetmeid, et kõigil üliõpilastel ja töötajatel, keda seovad perekohustused (nt laste või teiste ülalpeetavate isikute eest hoolitsemine), oleks võimalus oma oskusi ja pädevusi ajakohastada ja/või täiendada vastavalt selles valdkonnas Euroopa Sotsiaalfondi programmiga väljaarendatud heale tavale, mis hõlmab teenuste ning ühitamisega seotud toetusi; on seisukohal, et eelkõige tuleks uurida e-õppe võimalusi, sest see võimaldab hariduse, töö ja ülalpeetavate eest hoolitsemise ühendamisel suuremat paindlikkust;

61. julgustab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti astuma samme hariduse ja koolituse valdkonna soolise võrdõiguslikkuse võrreldavate andmete kogumise ja analüüsi arendamiseks ja tagama Pekingi tegevusprogrammiga seonduvate asjakohaste näitajate statistika kättesaadavus ja regulaarne uuendamine;

62. soovitab haridus- ja koolitusasutustele, et nad püüaksid avalikustada laiemalt oma täiskasvanutele mõeldud programme ja lihtsustada haldusmenetlusi, millega saadakse juurdepääs nendele programmidele;

63. kutsub komisjoni üles võtma täiel määral arvesse sidusrühmade kogemusi ja nende rolli hariduse ja koolituse 2020. aasta strateegilise raamistiku elluviijatena;

64. kutsub komisjoni üles lisama hariduse ja koolituse 2020. aasta raamistiku kavandatavasse liikuvuse sihttasemesse mitteametliku hariduse, kutsehariduse ja -koolituse ning kooliõpilased ning võtma üle Bologna protsessi sihttaseme õpilaste liikuvuse kohta;

65. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(2)

ELT C 290, 4.12.2007, lk 1.

(3)

ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.

(4)

ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 46.

(5)

ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 33.

(6)

Nõukogu dokument 9152/07


SELETUSKIRI

Alates Lissaboni strateegia vastuvõtmisest 2000. aastal on ELi haridus- ja koolituspoliitika saanud lisatõuke. Hariduse ja koolituse tunnistamine tuleviku teadmistepõhise ühiskonna ja majanduse edu põhialusena ei ole enam müüt.

Hariduse ja koolituse eest vastutavad liikmesriikide valitsused, kuid osa probleeme on kõigil liikmesriikidel ühised (demograafilised muutused, tööjõu oskuste puudujääk jne). Kvaliteetne eel-, alg-, põhi- ja kõrgharidus ning kutsekoolitus on Euroopa edu ja ET 2010 töökava alustamise jaoks äärmiselt olulised.

Me kõik teame, et vaatamata üldistele edusammudele seoses hariduse ja koolituse tulemuslikkusega ELis suuremat osa 2010. aastaks seatud sihttasemeid ei saavutata. Praegu on sobiv hetk, et vaadata tehtu läbi ja anda hinnang sellele, mis halvasti läks.

Komisjoni teatis

Kõnealune dokument sisaldab aruannet haridus- ja koolituspoliitika edusammude kohta Euroopa tasandil ajavahemikul 2007–2009. See tugineb liikmesriikide aruannete, tulemuslikkuse, näitajate ja sihttasemete üksikasjalikule hindamisele, keskendudes peamiselt 2006. aasta võtmepädevusi käsitleva soovituse rakendamisele. Aruanne võtab arvesse ka riiklike elukestva õppe strateegiate arengut ja reforme, mis viidi ellu, et muuta kutseharidus ja -koolitus atraktiivsemaks, tööturu vajadustele paremini vastavaks ning ajakohastada kõrgharidust.

Samuti käsitleb kõnealune teatis viimasel ajal ilmnenud ning eelkõige algatuses „Uute töökohtade jaoks uued oskused” nimetatud probleeme.

Lisaks tehtud edusammude väljatoomisele ja nende valdkondade määratlemisele, kus saab rohkem ära teha, pakub teatis välja mitmeid meetmeid selles valdkonnas tehtud jõupingutuste suurendamiseks.

Ülevaade hetkeolukorrast

2010. aasta ühise eduaruande eelnõu toob esile järgmised viimaste aastate jooksul hariduse ja koolitusega seotud eesmärkide raames saavutatud edusammud:

· Võtmepädevuste integreerimine

– Olulist edu on saavutatud koolide õppekavade osas. Traditsioonilised ainevaldkonnad, nagu emakeel, võõrkeeled või matemaatika ja loodusteadused, on muudetud õppekava läbivaks ja rohkem pööratakse tähelepanu teadmiste rakendamisele päriselus.

– Mõned riigid on koostanud konkreetseid strateegiaid või tegevuskavasid põhioskuste taseme tõstmiseks, seda eelkõige lugemise, matemaatika ja loodusteaduste valdkonnas.

– Järjest enam on täheldatud näiteid ettevõtlikkuse edendamisest partnerluse kaudu ettevõtetega või siis õpilaste endi juhitud miniettevõtete tegutsemise kaudu.

· Elukestva õppe strateegiate edasiarendamine

– Enamik ELi riike on võtnud vastu konkreetsed elukestva õppe strateegiad ja jõupingutusi on tehtud erinevate haridussüsteemide vahel paindlike õppeviiside toetamiseks.

– Edusamme on tehtud ka riiklike kvalifikatsiooniraamistike väljatöötamisel ja nende ühtlustamisel Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga.

· Kutseharidus ja -koolitus

– Kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsust on parandatud osana Kopenhaageni protsessist ja enamik ELi riike on pidanud esmatähtsaks kvaliteeditagamise süsteemide rakendamist kooskõlas Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeditagamise võrdlusraamistikuga(1).

– Suurt tähelepanu on pööratud kutseharidus- ja koolitussüsteemis töötavate õpetajate ja koolitajate professionaalsusele ja järjest enam kasutatakse moodulite struktuuri, et muuta kutseharidus ja -koolitus paindlikumaks vastavalt õppijate ja ettevõtjate vajadustele.

· Kõrghariduse ajakohastamine

– ELi riikides on kasvanud teadlikkus sellest, et elukestva õppe kättesaadavaks muutmine mittetraditsioonilistele õppuritele on fundamentaalse tähtsusega. Enamik riike on võtnud meetmeid, et suurendada sotsiaal-majanduslikult halvemas olukorras olevate õpilaste osalust.

Raportööri märkused ja lahendamist vajavad ülesanded

Kuigi saavutatud edu on märgatav, tuleb leida lahendus veel järgmistele probleemidele.

1– Pädevuspõhise lähenemisviisi parandamine

Vaatamata võtmepädevuste raamistiku kasutamisel(2) tehtud edusammudele sooviks raportöör rõhutada vajadust tugevdada positiivset suhtumist edasiõppimise, kriitilise mõtlemise ja loovuse suhtes.

Eriti olulised on läbivad pädevused, nagu infotehnoloogiline pädevus, õppimisvõime, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus ning kultuuriteadlikkus.

Sel eesmärgil märgiti ära mitmed keeleoskuse strateegiad, mida võiks rakendada, näiteks õpetajate pädevuste hindamise toetamine, hindamismeetodite ajakohastamine ja õppetöö korraldamise uute viiside kasutuselevõtt.

Raportöör peab teiseks väga oluliseks asjaoluks varajases lapsepõlves omandatava hariduse kvaliteedi tähtsust võtmepädevuste varajase omandamise alusena.

Eriti oluline on rõhutada võtmepädevuste arengut kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse raames. Kutsehariduse ja -koolituse puhul ei ole võtmepädevuste ulatusala täielikult kaetud. Näiteks tuleks rohkem tähelepanu pöörata võõrkeelte ja läbivate võtmepädevuste õppimisele.

2 – Rohkem tähelepanu kirjaoskusele ja ebasoodsas olukorras olevatele isikutele.

Seoses lugemisoskusega on täheldatud lugemisoskuse halvenemist. On vaja tõhusamaid riiklikke algatusi teiste selliste võtmepädevuste omandamiseks, mis sõltuvad suuresti lugemise ja tõlgendamise pädevustest. Ebasoodsas olukorras olevate õpilaste puhul nähakse õppimises isiklikuma lähenemisviisi kasutamist kui meetodit, millega on saavutatud häid tulemusi.

3 – Parem elukestva õppe süsteemide rakendamine

Aruanne näitab, et seda valdkonda iseloomustab püsiv vajadus parandada sidusust ja laiendada strateegiate ulatust. Need peaksid katma pikemaid ajavahemikke, pakkuma võimalusi kõigile vanusetasemetele, neid tuleb pidevalt läbi vaadata ja hinnata ning uuendada. Samuti on vaja paremini kaasata sidusrühmi ning teha suuremat koostööd poliitiliste organisatsioonidega.

4 – Kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse ajakohastamine

Nagu algatuse „Uute töökohtade jaoks uued oskused” raames välja toodi, ei suuda kutseharidus ja -koolitussüsteemid piisavalt kiiresti reageerida sellele, et vajadused kvalifikatsiooni ja oskuste osas kõigi eelduste kohaselt suurenevad. Üha rohkem on vaja tihendada sidemeid ettevõtetega ning on äärmiselt oluline arendada uusi ja atraktiivsemaid perspektiive kvalifikatsiooni parandamiseks ning liikuvuse edendamise võimalusi kutsehariduses ja -koolituses osalevate õpilaste jaoks.

Nii riikliku kui ka erasektori investeeringud kõrgharidusse on jätkuvalt probleem. Ka struktuurilised ja kultuurilisest taustast tulenevad takistused muudavad nende jaoks, kes juba töötavad, kõrghariduse omandamise keeruliseks.

5 – Partnerlusel põhineva lähenemisviisi edendamine

Teatis rõhutab haridusasutuste ja teiste valdkondade – eelkõige tööturu – vahelise partnerluse olulisust. Seda mudelit tuleks kohaldada kõigil haridustasanditel, eriti kutsehariduses ja -koolituses ning elukestvas õppes.

6 – Õpetajad

Õpetajate koolitamine on väga oluline ja arvestada tuleb õpetajate liikuvuse toetamisega.

Raportöör soovib arutelu seoses õpetajate tulevikuga, võttes arvesse uue töökeskkonna poolt esitavaid uusi nõudmisi.

7 – Muud märkused

Raportöör soovib rõhutada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010 olulisust. Vastavalt Eurobaromeetri 2009. aasta uuringule vaesuse ja tõrjutuse kohta on hariduse, koolituse või oskuste puudumine kõige rohkem tajutav vaesuse põhjustaja üksikisiku tasandil.

Samuti võimaldab Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 tööturul osalejatel mõista, et vabatahtlik tegevus kujutab endast rikastavat ja eneseteostust võimaldavat mitteformaalset õppimiskogemust sotsiaalsete oskuste ja pädevuste arendamise kaudu ja samal ajal antakse omapoolne suur panus Euroopa ühiste väärtuste, nagu solidaarsus ja sotsiaalne ühtekuuluvus, tugevdamisse. Vabatahtlikul tegevusel on suur, kuid siiani piisavalt kasutamata potentsiaal Euroopa sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks.

(1)

ELT C 155, 8.7.2009, lk 1.

(2)

Elukestva õppe võtmepädevused, ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

27.4.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Badia i Cutchet, Malika Benarab-Attou, Lothar Bisky, Piotr Borys, Jean-Marie Cavada, Silvia Costa, Santiago Fisas Ayxela, Mary Honeyball, Cătălin Sorin Ivan, Petra Kammerevert, Morten Løkkegaard, Marek Henryk Migalski, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marco Scurria, Joanna Senyszyn, Timo Soini, Emil Stoyanov, Hannu Takkula, László Tőkés, Marie-Christine Vergiat, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Liam Aylward, Ivo Belet, Oriol Junqueras Vies, Hans-Peter Martin, Iosif Matula

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Vicky Ford

Õigusteave - Privaatsuspoliitika