SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu esimese lugemise seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004

3.6.2010 - (05218/2010 – C7‑0077/2010 – 2008/0237(COD)) - ***II

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Antonio Cancian

parandused/addenda

• ERR01 (PDF - 197 KB)
• ERR01 (DOC - 48 KB)

Muudatusettepanekud

• 001-051 (PDF - 221 KB)
• 001-051 (DOC - 239 KB)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (05218/2010 – C7 0077/2010 – 2008/0237(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05218/2010 – C7 0077/2010);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0817);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 71 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0469/2008);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta;

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7 ja artikli 91 lõiget 1;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1];

–   pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 66;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0174/2010),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja riikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 5
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(5) Võttes arvesse linnaliiniveo, linnalähise liiniveo ja piirkondliku liiniveo eripära, peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada seda liiki transpordi suhtes erand seoses käesoleva määruse olulise osa kohaldamisega. Linnaliiniveo, linnalähise liiniveo ja piirkondliku liiniveo kindlakstegemisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse selliseid kriteeriume nagu vahemaa, teenuse sagedus, planeeritud peatuste arv, kasutatavate busside liigid, piletiskeemid, kõrghooaja ja madalhooaja teenuste vaheline sõitjate arvu erinevus, bussikoodid ja ajakavad.	(5) Võttes arvesse linnaliiniveo, linnalähise liiniveo ja piirkondliku liiniveo (mis moodustab osa linnaliiniveo ja linnalähise liiniveoga ühendatud vedudest) eripära, peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada seda liiki transpordi suhtes erand seoses käesoleva määruse osa kohaldamisega. Sellise linnaliiniveo, linnalähise liiniveo ja piirkondliku liiniveo kindlakstegemisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse selliseid kriteeriume nagu haldusjaotus, geograafiline olukord, vahemaa, teenuse sagedus, planeeritud peatuste arv, kasutatavate busside liigid, piletiskeemid, kõrghooaja ja madalhooaja teenuste vaheline sõitjate arvu erinevus, bussikoodid ja ajakavad.
Selgitus
Piirkondlike teenuste väljaarvamine määruse reguleerimisalast ei tohiks võimalik olla. See on kooskõlas EP esimese lugemise seisukohaga, kuid ei ole sama ulatusega, sest enam ei nõutaks erandi andmise tingimusena tõendamist, et need liinid on kaetud avaliku teenindamise lepingutega, mis tagavad sõitjate õigused võrreldaval tasemel. Linna- ja linnalähiliinide määratlemisel peaks liikmesriikidel olema lubatud lähtuda oma riigi ja kohalikust olukorrast.
Muudatusettepanek  2 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 6
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(6) Sõitjad ning vähemalt need isikud, kelle ülalpidamiseks sõitja oli või oleks olnud õiguslikult kohustatud, peaksid olema kaitstud bussiveoteenuse kasutamisega seotud õnnetuse puhul, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta.	(6) Õnnetuse korral, mille tagajärjeks on surm või vigastus, peaksid sõitjad saama tugineda vastutuseeskirjadele, mis on samaväärsed teiste transpordiliikide puhul kehtivatega.
Selgitus
Nõukogu ettepanekus on vastutust käsitlevaid sätteid tunduvalt leevendatud, võrreldes nii komisjoni esialgse ettepaneku kui ka EP esimese lugemise seisukohaga. Muudatusettepaneku eesmärk on taastada EP esimese lugemise seisukoht.
Muudatusettepanek  3 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 7
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(7) Bussiveoteenuse kasutamisega seotud õnnetuse põhjustatud surma või vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral hüvitise maksmise suhtes kohaldatava õiguse valimisel tuleks võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I).	(7) Vedajad peaksid sõitjate pagasi kaotsimineku või kahjustamise eest vastutama tingimustel, mis on samaväärsed teiste transpordiliikide puhul kehtivaga.
Selgitus
Muudatusettepanekuga taastatakse EP esimese lugemise seisukoht, tuues uuesti sisse kahjusid puudutava sätte, mis on seotud artikliga 7.
Muudatusettepanek  4 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 8
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(8) Sõitjatel peaks lisaks bussiveoteenuse kasutamisega seotud õnnetuse põhjustatud surma või vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral vastavalt siseriiklikule õigusele makstavale hüvitisele olema õigus saada abi seoses nende koheste praktiliste vajadustega pärast õnnetust. Selline abi võib hõlmata esmaabi, majutust, toitu, rõivaid ja transporti.	(8) Sõitjatel peaks lisaks bussiveoteenuse kasutamisega seotud õnnetuse põhjustatud surma või vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral vastavalt siseriiklikule õigusele makstavale hüvitisele olema õigus saada abi seoses nende koheste praktiliste ja majanduslike vajadustega pärast õnnetust. Selline abi peaks vajaduse korral hõlmama esmaabi, majutust, toitu, rõivaid, transporti ja matusekulusid. Surma või vigastuse korral teeb vedaja lisaks ettemakseid vahetute majanduslike vajaduste katteks võrdeliselt kahju suurusega, tingimusel et on olemas esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et õnnetuse põhjustas vedaja.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on taastada EP esimese lugemise seisukoht abi ja ettemaksete kohta.
Muudatusettepanek  5 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 11
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(11) Uute bussijaamade kavandamisel ning suuremate uuendustööde teostamisel peaksid bussijaamade käitajad võimalusel võtma arvesse puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadusi. Igal juhul peaksid bussijaamade käitajad määrama kindlaks punktid, kus kõnealused isikud saavad oma saabumisest ja abivajadusest teatada.	(11) Uute bussijaamade kavandamisel ning suuremate uuendustööde teostamisel peaksid bussijaamade käitajad erandeid tegemata ja olulise tingimusena võtma arvesse puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadusi vastavalt universaaldisaini nõuetele. Igal juhul peaksid bussijaamade käitajad määrama kindlaks punktid, kus kõnealused isikud saavad oma saabumisest ja abivajadusest teatada.
Muudatusettepanek  6 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 11 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(11 a) Samuti peaksid vedajad võtma kõnealuseid vajadusi arvesse uute ja uuendatavate sõidukite kavandamise üle otsustamisel.
Selgitus
Muudatusettepanekuga taastatakse EP esimesel lugemisel lisatud põhjendus.
Muudatusettepanek  7 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 11 b (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(11 b) Liikmesriigid peaksid olemasolevat infrastruktuuri vajaduse korral täiustama, et vedajad saaksid tagada juurdepääsu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele ning neid asjakohaselt abistada.
Selgitus
Muudatusettepanekuga taastatakse EP esimesel lugemisel lisatud põhjendus.
Muudatusettepanek  8 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 13
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(13) Võimaluse korral tuleks puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavaid organisatsioone kaasata puuetealase teadlikkuse suurendamise koolituse korraldamisse.	(13) Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonidega tuleks puuetealase teadlikkuse suurendamise koolituse sisu ettevalmistamisel konsulteerida või nad ettevalmistamisse kaasata.
Selgitus
Tagamaks, et puuetealane koolitus oleks kooskõlas puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustega, peaksid neid esindavad organisatsioonid osalema koolituse sisu ettevalmistamises.
Muudatusettepanek  9 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 14
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(14) Bussisõitjate õiguste hulka peaks kuuluma õigus saada teavet teenuste kohta nii enne reisi kui ka reisi ajal. Bussisõitjatele antav kogu oluline teave peaks olema kättesaadav ka mõnel muul moel, mis oleks kättesaadav puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele.	(14) Bussisõitjate õiguste hulka peaks kuuluma õigus saada teavet teenuste kohta nii enne reisi kui ka reisi ajal. Bussisõitjatele antav kogu oluline teave peaks olema kättesaadav ka mõnel muul moel, mis oleks kättesaadav puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele, näiteks suures kirjas, lihtsas keeles, rahvusvahelises pimedate kirjas, kohandatava tehnoloogia abil juurdepääsetavate elektrooniliste teadetena ning audiolintidel.
Selgitus
Muudatusettepanekuga taastatakse osaliselt EP esimese lugemise muudatusettepanek kättesaadavate viiside kohta.
Muudatusettepanek  10 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 16
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(16) Reisi tühistamisest või pikaajalisest hilinemisest sõitjatele tekkivaid ebamugavusi tuleks vähendada. Selleks tuleks bussijaamadest lahkuvate sõitjate eest piisavalt hoolitseda ja neid tuleks piisavalt teavitada. Samuti peaks sõitjatel olema võimalus reis tühistada ja saada piletite eest hüvitist või jätkata oma reisi või muuta reisi marsruuti rahuldavatel tingimustel.	(16) Reisi tühistamisest või olulisest hilinemisest sõitjatele tekkivaid ebamugavusi tuleks vähendada. Selleks tuleks bussijaamadest lahkuvate sõitjate eest piisavalt hoolitseda ja neid tuleks piisavalt teavitada kõikidele kättesaadaval viisil. Samuti peaks sõitjatel olema võimalus reis tühistada ja saada piletite eest hüvitist või jätkata oma reisi või muuta reisi marsruuti rahuldavatel tingimustel. Kui vedajad ei osuta sõitjatele vajalikku abi, peaks sõitjatel olema õigus saada rahalist hüvitist.
Selgitus
Muudatusettepanekuga taastatakse EP esimese lugemise seisukoht ja see on seotud artikli 19 kohta esitatud muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek  11 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 17
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(17) Vedajad peaks oma kutseliitude kaudu tegema koostööd, et võtta sidusrühmi, kutseliite ning tarbijate, sõitjate ja puudega isikute ühendusi kaasates vastu siseriiklikud või Euroopa tasandi eeskirjad, mis on suunatud sõitjatele osutatava teeninduse parandamisele, eelkõige reisi tühistamise ja pikaajaliste hilinemiste korral.	(17) Vedajad peaks oma kutseliitude kaudu tegema koostööd, et võtta sidusrühmi, kutseliite ning tarbijate, sõitjate ja puudega isikute ühendusi kaasates vastu piirkondlikud, siseriiklikud või Euroopa tasandi eeskirjad, mis on suunatud sõitjatele jagatava teabe ja osutatava teeninduse parandamisele, eelkõige reisi tühistamise ja pikaajaliste hilinemiste korral.
Selgitus
Tuleks lisada ka piirkondliku tasandi koostöö, et peegeldada paremini liikmesriikide ja sidusrühmade organisatsioonide struktuuri. Lisaks on õigus teabele reisijate õiguste oluline aspekt ning seda ei saa kõrvale jätta.
Muudatusettepanek  12 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 26 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(26 a) Liikmesriigid peaksid edendama ühistranspordi kasutamist ning võtma kasutusele koostalitlusvõimelised eri transpordiliike hõlmavad teabesüsteemid koos sõiduplaanide ja hinnainfo ning multimodaalse piletimüügiga, et parandada eri transpordiliikide kasutamist ja koostalitlusvõimet. Need teenused peavad olema kättesaadavad ka puudega isikutele.
Selgitus
Uue põhjenduse eesmärk on ühtse hinnakujunduse ja piletimüügi edendamine eri transpordiliikide raames, pidades silmas sõitjate huvisid.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Välja arvatud III–VI peatükk, kohaldatakse käesolevat määrust lisaks sõitjate suhtes, kes kasutavad juhuvedusid, mille puhul sõitja esialgne bussi sisenemise või bussist lõpliku väljumise punkt asub liikmesriigi territooriumil.	2. Välja arvatud III peatüki artiklid 9–16 ja 18 ning IV–VI peatükk, kohaldatakse käesolevat määrust lisaks sõitjate suhtes, kes kasutavad juhuvedusid, mille puhul sõitja esialgne bussi sisenemise või bussist lõpliku väljumise punkt asub liikmesriigi territooriumil.
Selgitus
Artiklis 17 käsitletakse küsimusi, mis on seotud hüvitisega ratastoolide ja muude liikumisabivahendite eest. Need sätted peaksid kehtima ka juhuvedude kohta, nagu kõik muudki hüvitamist puudutavad sätted (mis on toodud II peatükis).
Muudatusettepanek  14 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 2 – lõige 4
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
4. Välja arvatud artikli 4 lõige 2, artikkel 9 ja artikli 10 lõige 1, võivad liikmesriigid jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja linnaliiniveod, linnalähised liiniveod ja piirkondlikud liiniveod, sealhulgas seda liiki piiriülesed veod.	4. Välja arvatud artikli 4 lõige 2, artiklid 7, 8, ja 9, artikli 10 lõige 1, artikli 13 lõige 1, artikkel 16, artikli 17 lõiked 1 ja 2 ning artiklid 20, 23, 25, 26 ja 27, võivad liikmesriigid jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja linnaliiniveod ja linnalähised liiniveod ning piirkondlikud liiniveod, kui need moodustavad osa linnaliinivedude ja linnalähiste liinivedudega ühendatud vedudest, sealhulgas seda liiki piiriülesed veod.
Selgitus
Piirkondlike teenuste väljaarvamine määruse reguleerimisalast ei tohiks võimalik olla. See on kooskõlas EP esimese lugemise seisukohaga, kuid ei ole sama ulatusega, sest enam ei nõutaks erandi andmise tingimusena tõendamist, et need liinid on kaetud avaliku teenindamise lepingutega, mis tagavad sõitjate õigused võrreldaval tasemel. Ühtlasi peaksid viidatud artiklite sätted kehtima ka linna- ja linnalähivedude kohta.
Muudatusettepanek  15 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 2 – lõige 5
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
5. Välja arvatud artikli 4 lõige 2 ning artiklid 9 ja 10, võib liikmesriik läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja riigisisesed liiniveod. Sellise erandi võib anda kuni viieks aastaks ning seda võib kaks korda pikendada.	välja jäetud
Selgitus
See lõige võimaldaks jätta riigisisesed liiniveod kuni 15 aastaks määruse reguleerimisalast välja ja on seepärast vastuvõetamatu.
Muudatusettepanek  16 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 2 – lõige 6
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
6. Liikmesriik võib maksimaalselt viieks aastaks jätta läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel käesoleva määruse kohaldamisalast välja teatud liiniveod põhjusel, et oluline osa liiniveost, sealhulgas vähemalt üks sõiduplaanijärgne peatus, toimub väljaspool liitu. Sellist erandit võib uuendada.	välja jäetud
Selgitus
See lõige võimaldaks jätta määramata ajaks („erandit võib uuendada”) määruse kohaldamisalast välja liiniveod, millel on vähemalt üks sõiduplaanijärgne peatus väljaspool ELi, ja on seepärast vastuvõetamatu.
Muudatusettepanek  17 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 2 – lõige 7
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
7. Liikmesriigid teavitavad komisjoni eranditest, mida antakse vastavalt lõigetele 4, 5 ja 6 eri liiki teenustele. Komisjon võtab kohaseid meetmeid, kui erand ei ole käesoleva artikli sätetega kooskõlas. Hiljemalt … esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vastavalt lõigetele 4, 5 ja 6 antud eranditest.	7. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast eranditest, mida antakse vastavalt lõikele 4 eri liiki teenustele. Komisjon võtab kohaseid meetmeid, kui erand ei ole käesoleva artikli sätetega kooskõlas. Hiljemalt … esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vastavalt lõikele 4 antud eranditest.
Selgitus
Oluline on, et komisjonile teatataks eranditest enne määruse kohaldamise kuupäeva.
Muudatusettepanek 18 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 2 – lõige 8
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
8. Käesoleva määruse sätteid ei tõlgendata tehniliste nõuetena, mis kohustavad vedajaid või bussijaama käitajaid muutma või asendama busse või infrastruktuuri või bussijaamade ja -peatuste seadmeid.	8. Käesoleva määruse sätteid ei tõlgendata busse või infrastruktuuri või bussijaamade ja -peatuste seadmeid puudutavaid tehnilisi nõudeid sisaldavate olemasolevate õigusaktidega vastuolus olevana.
Selgitus
Käesoleva määruse eesmärk ei ole kehtestada käitajatele uusi kohustusi seoses sõidukite ja infrastruktuuri juurdepääsetavusega puudega või piiratud liikumisvõimega isikute jaoks. Siiski ei saa eirata selles valdkonnas kehtivaid ELi õigusakte, eelkõige direktiivi 2001/85/EÜ.
Muudatusettepanek  19 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 2 – lõige 8
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
8. Käesoleva määruse sätteid ei tõlgendata tehniliste nõuetena, mis kohustavad vedajaid või bussijaama käitajaid muutma või asendama busse või infrastruktuuri või bussijaamade ja -peatuste seadmeid.	8. Käesoleva määruse sätteid ei tõlgendata tehniliste nõuetena, mis kohustavad vedajaid või bussijaama käitajaid muutma või asendama busse või bussijaamade ja -peatuste infrastruktuuri.
Muudatusettepanek  20 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 3 – punkt g
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
g) „vedaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole reisikorraldaja või piletimüüja ja kes pakub üldsusele transporti liiniveo või juhuveo vormis;	g) „vedaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole reisikorraldaja, reisibüroo või piletimüüja ja kes pakub üldsusele transporti liiniveo või juhuveo vormis;
Selgitus
Vedaja määratlus peaks erinema reisibüroo omast.
Muudatusettepanek  21 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 3 - punkt k
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
k) „reisikorraldaja” – direktiivi 90/314/EMÜ artikli 2 lõigetes 2 ja 3 määratletud korraldaja või vahendaja, kes ei ole vedaja;	k) „reisikorraldaja” – direktiivi 90/314/EMÜ artikli 2 lõikes 2 määratletud korraldaja, kes ei ole vedaja;
Selgitus
Viide artikli 2 lõikele 3 tähendab, et „reisikorraldaja” määratlus hõlmab vahendajaid. Vahendajad aga kuuluvad juba „reisibüroo” ja „piletimüüja” määratluste alla. Et vastutuse jaotumine oleks selgem, tuleks viide reisipakettide direktiivi artikli 2 lõikele 3 välja jätta.
Muudatusettepanek  22 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 7
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Sõitja surm või vigastus ning pagasi kaotsiminek või kahjustamine	Vastutus sõitjate surma ja vigastuste eest
1. Sõitjal on kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt õigus hüvitisele bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnnetuse käigus põhjustatud surma või vigastuse ning samuti pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral. Sõitja surma puhul kohaldatakse seda õigust minimaalselt nende isikute suhtes, kelle ülalpidamiseks sõitja oli või oleks olnud õiguslikult kohustatud.	1. Vedajad vastutavad kooskõlas käesoleva peatükiga kahju eest, mis tuleneb sõitja surmast või vigastusest bussiveoteenuse osutamisega seotud õnnetuse tagajärjel, mis toimus sõitja bussis viibimise ajal, bussi sisenemisel või bussist väljumisel.
2. Hüvitise määr arvutatakse kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt. Siseriiklike õigusaktidega sätestatud hüvitise ülemmäär, mida tasutakse surma ja vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral, on iga juhtumi korral vähemalt:	2. Vedaja lepinguvälise kahjuhüvitamiskohustuse suhtes ei kohaldata rahalist piirangut isegi juhul, kui see on ette nähtud seaduse, konventsiooni või lepinguga.
a) 220 000 eurot sõitja kohta;
b) linnaliiniveo, linnalähise liiniveo ja piirkondlike liini- ja juhuvedude puhul 500 eurot pagasiühiku kohta ning muude liini- ja juhuvedude puhul 1200 eurot pagasiühiku kohta. Ratastoolide, muude liikumisabivahendite või abivahendite kahjustumise korral makstav hüvitis on igal juhul võrdne kaotatud või kahjustatud vahendi asendamise või parandamise kuludega.	3. Nõude puhul, mille summa on kuni 220 000 eurot sõitja kohta, ei saa vedaja ennast vastutusest vabastada ega oma vastutust piirata tõendades, et ta rakendas lõike 4 punktiga a ettenähtud abinõusid, välja arvatud juhul, kui õnnetusjuhtumist tuleneva nõude kogusumma ületab summat, mille puhul on kooskõlas nõukogu 30. detsembri 1983. aasta teise direktiiviga 84/5/EMÜ (mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) nõutav kohustuslik kindlustus vastavalt siseriiklikele õigusaktidele liikmesriigis, kus buss tavaliselt asub. Sellisel juhul on vastutus piiratud selle summaga.
	4. Vedaja ei vastuta lõike 1 kohaselt:
	a) kui õnnetuse põhjustasid asjaolud, mis ei olnud seotud bussiveoteenuste osutamisega ja mida vedaja ei oleks suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida;
	b) kui õnnetus toimus sõitja süül või tema hooletuse tõttu.
	Käesolev määrus:
	a) ei käsitle vedajat kui ainsat kahju hüvitamise eest vastutavat isikut ega
	b) piira vedaja õigusi nõuda vastavalt liikmesriigi kohaldatavale õigusele kahju hüvitamist kolmandalt isikult.
Selgitus
Nõukogu ettepanekus on vastutust käsitlevaid sätteid tunduvalt leevendatud, võrreldes nii komisjoni esialgse ettepaneku kui ka EP esimese lugemise seisukohaga. Muudatusettepaneku eesmärk on taastada EP esimese lugemise seisukoht.
Muudatusettepanek  23 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 7 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	Artikkel 7 a Kahju hüvitamine
	1. Sõitja surma korral hõlmab artiklis 7 sätestatud vastutusele vastav hüvitis:
	a) sõitja surma tagajärjel tekkinud vajalikke kulutusi, eelkõige kulutusi surnukeha transportimiseks ja matmiseks;
	b) kui surm ei saabu kohe, siis lõikes 2 sätestatud hüvitist.
	2. Sõitja vigastuse või muude füüsilise või vaimse tervise kahjustuste korral hõlmab hüvitis:
	a) vajalikke kulutusi eelkõige ravile ja põetamisele ning transpordile;
	b) sõitja töövõime täielikust või osalisest kaotusest või tema kasvanud vajadustest tuleneva varalise kahju hüvitamist.
	3. Kui sõitja surma tõttu jäävad isikud, kelle ülalpidamiseks ta oli või oleks olnud õiguslikult kohustatud, toetusest ilma, on ka nendel isikutel õigus saada nimetatud toetuse kaotamise eest hüvitist.
Selgitus
Nõukogu jättis selle sätte välja. Muudatusettepanekuga taastatakse EP esimese lugemise seisukoht, tuues uuesti sisse kahjusid puudutava sätte, mis on seotud artikliga 7.
Muudatusettepanek  24 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 8
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Sõitjate kohesed praktilised vajadused	Sõitjate kohesed praktilised ja majanduslikud vajadused
Bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnnetuse korral osutab vedaja mõistlikku abi seoses sõitjate koheste praktiliste vajadustega pärast õnnetust. Abi ei tähenda vastutuse tunnistamist.	Bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnnetuse korral osutab vedaja abi seoses sõitjate koheste praktiliste vajadustega pärast õnnetust. Selline abi hõlmab vajaduse korral esmaabi, majutust, toitu, rõivaid, transporti ja matusekulusid. Surma või vigastuse korral teeb vedaja lisaks ettemakseid vahetute majanduslike vajaduste katteks võrdeliselt kahju suurusega, tingimusel et on olemas esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et õnnetuse põhjustas vedaja. Maksed ega abi ei tähenda vastutuse tunnistamist.
Selgitus
Nii esialgses ettepanekus kui ka Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohas nähakse vigastuse või surma korral ette tagastamatud ettemaksed, et katta ohvrite vahetud majanduslikud vajadused. Vajaliku praktilise abi sisu tuleks täpsustada vastava põhjenduse sõnastuse lisamisega.
Muudatusettepanek  25 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 8 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	Artikkel 8 a
	Vastutus kaotsiläinud ja kahjustunud pagasi eest
	1. Vedaja vastutab tema vastutusele antud pagasi kaotsimineku või kahjustumise eest. Hüvitise maksimumsumma on 1800 eurot sõitja kohta.
	2. Bussiveoteenuse osutamisega seotud õnnetuse korral vastutab vedaja sõitjal seljas või käsipagasina kaasas olnud isiklike asjade kaotsimineku või kahjustumise eest. Hüvitise maksimumsumma on 1300 eurot sõitja kohta.
	Vedaja ei vastuta lõigete 1 ja 2 kohaselt kaotsimineku või kahjustumise eest:
	a) kui kaotsimineku või kahjustumise põhjustasid asjaolud, mis ei olnud seotud bussiveoteenuste osutamisega ja mida vedaja ei oleks suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida;
	b) kui pagas läks kaotsi või sai kahjustada sõitja süül või tema hooletuse tõttu.
Selgitus
Nõukogu jättis selle artikli välja ja liitis kaotsiläinud või kahjustunud pagasiga seotud sätted artikliga 7. Nende sätetega sõitjatele tagatud kaitse tase on nõrgem. Seetõttu taastatakse muudatusettepanekuga EP esimese lugemise seisukoht.
Muudatusettepanek  26 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 10 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Broneeringu vastuvõtmisest või pileti väljastamisest või muul viisil andmisest keeldumise korral lõikes 1 esitatud alustel teeb vedaja, reisibüroo ja reisikorraldaja mõistlikke jõupingutusi, et teavitada asjaomast isikut vedaja osutatavast alternatiivsest transpordivõimalusest.	2. Broneeringu vastuvõtmisest või pileti väljastamisest või muul viisil andmisest keeldumise korral lõikes 1 esitatud alustel teavitab vedaja, reisibüroo ja reisikorraldaja asjaomast isikut vedaja osutatavast alternatiivsest transpordivõimalusest.
Selgitus
Kuna selles artiklis viidatakse sama vedaja osutatud alternatiivsetele teenustele, peaks teave olema kergesti kättesaadav ning selle andmine lihtne.
Muudatusettepanek  27 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 10 – lõige 4
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
4. Samadel tingimustel lõike 1 punktis a nimetatuga võib vedaja, reisibüroo või reisikorraldaja nõuda, et puudega või liikumispuudega isikut saadaks teine isik, kes on suuteline osutama puudega või liikumispuudega isikule vajalikku abi, kui see on tingimata vajalik. Sellist saatvat isikut veetakse tasuta ning võimaluse korral antakse talle istekoht puudega või piiratud liikumisvõimega isiku kõrval.	4. Kui vedaja, reisibüroo või reisikorraldaja keeldub isiku broneeringu vastuvõtmisest, talle pileti väljastamisest või muul viisil andmisest või tema bussi sisenemise lubamisest tema puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues lõikes 1 nimetatud põhjustel või kui vastava sõiduki meeskond koosneb ainult ühest isikust, kes sõidukit juhib ja kellel ei ole võimalik osutada puudega või piiratud liikumisvõimega isikule I lisa punktis b kirjeldatud abi, võib puudega või piiratud liikumisvõimega isik nõuda, et teda saadaks teine isik, kes on suuteline osutama puudega või piiratud liikumisvõimega isikule vajalikku abi. Sellist saatvat isikut veetakse tasuta ning võimaluse korral antakse talle istekoht puudega või piiratud liikumisvõimega isiku kõrval.
Selgitus
Kui puudega või piiratud liikumisvõimega isikule üksi ei võimaldata tema puude või piiratud liikumisvõime tõttu juurdepääsu, peaks tal olema õigus saatjale. Sama kehtib juhtude kohta, mil vedaja ei saa sõidukis osutada I lisa punktis b kirjeldatud abi.
Muudatusettepanek  28 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 11 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Vedajad ja bussijaamade käitajad teevad lõikes 1 sätestatud juurdepääsutingimused üldsusele füüsiliselt või internetis kättesaadavaks samades keeltes kui tavaliselt kõigile sõitjatele avaldatav teave.	2. Vedajad ja bussijaamade käitajad teevad lõikes 1 sätestatud juurdepääsutingimused üldsusele kättesaadavaks juurdepääsetavas vormis ja samades keeltes kui tavaliselt kõigile sõitjatele avaldatav teave. Kõnealust teavet andes pööratakse erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele.
Selgitus
Oluline on anda teavet juurdepääsetavas vormis ning pöörata erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele. Muudatusettepanek põhineb tekstil, mille EP esimesel lugemisel vastu võttis.
Muudatusettepanek  29 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	2 a. Vedajad teevad taotluse korral viivitamata kättesaadavaks koopiad rahvusvahelisest, liidu või riiklikust õigusaktist, millega kehtestatakse ohutusnõuded, millel võrdse juurdepääsu eeskirjad põhinevad. Eeskirjad tuleb esitada juurdepääsetavas vormis.
Selgitus
Muudatusettepanekuga taastatakse lõige, mille nõukogu välja jättis.
Muudatusettepanek  30 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 13 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Vastavalt artikli 11 lõikes 1 ette nähtud juurdepääsutingimustele osutavad vedajad ja bussijaamade käitajad oma pädevusvaldkondade raames puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele liikmesriikide kindlaksmääratud bussijaamades tasuta abi, mis on täpsustatud I lisa punktis a.	1. Vedajad ja bussijaamade käitajad osutavad oma pädevusvaldkondade raames puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele liikmesriikide kindlaksmääratud bussijaamades tasuta abi vähemalt I lisa punktis a täpsustatud ulatuses.
Selgitus
Määruse lisale vastavat abi andmise kohustust ei tohiks seada sõltuvusse juurdepääsutingimustest, mille vedajad ja bussijaamade käitajad ise kindlaks määravad.
Muudatusettepanek  31 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 13 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Vastavalt artikli 11 lõikes 1 ette nähtud juurdepääsutingimustele osutavad vedajad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele bussides tasuta abi, mis on täpsustatud I lisa punktis b.	2. Vedajad osutavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele bussides tasuta abi vähemalt I lisa punktis b täpsustatud ulatuses.
Selgitus
Määruse lisale vastavat abi andmise kohustust ei tohiks seada sõltuvusse juurdepääsutingimustest, mille vedajad ja bussijaamade käitajad ise kindlaks määravad.
Muudatusettepanek  32 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 14 – lõige 1 – punkt a
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
a) vedajaid, bussijaamade käitajaid, reisibüroosid ja reisikorraldajaid teavitatakse isiku abivajadusest vähemalt kaks tööpäeva enne sellise abi osutamise vajadust ja	a) vedajaid, bussijaamade käitajaid, reisibüroosid ja reisikorraldajaid teavitatakse isiku abivajadusest vähemalt 24 tundi enne sellise abi osutamise vajadust ja
Selgitus
Muudatusettepanekuga taastatakse EP esimese lugemise seisukoht.
Muudatusettepanek  33 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 14 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
i) vedaja poolt kirjalikult määratud ajaks, mis ei ole rohkem kui 60 minutit enne avaldatud bussi sisenemise aega, või	i) vedaja poolt kirjalikult määratud ajaks, mis ei ole rohkem kui 60 minutit enne avaldatud väljumisaega, kui vedaja ja sõitja ei ole kokku leppinud lühemas ajas, või
Selgitus
Muudatusettepanekuga taastatakse EP esimese lugemise seisukoht.
Muudatusettepanek  34 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 17 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Vedajad ja bussijaama käitajad vastutavad juhul, kui nad põhjustavad abi osutamise käigus kahju, mis tuleneb ratastoolide, muude liikumisabivahendite või abivahendite kadumisest või kahjustumisest. Hüvitist maksab vedaja või bussijaama käitaja, kes vastutas kaotsimineku või kahjustamise eest.	1. Vedajad ja bussijaama käitajad vastutavad juhul, kui nad põhjustavad ratastoolide, muude liikumisabivahendite või abivahendite kadumise või kahjustumise. Hüvitist maksab vedaja või bussijaama käitaja, kes vastutas kaotsimineku või kahjustamise eest.
Selgitus
Vedajad ja bussijaama käitajad peaksid olema kohustatud nimetatud abivahendite kahjustumise või kadumise hüvitama alati, kui nad on selle eest vastutavad, ja mitte ainult siis, kui kahju tekitatakse abi osutamise käigus. Seetõttu tuleks see lisatud piirang välja jätta.
Muudatusettepanek  35 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 18 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 4 kohaldamist, võivad liikmesriigid vabastada riigisisesed liiniveod käesoleva peatüki kõigi või mõnede sätete kohaldamisest, tingimusel et riigisisestel liinivedude suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju, millega tagatakse puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute kaitse tase, mis on vähemalt võrdne käesoleva määrusega sätestatud kaitse tasemega.	välja jäetud
Selgitus
Nõukogu on juba piiranud puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute õigusi puudutavaid sätteid, võrreldes komisjoni esialgses ettepanekus ja EP esimese lugemise seisukohas sisalduvaga. Seetõttu oleks lubamatu anda lisaks võimalus siseriiklikud teenistused kõnealuste sätete kohaldamisest vabastada.
Muudatusettepanek  36 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 18 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni vastavalt lõikele 1 tehtud eranditest. Komisjon võtab kohaseid meetmeid, kui erand ei ole käesoleva artikli sätetega kooskõlas. Hiljemalt … esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vastavalt lõikele 1 antud eranditest.	välja jäetud
Selgitus
Nõukogu on juba piiranud puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute õigusi puudutavaid sätteid, võrreldes komisjoni esialgses ettepanekus ja EP esimese lugemise seisukohas sisalduvaga. Seetõttu oleks lubamatu anda lisaks võimalus siseriiklikud teenistused kõnealuste sätete kohaldamisest vabastada.
Muudatusettepanek  37 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 19 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Juhul kui vedajal on alust arvata, et liinivedu tühistatakse või selle bussijaamast väljumine hilineb rohkem kui 120 minutit, tuleb sõitjatel võimaldada viivitamata valida järgmiste võimaluste vahel:	1. Juhul kui vedajal on alust arvata, et liinivedu tühistatakse või selle bussijaamast väljumine hilineb rohkem kui 120 minutit või kui on tegemist ülebroneerimisega, tuleb sõitjatel võimaldada viivitamata valida järgmiste võimaluste vahel:
Selgitus
Sõitjale tuleks anda määrusega asjakohased õigused ka ülebroneerimise puhuks.
Muudatusettepanek  38 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 19 – lõige 1 – punkt a
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
a) võrreldavatel tingimustel reisi jätkamine või marsruudi muutmine lõppsihtkohta jõudmiseks esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule;	a) lisakuludeta ja võrreldavatel tingimustel reisi jätkamine või marsruudi muutmine lõppsihtkohta jõudmiseks esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule;
Selgitus
Muudatusettepanek vastab EP esimese lugemise seisukohale.
Muudatusettepanek  39 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 19 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	b a) lisaks punktis b osutatud hüvitamisele õigus hüvitisele kuni 50 % ulatuses piletihinnast, kui vedaja ei paku võimalust reisi jätkamiseks või marsruudi muutmiseks lõppsihtkohta jõudmiseks, nagu osutatud punktis a. Hüvitis makstakse ühe kuu jooksul pärast hüvitise taotluse esitamist.
Selgitus
Muudatusettepanek vastab EP esimese lugemise seisukohale.
Muudatusettepanek  40 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 19 – lõige 1 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	1 a. Kui buss muutub sõidukõlbmatuks, pakutakse sõitjatele transporti sõidukõlbmatu sõiduki juurest sobiva ootamiskohani või bussijaama, kust on võimalik reisi jätkata.
Selgitus
Muudatusettepanekuga taastatakse EP esimese lugemise seisukoht.
Muudatusettepanek 41 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 21 – sissejuhatav osa
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Kui reisi graafikujärgne kestus on üle kolme tunni ning see tühistatakse või bussijaamast väljumine hilineb rohkem kui kaks tundi, pakub vedaja sõitjatele tasuta:	Kui reisi graafikujärgne kestus on üle kolme tunni ning see tühistatakse või bussijaamast väljumine hilineb rohkem kui üks tund, pakub vedaja sõitjatele tasuta:
Selgitus
Et tagada võrdsed tingimused teiste transpordiliikidega (nt raudteetranspordiga), peaks hüvitisskeem kehtima juba alates ühetunnisest hilinemisest, mitte alles kahetunnisest.
Muudatusettepanek  42 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 21 – punkt b
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
b) abi hotelli või muu majutuse otsimisel ning bussijaama ja majutuskoha vahelise transpordi organiseerimisel, kui on vajalik üks või mitu ööbimist.	b) hotell või muu majutus ning abi bussijaama ja majutuskoha vahelise transpordi organiseerimisel, kui on vajalik üks või mitu ööbimist.
Selgitus
Muudatusettepanekuga soovitakse eelkõige taastada Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht sõitjatele hüvitise maksmise kohta reisi hilinemise või tühistamise korral.
Muudatusettepanek  43 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 21 – uus lõik
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	Kui saabumine hilineb ja hilinemise põhjuseks on juhi hooletus ja viga või sõiduki tehniline rike: a) on sõitjal õigus saada hüvitist 25 % piletihinnast, kui reis hilines üle ühe tunni, ja 50 % piletihinnast, kui reis hilines üle kahe tunni. Vedaja vabastatakse sellest kohustusest, kui reisi tühistamise või hilinemise põhjuseks on:   – asjaolud, mis ei olnud seotud bussiveoteenuste osutamisega ja mida vedaja ei oleks suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida,   – sõitja hooletus.
Selgitus
Hüvitisskeemi tuleks kohaldada ka hilinenud saabumise korral, kui hilinemine on tingitud vedajast.
Muudatusettepanek  44 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 22 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	Artikkel 22 a
	Sõitjaid soosivad täiendavad meetmed
	Vedajad teevad koostööd, et võtta sidusrühmi, kutseliite ning tarbijate, sõitjate ja puudega isikute ühendusi kaasates vastu riigi või Euroopa tasandi meetmed. Nende meetmete eesmärk on sõitjate parem teenindamine, eelkõige pikaajaliste hilinemiste ja reisi katkemise või tühistamise korral, pöörates erilist tähelepanu sõitjatele, kellel on erivajadused puude, piiratud liikumisvõime, haiguse, kõrge vanuse või raseduse tõttu, kaasa arvatud neid saatvad sõitjad ja väikelastega sõitjad.
Selgitus
Muudatusettepanekuga taastatakse osaliselt artikkel, mille nõukogu välja jättis.
Muudatusettepanek  45 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 23
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Vedajad ja bussijaamade käitajad annavad oma pädevuse piires sõitjatele piisavat teavet kogu nende reisi vältel. Kui see on võimalik, esitatakse seda teavet taotluse korral kättesaadaval kujul.	Vedajad ja bussijaamade käitajad annavad oma pädevuse piires sõitjatele alates broneerimisest ja kogu nende reisi vältel kättesaadaval kujul ning ühistranspordi andmete ja süsteemide ühise kontseptuaalse mudeli kohaselt piisavat teavet.
Selgitus
Teave tuleks esitada kättesaadaval kujul ja broneerimise hetkest alates, nii et sõitja oleks informeeritud oodatavatest hilinemistest, tühistamisest jne. Lisaks lihtsustaks ühiste mudelite kasutamine koostalitlusvõimelise ja eri transpordiliike hõlmava sõitjate teavitamise ja piletimüügi süsteemi loomist.
Muudatusettepanek  46 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 24 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Vedajad ja bussijaamade käitajad tagavad oma pädevuse piires, et sõitjatele antakse hiljemalt väljumisel asjakohast ja arusaadavat teavet käesolevast määrusest tulenevate sõitjate õiguste kohta. Teavet antakse bussijaamades ja vajaduse korral internetis. Nimetatud teave sisaldab liikmesriikide poolt artikli 27 lõike 1 alusel määratud jõustamise eest vastutava(te) asutus(t)e kontaktandmeid.	1. Vedajad ja bussijaamade käitajad tagavad oma pädevuse piires, et sõitjatele antakse broneerimisel ja hiljemalt väljumisel asjakohast ja arusaadavat teavet käesolevast määrusest tulenevate sõitjate õiguste kohta. Teavet antakse kättesaadaval kujul ning ühistranspordi andmete ja süsteemide ühise kontseptuaalse mudeli kohaselt bussijaamades ja vajaduse korral internetis. Nimetatud teave sisaldab liikmesriikide poolt artikli 27 lõike 1 alusel määratud jõustamise eest vastutava(te) asutus(t)e kontaktandmeid.
Selgitus
Tuleks tagada, et sõitjad saavad teavet ühenduste kohta teiste transpordiliikidega. See tagaks ka dialoogi bussi- ja raudteeveoteenuste osutajate vahel.
Muudatusettepanek  47 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 25
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Vedajad kehtestavad või kasutavad mehhanismi, et käsitleda kaebusi seoses artiklites 4, 8 ning 9 kuni 24 sätestatud õiguste ja kohustustega.	Vedajad kehtestavad või kasutavad mehhanismi, et käsitleda kaebusi seoses käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustustega.
Selgitus
Kaebuste käsitlemise mehhanism peaks hõlmama kõiki käesoleva määruse kohaseid sõitjate õigusi, kaasa arvatud näiteks artiklites 6 ja 7 kehtestatu, mida nõukogu tekst ei hõlma.
Muudatusettepanek  48 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 26
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Kui käesoleva määrusega hõlmatud sõitja soovib esitada vedajale kaebust seoses artiklitega 4, 8 ning 9 kuni 24, esitab ta selle kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liinivedu teostati või oleks tulnud teostada. Ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest teavitab vedaja sõitjat sellest, kas tema kaebus on põhjendatud, tagasi lükatud või on veel käsitlemisel. Lõplik vastus tuleb anda siiski hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kaebuse saamist.	Kui käesoleva määrusega hõlmatud sõitja soovib esitada vedajale kaebust, esitab ta selle kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liinivedu teostati või oleks tulnud teostada. Ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest teavitab vedaja sõitjat sellest, kas tema kaebus on põhjendatud, tagasi lükatud või on veel käsitlemisel. Lõplik vastus tuleb anda siiski hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist.
Selgitus
Muudatusettepanekuga vähendatakse lõpliku vastuse andmise tähtaega kooskõlas esialgse ettepanekuga ja EP esimese lugemise seisukohaga kolmelt kuult kahele kuule.
Muudatusettepanek  49 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 27 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Iga liikmesriik määrab uue või olemasoleva asutuse või asutused vastutama käesoleva määruse jõustamise eest seoses tema territooriumil asuvatest punktidest lähtuvate liinivedudega ja seoses kolmandatest riikidest sellistesse punktidesse suunduvate liinivedudega. Iga asutus võtab käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikud meetmed.	1. Iga liikmesriik määrab olemasoleva asutuse või asutused, või nende puudumise korral uue asutuse vastutama käesoleva määruse jõustamise eest. Iga asutus võtab käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikud meetmed.
Iga asutus on oma organisatsiooni, rahastamisotsuste, juriidilise struktuuri ja otsuste tegemise poolest vedajatest, reisikorraldajatest ja bussijaamade käitajatest sõltumatu.	Iga asutus on oma organisatsiooni, rahastamisotsuste, juriidilise struktuuri ja otsuste tegemise poolest vedajatest, reisikorraldajatest ja bussijaamade käitajatest sõltumatu.
Selgitus
Pädevad asutused peavad olema volitatud kogu määrust jõustama.
Muudatusettepanek  50 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 27 – lõige 3
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
3. Iga sõitja võib kooskõlas siseriiklike õigusaktidega esitada kaebuse käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta igale lõike 1 kohaselt määratud asjaomasele asutusele või muule liikmesriigi määratud asjaomasele asutusele.	3. Iga sõitja võib esitada kaebuse käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta igale lõike 1 kohaselt määratud asjaomasele asutusele või muule liikmesriigi määratud asjaomasele asutusele.
Liikmesriik võib otsustada:	Liikmesriik võib otsustada, et sõitja esitab kaebuse kõigepealt vedajale; sellisel juhul tegutseb jõustamise eest vastutav siseriiklik asutus või liikmesriigi määratud muu asjakohane asutus edasikaebusi käsitleva asutusena kaebuste puhul, mida ei ole artikli 26 kohaselt lahendatud.
a)        et sõitja esitab artiklitega 4, 8 ning 9 kuni 24 seotud kaebuse kõigepealt vedajale ja/või
b)        et jõustamise eest vastutav siseriiklik asutus või liikmesriigi määratud muu asjakohane asutus tegutseb edasikaebusi käsitleva asutusena kaebuste puhul, mida ei ole artikli 26 kohaselt lahendatud.
Selgitus
Väidetavate rikkumiste kohta kaebuse esitamise õigust ei tohiks piirata. Lisaks tuleb tagada, et kui vedaja kaebusi ei lahenda, tegeleb nendega edasikaebusi käsitlev asutus.
Muudatusettepanek  51 Nõukogu seisukoht – muutmisakt I lisa – punkt b – taane 1 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	– minna bussis tualetti, kui bussis on peale juhi veel teisi töötajaid;
Selgitus
Muudatusettepanekuga taastatakse bussis osutatavat abi käsitlevad sätted, mis kuulusid nii komisjoni esialgse ettepaneku kui ka EP esimese lugemise seisukoha teksti.

• [1]  16. juuli 2009. aasta arvamus (ELT C 317, 23.12.2009, lk 99).

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanek

Komisjoni 4. detsembril 2008. aastal vastu võetud ettepaneku eesmärk on kehtestada bussisõitjate õigused, et suurendada huvi ja usaldust reisijateveo vastu maanteel ning luua eri liikmesriikide ja eri transpordiliikide vedajate jaoks võrdsed tingimused. Määrusega soovitakse kehtestada uued eeskirjad ning vastuvõtmise korral suurendab see sõitjate üldist kaitset ja eelkõige piiratud liikumisvõimega isikute kaitset. Sellega kehtestatakse ka kvaliteedistandardid, mis on võrreldavad lennundus- ja raudteetranspordisektoris juba kehtestatud standarditega. Kokkuvõtvalt nähakse ettepanekus ette järgmist.

–   Vastutus sõitjate surma või vigastuste korral. Tehakse ettepanek kehtestada bussiettevõtjatele piiramatu vastutus. Peale selle ei tohi ettevõtjad õnnetuse korral kahjutasu kuni teatava summani teatavatel tingimustel vaidlustada (otsene vastutus). Sõitjatel on ühtlasi õigus ettemaksetele, et ületada majanduslikud raskused, millesse nemad või nende pereliikmed surma või vigastuse tõttu satuvad.

–   Piiratud liikumisvõimega isikute õigused. Ettepaneku kohaselt on keelatud reisi broneerimise ja sõidukisse sisenemise puhul igasugune diskrimineerimine puude või piiratud liikumisvõime alusel ning ettevõtjatele kehtestatakse kohustus anda tasuta abi. Lisaks tuleb neil tagada töötajate asjaomane väljaõpe.

–   Hüvitis ja abi reisi tühistamise või hilinemise korral. Ettepaneku kohaselt on ettevõtjad kohustatud andma asjakohast teavet ning pakkuma mõistlikke alternatiivteenuseid, vastasel korral tuleb neil maksta hüvitist.

–   Kaebused ja kahju hüvitamine. Liikmesriigid peavad määrama asutused, kes vastutavad käesoleva määruse rakendamise eest. Kui sõitja on seisukohal, et tema õigusi on rikutud, võib ta esitada ettevõtjale kaebuse. Kui vastus teda ei rahulda, võib ta esitada kaebuse jõustamise eest vastutavale siseriiklikule asutusele.

Esimene lugemine Euroopa Parlamendis

Parlament võttis oma esimese lugemise seisukoha vastu 23. aprillil 2009. aastal suure häälteenamusega (557 poolt- ja 30 vastuhäält ning 23 erapooletut). Suurema osa komisjoni ettepaneku kohta tehtud muudatusettepanekute eesmärk on suurendada bussisõitjate õigusi, võttes arvesse bussitranspordi erijooni võrreldes muude transpordiliikidega. Tähtsaimad parlamendi esitatud muudatused on seotud järgmisega.

–   Reguleerimisala. Parlament leidis, et liikmesriikidel ei tohiks olla võimalik piirkondlikku transporti määruse reguleerimisalast välja arvata, sest see moodustab suure osa bussitranspordist. Peale selle võib piirkondlik transport hõlmata suuri vahemaid, sõltuvalt piirkonna suurusest. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik erandit teha üksnes avaliku teenindamise lepingutega hõlmatud linna- ja linnalähistranspordi suhtes, kui lepingutega tagatakse sõitjate õigused samaväärsel tasemel.

–   Vastutus. Parlament kiitis heaks muudatusettepaneku, millega sätted vastutuse kohta sõitjate surma või vigastuste korral viidi vastavusse direktiivi 2005/14/EÜ (mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kohta) nõuetega, mille kohaselt otsese vastutuse üldpiir õnnetuse kohta on 5 miljonit eurot. Muudeti ka sätteid, mis käsitlevad vedaja ettemakseid sõitja surma või vigastuse korral. EP muudatusettepaneku kohaselt ei pea vedaja tegema nimetatud makseid viivitamatult ja automaatselt, nagu komisjoni ettepanekus ette nähakse, vaid ainult siis ja sel juhul, kui tema vastutus õnnetuse eest on kindlaks tehtud. Samuti peaks vedaja vastutama kadunud või kahjustatud pagasi eest ainult siis, kui ta on selle eest vastutav.

–   Puudega või piiratud liikumisvõimega isikute õigused. Parlament jättis välja artikli 11 lõike 1 punkti a, mille kohaselt vedajal on õigus keelduda puudega isikult broneeringu vastuvõtmisest, et täita ohutusnõudeid. Muud artikli 11 sätted viidi vastavusse merereisijate õigusi käsitleva ettepaneku sõnastusega. Parlament võttis vastu ka muudatusettepanekud, kus võetakse arvesse asjaolu, et bussis on enamasti ainult üks töötaja, bussijuht, kellel ei ole reisi kestel alati võimalik abi osutada. Lisaks selgitati, et juurdepääsetavust puudutavad eeskirjad tuleb kehtestada koostöös puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonidega. Lõpuks esitati rida muudatusettepanekuid, mille kohaselt vedaja peab andma teavet kättesaadaval kujul.

–   Tagasimakse ja hüvitis reisi tühistamise või hilinemise korral. Parlament tegi ettepaneku, et reisi tühistamise või pikaajalise hilinemise korral makstava hüvitise määr (mida makstakse juhul, kui ettevõtja ei paku alternatiivteenust ega anna asjakohast teavet) võiks 100 % asemel olla 50% piletihinnast, sest see tuleb tasuda lisaks piletihinna hüvitamisele. Samas lisas parlament sätted, mille kohaselt sõitjatele tuleb vajaduse korral pakkuda einet, karastusjooke, majutust ja transporti punktini, kust on võimalik reisi jätkata.

–   Muud muudatusettepanekud. Ülejäänud muudatusettepanekud käsitlevad muu hulgas teatavaid määratlusi (veoleping, piletimüüja ja reisikorraldaja), jõustamise eest vastutavate asutuste sõltumatust ja nende koostööd vedajate ning tarbijaorganisatsioonidega. Lisati ka nõue, et vedajad peavad avaldama aastaaruande kaebuste käsitlemise kohta. Määruse kohaldamise tähtaega pikendati ühelt aastalt kahele aastale pärast selle jõustumist, et anda vedajatele aega uute nõuetega kohanemiseks.

Nõukogu esimese lugemise seisukoht

Nõukogu tegi esimesel lugemisel määruse ettepaneku põhielementides olulisi muudatusi. Mitut tähtsat sätet, mis kuulusid nii komisjoni ettepanekusse kui EP esimese lugemise seisukoha teksti, nõrgestati või jäeti need täielikult välja, mille tulemuseks oleks sõitjate kaitse märgatav vähenemine. Nii jättis nõukogu valdava enamuse EP muudatusettepanekutest arvesse võtmata. Peamised nõukogu tehtud muudatused on järgmised:

–   Reguleerimisala. Nõukogu seisukohaga antakse liikmesriikidele võimalus jätta määruse reguleerimisalast välja linnaliiniveod, linnalähised liiniveod ja piirkondlikud liiniveod, sealhulgas piiriülesed veod. Komisjoni ettepanekusse kuulus võimalus need teenused välja jätta, kuid ainult juhul, kui need on hõlmatud avaliku teenindamise lepingutega, millega tagatakse sõitjate õigused samaväärsel tasemel. Parlamendi seisukoht oli, et erandi saab teha ainult linna- ja linnalähiliinivedude puhul. Lisaks võivad liikmesriigid teha kuni 15 aastaks erandi nii siseriiklike liinivedude puhul kui ka rahvusvaheliste vedude puhul, millest oluline osa toimub väljaspool liitu. Kõik need tegurid tähendaksid määruse reguleerimisala olulist piiramist.

–   Vastutus. Komisjoni ettepanek ja EP seisukoht esimesel lugemisel sisaldasid peatükki üksikasjalike eeskirjadega vedajate kohustuste kohta seoses hüvitiste ja abiga õnnetuse korral. Nõukogu seisukohas on see asendatud viitega siseriiklike õigusaktide kohaldamisele ja liikmesriikide kohustusega tagada, et siseriiklike õigusaktidega sätestatud hüvitise ülemmäär on vähemalt 220 000 eurot sõitja kohta ning linnaliinivedude, linnalähiste liinivedude ning piirkondlike liini- ja juhuvedude puhul 500 eurot pagasiühiku kohta (kõigi muude transporditeenuste puhul 1200 eurot pagasiühiku kohta). Samuti on nõukogu ettepanekus asendatud ettemakse nõue veoettevõtjate kohustusega anda õnnetuse tõttu kannatanud sõitjatele abi vahetute praktiliste vajaduste kiireks rahuldamiseks.

–   Puudega või piiratud liikumisvõimega isikute õigused. Selles valdkonnas võttis nõukogu esimesel lugemisel vastu rea EP muudatusettepanekuid, nagu muudatusettepanekud 26 ja 27 sõiduki konstruktsiooni ja infrastruktuuri kohta, muudatusettepanek 29 saatvate isikute kohta, muudatusettepanekud 31 ja 32 juurdepääsueeskirjade kohta ning muudatusettepanek 36 määratud bussijaamade avaldamise kohta. Kuid ülejäänud muudatusettepanekuid ei ole nõukogu teksti üle võetud ja lisaks on esialgset ettepanekut muudetud viisil, mis vähendab puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute õigusi. Kõige olulisem täiendus on artikkel, mille kohaselt liikmesriikidel oleks võimalik kõik siseriiklikud veod kõigi puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid puudutavate sätete kohaldamisest välja jätta.

–   Tagasimakse ja hüvitis reisi tühistamise või hilinemise korral. Nõukogu tekst vähendab ka sõitjate õigusi reisi tühistamise või hilinemise korral, näiteks jättes välja sätted, milles nõutakse hüvitise maksmist, tasuta majutust ja transporti punktini, kust on võimalik reisi jätkata. Peale selle on välja jäetud artikkel, mis sisaldab täiendavaid, sõitjaid soosivaid meetmeid.

–   Muud küsimused. Mitmes tekstiosas lisas nõukogu parlamendi sõnastusele, mille kohaselt teavet tuleb edastada kättesaadaval kujul, sõnad „võimaluse korral” ja „taotluse korral”. Lisaks muutis nõukogu kaebuste käsitlemise mehhanismi puudutavaid sätteid ega võtnud arvesse EP muudatusettepanekut, mille kohaselt vedajad peaksid kaebuste käsitlemise kohta aru andma. Samas võttis nõukogu vastu muudatusettepaneku 69 määruse kohaldamise tähtaja edasilükkamise kohta.

Raportööri hinnang ja soovitused teisele lugemisele

Raportöör jagab komisjoni tõsist muret seoses nõukogu tehtud oluliste muudatustega. Reguleerimisala piiramise korral jääks suurem osa bussiteenuseid määruse sätete kohaldamisalast välja. Lisaks nähakse nõukogu tekstis määruse reguleerimisalasse jäänud teenuste suhtes ette erandi tegemise võimalus kuni 15 aastaks siseriiklike ja määramata ajaks teatavate rahvusvaheliste teenuste puhul. Siseriiklikud teenused võidakse jätta välja kõigi puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute õigusi kehtestavate sätete kohaldamisest. Seetõttu leiab raportöör, et kui nõukogu tekst vastu võetakse, et too see praegusesse olukorda mingeid olulisi muudatusi.

Hoolimata ülalnimetatud reguleerimisala piiramisest, nõrgestas nõukogu mitmeid komisjoni ettepaneku põhisätteid või jättis need tervenisti välja ning jättis suurema osa EP muudatusettepanekutest arvesse võtmata. Mainitud sätete hulgas on vastutus sõitjate surma või vigastuste korral, vastutus kaotsiläinud või kahjustatud pagasi eest, hüvitamine ja abi hilinemiste ja reisi tühistamise korral ning puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste õigused.

Raportöör mõistab, et on vaja säilitada veoettevõtjate konkurentsivõime ning arvestada peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest koosneva bussitranspordisektori spetsiifikaga. Kuid samas tuleb uue määruse abil tagada sõitjate kaitse mõistlik tase, mis oleks võrreldav muude transpordiliikide puhul juba kehtiva tasemega. Seetõttu esitab raportöör muudatusettepanekud, millega taastatakse määruse reguleerimisala ja suurem osa parlamendi esimese lugemise seisukohas sisaldunud olulistest nõuetest.

Raportöör kavatseb sellel alusel nõukoguga läbirääkimisi pidada. Läbirääkimiste edukaks lõpuleviimiseks peab ta vajalikuks, et nõukogu tugevdaks eelkõige määruse reguleerimisala ning puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid puudutavaid sätteid.

MENETLUS

Pealkiri	Bussisõitjate õigused
Viited	05218/3/2010 – C7-0077/2010 – 2008/0237(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	23.4.2009                     T6-0281/2009
Komisjoni ettepanek	KOM(2008)0817 - C6-0469/2008
Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	25.3.2010
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	TRAN 25.3.2010
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Antonio Cancian 11.12.2008
Endine raportöör / Endised raportöörid	Gabriele Albertini
Arutamine parlamendikomisjonis	3.5.2010		31.5.2010
Vastuvõtmise kuupäev	1.6.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 0 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Ryszard Czarnecki, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Ville Itälä, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Vilja Savisaar, Olga Sehnalová, Debora Serracchiani, Brian Simpson, Dirk Sterckx, Silvia-Adriana Ţicău, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Dominique Vlasto, Artur Zasada, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jean-Paul Besset, Spyros Danellis, Anne E. Jensen, Gilles Pargneaux, Dominique Riquet, Alfreds Rubiks, Sabine Wils, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (art 187 lg 2)	Birgit Sippel