RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta
17.5.2010 - (KOM(2009)0139 – C7‑0103/2009 – 2009/0047(COD)) - ***I
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Evžen Tošenovský
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta
(KOM(2009)0139 – C7‑0103/2009 – 2009/0047(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0139);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 156, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0103/2009);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 172;
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1];
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55;
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A7-0160/2010),
1. võtab vastu alljärgneva esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD[2]*
komisjoni ettepanekule
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr …/2010,
millega moodustatakse Euroopa GNSSi Amet, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide
juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse määrust (EÜ) nr 683/2008
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 172;
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut;
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[3];
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[4]
ning võttes arvesse järgmist:
(1) Euroopa satelliit-raadionavigatsiooni poliitikat rakendatakse praegu programmide EGNOS ja Galileo abil
(1 a) Nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1321/2004 (Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta)[5] ▌loodi ühenduse asutus nimega Euroopa GNSSi järelevalveamet (edaspidi „amet“).
▌
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta[6] on kehtestatud programmide Galileo ja EGNOS avaliku haldamise ja rahastamise uus raamistik. Sellega nähakse ette selge pädevusvaldkondade jaotumine Euroopa Liidu (mida esindab komisjon), ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri (edaspidi „ESA”) vahel, antakse komisjonile ülesanne programme juhtida ja nähakse ette ametile algselt määratud ülesanded. Ühtlasi nähakse ette, et amet täidab talle usaldatud ülesanded, arvestades komisjoni osa programmide juhtimisel ja komisjoni välja antud suuniseid.
(3 a) Määruses (EÜ) nr 683/2008 kutsusid Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni üles esitama ettepanekut nõukogu määruses (EÜ) nr 1321/2004 sätestatud EGNOS ja Galileo programmide haldusstruktuuride ametlikuks vastavusseviimiseks komisjoni ja ameti uue rolliga, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 683/2008.
▌
(5) ▌Samuti tuleks muuta ameti nime, mida ameti tegevusvaldkonna kitsenemise tõttu ei tuleks enam nimetada Euroopa GNSSi Järelevalveametiks, vaid pigem Euroopa GNSSi Ametiks (edaspidi „GNSSi amet”). GNSSi ametis tuleks siiski tagada järelevalveameti tegevuse järjepidevus, sealhulgas õiguste ja kohustuste, töötajate ja kõigi tehtud otsuste kehtivuse järjepidevus.
(6) Samuti tuleks kohandada määruse (EÜ) nr 1321/2004 ülesandeid ja eesmärke, et võtta arvesse asjaolu, et ameti ülesanne ei ole enam hallata ülemaailmse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) Euroopa programmidega seotud avalikke huve ega tegutseda kõnealuseid programme reguleeriva asutusena.
(6 a) Ameti õiguslik seisund peaks võimaldama tal tegutseda oma ülesannete täitmisel juriidilise isikuna.
(7) Oluline oleks ka muuta GNSSi ameti ülesandeid ning tagada tema ülesannete kindlaks määramine kooskõlas määruse (EÜ) nr 683/2008 artikliga 16, jättes muu hulgas GNSSi ametile võimaluse täita muid ülesandeid, mida komisjon võib talle anda, et toetada komisjoni GNSSi programmide rakendamisel. Kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[7] artikli 54 lõike 2 punktiga b võivad need olla näiteks järgmised:
– jälgida koordineerimis- ja konsultatsioonimehhanismide arendamist julgeolekuküsimustes;
– viia läbi teadusuuringuid, mis on vajalikud Euroopa GNSSi programmide arendamiseks ja edendamiseks;
– toetada avaliku reguleeritud teenuse katseprojekti (PRS katseprojekt) väljatöötamist ja elluviimist.
(7 a) Amet peaks oma tegevusalas, eesmärkide püstitamisel ja ülesannete täitmisel järgima eelkõige liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid.
(7 b) Määruse (EÜ) nr 683/2008 artiklis 22 osutatud 2010. aastaks kavandatud Galileo programmi vahearuande koostamise raames peaks komisjon samuti käsitlema programmi juhtimise küsimust selle käitamis- ja kasutusetapis ning GNSSi ameti sellega seonduvat rolli.
(8) Võttes arvesse käesoleva määruse pealkirja ▌ ja asutuse GNSSi ametiks ümbernimetamist, oleks vaja muuta kõiki neid määruse (EÜ) nr 683/2008 sätteid, milles esineb GNSSi ameti nimi endisel kujul.
▌
(9 a) Kindlustamaks GNSSi ameti ülesannete tõhus täitmine, peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused kehtestada eelarve, kontrollida sellest kinnipidamist, võtta vastu vastavad finantseeskirjad, kehtestada läbipaistev otsuste vastuvõtmise kord GNSSi ametis, kiita heaks selle töökava ja määrata ametisse tegevdirektor.
(9 b) Kuna määruses (EÜ) nr 683/2008 on rõhutatud tihedama koostöö vajadust Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, oleks asjakohane, et Euroopa Parlamendi esindaja osaleks GNSSi ameti haldusnõukogus hääleõiguseta liikmena. ▌
(10) Selleks et tagada, et GNSSi amet täidab oma ülesandeid, arvestades samal ajal komisjoni rolli programmide juhtijana ja järgides komisjoni poolt välja antud suuniseid, tuleb samuti selgesõnaliselt ette näha, et GNSSi ameti tegevust juhib tegevdirektor haldusnõukogu järelevalve all ja GNSSi ametile komisjoni poolt antud suuniste kohaselt. Samavõrd oluline on täpsustada, et komisjonil peaks GNSSi ameti haldusnõukogus olema viis esindajat ning haldusnõukogu piiratud arvu ülesannetega seotud otsuseid ei tohiks ilma komisjoni esindajate nõusolekuta vastu võtta.
(10 a) GNSSI ameti sujuvaks toimimiseks on tarvis, et tegevdirektor nimetataks ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades, ning et ta täidaks oma tööülesandeid täiesti sõltumatult ja korraldaks ametisisest tööd paindlikult. Kui arvata välja teatavad turvalisuse akrediteerimisega seotud tegevused ja meetmed, peaks tegevdirektor ette valmistama ning võtma vajalikke meetmeid GNSSi ameti töökava nõuetekohase täitmise tagamiseks, koostama igal aastal haldusnõukogule esitatava üldaruande projekti, koostama GNSSi ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti ning täitma eelarvet.
(10 b) GNSSi ameti haldusnõukogul peaks olema õigus vastu võtta mis tahes otsus, mis võib tagada, et GNSSi amet saab täita oma ülesandeid, välja arvatud akrediteerimisülesanded, mis on usaldatud turvalisuse akrediteerimise nõukogule ning millega seoses haldusnõukogu täidab üksnes oma vahendite ja eelarvega seotud ülesandeid. Programmide tõhusa juhtimise eesmärgil on samuti vajalik, et haldusnõukogu ülesanded oleksid kooskõlas GNSSi ametile määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 16 alusel antud uute ülesannetega, eelkõige seoses turvaseirekeskuse toimimisega, ja 12. juuli 2004. aasta ühismeetme 2004/552/ÜVJP (Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut)[8] alusel antud juhistega.
▌
(11 a) Ametnike nimetamise kord peaks olema läbipaistev.
(12) Võttes arvesse GNSSi ametile usaldatud ülesannete ulatust, mis hõlmab ka turvalisuse akrediteerimist, tuleks kõnealuse ameti teadus- ja tehnikakomitee välja jätta ning ohutus- ja julgeolekukomitee asendada Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukoguga, mis vastutaks turvalisuse akrediteerimise eest ja kuhu kuuluksid liikmesriikide ja komisjoni esindajad. Välis- ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal (edaspidi „kõrge esindaja”) ning ESA-l oleks vaatleja roll.
(13) Turvalisust tuleks akrediteerida sõltumatult programme haldavatest asutustest, eelkõige komisjonist, teistest GNSSi ameti organitest,▌ESAst ning muudest julgeolekunõuete kohaldamise eest vastutavatest üksustest. Sõltumatuse tagamiseks tuleks luua Euroopa GNSSi turvalisuse akrediteerimise nõukogu ▌ kui süsteemide ja avalikku reguleeritud teenust (PRS) hõlmava tehnoloogia vastuvõtjate jaoks turvalisuse akrediteerimise asutus. See peaks olema GNSSi ameti raames tegutsev iseseisev üksus, mis võtab oma otsused vastu sõltumatult ja erapooletult ning kodanike huvidest.
(14) Kuna komisjon haldab kõiki süsteemide turvalisusega seotud aspekte määruse (EÜ) nr 683/2008 tähenduses ning et tagada julgeolekuküsimuste tõhus haldamine ja kooskõla käesoleva määrusega ette nähtud pädevusvaldkondade range jaotuse põhimõttega ▌, siis on oluline, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu tegevus oleks rangelt piiritletud süsteemide turvalisuse akrediteerimisega ning tegevuseks ei või mitte mingil juhul olla ülesanne, mis määruse (EÜ) nr 683/2008 artikliga 13 on usaldatud komisjonile.
(14 a) Komisjoni poolt Euroopa GNSSi programmide komiteed kaasava menetluse kohaselt vastu võetud otsused ei mõjuta mingil viisil olemasolevaid eelarvega seotud eeskirju või liikmesriikide eripädevust julgeolekuküsimustes.
(14 b) Vastavalt määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 13 lõikele 4 kohaldatakse juhtudel, kui Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi tegevus võib mõjutada Euroopa Liidu või liikmesriigi julgeolekut, nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeetmes 2004/552/ÜVJP nimetatud menetlusi. Eeskätt juhul kui süsteemi toimimine või kasutamine ohustab Euroopa Liidu või liikmesriigi julgeolekut või kui süsteemi toimimine on ohustatud, eelkõige kui see oht tuleneb rahvusvahelisest kriisist, võib nõukogu otsustada ühehäälselt anda GNSSi asutusele ja komisjonile vajalikud juhised. Iga nõukogu liige, kõrge esindaja või komisjon võib taotleda nõukogu arutelu sellistes juhistes kokkuleppimiseks.
(14 c) Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peaksid turvalisuse akrediteerimise strateegias kehtestatud korra kohaselt turvalisuse akrediteerimise otsused põhinema kohalikel turvalisuse akrediteerimise otsustel, mille on vastu võtnud asjaomaste liikmesriikide turvalisuse akrediteerimise asutused.
(14 d) Kõigi ülesannete kiireks ja tõhusaks täitmiseks peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu saama luua vajalikud allorganid, mis tegutsevad vastavalt tema antud juhistele. Seega peaks nõukogu moodustama toimkonna, kes abistab teda otsuste ettevalmistamisel, ja krüptitud materjali levitamise asutuse, mis haldab ja valmistab ette krüptitud materjalidega seotud küsimusi, samuti lendude koodivõtmete kasutamist kontrolliva operatiivüksuse, mis tegeleb lähetatud lendude koodivõtmete haldamisega, ning vajaduse korral muid konkreetsete küsimustega tegelevaid organeid. Seejuures tuleks erilist tähelepanu pöörata nende organite töö vajalikule järjepidevusele.
(15) Samuti on oluline, et turvalisuse akrediteerimine kooskõlastataks programme juhtivate asutuste ja muude julgeolekunõuete kohaldamise eest vastutavate üksuste tegevusega. ▌
(16) Võttes arvesse süsteemide eripära ja keerukust, on oluline, et ▌akrediteerimist viidaks läbi liidu ja liikmesriikide julgeoleku nimel ühise vastutuse raames, tehes jõupingutusi konsensuse saavutamiseks ja kaasates kõiki julgeolekuküsimustest huvitatud isikuid, samuti ▌pideva riskijärelevalve eesmärgil ▌. Samuti on väga oluline usaldada tehniline akrediteerimine asjatundjatele, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon ja piisav julgeolekukontrolli tase.
(17) Selleks et tagada, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu saaks oma ülesandeid täita, tuleks samuti ette näha, et liikmesriigid esitavad nõukogule kõik vajalikud dokumendid, ▌võimaldavad ▌nõuetekohaselt volitatud isikutele juurdepääsu salastatud teabele ja kõigile nende jurisdiktsiooni kuuluvatele aladele ning vastutavad kohalikul tasandil oma territooriumil asuvate alade turvalisuse akrediteerimise eest.
▌
(19) Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide raames loodud süsteemid on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 172 sätete kohased üleeuroopaliste võrkudena loodud infrastruktuurid, mille kasutus ulatub liikmesriikide piiridest palju kaugemale. Lisaks aitavad kõnealuste süsteemide kaudu osutatavad teenused kaasa üleeuroopaliste võrkude arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energia infrastruktuuri valdkonnas.
(19 a) Komisjonil tuleb hinnata, millist mõju avaldab GNSSi ameti rahastamine eelarve asjaomasele kulurubriigile. Tuginedes neile andmetele ja ilma et see piiraks asjaomase seadusandliku menetluste kohaldamist, tuleb mõlemal eelarvepädeval institutsioonil eelarvealase koostöö raames jõuda GNSSi ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele. Euroopa Liidu üldeelarvest makstava liidu toetuse suhtes kohaldatakse liidu eelarvemenetlust. Lisaks sellele auditeerib raamatupidamisarvestust Euroopa Kontrollikoda vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 VIII jaotisele.
(19 b) GNSSi amet peaks kohaldama asjakohaseid liidu õigusakte avalikkuse juurdepääsu kohta dokumentidele ning üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel. GNSSi amet peaks samuti järgima nõukogule ja komisjoni talitustele kohaldatavaid julgeolekupõhimõtteid.
19 c) Kolmandatel riikidel peaks olema võimalus osaleda GNSSi ameti tegevuses, eeldusel et liiduga on eelnevalt sõlmitud vastav leping, eriti kui kõnealused riigid on osalenud programmi eelnevates etappides, andes oma panuse ESA GALILEOSAT programmi.
(19 d) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt moodustada asutus, mille vastutusalas on eelkõige Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimine, ja tagada ameti toimimine, ei suuda liikmesriigid selle ulatuse ja mõju tõttu piisaval määral saavutada ning seetõttu on seda parem teha liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(19 e) Määrust (EÜ) nr 863/2008 tuleks vastavalt muuta.
(20) ▌Määrust (EÜ) nr 1321/2004 on varem muudetud. Arvestades praegu tehtavaid muudatusi, on selguse mõttes asjakohane tunnistada kõnesolev määrus kehtetuks ja asendada see uue määrusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
1. peatükk
Sisu, ülesanded, organid
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega luuakse ühenduse asutus nimega Euroopa GNSSi Amet (edaspidi „GNSSi amet”).
Artikkel 2
Ülesanded
GNSSi ameti ülesanded on sätestatud määruse (EÜ) nr 683/2008 artiklis 16.
Artikkel 3
Organid
GNSSi ameti organid on haldusnõukogu, Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja tegevdirektor. Nad täidavad oma ülesandeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 683/2008 artiklis 16, vastavalt komisjoni antud suunistele.
Artikkel 4
Õiguslik seisund, kohalikud esindused
1. GNSSi amet on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.
2. GNSSi ametil on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.
3. GNSSi amet võib teha otsuse asutada liikmesriikides (nende nõusolekul) või programmis osalevates teistes riikides kohalikke esindusi vastavalt artiklile 20.
4. GNSSi ametit esindab tegevdirektor vastavalt artikli 9 b lõikele 9.
Artikkel 5
Haldusnõukogu
1. Käesolevaga luuakse haldusnõukogu artiklis 6 loetletud ülesannete täitmiseks.
2. Haldusnõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, viis komisjoni nimetatud esindajat ja üks Euroopa Parlamendi nimetatud hääleõiguseta esindaja. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Ametiaega võib pikendada kõige rohkem viie aasta võrra. Kõrge esindaja ja ESA esindaja kutsutakse vaatlejatena osalema haldusnõukogu koosolekutel.
3. Vajaduse korral nähakse artiklis 20 osutatud korras ette kolmandate riikide esindajate osavõtt ning tingimused.
4. Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui viimane ei saa neid ise täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ning lõpeb koos nende liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus. Ametiaega võib pikendada ühe korra.
5. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.
GNSSi ameti tegevdirektor osaleb reeglipäraselt aruteludes, kui esimees ei otsusta teisiti.
Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb ta kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.
Haldusnõukogu võib vaatlejana koosolekule kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. ▌Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorra sätetest ei tulene teisiti.
GNSSi amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.
6. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, võtab haldusnõukogu otsused vastu oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
7. Igal liikmesriigi ja komisjoni esindajal on üks hääl. Artikli 6 punktide b ja e alusel tehtavaid otsuseid ei võeta vastu ilma komisjoni esindajate poolthääleta. GNSSi ameti tegevdirektor ei hääleta.
Töökorras sätestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib teist liiget esindada.
Artikkel 6
Haldusnõukogu ülesanded
Haldusnõukogu tagab, et GNSSi amet täidab talle usaldatud ülesandeid käesoleva määrusega kehtestatud tingimustel ning võtab vastu kõik selleks vajalikud otsused. Seoses II peatükis sätestatud turvalisuse akrediteerimisega seotud ülesannete ja otsustega on haldusnõukogu vastutav üksnes vahendite ja eelarvega seotud küsimuste eest. Samuti on haldusnõukogu ülesanneteks:
a) nimetada ametisse tegevdirektor vastavalt artikli 7 lõikele 2;
b) võtta hiljemalt iga aasta 15. novembriks ja pärast komisjonilt arvamuse saamist vastu GNSSi ameti järgmise aasta tööprogramm ▌;
c) täita artiklite 10 ja 11 kohaselt oma ülesandeid seoses GNSSi ameti eelarvega;
d) teostada järelevalvet määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 16 punkti a alapunktis ii osutatud Galileo turvakeskuse üle (edaspidi „Galileo turvaseire keskus” või „GSMC”);
e) teostada tegevdirektori suhtes distsiplinaarjärelevalvet;
f) võtta vastu erisätted, mis on vajalikud GNSSi ameti dokumentidele juurdepääsuõiguse rakendamiseks vastavalt artiklile 18;
g) võtta vastu aastaaruanne GNSSi ameti tegevuse ja tulevikuväljavaadete kohta ning edastada see 1. juuliks liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale; GNSSi amet edastab eelarvepädevatele asutustele kogu hindamismenetluse tulemuse seisukohalt asjakohase teabe;
h) võtta vastu oma töökord.
▌
Artikkel 7
Tegevdirektor
1. GNSSi ameti tööd juhib tegevdirektor, kes täidab oma ülesandeid haldusnõukogu järelevalve all ▌.
2. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadiga nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel. Haldusnõukogu teeb otsuse oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.
Haldusnõukogul on õigus tegevdirektor ametist vabastada sama menetluse kohaselt.
Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Ametiaega võib pikendada veel ühe korra viieks aastaks.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib tegevdirektorilt nõuda aruannet tema ülesannete täitmise kohta ja esinemist nende institutsioonide ees.
Artikkel 8
Tegevdirektori ülesanded
Tegevdirektor:
a) vastutab GNSSi ameti esindamise (välja arvatud II peatüki artiklite kohaselt tehtavad toimingud ja otsused) ja juhtimise eest;
b) valmistab ette haldusnõukogu töö. Ta võtab haldusnõukogu tööst osa ilma hääleõiguseta;
c) vastutab GNSSi ameti iga-aastase tööprogrammi rakendamise eest haldusnõukogu kontrolli all;
d) võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas sisekorraeeskirjade vastuvõtmine ja teadete avaldamine, et tagada GNSSi ameti toimimine vastavalt käesolevale määrusele;
e) koostab artikli 11 kohaselt GNSSi ameti tulude ja kulude esialgse eelarvestuse ning vastutab artikli 12 kohaselt eelarve täitmise eest;
f) koostab igal aastal üldaruande projekti ning esitab selle haldusnõukogule;
f a) tagab, et GNSSi amet suudab GSMC käitajana järgida ühismeetme 2004/552/ÜVJP alusel antud juhiseid;
g) määrab kindlaks GNSSi ameti organisatsioonilise struktuuri ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;
h) kasutab töötajate suhtes artiklis 16 sätestatud volitusi;
i) võib pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist võtta vajalikke meetmeid kohalike esinduste asutamiseks liikmesriikides vastavalt artiklile 4;
i a) tagab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja artikli 9 b lõikes 11 sätestatud organite nõuetekohaseks toimimiseks on olemas sekretariaat ja kõik vajalikud vahendid.
II peatükk
Euroopa Liidu ja liikmesriikide julgeolekuaspektid
Artikkel 9
Ühismeede
1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 13 lõikele 4 kohaldatakse alati, kui süsteemide tegevus võib mõjutada liidu või liikmesriikide julgeolekut, ühismeetmes 2004/552/ÜVJP nimetatud menetlusi.
2. Komisjon edastab nõukogule teavitamise eesmärgil teabe III peatüki alusel vastu võetud turvalisuse akrediteerimise otsuste ja kindlaksmääratud jääkriskide kohta.
III peatükk
Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimine
Artikkel 9 a
Üldpõhimõtted
Käesolevas peatükis osutatud turvalisuse akrediteerimisega seotud toiminguid teostatakse vastavalt järgmistele põhimõtetele:
– turvalisuse akrediteerimisega seotud toimingud ja otsused tehakse liidu ja liikmesriikide ühise julgeoleku nimel ühise vastutuse raames;
– tehakse jõupingutusi selleks, et otsused võetaks vastu konsensuse alusel ning kõiki julgeolekuküsimustest huvitatud osapooli kaasates;
– ülesandeid täidetakse vastavalt asjakohastele julgeolekueeskirjadele, mida kohaldatakse nõukogu ja komisjoni suhtes[9];
– pidev järelevalveprotsess tagab, et ollakse teadlikud julgeolekuriskidest, et määratakse kindlaks julgeolekumeetmed selliste riskide vähendamiseks vastuvõetava tasemeni kooskõlas nõukogu ja komisjoni suhtes kohaldatavates julgeolekueeskirjades sätestatud peamiste põhimõtete ja miinimumstandarditega ning et neid meetmeid kohaldatakse kooskõlas süvakaitse põhimõttega. Selliste meetmete tõhusust hinnatakse pidevalt;
– turvalisuse akrediteerimise strateegias kehtestatud korra kohaselt põhinevad turvalisuse akrediteerimise otsused kohalikel turvalisuse akrediteerimise otsustel, mille on vastu võtnud liikmesriikide vastavad siseriiklikud turvalisuse akrediteerimise asutused;
– tehniline turvalisuse akrediteerimine usaldatakse erapooletutele asjatundjatele, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli;
– akrediteerimisotsused tehakse komisjonist ja programmide rakendamise eest vastutavatest üksustest sõltumatult, ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist. Selle tulemusena on Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise asutus GNSSi ameti raames tegutsev iseseisev üksus, mis võtab sõltumatult vastu otsuseid;
– turvalisuse akrediteerimisega seotud toimingute puhul võetakse arvesse sõltumatuse nõuet ja piisava kooskõlastatuse vajadust komisjoni ja julgeolekunõuete rakendamise eest vastutavate asutuste vahel.
Artikkel 9 b
Turvalisuse akrediteerimise nõukogu
1. Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu (edaspidi „nõukogu”) luuakse GNSSi ameti raames. Nimetatud asutus tegutseb Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise asutusena, nagu on osutatud vastavates nõukogu ja komisjoni suhtes kohaldatavates julgeolekueeskirjades.
2. Nõukogu täidab GNSSi ametile määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 16 punkti a alapunkti i alusel usaldatud turvalisuse akrediteerimisega seotud ülesandeid ning võtab vastu käesolevas artiklis sätestatud turvalisuse akrediteerimise otsuseid, eelkõige seoses turvalisuse akrediteerimise strateegia ja satelliitide lähetamise heakskiitmisega, loa andmisega süsteemide kasutamiseks nende erinevates konfiguratsioonides ja erinevate teenuste jaoks, loa andmisega maapealsete jaamade ja eelkõige kolmandates riikides asuvate sensorjaamade kasutamiseks ning samuti avalike reguleeritud teenuste tehnoloogiat hõlmavate vastuvõtjate ja nende komponentide tootmiseks.
3. Süsteemide turvalisuse akrediteerimine kõnealuse nõukogu poolt hõlmab süsteemide vastavusse viimist määruse (EÜ) nr 683/2008 artiklis 13 osutatud julgeolekunõuetega ning kooskõlas vastavate nõukogu ja komisjoni suhtes kohaldatavate julgeolekualaste õigusnormidega.
4. Käesoleva artikli lõikes 11 nimetatud riskiaruannete alusel teavitab nõukogu komisjoni oma riskihinnangust ning annab komisjonile soovitusi konkreetse turvalisuse akrediteerimisotsuse jääkriski käsitlemise võimaluste kohta.
5. Komisjon annab nõukogule pidevalt teada nõukogu kavandatavate otsuste mõjust programmide nõuetekohasele täitmisele ning jääkriski käsitlemise kavade rakendamisest. Nõukogu arvestab komisjoni arvamusega.
6. Nõukogu otsused adresseeritakse komisjonile.
7. Nõukogus on üks esindaja igast liikmesriigist, üks komisjonist ja üks kõrge esindaja juurest. ESA esindaja kutsutakse nõukogu koosolekutele vaatlejana osalema.
8. Nõukogu kehtestab oma töökorra ja nimetab ametisse esimehe.
9. Nõukogu esimees vastutab GNSSi ameti esindamise eest küsimustes, mille eest tegevdirektor (vastavalt artiklile 8) ei vastuta.
10. Nõukogul on juurdepääs kõigile inimressurssidele ja materiaalsetele vahenditele, mis on vajalikud asjaomase haldustoetuse andmiseks ja selleks, et võimaldada nõukogul koos käesoleva artikli lõike 11 alusel moodustatud organitega täita sõltumatult oma ülesandeid, eelkõige toimikute menetlemisel, julgeolekumenetluste algatamisel ja nende rakendamise jälgimisel ning süsteemi turbeauditite läbiviimisel, otsuste ettevalmistamisel ja koosolekute korraldamisel.
11. Nõukogu moodustab oma alluvuses eriorganeid, kes tegutsevad vastavalt nõukogu juhistele. Eeskätt moodustatakse töö vajalikku järjepidevust silmas pidades:
– toimkond, mis teostab turvaanalüüside läbivaatamist ja testimist, et abistada nõukogul valmistada ette otsuste tegemist;
– krüptitud materjali levitamise asutus (CDA), kes abistab nõukogu lendude koodivõtmetega seotud küsimustes.
12. Kui artiklis 9 a osutatud peamiste põhimõtete alusel konsensust ei saavutata, võtab nõukogu otsused vastu Euroopa Liidu lepingu artiklis 16 sätestatud häälteenamusega, mis ei piira käesoleva määruse artikli 9 kohaldamist. Komisjoni esindaja ja kõrge esindaja hääletamisest osa ei võta. Nõukogu esimees allkirjastab nõukogu nimel nõukogu poolt vastuvõetud otsused.
13. Komisjon teavitab põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamenti ja nõukogu akrediteerimisotsuste mõjust programmide nõuetekohasele täitmisele. Kui komisjon leiab, et nõukogu poolt vastu võetud otsus võib märkimisväärselt mõjutada programmide nõuetekohast täitmist, näiteks kulude ja ajakava osas, teatab ta sellest kohe Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
14. Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi, mis tuleks esitada ühe kuu jooksul, võib komisjon võtta vastu mis tahes piisavaid meetmeid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 683/2008.
15. Haldusnõukogu teavitatakse korrapäraselt turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööde arengust.
14. Nõukogu tööde ajakavas võetakse arvesse komisjoni GNSSi tööprogrammi.
Artikkel 9 c
Liikmesriikide ülesanded
Liikmesriigid:
– edastavad nõukogule kogu teabe, mida nad peavad vajalikuks turvalisuse akrediteerimise läbiviimiseks;
– võimaldavad nõukogu määratud nõuetekohaselt volitatud isikutele juurdepääsu mis tahes salastatud teabele ja kõigile aladele, mis on seotud nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate süsteemide turvalisusega, kooskõlas nende siseriiklike õigus- ja haldusnormidega ning hoidudes diskrimineerimisest kodakondsuse alusel, sealhulgas nõukogu poolt kavandatud turbeauditite ja testimiste läbiviimise eesmärgil;
– iga liikmesriik vastutab juurdepääsu kontrolliks vajaliku mudeli väljatöötamise eest, s.o akrediteerimisele kuuluvate alade kirjeldus või loetelu, mille suhtes peavad liikmesriigid ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu eelnevalt kokku leppima, kindlustades seega, et kõik liikmesriigid tagavad ühesuguse juurdepääsukontrolli taseme;
– vastutavad kohalikul tasandil oma territooriumil asuvate Euroopa GNSSi süsteemidega hõlmatud alade turvalisuse akrediteerimise eest ning esitavad sel eesmärgil nõukogule aruande.
IV peatükk
Eelarve- ja finantssätted
Artikkel 10
Eelarve
1. GNSSi ameti tulude hulka kuulub tulude ja kulude tasakaalu tagamiseks Euroopa Liidu üldeelarvesse lisatud liidu toetus, ent tulud võivad sisaldada ka muid vahendeid ja veel määratlemata tulusid.
2. GNSSi ameti kulud hõlmavad personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulusid ning nõukogu tegevusega seotud kulusid, sealhulgas kõigi selle abistamiseks loodud eriorganite kulusid, ning GNSSi ameti poolt temale usaldatud ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepetega seotud kulusid.
3. Tegevdirektor koostab GNSSi ameti järgmise aasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse ning edastab selle koos kavandatud ametikohtade loeteluga haldusnõukogule.
4. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.
5. Haldusnõukogu koostab igal aastal tulude ja kulude esialgse eelarvestuse põhjal GNSSi ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse aruande.
6. Haldusnõukogu edastab kõnealuse eelarvestuse aruande koos kavandatud ametikohtade loetelu ja esialgse tööprogrammiga 31. märtsiks komisjonile ja nendele riikidele, kellega liit on sõlminud lepingud vastavalt artiklile 20.
7. Komisjon edastab tulude ja kulude eelarvestuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.
8. Komisjon sisestab kõnealusest eelarvestuse aruandest lähtudes Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti eelarvestuse, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele ELi toimimise lepingu artikliga 314 ette nähtud korras.
9. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad GNSSi ameti toetuseks eraldatavad assigneeringud ja võtavad vastu kõnealuse ameti ametikohtade loetelu.
10. Eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.
11. Haldusnõukogu teatab võimalikult kiiresti eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eriti selliste kinnisvaraga seotud projektide puhul, mis on seotud hoonete rentimise või ostmisega. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile.
12. Kui mõni eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, siis edastab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.
Artikkel 11
Eelarve täitmine ja kontroll
1. Tegevdirektor vastutab GNSSi ameti eelarve täitmise eest.
2. GNSSi ameti peaarvepidaja edastab esialgse raamatupidamisaruande iga järgneva eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale koos vastava eelarveaasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja ühendab institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 128.
3. Komisjoni peaarvepidaja edastab GNSSi ameti esialgse raamatupidamisaruande iga järgneva eelarveaasta 31. märtsiks kontrollikojale koos vastava eelarveaasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruandega. Kõnealune aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
4. Pärast seda, kui tegevdirektor on saanud kontrollikoja märkused GNSSi ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129, koostab tegevdirektor omal vastutusel GNSSi ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.
5. Haldusnõukogu esitab GNSSi ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.
6. Tegevdirektor edastab igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.
7. Lõplikud raamatupidamisaruanded avaldatakse.
8. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.
9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.
10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta N + 2 30. aprilli tegevdirektorile kinnituse aasta N eelarve täitmise kohta.
Artikkel 12
Finantssätted
GNSSi ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist. Need ei või kalduda kõrvale komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185[10], välja arvatud juhul, kui selline kõrvalekaldumine on konkreetselt vajalik GNSSi ameti toimimiseks ja komisjon on selleks eelneva nõusoleku andnud.
V Peatükk
Muud sätted
Artikkel 13
Pettusevastased meetmed
1. Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[11] .
2. GNSSi amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust[12], ning kehtestab viivitamata asjakohased sätted, mida kohaldatakse GNSSi ameti kõigi töötajate suhtes.
3. Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduskokkulepetes ja -aktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel kohapeal kontrollida GNSSi ameti rahaliste vahendite saajaid ning nende vahendite eraldamise eest vastutavaid isikuid.
Artikkel 14
Privileegid ja immuniteedid
GNSSi ameti suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.
Artikkel 15
Töötajad
1. GNSSi ameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju, Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ja Euroopa Liidu institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamise eesmärgil ühiselt vastuvõetud eeskirju. Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad.
2. Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, kasutab GNSSi amet oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.
3. GNSSi ameti töötajate hulka kuuluvad kõnealuse ameti poolt oma ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad, kuid töötajate hulka võivad kuuluda ka komisjoni või liikmesriikide poolt ajutiselt määratud või lähetatud ametnikud, kes on läbinud asjakohase julgeolekukontrolli.
3 a. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 sätteid kohaldatakse ka Galileo turvaseirekeskuse töötajate suhtes.
Artikkel 16
Vastutus
1. GNSSi ameti lepingujärgset vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt GNSSi ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.
2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab GNSSi amet kõik oma talituste või teenistujate poolt nende ametiülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.
3. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub kõikide lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.
4. Teenistujate isiklikku vastutust GNSSi ameti ees reguleerivad nende suhtes kohaldatavad personalieeskirjade või teenistustingimuste sätted.
Artikkel 17
Keeled
1. GNSSi ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled[13].
2. GNSSi ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.
Artikkel 18
Juurdepääs dokumentidele ja isikuandmete kaitse
1. GNSSi ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust nr (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele[14].
2. Haldusnõukogu võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakenduskorra kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
3. GNSSi ameti otsuste suhtes, mis on vastu võetud vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8, võib esitada kaebuse ombudsmanile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228 või 263.
4. Isikuandmete töötlemisel kohaldatakse GNSSi ameti suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[15] .
Artikkel 19
Julgeolekueeskirjad
GNSSi amet kohaldab komisjoni otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom sisalduvaid julgeolekupõhimõtteid. See otsus hõlmab muu hulgas salastatud teabe vahetamist, käsitlemist ja säilitamist reguleerivaid sätteid.
Artikkel 20
Kolmandate riikide osalemine
1. GNSSi amet on tegevuses osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on Euroopa Liiduga sõlminud vastavad lepingud.
2. Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse eelkõige nende riikide GNSSi ameti töös osalemise olemust, ulatust ja viisi, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad GNSSi ameti esitatud algatustes osalemist, rahalist panust ja töötajaid.
▌
VI peatükk
Lõppsätted
Artikkel 20 a
Muutmine
Määruses (EÜ) nr 683/2008 asendatakse läbivalt sõnad
„Euroopa GNSSide Järelevalveamet” ja „amet” sõnadega „Euroopa GNSSi Amet” ja „GNSSi amet”.
Artikkel 20 b
Võetud meetmete kehtivus ja kehtetuks tunnistamine
Määrus 1321/2004 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele. Kõik määruse 1321/2004 alusel vastuvõetud meetmed on endiselt kehtivad.
Artikkel 20 c
Hindamine
Hiljemalt 2012. aastal viib komisjon läbi käesoleva määruse hindamise, eelkõige mis puudutab artiklis 2 sätestatud GNSSi ameti ülesandeid, ja esitab vajaduse korral ettepanekud.
Artikkel 21
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
[koht], … [kuupäev]
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
President Eesistuja
- [1] ELT C 317, 23.12.2009, lk 103.
- [2] * Poliitilised muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
- [3] ELT C 317, 23.12.2009, lk 103.
- [4] Euroopa Parlamendi [kuupäev] seisukoht.
- [5] ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.
- [6] ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.
- [7] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
- [8] ELT L 246, 20.7.2004, lk 30.
- [9] Nõukogu otsus 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad (EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1), mida on viimati muudetud nõukogu otsusega 2007/438/EÜ (ELT L 164, 26.6.2007, lk 24). See tekst asendatakse tekstiga „nõukogu otsus ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta” (dok 13885/1/09 REV 1, ELT L, lk…). Komisjoni julgeolekueeskirjad on sätestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (EÜT L 317, 31.12.2001, lk 1), mida on viimati muudetud otsusega 2006/548/EÜ (ELT L 215, 5.8.2006, lk 38), lisas.
- [10] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
- [11] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
- [12] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
- [13] EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58.
- [14] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
- [15] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
SELETUSKIRI
9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) jätkuva rakendamise kohta kehtestati programmide Galileo ja EGNOS avaliku haldamise ja rahastamise uus raamistik. Sellega nähti ette pädevusvaldkondade selge jaotumine Euroopa Ühenduse (mida esindab komisjon), GNSSi ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri (edaspidi ESA) vahel ning anti vastutus programmide juhtimise eest komisjonile. Samuti on nimetatud määruses sätestatud, et amet (edaspidi vastavalt komisjoni ettepanekule „GNSSi amet”) tagab talle usaldatud ülesannete täitmisel, et komisjoni rolli programmide juhina austatakse ja et GNSSi amet toimib komisjonilt saadud juhiste kohaselt.
Seetõttu tuleb nõukogu määruse (EÜ) nr 1321/2004 sätted viia vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 683/2008 sätetega.
Et GNSSi Amet täidaks oma ülesandeid, arvestades sealjuures komisjoni kui programmide juhi rolli ja komisjoni suunistega, on vaja selgelt väljendada, et GNSSi Ameti tegevust korraldab tegevdirektor haldusnõukogu järelevalve all vastavalt komisjoni antud suunistele ning et komisjoni esindajale GNSSi ameti haldusnõukogus kuulub 30% häältest. Kuna haldusnõukogu otsused võetakse vastu selle liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, siis annab ühe kolmandiku häälte kuulumine komisjonile vähemalt ühe liikmesriigi toetuse korral võimaluse blokeerida haldusnõukogu otsuseid, mis on vastuolus komisjoni juhistega.
Määruses (EÜ) nr 683/2008 rõhutati Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise tihedama koostöö kasulikkust. Arvestades selle küsimuse tähtsust, on vaja võimaldada Euroopa Parlamendil olla esindatud GNSSi ameti haldusnõukogus kahe kohaga kolmekümnest. Et mitte kahjustada Euroopa Parlamendi õigusloome- ja kontrollifunktsioone, ei tohi Euroopa Parlamendi liige olla samal ajal ka haldusnõukogu liige.
Turvalisuse akrediteerimisega seotud tegevused ja otsused põhinevad ühisel vastutusel ühenduse ja selle liikmesriikide turvalisuse eest. Turvalisust tuleks akrediteerida sõltumatult programme haldavatest asutustest, eelkõige komisjonist, liikmesriikidest ja ESAst, ning muudest julgeolekunõuete kohaldamise eest vastutavatest asutustest. Tulemusena peaks Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu (et vältida segiajamist komiteemenetlust käsitleva otsusega, asendatakse nimetus „komitee” nimetusega „nõukogu”) kuuluma GNSSi ameti koosseisu kui sõltumatu organ, kes võtab akrediteerimisotsused iseseisvalt vastu. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed peaksid tegutsema sõltumatult ja objektiivselt avalikkuse huvides ning nad ei tohiks küsida ega vastu võtta poliitilisi juhiseid.
Turvalisuse akrediteerimise nõukogu peaks võtma otsused vastu liikmesriikide esindajate kolmeneljandikulise häälteenamusega. Igal esindajal peaks olema üks hääl, sest akrediteerimisotsused peaksid olema tehnilist laadi ega tohiks lähtuda poliitilistest juhistest.
Komisjon teavitab turvalisuse akrediteerimise nõukogu, kui mõni akrediteerimisotsus võiks tema arvates avaldada programmide asjakohasele läbiviimisele olulist mõju (näiteks kulude ja ajakava osas). Turvalisuse akrediteerimise nõukogu võtab kõiki komisjoni teateid võimalikult suurel määral arvesse ning põhjendab ka oma otsustes, kuidas ta on komisjoni märkustega arvestanud. Selle menetlusega jäetakse komiteemenetluse faas välja, mistõttu turvalisuse akrediteerimise nõukogu tõhusus ja vastutus kasvab. On tagatud ka selliste otsuste poliitiline kontroll, sest komisjon peab teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu mõjust, mida akrediteerimisotsused programmide tõrgeteta toimimisele avaldavad.
eelarvekomisjonI ARVAMUS (4.3.2010)
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta
(KOM(2009)0139 – C7‑0103/2009 – 2009/0047(COD))
Arvamuse koostaja: Jutta Haug
LÜHISELGITUS
Programmi GALILEO kasutuselevõtu- ja kasutusetapi juhtimise eest vastutava ühenduse asutuse, Euroopa globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) järelevalveameti (edaspidi „amet”) roll ja ülesanded muutusid oluliselt seoses 25. juulil 2008 jõustunud määrusega (EÜ) nr 683/2008, millega määratleti programmide Galileo ja EGNOS avaliku haldamise ja rahastamise uus raamistik.
Nimetatud määruses sätestatakse, et pädevus Euroopa Ühenduse (nüüdsest Euroopa Liidu), keda esindab komisjon, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel on rangelt jaotatud ning programmide juhtimise eest vastutab komisjon. Määrusega vähendatakse ameti ülesandeid ning amet jääb eelkõige vastutavaks süsteemi julgeoleku eest (täpsemalt julgeoleku akrediteeringute väljastamise eest) ning aitab ette valmistada Euroopa GNSSi süsteemide turuleviimist. Ühtlasi nähakse ette, et amet täidab talle usaldatud ülesanded, arvestades komisjoni rolli programmide juhtimisel, ja vastavalt komisjoni välja antud suunistele.
Uue õigusliku raamistiku järgimise tagamiseks on vaja muuta ka nõukogu määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta. Sellest tulenevalt on komisjon teinud ettepaneku.
Asutus nimetatakse ümber GNSSi Ametiks. Muudetakse ka asutuse struktuuri, eelkõige luues haldusnõukogu ja tegevdirektori kõrvale Euroopa GNSSi süsteemide julgeoleku akrediteerimise komitee.
Euroopa Parlament peaks põhimõtteliselt komisjoni ettepanekut toetama, kuna on juba 2009. aastal jätnud reservi osa eraldistest ja ametikohtadest Euroopa GNSSi Järelevalveametis, oodates komisjoni ettepanekut võtta arvesse muudatusi ameti rollis ja ülesannetes.
Kuigi rahastamise ja personali osas ei ole ameti ülesannetes tehtavate muudatuste tõelist mõju lihtne hinnata, paistab komisjoni ettepanek eelarve seisukohast mõistlik, kuna selles nähakse ette liidu toetuste mõningast vähendamist GNSSi Ametile ja selle personalile. Lisaks on ettepanek kooskõlas finantsplaneeringuga.
Seega käsitlevad arvamuse koostaja muudatusettepanekud vajadust pidada institutsioonidevahelist dialoogi selle suhteliselt uue ameti rahastamise üle vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe[1] punktile 47, tegevdirektori volituste (mis peaksid kehtima viis aastat koos ühekordse pikendamise võimalusega) ning vajaduse üle tagada, et julgeolekukeskuse asukoht jääb praegustesse ruumidesse Brüsselis.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Eelarvekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Lõige 2 a (uus) | ||||||||||||||||
|
Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||
|
|
2 a. rõhutab, et praegu menetluses olevale määrusele, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta, kohaldatakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 sätteid; rõhutab, et kui kavandatav määrus võetakse vastu, alustab Euroopa Parlament läbirääkimisi teise eelarvepädeva institutsiooniga, et saavutada kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe asjakohaste sätetega õigeaegne kokkulepe GNSSi Ameti rahastamise kohta; | |||||||||||||||
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 11 | ||||||||||||||||
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||
|
(11) Kuna määruses (EÜ) nr 683/2008 on rõhutatud tihedama koostöö vajadust Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, oleks ühtlasi vaja, et Euroopa Parlament oleks vaatlejana ameti haldusnõukogus esindatud. Programmide tõhusa juhtimise huvides tuleks vähendada tegevdirektori ametiaja kestust viielt aastalt neljale aastale. |
(11) Kuna määruses (EÜ) nr 683/2008 on rõhutatud tihedama koostöö vajadust Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, oleks ühtlasi vaja, et Euroopa Parlament oleks vaatlejana ameti haldusnõukogus esindatud. | |||||||||||||||
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Määrus (EÜ) nr 1321/2004 Artikkel 2 – punkt a – punkt ii a (uus) | ||||||||||||||||
| ||||||||||||||||
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Määrus (EÜ) nr 1321/2004 Artikkel 7 – lõige 2 – viimane lõik | ||||||||||||||||
| ||||||||||||||||
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -13 (uus) Määrus (EÜ) nr 1321/2004 Artikkel 11 – lõige 1 | ||||||||||||||||
| ||||||||||||||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuurid |
|||||||
|
Viited |
KOM(2009)0139 – C6-0103/2009 – 2009/0047(COD) |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ITRE |
|||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
BUDG 19.10.2009 |
|
|
|
||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Jutta Haug 1.9.2009 |
|
|
|||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
4.3.2010 |
|
|
|
||||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
34 0 0 |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Alexander Alvaro, Reimer Böge, Giovanni Collino, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Estelle Grelier, Jutta Haug, Jiří Havel, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Barbara Matera, Nadezhda Neynsky, Miguel Portas, Dominique Riquet, Helga Trüpel, Derek Vaughan, Angelika Werthmann |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Maria Da Graça Carvalho, Frédéric Daerden, Roberto Gualtieri, Edit Herczog, Giovanni La Via, Riikka Manner, Paul Rübig, Theodor Dumitru Stolojan |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Elisabeth Jeggle, Hans-Peter Mayer, Vladko Todorov Panayotov, Marit Paulsen, Ivo Strejček |
|||||||
- [1] Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuurid |
|||||||
|
Viited |
KOM(2009)0139 – C6-0103/2009 – 2009/0047(COD) |
|||||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
24.3.2009 |
|||||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 19.10.2009 |
|||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
BUDG 19.10.2009 |
CONT 19.10.2009 |
TRAN 19.10.2009 |
|
||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
CONT 1.10.2009 |
TRAN 21.7.2009 |
|
|
||||
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Evžen Tošenovský 17.9.2009 |
|
|
|||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
28.9.2009 |
12.10.2009 |
2.12.2009 |
27.1.2010 |
||||
|
|
4.2.2010 |
|
|
|
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
11.5.2010 |
|
|
|
||||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
39 0 0 |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jean-Pierre Audy, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Lena Ek, Ioan Enciu, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, Edit Herczog, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Judith A. Merkies, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Paul Rübig, Amalia Sartori, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Lara Comi, António Fernando Correia De Campos, Rachida Dati, Marek Józef Gróbarczyk, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Mario Pirillo, Lambert van Nistelrooij, Hermann Winkler |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Catherine Bearder |
|||||||