RAPORT Edusammud aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks lähtuvalt vahekokkuvõttest ÜRO 2010. aasta septembri kõrgetasemelise kohtumise ettevalmistamisel

19.5.2010 - (2010/2037(INI))

Arengukomisjon
Raportöör: Michael Cashman

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

edusammude kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks lähtuvalt vahekokkuvõttest ÜRO 2010. aasta septembri kõrgetasemelise kohtumise ettevalmistamisel

(2010/2037(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse 8. septembri 2000. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) aastatuhande deklaratsiooni;

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17.–18. juuni 2010. aasta aastatuhande arengueesmärkide teemalist kohtumist;

–       võttes arvesse 2005. aasta Gleneaglesi G8 tippkohtumisel ja kõikidel järgnevatel G8 ja G20 kohtumistel võetud kohustusi, mis puudutavad abi suurust, Saharast lõunas asuvatele Aafrika riikidele antavat abi ja abi kvaliteeti;

–       võttes arvesse 24.–25. septembril 2009 Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumist ja 2. aprillil 2009 Londonis toimunud G20 tippkohtumist;

–       võttes arvesse 8.–10. juulil 2009 toimunud G8 tippkohtumist L’Aquilas, Itaalias;

–       võttes arvesse dokumenti „Euroopa konsensus arengu küsimuses”

[1] ning ELi tegevusjuhendit täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitikas[2];

–       võttes arvesse 18.–22. märtsil 2002 Monterreys, Mehhikos toimunud rahvusvahelise arengu rahastamise konverentsil vastu võetud Monterrey konsensust;

–       võttes arvesse Pariisi deklaratsiooni abi tulemuslikkuse kohta ja Accra tegevuskava;

–       võttes arvesse Addis Abebas tehtud üleskutset võtta kiireloomulisi meetmeid emade tervishoiu kaitseks, Berliinis tehtud üleskutset võtta meetmeid ning valitsusväliste organisatsioonide strateegilisi valikuid, millest kaks viimatinimetatud dokumenti võeti vastu rahvusvahelise rahvastiku ja arengu konverentsi 15. aastapäeva (ICPD/15) silmas pidades;

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208, milles on sätestatud, et „Liit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid”;

–       võttes arvesse komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatist, mis käsitleb poliitikavaldkondade seostatust arenguga[3];

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend[4] (edaspidi „arengukoostöö vahend”);

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (Lissaboni lepingu) artiklit 7, milles kinnitatakse taas, et EL tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke;

–       võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevuskava ja ILO ülemaailmset töökohtade pakti, mis võeti ülemaailmse toetusega vastu 19. juunil 2009 toimunud ILO rahvusvahelise töökonverentsil;

–       võttes arvesse ÜRO peasekretäri 2009. aasta juuli aruannet ÜRO aastatuhande deklaratsiooni rakendamise kohta;

–       võttes arvesse ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) jaanuaris 2010 avaldatud aruannet „Poolel teel aastatuhande eesmärkide suunas – aastatuhande eesmärkide saavutamine”;

–       võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, pealkirjaga „Kaheteistkümnest punktist koosnev ELi tegevuskava aastatuhande arengueesmärkide toetuseks”[5];

–       võttes arvesse nõukogu järeldusi välistegevuse kaudu HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosiga võitlemise Euroopa tegevusprogrammi (2007–2011) edusammude kohta;

–       võttes arvesse Euroopa Kohtu 6. novembri 2008. aasta otsust Euroopa Investeerimispanga (EIP) välislaenude andmise praktika kohta[6];

–       võttes arvesse oma 6. aprilli 2006. aasta resolutsiooni abi tõhususe ja korruptsiooni kohta arengumaades[7];

–       võttes arvesse oma 20. juuni 2007. aasta resolutsiooni aastatuhande arengueesmärkide kohta – vahekokkuvõte[8];

–       võttes arvesse oma 4. septembri 2008. aasta resolutsiooni emade suremuse teema kohta[9], 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni aastatuhande arengueesmärkide kokkulepete kohta[10] ning 25. märtsi 2010. aasta resolutsiooni ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju kohta arengumaadele ja arengukoostööle[11];

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–       võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A7-0165/2010),

A.     arvestades, et vaesuse vähendamine ja kaotamine on ELi peamine arengupoliitiline eesmärk Lissaboni lepingu alusel, ühtlasi on see ka ELi moraalne kohustus ja vastab ELi huvidele pikas perspektiivis;

B.     arvestades, et nii EL maailma suurima abiandjana kui ka selle liikmesriigid peavad etendama septembris toimuval aastatuhande arengueesmärkide kohtumisel juhtivat osa ja võtma ambitsioonika, ühtse seisukoha, mis on kogu maailma aastatuhande eesmärkide õigeaegsele täitmisele suunav liikumapanev jõud;

C.     arvestades, et EL on praeguse seisuga aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks võetud kohustustest 20 miljardi euro võrra maha jäänud;

D.     arvestades, et mõned EL liikmesriigid on vähendanud abiks mõeldud eelarvevahendeid;

E.     arvestades, et rikkad riigid eraldasid hiljuti miljardeid dollareid oma pankade päästmiseks, ja arvestades, et rahandussektor ei ole veel midagi maksnud oma tegevusest põhjustatud ennenägematu kriisi tagajärgede eest;

F.     arvestades, et kogu maailmas toimuvate rahaülekannete maht ületab maailmamajanduse kogutulu 70-kordselt;

G.     arvestades, et prognoosimatu abi võib abisaavatele riikidele osutuda kahjulikuks, ja arvestades, et parema kvaliteediga abi puhul oleks võimalik eraldada ELi ja selle liikmesriikide arengueelarvesse veel 3 miljardit eurot[12];

H.     arvestades, et 82% Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) uutest laenudest on antud Euroopa riikidesse, samal ajal kui vähim arenenud riikidele oleks kasulikum saada suurem osa IMF uutest laenudest;

I.      arvestades, et ehkki G20 on esinduslikum kui G8, jääb ÜRO ka edaspidi kõige ühtsemaks ja sidusamaks foorumiks ülemaailmsete probleemide lahendamisel;

J.      arvestades, et Euroopa poliitika järjekindlusetus ei tohi avaldada kahjulikku mõju arengu rahastamisele;

K.     arvestades, et arengumaade majandust toetatakse igal aastal vähemalt 300 miljardi USA dollariga[13];

L.     arvestades, et ehkki mõnede aastatuhande eesmärkide poole liikumine on olnud lootustandvalt edukas, on kõigi kaheksa aastatuhande arengueesmärgi kokkuvõttes jäädud seatud eesmärgile alla ning ainult vankumatu poliitilise tahte näitamine võimaldab saavutada aastatuhande arengueesmärke 2015. aastaks seatud tähtajani jäänud viie aasta jooksul;

M.    arvestades, et mõned vähim arenenud riigid ei saavuta ilmselt ühtegi aastatuhande arengueesmärki;

N.     arvestades, et hiljutine toiduainete ja kütusekriis, ühendatuna maailmamajanduse üldise allakäiguga, on andnud tagasilöögi võrreldes viimastel kümnenditel saavutatud eduga vaesuse vähendamisel;

O.     arvestades, et maaomand loob üksikisikutele, perekondadele ja kogukondadele stiimuli asuda juhtima oma arengut ning tagada toiduga kindlustatus kohalikul tasandil;

P.     arvestades, et kliimamuutuse leevendamine arengumaades läheb 2020. aastani maksma ligikaudu 100 miljardit USA dollarit aastas[14] ning majanduslangus vähemalt samapalju[15];

Q.     arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide läbivaatamisel ei tohiks jätta tähelepanuta olukorda keskmise sissetulekuga arengumaades, kuna nad vajavad jätkuvalt abi teel oma täieliku arengupotentsiaali saavutamise poole;

R.     arvestades, et kliimamuutuste ning finants- ja majanduskriisi põhjustajaks on eeskätt tööstusriigid;

S.     arvestades, et ebastabiilsete töökohtade ja töötavate vaeste arv on kasvamas;

T.     arvestades, et sageli ei lase rahu, turvalisuse, demokraatia ja poliitilise stabiilsuse puudumine vaestel riikidel täielikult oma arenguvõimalusi ära kasutada;

U.     arvestades, et korruptsioon laastab tootlikkust, tekitab ebastabiilsust ja peletab välisinvesteeringuid;

V.     arvestades, et arengumaadest ebaseaduslikult väljavoolava kapitali maht on hinnanguliselt 641–941 miljardit USA dollarit, ning arvestades, et kapitali väljavool vähendab arengumaade võimet luua tagavarasid ning eraldada vaesuse vähendamiseks rohkem vahendeid[16];

W.    arvestades, et kuigi mõningate tervisealaste aastatuhande arengueesmärkide täitmisel on tehtud suuri edusamme, on kolme tervisealase aastatuhande arengueesmärgi täitmine, eriti emade suremuse alandamise osas, teistega võrreldes kõige rohkem maha jäänud;

X.     arvestades, et 13% kõigist emasurmadest arengumaades on põhjustatud ohtlikest abortidest, ning arvestades, et nimetatud protsent on Aafrikas veel palju suurem[17];

Y.     arvestades, et viimase kümnendi jooksul on toimunud järsk tagasiminek naisekeskse pereplaneerimise mudeli rahastamises;

Z.     arvestades, et isegi kui saavutame kõik aastatuhande arengueesmärgid, esineb vaestes riikides ikkagi vaesusest tingitud probleeme ja kannatusi;

AA.  arvestades, et aastatuhande arengueesmärkidega seotud lubaduste mittetäitmine tähendab jätkuvaid kannatusi miljonitele vaestele inimestele ning annab tõsise hoobi põhja ja lõuna vahelisele usaldusele,

I. Rahastamine

1.      avaldab lootust, et Euroopa Ülemkogu lepib juunis 2010 enne septembris toimuvat ÜRO aastatuhande arengueesmärkide kohtumist kokku ambitsioonikas, ühtses seisukohas ning sillutab teed uutele, tulemuslikkusele suunatud, täiendavatele, läbipaistvatele ja mõõdetavatele kohustustele;

2.      kutsub liikmesriike üles täitma kohustusi, mille nad võtsid endale osalisena Euroopa konsensuses arengu küsimuses;

3.      juhib tähelepanu, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine peab jääma Euroopa Liidu põhieesmärgiks; rõhutab, et vaesuse vähendamist aastatuhande arengueesmärkide täitmise kaudu tuleb üheselt pidada kogu ELi poliitika üldraamistikuks ning et see peab selgelt kajastuma kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades, sealhulgas kaubanduspoliitikas, ning õigusaktide ettepanekutes; arvab, et aastatuhande arengueesmärke ei tohiks pidada tehniliseks küsimuseks, mis lahendatakse lihtsalt rohkem raha või kaubavahetusvõimalusi pakkudes, ilma vaesuse algpõhjuseid välja selgitamata ja kõrvaldamata;

4.      rõhutab, et ÜRO hiljutises raportis „Vaesuse ümbermõtestamine” toodud arvud ei ole mitte üksnes ärevusttekitavad, vaid osutavad selgelt reaalsele ohule, et aastatuhande arengueesmärgid jäävad täitmata;

5.      kutsub kõiki liikmesriike üles täitma oma 0,7% abi lubadused hiljemalt aastaks 2015;

6.      kutsub kõiki liikmesriike üles võtma arenguabi meetmeid ning koostama mitmeaastaseid ajakavu aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks; palub komisjonil tagada, et ametlik arenguabi oleks täiesti läbipaistev, ning seetõttu palub tal avalikustada liikmesriikide poolt ametlikule arenguabile kulutavad summad;

7.      palub ELil ja OECD-l mitte laiendada ametliku arenguabi mõistet ega lugeda võlgade kustutamist või muid ametliku arenguabi väliseid rahavooge abi andmiseks;

8.      kutsub ELi üles rakendama ühepoolset valuutatehingute ja tuletisinstrumentide tehingute maksustamist, et rahastada ülemaailmse tähtsusega avalikke hüvesid, kaasa arvatud aastatuhande arengueesmärkide täitmist;

9.      kutsub kõiki liikmesriike üles pidama G20 ja ÜRO raames aktiivset võitlust maksuparadiiside, maksudest kõrvalehoidmise ja ebaseaduslike finantsvoogude vastu ning edendama saadud kasumi ja makstud maksude suuremat läbipaistvust, sh korrapärast avaldamist riikide kaupa, et võimaldada arengumaadel säilitada oma arenguks omaenda vahendeid;

10.    kutsub Euroopa Investeerimispanka üles vaatama läbi oma poliitikat maksuvabade finantskeskuste osas veelgi rangemate kriteeriumide alusel, kui seda on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) nimekiri keelatud ja järelevalvealuste jurisdiktsioonide määratlemiseks, kindlustama selle rakendamise ja esitama aastaaruandeid edusammude kohta;

11.    kutsub kõiki liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles astuma samme rahaülekannete eest võetava tasu vähendamiseks;

12.    kutsub kõiki liikmesriike üles toetama ÜRO algatusi ning võtma meetmeid laenuandjate ja -saajate vastutuse suurendamiseks riiklikes laenutehingutes;

13.    kutsub liikmesriike, komisjoni ja rahvusvahelist üldsust üles tegema uusi jõupingutusi vähimarenenud riikide võlgade kustutamiseks ning tegutsema arengumaade võlakoorma kergendamise nimel, sh kehtestama arengumaadele intressivaba moratooriumi võlgade tagasimaksmisel kuni aastani 2015;

14.    kutsub ELi üles andma märkimisväärset rahalist tuge vaestele riikidele kliimamuutuse tagajärgede ja majanduskriisi mõjudega võitlemiseks, nõuab, et need vahendid oleksid olemasolevate abikohustuste suhtes tõepoolest täiendava iseloomuga;

15.    kutsub kõiki liikmesriike üles eraldama tunduvalt rohkem vahendeid arengukoostöö ja hädaabi vajadusteks järgmise finantsperspektiivi ja Euroopa Arengufondi raames;

16.    kutsub Euroopa Komisjoni üles kasutama oma olemasolevaid koostöövahendeid arengumaadega, sh Euroopa naabruspoliitika tegevuskava, idapartnerlust, üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) ja säästva arengu ja hea valitsemistava edendamisele suunatud uut stimuleerivat erikorda (GSP+), et täpsemalt määratleda ja rakendada praktilisi samme aastatuhande arengueesmärkide täitmise soodustamiseks;

17.    kutsub kõiki liikmesriike üles tunduvalt suurendama nende riikide eelarvest eraldatavate abisummade suurust, eriti aastatuhande arengueesmärkide kokkulepete täitmisele suunatavaid summasid, kuid nõuab sealjuures demokraatia, inimõiguste, demokraatlike valitsemistavade ja muude oluliste kriteeriumide täitmist ning tihedama ja parema seiresüsteemi ja aruandluse olemasolu;

18.    kutsub kõiki liikmesriike üles tagama, et EL jätkab eelarvetoetusele lisaks töötamist ülemaailmsel ja riiklikul tasandil eksisteerivate väga erinevate finantsvahendite abil, sealhulgas Ülemaailmse AIDSi, Tuberkuloosi ja Malaaria Vastu Võitlemise Fondi ning muude asjakohaste organisatsioonide ja mehhanismide, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ühenduste abil;

19.    palub kõigil liikmesriikidel parandada rahastamise koordineerimist, käsitledes vastavalt Pariisi ja Accra deklaratsioonidele osutatavat abi muudest tingimustest lahus, vähendades nii abieelarvete liigset killustatust, olles vajalik arenguabi järjepidevuse ja lahtisidumise seisukohast;tunnistades ka, et erinevad liikmesriigid võivad pakkuda eksperditeadmisi erinevates geograafilistes piirkondades ning arenguvaldkondades;

II. Poliitikavaldkondade sidusus arenguga

20.    palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et esmane vastutus arengufondide kasutamise kavandamise ja prioriteetide kindlaksmääramise eest jääb ka ELi uue institutsioonilise ülesehituse puhul arenguvoliniku ülesandeks;

21.    kutsub ELi üles võtma konkreetseid meetmeid vaesuse vastu, võttes kasutusele ühtse poliitika, mis hõlmaks kaubanduse ja arengukoostöö valdkondi ning ühist põllumajandus- ja kalanduspoliitikat, et vältida otsest ja kaudset negatiivset mõju arengumaade majandusele;

22.    kutsub ELi üles lõpetama põllumajandustoodangu ekspordi subsideerimise ja muud meie põllumajanduspoliitika kahjulikud aspektid nii ruttu kui võimalik, toetama toiduainetega kindlustatuse põhimõtet arengumaades ning nõudma kõigilt osalistelt selle põhimõtte järgimist Maailma Kaubandusorganisatsiooni praegustel läbirääkimistel;

23.    on veendunud, et aastatuhande arengueesmärkide täitmine nõuab eelkõige tööstusriikide ja arengumaade poliitika põhjalikku muutmist, et kehtestada ülemaailmsed ausad ja õiglased kaubanduseeskirjad, rikkuse õiglane jaotumine, meetmed maa, vee ja bioloogilise mitmekesisuse ressursside kättesaadavuse parandamiseks, ning meetmed jätkusuutliku väikeettevõtjatel põhineva põllumajanduse toetamiseks kohalikul tasandil;

24.    kutsub ELi üles kontrollima oma kalanduskokkulepete kokkusobivust arenguga, et need võimaldaksid igakülgselt arvestada kalapüügi sotsiaalset ja majanduslikku mõju kohalikele kogukondadele, seda eriti ELi pikaajalise valdkonnatoetuse abil ja sellise mehhanismiga, mille puhul püügilaevade omanikud kataksid õiglase osa ELi laevastiku juurdepääsuga seotud kuludest;

25.    palub ELil mitte avaldada oma kaubanduspoliitika kaudu vaestele riikidele survet avada oma tundlikud turusektorid, kui nende areng ei võimalda konkureerida maailma mastaabis õiglastel alustel, ning samal ajal edendada Euroopa Liidu kaubandusabi vaesemaid soosivat suunitlust;

26.    kutsub ELi üles seisma WTO läbirääkimiste Doha vooru õigeaegse ja arengukeskse lõpuleviimise eest;

27.    nõuab, et kliimamuutuse riskihinnang sisalduks süstemaatiliselt kõigis poliitika planeerimise ja otsuste tegemisega seotud aspektides, sealhulgas kaubanduse, põllumajanduse ja toiduainetega kindlustatuse osas; nõuab, et nimetatud hindamise tulemusi kasutataks säästva arengu koostööpoliitika selgete suuniste sõnastamiseks;

28.    rõhutab, et kliimamuutuse probleemile peaks tulemuslikult reageerima kogu maailma tasandil, nii et tööstusriigid võtavad vastutuse ja asuvad juhtima võitlust kasvuhoonegaaside tagajärgedega, mis hakkavad ohustama aastatuhande arengueesmärkide saavutamist, kui nendega ei tegeleta;

29.    palub ELil ja liikmesriikidel, kes on alla kirjutanud Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokollile, järgida arengumaades läbiviidavates arenguprogrammides ja avalikes projektides osalemisel kõiki protokolli sätteid;

30.    on veendunud, et kaubandus võib olla majanduskasvu võimas mootor, ehkki kaubandus üksi ei saa arenguprobleeme lahendada; on arvamusel, et aeglane edasiminek Doha vooru läbirääkimistel takistab rahvusvahelise kaubandussüsteemi panust aastatuhande arengueesmärkidesse; rõhutab, et Doha vooru positiivne lõpuleviimine võiks anda panuse majanduslike stiimulite paketi loomisse ülemaailmsel tasandil; võtab teadmiseks arvukad ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) ja teiste institutsioonide uuringud, mis näitavad, et vähim arenenud maades on kaubanduse ulatuslik liberaliseerimine vaid harva aidanud vaesust püsivalt ja oluliselt vähendada ning on arengumaades, eriti Aafrika riikides, viinud kaubavahetustingimuste halvenemisele;

31.    rõhutab arengumaade maailmamajandusse integreerimise hõlbustamiseks tehtavate pingutuste tähtsust; kinnitab, et igasuguse sidusa arengustrateegia tähtis osa on avatus kaubavahetusele ja pakkumisvõime toetamine ning et kaubandusalase tehnilise abi algatused on täiendav vahend vaesuse kaotamise ja madala arengutasemega tegelemiseks;

32.    tuletab meelde, et arengumaade ja vähimarenenud maade kaubandussuutlikkuse parandamine võib aidata neil omandada kaubandusega seotud oskusi ja infrastruktuuri, mida on vaja selleks, et rakendada WTO lepinguid ja neist kasu saada, laiendada oma kaubandust, kasutada ära uusi ja olemasolevaid kaubandusvõimalusi, rakendada uusi lepinguid ja kohaneda muutuva välise kaubanduskeskkonnaga;

33.    toetab olemasolevaid ELi ja WTO tasandi algatusi arengumaadega kauplemisel, eriti algatusi „kõik peale relvade” (EBA), GSP ja GSP+, samuti kõigis kehtivates majanduspartnerluslepingutes kokku lepitud asümmeetrilisuse põhimõtet ja üleminekuperioode, ning palub komisjonil sellist poliitikastrateegiat tugevdada; märgib, et üldiste soodustuste süsteem (GSP) annab selle kasutajatele suurema stabiilsuse ja prognoositavuse ning rohkem kaubavahetusvõimalusi; märgib, et GSP-režiimiga antakse lisasoodustusi riikidele, kes on ratifitseerinud ja tulemuslikult rakendanud kesksed rahvusvahelised konventsioonid, mis käsitlevad säästvat arengut, sotsiaalseid õigusi ja head valitsemistava;

34.    palub komisjonil tugevdada praeguste WTO ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute läbirääkimiste arengusisu;

35.    tuletab meelde, et kaubandusabi strateegia eesmärk on aidata vaestel ja haavatavatel riikidel arendada majanduse baasinfrastruktuuri ja vahendeid, mida nad vajavad kaubanduse rakendamiseks majanduskasvu ja arengu mootorina; tunneb heameelt komisjoni teadete üle, et EL on juba täitnud eesmärgi eraldada 2010. aastaks kaubandusega seotud abiks 2 miljardit eurot, kuna 2008. aastal ulatus ELi ja liikmesriikide kaubandusega seotud abi jaoks eraldatav summa kokku 2,15 miljardi euroni (1,14 miljardit eurot liikmesriikidelt ja 1,01 miljardit eurot ELilt), ning märgib, et kaalukaid tulemusi on saavutatud ka kaubandusabi laiema tegevuskava osas, mis hõlmab transporti ja energiat, tootmissektoreid ning kaubandusega seotud kohandamist; kutsub komisjoni sellegipoolest üles esitama üksikasjalikku teavet (k.a arvnäitajaid) eelarveridade kohta, mida kasutatakse kaubandusega seotud abi ja kaubandusabi rahastamiseks;

36.    nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid rohkem tähelepanu vähimarenenud maadele ja toetaksid neid, et suurendada kogu ELi kaubandusabi rahastamise taset, mis ei ole viimasel ajal oluliselt tõusnud; on seisukohal, et kuna seoses ELi kaubandusabi tegevuskavaga muutub üha tähtsamaks piirkondlik integratsioon, tuleks intensiivistada pingutusi AKV piirkondlike kaubandusabi pakettide lõpuleviimiseks; on seisukohal, et abi tulemuslikkust saaks parandada teostades rohkem ühisanalüüse, suurendades ühiste reageerimisstrateegiate arvu ja rakendades kaubandusabi meetmeid ühiselt;

37.    on seisukohal, et lõuna-lõuna mõõde on muutumas maailmakaubanduse kiiresti kasvavaks osaks, see võib vaeseimate riikide arengu tagamisel muutuda aina olulisemaks ning seda tuleks julgustada ja toetada;

III. Esmatähtsad aastatuhande arengueesmärgid

38.    kutsub ELi üles säilitama sidusat ja kõikehõlmavat lähenemisviisi aastatuhande arengueesmärkidele, tunnistades, et kõik erinevad sihid ja eesmärgid on omavahel seotud, ning kehtestades miinimumnõudeid vaesuse kaotamiseks;

Tervis ja haridus

39.    kutsub kõiki liikmesriike ja komisjoni üles suunama vähemalt 20% kõigist arengueesmärkide täitmiseks tehtavatest kulutustest esmatasandi tervishoiule ja haridusele, suurendama oma panust Ülemaailmsesse AIDSi, Tuberkuloosi ja Malaaria Vastu Võitlemise Fondi, suurendama teiste tervishoiusüsteemide tugevdamise programmide rahastamist ja seadma prioriteediks emade tervise ning võitluse vastsündinute suremuse vastu;

40.    kutsub arengumaid üles kulutama tervishoiule vähemalt 15% oma eelarvest ja parandama oma tervishoiusüsteeme;

41.    kutsub ELi ja arengumaid üles laiendama tasuta juurdepääsu tervishoiule ja haridusele;

42.    kutsub kõiki liikmesriike ja komisjoni üles saavutama positiivne pööre arengumaade praeguses murettekitavas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning -õiguste valdkonnas ning toetama vabatahtlikku pereplaneerimist, turvalisi aborte, sugulisel teel levivate nakkuste ravi ja inimelusid päästvatest ravimitest ja rasestumisvastastest vahenditest koosnevate reproduktiivtervise alaste vahendite, sealhulgas kondoomide kättesaadavust;

43.    palub komisjoni, liikmesriike ja arengumaid käsitleda aastatuhande arengueesmärke nr 5 (emade tervishoiu parandamine), nr 4 (laste suremus) ja nr 6 (HIV/AIDS, malaaria ja tuberkuloos) järjepideval ja terviklikul moel, koos aastatuhande arengueesmärgiga nr 3 (sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine);

44.    nõuab, et riiklikes ja piirkondlikes strateegiadokumentides rõhutataks vajadust õigusaktide järele, mis võitleksid naiste vastu suunatud vägivalla ja diskrimineerimise vastu, edendaksid naiste osalemist otsustamisprotsessis ning rõhutaksid veelgi vajadust sootundliku poliitika järele;

45.    kordab, et EL peaks toetama neid arengumaid, kes kasutavad TRIPS-lepingus sisalduvaid soodustussätteid, et pakkuda kohalike rahvatervise programmide raames mõistliku hinnaga ravimeid; rõhutab, et vabakaubanduslepingud ei tohi kahjustada leppeid, mis tagavad geneeriliste ravimite kättesaadavuse;

Haavatavad rühmad

46.    kutsub ELi üles suunama vähemalt poole abist vähimarenenud riikidele, keskendudes nende maade kõige tõsisematele abivajajatele, eriti naistele, lastele ja puuetega inimestele, ning pidama arenguabi strateegia väljaarendamisel rohkem silmas haavatavate rühmade huve;

47.    kutsub ELi ja arengumaid üles pöörama erilist tähelepanu vähemuste kaitsele ning nõuab kindlalt, et EL lisaks oma rahvusvahelistesse lepingutesse inimõiguste ja mittediskrimineerimise võõrandamatud klauslid, muu hulgas diskrimineerimise kohta soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel ja HIV/AIDSi põdevate inimeste suhtes;

Näljahädast pääsemine

48.    kutsub ELi ja partnerriikide valitsusi üles suurendama investeeringuid põllumajandusse ja toiduainetega kindlustatusse sellisel tasemel, mis tagaks kõigi inimeste pääsemise näljahädast, pidades silmas eriti kõige pakilisemaid näljaprobleemide lahendamise, väiketalupidajate toetamise ja sotsiaalse kaitse tagamise programme;

49.    kutsub komisjoni üles toetama maaomandit kui vahendit vaesuse vähendamiseks ja toiduga kindlustatuse tagamiseks, tugevdades omandiõigusi ja lihtsustades põllumajandustootjate, väikeettevõtjate ja kohalike kogukondade juurdepääsu krediidile;

Inimväärne töö

50.    väljendab sügavat muret (eelkõige Aafrikas toimuva) põllumaade kokkuostmise pärast valitsuste toetusel tegutsevate välisinvestorite poolt, mis võib ohustada kohalikku toiduainetega kindlustatust ning põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke negatiivseid tagajärgi arengumaades; nõuab tungivalt, et ÜRO ja EL tegeleksid põllumaade kokkuostmise kahjuliku mõju probleemiga (sh väikeste põllumajandustootjate maa sundvõõrandamine ning maa ja vee mittesäästev kasutus), tunnistades elanikkonna õigust omada kontrolli põllumaa ja teiste eluliselt oluliste loodusvarade üle;

51.    kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama laste töö vastaseks võitluseks tehtavaid jõupingutusi, toetades selleks konkreetseid programme ning võttes seda põhimõtet arvesse arengupoliitika ning rahvusvahelise kaubanduse suunistes;

52.    kutsub ELi ja arengumaade valitsusi üles jõuliselt toetama ILO ülemaailmset töökohtade pakti ja rakendama tulemuslikult inimväärse töö tagamise suuniste kõiki aspekte;

53.    kutsub komisjoni üles teostama arengumaade töötajate sotsiaalsete õiguste kaitse, ühiskondliku dialoogi ja põhiliste töönormide alast järelevalvet ning vajadusel looma ergutussüsteemi ja kohaldama sanktsioone kaubanduslepingute ja kõigi muude võimalike vahendite kaudu;

IV. Valitsemistava

54.    kutsub Maailmapanka ja IMFi üles tagama esindamata rahvastele senisest õiglasemat hääleõigust, kindlustades laenuandjatele ja -saajatele lühikeses perspektiivis võrdse hääleõiguse ning selle, et laenamisega ei rikuta Pariisis ja Accras kokku lepitud omavastutuse põhimõtteid;

55.    kutsub IMFi üles parandama väikese sissetulekuga riikide juurdepääsu oma kontsessioonide rahastutele ning suurendama väikese sissetulekuga riikide vajaduste alusel neile tehtavaid arvestusühikute eraldisi;

56.    kavatseb EIP välislaenude mandaadi tulevase läbivaatamise ühisotsuses tagada, et EIP täidab oma arengualased kohustused, ja kohandada EIP vahendid täpsemalt arengumaade vajadustele, sh vastastikku kasulikuks vaesemaid soosivaks laenutegevuseks;

57.    kutsub kõiki liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles tagama, et ÜRO jääks ka edaspidi valitsemistavade ja vaesusega seotud küsimuste esmaseks ülemaailmseks foorumiks;

58.    kutsub ELi ja Aafrika Liidu ametivõime üles investeerima uut poliitilist tahet ELi Aafrika strateegia arendamisse ja eraldama konkreetseid rahalisi vahendeid, mis võimaldaksid selle väljaarendamisest saavutada maksimaalset kasu;

59.    kutsub ELi ja rahvusvahelist üldsust üles edendama ja toetama demokraatiat, rahu, õigusriigi põhimõtet ja korruptsioonivaba administratsiooni arengumaades;

60.    kutsub ELi ja rahvusvahelist üldsust üles tegema erakorralisi jõupingutusi arengumaade avaliku halduse toetamiseks, et konkreetselt võidelda korruptsiooniga ning luua läbipaistev, erapooletu ja õiglane halduskeskkond, tunnistades samal ajal ka valitsusväliste osaliste ja kodanikuühiskonna olulist rolli;

61.    kutsub kõiki arengumaid üles võimalikult kiiresti ühinema ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga, astuma praktilisi samme selle sätete tõhusaks rakendamiseks ning looma vahendid edusammude järgimiseks;

62.    tunnistab, et arengumaadel on maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise ennetamiseks vaja parandada rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, et saavutada seeläbi paremat ülemaailmset fiskaaljuhtimist;

63.    kutsub arengumaid üles kaasama oma parlamente, kohalikke omavalitsusi, kodanikuühiskonda ja muid valitsusväliseid osalisi poliitika väljatöötamise ja rakendamise kõikidel etappidel;

64.    palub arenguriikidel ja eriti suurimatel ELi abi saajatel tugevdada hea valitsemistava järgimist kõigis avalikes asjades, eriti saadud abi haldamisel, ja nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik vajalikud meetmed abi tõhusa ja läbipaistva kasutamise tagamiseks;

65.    tunnistab olulist seost julgeoleku ja arengu vahel ning märgib murega, et ELi naabruses ja ka kaugemal olevate külmutatud konfliktide rahumeelseks lahendamiseks on tehtud vähe edusamme, ning nõuab tungivalt, et EL vaataks läbi oma antud valdkonnas tehtud jõupingutused;

66.    kutsub ELi üles pidama põhjalikku ja konstruktiivset dialoogi kõigi traditsiooniliste ja uute abiandjatega, et tagada aastatuhande arengueesmärkide täitmine ülemaailmses plaanis ja selles esmase prioriteedina vaesuse vähendamine;

67.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

• [1]  ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
• [2]  Nõukogu 15. mai 2007 aasta järeldused 9558/07.
• [3]  KOM(2005)0134 lõplik.
• [4]  ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.
• [5]  KOM(2010)0159 lõplik.
• [6]  Kohtuasi C-155/07, Euroopa Parlament v. Euroopa Liidu Nõukogu, ELT C 327, 20.12.2008, lk 2.
• [7]  ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 316.
• [8]  ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 232.
• [9]  ELT C 295 E, 4.12.2009, lk 62.
• [10]  ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 15.
• [11]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0089.
• [12]  „Abi tõhususe kava: euroopaliku lähenemise eelised”, Euroopa Komisjon, oktoober 2009.
• [13]  „Migrantide rahaülekannete trendid 2009”, Maailmapank, november 2009.
• [14]  „Euroopa ettepanek Kopenhaageni kokkuleppeks: kliimamuutuste vastu võitlemise rahvusvahelise rahastamise suurendamine” (KOM(2009)0475).
• [15]  „Ujumine vastuvoolu: kuidas arengumaad kriisiga toime tulevad”, Maailmapank, märts 2009.
• [16]  Professor Guttorm Schjelderup kuulamisel Euroopa Parlamendis 10. novembril 2010.
• [17]  Andmed esilekutsutud abordi kohta kogu maailmas, Maailma Terviseorganisatsioon ja Guttmacher Institute, 2007.

SELETUSKIRI

A. aastat aastatuhande arengueesmärke

ÜRO aastatuhande tippkohtumisel aastal 2000 andsid rikkad riigid, sealhulgas ELi riigid, rea lubadusi maailma vaesemate riikide järeleaitamiseks. Nende seas võeti endale uuendatud kohustusi vaesusega võitlemise osas ja allkirjastati konkreetsed, ajaliselt määratletud eesmärgid näljahäda vähendamiseks, haridussüsteemide ja tervishoiu parandamiseks ning keskkonnakaitseks arengumaades.

Ligikaudu kümme aastat hiljem – seega viis aastat enne lõpptähtaega aastal 2015 – toimub käesoleva aasta septembris ÜRO kõrgetasemeline kohtumine, kus hinnatakse saavutatud edusamme ja edaspidiseks vajalikku ühistegevuse mahtu. Euroopa kui maailma suurim abiosutaja peab saama selles endale juhtpositsiooni.

Juunikuus toimuv ELi tippkohtumine peab välja töötama ühtse ja ambitsioonika strateegia aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks. Tippkohtumise eel võtab Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles esitab oma seisukohad.

1. Edu

Tõepoolest, kas oleme teinud edusamme oma eesmärgi nimel – jätta näljahäda seljataha? Kas tänu abiandvate riikide jõupingutustele on suudetud olukorda muuta?

Ei ole mingit kahtlust, et arenguabi suurenemine on selle õige rakendamise puhul aidanud miljonite arengumaade elanike vaesust ja kannatusi leevendada. Äärmises vaesuses elavate inimeste arv on vähenenud 1,8 miljardilt 1,4 miljardini. Ligikaudu 90% vaeste perekondade lastest käib nüüd koolis. Suuri edusamme on tehtud võitluses malaaria ja kopsutuberkuloosiga. Laste suremus väheneb kiires tempos.

Nii et võime tõdeda, et abistamine on pannud asjad õiges suunas liikuma. Kuid veel on väga palju ära teha. Me ei saa jääda kõrvaltvaatajaiks olukorras, kus iga teine laps elab ikka veel vaesuses. Me ei saa olla enesega rahul, kuna ka praegu sureb veel igal aastal AIDSi tõttu kaks miljonit inimest. Me ei saa olla osavõtmatud, kui miljard inimest kannatab iga päev nälga.

Tegelikult oleme me kõigi kaheksa aastatuhande arengueesmärgi täitmisel jäänud ajale jalgu. Hiljutine toiduainete ja kütusekriis tekitas meie ajagraafikust kinnipidamise suhtes veelgi suuremaid probleeme. Ja praegune ülemaailmne majanduskriis on palju möödunud kümnendi edusammudest tagasi tõmmanud. Mõned ELi liikmesriigid on oma maa majanduslanguse tõttu vähendanud isegi abistamiseks suunatavaid eelarvelisi summasid.

Kuid praegune aeg ei luba säästa haigete ja nälgivate inimeste arvelt. Euroopa peab juhtima kogu maailma aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks tehtavate jõupingutuste edasisele jätkamisele ning mitte loobuma oma lubadusest aidata maailma kõige vaesemaid piirkondi. Aastatuhande arengueesmärkide täitmine ei ole iseenesest asjade parima lahenduse stsenaarium. See on sisuliselt vaid miinimumvajaduste täitmine. Aeg on lõppemas. 2015. aasta on juba väga lähedal. Me ei saa valida võimalust, et meie üritus võiks läbi kukkuda.

2. Mis on käesoleva dokumendi eesmärk?

Selle dokumendi eesmärk on anda lühiülevaade kaheksa aastatuhande arengueesmärgi täitmisest, määratleda võtmevaldkonnad, millele EL ja rahvusvaheline üldsus peaksid järgmise poolkümnendi jooksul keskenduma, ning uurida tegureid, mis võimendavad või vähendavad aastatuhande arengueesmärkide täitmise edenemist, ja pöörata tähelepanu rahastamisega seotud probleemidele.

B. olukord aastatuhande arengueesmärkide täitmisel

1) Äärmine vaesus ja nälg

Nende inimeste arv, kelle sissetulek on alla 1,25 USD päevas, on märgatavalt langenud (42%-lt 25%-le), paljuski tänu Hiina tugevale tõusule, jäädes siiski üle 50% tasemele Saharast lõunasse jäävas Aafrika osas. Majanduslangus ähvardab kaotada saavutatud edu, surudes 100 miljonit inimest tagasi äärmisesse vaesusesse. Kriisi ajal on kasvanud ka ülimadala palga eest töötavate inimeste ja ebastabiilsete töökohtade arv. Mõningane edu, mis saavutati toidupuuduse ja laste alatoitluse ületamiseks, pidurdus 2008. aasta toiduainete hinnakriisi tõttu.

2) Üldine algharidus

Algkoolides käivate vastavas vanuses laste hulk kasvas 83%-lt aastal 2000 kuni 88%-ni aastal 2007, kuid väljalangejate määr väheneb palju aeglasemalt. Rohkem diskrimineerimisjuhtumeid esineb tütarlaste ja etniliste vähemuste puhul

3) Sooline võrdõiguslikkus

2005. aasta eesmärk alg- ja põhikoolides soolise ebavõrdsuse likvideerimise osas jäi täitmata, kui mõningane edu kõrvale jätta. Töötab enamus naistest, kuid suuremal osal neist on ebastabiilne töökoht. Läinud kümnendil on naissoost parlamendiliikmete arv suurenenud rohkem kui poole võrra, kuid on siiski vaid 17%.

4) Laste suremus

Laste suremus vähenes viie surmajuhtumi võrra 1000 elaniku kohta, arvuliselt üle 12 miljoni lapse surmajuhtumi aastal 1990 kuni praeguse umbes üheksa miljoni surmajuhtumini. Eriti märgatav oli edu leetrite kui surmapõhjuse vähenemises. Sellegipoolest on aastatuhande arengueesmärgini jõudmine veel väga kaugel.

5) Emade tervis

Emasurm nõuab igal aastal üle poole miljoni naise elu ja selles osas ei ole saavutatud märgatavat pööret paremuse poole, eriti Saharast lõunasse jäävas Aafrika osas. Teismeliste rasedused on ikka veel väga levinud, samas ei ole peaaegu mingit edu rasestumisvastaste vahendite ja perekonna planeerimise kättesaadavuse osas.

6) AIDS, malaaria, tuberkuloos

AIDS kui surmapõhjus ja HIVi nakatumise uute juhtumite arv on stabiliseerunud ja isegi pisut langenud, ehkki püsib veel hirmuäratavalt kõrgel tasemel. Oleme võitmas võitlust malaaria vastu ning ka tuberkuloosi esinemissagedus on vähenemas. Elutähtis on aga suurendada rahastamist, võrreldes praeguse tasemega.

7) Keskkonnasäästlikkus

Arengumaades on oluliselt kasvanud CO₂-heite kogus. Ülepüütud kalaliikide osakaal on kasvanud 80%-ni. Metsade maharaiumine jätkub. Plusspoolele saame kanda joogiveega varustatuse kui aastatuhande arengu ühe eesmärgi peaaegu täieliku täitmise ning tänaseks juba poolte ettenähtud kanalisatsioonivõrkude rajamise. Slummides elab praegu mitusada miljonit inimest vähem kui kaks aastakümmet tagasi.

8) Ülemaailmne partnerlus arenguküsimustega tegelemiseks

Vaatamata korduvatele palvetele suurendada abi mahtu, jääb ülemaailmse arenguabi maht suurusjärku 0,3% rahvuslikust kogutoodangust. ELi antava arenguabi osakaal on 0,4%, mis jääb oluliselt alla 2010. aastaks ette nähtud vahenäitajale, mis peaks olema 0,56%. Kriisi tõttu on mõningad ELi riigid oma abipakette vähendanud. Arengumaades on edeneb jõudsalt uue tehnoloogia ja mobiilside areng, kuid internetiühenduse kättesaadavus on veel madalal tasemel.

C. rahastamisküsimused

Arengukoostöö ei seisne lihtsalt raha suunamises probleemsetele valdkondadele. Siiski, MDG8 allkirjastamisega oleme endale võtnud ülemaailmse arengupartnerlusega seotud kohustused. See tähendab, et tuleb anda rohkem ja paremat abi. See tähendab anda vahendeid, mis võimaldaksid teostada kõiki meie püüdlusi ja ilma milleta aastatuhande arengueesmärgid jääksid pelgalt lubadusteks.

1. ELi ametlik arenguabi

Esiteks tuleb ametliku arenguabi lubadustest kinni pidada. Aastatuhande arengueesmärkide täitmine on takerdunud rahastamises tekkinud puudujääkide taha, mille kogusumma on 300 miljardit USD tänasest kuni aastani 2015 – ja seda kliima- ja majanduskriisi tõttu vajaminevaid lisasummasid arvestamata.

Nagu teised abiandvad riigid, võttis ka EL endale kohustuse suunata aastaks 2015 arenguabiks 0,7% rahvamajanduse kogutulust ja on seda kohustust korduvalt kinnitanud. Isegi kui tulevikus tuleb selline muudatus arenguabi andmise valdkonnas tervikuna teha, kavandatakse ELis 2010. aasta vahetähtaja kohustust vähendada tervelt 20 miljardi euro võrra. Mõned liikmesriigid hilinevad graafikujärgse abi andmisega, teised on oma abisummasid aga isegi vähendanud.

EL tervikuna peab oma ametliku arenguabi mahtu suurendama. Uueks vahetulemuseks aastal 2012 tuleb fikseerida 0,63%. Ning sellest tuleb kinni pidada. Veelgi olulisem on see, et riikide eelarved sisaldaksid õiguslikult siduvat mitmeaastast ajagraafikut enam-vähem prognoositava abi osutamiseks.

2. Uued rahastamisallikad

On selge, et mitme miljardi euro suurust puudujääki ei saa kõrvaldada ainult avaliku ametliku arenguabiga. Lisaks tuleb uurida uuenduslikke rahandusmehhanisme:

i)  rahaülekannete 0,05% maksustamine võimaldaks tõsta ülemaailmse tähtsusega avalike hüvede rahastamist 10 miljardi euro võrra. See jahutaks kuritegelikult vastutustundetuid spekulatsioone, mis destabiliseerivad kogu rahandussüsteemi (NB! rahandussektor ei ole siiani veel midagi maksnud enneolematult tõsise, tema enese poolt tekitatud kriisi eest, hoolimata tohutust riigipoolsest vastutulekust sellega toimetulekuks, samas kui rahaülekannete maht oli hiljuti ligi 70 korda suurem kui maailma rahvamajanduse kogutoodang). Esialgne ühepoolne, eurotsoonisisene muutus toimiks globaalse katalüsaatorina.

ii)  Ebaseaduslikud kapitalivood röövivad vaestelt riikidelt umbes triljon dollarit igal aastal, s.o kümme korda nii suure summa, kui on ELi ametliku arenguabi maht. G20 peab jätkama oma tegevuskava maksuparadiiside ja maksupettuse väljajuurimises, edendades riikide kohta esitatavat aruandlust.

iii)  Ka makseülekannete kogusumma ületab ELi ametlikku arenguabi summat mitmeid kordi. EL peab tegema maksete ülekandmise lihtsamaks ja odavamaks.

iv)  Kütuseaktsiisilt ja süsinikdioksiidi kvoodi oksjonilt saadav osaline kasu aitaks samuti arengumaadel kliimamuutustega kohaneda.

v)  Toetus mikrofinantseerimisele, mobiiltelefonipangandusele, VKEdele ja hoiupankadele ning omanikuõiguste laiendamine varata inimestele kergendab juurdepääsu rahastamisele ja aitab luua vaestes kogukondades rikkusi.

3. Võlad

Majanduslangusega võib arengumaades väga lihtsalt kaasneda ka uus võlakriis. EL peaks seetõttu näitama eeskuju intressivaba moratooriumi kehtestamisel võlgade tagasimaksmisele, mis kehtiks aastani 2015, ning kustutama vähimarenenud riikide võlad. Võlasuhete lõpetamist ja ELi ametliku arenguabi väliseid rahavooge ei tohi arvestada arengueesmärkide täitmise osadena.

4. Eelarvest antav toetus

Valdkonnaspetsiifilised eelarvetoetused, eriti aastatuhande arengueesmärkide kokkulepetele antavad toetused, aitavad kaasa oodatavate, toimivuspõhiste tulemuste saavutamisele sellistes valdkondades nagu tervishoid ja haridus. ELi eesmärgiks peaks olema suunata pool kogu abisummast eelarveliste toetuste kaudu. Vastuvõtvate ametivõimude puhul on võtmekriteeriumiks pühendumine vaesuse vähendamisele, aruandekohustus ja usaldusväärne renomee valitsemistava ja inimõiguste osas.

5. Parem abi

Halvakvaliteedilisele abile raisatakse igal aastal 3 miljardit eurot. Kõik abiandvad riigid peavad järgima abi tõhususe kava, eriti selles suhtes, mis puudutab ELi ametliku arenguabi abivajajatele kavakohase suunamise kindlakstegemist, abi lahtisidumist subjektiivsetest tingimustest ja oma riigi arengustrateegiate väljatöötamise võimaldamist vastuvõtvatele valitsustele. Tööjaotus on samuti oluline, kuid abiandvad riigid ei tohi luua sektoreid nn vaeslapse ossa jäänud riikidest.

6. Globaalne valitsemine

Ülemaailmsed organisatsioonid peavad andma arengumaadele suurema hääleõiguse ja rohkem ressursse tuleb suunata vaestele. EL saab kaasa aidata esindamata rahvastele hääleõiguse tagamisele Maailmapangas ja Rahvusvahelises Valuutafondis.

Euroopa peab seisma selle eest, et vähimarenenud riigid saaksid rohkem vahendeid rahvusvaheliste rahastamisasutuste krediidiliinidest (IFI) ja et neile määrataks suurem osakaal Londoni G20 kohtumisel kokku lepitud Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikust (SDR). Euroopa Parlament ja nõukogu peavad täiel määral ära kasutama võimalust suunata EIP tegevust senisest rohkem vaesuse vähendamisele.

Ja ehkki G20 on samm edasi võrreldes G8 kohtumisega, on see siiski jäänud rikaste rahvaste klubiks. ÜRO oli ja jääb maailma valitsemise probleemide esmaseks sidusfoorumiks.

D. eriline tähelepanu

Aastatuhande arengueesmärgid on kõik ühtviisi olulised, kuid mõne eesmärgi täitmisel ollakse jäänud teistest kaugele maha, mistõttu need nõuavad lähema viie aasta jooksul erilist tähelepanu. Niisiis tuleb meil keskenduda eriti järgmistele valdkondadele:

1)  tervishoiule, kaasa arvatud emade tervisele ja reproduktiivtervisele;

2)  vähimarenenud riikidele, eriti Aafrikale;

3)  naiste probleemidele;

4)  inimväärsele tööle ja avalike teenuste tasemele.

1. Tervis

Kolme tervisega seotud aastatuhande arengueesmärgi täitmine on teistega võrreldes oluliselt maha jäänud ning need eesmärgid peavad olema nüüd meie esmaseks prioriteediks. Edasiminek on toimunud, kuid nn suured surmapõhjused – AIDS, malaaria ja tuberkuloos – võtavad ikka veel igal aastal elu neljalt miljonilt inimeselt. EL peab suurendama oma panust ülemaailmsesse tervisefondi ja kohaldama sidusat lähenemist aastatuhande arengueesmärkidele nr 4–6. Rahasummade suurendamine muudaks olukorda tunduvalt. Näiteks on suurem rahakulu putukatõrjevahenditega töödeldud võrkudele vähendanud malaariasse nakatumist 50% võrra. Aafrikas sureb igal aastal leetritesse pool miljonit last vähem tänu vaktsiinile, mis maksab ainult üks dollar doosi kohta.

Meie eesmärk peaks olema tasuta arstiabi kõigile. Peame täitma oma kohustust kulutada 20% arengukoostöö vahendite (AKV) raha esmatasandi arstiabile ja haridusele. Peame laiendama seda lävendit kõigile arengueesmärkide täitmisega seotud kulutustele. Peame sundima Aafrika riike täitma oma 2001. aasta Abuja kohtumise kohustust suunata 15% oma riikide eelarvetest tervishoiule ning julgustama teisi arengumaid tegema sedasama.

Eelmisel aastal puudus üle kahel kolmandikul HIVi nakatunutest juurdepääs vajalikule ravile. Meie poliitikaks peab olema võimalike ravimite kättesaadavuse tagamine. Selle raames tuleb üle vaadata intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS) ja mõelda uuesti läbi võimalused geneeriliste ravimite kättesaadavuse parandamiseks, samuti muuta teadusuuringute suunda (praegu on 90% ressursse suunatud ainult 10% maailmas elavate inimeste vajaduste rahuldamisele).

Peame rohkem raha andma ka tervishoiusektori tehnilisele toele ja selle infrastruktuuri arengule ning suutlikkuse tõstmisele ning pöörama tähelepanu tervishoiutöötajate väga suurele puudusele, andes palgatuge ja vähendades nn ajude väljavoolu. Tervisealane haritus, kaasa arvatud seksuaalkasvatus ja HIVi teadlikkuse tõstmine, peavad muutuma meie tegevuskavas tähtsamaks.

Aastatuhande arengueesmärkides emade surmaga seotud ülesannete täitmisel oleme silmitsi läbikukkumisega ning selles osas tuleb kindlustada spetsiifiliste lisameetmete võtmine. Me ei saa lubada kultuurilistel ja usulistel tõekspidamistel takistada inimõiguste teostamist seksuaal- ja reproduktiivtervise valdkonnas. Peame toetama edumeelset poliitikat, kaasa arvatud pereplaneerimist, abortide võimaldamist (30% Aafrikas registreeritud emasurmadest on seotud ohtlike abortide tegemisega), suguhaiguste ravi ja kondoomide kättesaadavust. Viimase kümnendi jooksul on toimunud järsk tagasiminek naisekeskse pereplaneerimise mudeli rahastamises. Peame suutma teha selles tagasipöörde.

2. Vaesematest vaesemad

Olenemata meie edust aastatuhande arengueesmärkide täitmisel on päris selge, et maailma 49 vähimarenenud riiki – eriti Saharast lõunasse jäävas Aafrika osas – jäävad teistest maha.

Saharast lõunasse jäävas Aafrika osas elab täna 110 miljonit inimest veelgi äärmuslikumas vaesuses kui 20 aastat tagasi. Vaesuse määr on endiselt üle 50% ja ligi kaks kolmandikku linnaelanikest elab agulites. Pooled emasurmad toimuvad Aafrikas ja seal elavad ka pooled koolis mittekäivatest lastest. Aafrikale langeb ka 95% malaariasurma juhtumitest. Seal on maailma suurim AIDSi haigete määr ja madalaim rasestumisvastaste vahendite kasutamise määr. See on ainus koht meie planeedil, kus tuberkuloosi ja laste suremusega peetud lahing on kaotatud. Paljud Aafrika riigid ei pruugi saavutada ühtegi aastatuhande arengueesmärki.

2005. aastal lubasid doonorriigid Aafrikale antava abi aastaks 2010 kahekordistada. Sellest ei piisa. Vähimarenenud riikidele antava ELi ametliku arenguabi osakaalu, mis praegu on kolmandik kõigist abisummadest, tuleb suurendada 50%-ni.

ELi liikmesriigid peavad hakkama tõsiselt suhtuma Aafrika ja ELi ühisesse strateegilisse partnerlusse, millele pandi alus 2007. aasta Lissaboni tippkohtumisel. On juba aeg, et strateegia hakkaks andma tulemusi. See tähendab kõigi partnerite uuenenud poliitilist tahet ja spetsiaalselt Aafrika partnerluseks välja töötatud uute alusmehhanismide toimimist.

3. Naised

Naised on paljude arengumaade selgroog ning samas mõjub vaesus neile kõige rängemalt. ELi arengupoliitika peaks olema suunatud:

· hariduse soolisele võrdõiguslikkusele – selles suhtes on asjad korras ainult ühes kolmest arengumaast, vaatamata teatavale edule;

· inimväärse töö võimalused naistele – 70% töötavaid naisi töötab ebastabiilsel töökohal, samas kui Põhja-Aafrika ja enamiku Aasia naiste tööhõive on 45% madalam kui meeste tööhõive määr;

· naiste poliitiline esindatus;

· sooline vägivald.

4. Inimväärne töö

Võitlus vaesusega on võitlus oma inimõiguste eest, nagu ka õiguse eest toidule, tervisele, haridusele, joogiveele, avalike teenuste kasutamisele ja vaesusest puudutamata elule. Sarnaselt õigusega saada „vabaduse, õigluse, turvalisuse ja inimväärikuse põhimõtetest lähtuvatel tingimustel korralikku ja produktiivset tööd”.

Nagu ELi, Aafrika ja Ameerika juhtide hiljutistel tippkohtumistel on selgesõnaliselt tunnistatud, on inimväärne töö „inimarengu nurgakivi” ja kõige kindlam kiirtee vaesusest väljarabelemiseks.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tegevuskava sobitub kõigi aastatuhande arengueesmärkidega ning peaks olema tähtsal kohal kõigis meie riikidevahelistes kokkulepetes. Komisjon peab teostama töötajate sotsiaalsete õiguste kaitse, ühiskondliku dialoogi ja põhiliste töönormide alast järelevalvet ja vajadusel mitte kartma sanktsioonide rakendamist. Nüüd, mil ülemaailmse majanduskriisi järelmina on ülimadala palga eest töötavate inimeste arv ja ebastabiilsete töökohtade arv kasvamas, on selle eluline tähtsus veelgi suurenenud.

E. muud võtmeprobleemid

Lisaks ülalmainitud prioriteetidele tuleb ELil pöörata erilist tähelepanu reale valdkondadele, mis võivad toimida kas aastatuhande arengueesmärkide täitmise katalüsaatori või komistuskivina.

1. Poliitikavaldkondade sidusus arenguga

Käesoleval ajal on EL seotud lepingulise kohustusega arvestada vaesuse vähendamisega oma muude poliitikate elluviimisel, kui need võiksid kuidagi arengumaid puudutada. Teisisõnu, see, mida me võtame ette oma põllumajanduses, kalanduses, kaubandusvaldkonnas ja migratsioonipoliitikas, ei tohi kahjustada arengueesmärkide saavutamiseks tehtavat tööd. Täna ei ole see ka probleemiks. Näiteks:

· ELi piimatoodete eksporditoetused – kohalike tootjate allasurumine;

· laiaulatuslik kaubanduse liberaliseerimine vähimarenenud riikides – see toob kaasa vaevumärgatava vaesuse vähendamise ja vähendab tegelikult vähimarenenud riikide osakaalu maailma pirukas;

· nn maa haaramine agrokütuse tootmiseks;

· ELi patendipoliitika – vähendab ravimite kättesaadavust;

· ülepüük – kalurite väljatõrjumine;

· vastuoluline sisserändepoliitika;

· kliimamuutused – liiga pehme lähenemine, samal ajal kui arengumaad peavad maksma selle hinda.

Euroopa Parlament peaks määrama alalise arengupoliitika sidususe teema raportööri, kes teostaks pidevat kontrolli liikmesriikide ja komisjoni tegevuse üle.

Meie kaubanduspoliitika avaldab toimuvatele arengutele ilmselgelt olulist mõju. Euroopa peab olema õiglase globaliseerumise eesotsas ja võitlema Doha voorus kokku lepitud kiire arengu saavutamise eest. Kaubandus ei ole imerohi, kuid õiglane, reeglitel põhinev kaubandus aitab kaasa vaesuse leevendamisele. See tähendab, et EL peab osutama rohkem kaubandusabi, tõstma abiprogrammide suutlikkust ja aitama vaestel riikidel vabaneda liigsest sõltuvusest ebastabiilsest tooraine müügist.

2. Toimetulek kliimamuutuste ja globaalse kriisiga

Praeguses rahandus-, majandus- ja kliimamuutuse kriisis tuleb süüdistada rikkaid riike. Rängimalt tabavad need aga vaesemaid riike. Lõunapiirkondi tabanud kliimamuutustega võitlemine nõuab üle 100 miljardi USD aastas ning majanduslangusega toimetulek veel teist sama palju. Kuidagi tuleb see rahastamislünk täita. Andestamatu viga oleks rünnata vaesuse vähendamiseks juba eraldatud summasid. Ainuke väljapääs on lisasummade eraldamine.

Peale selle on arengumaades õhkupaisatavad CO₂ kogused viimase 15 aastaga kahekordistunud. EL saab kaasa aidata võitlusele energiapuuduse ja reostusega, suunates arengumaadesse puhta energia tootmise tehnoloogiat ja luues nn rohelisi töökohti.

3. Valitsemine ja õigused

Hea valitsemine tähendab seda, et kogukond hoolitseb ise oma liikmete õiguste ja huvide eest. See ei tähenda suurenenud hulka eeltingimusi ega saa olla ülalt alla suunatud protsess. EL peab tunnustama inimõigustel põhinevat, inimesekeskset lähenemist. Peame võitlema vähemuste diskrimineerimise vastu, olgu need siis rassilisel, usulisel, keelelisel või soolisel pinnal, samuti laste ja puuetega inimeste diskrimineerimise vastu, ega tohi kahelda sanktsioonide rakendamise vajalikkuses inimõiguste rikkumise puhul, kus see ka ei toimuks.

Normaalse järelevalve, vastutuse ja demokraatia tagamiseks peame arengumaid julgustama kasutama õiguste poliitilise formuleerimise ja rakendamise puhul nii oma parlamente kui ka kodanikuühiskonda.

4. Õigus toidule

Õigus toidule on kõigi inimõiguste alus. Häirivalt vähe on ära tehtud alatoitluse kaotamiseks ning eelmise aasta toiduainete hinnakriisi tõttu on olukord selles vallas veelgi halvenenud, mille tõttu on veel 100 miljonit inimest jäänud näljalõksu. EL võib olla uhke 2008. aastal vastu võetud toiduainete rahastamisvahendit käsitleva ühisavalduse üle, kuid see on vaid piisk ookeanis.

Euroopa peab julgustama arengumaid edendama talupidamist ja toiduainetega varustatust nii poliitiliselt, rahaliselt kui ka tehnoloogiliselt. Pärast aastatepikkust hooletut suhtumist antud teemasse, tuleb meil põllumajanduse, toiduainetega varustatuse ja piirkondliku isevarustatuse osas jõuda tegevuskava ajagraafikusse. Me ei või oma eksporditoetustega laostada kohalikke talupidajaid, müües oma toodangut dumpinghindadega või sundides arengumaid oma turge avama liiga suures ulatuses ja liiga kiiresti. Jah, me peame kaitsma oma talupidajate huve, kuid kui me peame siinkohal rääkima miljonitest nälgivatest lastest, on selge, kelle kasuks tuleb selle moraalse dilemma puhul otsustada.

5. Arengumaade haridus ja „isekas geen”

Õnneks toetab üheksa kümnest eurooplasest arenguabi andmist ning suur enamus meie inimestest toetab ELi ametliku arenguabi suurendamist. Sellegipoolest tuleb pidevalt diskuteerida ka skeptikutega, eriti praegusel ajal, mil sisemajandus on läinud vabalangusesse. Niisiis tuleb Euroopas teha jõupingutusi, veenmaks oma kodanikke selles, et ELi ametliku arenguabi raha on kasutatud hästi, seda nii moraalsest seisukohast võttes kui ka enesekesksete huvide puudumise poolest, ning et abi tulemuseks on geopoliitiline stabiilsus, ebaseaduslike rändevoogude lõpetamine, seaduslikud maavarade tarned jne.

6. Meie partnerid abiandvate riikide hulgas

USAs on uus juhtkond. Hiina näitab järjest enam oma jõudu ning ka teised tõusvad majandused kerkivad järjest enam esile. Meil tuleb laiendada oma Atlandi-ülest dialoogi arengumaade abistamise teemal ja tegeleda uute abiandvate riikidega suuremate ELi ametlike abisummade kogumiseks, planeerida rohkem sidustegevusi ja tagada selline olukord, mille puhul arengumaad saaksid oma arengustrateegias ise täieõiguslikult kaasa rääkida.

F. kokkuvõte — meie ees vahetult seisvad väljakutsed

Aastatuhande arengueesmärkide täitmine on kõigest hoolimata tohutuks väljakutseks ja selle saavutamisega on kiire. Eesmärkide täitmine tähendab inimväärset elu sadadele miljonitele ja ellujäämist veel mitmele miljonile. EL peab juunis esinema julge, ühtse seisukohaga ning juhtima maailma avalikkust ÜRO aastatuhande ülevaate tippkohtumisel, sealt edasi kuni 2015. aastani ja kaugemalegi.

Aastal 2000 andis maailm endale lubaduse. Oleme moraalselt kohustatud sellest lubadusest kinni pidama.

rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (4.5.2010)

arengukomisjonile

edusammude kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks lähtuvalt vahekokkuvõttest ÜRO 2010. aasta septembri kõrgetasemelise kohtumise ettevalmistamisel
(2010/2037(INI))

Arvamuse koostaja: Laima Liucija Andrikienė

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   juhib tähelepanu, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine peab jääma Euroopa Liidu põhieesmärgiks; rõhutab, et vaesuse vähendamist aastatuhande arengueesmärkide täitmise kaudu tuleb üheselt pidada ELi valdavaks poliitikaraamistikuks ning et see peab selgelt kajastuma kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades, sealhulgas kaubanduspoliitikas, ning õigusaktide ettepanekutes; arvab, et aastatuhande arengueesmärke ei tohiks pidada tehniliseks küsimuseks, mis lahendatakse lihtsalt rohkem raha või kaubavahetusvõimalusi pakkudes, ilma vaesuse algpõhjuseid välja selgitamata ja kõrvaldamata;

2.   rõhutab, et ÜRO hiljutises raportis „Vaesuse ümbermõtestamine” toodud arvud ei ole mitte üksnes ärevusttekitavad, vaid osutavad selgelt reaalsele võimalusele, et aastatuhande arengueesmärgid jäävad täitmata;

3.   on veendunud, et kaubandus võiks olla majanduskasvu võimas mootor, ehkki kaubandus üksi ei saa arenguprobleeme lahendada; on arvamusel, et aeglane edasiminek Doha vooru läbirääkimistel takistab rahvusvahelise kaubandussüsteemi panust aastatuhande arengueesmärkidesse; rõhutab, et Doha vooru positiivne lõpuleviimine võiks anda panuse kogu maailmale majanduslike stiimulite paketi loomisse; võtab teadmiseks ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) ning teiste institutsioonide arvukad uurimused, mis näitavad, et kaubanduse ulatuslik liberaliseerimine vähimarenenud maades on vaid harva aidanud vaesust püsivalt ja oluliselt vähendada ning on soodustanud kaubanduse allakäiku arengumaades, eriti Aafrika riikides;

4.   rõhutab arengumaade maailmamajandusse integreerimise hõlbustamiseks tehtavate pingutuste tähtsust; kinnitab, et igasuguse sidusa arengustrateegia tähtis osa on avatus kaubavahetusele ja pakkumisvõime toetamine ning et kaubandusalase tehnilise abi algatused on täiendav vahend vaesuse kaotamise ja madala arengutasemega tegelemiseks;

5.   tuletab meelde, et arengumaade ja vähimarenenud maade kaubandussuutlikkuse parandamine võiks aidata neil arendada kaubandusega seotud oskusi ja infrastruktuuri, mida on vaja selleks, et rakendada WTO lepinguid ja neist kasu saada, laiendada oma kaubandust, kasutada ära uusi ja olemasolevaid kaubandusvõimalusi, rakendada uusi lepinguid ja kohaneda muutuva välise kaubanduskeskkonnaga;

6.   toetab olemasolevaid ELi ja WTO tasandi algatusi arengumaadega kauplemisel, eriti algatusi „kõik peale relvade” (EBA), GSP ja GSP+, samuti asümmeetrilisuse põhimõtte ja läbiräägitud üleminekuperioodide võtmist kõigisse kehtivatesse majanduspartnerluslepingutesse, ning palub komisjonil sellist poliitikastrateegiat tugevdada; märgib, et üldiste soodustuste süsteem (GSP) annab selle kasutajatele suurema stabiilsuse ja prognoositavuse ning rohkem kaubavahetusvõimalusi; märgib, et GSP-režiimiga antakse lisasoodustusi riikidele, kes on ratifitseerinud ja tulemuslikult rakendanud kesksed rahvusvahelised konventsioonid, mis käsitlevad säästvat arengut, sotsiaalseid õigusi ja head valitsemistava;

7.   palub komisjonil tagada, et majanduspartnerluslepingud AKV partneritega on AKV riikides arengu tagamise ja vaesuse kaotamise vahendiks, muu hulgas eirates jätkuvalt vastastikkuse põhimõtet turulepääsu osas, asetades rõhku toiduainetega kindlustatuse küsimustele ja tugevdades praegusi pingutusi piirkondliku integratsiooni osas;

8.   palub komisjonil tugevdada praeguste WTO ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute läbirääkimiste arengusisu;

9.   tuletab meelde, et kaubandusabi strateegia eesmärk on aidata vaestel ja haavatavatel riikidel arendada majanduse baasinfrastruktuuri ja vahendeid, mida nad vajavad kaubanduse rakendamiseks majanduskasvu ja arengu mootorina; tunneb heameelt komisjoni teadete üle, et EL on juba täitnud eesmärgi eraldada 2010. aastaks kaubandusega seotud abiks 2 miljardit eurot, kuna 2008. aastal ulatus ELi ja liikmesriikide kaubandusega seotud abi jaoks eraldatav summa kokku 2,15 miljardi euroni (1,14 miljardit eurot liikmesriikidelt ja 1,01 miljardit eurot ELilt), ning kaalukaid tulemusi on saavutatud ka kaubandusabi laiema tegevuskava osas, mis hõlmab transporti ja energiat, tootmissektoreid ning kaubandusega seotud kohandamist; kutsub komisjoni sellegipoolest üles esitama üksikasjalikku teavet (sealhulgas arvnäitajaid) eelarveridade kohta, mida kasutatakse kaubandusega seotud abi ja kaubandusabi rahastamiseks;

10. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid rohkem tähelepanu vähimarenenud maadele ja toetaksid neid, et suurendada kogu ELi kaubandusabi rahastamise taset, mis ei ole viimasel ajal oluliselt tõusnud; on seisukohal, et kuna ELi kaubandusabi tegevuskavas muutub üha tähtsamaks piirkondlik integratsioon, tuleks intensiivistada pingutusi AKV piirkondlike kaubandusabi pakettide lõpuleviimiseks; leiab, et abi tulemuslikkust saaks parandada teostades rohkem ühisanalüüse, suurendades ühiste reageerimisstrateegiate arvu ja rakendades kaubandusabi meetmeid ühiselt;

11. on arvamusel, et lõuna-lõuna mõõde on muutumas maailmakaubanduse kiiresti kasvavaks osaks, see võib vaeseimate riikide arengu tagamisel muutuda aina olulisemaks ning seda tuleks julgustada ja toetada;

12. kutsub arengumaid ja eriti suurimaid ELi abi saajaid üles tugevdama hea valitsemistava järgimist kõigis avalikes asjades ja eriti saadud abi haldamisel, ning nõuab tungivalt, et komisjon astuks kõik vajalikud sammud, et tagada abi läbipaistev ja tõhus kasutamine;

13. kordab, et EL peaks toetama neid arengumaid, kes kasutavad TRIPS-lepingus sisalduvaid soodustussätteid, et pakkuda kohalike rahvatervise programmide raames mõistliku hinnaga ravimeid; rõhutab, et vabakaubanduslepingud ei tohi kahjustada leppeid, mis tagavad geneeriliste ravimite kättesaadavuse;

14. kutsub komisjoni üles uurima võimalust kehtestada ülemaailmne finantstehingute maks, ja viise, kuidas see võiks kaasa aidata aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	28.4.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laima Liucija Andrikienė, Kader Arif, Daniel Caspary, Joe Higgins, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, David Martin, Emilio Menéndez del Valle, Vital Moreira, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Gianluca Susta, Jan Zahradil, Pablo Zalba Bidegain, Paweł Zalewski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Josefa Andrés Barea, George Sabin Cutaş, Albert Deß, Béla Glattfelder, Elisabeth Köstinger, Georgios Papastamkos, Jarosław Leszek Wałęsa

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	10.5.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	17 8 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Thijs Berman, Michael Cashman, Nirj Deva, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Catherine Grèze, Enrique Guerrero Salom, Eva Joly, Franziska Keller, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Michèle Striffler, Ivo Vajgl, Anna Záborská, Iva Zanicchi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Kriton Arsenis, Krzysztof Lisek, Miguel Angel Martínez Martínez, Emma McClarkin, Cristian Dan Preda
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Sylvie Guillaume, Jolanta Emilia Hibner, Anna Ibrisagic, Derek Vaughan, Marie-Christine Vergiat