SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu ühine seisukoht esimesel lugemisel eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ

10.5.2010 - (17279/3/2009 – C7‑0075/2010 – 2008/0192(COD)) - ***II

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöör: Astrid Lulling

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu ühise seisukoha kohta esimesel lugemisel eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 86/613/EMÜ

(17279/3/2009 – C7‑0075/2010 – 2008/0192(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (17279/3/2009 – C7‑0075/2010);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0636);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 141 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0341/2008);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[1];

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7 ja artikli 157 lõiget 3;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 66;

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A7‑0146/2010),

1.  võtab vastu allpool esitatud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Nõukogu seisukoht Põhjendus 4
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(4) Euroopa Parlament on järjekindlalt kutsunud komisjoni üles vaatama läbi direktiivi 86/613/EMÜ, eelkõige selleks, et tugevdada füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitset raseduse ja sünnituse puhul ning parandada põllumajanduses töötavate füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade olukorda.	(4) Euroopa Parlament on järjekindlalt kutsunud komisjoni üles vaatama läbi direktiivi 86/613/EMÜ, eelkõige selleks, et tugevdada füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitset raseduse ja sünnituse puhul ning parandada füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade olukorda.
Selgitus
Kohaldamisala ei ole põhjust piirata põllumajandusvaldkonnaga. Käesolevas muudatusettepanekus esitatakse uuesti 6. mail 2009. aastal esimesel lugemisel vastu võetud muudatusettepaneku 1 sisu.
Muudatusettepanek  2 Nõukogu seisukoht Põhjendus 4 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(4 a) Euroopa Parlament esitas oma seiskoha kõnealuses valdkonnas juba oma 21. veebruari 1997. aasta resolutsioonis füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavate abikaasade olukorra kohta1.
	¹ EÜT C 85, 17.3.1997, lk 186.
Selgitus
Käesolevas muudatusettepanekus esitatakse uuesti 6. mail 2009. aastal esimesel lugemisel vastu võetud muudatusettepaneku 2 sisu.
Muudatusettepanek  3 Nõukogu seisukoht Põhjendus 16
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(16) Arvestades nende osalemist pereettevõttes, peaks füüsilisest isikust ettevõtjate, kellel on juurdepääs sotsiaalkaitsesüsteemile, abikaasadel või – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – elukaaslastel olema samuti õigus sotsiaalkaitsele. Liikmesriikidelt tuleks nõuda vajalike meetmete võtmist kõnealuse sotsiaalkaitse korraldamisel vastavalt siseriiklikule õigusele. Eelkõige otsustavad liikmesriigid selle üle, kas kõnealust sotsiaalkaitset tuleks rakendada kohustuslikul või vabatahtlikul alusel. Liikmesriigid võivad sätestada, et kõnealune sotsiaalkaitse võib olla proportsionaalne füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses osalemisega ja/või sotsiaalkindlustusmaksete suurusega. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist, võivad liikmesriigid säilitada siseriiklikud sätted, millega piiratakse juurdepääsu teatud sotsiaalkaitsesüsteemidele või kaitse teatud tasemetele, sealhulgas erilised rahastamistingimused, teatavat liiki füüsilisest isikust ettevõtjatest töötajatele või vabakutselistele, tingimusel et on olemas juurdepääs üldisele süsteemile.	(16) Arvestades nende osalemist pereettevõttes, peaks füüsilisest isikust ettevõtjate, kellel on juurdepääs sotsiaalkaitsesüsteemile, abikaasadel või – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – elukaaslastel olema samuti õigus sotsiaalkaitsele. Liikmesriikidelt tuleks nõuda vajalike meetmete võtmist kõnealuse sotsiaalkaitse korraldamisel vastavalt siseriiklikule õigusele. Eelkõige otsustavad liikmesriigid selle üle, kas kõnealust sotsiaalkaitset tuleks rakendada kohustuslikul või vabatahtlikul alusel. Liikmesriigid võivad sätestada, et kõnealune sotsiaalkaitse võib olla proportsionaalne füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses osalemisega ja/või sotsiaalkindlustusmaksete suurusega.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on hoida ära selliste sätete vastuvõtmine, mis võiksid piirata juurdepääsu sotsiaalkaitsele.
Muudatusettepanek  4 Nõukogu seisukoht Põhjendus 17
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(17) Rasedate füüsilisest isikust ettevõtjate ning rasedate abikaasade ja – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – rasedate elukaaslaste majandusliku ja füüsilise haavatavuse tõttu on vaja anda neile õigus rasedus- ja sünnitushüvitistele. Liikmesriikidele jääb pädevus selliste hüvitiste korraldamiseks, sealhulgas kindlustusmaksete suuruse ning kogu hüvitiste ja maksete korra kehtestamiseks, eeldusel et järgitakse käesoleva direktiivi miinimumnõudeid. Eelkõige võivad nad määrata kindlaks, millisel ajavahemikul enne ja/või pärast sünnitust antakse õigus rasedus- ja sünnitushüvitistele. Lisaks võib sotsiaalkindlustusmaksete suuruse ja/või hüvitiste kehtestamisel võtta arvesse asjaomase isiku või perekonna majanduslikku olukorda.	(17) Rasedate füüsilisest isikust ettevõtjate ning rasedate abikaasade ja – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – rasedate elukaaslaste majandusliku ja füüsilise haavatavuse tõttu on vaja anda neile õigus rasedus- ja sünnitushüvitistele. Liikmesriikidele jääb pädevus selliste hüvitiste korraldamiseks, sealhulgas kindlustusmaksete suuruse ning kogu hüvitiste ja maksete korra kehtestamiseks, eeldusel et järgitakse käesoleva direktiivi miinimumnõudeid. Eelkõige võivad nad määrata kindlaks, millisel ajavahemikul enne ja/või pärast sünnitust antakse õigus rasedus- ja sünnitushüvitistele.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on vältida isiku või perekonna majanduslikku olukorra kasutamist kriteeriumina, kuna selline kriteerium on liiga lai ega ole asjakohane sotsiaalvaldkonna õigusnormide puhul.
Muudatusettepanek  5 Nõukogu seisukoht Põhjendus 17 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(17 a) Ajavahemiku pikkus, mille jooksul naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjate naissoost abikaasadele või – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – naissoost elukaaslastele antakse rasedus- ja sünnitushüvitisi, on sarnane praegu ELi tasandil kehtiva palgatööliste rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkusega. Juhul, kui palgatööliste rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkust muudetakse ELi tasandil, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, kas artiklis 2 osutatud naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele ning naissoost abikaasadele ja elukaaslastele antavate rasedus- ja sünnitushüvitiste kestust tuleks samuti muuta.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on võtta arvesse naissoost palgatöötajate raseduse ja sünnituse puhul tagatava kaitse olukorra muutumist ja võimaldada muuta naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasadele või elukaaslastele rasedus- ja sünnitushüvitise andmiseks ette nähtud perioodi pikkust, kui komisjoni hindamisaruandes soovitatakse seda teha.
Muudatusettepanek  6 Nõukogu seisukoht Põhjendus 18
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(18) Füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuse eripära arvesse võtmiseks peaks naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatel ja naissoost abikaasadel või – kui neid tunnustatakse siseriikliku õigusaktide alusel – naissoost elukaaslastel olema võimaluse piires juurdepääs rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal olemasolevatele ajutise asenduse teenustele, mis võimaldavad kutsetegevuse katkestamist ajal, mis on seotud raseduse ja sünnitusega, või olemasolevatele siseriiklikele sotsiaalteenustele. Juurdepääs kõnealustele teenustele võib olla alternatiiviks rahalisele rasedus- ja sünnitushüvitisele või selle osaks.	(18) Füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuse eripära arvesse võtmiseks peaks naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatel ja naissoost abikaasadel või – kui neid tunnustatakse siseriikliku õigusaktide alusel – naissoost elukaaslastel olema juurdepääs rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal olemasolevatele ajutise asenduse teenustele, mis võimaldavad kutsetegevuse katkestamist ajal, mis on seotud raseduse ja sünnitusega, või olemasolevatele siseriiklikele sotsiaalteenustele. Juurdepääs kõnealustele teenustele võib olla alternatiiviks rahalisele rasedus- ja sünnitushüvitisele või selle osaks.
Selgitus
Juurdepääsu olemasolevatele ajutise asenduse teenustele või olemasolevatele siseriiklikele sotsiaalteenustele ei tohiks piirata ebatäpse või selgelt piiritlemata kriteeriumiga.
Muudatusettepanek  7 Nõukogu seisukoht Põhjendus 19
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(19) Hoolekandesüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine, eeskätt paremate stiimulite, parema haldamise ja hindamise ning rahastamiskavadele prioriteetide seadmise kaudu, on omandanud otsustava tähtsuse Euroopa sotsiaalmudeli pikaajalise finantsjätkusuutlikkuse jaoks. Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu nende sotsiaalkaitsesüsteemide kvaliteedi ning pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamisele ja tagamisele.	välja jäetud
Selgitus
Käesolevas muudatusettepanekus esitatakse osaliselt uuesti 6. mail 2009. aastal esimesel lugemisel vastu võetud muudatusettepanek 8. Tekst on üldsõnaline ja sisaldub juba kõnealuse valdkonna muudes õigusaktides.
Muudatusettepanek  8 Nõukogu seisukoht Põhjendus 20
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(20) Isikutele, keda on sooliselt diskrimineeritud, tuleks tagada piisavad õiguskaitsevahendid. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus, kui liikmesriigid nii otsustavad, esineda menetlustes kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse siseriiklike menetlusnormide kohaldamist.	(20) Isikutele, keda on sooliselt diskrimineeritud, tuleks tagada nõuetekohased õiguskaitsevahendid. Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus, kui liikmesriigid nii otsustavad, esineda menetlustes kannatanu nimel või toetuseks, ilma et see piiraks kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse siseriiklike menetlusnormide kohaldamist.
Muudatusettepanek  9 Nõukogu seisukoht Põhjendus 21
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(21) Füüsilisest isikust ettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade, või – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – füüsilisest isikust ettevõtjate elukaaslaste kaitset soolise diskrimineerimise vastu tuleks tugevdada igas liikmesriigis sellise asutuse või asutustega, mille pädevuses on asjaomaste probleemide analüüsimine, võimalike lahenduste uurimine ja kannatanutele praktilise abi andmine. Kõnealuse asutuse või kõnealuste asutustena võivad tegutseda samad asutused, kes vastutavad riigi tasandil inimõiguste või üksikisiku õiguste kaitse või võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise eest.	(21) Füüsilisest isikust ettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade, või – kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel – füüsilisest isikust ettevõtjate elukaaslaste kaitset soolise diskrimineerimise vastu tuleks tugevdada igas liikmesriigis sellise asutuse või asutustega, mille pädevuses on asjaomaste probleemide analüüsimine, võimalike lahenduste uurimine ja kannatanutele praktilise abi andmine. Kõnealuse asutuse või kõnealuste asutustena võivad tegutseda samad asutused, kes vastutavad riigi tasandil võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise eest.
Selgitus
Käesolevas muudatusettepanekus esitatakse osaliselt uuesti 6. mail 2009. aastal esimesel lugemisel vastu võetud muudatusettepaneku 9 sisu, kuna ei ole soovitatav segi ajada inimõiguste küsimust naiste ja meeste võrdse kohtlemise küsimusega.
Muudatusettepanek  10 Nõukogu seisukoht Artikkel 5
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid säilitada või võtta meetmeid, et tegelikkuses tagada meeste ja naiste täielik võrdõiguslikkus tööelus, näiteks naisettevõtluse edendamisega.	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid säilitada või võtta meetmeid, et tegelikkuses tagada meeste ja naiste täielik võrdõiguslikkus tööelus, näiteks naisettevõtluse alaste algatuste edendamisega.
Muudatusettepanek  11 Nõukogu seisukoht Artikkel 7 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad otsustada, kas lõikes 1 osutatud sotsiaalkaitset rakendatakse kohustuslikul või vabatahtlikul alusel. Vastavalt sellele võivad nad ette näha, et kõnealust sotsiaalkaitset antakse üksnes artikli 2 punktis b osutatud abikaasade ja elukaaslaste taotluse alusel.	2. Liikmesriigid võivad otsustada, kas lõikes 1 osutatud sotsiaalkaitset rakendatakse kohustuslikul või vabatahtlikul alusel.
Muudatusettepanek  12 Nõukogu seisukoht Artikkel 8 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et naissoost füüsilistest isikutest ettevõtjatele ning artiklis 2 osutatud naissoost abikaasadele ja elukaaslastele antakse vastavalt siseriiklikule õigusele piisav rahaline rasedus- ja sünnitushüvitis, mis võimaldab vähemalt 14-nädalast kutsetegevuse katkestamist ajal, mis on seotud raseduse ja sünnitusega.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  13 Nõukogu seisukoht Artikkel 8 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad otsustada, kas lõikes 1 osutatud rahalist rasedus- ja sünnitushüvitist antakse kohustuslikult või vabatahtlikkuse alusel. Vastavalt sellele võivad nad ette näha, et seda hüvitist antakse üksnes naissoost füüsilistest isikutest ettevõtjate ning artiklis 2 osutatud naissoost abikaasade ja elukaaslaste taotluse alusel.	2. Liikmesriigid võivad otsustada, kas lõikes 1 osutatud rahalist rasedus- ja sünnitushüvitist antakse kohustuslikult või vabatahtlikkuse alusel.
Muudatusettepanek  14 Nõukogu seisukoht Artikkel 8 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
3. Lõikes 1 osutatud hüvitist peetakse piisavaks, kui see tagab sissetuleku, mis on vähemalt võrdne:	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  15 Nõukogu seisukoht Artikkel 8 – lõige 4
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele ning artiklis 2 osutatud naissoost abikaasadele ja elukaaslastele võimalusel juurdepääs olemasolevatele ajutise asenduse teenustele või olemasolevatele siseriiklikele sotsiaalteenustele. Liikmesriigid võivad näha ette juurdepääsu nimetatud teenustele käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hüvitise alternatiivina või osana hüvitisest.	4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele ning artiklis 2 osutatud naissoost abikaasadele ja elukaaslastele juurdepääs olemasolevatele ajutise asenduse teenustele või olemasolevatele siseriiklikele sotsiaalteenustele. Liikmesriigid võivad näha ette juurdepääsu nimetatud teenustele käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hüvitise alternatiivina või osana hüvitisest.
Selgitus
Juurdepääsu olemasolevatele ajutise asenduse teenustele või olemasolevatele siseriiklikele sotsiaalteenustele ei tohiks piirata ebatäpse või selgelt piiritlemata kriteeriumiga.
Muudatusettepanek  16 Nõukogu seisukoht Artikkel 11 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid määravad asutuse või asutused, kelle ülesanne on edendada, analüüsida, jälgida ja toetada kõikide isikute võrdset, soolise diskrimineerimiseta kohtlemist, ja teevad nende asutuste jaoks vajalikud korraldused. Nimetatud asutused võivad moodustada osa asutustest, mis riigi tasandil vastutavad inimõiguste kaitse, üksikisiku õiguste kaitse või võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise eest.	1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et direktiivi 2006/54/EÜ artikli 20 kohaselt määratud asutus või asutused on samuti pädevad edendama, analüüsima, jälgima ja toetama kõikide käesoleva direktiiviga hõlmatud isikute võrdset, soolise diskrimineerimiseta kohtlemist.
Selgitus
Käesolevas muudatusettepanekus esitatakse osaliselt uuesti 6. mail 2009. aastal esimesel lugemisel vastu võetud muudatusettepaneku 9 sisu ja viidatakse direktiivi 2006/54/EÜ artiklile 20, mis käsitleb võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste määramist.
Muudatusettepanek  17 Nõukogu seisukoht Artikkel 15 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu olemasoleva teabe käesoleva direktiivi kohaldamise kohta hiljemalt …*.	1. Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu olemasoleva teabe käesoleva direktiivi kohaldamise kohta hiljemalt ...*.
Komisjon koostab kokkuvõtliku aruande ja esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt **. Vajaduse korral lisatakse nimetatud aruandele käesoleva direktiivi muudatusettepanekud.	Komisjon koostab kokkuvõtliku aruande ja esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt **. Aruandes tuleks arvesse võtta kõiki õiguslikke muudatusi seoses palgatööliste rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkusega. Vajaduse korral lisatakse nimetatud aruandele käesoleva direktiivi muudatusettepanekud.
___________	___________
* ELT: palun sisestada kuupäev, mis saabub kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.	* ELT: palun sisestada kuupäev, mis saabub viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
* ELT: palun sisestada kuupäev, mis saabub seitse aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.	**ELT: palun sisestada kuupäev, mis saabub kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Käesolevas muudatusettepanekus esitatakse uuesti 6. mail 2009. aastal esimesel lugemisel vastu võetud muudatusettepaneku 25 põhjus, kuna vastavalt kuut ja seitset aastat peetakse liiga pikaks.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, 6.5.2009, P7_TA(2009)0364.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

11. detsembri 1986. aasta direktiiv[1] ei ole saavutanud oma eesmärke, sest see oli liiga vähenõudlik. 1990. aastatel nõudis Euroopa Parlament oma resolutsioonides ja raportites korduvalt kõnealuse direktiivi parandamist.

Vaatamata sellele, et parlament tuletas mitmeid kordi meelde kõnealuseid konkreetseid ettepanekuid, et tagada füüsilisest isikust ettevõtjatena töötavate meeste ja naiste, sealhulgas ka neid abistavate abikaasade ja tunnustatud elukaaslaste võrdne kohtlemine, ootas komisjon 2008. aasta oktoobrini, et esitada ettepanek direktiivi 86/613/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta ning ettepanek Euroopa Parlamendile ja nõukogule võtta vastu direktiiv,[2] mille õiguslik alus on kitsamalt EÜ asutamislepingu artikkel 141 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 157). Direktiiv hõlmab ainult neid aspekte, mida ei ole veel käsitletud vahepeal vastu võetud meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte täitmist sätestavates muudes direktiivides[3].

Direktiivi ettepanekus oli olulisi edasiarendusi, et tagada füüsilisest isikust ettevõtjatena töötavate meeste ja naiste, sealhulgas ka neid abistavate abikaasade võrdne kohtlemine, näiteks ettepanek kõrvaldada takistused naiste juurdepääsult füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele, nähes ette positiivsed tegevused või konkreetsed meetmed, mille abil hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana; äriühingu asutamist käsitlev ettepanek, milles nähakse ette siduvate meetmete võtmine liikmesriikides, et riigi õigusega ei oleks enam keelatud ühise äriühingu asutamine abikaasade või elukaaslaste poolt; naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate ning naissoost abikaasade ja tunnustatud elukaaslaste raseduse ja sünnitusega seotud õiguste kaitsmine (õigus samasugusele rasedus- ja sünnituspuhkusele nagu on ette nähtud direktiivis 92/85/EMÜ, rasedus- ja sünnitushüvitis, mis on vähemalt samaväärne haiguse korral saadava hüvitisega, ja kui liikmesriigi õiguses on ette nähtud, siis alternatiivina võimalus kasutada ajutise asenduse teenuseid); abistavate abikaasade õigus vähemalt samaväärsele kaitse tasemele, mis on füüsilisest isikust ettevõtjatel, vastavalt füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatavatele tingimustele, säilitades seejuures siiski korra, mille kohaselt liituvad füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasad süsteemiga vabatahtlikkuse ja osalusmaksete alusel.

Euroopa Parlamendi esimene lugemine

Esimesel lugemisel väljendas parlament heameelt direktiivi ettepaneku üle ja tegi mitu muudatusettepanekut, mille eesmärk oli tugevdada komisjoni ettepanekut, et teha sellest rohkem siduv õigusakt, milles kehtestatakse abistavate abikaasade jaoks minimaalsete tagatiste raamistik.

Kõnealuse direktiivi ettepaneku rakendamise osas füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavate abikaasasade või tunnustatud elukaaslaste puhul, võttes arvesse kõnealuse ettevõtlusviisi ebaühtsust, nõudis parlament tungivalt, et ei piirataks kohaldamisala isikutega, kes tegelevad oma nimel ettevõtlusega põllumajanduses, sest kuigi selline ettevõtlusviis on kõige levinum põllumajanduses, on see levinud ka käsitöö ja kaubanduse valdkonnas, VKEde ja vabakutseliste puhul (parlamendi muudatusettepanekud 1 ja 10). Erimeetmete või soodustuste osas, mis peaksid hõlbustama alaesindatud sool tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, toetab parlament komisjoni ettepanekut, kuid rohkem tuleks välja tuua ettepaneku kui positiivse meetme aspekti (parlamendi muudatusettepanek 4, direktiivi ettepaneku põhjendus 10, artikkel 4).

Abistavate abikaasade staatuse küsimuses tuleb arvesse võtta, et enamikus liikmesriikides ei ole neil ikka veel omaette staatust ning nende tööd ei tunnustata, neil ei ole abikaasast sõltumatut sotsiaalkindlustust, vaid neil on teisesed õigused. Sellega seoses toetas parlament vajadust anda neile selgelt sõnastatud tööalane staatus ja määratleda nende õigused ning soovitas liikmesriikidel võtta meetmeid selles suunas (parlamendi muudatusettepanekud 3 ja 18). Otseselt seoses nende töö tunnustamisega toetas parlament direktiivi ettepaneku põhjenduse 13 ja artikli 6 muutmist (parlamendi muudatusettepanekud 14 ja 40), et tagada kõigepealt liitumisvõimalus füüsilisest isikust ettevõtjale ette nähtud süsteemiga ja mitte võimaldada erandite tegemist, sätestada kohutuslik sotsiaalkindlustusega liitumine füüsilisest isikust ettevõtjate puhul kehtivate tingimuste alusel, nähes vajaduse korral ette võimaluse arvutada sissemaksed kindlaksmääratud summade alusel ja näha ka ette, et sotsiaalkindlustusmaksed on maksudest maha arvestatavad näiteks tegevuskuludena. Parlament toetas rasedus- ja sünnituspuhkuse kohaldamist ka abistavate abikaasade puhul, kuid puhkus ei tohi olla pikem kui nõukogu direktiivis 92/85/EMÜ ette nähtud (parlamendi muudatusettepanek 15).

Esimesel lugemisel leidis parlament, et komisjoni ettepanekud (artikkel 10), kus on segamini aetud inimõiguste ja soolise diskrimineerimise alane pädevus, ei ole väga vastuvõetavad. Meeste ja naiste võrdne kohtlemine puudutab kogu rahvastikku, mitte muudel alustel, nagu rassiline kuuluvus, usutunnistus jne, diskrimineeritavaid vähemusi. Seetõttu peaks kõnealuse direktiivi nõuetekohase rakendamise üle järelevalvet teostav asutus olema seesama, kes on pädev käsitlema palgatöötajatest meeste ja naiste võrdse kohtlemise alaseid direktiive, ning mitte inimõiguste kaitsega tegelev asutus (parlamendi muudatusettepanek 9).

Nõukogu esimese lugemise seisukoht

Nõukogu seisukohas korratakse osaliselt parlamendi esimese lugemise seisukohta, mis on kohati ümber sõnastatud või uue ülesehitusega, ja nõukogu kiitis heaks kümme parlamendi esimesel lugemisel tehtud muudatusettepanekut (muudatusettepanekud 4, 9 (osaliselt), 12, 13, 39, 18, 22, 23, 27 ja 28).

Kõnealused muudatusettepanekud puudutavad ennekõike erimeetmeid ja soodustusi, mis peaksid hõlbustama alaesindatud sool tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, ja tugevdatult positiivseteks tegevusteks aitaksid edendada naisettevõtlust; ettepanekuga ei soovita piirata abikaasade või elukaaslaste vaheliste ühiste äriühingute asutamist ja viiakse sisse uus säte soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta jne. Tuleb märkida, et soovitus tunnustada füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade või tunnustatud elukaaslaste tööd on esitatud teises sõnastuses nõukogu seisukoha põhjenduses 8.

Nõukogu seisukoht erineb esimesel lugemisel vastu võetud seisukohast, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade ja tunnustatud elukaaslaste sotsiaalkaitse osas. Nõukogu leiab, et selline sotsiaalkaitse võib olla liikmesriikides kas kohustuslik või vabatahtlik (nõukogu seisukoha uus artikkel 7). Samuti ei kiitnud nõukogu heaks parlamendi esimesel lugemisel uuesti esitatud komisjoni ettepanekut abistavatele abikaasadele ja tunnustatud elukaaslastele füüsilisest isikust ettevõtjatega vähemalt samaväärse kaitse taseme ettenägemise kohta. Nõukogu arvates peaksid liikmesriigid korraldama sotsiaalkaitse vastavalt siseriiklikule õigusele ja eelkõige sätestama, et sotsiaalkaitse võib olla proportsionaalne füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses osalemisega ja/või sotsiaalkindlustusmaksete suurusega (nõukogu esimese lugemise seisukoha põhjendus 16).

Seoses rasedus- ja sünnituspuhkusega tõstetakse nõukogu seisukohas esile võimalust, et kooskõlas siseriikliku õigusega peaks naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatel ja naissoost abikaasadel või tunnustatud elukaaslastel olema õigus rasedus- ja sünnitushüvitisile, mis võimaldab vähemalt 14-nädalast kutsetegevuse katkestamist ajal, mis on seotud raseduse ja sünnitusega. Ettepanekut määrata kindlaks maksimaalne kestus, nagu oli ette nähtud parlamendi esimese lugemise seisukohas (kestus ei tohi olla pikem kui nõukogu määruses 92/85/EMÜ ette nähtud), ei ole uuesti esitatud, kuna kõne all on direktiiv, milles määratakse kindlaks minimaalsed põhistandardid. Nõukogu seisukohas (artiklis 8) on alles jäetud ka komisjoni ettepanek, mis käsitleb võimalust kasutada alternatiivina rahalisele rasedus- ja sünnitushüvitisele ajutise asenduse teenust.

Nõukogu on alles jätnud ka komisjoni ettepaneku, mis käsitleb kõnealuse direktiivi nõuetekohase rakendamise üle järelevalvet teostavaid asutusi ja milles nähakse ette, et kõnealused asutused võivad olla samad kui inimõiguste kaitsega tegelevad asutused (nõukogu seisukoha põhjendus 21 ja artikkel 10).

Raportööri ettepanek

Raportöör märgib nõukogu soovi teha edusamme füüsilisest isikust ettevõtjatele ette nähtud sotsiaalkaitse ja abistavate abikaasade kaitse osas, et kõrvaldada naissoost ettevõtjate teel olevad takistused.

Teatavad nõukogu seisukohas esitatud punktid on vastuvõetavad, näiteks asjaolu, et nõukogu ei nõustu muutma direktiivi 86/613/EMÜ praegust sõnastust osas, mis käsitleb ettevõtte juhtimist olukorrana, mille puhul tuleks kohaldada mittediskrimineerimise põhimõtet (nõukogu esimese lugemise seisukoht 13 ja artikli 4 lõige 1), või nõukogu arvamus, et tekst tuleks viia kooskõlla direktiivide 2006/54/EÜ ja 2004/113/EÜ olemasolevate sätetega, mis puudutab mõiste „tõhusad” lisamata jätmist (nõukogu esimese lugemise seisukoha artikli 9 lõige 1) või viidet „asutusele või asutustele”, et oleks selge, et osutatud asutused peavad olema samad direktiivis 2004/113/EÜ ja 2006/54/EÜ ette nähtud asutustega (nõukogu esimese lugemise seisukoha artikli 11 lõige 2) jne.

Raportöör märgib, et füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade sotsiaalkindlustuse osas on nõukogu seisukohas võrreldes parlamendi esimese lugemise seisukohaga erinevusi, sest isegi kui nõukogu leiab, et liikmesriikidelt tuleks nõuda vajalike meetmete võtmist kõnealuse sotsiaalkaitse korraldamisel vastavalt siseriiklikule õigusele, siis selle täideviimisel otsustavad liikmesriigid ise selle üle, kas seda sotsiaalkaitset tuleks rakendada kohustuslikul või vabatahtlikul alusel ja kas seda sotsiaalkaitset antakse üksnes abikaasade ja elukaaslaste taotluse alusel.

Naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate ja analoogia põhjal ka füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade ja elukaaslaste raseduse ja sünnituse puhul tagatava kaitse osas võtab raportöör teadmiseks nõukogu edusamme, mis nõukogu on teinud, tunnistades, et on oluline anda neile hüvitist, mis võimaldab neil oma tegevus katkestada piisavalt pikaks ajaks, mis tagaks ema normaalse raseduse kulgemise ja sünnitusjärgse füüsilise taastumise. Nõukogu seisukohta, mille kohaselt peaks kõnealustel naistel olema vastavalt siseriiklikule õigusele piisav rasedus- ja sünnitushüvitis, mis võimaldab vähemalt 14-nädalast ametitegevuse katkestamist ajal, mis on seotud raseduse ja emadusega, võib pidada edasiminekuks võrreldes praeguse olukorraga, kui rõhutada, et 14-nädalane periood on minimaalne periood, mida liikmesriigid võivad pikendada, võttes arvesse olukordade ja konkreetsete vajaduste eripärasid.

Raportööri arvates ei ole vajadust nõustuda piiranguga, mille kohaselt on vaja parandada abikaasade olukorda ainult põllumajandussektoris (nõukogu esimese lugemise seisukoha põhjendus 4), või viitega sotsiaalkaitsesüsteemide kvaliteedile ning pikaajalise jätkusuutlikkusele (nõukogu esimese lugemise seisukoha põhjendus 19), sest sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkus ei kuulu käesoleva direktiivi eesmärkide hulka.

Raportöör väljendab kahtlust seoses sättega, millega nähakse ette võimalus, et liikmesriigid säilitavad siseriiklikud sätted, millega piiratakse juurdepääsu teatud sotsiaalkaitsesüsteemidele või kaitse teatud tasemele (nõukogu esimese lugemise seisukoha põhjendus 16), või sättega, mille kohaselt võivad liikmesriigid sotsiaalkindlustusmaksete suuruse ja/või hüvitiste kehtestamisel otsustada, kas võtta arvesse asjaomase isiku või perekonna majanduslikku olukorda (nõukogu esimese lugemise seisukoha põhjendus 17).

Samuti ei nõustu raportöör asjaoluga, et direktiivi nõuetekohase rakendamise üle järelevalvet teostavad asutused on samad inimõiguste kaitsega tegelevate asutustega (nõukogu seisukoha põhjendus 21 ja artikkel 10), ja teeb ettepaneku korrata osaliselt parlamendi esimesel lugemisel vastu võetud muudatusettepaneku 9 sisu, sest ei ole soovitatav segi ajada inimõiguste küsimust naiste ja meeste võrdse kohtlemise küsimusega.

Raportöör usub, et on võimalik leida asjakohased ühised lahendused, milles võetakse arvesse olemasolevaid konkreetseid vajadusi, et koostada selline õigusakt, mis parandab reaalselt naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade või tunnustatud elukaaslaste olukorda eelkõige abikaasast või elukaaslasest sõltumatu sotsiaalkaitse osas.

• [1]  Nõukogu 11. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/613/EMÜ füüsilisest isikust ettevõtjatena, kaasa arvatud põllumajanduses füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitse kohta seoses raseduse ning sünnitusega (EÜT L 359, 19.12.1986, lk 56).
• [2]  KOM(2008)0636 lõplik.
• [3]  1979/7/EMÜ, 2004/113/EÜ, 2006/54/EÜ.

MENETLUS

Pealkiri	Füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdne kohtlemine
Viited	17279/3/2009 – C7-0075/2010 – 2008/0192(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	6.5.2009                     T6-0364/2009
Komisjoni ettepanek	COM(2008)0636 - C6-0341/2008
Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	25.3.2010
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	FEMM 25.3.2010
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Astrid Lulling 19.11.2008
Vastuvõtmise kuupäev	4.5.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	29 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Andrea Češková, Marije Cornelissen, Silvia Costa, Tadeusz Cymański, Ilda Figueiredo, Iratxe García Pérez, Zita Gurmai, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Philippe Juvin, Astrid Lulling, Barbara Matera, Angelika Niebler, Siiri Oviir, Antonyia Parvanova, Raül Romeva i Rueda, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Eva-Britt Svensson, Marc Tarabella, Marina Yannakoudakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Nicole Kiil-Nielsen, Elisabeth Morin-Chartier, Norica Nicolai, Chrysoula Paliadeli, Rovana Plumb, Joanna Senyszyn, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Ana Gomes, Alajos Mészáros