SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu esimese lugemise seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta

17.5.2010 - (11069/5/2009 – C7‑0043/2010 – 2008/0247(COD)) - ***II

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Marian-Jean Marinescu


Menetlus : 2008/0247(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0162/2010

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta

(11069/5/2009 – C7‑0043/2010 – 2008/0247(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (11069/5/2009 – C7‑0043/2010);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0852);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 71 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0509/2008);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[1];

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7 ja artikli 91 lõiget 1;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[2];

–   võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[3];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 66;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7‑0162/2010),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 4

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(4) Raudteekaubaveo turu avamine on võimaldanud uutel ettevõtjatel raudteevõrgustikku siseneda. Võrgustiku kasutamise optimeerimiseks ja selle usaldusväärsuse tagamiseks oleks kasulik võtta täiendavaid meetmeid tugevdamaks koostööd, mida tehakse rahvusvaheliste rongiliinide kaubaveoks kasutamise õiguse jaotamisel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel.

(4) Kuigi raudteekaubaveo turu avamine on võimaldanud uutel ettevõtjatel raudteevõrgustikku siseneda, ei ole turumehhanismidest piisanud raudteekaubaveo korraldamiseks, reguleerimiseks ja turvalisuse tagamiseks. Võrgustiku kasutamise optimeerimiseks ja selle usaldusväärsuse tagamiseks oleks kasulik võtta täiendavaid meetmeid tugevdamaks koostööd, mida tehakse rahvusvaheliste rongiliinide kaubaveoks kasutamise õiguse jaotamisel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimese lugemise versioon.

Muudatusettepanek  2

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 5

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(5) Nõukogu otsustas oma 7. ja 8. aprillil 2008 toimunud istungil, et tuleb soodustada infrastruktuuri tõhusat kasutamist ja vajaduse korral parandada raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsust Euroopa ja riigi tasandil võetavate meetmetega, eelkõige õigusaktidega.

välja jäetud

Muudatusettepanek  3

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 8

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(8) Käesoleva määrusega ei tohiks piirata direktiivis 91/440/EMÜ ja direktiivis 2001/14/EÜ sätestatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate, ning asjakohasel juhul direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud jaotamisorganite õigusi ja kohustusi. Kõnealused õigusaktid, sealhulgas kaubaveokoridore käsitlevad sätted, eelkõige raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja õigus keelduda vastu võtmast või aktsepteerida muude juriidiliste isikute kui raudtee-ettevõtjate esitatud läbilaskevõimsuse taotluseid, on jätkuvalt jõus.

välja jäetud

Selgitus

Varasemate direktiivide osas on põhjendus üleliigne. Lisaks põhjustab see segaduse koos võimalusega esitada taotlus volitatud taotlejatele, kes ei ole raudtee-ettevõtjad.  

Muudatusettepanek  4

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 8 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(8 a) Kaubaveokoridori loomisel tuleks vajaduse korral arvesse võtta asjaolu, et vaja on paremat ühendust kolmandate riikide raudteeinfrastruktuuriga.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimese lugemise versioon.

Muudatusettepanek  5

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 8 b (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(8 b) Kaubaveokoridori loomisel tuleks tagada selle sisemine pidevus, kindlustades vajalikud ühendused olemasolevate raudteeinfrastruktuuride vahel ja andes kaubaveokoridorile kogu liini ulatuses vajaliku läbilaskevõimsuse.

Selgitus

On oluline, et oleks tagatud sisemine pidevus, kindlustades vajalikud ühendused olemasolevate raudteeinfrastruktuuride vahel ja andes kogu kaubaveokoridorile vajaliku läbilaskevõimsuse.

Muudatusettepanek  6

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 9

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(9) Konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku jaoks loodavad rahvusvahelised raudteekoridorid tuleks rajada kooskõlas üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T) ja/või Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) koridoridega. Selleks on vajalik võrgustike kooskõlastatud arendamine, eelkõige raudteekaubaveo rahvusvaheliste koridoride integreerimine olemasolevate TEN-T ja ERTMS koridoridega. Lisaks sellele tuleb kehtestada kõnealuseid kaubaveokoridore käsitlevad ühtlustavad eeskirjad liidu tasandil. Vajaduse korral tuleks kõnealuste koridoride loomist rahaliselt toetada TEN-T, teadusprogrammide ja Marco Polo programmi raames ning muude selliste liidu poliitikate ja fondide raames, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond.

(9) Konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku moodustavate rahvusvaheliste kaubaveokoridoride rakendamist tuleb korraldada kooskõlas üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T) ja/või Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) koridoridega. Selleks on vajalik võrgustike kooskõlastatud arendamine, eelkõige raudteekaubaveo rahvusvaheliste koridoride integreerimine olemasolevate TEN-T ja ERTMS koridoridega. Lisaks sellele tuleb kehtestada kõnealuseid kaubaveokoridore käsitlevad ühtlustavad eeskirjad liidu tasandil ning edendada vaikselt sõitvate kaubarongide projekte. Vajaduse korral tuleks kõnealuste koridoride loomist rahaliselt toetada TEN-T, teadusprogrammide ja Marco Polo programmi raames ning muude selliste liidu poliitikate ja fondide raames nagu Euroopa Investeerimispank, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond.

Muudatusettepanek 7

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 12

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(12) Liikmesriikide ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelise koostöö ergutamiseks tuleks iga kaubaveokoridori jaoks luua sobiv eraldi haldusstruktuur, võttes arvesse vajadust vältida dubleerimist juba olemasolevate haldusstruktuuridega.

(12) Liikmesriikide, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate vahelise koostöö ergutamiseks ning koridori ulatuses pidevuse tagamiseks tuleks iga kaubaveokoridori jaoks luua sobiv eraldi haldusstruktuur, võttes arvesse vajadust vältida dubleerimist juba olemasolevate haldusstruktuuridega.

Muudatusettepanek 8

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 15

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(15) Et tagada kaubaveokoridori infrastruktuuri ühilduvus ja pidev läbilaskevõimsus, peaksid liikmesriigid ja asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad omavahel kooskõlastama kaubaveokoridori investeeringute tegemist ja kavandama neid kaubaveokoridori vajadustest lähtudes. Investeeringute kava tuleks avaldada, et tagada teabe kättesaadavus kaubaveokoridori kasutusloa taotlejale. Investeeringud peaksid sisaldama projekte koostalitlusvõimeliste süsteemide arendamiseks ja rongide läbilaskevõime suurendamiseks.

(15) Et tagada kaubaveokoridori infrastruktuuri ühilduvus ja pidev läbilaskevõimsus, peaksid liikmesriigid, asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad, aga ka vajaduse korral liikmesriigid ja kolmandad riigid omavahel kooskõlastama kaubaveokoridori investeeringute tegemist ja kavandama neid kaubaveokoridori vajadustest lähtudes. Investeeringute kava tuleks avaldada, et tagada teabe kättesaadavus kaubaveokoridori kasutavatele raudtee-ettevõtjatele. Investeeringud peaksid sisaldama projekte koostalitlusvõimeliste süsteemide arendamiseks ja rongide läbilaskevõime suurendamiseks.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek 9

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 21 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(21 a) Kaubaveokoridoris raudtee-kaubaveoteenuste pakkujate vahelise konkurentsi arengu tagamiseks peaksid lisaks raudtee-ettevõtjatele või nende ühendustele ka teised taotlejad saama esitada infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotlusi, kusjuures prioriteet tuleb siiski anda raudtee-ettevõtjatele või nende ühendustele.

Selgitus

Oluline on anda prioriteet raudtee-ettevõtjatele või nende ühendustele, et tagada pidevus kogu raudteekaubaveo koridori ulatuses.

Muudatusettepanek 10

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 25

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(25) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kaubaveokoridoridest koosneva konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku loomine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25) (Ei puuduta eestikeelset versiooni)

Muudatusettepanek 11

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 27 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(27 a) Käesoleva määruse eesmärk on suurendada raudteekaubaveo tõhusust teiste transpordiliikidega võrreldes. Tuleks tagada kooskõlastamine liikmesriikide ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel, et tagada kaubaveokoridoride kõige tõhusam toimimine. Selleks tuleks võtta rakendusmeetmeid paralleelselt investeeringutega infrastruktuuri ja ERTMSi taolisesse tehnilisse varustusse eesmärgiga suurendada raudtee kaubavedude läbilaskevõimsust ja tõhusust.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek 12

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 29

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(29) Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte II lisa kohandamise kohta. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks eelnõude ettevalmistamisel asjatundjatega, tehes seda vastavalt kohustusele, mille komisjon võttis 9. detsembri 2009. aasta teatisega ELi toimimise lepingu artikli 290 rakendamise kohta,

(29) Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks eelnõude ettevalmistamisel asjatundjatega, tehes seda vastavalt kohustusele, mille komisjon võttis 9. detsembri 2009. aasta teatisega ELi toimimise lepingu artikli 290 rakendamise kohta,

Muudatusettepanek  13

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – lõige 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Käesolevas määruses kehtestatakse konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku jaoks kasutatavate rahvusvaheliste raudteekoridoride loomise ja organiseerimise eeskirjad. Selles sätestatakse kaubaveokoridoride valiku, organiseerimise ja haldamise eeskirjad.

1. Käesolevas määruses kehtestatakse konkurentsivõimeliseks raudteekaubaveoks kasutatavate rahvusvaheliste raudteekoridoride (edaspidi „kaubaveokoridorid”) loomise ja organiseerimise eeskirjad eesmärgiga luua konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatav Euroopa raudteevõrgustik. Selles sätestatakse kaubaveokoridoride valiku, organiseerimise, haldamise ja investeeringute kavandamise eeskirjad.

Muudatusettepanek  14

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – lõige 2

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Käesoleva määrusega reguleeritakse kaubaveokoridorides paikneva raudteeinfrastruktuuri haldamist ja kasutamist.

2. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  15

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

a) „kaubaveokoridor” – kõik liikmesriikides ja vajadusel Euroopa kolmandates riikides vastavalt määratud raudteeliinid, mis ühendavad kaubaveokoridori põhiliinil paiknevaid terminale, sealhulgas raudteeinfrastruktuur ja selle juurde kuuluvad seadmed, rongide sorteerimis- ja koostamisjaamad ning vajadusel ümbersõiduteed;

(a) „kaubaveokoridor” – kõik liikmesriikide ja vajadusel Euroopa kolmandate riikide territooriumil asuvad või riikidevahelised vastavalt määratud raudteeliinid, sealhulgas parvlaevaliinid, mis ühendavad põhiliinil paiknevat kahte või enamat terminali ning vajadusel neid ühendavaid ümbersõiduteid ja koridori osi, sealhulgas raudteeinfrastruktuur ja selle juurde kuuluvad seadmed kooskõlas direktiivi 2001/14/EÜ artikliga 5;

Muudatusettepanek  16

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(c a) „universaalteenistus” – kaubaveokoridori juhatuse asutatud ühisinstants, mis annab taotlejatele võimaluse taotleda ühest kohast ja ühe toiminguna raudteeliini kasutamist vähemalt ühte riigipiiri ületaval teekonnal.

Muudatusettepanek  17

Nõukogu seisukoht

Artikkel 3 – lõige 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt [kolm aastat] pärast käesoleva määruse jõustumist loovad I lisas osutatud liikmesriigid nimetatud lisas loetletud põhiliinidel paiknevad kaubaveokoridorid. Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile kaubaveokoridoride loomisest.

1. Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist käivitavad I lisas osutatud liikmesriigid nimetatud lisas loetletud põhiliinidel paiknevad kaubaveokoridorid. Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile kaubaveokoridoride loomisest.

Muudatusettepanek 18

Nõukogu seisukoht

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

1 a. I lisas osutatud liikmesriigid koostavad käesoleva määruse artikli 8 kohaselt hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist I lisas nimetatud kaubaveokoridoride rakenduskava. Juhatuse koostatav rakenduskava sisaldab ka koridori liinide kindlaksmääramist vastavalt artikli 2 lõike 2 punktile a pärast konsulteerimist artikli 7 lõikes 6 ja artikli 7 lõikes 6 a nimetatud nõuanderühmaga.

Muudatusettepanek  19

Nõukogu seisukoht

Artikkel 3 – lõige 2

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Erandina lõikest 1 luuakse hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] I lisa punktides 3 ja 5 nimetatud põhiliine hõlmavad kaubaveokoridorid.

välja jäetud

Muudatusettepanek  20

Nõukogu seisukoht

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

2 a. Lähtuvalt liikmesriikide esitatud teabest kaubaveokoridoride loomise kohta võtab komisjon vastavalt artiklitele 20, 21 ja 22 delegeeritud õigusaktidega vastu otsuse kaubaveokoridoride, sealhulgas I lisas heakskiidetud koridoride esialgse võrgustiku väljaehitamise kohta hiljemalt kuus kuud pärast lõikes 1 nimetatud kaubaveokoridoride loomist.

Muudatusettepanek  21

Nõukogu seisukoht

Artikkel 3 – lõige 2 b (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

2 b. Lõikes 2 a osutatud kaubaveokoridoride võrgustikku muudetakse ja täiendatakse järk-järgult kaubaveokoridori väljaehitamise või muutmise ettepanekute alusel ja pärast seda, kui komisjon on otsuse vastu võtnud delegeeritud õigusaktidega kooskõlas artiklitega 20, 21 ja 22. Liikmesriikide ettepanekud vaadatakse läbi, võttes arvesse artikli 4 lõikes 1 sätestatud kriteeriume.

Muudatusettepanek  22

Nõukogu seisukoht

Artikkel 4

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik, kellel on ühisel piiril teise liikmesriigiga piiriületuskoht, kus raudtee ületab piiri, osaleb vähemalt ühe kaubaveokoridori loomisel, välja arvatud juhul, kui see nõue on juba artikli 3 kohaselt täidetud.

1. Kaubaveokoridoride valikul ja muutmisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

2. Olenemata lõikest 1 osaleb liikmesriik teise liikmesriigi taotlusel kaubaveokoridori loomisel, nagu on osutatud kõnealuses lõikes, või olemasoleva koridori pikendamisel, et võimaldada naaberliikmesriigil täita nimetatud lõikest tulenevat kohustust.

a) kas kaubaveokoridor läbib vähemalt kolme liikmesriigi territooriumi või kahe liikmesriigi territooriumi, kui kaubaveokoridori kaudu teenindatavate raudteeterminalide vaheline kaugus on suurem kui 500 km;

3. Ilma et see piiraks direktiivi 91/440/EMÜ artiklist 7 tulenevaid liikmesriikide kohustusi, kui liikmesriik leiab, et kaubaveokoridori loomine ei oleks seda kaubaveokoridori tõenäoliselt kasutavate taotlejate huvides või see ei tooks märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku kasu või kaasneks sellega ebaproportsionaalne koormus, ei ole asjaomane liikmesriik kohustatud osalema käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud protsessides, kui sellise otsuse teeb komisjon, kes toimib vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

b) kaubaveokoridori vastavus programmile TEN-T, ERTMS koridoridele ja/või struktuuri RailNetEurope raames määratletud koridoridele;

4. Kui liikmesriigil on raudteevõrgustik, mille rööpmevahe on erinev liidusisese peamise raudteevõrgustiku rööpmevahest, ei ole see liikmesriik kohustatud osalema lõigetes 1 ja 2 osutatud protsessides.

c) prioriteetsete TEN-T projektide integreerimine kaubaveokoridori;

5. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuse järgimiseks esitavad asjaomased liikmesriigid hiljemalt … ning pärast asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja taotlejatega konsulteerimist ühiselt komisjonile ettepaneku luua kaubaveokoridor, võttes arvesse II lisas esitatud kriteeriume.

d) analüüs, mis põhjendab kaubaveokoridori loomisest tulenevate sotsiaal-majanduslike kulude ja tulude vahelist tasakaalu;

6. Komisjon analüüsib lõikes 5 osutatud kaubakoridori(de) loomise kohta tehtud ettepanekuid ning võtab hiljemalt 9 kuu möödumisel vastava ettepaneku esitamisest artikli 19 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt vastu otsuse selle kohta, kas ettepanek on kooskõlas käesoleva artikliga.

e) rakenduskava olemasolu;

7. Asjaomased liikmesriigid loovad kaubaveokoridori hiljemalt kolme aasta möödumisel lõikes 6 osutatud komisjoni otsusest.

f) liikmesriikide kavandatavate kaubaveokoridoride ühilduvus, et jõuda konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku rajamiseni;

8. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte II lisa kohandamise kohta. Käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel järgib komisjon direktiivi 2001/14/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuestisõnastamine)) sätteid ning võtab eelkõige arvesse koostalitlusvõime süsteemidega seotud elluviimiskava, raudteesüsteemide ja TEN-T arengut ning eriti ERTMSi rakendamist, samuti kaubaveoturu arengut, kaasa arvatud koostalitlusvõimet muude transpordiviisidega.

g) raudteekaubaveo areng ning koridori kasutamine suurteks kaubavoogudeks ja -vedudeks;

Käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusaktidele kohaldatakse artiklites 20, 21 ja 22 sätestatud menetlust.

h) vajadusel parem vastastikune ühendus liikmesriikide ja naabruses asuvate kolmandate riikide vahel;

 

i) taotlejate huvi kaubaveokoridori vastu;

 

j) hea ühenduse olemasolu teiste veoliikidega, eelkõige tänu terminalide piisavale võrgule, sealhulgas nii meresadamad kui ka siseveesadamad;

 

2. Kaubaveokoridori võivad kuuluda kolmandate Euroopa riikide raudteevõrkude osad. Vajaduse korral peavad kõnealused elemendid olema vastavuses TEN-T poliitikaga.

 

3. Kaubaveokoridori väljaehitamiseks või muutmiseks teevad ettepaneku asjaomased liikmesriigid. Selleks saadavad nad komisjonile kavatsuste protokolli, milles sisaldub pärast asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja taotlejatega konsulteerimist koostatud ettepanek, võttes arvesse lõikes 1 sätestatud kriteeriume.

 

4. Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist osaleb iga liikmesriik, kellel on ühisel piiril teise liikmesriigiga piiriületuskoht, kus raudtee ületab piiri, vähemalt ühe kaubaveokoridori loomisel, välja arvatud juhul, kui see nõue on juba artikli 3 kohaselt täidetud.

 

5. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 on komisjon volitatud võtma vastu delegeeritud õigusaktid lõikes 3 nimetatud kaubaveokoridori(de) väljaehitamise ja muutmise kohta.

6. Hiljemalt kuus kuud pärast vastavate ettepanekute esitamist vaatab komisjon läbi lõikes 3 nimetatud kaubaveokoridori(de) loomiseks esitatud ettepanekud ning võtab kooskõlas artiklites 20, 21 ja 22 osutatud delegeeritud õigusaktidega vastu otsuse nende ettepanekute käesolevale artiklile vastavuse kohta.

 

7. Asjaomased liikmesriigid käivitavad kaubaveokoridori hiljemalt kahe aasta möödumisel lõikes 6 osutatud komisjoni otsusest.

 

8. Olenemata lõikest 4 osaleb liikmesriik liikmesriigi taotluse korral rohkem kui ühe kaubaveokoridori loomisel, nagu on osutatud lõikes 4, või olemasoleva koridori pikendamisel, et võimaldada naaberliikmesriigil täita nimetatud lõikest tulenev kohustus.

 

9. Ilma et see piiraks direktiivi 91/440/EMÜ artiklist 7 tulenevaid liikmesriikide kohustusi, kui liikmesriik pärast talle esitatud sotsiaal-majanduslikku analüüsi leiab, et kaubaveokoridori loomine ei oleks seda kaubaveokoridori tõenäoliselt kasutavate taotlejate huvides või see ei tooks märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku kasu või sellega kaasneks ebaproportsionaalne koormus, ei ole asjaomane liikmesriik kohustatud osalema käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud protsessides, kui sellise otsuse teeb komisjon, kes toimib vastavalt artiklites 20, 21 ja 22 osutatud delegeeritud õigusaktidele.

 

10. Kui kaks või enam liikmesriiki ei suuda leppida kokku nende territooriumil asuva raudteeinfrastruktuuriga seotud kaubaveokoridori loomise või muutmise osas, konsulteerib komisjon ühe asjaomase liikmesriigi palvel sel teemal artiklis 19 osutatud komiteega. Komisjoni arvamus edastatakse asjaomastele liikmesriikidele. Asjaomased liikmesriigid võtavad seda arvamust arvesse, et leida lahendus ja teevad vastastikusel kokkuleppel otsuse.

Muudatusettepanek  23

Nõukogu seisukoht

Artikkel 5

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Artikkel 5

 

Kaubaveokoridoride muutmine

välja jäetud

1. Artiklites 3 ja 4 osutatud kaubaveokoridore võib muuta asjaomaste liikmesriikide poolt pärast asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja taotlejatega konsulteerimist komisjonile esitatava ühise ettepaneku alusel.

 

2. Komisjon võtab ettepaneku suhtes vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu otsuse, võttes arvesse II lisas sätestatud kriteeriume.

 

Muudatusettepanek  24

Nõukogu seisukoht

Artikkel 6

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Artikkel 6

 

Lepitamine

välja jäetud

Kui kaks või enam liikmesriiki ei suuda leppida kokku nende territooriumil asuva raudteeinfrastruktuuriga seotud kaubaveokoridori loomise või muutmise osas, arutab komisjon ühe asjaomase liikmesriigi palvel sel teemal artiklis 19 osutatud komiteega. Komisjoni arvamus edastatakse asjaomastele liikmesriikidele. Asjaomased liikmesriigid võtavad seda arvamust arvesse, et leida lahendus ja teevad vastastikusel kokkuleppel otsuse.

 

Muudatusettepanek 25

Nõukogu seisukoht

Artikkel 7 – lõige - 1 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

-1 a. Kaubaveokoridoriga seotud liikmesriigid ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad teevad koostööd käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud nõukogu ja lõikes 2 nimetatud juhatuse raames, et tagada kaubaveokoridori areng vastavalt selle rakenduskavale.

Muudatusettepanek 26

Nõukogu seisukoht

Artikkel 7 – lõige 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Iga raudteekaubaveokoridori jaoks moodustavad asjaomased liikmesriigid nõukogu, mis vastutab kaubaveokoridori üldiste eesmärkide määratlemise, järelevalve ja artiklites 8, 10 ja 23 selgesõnaliselt sätestatud meetmete võtmise eest. Nõukokku kuuluvad asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste esindajad.

1. Iga raudteekaubaveokoridori jaoks moodustavad asjaomased liikmesriigid nõukogu, mis vastutab kaubaveokoridori üldiste eesmärkide määratlemise, järelevalve ja artiklites 8 ja 10 selgesõnaliselt sätestatud meetmete võtmise eest. Nõukokku kuuluvad asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste esindajad.

Selgitus

Kõik juhatuse otsused ei puuduta kõiki liikmesriike (eriti need, mis käsitlevad riigisiseseid talitluslikke täiendusi). Nagu soovitatakse direktiivis 2001/14/EÜ, võiks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele jääda oma tegevuses teatav äriline sõltumatus.

Muudatusettepanek  27

Nõukogu seisukoht

Artikkel 7 – lõige 2

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Iga raudteekaubaveokoridori jaoks moodustavad asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja vajadusel direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud jaotamisorganid juhatuse, kes vastutab käesoleva artikli lõikes 6 ja käesoleva määruse artiklites 8 ja 10, artikli 12 lõikes 1, artikli 13 lõigete 2, 5 ja 6, artikli 15 lõikes 1, artiklis 16 ning artikli 17 lõigetes 2 ja 3 selgesõnaliselt sätestatud meetmete võtmise eest. Juhatusse kuuluvad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajad.

2. Iga raudteekaubaveokoridori jaoks moodustavad asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja vajadusel direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud jaotamisorganid juhatuse, kes vastutab käesoleva artikli lõigetes 6 ja 7 ning käesoleva määruse artiklites 8 –16 selgesõnaliselt sätestatud meetmete võtmise eest. Juhatusse kuuluvad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajad.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek  28

Nõukogu seisukoht

Artikkel 7 – lõige 4

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Juhatus teeb otsused, sealhulgas otsused seoses oma õigusliku staatuse, ressursside ja personaliga asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajate vastastikusel kokkuleppel.

4. Juhatus teeb oma otsused, sealhulgas otsused oma õigusliku staatuse, organisatsioonilise struktuuri loomise, ressursside ja personali kohta asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtete esindajate vastastikuse kokkuleppe alusel. Juhatus on sõltumatu juriidiline isik. Ta võib tegutseda Euroopa majandushuvigrupina, nagu see on määratletud nõukogu 25. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2137/85 Euroopa majandushuvigrupi kohta.

Muudatusettepanek  29

Nõukogu seisukoht

Artikkel 7 – lõige 6

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

6. Juhatus moodustab nõuanderühma, kuhu kuuluvad kaubaveokoridori kuuluvate terminalide juhid ja omanikud. Nõuanderühm võib esitada arvamuse juhatuse iga ettepaneku kohta, millel on otsene mõju investeeringutele ja terminalide haldamisele. Nõuanderühm võib samuti esitada arvamusi omal algatusel. Juhatus võtab kõiki neid arvamusi arvesse.

6. Juhatus moodustab nõuanderühma, kuhu kuuluvad kaubaveokoridori kuuluvate terminalide, sealhulgas mere- ja siseveesadamate juhid ja omanikud. Nõuanderühm võib esitada arvamuse juhatuse iga ettepaneku kohta, millel on otsene mõju investeeringutele ja terminalide haldamisele. Nõuanderühm võib samuti esitada arvamusi omal algatusel. Juhatus võtab kõiki neid arvamusi arvesse. Lõppotsuse teeb siiski juhatus. Juhatuse ja nõuanderühma vaheliste vaidluste korral võib nõuanderühm pöörduda nõukogu poole. Nõukogu toimib vahendajana ning teavitab osapooli oma arvamusest õigeaegselt.

Muudatusettepanek  30

Nõukogu seisukoht

Artikkel 7 – lõige 6 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

6 a. Juhatus moodustab nõuanderühma, kuhu kuuluvad raudtee-ettevõtjad, kes on huvitatud kaubaveokoridori kasutamisest. Nõuanderühm võib esitada arvamuse juhatuse iga ettepaneku kohta, millel on tagajärgi ettevõtjate jaoks. Nõuanderühm võib samuti esitada arvamusi omal algatusel. Juhatus võtab kõiki neid arvamusi arvesse. Lõppotsuse teeb siiski juhatus. Juhatuse ja nõuanderühma vaheliste vaidluste korral võib nõuanderühm pöörduda nõukogu poole. Nõukogu toimib vahendajana ning teavitab osapooli oma arvamusest õigeaegselt.

Muudatusettepanek  31

Nõukogu seisukoht

Artikkel 7 – lõige 6 b (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

6 b. Juhatus kohustab kaubaveokoridoris tegutsevaid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid kasutama koostalitusvõimelisi IT-rakendusi või edaspidiseid alternatiivseid lahendusi, et hallata rahvusvaheliste rongiliinide taotlusi ja rahvusvahelise rongiliikluse toimimist koridoris.

Selgitus

Et parandada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelist koostööd nii sõiduplaanide koostamise kui liikluskorralduse alal, kohustab juhatus raudinfrastruktuuri-ettevõtjaid kasutama tehnilisi lahendusi.

Muudatusettepanek  32

Nõukogu seisukoht

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

b) lõikes 3 osutatud transpordi- ja liiklusalase uuringu peamised andmed;

b) lõikes 3 osutatud uuringu peamised andmed;

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek  33

Nõukogu seisukoht

Artikkel 8 – lõige 3

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Juhatus teostab regulaarselt transpordi- ja liiklusalaseid uuringuid seoses kaubaveokoridori liikluses täheldatud ja eeldatavate muutustega, käsitledes erinevat tüüpi liiklust, st nii kauba- kui ka reisijatevedu.

3. Juhatus teostab ja korrapäraselt ajakohastab transpordituru uuringuid seoses koridori loomise tagajärjel kaubaveokoridori liikluses täheldatud ja eeldatavate muutustega, käsitledes erinevat tüüpi liiklust, st nii kauba- kui ka reisijatevedu.

 

 

Uuringus analüüsitakse ka kaubaveokoridori loomisest tulenevaid sotsiaal-majanduslikke kulusid ja tulusid.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek  34

Nõukogu seisukoht

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

3 a. Koostatakse kaubaveokoridori tulemuslikkuse kindlaksmääramise ja parandamise kava. Kava sisaldab eelkõige ühiseid eesmärke, tehnilisi lahendusi ja artiklites 10 kuni 17 osutatud raudteeinfrastruktuuri ja selle juurde kuuluvate seadmete jaoks vajalike meetmete elluviimise ajakava. Nende meetmetega välditakse või vähendatakse piiranguid, mis mõjutavad raudtee läbilaskevõimsust.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek 35

Nõukogu seisukoht

Artikkel 8 – lõige 4

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Rakenduskavas võetakse arvesse terminalide arengut, et rahuldada kaubaveokoridoris toimuva raudteekaubaveo vajadusi.

4. Rakenduskavas võetakse arvesse terminalide arengut, et rahuldada kaubaveokoridoris toimuva raudteekaubaveo vajadusi, eelkõige terminalide toimimist ühendvedude sõlmpunktina kaubaveokoridorides. Need meetmed hõlmavad koostööd piirkondlike ja kohalike asutustega. Samuti tuleks rakenduskavas võtta arvesse asjakohaseid ohtlike kaupade raudteeveo ohutusmeetmeid.

Selgitus

Muudatusettepanek  36

Nõukogu seisukoht

Artikkel 9

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Juhatus kehtestab konsultatsioonimehhanismid, et kaasata sobival viisil kaubaveokoridori tõenäoliselt kasutavad taotlejad. Eelkõige tagab juhatus, et enne artiklis 8 osutatud rakenduskava nõukogule esitamist konsulteeritakse taotlejatega.

Juhatus kehtestab konsultatsioonimehhanismid, et kaasata sobival viisil kaubaveokoridori tõenäoliselt kasutavad taotlejad. Eelkõige tagab juhatus, et enne artiklis 8 osutatud rakenduskava nõukogule esitamist konsulteeritakse taotlejatega ja nende esindusorganitega.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek  37

Nõukogu seisukoht

Artikkel 9 – uus lõige

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Juhatuse ja taotlejate vahel tekkiva lahkarvamuse korral võivad taotlejad edastada küsimuse artiklis 18 nimetatud reguleerivatele organitele.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek  38

Nõukogu seisukoht

Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Juhatus koostab investeerimiskava ja vaatab selle regulaarselt läbi ning esitab selle kaubaveokoridori nõukogule heakskiitmiseks. Kava sisaldab järgmist:

1. Juhatus koostab ja vaatab regulaarselt läbi investeerimiskava, mis sisaldab pikas ja keskpikas perspektiivis soovituslikke investeeringuid kaubaveokoridori infrastruktuuri, ning esitab investeerimiskava kaubaveokoridori nõukogule heakskiitmiseks. Kava sisaldab järgmist:

Muudatusettepanek  39

Nõukogu seisukoht

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

1 a. Lõikes 1 osutatud investeerimiskavad sisaldavad kaubaveokoridoris liiklevate kaubarongide läbilaskevõime suurendamise strateegiat, nimelt tuvastatud kitsaskohtade kõrvaldamist, olemasoleva infrastruktuuri kaasajastamist ja uue infrastruktuuri ehitamist. See strateegia võib sisaldada meetmeid kaubaveokoridoris liiklevate rongide lubatud pikkuse, rööpmelaiuse, laadimisgabariitide, kiiruse piiramissüsteemide, veetava lasti või teljekoormuse suurendamiseks.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek  40

Nõukogu seisukoht

Artikkel 10 – lõige 1 b (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

1 b. Lõikes 1 osutatud investeerimiskavad avaldatakse artiklis 16 nimetatud dokumendis ja neid ajakohastatakse regulaarselt. Investeerimiskavad moodustavad kaubaveokoridori rakenduskava osa.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek  41

Nõukogu seisukoht

Artikkel 11

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kooskõlastavad ja avaldavad sobival viisil ja ajal kõigi oma tööde teostamise ajakava, mis tehakse seoses infrastruktuuri ja selle varustusega ja mis piiravad kaubaveokoridori läbilaskevõimsust.

Juhatus kooskõlastab ja avaldab sobival viisil ja ajal kooskõlas direktiivi 2001/14/EÜ artikliga 6 kõigi oma tööde teostamise ajakava, mis tehakse seoses infrastruktuuri ja selle varustusega ja mis piiravad kaubaveokoridori läbilaskevõimsust.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek  42

Nõukogu seisukoht

Artikkel 12 – lõige 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Kaubaveokoridori juhatus määrab või asutab ühise organi ja/või käivitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate koostöö abil infosüsteemi, mis annab taotlejatele võimaluse taotleda ühest kohast ja ühe toiminguna infrastruktuuri läbilaskevõimsust kaubarongidele, mis ületavad kaubaveokoridoris vähemalt ühe piiri („universaalteenistus”).

1. Kaubaveokoridori juhatus määrab või asutab ühise organi, mis annab taotlejatele võimaluse esitada taotlusi ja saada vastuseid ühest kohast ja ühe toiminguna seoses infrastruktuuri läbilaskevõimsusega kaubarongidele, mis ületavad kaubaveokoridoris vähemalt ühe piiri (edaspidi „universaalteenistus”).

Muudatusettepanek 43

Nõukogu seisukoht

Artikkel 12 – lõige 2

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Universaalteenistus esitab samuti alusandmeid infrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise kohta, sealhulgas artiklis 16 osutatud teavet.

2. Ta näitab, milline on taotluse esitamise ajal infrastruktuuri läbilaskevõimsus ja selle omadused vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud näitajatele, nagu kaubaveokoridoris liiklevate rongide lubatud kiirus, pikkus, laadimisgabariidid või teljekoormus.

Muudatusettepanek 44

Nõukogu seisukoht

Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

2 a. Universaalteenistus otsustab taotluste üle, mis taotlevad artikli 13 lõikes 3 nimetatud kiirveoste jaoks ettenähtud rongiliine ja artikli 13 lõikes 5 nimetatud reserveeritud läbilaskevõimsust. Ta teavitab viivitamata pädevaid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid neist taotlustest ja vastuvõetud otsustest.

Muudatusettepanek  45

Nõukogu seisukoht

Artikkel 12 – lõige 3

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Universaalteenistus edastab kõik infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotlused viivitamata pädevatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja vajadusel direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud jaotamisorganitele, kes teevad otsuse selle taotluse suhtes kooskõlas artikliga 13 ja kõnealuse direktiivi III peatükiga.

3. Infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotluse, mida ei saa rahuldada vastavalt lõikele 2 a, edastab universaalteenistus viivitamata pädevatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja vajadusel direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud jaotamisorganitele, kes teevad otsuse selle taotluse suhtes kooskõlas artikliga 13 ja kõnealuse direktiivi III peatükiga ning teatavad otsusest universaalteenistusele, kes sellega edasi tegeleb.

Muudatusettepanek  46

Nõukogu seisukoht

Artikkel 12 – lõige 4

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Universaalteenistus toimib läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Neid toiminguid kontrollivad reguleerivad organid vastavalt artiklile 18.

4. Universaalteenistus toimib läbipaistval viisil, sel eesmärgil peetakse registrit, mis on diskrimineerimise vältimiseks kõikidele huvitatud pooltele kättesaadav ja kuhu kantakse taotluse kuupäev, taotlejate nimed, andmed esitatud dokumentide ja vahejuhtumite kohta. Neid toiminguid kontrollivad reguleerivad organid vastavalt artiklile 18.

Muudatusettepanek  47

Nõukogu seisukoht

Artikkel 12 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

Rongiliinide standardliigid koridorides

 

1. Juhatus määrab kindlaks, millised kaubarongiliinide standardliigid on kogu kaubaveokoridoris lubatud, ning ajakohastab seda teavet regulaarselt. Vähemalt üks liik (edaspidi „kiirveos”) peaks hõlmama rongiliini, millele tuleb tagada kiire ja täpse veo võimalused.

 

 

2. Kaubaveo standardliikide kindlaksmääramise kriteeriumid võtab vastu juhatus pärast konsulteerimist direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 2 määratletud taotlejatega, kes võivad kaubaveokoridori kasutada.

Selgitus

Muudatusettepanek  48

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 – lõige 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid teevad direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 1 sätestatud pädevuse kohaselt koostööd kaubaveokoridoris infrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise raamistiku loomisel.

1. Kaubaveokoridori juhatus ja artikli 7 lõikes 6 osutatud nõuanderühm kehtestavad korra raudtee infrastruktuuri ja terminali läbilaskevõimsuse jaotamise optimaalse kooskõlastamise tagamiseks.

Muudatusettepanek  49

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 – lõige 2

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Juhatus hindab kaubaveokoridoris liikuvatele kaubarongidele läbilaskevõimsuse jaotamise vajadust, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 8 lõikes 3 osutatud transpordi- ja liiklusalast uuringut, infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotlusi seoses varasemate ja hetkel kehtivate sõiduplaanidega ning raamlepinguid.

2. Juhatus hindab kaubaveokoridoris liikuvatele kaubarongidele läbilaskevõimsuse jaotamise vajadust, võttes arvesse artikli 8 lõikes 3 osutatud transpordituru uuringut, infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotlusi seoses varasemate ja hetkel kehtivate sõiduplaanidega ning raamlepinguid.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek  50

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 – lõige 3

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud hindamise põhjal määravad kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ühiselt kindlaks ja loovad rahvusvahelised kaubarongide ettevalmistatud liinid, järgides direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 15 osutatud menetlust, tunnistades muud liiki transpordi, sealhulgas reisijateveo vajadust läbilaskevõimsuse järele. Need ettevalmistatud liinid avaldatakse vähemalt kolm kuud enne direktiivi 2001/14/EÜ III lisas osutatud läbilaskevõimsuse taotluste kättesaamise lõpptähtpäeva. Mitme kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad vajadusel kooskõlastada rahvusvahelised ettevalmistatud rongiliinid, pakkudes asjaomastes kaubaveokoridorides läbilaskevõimsust.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud hindamise põhjal määravad kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ühiselt kindlaks ja loovad rahvusvahelised kaubarongide ettevalmistatud liinid, järgides direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 15 osutatud menetlust, tunnistades muud liiki transpordi, sealhulgas reisijateveo vajadust läbilaskevõimsuse järele. Nende ettevalmistatud rongiliinide seas on olemasolevat läbilaskevõimsust arvestades teatud arv kiirveoste liine. Need ettevalmistatud liinid avaldatakse vähemalt kolm kuud enne direktiivi 2001/14/EÜ III lisas osutatud läbilaskevõimsuse taotluste kättesaamise lõpptähtpäeva. Mitme kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad vajadusel kooskõlastada rahvusvahelised ettevalmistatud rongiliinid, pakkudes asjaomastes kaubaveokoridorides läbilaskevõimsust.

Muudatusettepanek  51

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 – lõige 5 – lõik 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

5. Kui turuvajadus ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamine seda õigustab, määravad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ühiselt kindlaks ja reserveerivad läbilaskevõimsuse kaubaveokoridoris liikuvate rahvusvaheliste kaubarongide jaoks, tunnistades muud liiki transpordi, sealhulgas reisijateveo vajadust läbilaskevõimsuse järele, ning teevad selle reservi kättesaadavaks oma lõplikes sõiduplaanides, et oleks võimalik reageerida kiiresti ja sobivalt ühekordsetele läbilaskevõimsuse taotlustele, nagu on osutatud direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 23. See läbilaskevõimsus on reserveeritud kuni tähtajani enne selle kasutamiseks ettenähtud aega, mille määrab juhatus. Kõnealune tähtaeg ei tohi olla pikem kui 90 päeva.

5. Kui turuvajadus ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamine seda õigustab, määravad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ühiselt kindlaks ja reserveerivad läbilaskevõimsuse kaubaveokoridoris liikuvate rahvusvaheliste kaubarongide jaoks, võttes arvesse muud liiki transpordi, sealhulgas reisijateveo vajadust läbilaskevõimsuse järele, ning teevad selle reservi kättesaadavaks oma lõplikes sõiduplaanides, et oleks võimalik reageerida kiiresti ja sobivalt ühekordsetele läbilaskevõimsuse taotlustele, nagu on osutatud direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 23. See läbilaskevõimsus on reserveeritud kuni tähtajani enne selle kasutamiseks ettenähtud aega, mille määrab juhatus. Kõnealune tähtaeg ei tohi olla pikem kui 30 päeva.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek  52

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 – lõige 5 – lõik 2

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Läbilaskevõimsuse reserv määratakse lõikes 2 nimetatud hindamise põhjal. Kõnealune läbilaskevõimsuse reserv tehakse kättesaadavaks üksnes turu reaalse vajaduse korral.

välja jäetud

Muudatusettepanek  53

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 – lõige 6 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

6 a. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad lisavad oma kasutustingimustesse tasu rongiliinide eest, mis on eraldatud, kuid jäänud kasutamata. Selle tasu määr on asjakohane, hoiatav ja mõjus.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek  54

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 – lõige 7

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

7. Käesoleva artikli alusel veose vedamiseks eraldatud rongiliini ei või tühistada vähem kui üks kuu enne sõiduplaanis ettenähtud aega, kui asjaomane taotleja ei ole andnud tühistamiseks oma nõusolekut, välja arvatud vääramatust jõust tingitud juhtudel. Sellisel juhul püüab asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pakkuda taotlejale samaväärse kvaliteedi ja usaldusväärsusega rongiliini ning taotlejal on õigus sellega nõustuda või sellest keelduda. Käesolev säte ei piira taotleja õigusi, mis tal võivad olla direktiivi 2001/14/EÜ artikli 19 lõikes 1 osutatud lepingu kohaselt.

7. Käesoleva artikli alusel kiirveose vedamiseks eraldatud rongiliini ei või tühistada vähem kui kolm kuud enne sõiduplaanis ettenähtud aega, kui asjaomane taotleja ei ole andnud tühistamiseks oma nõusolekut, välja arvatud vääramatust jõust tingitud juhtudel või juhul, kui raudteeliin tuleb sulgeda ohutuse tagamiseks ja raudteeinfrastruktuuris on vaja teha kiiresti ehitustöid. Sellisel juhul püüab asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pakkuda taotlejale samaväärse kvaliteedi ja usaldusväärsusega rongiliini ning taotlejal on õigus sellega nõustuda või sellest keelduda. Käesolev säte ei piira taotleja õigusi, mis tal võivad olla direktiivi 2001/14/EÜ artikli 19 lõikes 1 osutatud lepingu kohaselt. Taotleja võib alati esitada asja lahendamiseks reguleerivale organile.

Muudatusettepanek  55

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 – lõige 8

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

8. Kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja artikli 7 lõikes 6 osutatud nõuanderühm kehtestavad menetluskorra, et tagada läbilaskevõimsuse jaotuse optimaalne kooskõlastamine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel, nii seoses artikli 12 lõikes 1 osutatud taotlustega kui ka asjaomastele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele laekunud taotlustega. Selles võetakse samuti arvesse juurdepääsu terminalidele.

Kaubaveokoridori juhatus ja artikli 7 lõigetes 6 ja 6 a osutatud nõuanderühmad kehtestavad menetluskorra, et tagada läbilaskevõimsuse jaotuse optimaalne kooskõlastamine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel, nii seoses artikli 12 lõikes 1 osutatud taotlustega kui ka asjaomastele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele laekunud taotlustega. Selles võetakse samuti arvesse juurdepääsu terminalidele.

Muudatusettepanek  56

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Artikkel 13 a

 

Kinnitatud taotlejad

 

Erandina direktiivi 2001/14/EÜ artikli 16 lõikest 1 võivad peale raudtee-ettevõtjate ja nende rahvusvaheliste ühenduste teised taotlejad kaubaveoks rongiliine taotleda juhul, kui rongiliinid hõlmavad mitut kaubaveokoridori osa.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek  57

Nõukogu seisukoht

Artikkel 14 – lõige 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kehtestavad menetlused liikluse korraldamise kooskõlastamiseks kaubaveokoridoris ja võivad kehtestada menetlused liikluse korraldamise kooskõlastamiseks mitmetes kaubaveokoridorides.

1. Kaubaveokoridori juhatus kehtestab menetlused liikluse korraldamise kooskõlastamiseks kaubaveokoridoris.

Muudatusettepanek  58

Nõukogu seisukoht

Artikkel 14 – lõige 1 – uus lõik

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Ühendatud kaubaveokoridoride juhatused kehtestavad menetlused liikluse korraldamise kooskõlastamiseks mitmetes kaubaveokoridorides.

Muudatusettepanek  59

Nõukogu seisukoht

Artikkel 15 – lõige 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Juhatus võtab vastu kaubaveokoridoris esinevate rongiliikluse häirete korral järgitavad ühised eesmärgid täpsuse kohta ja/või liikluskorralduse suunised.

1. Juhatus koostab ja avaldab direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 3 ja I lisas osutatud võrguaruandes tähtsuse järjekorra erinevate veoliikide vahel liiklushäirete korral kaubaveokoridoris.

Muudatusettepanek  60

Nõukogu seisukoht

Artikkel 15 – lõige 2

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Erinevat tüüpi liikluse korraldamiseks koostab iga asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kooskõlas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühiste eesmärkide ja/või suunistega selle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutusalasse kuuluva kaubaveokoridori osa kohta eelistuste eeskirjad. Eelistuste eeskirjad avaldatakse direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 3 osutatud võrguaruandes.

välja jäetud

Muudatusettepanek  61

Nõukogu seisukoht

Artikkel 15 – lõige 3

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Eelistuste eeskirjade kehtestamise põhimõtetes nähakse vähemalt ette, et kui vähegi võimalik, ei muudeta sõiduplaanis ettenähtud ajast kinnipidavatele kaubarongidele eraldatud rongiliini, millele on osutatud artikli 13 lõigetes 3 ja 5. Eelistuste eeskirjade kehtestamise põhimõtete eesmärk on viia miinimumini üldine võrgustiku toimimise taastamise aeg seoses igat liiki transpordi vajadustega. Selleks võivad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kooskõlastada mööda mitmeid kaubaveokoridore kulgeva erinevat tüüpi liikluse juhtimist.

3. Eelistuste eeskirjade kehtestamise põhimõtetes nähakse vähemalt ette, et kui vähegi võimalik, ei muudeta sõiduplaanis ettenähtud ajast kinnipidavatele kaubarongidele eraldatud rongiliini, millele on osutatud artikli 12 a lõikes 1. Eelistuste eeskirjade kehtestamise põhimõtete eesmärk on viia miinimumini üldine võrgustiku toimimise taastamise aeg seoses igat liiki transpordi vajadustega. Selleks võivad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kooskõlastada mööda mitmeid kaubaveokoridore kulgeva erinevat tüüpi liikluse juhtimist.

Muudatusettepanek  62

Nõukogu seisukoht

Artikkel 16 – punkt c

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

c) teavet artikli 13 lõikes 8 ja artikli 14 lõikes 2 osutatud menetluste kohta ning

c) teavet artiklites 12, 13, 13 a, 14 ja 15 osutatud menetluste kohta ja

Muudatusettepanek  63

Nõukogu seisukoht

Artikkel 17 – lõige 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad edendavad direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 11 osutatud toimivusskeemide ühilduvust.

1. Kaubaveokoridori juhatus tagab direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 11 osutatud toimivusskeemide kooskõla. Seda kooskõla kontrollivad reguleerivad organid, kes teevad kontrollimisel koostööd vastavalt artikli 18 lõikele 1.

Muudatusettepanek  64

Nõukogu seisukoht

Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

1 a. Et mõõta teenuse kvaliteeti ning kaubaveokoridori rahvusvaheliste ja riigisiseste raudteekaubaveo-teenuste mahtu, määravad juhatus ja artikli 7 lõikes 6 osutatud nõuanderühm kindlaks kaubaveokoridori tulemuslikkuse näitajad ja avaldavad need vähemalt üks kord aastas. Tulemuslikkuse näitajate rakenduseeskirjad kehtestatakse vajaduse korral vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud regulatiivmenetlusele.

Muudatusettepanek  65

Nõukogu seisukoht

Artikkel 18 – lõige 1 – uus lõik

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Juhatus ja muud kolmandad osapooled, kes on seotud rahvusvaheliste läbilaskemahtude jaotamisega, on kohustatud viivitamata esitama asjaomastele reguleerivatele organitele kogu vajaliku teabe rahvusvaheliste rongiliinide ja läbilaskevõimsuse kohta, mille eest nad vastutavad.

Muudatusettepanek  66

Nõukogu seisukoht

Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

1 a. Direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 30 osutatud reguleerivad organid tagavad mittediskrimineeriva juurdepääsu koridorile ja tegutsevad direktiivi 2001/14/EÜ artikli 30 lõikes 2 sätestatud apellatsioone menetleva organina. Et edendada vaba ja õiglast konkurentsi Euroopa raudteeturul, luuakse üleeuroopaliselt võrreldav reguleerituse tase. Reguleerivad organid peavad olema turul tegutsejate jaoks kergesti kättesaadavad. Neil peab olema võimalik oma otsuseid sõltumatult ja tõhusalt vastu võtta. Neil peavad olema piisavad rahalised vahendid ja pädevad inimressursid, et nad saaksid uurida kõiki kaebusi kahe kuu jooksul alates vajaliku teabe saamisest.

Selgitus

Ebavõrdsed reguleerituse standardid soodustavad raudteeturul ebaõiglast konkurentsi. Et tagada mittediskrimineeriv juurdepääs koridorile, tuleb kõigis liikmesriikides luua võrreldav reguleerituse tase.

Muudatusettepanek  67

Nõukogu seisukoht

Artikkel 18 – lõige 2

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Kui taotleja esitab reguleerivale organile kaebuse seoses raudteekaubaveo rahvusvaheliste teenustega või reguleeriva organi poolt omal algatusel läbiviidud uurimise raames, konsulteerib asjaomane reguleeriv organ kõigi teiste selliste liikmesriikide reguleerivate organitega, kelle territooriumi läbib asjaomase kaubarongiga seotud rongiliin, ja palub neil enne oma otsuse vastuvõtmist esitada kogu vajalik teave.

2. Kui taotleja esitab kaebuse seoses raudteekaubaveo rahvusvaheliste teenustega või tavapärase uurimise raames, siis konsulteerib asjaomane reguleeriv organ kõigi teiste selliste liikmesriikide reguleerivate organitega, kelle territooriumi läbib asjaomane kaubaveokoridor, ja palub neilt vajalikku teavet enne oma otsuse vastuvõtmist. Teised reguleerivad organid esitavad kogu teabe, mida neil on oma riigisisestest õigusaktidest tulenevalt õigus küsida. Reguleeriv organ, kes on kaebuse saanud või tavapärase uurimise algatanud, edastab vajaduse korral toimiku vastutavale reguleerivale organile juhtumi osapoolte suhtes meetmete võtmiseks vastavalt direktiivi 2001/14/EÜ artikli 30 lõigetes 5 ja 6 kehtestatud menetlusele.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek  68

Nõukogu seisukoht

Artikkel 20 – lõige 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Komisjonile antakse viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest õigus võtta vastu artikli 4 lõikes 8 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 21 tagasi võtab.

1. Komisjonile antakse viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest õigus võtta vastu artikli 3 lõigetes 2 a ja 2 b ning artikli 4 lõigetes 5, 6 ja 9 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 21 tagasi võtab.

Selgitus

Sellega ühtlustatakse delegeeritud õigusakte käsitlevat sõnastust, nii nagu on teistes dokumentides institutsioonide vahel kokku lepitud.

Muudatusettepanek  69

Nõukogu seisukoht

Artikkel 21 – lõige 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 20 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 20 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Selgitus

Sellega ühtlustatakse delegeeritud õigusakte käsitlevat sõnastust, nii nagu on teistes dokumentides institutsioonide vahel kokku lepitud.

Muudatusettepanek  70

Nõukogu seisukoht

Artikkel 21 – lõige 2

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, teatab sellest teisele institutsioonile ja komisjonile hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja esitades tagasivõtmise põhjused.

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teisi institutsioone ja komisjon mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

Selgitus

Sellega ühtlustatakse delegeeritud õigusakte käsitlevat sõnastust, nii nagu on teistes dokumentides institutsioonide vahel kokku lepitud.

Muudatusettepanek  71

Nõukogu seisukoht

Artikkel 22 – lõige 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Selgitus

Sellega ühtlustatakse delegeeritud õigusakte käsitlevat sõnastust, nii nagu on teistes dokumentides institutsioonide vahel kokku lepitud.

Muudatusettepanek  72

Nõukogu seisukoht

Artikkel 22 – lõige 1 – uus lõik

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

Selgitus

Sellega ühtlustatakse delegeeritud õigusakte käsitlevat sõnastust, nii nagu on teistes dokumentides institutsioonide vahel kokku lepitud.

Muudatusettepanek  73

Nõukogu seisukoht

Artikkel 22 – lõige 2

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui nad on enne seda kuupäeva komisjonile teatanud, et nad on otsustanud vastuväiteid mitte esitada, jõustub delegeeritud õigusakt selles sätestatud kuupäeval.

2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse delegeeritud õigusakt Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Selgitus

Sellega ühtlustatakse delegeeritud õigusakte käsitlevat sõnastust, nii nagu on teistes dokumentides institutsioonide vahel kokku lepitud.

Muudatusettepanek  74

Nõukogu seisukoht

Artikkel 22 – lõige 2 – uus lõik

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

Selgitus

Sellega ühtlustatakse delegeeritud õigusakte käsitlevat sõnastust, nii nagu on teistes dokumentides institutsioonide vahel kokku lepitud.

Muudatusettepanek  75

Nõukogu seisukoht

Artikkel 24 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Artikkel 24 a

 

Läbivaatamine

 

Kui TEN-T tegevussuuniste läbivaatamise käigus vastavalt otsuse nr 1692/96/EÜ artikli 21 lõikes 3 osutatud menetlusele leiab komisjon, et on asjakohane käesolevat määrust kohandada vastavalt nendele tegevussuunistele, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta. Samamoodi võib käesoleva määruse alusel tehtud teatavate otsuste puhul tekkida vajadus TEN-T suunised läbi vaadata.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taastada parlamendi esimesel lugemisel esitatud tekst.

Muudatusettepanek  76

Nõukogu seisukoht

I lisa – punkt 4

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Sines-Lissabon/Leixões

Sines-Lissabon/Leixões

-Madrid-San Sebastian-Bordeaux-Pariis-

Metz

-Madrid- Bilbao-San Sebastian-Bordeaux-Pariis/Le Havre/Metz

Sines-Elvas/Algeciras

Sines-Elvas/Algeciras

Selgitus

Arvestades Le Havre’i sadama olulisust konteineriveo jaoks (63% konteineritest käideldakse Prantsusmaa sadamates) ja huvi Seine’i telje kolme suure sadama (Pariis-Rouen-Le Havre) sadamatevahelise koordineerimise vastu, võimaldab Le Havre'i lisamine edendada majandustegevuse sidusat arendamist ja laiendada tagamaad sellel teljel. See on kooskõlas raportööri muudatusettepanekuga 16, nõukogu ühise seisukohaga ja Euroopa Parlamendi soovitustega parlamendi algatusraportis TEN-T tuleviku kohta.

Muudatusettepanek  77

Nõukogu seisukoht

I lisa – punkt 5

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Gdynia-Katowice-Ostrava/Zilina-Viin-Trieste/Koper

Gdynia-Varssavi-Katowice-Ostrava/Zilina-Bratislava/Viin-Graz-Klagenfurt-Udine-Veneetsia/ Trieste/ Koper/Bologna/Ravenna

Selgitus

Kaubaveokoridori number 5 kavandati ministrite tasandil juba 2006. aastal vastavalt Balti-Aadria koridorile, VI üleeuroopalisele koridorile ja TEN-T PP 23 ja 25-le (vt lisatud ministrite allkirjastatud huvide deklaratsiooni). Nõukogu seisukoha I lisa ei maini mitmeid olulisi linnasid Viini ja Trieste vahelisel lõigul, mis olid ära toodud juba ministrite huvide deklaratsioonis esitatud marsruudil.

Muudatusettepanek  78

Nõukogu seisukoht

I lisa – punkt 6

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Almería-Valencia/Madrid-Zaragoza/Barcelona -Marseille-Lyon-Torino-Udine-Trieste/Koper-Ljubljana- Budapest-Zahony (Ungari-Ukraina piir)

Almeria-Valencia/ Madrid-Zaragoza/Barcelona-Marseille-Lyon-Torino-Milano-Verona-Padua/Veneetsia-Trieste/Koper-Ljubljana-Budapest-Zahony (Ungari-Ukraina piir)

Selgitus

Kaubaveokoridoris number 6, mis põhineb liinil TEN-T PP 6, on lünk Torino ja Trieste vahelisel lõigul, samas kui PP 6 marsruut läbib Põhja-Itaaliat täpsemalt.

Muudatusettepanek  79

Nõukogu seisukoht

I lisa – punkt 8

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

DE, NL, BE, PL, LT Bremerhaven/ Rotterdam/Antwerpen-Aachen/ Berliin-Varssavi-Terespol (Poola-Valgevene piir)/Kaunas

DE, NL, BE, PL, LT, LV, EST Bremerhaven/ Rotterdam/Antwerpen-Aachen/ Berliin-Varssavi-Terespol (Poola-Valgevene piir)/Kaunas-Riia-Tallinn

Muudatusettepanek  80

Nõukogu seisukoht

I lisa – allmärkus 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1 „/” tähistab alternatiivseid liine.

1 „/” tähistab alternatiivseid liine. Kooskõlas TEN-T prioriteetsete projektidega tuleb liine 4 ja 6 tulevikus täiendada projektiga nr 16, kaubaraudtee teljega Sines/Algeciras-Madrid-Pariis, kuhu kuulub Kesk-Püreneede ületamine peatunneli kaudu.

Muudatusettepanek  81

Nõukogu seisukoht

II lisa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Lisa on välja jäetud

  • [1]  Vastuvõetud tekstid, 23.4.2009, P6_TA(2009)0285.
  • [2]  15. juuli 2009. aasta arvamus.
  • [3]  7. oktoobri 2009. aasta arvamus.

SELETUSKIRI

Euroopa transpordivaldkonna poliitikat on viimase aastakümne jooksul iseloomustanud järjest suurenev liberaliseerimine. Samal ajal on transpordi maht, iseäranis kaubaveosektoris, pidevalt suurenenud. Kuid hoolimata sellest, et komisjon tunnistab raudteetranspordi võtmerolli Euroopa transpordiraamistikus 2001. aastal avaldatud valges raamatus „Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustamiseks”, on raudtee turuosa kaubavedudes pidevalt vähenenud: 2005. aastal moodustas see üksnes 10% kaubavedude turuosast, kuid 1970. aastatel moodustas see aga 20%. Niisuguseid raskusi võib osaliselt selgitada transpordisektori tingimuste muutumisega viimase kümne aasta jooksul, kui vastu on võetud kolm raudteepaketti, mille abil on rohkem avanenud riiklikud raudteeturud, kuid liikmesriikide raudteesüsteemide vahel jääb puudu ühtlustamisest ja koostoimest. Raudtee-kaubaveoturg seisab nüüd teenuste kvaliteedi parandamise probleemi ees, kuna nõuetele mittevastavus asetab raudteekaubaveo konkurentsis teiste transpordiliikidega võrreldes ebasoodsasse olukorda.

Komisjoni ettepanek luua Euroopa kaubaveokoridorid

Probleemi lahendamiseks on komisjon propageerinud ideed kaubavedude paremaks käitlemiseks, esitades 2008. aasta detsembris ettepaneku võtta vastu määrus, mille kohaselt luuakse konkurentsivõimelisele kaubaveole konkurentsivõimeline raudteevõrgustik. Komisjoni ettepaneku eesmärk on välja töötada ja kindlaks määrata kaubaveo rahvusvaheliste raudteekoridoride eeskirjad, eeskätt mis puudutab nende valikut ja halduskorraldust. Komisjon esitas kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid valivad kaubaveokoridorid, ja määras kindlaks nende haldusorganid. Omavahel seotakse vähemalt kaks liikmesriiki ning koridor on osa üleeuroopalisest transpordivõrgust (TEN-T). Koridoride eesmärk on võimaldada raudteekaubaveo olulist edasiarendamist sotsiaal-majandusliku analüüsi alusel.

Selles edendatakse ka ühtlustatud juhtimist infrastruktuuriettevõtjate vahel seoses rongiliinide eraldamise, liikluse korraldamise ja investeeringutega kõnealuses koridoris. Komisjon tegi ettepaneku eeskirjade ja instrumentide kohta, mis on seotud kaubaveokoridoride haldamisega, nagu universaalteenistuse loomine rongiliinide taotluste puhul. Haldusorgan oleks samuti pidanud määratlema kiirveose erikategooria kaupadele, mille olulisim tegur on aeg. Infrastruktuuriettevõtjate ülesanne on koostada ja avaldada liikluse korraldamise eeskirjad, eelkõige tähtsuse järjekorra kindlaksmääramise eeskirjade kiirveose jaoks liiklushäirete korral.

Euroopa Parlament võttis kõnealuse ettepaneku vastu esimesel lugemisel 2009. aasta aprillis, toetades suures osas komisjoni eesmärki luua kaubaveokoridoride kaudu Euroopa Liidus konkurentsivõimeline raudteeveo võrgustik. Mõiste „kiirveos” asendati (ing k priority freight) ning rongiliinide jaotuse ja järjekorra kindlaksmääramise eeskirjad muudeti paindlikumaks, et vastata turu vajadustele ja haldusorgani kehtestatud regulatsiooni põhimõtetele. Parlament muutis samuti osaliselt koridoride haldusorganite struktuuri, nähes ette konsultatiivsel alusel raudtee-ettevõtjate kaasamise ja liikmesriikidest pärit liikmetest nõukogu loomise.

Nõukogu esimese lugemise seisukoht

2009. aasta juunis jõuti nõukogus poliitilisele kokkuleppele, mis võeti ametlikult vastu 22. veebruaril 2010. Lissaboni lepingu jõustumisega oli vaja kooskõlas komiteemenetlusega kohandada mitmeid tekstis sisalduvaid sätteid.

Määruse eelnõu peamine muudatus, milles nõukogus kokku lepiti, käsitleb kolme või erandlikel asjaoludel hiljemalt viie aasta jooksul alates määruse jõustumisest esialgsete kaubaveokoridoride loomist, mis on loetletud teksti uues lisas. Samuti tehti ettepanek menetluste kohta lisakoridoride loomiseks või olemasolevate koridoride muutmiseks või pikendamiseks.

Nõukogu seisukohaga esimesel lugemisel soovitakse kaubaveorongide läbilaskevõimsuse reserveerimist ühitada tavapärase reisijateveoga, millisel eesmärgil mainitakse kaubavedusid käsitleva määruse eelnõus vajadust reisijateveo läbilaskevõimsuse järele.

Nõukogu tekstist jäeti välja muude kui raudtee-ettevõtjatest taotlejate õigus taotleda kaubaveoks rongiliine, lubades seda ainult juhul, kui kõnealused rongiliinid paiknevad liikmesriigis, mille riigisisese õiguse järgi on sellised taotlused lubatud.

Koridoride organiseerimise osas tegi nõukogu ettepaneku jagada koridori haldav haldusorgan juhatuseks, mis koosneb infrastruktuuri-ettevõtjatest, ja nõukoguks, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad, kellel võrreldes esimese lugemisega parlamendis on suuremad volitused. Universaalteenistuse pädevust on oluliselt vähendatud, andes talle teavitaja rolli.

Raportööri seisukoht

Raportöör teeb ettepaneku võtta vastu soovitus, millega muudetakse nõukogu esimese lugemise seisukohta, võttes arvesse esimest lugemist parlamendis. Ühine seisukoht on osaliselt kooskõlas parlamendi esimese lugemisega, nt nõukogu asutamine, mille kohta tegi ettepaneku juba Euroopa Parlament.

Raportöör püüdis samuti nõukogu esimese lugemise seisukohas taastada parlamendi muudatusettepanekuid raudtee-ettevõtja juhatuses osalemise, investeerimiskavade ja kinnitatud taotlejate koridoridele juurdepääsu kohta. Veelgi olulisem, raportöör taastas mõned viited kaubavedude eriliigile („kiirveos”), mille nõukogu oli välja jätnud, samuti mõned parlamendi muudatusettepanekud, mis käsitlevad rongiliinide läbilaskevõimsuse jaotamist, mille üle peaks vastavalt otsustatama eelneva hinnangu alusel.

Ühtlasi tegi raportöör ettepaneku muuta nõukogu esimese lugemise seisukoha teksti järgmistes punktides:

- raportöör peab universaalteenistust kõnealuse määruse tähtsaimaks sätteks ja teeb ettepaneku sõnastuseks, millega suurendatakse selle kasutamist rongiliinide jaotamise protsessis;

- kaubaveokoridoride valiku osas kohandatakse kriteeriumide esitust, viies need II lisast uude artiklisse. Koridoride loetelu kinnitamine ja lisakoridoride valik peab toimuma nõukogu poolt pakutud ajakavast lühema aja jooksul, et määrust oleks võimalik kiiremini rakendada;

- soovituse projektis kohandatakse kooskõlas Lissaboni lepinguga varasema komiteemenetluse sõnastust delegeeritud õigusaktide sõnastusega.

MENETLUS

Pealkiri

Konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatav Euroopa raudteevõrgustik (EMPs kohaldatav tekst)

Viited

11069/5/2009 – C7-0043/2010 – 2008/0247(COD)

EP 1. lugemise kuupäev – P-number

23.4.2009                     T6-0285/2009

Komisjoni ettepanek

KOM(2008)0852 – C6-0509/2008

Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev

25.2.2010

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

25.2.2010

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Marian-Jean Marinescu

1.9.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

5.10.2009

1.3.2010

23.3.2010

3.5.2010

Vastuvõtmise kuupäev

4.5.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Magdalena Alvarez, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Mathieu Grosch, Juozas Imbrasas, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Hella Ranner, Vilja Savisaar, Brian Simpson, Silvia-Adriana Ţicău, Thomas Ulmer, Dominique Vlasto, Artur Zasada

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philip Bradbourn, Spyros Danellis, Michel Dantin, Derk Jan Eppink, Nathalie Griesbeck, Dominique Riquet, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool, Joachim Zeller, Janusz Władysław Zemke