RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta

12.8.2010 - (KOM(2009)0611 – C7‑0259/2009 – 2009/0170(COD)) - ***I

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Christine de Veyrac

Muudatusettepanekud

• 001-093 (PDF - 310 KB)
• 001-093 (DOC - 382 KB)
• 094-094/REV1 (DOC - 176 KB)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta

(KOM(2009)0611 – C7‑0259/2009 – 2009/0170(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0611),

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0259/2009),

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 100 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1];

–   võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[2],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7‑0195/2010),

1.  võtab vastu allpool esitatud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa tsiviillennunduses tuleks tagada üldine kõrge ohutustase ning suurendada jõupingutusi lennuõnnetuste ja -intsidentide arvu vähendamiseks, et tagada tarbijate usaldus lennutranspordi vastu.	(1) Euroopa tsiviillennunduses tuleks tagada üldine kõrge ohutustase ning suurendada jõupingutusi lennuõnnetuste ja -intsidentide arvu vähendamiseks, et tagada kodanike usaldus lennutranspordi vastu.
Selgitus
See termin on asjakohasem.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Ohutusega seotud intsidentide uurimistulemustest aru andmine, nende analüüs ja levitamine on üliolulised lennuohutuse parandamiseks. Seepärast peaks komisjon enne 31. detsembrit 2011 esitama ettepaneku, millega muudetakse direktiivi 2003/42 vahejuhtumitest teatamise kohta.
Selgitus
Selles määruses kehtestatud vahejuhtumitest teatamise eeskirjade muudatused tuleks järjekindluse tagamiseks viivitusteta üle võtta vahejuhtumitest teatamise direktiivi uude versiooni.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Euroopa Lennundusohutusamet teostab liikmesriikide nimel projekteerijariigi, tootjariigi ja registreerimisriigi toiminguid ja ülesandeid, kui need on seotud Chicago konventsioonis ja selle lisades määratletud kinnitatud projektidega, ja seetõttu peaks ameti esindaja olema ohutusalaste uurimiste juures, mis suurendaks tõhusust ning aitaks tagada õhusõidukite konstruktsiooni ohutust, ilma et see mõjutaks uurimise sõltumatust.	(7) Euroopa Lennundusohutusamet teostab liikmesriikide nimel projekteerijariigi, tootjariigi ja registreerimisriigi toiminguid ja ülesandeid, kui need on seotud Chicago konventsioonis ja selle lisades määratletud kinnitatud projektidega, ja seetõttu peaks ameti esindaja olema vastavalt Chicago konventsiooni 13. lisale ohutusalaste uurimiste juures, mis suurendaks tõhusust ning aitaks tagada õhusõidukite konstruktsiooni ohutust, ilma et see mõjutaks uurimise sõltumatust.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti üha kasvavaid ülesandeid seoses lennuohutuse tagamisega, peaks nimetatud asutus osalema ka vahejuhtumitest teatamise süsteemide raames toimuvas andmevahetuses; sellised andmed peaksid olema piisavalt kaitstud loata kasutamise või avalikustamise eest.	(8) Võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti üha kasvavaid ülesandeid seoses lennuohutuse tagamisega, peaks nimetatud asutus osalema ka vahejuhtumitest teatamise süsteemide raames toimuvas andmevahetuses ja analüüsima andmeid koostöös liikmesriikidega; tulemused tuleb seejärel edastada liikmesriikide lennuõnnetuste uurimise organitele; sellised andmed peaksid olema piisavalt kaitstud loata kasutamise või avalikustamise eest.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Lennuõnnetuste ja -intsidentide ohutusalase uurimise peaks läbi viima sõltumatu lennuõnnetuste uurimisorgan või see tuleks korraldada sõltumatu organi kontrolli all, et vältida mis tahes huvide konflikti või mis tahes võimalikku välist sekkumist uuritavate vahejuhtumite põhjuste väljaselgitamisse.	(10) Lennuõnnetuste ja -intsidentide ohutusalase uurimise peaks läbi viima sõltumatu lennuõnnetuste uurimisorgan või see tuleks korraldada sõltumatu organi kontrolli all, et vältida mis tahes huvide konflikti või mis tahes võimalikku välist sekkumist uuritavate vahejuhtumitega seotud tegurite väljaselgitamisse.
Selgitus
Termini „põhjus” kasutamine võib tekitada tõsiseid õiguslikke probleeme, osutades süüle ja/või vastutusele. Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on tunnistanud vajadust eristada ohutusalast ja õigusterminoloogiat. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek asendada termin „põhjus” terminiga „tegur”.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Lennuõnnetuste uurimisorganitel on uurimismenetluses keskne roll. Nende töö on õnnetuse või intsidendi põhjuste väljaselgitamisel otsustava tähtsusega. Seetõttu on hädavajalik, et uurimisorganid saaksid uurimist läbi viia ilma igasuguse surveta, reguleerivatest ja õigusasutustest täiesti sõltumatult ning avaliku turvalisuse kaitse huvides. Uurimisorganitele tuleks võimaldada juurdepääs kogu teabele ja kõikidele elementidele, mis on vajalikud tõhusa tehnilise uurimise hõlbustamiseks, sealhulgas kohene ja tingimusteta juurdepääs õnnetuskohale, lennuki rusudele, selle osadele ja huvipakkuvale dokumentatsioonile. Nende suhtes ei tohiks kehtida piirangud, mis tulenevad võimalikust arestimisest õigusasutuse korraldusel. Lennuõnnetuste uurimisorganitel peaksid olema tulemusliku ja tõhusa uurimise läbiviimiseks vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid.
Selgitus
Et tagada tõhus ennetustegevus tsiviillennunduses ja avalik turvalisus, tuleb võimaldada turvalisust uurivatel organitel saada ühel ajal õigusasutuse avatava uurimisega koheselt igasugust teavet, mis on vajalik sujuva ja tulemusliku ohutusalase uurimise hõlbustamiseks, sealhulgas kohene juurdepääs õnnetusega seotud kohtadele ja esemetele, ilma et sellega kaasneks automaatne arestimine õigusasutuse korraldusel vastavalt kriminaalõigusele. Õigusasutustele kehtestatud ajakava ei tohiks ennetusnõudeid mõjutada.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Lennuõnnetuste uurimisorganite koordineerivat rolli tuleks Euroopa tasemel tunnustada, võttes arvesse juba praegu nende vahel toimivat koostööd ja liikmesriikides kasutusel olevaid uurimisvahendeid, mida tuleks kasutada võimalikult kulutasuval viisil; seda oleks võimalik kõige paremini saavutada tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimisorganite Euroopa võrgustiku loomise teel (edaspidi „võrgustik”).	(12) Lennuõnnetuste uurimisorganite koordineerivat rolli tuleks Euroopa tasemel tunnustada ja tugevdada, võttes arvesse juba praegu nende vahel toimivat koostööd ja liikmesriikides kasutusel olevaid uurimisvahendeid, mida tuleks kasutada võimalikult kulutasuval viisil; seda oleks võimalik kõige paremini saavutada tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimisorganite Euroopa võrgustiku loomise teel (edaspidi „võrgustik”).
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Võrgustik peab andma tsiviillennunduse ohutusele lisandväärtust. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb käesolevas määruses määratleda võrgustiku tegevus ja ülesanded Euroopa tasandil.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Liikmesriigid peaksid tagama kooskõlas kohtuliku juurdluse eest vastutavate asutuste volitusi käsitlevate kehtivate õigusaktidega ja vajaduse korral tihedas koostöös nende asutustega, et tsiviillennunduses toimunud õnnetuste ja intsidentide uurimise eest vastutavatel organitel võimaldatakse oma kohustusi täita parimates võimalikes tingimustes; samas ei tohiks ohtu seada ka kohtuliku uurimise eesmärke.	(15) Liikmesriigid peaksid tagama kooskõlas kohtuliku juurdluse eest vastutavate asutuste volitusi käsitlevate kehtivate õigusaktidega ja vajaduse korral tihedas koostöös nende asutustega, et tsiviillennunduses toimunud õnnetuste ja intsidentide uurimise eest vastutavatel organitel võimaldatakse oma kohustusi täita takistamata, võimaldades samas nõuetekohase õigusemõistmise;
Selgitus
Selle muudatusettepaneku tekst on pärit Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) konventsiooni 13. lisast ja toob paremini esile vahetegemise kohtuliku uurimise ja õnnetuste uurimise vahel. Õnnetuste uurijad ei saa arvestada kohtuliku uurimise eesmärke ja vastupidi. Tuleks välja töötada lisasuunised, kuidas kooskõlastada kahte menetlust (vt ka artikli 13 lõike 3 muudatusettepanekut).
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Tsiviillennunduse ohutussüsteem põhineb õnnetuste ja intsidentidega seotud tagasisidel ja järeldustel, mis nõuab range konfidentsiaalsuse säilitamist, et tagada väärtuslike teabeallikate säilimine ka tulevikus; sellest lähtudes ei tohiks tundlikku ohutusalast teavet kasutada mitte mingil muul otstarbel kui lennuõnnetuste ja -intsidentide ennetamiseks, välja arvatud juhul, kui sellise teabe avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi.	(17) Tsiviillennunduse ohutussüsteem põhineb õnnetuste ja intsidentidega seotud tagasisidel ja järeldustel, mis nõuab range konfidentsiaalsuse säilitamist, et tagada väärtuslike teabeallikate säilimine ka tulevikus; kõnealuses kontekstis tuleks järgida nn mõistliku tegutsemise põhimõtet, mille kohaselt töötajaid ei karistata nende kogemusest ja väljaõppest tuleneva tegevuse, tegevusetuse või otsuse eest, kuid tõsist hooletust, tahtlikku rikkumist ja hävitavat tegevust ei tolereerita; sellest lähtudes ei tohiks tundlikku ohutusalast teavet kasutada mitte mingil muul otstarbel kui lennuõnnetuste ja -intsidentide ennetamiseks, välja arvatud juhul, kui sellise teabe avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi. Kuid vaatamata sellele, et mõned andmed peavad jääma rangelt konfidentsiaalseks, on ohvrite perekondadele ja õigusemõistmise tõrgeteta kulgemiseks oluline, et õigusasutusel oleks juurdepääs teatavatele kohtulikuks uurimiseks vajalikele andmetele ja asjaoludele.
	Seda tuleb teha kooskõlas asjakohaste juhistega, mis on antud teabe salastatuse kaitsmiseks pärast seda, kui õigusasutused on oma töö lõpetanud.
	Liikmesriigid peaksid kehtestama õigusaktid, et ära hoida tundliku ohutusalase teabe väärkasutust.
Selgitus
Nn mõistliku tegutsemise põhimõte tuleb ära märkida. Selle hea mõju lennundusohutusele on tunnustust leidnud.
Ohutusalase uurimise ja kohtuliku uurimise vahel ei pea valitsema täielik läbipaistmatus, teatavaid andmeid tuleb õigusasutusele edastada. Tuleks selgelt kindlaks määrata, milliseid andmeid edastatakse.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) Õnnetusega seoses kerkib esile terve rida erinevaid ja mõnikord vastuolulisi avalikke huvisid, nagu tulevaste õnnetuste ärahoidmine ja hea õigusemõistmine. Need huvid on laiemad kui õnnetusega seotud osapoolte isiklikud huvid ja konkreetne sündmus. Üldine avalik huvi nõuab kõikide huvide õiget tasakaalu, see puudutab ohutust, õigusemõistmist ning ohvrite ja õnnetusega seotud isikute kaitset.
Selgitus
Õnnetus on traumaatiline kogemus ohvritele ja nende peredele, kuid ka kogu ülejäänud ühiskonnale. Õnnetus käivitab terve rea protsesse: otsimis- ja päästeoperatsioonid, õnnetuse uurimine ja kohtumenetlus. Kõik need protsessid vastavad ülekaalukale avalikule huvile. Neis protsessides osalejad töötavad suure surve all, sest oodatakse töö tulemusi. Kõik osalejad peaksid mõistma muude protsesside olulisust ning vältima kahjulikku sekkumist teistesse protsessidesse, et kaitsta üldist avalikku huvi.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 a) Mitmed õnnetused on esile toonud tehnilised raskused õhusõidukite asukoha määramisel reaalajas, eriti ookeanide kohal. Lisaks ei saa pardaregistraatorite salvestatud andmeid praegu kätte enne, kui pardaregistraatorid on üles leitud ja analüüsitud. Tuleks soodustada teadusuuringuid nii reaalajas õhusõidukite asukoha määramise valdkonnas kui ka pardaregistraatorite salvestatud andmete kättesaamiseks ilma pardaregistraatorite füüsilise kohaloluta – see võimaldaks parandada uurijate käsutuses olevaid õnnetuse põhjuste väljaselgitamise vahendeid ning suurendaks ühtlasi korduvate intsidentide ennetamise võimet. See oleks oluline edasiminek lennundusohutuse valdkonnas. Seda arvestades tuleks edendada ühisettevõtte SESAR juhitud projekti Optimi ja eraldada kõnealusele projektile asjakohased rahalised vahendid.
Selgitus
Tuleb edendada algatust, mis võimaldab oluliselt parandada lennukite jälgitavust ja nn mustades kastides salvestatud teabe kättesaamist.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Kogemused on näidanud, et õhusõiduki pardal viibivate isikute usaldusväärsete nimekirjade kiire hankimine võib mõnikord keeruline olla ning et sellistes nimekirjades sisalduvad andmed peaksid olema kaitstud loata kasutamise või avalikustamise eest.	(20) Kogemused on näidanud, et õhusõiduki pardal viibivate isikute usaldusväärsete nimekirjade kiire hankimine võib mõnikord keeruline olla, kuid ka seda, et oluline on kehtestada tähtaeg, millest alates võib lennundusettevõtjalt nimekirja nõuda. Lisaks peaksid sellistes nimekirjades sisalduvad andmed olema kaitstud loata kasutamise või avalikustamise eest.
Selgitus
Mitu hiljutist õnnetust on esile toonud vajaduse näha ette ja kehtestada tähtaeg Euroopa tasandil.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Raske on kiiresti kindlaks teha õige inimene, kellele õnnetuse korral reisija hukkumisest teatada. Nii ohvrite perekondade kui ka lennundusettevõtjate jaoks probleeme tekitavale olukorrale tuleks leida lahendus.
Selgitus
See võimaldaks vähendada perekondade puhul teadmatuse aega.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) Ohvrite, nende perede või ühenduste abistamine tuleks lahutada õnnetuste uurimisest. Lennuõnnetuste uurimisorganil on siiski kohustus anda asjakohast ja õigeaegset teavet ohvrite peredele ja õnnetuses ellujäänutele.
Selgitus
Lennuõnnetused on traumaatiline šokk ellujäänutele ja ohvrite perekondadele. Selgelt tuleks kehtestada kohustus neid aidata ja anda neile vajalikku teavet, kuid see ei tohiks ohustada uurimise eesmärke.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 b) Õnnetuse korral võetavate meetmete olemus ja tagajärjed on otsustava tähtsusega. Liikmesriikidel ja lennundusettevõtjatel peaks olema suutlikkus tulla toime suure lennuõnnetusega, arvestades nii logistilisi kui ka finantstegureid või suhtlemist ohvrite ja nende perekondadega. Uurimisorganid peavad pöörama erilist tähelepanu ohvrite ja nende perekondadega suhtlemisele. Lisaks on oluline tunnustada lennuõnnetuste ohvrite perekondi esindavate ühenduste rolli.
Selgitus
Tuleb teha jõupingutusi selleks, et uurimisorganid annaksid ohvrite perekondadele teavet enne selle avaldamist meedias. Vastutavad asutused peavad kindlustama, et perekondi ja lähedasi teavitatakse kõigepealt, et vältida vigu, mis võivad palju haiget teha.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Isikuandmete töötlemisel vastavalt käesolevale määrusele tuleks kohaldada direktiivi 95/46/EÜ.	(22) Isikuandmete töötlemisel vastavalt käesolevale määrusele tuleks kohaldada direktiivi 95/46/EÜ. Selle raames tuleb pöörata tähelepanu isikuandmete kaitsele, seda nii uurimise käigus saadud andmete kui ka reisijate, ohvrite ja nende lähedastega seotud andmete puhul.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused1. Komisjonile tuleks anda volitus teha otsuseid käesoleva määrusega asutatud võrgustiku töökorra ja tööprogrammi kohta.	(24) Tuleks tagada ühtsed rakendustingimused võrgustiku tööprogrammi vastuvõtmiseks ja ka võrgustiku soovituste ettevalmistamiseks komisjonile tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimist, ennetamist ja lennuõnnetuste ohvrite ja nende perekondade toetamist käsitleva ELi poliitika ja õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise ühe aspekti kohta.
	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 kohaselt sätestatakse eelnevalt seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud määruse abil eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.
	Kuni selle määruse vastuvõtmiseni tuleks jätkuvalt kohaldada nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused,1 välja arvatud kontrolliga regulatiivmenetlus, mis ei ole kohaldatav.
1 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.	1 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
Selgitus
Sellised muudatused on vaja teha tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest ja selles tehtud komiteemenetluse eeskirjade muudatustest. Komiteemenetlust kasutatakse ajutiselt edasi kuni uue määruse vastuvõtmiseni vastavalt rakendusaktide puhul Lissaboni lepingus ettenähtud korrale – Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 291.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24 a) Komisjonile tuleks anda õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt seoses käesoleva määruse artiklis 2 esitatud mõistete ja lisa kohandamisega tehnika arenguga, eelkõige seoses muudatustega rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 13. lisas. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistustööde ajal läbi vajalikud konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek on tehtud Lissaboni lepingu raames (ELi toimimise lepingu artikkel 290) delegeeritud õigusaktide menetluse kasutuselevõtu tõttu. Esitatud on tüüpsõnastus, mida Euroopa Parlament on kasutanud delegeeritud õigusaktide puhul juba muudes õigusaktides.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määruse eesmärk on parandada lennuohutust, tagades Euroopa tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimiste tõhususe ja kõrge kvaliteedi, mille ainus eesmärk on lennuõnnetuste ja -intsidentide ennetamine tulevikus, ilma et osutataks süüle või vastutusele.	Käesoleva määruse ja eelkõige lennuõnnetuste uurimisorganite võrgustiku loomise eesmärk on parandada lennuohutust, tagades Euroopa tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimiste tõhususe, kiiruse ja kõrge kvaliteedi, eelkõige ideede, kogemuste ja tavade vahetamise teel võrgustiku liikmete vahel, mille ainus eesmärk on lennuõnnetuste ja -intsidentide ennetamine tulevikus, ilma et osutataks süüle või vastutusele.
	Lisaks on käesoleva määruse eesmärk kehtestada eeskirjad kõigi õnnetusse sattunud õhusõiduki pardal viibinud reisijate nimekirja kättesaadavuse kohta, ning tõhustada abi andmist lennuõnnetuse ohvritele ja nende perekondadele.
Selgitus
Määruse eesmärk on laiem kui ainult lennundusohutusalane uurimine. Lisaks tuleks arvesse võtta määruse artiklites 22 ja 23 ette nähtud reisijate nimekirja ning ohvrite ja nende perekondade abistamist.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – sissejuhatav osa – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) „põhjused” – tegevus, tegevusetus, sündmused või tingimused või nende kombinatsioon, mis viisid lennuõnnetuse või -intsidendini; põhjuste kindlakstegemine ei tähenda süüle osutamist ega haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutuse määramist;	(4) „tegurid” – tegevus, tegevusetus, sündmused või tingimused või nende kombinatsioon, mis viisid lennuõnnetuse või -intsidendini; tegurite kindlakstegemine ei tähenda süüle osutamist ega haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutuse määramist;
Selgitus
Termini „põhjus” kasutamine võib tekitada tõsiseid õiguslikke probleeme, osutades süüle ja/või vastutusele. Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on tunnistanud vajadust eristada ohutusalast ja õigusterminoloogiat. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek asendada termin „põhjus” terminiga „tegur”.
Ideaalne mõiste oleks ,,mõjutavad tegurid”, kuid esildatud määruses ei kasutata seda mõistet, samuti ei ole seal selle määratlust. Kuna mõjutavate tegurite määratlust ei ole sätestatud, siis tuleks mõiste ,,põhjused” asendada mõistega ,,tegurid”. Märkus: See viitab termini „põhjus” asendamisele terminiga „tegur" kogu ülejäänud määruse ettepanekus (põhjendus 10, artikli 2 lõige 12, artikli 9 lõike 2 punkt e ja artikli 13 lõige 2).
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) „ohutusalane uurimine” – lennuõnnetuste või -intsidentide ennetamiseks läbiviidav menetlus, mis hõlmab teabe kogumist ja analüüsimist, järelduste tegemist (sealhulgas põhjus(t)e ja mõjutavate tegurite kindlakstegemist) ja vajaduse korral lennuohutusalaste soovituste väljatöötamist;	(12) „ohutusalane uurimine” – lennuõnnetuste või -intsidentide ennetamiseks läbiviidav menetlus, mis hõlmab teabe kogumist ja analüüsimist, järelduste tegemist (sealhulgas seotud tegurite kindlakstegemist) ja vajaduse korral lennuohutusalaste soovituste väljatöötamist;
Selgitus
Termini „põhjus” kasutamine võib tekitada tõsiseid õiguslikke probleeme, osutades süüle ja/või vastutusele. Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on tunnistanud vajadust eristada ohutusalast ja õigusterminoloogiat. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek asendada termin „põhjus” terminiga „tegur”. Käesoleval juhul on eksitav kasutada ka terminit „mõjutav tegur”.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) „tahtlik tegu” – lennuõnnetuse või tõsise intsidendi põhjustamise eesmärgil toime pandud tahtlik tegu;
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 16 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 b) ,,esialgne aruanne” – teabe edastamine, mida kasutatakse uurimise varases etapis saadud andmete kiireks levitamiseks;
Selgitus
Lennuõnnetus toob kaasa avalikkuse ja ohvrite õiguspärased ootused saada sündmuse kohta teavet. Esialgne aruanne on üldiselt aktsepteeritav vahend uurijate jaoks, et enne lõpparuande avaldamist edastada kontrollitud viisil vastuolulist teavet, kahjustamata ohutusalast uurimist.
See rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 13. lisast tulenev definitsioon on vajalik seoses artikliga 18 selleks, et määrata kindlaks, milliseid dokumendiliike võib avalikustada.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 16 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 c) „ohutusalase teabe väärkasutus” – ohutusalase teabe kasutamine eesmärgil, mis erineb teabe kogumise eesmärgist, nimelt teabe kasutamine distsiplinaar-, tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluste algatamiseks käitamispersonali vastu ja/või teabe avalikustamine üldsusele.
Selgitus
Ohutusalase teabe kaitsmine väärkasutuse eest on tähtis selleks, et tagada selle pidev kättesaadavus, sest ohutusalase teabe kasutamine muudel kui ohutusega seotud eesmärkidel võib takistada sellise teabe kättesaadavust edaspidi, mis avaldab negatiivset mõju ohutusele. See määratlus on otse üle võetud ICAO konventsiooni 13. lisast (E.1.1.5c) ja on vajalik seoses põhjendusega 17 (muudatusettepanek 10) ja artikli 13 lõikega 3 (muudatusettepanek 57).
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 16 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 d) „ebaseaduslik sekkumine” – tsiviillennunduse ja lennutranspordi ohutuse rikkumise toimepanek või toimepaneku katse, st õhusõiduki ebaseaduslik hõivamine lennul; õhusõiduki ebaseaduslik hõivamine maa peal; pantvangide võtmine õhusõiduki pardal või lennuväljal; jõudu kasutades õhusõiduki pardale, lennujaama või lennundusrajatisse tungimine; kuritegelikel eesmärkidel õhusõiduki pardale või lennujaama relva, ohtliku seadme või ohtliku aine viimine; valeandmete edastamine, et rikkuda õhus või maa peal viibiva õhusõiduki, reisijate, lennumeeskonna, maapealsete töötajate või üldsuse ohutust lennujaamas või tsiviillennundusrajatises;
Selgitus
See on rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni ametlik määratlus
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 16 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 e) „perekonnad” – lennuõnnetuse või tõsise lennuintsidendi ohvri perekonnaliikmed või lähisugulased;
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osundatud ohutusalaste uurimiste ulatuse ja nende läbiviimisel järgitava korra määrab lennuõnnetuste uurimisorgan, võttes arvesse järeldusi, mida loodetakse selliste uurimiste põhjal ohutuse parandamise eesmärgil teha.	2. Lõigetes 1 ja 3 osundatud ohutusalaste uurimiste ulatuse ja nende läbiviimisel järgitava korra määrab lennuõnnetuste uurimisorgan, võttes arvesse järeldusi, mida loodetakse selliste uurimiste põhjal ohutuse parandamise eesmärgil teha.
Selgitus
Käesolevat lõiku tuleb kohaldada kõigi lennuõnnetuste uurimisorgani poolt läbi viidavate uurimiste suhtes, olenemata sellest, kas need on kohustuslikud või mitte.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Lennuõnnetuste uurimisorganid kaitsevad lennuõnnetuse või -intsidendiga seotud isikute anonüümsust.
Selgitus
Lennuõnnetuste uurimisorganid kaitsevad lennuõnnetuse või -intsidendiga seotud isikute anonüümsust.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõigetes 1 ja 3 nimetatud ohutusalase uurimise eesmärk ei ole mingil juhul süüle või vastutusele osutamine. Sellised uurimised ei mõjuta ega piira mingil määral süüd või vastutust omistavat kohtu- või haldusmenetlust.	4. Lõigetes 1 ja 3 nimetatud ohutusalase uurimise eesmärk ei ole mingil juhul süüle või vastutusele osutamine. Sellised uurimised on sõltumatud kõikidest süüd või vastutust omistavatest kohtu- või haldusmenetlustest või finantshuvidest.
Selgitus
Kohtu- või haldusmenetluste eesmärgid on uurimise eesmärkidest erinevad ja mõnikord nendega vastuolus. Ohutusalase uurimise sõltumatus on ülimalt tähtis nii nende kahe menetluse kui ka üldsuse huvides.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõik liikmesriigid tagavad, et ohutusalased uurimised viib läbi või neid kontrollib tsiviillennunduses toimunud õnnetuste alaline uurimisorgan (edaspidi „lennuõnnetuste uurimisorgan”), ilma välise sekkumiseta sellesse tegevusse.	1. Kõik liikmesriigid tagavad, et ohutusalased uurimised viib läbi või neid kontrollib tsiviillennunduses toimunud õnnetuste alaline uurimisorgan (edaspidi „lennuõnnetuste uurimisorgan”), mis on võimeline sõltumatult läbi viima täieliku ohutusalase uurimise ilma välise sekkumiseta sellesse tegevusse.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Üldsuse teavitamiseks üldisest ohutustasemest avaldavad lennuõnnetuste uurimisorganid igal aastal ohutusaruande. See analüüs peab olema lihtne ja hõlpsasti arusaadav ning näitama, kas lennureisijad on seatud suurenenud ohtu. Analüüsis ei avaldata teabe allikat.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 5 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lennuõnnetuste uurimisorganile tuleb tagada tingimused oma kohustuste sõltumatuks täitmiseks ja selleks peab ta saama piisavalt vahendeid. Eelkõige:	5. Lennuõnnetuste uurimisorganile tuleb asjaomase liikmesriigi poolt tagada tingimused oma kohustuste sõltumatuks täitmiseks ja selleks peab ta saama piisavalt vahendeid. Eelkõige:
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 5 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) lennuõnnetuste uurimisorganisse peab kuuluma vähemalt üks uurija, kes oleks suurema lennuõnnetuse korral võimeline täitma vastutava uurija kohustusi;	(c) lennuõnnetuste uurimisorganisse peab kuuluma vähemalt üks kättesaadav uurija, kes oleks suurema lennuõnnetuse korral võimeline täitma vastutava uurija kohustusi;
Selgitus
Termin „uurija” ei ole piisavalt täpne, sest see uurija võib olla puhkusel või kättesaamatu, seetõttu oleks asjakohasem termin „kättesaadav uurija”.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel abistab lennuõnnetuste uurimisorganeid artiklis 7 osundatud võrgustik.	3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võib lennuõnnetuste uurimisorganeid abistada artiklis 7 osundatud võrgustik. Võrgustik peab edastama taotluse esitanud uurimisorganile nimekirja kättesaadavatest uurijatest ja vahenditest teistes liikmesriikides, et neid saaks kasutada ohutusalast uurimist läbi viiva uurimisorgani abistamiseks;
Selgitus
Kui uurimisorganil on soovi korral võimalik teada, millised ressursid on olemas eri liikmesriikidelennuõnnetuste uurimisorganitel, annab see suurema läbipaistvuse ja nähtavuse ning võimaldab uurimist läbi viival uurimisorganil pöörduda tema vajadustele kõige paremini vastava teise uurimisorgani poole.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Võrgustiku eesmärk on parandada lennuõnnetuste uurimisorganite poolt läbi viidavate uurimiste kvaliteeti ja suurendada nende sõltumatust. Võrgustik peab aitama suurendada lennutranspordi ohutust, kehtestades uurimismeetodite ja uurijate väljaõppe kõrged standardid.
Selgitus
Võrgustik peab aitama 27 liikmesriigi uurimisorganitel läbi viia kõrge kvaliteediga uurimist ja kehtestama ELis kõrged standardid. Keskenduma ei peaks kõige tõhustamatele uurimisorganitele, vaid eesmärgiks tuleks seada üldise taseme tõstmine, nii et iga uurimisorgan suudaks lennuõnnetuse uurimise tõhusalt ja täiesti iseseisvalt läbi viia.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Võrgustik koordineerib ja tugevdab koostööd ja teabevahetust liikmesriikide lennuõnnetuste uurimisorganite vahel ning aitab kaasa nimetatud uurimisorganite, komisjoni ja Euroopa Lennundusohutusameti vahelisele koostööle, määrates muuhulgas kindlaks mitmeid keskse tähtsusega toiminguid.	2. Lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastutab võrgustik eelkõige järgmiste ülesannete täitmise eest:
	(a) soovituste ettevalmistamine ja ELi institutsioonide nõustamine kõigis aspektides, mis kaasnevad tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste uurimist ja õnnetuste ennetamist käsitleva ELi poliitika ja eeskirjade väljatöötamise ja rakendamisega, ning lennuõnnetuste ohvrite ja nende perekondade abistamine;
	(b) lennundusohutuse parandamiseks olulise teabe vahetamise arendamine ning lennuõnnetuste uurimisorganite vahelise ning kõnealuste organite ja komisjoni, Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) ja liikmesriikide lennuametite vahelise struktureeritud koostöö aktiivne edendamine;
	(c) uurijate väljaõppe ja kvalifikatsiooni kooskõlastamine;
	(d) heade tavade andmebaasi loomine ja lennuõnnetuste uurimise Euroopa uurimismeetodite väljaarendamine;
	(e) lennuõnnetuste uurimisorganite uurimissuutlikkuse suurendamine eelkõige vahendite jagamise võrgustiku väljatöötamise ja haldamise abil.
Selgitus
Praeguse olukorraga võrreldes tõelise lisandväärtuse andmiseks tuleb kindlaks määrata võrgustiku tegevus ja ülesanded. Võrgustik peaks mitte ainult soodustama teabe vahetamist, vaid parandama ka uurijate väljaõpet, auditeerima lennuõnnetuste uurimisorganeid ning nõustama Euroopa seadusandjaid tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimise alal. See ülesannete loetelu ei ole täielik. Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on seda täiendada, lisades uurijate kvalifikatsiooni tagamise ülesande, et parandada uurimise eest vastutavate isikute väljaõppe taset.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Võrgustik nõustab riiklikke ja ühenduse institutsioone ning ta võib anda soovitusi tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimise poliitika ja õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise kõikide aspektide kohta.	3. Juhul kui võrgustik valmistab komisjonile ette soovituse, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste uurimist ja õnnetuste ennetamist käsitleva ELi poliitika ja eeskirjade väljatöötamise ja rakendamise mõnd aspekti ning lennuõnnetuste ohvrite ja nende perekondade abistamist, esitab komisjon asja artiklis 24 osutatud komiteele.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Võrgustik kasutab oma volitusi läbipaistval ja sõltumatul viisil. Selle liikmed ei küsi ega võta üheltki avalik-õiguslikult ega eraõiguslikult isikult vastu juhiseid, mis võiksid mõjutada ohutusalaste uurimiste sõltumatust.	4. Võrgustik kasutab oma volitusi läbipaistval ja sõltumatul viisil. Selle liikmed ei küsi, võta vastu ega lase ühelgi avalik-õiguslikul ega eraõiguslikul isikul endale peale sundida juhiseid, mis võiksid mõjutada ohutusalaste uurimiste sõltumatust.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Võrgustik esitab oma tegevuse kohta aastaaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Aastaaruanne avalikustatakse.	5. Võrgustik avaldab oma tegevuse kohta aastaaruande ja edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Aruanne peab sisaldama artikli 8 lõikes 4 osutatud igaastase tööprogrammi rakendamise tulemusi ja selle mõju ELi lennundusohutuse parandamisele. Lisaks peab aruanne sisaldama ELi institutsioonidele adresseeritud Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil soovitusi küsimustes, mida võrgustik lennundusohutuse parandamise seisukohast oluliseks peab. Aastaaruanne avalikustatakse.
Selgitus
Võrgustiku aastaaruanne peab võimaldama ELi institutsioonidel saada teavet võrgustiku ettepanekute kohta lennundusohutuse parandamiseks ja vajadusel selleks meetmeid võtta.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Võrgustiku töö on korraldatud vastavalt töökorrale. Võrgustik valib oma liikmete hulgast esimehe kuni viieks aastaks. Esimehe ametiaega võib pikendada.	1. Võrgustiku töö on korraldatud vastavalt töökorrale. Võrgustiku esimeheks on kordamööda selle liikmed, nõukogu eesistuja rotatsiooni eeskujul. Võrgustik valib kolmeks aastaks koordinaatori, kelle ametiaega võib pikendada. Koordinaator võib olla võrgustiku või liikmesriigi lennuõnnetuste uurimisorgani liige või isik, kellel on tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimises tunnustatud kogemused.
Selgitus
Võrgustiku praeguse versiooni, Euroopa Lennuõnnetuste Uurimisorganite Nõukogu (CEASIA) esimeheks on kordamööda lennuõnnetuste uurimisorganid, nõukogu kuuekuulise eesistumisperioodi eeskujul. See annab rolli igale võrgustiku uurimisorganile, olgu ta suur või väike. Kuid roteeruvat eesistumist tasakaalustava jõuna oleks vaja luua alaline ametikoht – koordinaator, kelle roll seisneks täielikult võrgustikuga seotud ülesannete täitmises.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Koordinaator koostab esimehega kooskõlastades võrgustiku koosolekute päevakorra.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjoni ja Euroopa Lennundusohutusametit kutsutakse võrgustiku ja selle ekspertide töörühmade kõigile koosolekutele ning nad võivad olla seal esindatud, välja arvatud juhul, kui võrgustiku esimees otsustab töökorras sätestatud kriteeriumitest lähtudes, et selline osalemine tekitaks huvide konflikti seoses lennuõnnetuste uurimisorganite ülesannetega.	2. Komisjoni ja Euroopa Lennundusohutusametit kutsutakse võrgustiku ja selle ekspertide töörühmade kõigile koosolekutele ning nad võivad olla seal esindatud, välja arvatud juhul, kui võrgustiku esimees või koordinaator otsustab töökorras sätestatud kriteeriumitest lähtudes, et selline osalemine tekitaks huvide konflikti seoses lennuõnnetuste uurimisorganite ülesannetega. Selline otsus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Euroopa kolmandate riikide tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimisorganitel, kes kohaldavad käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, on õigus osaleda võrgustiku töös. Võrgustik võib oma koosolekutele kutsuda ka vaatlejaid kolmandate riikide tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimisorganitest ja muid eksperte.	5. Euroopa kolmandate riikide tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimisorganitel, kes kohaldavad käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, on õigus osaleda võrgustiku töös, välja arvatud juhul, kui võrgustiku esimees või koordinaator otsustab teisiti. Võrgustik võib oma koosolekutele kutsuda ka vaatlejaid kolmandate riikide tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimisorganitest ja muid eksperte.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamist.	välja jäetud
Selgitus
Selles küsimuses lisati uus artikkel (23 a), kus on esitatud ka kõnealune punkt.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Võrgustiku töökord ja tööprogramm võetakse vastu vastavalt artiklis 24 sätestatud menetlusele. Võrgustiku esimees esitab töökorra ja tööprogrammi kavandid komisjonile.	9. Võrgustiku töökord ja tööprogramm võetakse vastu kooskõlas võrgustikule artikli 7 lõikes 2 antud ülesannetega. Tööprogramm võetakse vastu vastavalt artiklis 24 sätestatud menetlusele. Võrgustiku koordinaator esitab töökorra ja tööprogrammi kavandi komisjonile.
Selgitus
Võrgustiku tööprogramm peab suuremas osas põhinema võrgustikule antud ülesannetel. Käesolevas muudatusettepanekus on muudetud muudatusettepanekut 30, et seda kohandada vastavalt komiteemenetlusele.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Euroopa Lennundusohutusameti osalemine ohutusalastes uurimistes	Euroopa Lennundusohutusameti ja liikmesriikide lennuametite osalemine ohutusalastes uurimistes
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriikide lennuõnnetuste uurimisorganid kutsuvad Euroopa Lennundusohutusametit saatma oma esindajat ja osalema oma pädevuse piires:	1. Liikmesriikide lennuõnnetuste uurimisorganid kutsuvad Euroopa Lennundusohutusametit ja liikmesriikide lennuameteid saatma oma esindajat ja osalema oma pädevuse piires:
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) mis tahes ohutusalases uurimises, mis toimub mõne liikmesriigi territooriumil; uurimise eest vastutav lennuõnnetuste uurimisorgan avaldab Euroopa Lennundusohutusametile talle teada oleva teabe vastavalt lõikele 2;	(a) mis tahes ohutusalases uurimises, mis toimub mõne liikmesriigi territooriumil; uurimise eest vastutav lennuõnnetuste uurimisorgan avaldab neile talle teada oleva teabe vastavalt lõikele 2;
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) eksperdina mis tahes ohutusalases uurimises, mis toimub mõnes kolmandas riigis, kuhu liikmesriigi lennuõnnetuste uurimisorganil on palutud määrata oma akrediteeritud esindaja; akrediteeritud esindaja avaldab Euroopa Lennundusohutusametile talle teada oleva teabe vastavalt lõikele 2.	(b) nõustajana mis tahes ohutusalases uurimises, mis toimub mõnes kolmandas riigis, kuhu liikmesriigi lennuõnnetuste uurimisorganil on palutud määrata oma akrediteeritud esindaja; akrediteeritud esindaja avaldab nende pädevuse piires Euroopa Lennundusohutusametile ja liikmesriikide lennuametitele talle teada oleva teabe vastavalt lõikele 2
Selgitus
Termine nõustaja on asjakohane termin, mida kasutatakse rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 13. lisas.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Euroopa Lennundusohutusametile antud õigused, millele on viidatud lõikes 1, hõlmavad volitust osaleda vastutava uurija kontrolli all kõikides uurimisvaldkondades, eriti:	2. Euroopa Lennundusohutusametile ja liikmesriikide lennuametitele antud õigused, millele on viidatud lõikes 1, hõlmavad volitust osaleda vastutava uurija kontrolli all:
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Euroopa Lennundusohutusamet toetab uurimist, milles osalemiseks on talle õigus antud, varustades lõike 1 punktis a osundatud uurimist juhtivat lennuõnnetuste uurimisorganit teabe, ekspertide ja seadmetega või saates osalema lõike 1 punktis b osundatud akrediteeritud esindaja.	3. Euroopa Lennundusohutusamet ja liikmesriikide lennuametid toetavad uurimist, milles osalemiseks on neile õigus antud, varustades lõike 1 punktis a osundatud uurimist juhtivat lennuõnnetuste uurimisorganit teabe, ekspertide ja seadmetega või saates osalema lõike 1 punktis b osundatud akrediteeritud esindaja. Euroopa Lennundusohutusamet ja liikmesriikide lennuametid ei tohi ilma uurimist juhtiva lennuõnnetuste uurimisorgani nõusolekuta avaldada uurimise raames saadud teavet ega kasutada seda muul eesmärgil kui lennundusohutuse parandamine.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lennuõnnetuste uurimisorgan peab viivitamata teavitama komisjoni, Euroopa Lennundusohutusametit ja asjaomaseid liikmesriike kõikidest talle teatatud lennuõnnetustest või rasketest lennuintsidentidest.	2. Lennuõnnetuste uurimisorgan peab viivitamata teavitama komisjoni, Euroopa Lennundusohutusametit, ICAOd ja asjaomaseid riike kõikidest talle teatatud lennuõnnetustest või rasketest lennuintsidentidest.
Selgitus
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni teavitamine on rahvusvaheline standard. ELi tegevus lennuõnnetuste uurimisel ja kõigis lennundusvaldkondades peaks igati järgima liikmesriikide kohustusi Chicago konventsiooni alusel.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) piiramatule ja takistamatule juurdepääsule õnnetuse või intsidendi toimumiskohale, samuti õhusõidukile, selles sisalduvale või selle rusudele;	(a) kohesele piiramatule ja takistamatule juurdepääsule õnnetuse või intsidendi toimumiskohale, samuti õhusõidukile, selles sisalduvale või selle rusudele;
Selgitus
Õnnetuse uurijad peavad saama juurdepääsu õnnetuskohale nii ruttu kui võimalik, et kokku koguda ja kindlustada kõik tõendid, mis on vajalikud õnnetusega seotud tegurite analüüsimiseks ja selgitamiseks.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Vastutava uurija lõikes 2 loetletud õigused laienevad tema ekspertidele ja nõunikele, samuti akrediteeritud esindajate ekspertidele ja nõunikele ulatuses, mis on vajalik selleks, et võimaldada nende tõhusat osalemist ohutusalases uurimises. Eelnev ei piira mingil viisil neid õigusi, mida on uurijatele ja ekspertidele andnud kohtulikku uurimist juhtiv asutus.	3. Vastutaval uurijal on lubatud laiendada lõikes 2 loetletud õigusi tema ekspertidele ja nõunikele, samuti akrediteeritud esindajate ekspertidele ja nõunikele ulatuses, mis on vajalik selleks, et võimaldada nende tõhusat osalemist ohutusalases uurimises ka siis, kui kohaldatakse artiklit 13.
Selgitus
See lõige on vastuolus artikliga 9, sest annab nõunikele erinevad õigused nendest, mis on nõunikele antud artikli 9 lõikes 2. Eelistatav oleks jätta see võimaluseks, mitte kohustuseks.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui lennuõnnetuste uurimisorganil tekib ohutusalase uurimise käigus kahtlus, et lennuõnnetuse või -intsidendiga oli seotud ebaseaduslik sekkumine, teavitab vastutav uurija sellest viivitamata õigusasutusi, kelle nõudmisel läheb kontroll õnnetuskohas üle neile asutustele. Kooskõlas artiklitega 15 ja 16 antakse ohutusalase uurimise käigus kogutud asjakohane teave samuti üle nimetatud asutustele, kui viimased seda soovivad. See ei piira lennuõnnetuste uurimisorgani õigust jätkata ohutusalast uurimist kooskõlastatult asutusega, kes võttis õnnetusekoha oma kontrolli alla.	2. Kui lennuõnnetuste uurimisorganil tekib ohutusalase uurimise käigus kahtlus või ta leiab, et lennuõnnetuse või -intsidendiga oli seotud ebaseaduslik sekkumine või tahtlik tegu, teavitab vastutav uurija sellest viivitamata õigusasutusi või vajaduse korral lennundusohutusorganeid. See ei piira lennuõnnetuste uurimisorgani õigust jätkata ohutusalast uurimist kooskõlastatult eespool nimetatud asutusega.
Selgitus
Ebaseadusliku sekkumise olemasolu ei kaota vajadust nõuetekohase ohutusjuurdluse järgi koos kõigi vajalike standardite ja tagatistega. Siiski teavitavad lennuõnnetuse uurijad õigusasutusi, kui konkreetsed tulemused annavad neile põhjust uskuda ebaseadusliku sekkumise toimumisse, et kohtumenetlus saaks alata.
Ebaseaduslik.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lennuõnnetuste ja -intsidentide põhjuste uurimise nõuetekohase koordineerimise tagamiseks teeb lennuõnnetuste uurimisorgan koostööd teiste asutustega, eelkõige eellepingute kaudu õigus-, tsiviillennundus-, otsimis- ja päästeasutustega, samuti muude asutustega, kes tõenäoliselt osalevad uurimises.	3. Lennuõnnetuste ja -intsidentidega seotud tegurite uurimise nõuetekohase koordineerimise tagamiseks kindlustavad liikmesriigid eellepingute alusel hea koostöö lennuõnnetuste uurimisorgani ning muude selliste uurimises osaleda võivate asutuste vahel nagu õigus-, tsiviillennundus-, otsimis-, pääste- ja muud asutused, kes tõenäoliselt osalevad uurimises. Need lepingud tagavad lennuõnnetuste uurimisorganile sõltumatuse ning võimaldavad tehnilist uurimist läbi viia hoolikalt, kiiresti ja tulemuslikult. Lisaks tuleb nendes lepingutes pidada kinni määruses sätestatud eeskirjadest, näiteks käesoleva määruse artikli 15 lõike 2 teises lõigus osundatud andmete osas.
	Eellepingud hõlmavad muu hulgas järgmisi teemasid:
	a) juurdepääs õnnetuskohale;
	b) tõendite säilitamine ja nendele juurdepääs;
	c) esialgne ja pidev aruandlus iga protsessi staatuse kohta;
	d) teabevahetus;
	e) ohutusalase teabe väärkasutuse vältimine;
	f) konfliktide lahendamine.
Selgitus
On oluline, et igal liikmesriigil oleksid kokkulepped, mis võimaldaksid määrata kindlaks eeskirjad, mis reguleerivad lennuõnnetuste uurimisorgani ja muude uurimises osaleda võivate asutuste vahelisi suhteid. Need kokkulepped peavad sisaldama käesoleva määruse vastavaid sätted, eelkõige tehnilise uurimise käigus saadud teabe kaitse kohta. On oluline, et kõik asutused, kes tõenäoliselt osalevad õnnetuste uurimises, teavad õnnetuse või tõsise intsidendi juhtumise hetkel, mis on nende ja teiste asutuste ülesanne. Loetletud teemasid on kindlasti vaja käsitleda, et tagada nõuetekohane koordineerimine ja vältida konflikte. Need on kogemustele tuginedes valdkonnad, kus probleeme on eellepingute korral võimalik ära hoida. Termini „põhjus” kasutamine võib tekitada tõsiseid õiguslikke probleeme, osutades süüle ja/või vastutusele. Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on tunnistanud vajadust eristada ohutusalast ja õigusterminoloogiat. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek asendada termin „põhjus” terminiga „tegur”.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Õigusemõistmise eest vastutava liikmesriigi pädev asutus võib siiski otsustada, et kasu, mis tuleneb lõigetes 1 ja 2 osundatud andmete avalikustamisest mis tahes muul seadusega lubatud eesmärgil, kaalub üles negatiivse siseriikliku ja rahvusvahelise mõju, mida selline tegevus võib avaldada asjaomasele või mõnele tulevikus toimuvale uurimisele ja tsiviillennunduse ohutuse tagamisele ning et selliste andmete avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi.	välja jäetud
Selgitus
See komisjoni esildatud lõik toob välja konflikti kahe avaliku huvi valdkonna vahel: õigusemõistmine (sh kohtule esitatavate tõendite kättesaadavus) ja lennundusohutus (sh vajadus kaitsta andmeid ja allikaid, et koguda ja analüüsida kõiki tõendeid edaspidiste õnnetuste ärahoidmiseks). Õigusasutusel on oma huvid ja ta ei saa üksi seda konflikti lahendada. Vaja on selgeid parameetreid otsustamaks, millal ühiskond peab ühte huvi teisest kaalukamaks. Need parameetrid on esildatud artikli 15 uues lõikes.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui õigusemõistmise eest vastutav liikmesriigi pädev asutus on teadlik ohutusalases uurimises saadud teabest, millele ei ole osutatud artikli 15 lõike 2 punktides a, b ja c, võib ta selle avalikustada ainult juhul, kui ta suudab seda tõendada kohtumenetluse raames tema käsutusse antud menetluste teel. Vastasel juhul jääb see teave salastatuks.
	Siiski võib lõigetes 1 ja 2 osutatud ohutusalast teavet kasutada tõendina ja nõuda kontrollimiseks või selle arestida, kui tegu on kriminaaluurimisega tahtliku teo puhul.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek täiendab teabe edastamist õigusasutustele, et võimaldada ohutusalases uurimises täielikku koostööd õnnetuses osalenud inimestega ja seega selgitada välja õnnetuse põhjused. Kui õigusasutused soovivad teavet kasutada, peavad nad selle kohta tõendi esitama. Näiteks, kui õigusasutused on saanud teavet välisriikide uurijatelt, võivad nad kasutada rahvusvahelisi õigusabitaotlusi teabe saamiseks kohtumenetluse käigus.
See uus lõige sätestab selged kriteeriumid, mille alusel kindlaks määrata, millal saab õnnetuse uurimise käigus kogutud ohutusalase teabe anda õigusasutustele ning millal õigusemõistmise avalik huvi kaalub üles lennundusohutuse avaliku huvi.
Ohutusalase uurimise eesmärk toetub andmete ja seotud osapoolte tunnistuste kogumisele, kusjuures nii andmed kui tunnistused on saadud konfidentsiaalselt. Kui õnnetuse uurija ei saa tagada, et tunnistusi või andmeid ei kasutata haldus- või kohtumenetluses, ei räägi seotud isikud usalduslikult. Teiselt poolt on kohtunikul õigustatud huvi õigust mõista. Selle muudatusettepanekuga esildatakse selged parameetrid, mis aitaksid õigusasutusel otsustada, millal ühiskond peab ühte huvi teisest kaalukamaks.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Kui ohutusalaseid andmeid kasutatakse tõendina kriminaalmenetluses vastavalt lõikele 2a, siis austatakse asjaomaste isikute põhiõigusi, eriti õigust eraelu puutumatusele ja õiglasele kohtumõistmisele. Avalikustatakse üksnes kriminaalmenetluseks vajalikud andmed, muud andmed säilitab uurimisorgan võimalikult pikaks ajaks.
	Kui ohutusalaseid andmeid kasutatakse tõendina kriminaalmenetluses vastavalt lõikele 2 a, siis ohutusalase uurimise käigus antud teavet ei saa kasutada seda teavet andnud isiku vastu.
Selgitus
Ohutusalaseid andmeid kaitstakse, et tagada antavate tunnistuste usalduslikkus. Isiklike andmete salvestamine töökohal ei ole lubatud ELi õigusaktide alusel. Ohutusalaste andmete salvestamine on erand sellest keelust, kuivõrd lennuki meeskonnad, lennujuhtijad jt on andnud selleks nõusoleku, et parandada lennuohutust. Kui ohutusalaseid andmeid kasutatakse esildatud uue lõike 4 eesmärkidel, tuleb asjaomaste isikute õigusi maksimaalselt kaitsta. Lisaks kaitseb asjaomaseid isikuid õigus õiglasele kohtumõistmisele, sh õigus enda vastu mitte tunnistada.
Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 on sätestatud õigus õiglasele kohtumõistmisele. Euroopa Inimõiguste Kohus tunnistas oma kohtuotsuses Saunders vs. Ühendkuningriik (kohtuasi 43/1994/490/572), et sundusega saadud teavet ei saa kasutada selle isiku vastu kriminaalmenetluses (õigus enda vastu mitte tunnistada). Ent keeldumine teavet anda on karistatav esildatud artikli 2 alusel. Seepärast on väga oluline sätestada, et õnnetuse uurimise käigus antud teavet ei saa kasutada seda teavet andnud isiku vastu.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Euroopa Lennundusohutusamet osaleb direktiiviga 2003/42/EÜ hõlmatud teabe vahetamises ja analüüsimises ning tal on võrgujuurdepääs komisjoni määrusega (EÜ) nr 1321/2007 loodud keskses andmekogus sisalduvale teabele. Selline juurdepääs hõlmab teavet, millega selgesõnaliselt viidatakse vahejuhtumi aruandes osutatud lennuettevõtjale või õhusõidukile. Euroopa Lennundusohutusamet tagab nimetatud teabe konfidentsiaalsuse ning kasutab seda üksnes selleks, et täita oma ohutusalaseid kohustusi.	välja jäetud
Selgitus
See ei ole õige koht vahejuhtumite teadaannete küsimuse käsitlemiseks. Selle kohta on esitatud uus artikkel (21 a). Käeoleva lõike sätted on sinna lisatud.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kabiini heli- ja pildisalvestisi ning nende transkriptsioone ei tehta kättesaadavaks ega kasutata mitte mingil muul eesmärgil kui ohutusalane uurimine, välja arvatud, kui kõik asjaomased meeskonnaliikmed annavad nõusoleku nende kasutamiseks muul eesmärgil.	1. Kabiini heli- ja pildisalvestisi ning nende transkriptsioone ei tehta kättesaadavaks ega kasutata mitte mingil muul eesmärgil kui ohutusalane uurimine, välja arvatud juhul, kui lennuõnnetuste uurimisorgan teeb kindlaks, et lennuõnnetuse põhjustas tahtlik tegu või ebaseaduslik sekkumine.
Selgitus
Tuleks meenutada, et ebaseadusliku sekkumise või tahtliku teo puhul on kohtumenetlus prioriteetne.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Kabiini heli- ja pildisalvestistest ning nende transkriptsioonidest pärit ja ohutusalase uurimise seisukohast ebaolulisi andmeid, eriti eraelu puudutavaid andmeid, ei edastata ega avalikustata.
Selgitus
Oluline on tagada, et kasutatakse ainult ohutusalase uurimise seisukohast olulisi andmeid. Isikuandmeid ei tohi edastada õigusasutusele ega avalikustada.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Pardaregistraatori salvestisi ei tehta kättesaadavaks ega kasutata mingil muul eesmärgil kui ohutusalane uurimine, välja arvatud, kui selliseid salvestisi:	2. Pardaregistraatori salvestisi ei tehta kättesaadavaks ega kasutata mingil muul eesmärgil kui ohutusalane uurimine, välja arvatud, kui selliseid salvestisi:
(a) kasutatakse vaid lennukõlblikkuse või hoolduse eesmärgil; või	(a) kasutatakse vaid lennukõlblikkuse või hoolduse eesmärgil; ja
(b) on muudetud mitte identifitseeritavaks; või	(b) on muudetud mitte identifitseeritavaks; ja
(c) kui need avalikustatakse turvalisust tagaval viisil.	(c) kui need avalikustatakse turvalisust tagaval viisil.
Selgitus
Avalikustamise tingimused on kumulatiivsed, et vältida ohutusalase teabe väärkasutust. Andmed, mis on avalikustatud lennukõlblikkuse ja hoolduse eesmärgil, peavad olema mitte identifitseeritavad ja avalikustatud turvalisust tagaval viisil. Ainult sel viisil on tagatud, et avalikustatud andmeid ei kasutata muudel eesmärkidel. Mõiste ,,turvalisust tagav viis” on määratlemata ja mitmetähenduslik. Tuleb välja töötada protokollid asjaomaste isikute kategooriate seas, et kindlaks määrata, milline on turvalisust tagav viis. Pardaregistraatoris sisalduvaid andmeid on võimalik saada muul moel.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Õnnetuste uurimise sõltumatuse kaitsmiseks ning uurimise seisukohast olulist teavet omavate isikute täieliku koostöö garanteerimiseks ja kindlustamiseks tagavad liikmesriigid, et õnnetuse uurimisega seotud salvestiste ja ohutusalase teabe kasutamine kohtumenetlustes ei kahjusta isikute õigust eraelu puutumatusele ega õigust õiglasele kohtumõistmisele. Igal juhul austatakse õigust keelduda enda vastu ütluste andmisest.
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ohutusalast uurimist juhtiva lennuõnnetuste uurimisorgani juht edastab tsiviillennunduse ohutuse eest vastutavatele asutustele, õhusõidukite või õhusõidukite seadmete tootmise või hoolduse eest vastutavatele isikutele ning õhusõidukite käitamise või töötajate koolitamise eest vastutavatele isikutele või juriidilistele isikutele teavet, mis on vajalik lennuõnnetuste või raskete lennuintsidentide ennetamiseks.	2. Ohutusalast uurimist juhtiva lennuõnnetuste uurimisorgani juht edastab tsiviillennunduse ohutuse eest vastutavatele asutustele, eriti Euroopa Lennundusohutusametile, õhusõidukite või õhusõidukite seadmete tootmise või hoolduse eest vastutavatele isikutele ning õhusõidukite käitamise või töötajate koolitamise eest vastutavatele isikutele või juriidilistele isikutele teavet, mis on vajalik lennuõnnetuste või raskete lennuintsidentide ennetamiseks.
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lennuõnnetuste uurimisorgani juhil on õigus teavitada ohvreid ja nende perekondi või nende ühendusi ohutusalase uurimise faktilistest tähelepanekutest ja toimingutest ning võimalikest esialgsetest järeldustest ja/või soovitustest, või avalikustada selline teave, tingimusel et see ei sea ohtu uurimise eesmärke.	3. Lennuõnnetuste uurimisorgani juhil on õigus teavitada üldsust ohutusalase uurimise faktilistest tähelepanekutest ja toimingutest ning avalikustada võimalikud esialgsed aruanded ja ohutusalased soovitused, tingimusel et see ei sea ohtu uurimise eesmärke ja on täielikult kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate sätetega.
Selgitus
Selline terminikasutus on täpsem ja rohkem kooskõlas rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 13. lisas kasutatud terminitega.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Enne lõikes 3 osutatud teabe avalikustamist edastab lennuõnnetuste uurimisorgani juht selle teabe ohvritele ja nende perekondadele või nende ühendustele. Eelkõige peab ta neile edastama esialgsed aruanded ja lõpparuande, kui asjaomased isikud on andnud oma kontaktandmed.
Selgitus
Ohvrite perekondi ei peaks teavitama meedia vahendusel. Neile tuleks teave kättesaadavaks teha eelisjärjekorras, enne avalikustamist.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Lennuõnnetuste uurimisorgan edastab ohutusalase uurimise mis tahes etapis asjaomastele ettevõtjatele, sealhulgas neile, kes asuvad muudes liikmesriikides või kolmandates riikides, kuupäevaga varustatud kaaskirjas soovitusi mis tahes ennetavate meetmete kohta, mille kohest võtmist ta peab vajalikuks.	1. Lennuõnnetuste uurimisorgan edastab ohutusalase uurimise mis tahes etapis pärast nõuetekohast konsulteerimist kõigi vastutavate isikutega, sealhulgas Euroopa Lennundusohutusameti, asjaomase õhusõiduki valmistaja ja käitajaga, asjaomastele ettevõtjatele, sealhulgas neile, kes asuvad muudes liikmesriikides või kolmandates riikides, kuupäevaga varustatud kaaskirjas soovitusi mis tahes ennetavate meetmete kohta, mille kohest võtmist ta peab vajalikuks.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 a (uus) – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 21 a
	Vahejuhtumite aruanded
Selgitus
Vahejuhtumite aruanded on olulised ja neile tuleks pöörata eritähelepanu. Praegu koordineerimiskeskuse ECCAIRS andmeid Euroopa tasandil ei analüüsita. Kuid nende analüüs võiks aidata suundumusi kindlaks teha ja õnnetuse ärahoidmiseks meetmeid võtta.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 a (uus) – lõige 1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Euroopa Lennundusohutusamet osaleb koostöös liikmesriikidega korrapäraselt direktiiviga 2003/42/EÜ hõlmatud teabe vahetamises ja analüüsimises ning tal on võrgujuurdepääs komisjoni määrusega (EÜ) nr 1321/2007 loodud keskses andmekogus sisalduvale teabele. Selline juurdepääs hõlmab teavet, millega selgesõnaliselt viidatakse vahejuhtumi aruandes osutatud lennundusettevõtjale või õhusõidukile. Euroopa Lennundusohutusamet tagab kehtivate õigusaktide kohaselt nimetatud teabe konfidentsiaalsuse ning kasutab seda teavet üksnes rangelt ohutusalaste kohustuste täitmise eesmärgil. Kõnealust teavet võib kasutada ainult lennuõnnetuste ja -intsidentide ennetamiseks, mitte süüle või vastutusele osutamiseks.
Selgitus
Vahejuhtumite aruanded on olulised ja neile tuleks pöörata eritähelepanu. Praegu koordineerimiskeskuse ECCAIRS andmeid Euroopa tasandil ei analüüsita. Kuid nende analüüs võiks aidata suundumusi kindlaks teha ja õnnetuse ärahoidmiseks meetmeid võtta.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 a (uus) – lõige 2 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Euroopa Lennundusohutusamet peab koostöös liikmesriikidega lõikes 1 osutatud teavet regulaarselt analüüsima, et teha kindlaks olulised suundumused lennundusohutuse arengus. Kui kõnealuse teabe analüüsimisel ilmneb märkimisväärne arv korduvaid sündmusi, tuleb neid põhjalikumalt uurida, et võtta asjakohaseid ohutusmeetmeid ja eelkõige koostada lennukõlblikkuseeskirju.
Selgitus
Vahejuhtumite aruanded on olulised ja neile tuleks pöörata eritähelepanu. Praegu koordineerimiskeskuse ECCAIRS andmeid Euroopa tasandil ei analüüsita. Kuid nende analüüs võiks aidata suundumusi kindlaks teha ja õnnetuse ärahoidmiseks meetmeid võtta.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 a (uus) – lõige 3 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Lõikes 2 osutatud analüüsi tulemused edastatakse kõigile ELi lennundusohutusorganitele ja komisjonile.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 a (uus) – lõige 4 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Euroopa Lennundusohutusamet võib nõuda lõigete 1 ja 2 raames võrgustikult või liikmesriikide asutustelt igasugust vajalikku lisateavet.
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Reisijate nimekirja kättesaadavus	Reisijate nimekirja kättesaadavus ja perekondadega kontakteerumine
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ühenduse lennuettevõtjad ja liikmesriigi, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut, territooriumil asuvaid lennuvälju kasutavad lennuettevõtjad, kehtestavad korra, mis võimaldab koostada nimekirja kõikidest õhusõiduki pardal viibivatest isikutest ühe tunni jooksul pärast selle õhusõidukiga toimunud õnnetusest teatamisest.	1. ELi lennuettevõtjad ja liikmesriigi, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut, territooriumil asuvaid lennuvälju kasutavad lennuettevõtjad, kehtestavad korra, mis võimaldab koostada nimekirja kõikidest õhusõiduki pardal viibivatest isikutest võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul pärast selle õhusõidukiga toimunud õnnetusest teatamisest, ning samuti nimekirja pardal olevatest kaupadest, mis võivad olla ohtlikud inimeste tervisele või keskkonnale.
Selgitus
Ainult EList väljuvate lendude hõlmamine ei ole õigustatud, hõlmata tuleks ka ELi saabuvad lennud.
Käesolev muudatusettepanek tuleneb vajadusest lühendada ooteaega, et teada saada õnnetusse sattunud lennul viibinud isikute nimed. Samuti peaks lennuettevõtja teavitama pardal olevatest ohtlikest kaupadest.
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Õnnetusse sattunud lennuki pardal viibinud reisijate perekondadega kiiresti ühenduse võtmiseks paluvad lennundusettevõtjad ja reisibürood reisijatel teatada kontaktisik, kellega õnnetuse korral ühendust võtta. Neid andmeid võib kasutada ainult õnnetuse korral, neid ei tohi edastada kolmandatele isikutele ega kasutada kaubanduslikel eesmärkidel.
Selgitus
Kui juhtub õnnetus, saab lennuettevõtja tuhandeid telefonikõnesid ja tal kulub sageli palju aega selleks, et teha kindlaks õige inimene, kellele hukkumisest teatada. Selline teadmatuse aeg on ohvrite lähedastele väga raske. Kui lennundusettevõtjatel on kohustus paluda reisijatel teatada pileti broneerimisel kontaktisik, kellega õnnetuse korral ühendust võtta, võib see teadmatuse aega vähendada. Kuid nimetatud kohustuse täitmisel peab olema tagatud isikuandmete kaitse.
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Nimekirja ei tehta avalikkusele kättesaadavaks enne, kui asjaomased asutused on kõikide reisijate perekondi juhtunust teavitanud. Liikmesriigid võivad otsustada nimekirju mitte avalikustada.	3. Nimekirja ei tehta avalikkusele kättesaadavaks enne, kui asjaomased asutused on kõikide reisijate perekondi juhtunust teavitanud ja saanud neilt nõusoleku. Liikmesriigid võivad otsustada nimekirju mitte avalikustada.
Selgitus
Nimekirja ei tohiks avalikustada enne, kui asutused on kõiki asjaomaseid isikuid teavitanud.
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Nimekirjades sisalduva teabe töötlemine ei piira mingil viisil direktiivi 95/46/EÜ kohaldamist.	välja jäetud
Selgitus
Selles küsimuses lisati uus artikkel (23 a), kus on esitatud ka kõnealune punkt.
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et riiklikul tasandil koostatakse tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste ohvrite ja nende perekondade abistamise kava.	1. Liikmesriigid tagavad, et riiklikul tasandil koostatakse lennuõnnetustega seotud hädaolukordade lahendamise kava. Ja samas peab see liikmesriikides alluma teatavatele ühistele põhimõtetele, millega kindlustatakse Euroopa tasandil laiaulatuslikum ja ühtlasem tegutsemine sellistes olukordades.
	Kõnealune kava hõlmab eelkõige tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste ohvrite ja nende perekondade abistamise kava ja lennujaama päästeteenistuse kiiraktiveerimise kava liikmesriigis lennuki õhkutõusul või maandumisel juhtunud õnnetuse korral.
	Liikmesriigid tagavad, et kõikide ohvrite isikute identifitseerimine toimub rangeid ja täpseid meetodeid kasutades võimalikult lühikese aja jooksul.
Selgitus
Peetakse vajalikuks teatavatest ühistest põhimõtetest kinnipidamist Euroopa tasandil seoses hädaolukordade lahendamise kava koostamisega, mille abil tagatakse teataval määral ühtlasem tegutsemine sellistes olukordades kogu liidus.
Riiklikus hädaabikavas tuleb eelkõige arvesse võtta lennujaama päästeteenistuse kiirust ja tõhusust lennujaamas juhtuva õnnetuse korral. See on väga oluline ja võib reisijate elu päästa.
Vajaduse korral on hukkunute identifitseerimine teaduslikult tunnustatud meetodeid kasutades parim, mida ohvrite ja perekondade heaks teha saab. Identifitseerimine peab toimuma võimalikult lühikese aja jooksul, tegemata seejuures järeleandmisi ranguse ja täpsuse osas.
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liikmesriigid tagavad, et kõigil nende territooriumil registreeritud lennundusettevõtjatel on olemas lennuõnnetuste ohvrite ja nende perekondade abistamise kava. Nimetatud kava peab arvesse võtma psühholoogilist abi ohvritele ja nende perekondadele ning võimaldama lennundusettevõtjal toime tulla suure õnnetusega. Liikmesriigid auditeerivad nende territooriumil registreeritud lennuettevõtjate abistamiskavasid. ELis teenuseid osutavatel kolmandate riikide lennundusettevõtjatel peab samuti olemas olema ohvrite ja nende perekondade vajadustele vastav kava, mille nad esitavad selle liikmesriigi asjaomastele asutustele, kus nad teenuseid osutavad.
Selgitus
Õnnetuse korral on lennundusettevõtja esimene kontakt, kelle poole reisijate lähedased pöörduvad. Liikmesriigid peavad seetõttu kindlaks tegema, et nende territooriumil registreeritud lennundusettevõtjatel on olemas asjakohane kriisikava. Selline kava peab olemas olema ka kolmandate riikide lennundusettevõtjatel.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Kui õnnetus toimub liikmesriigi territooriumil, vastutab see liikmesriik lõikes 1 osutatud hädaolukordade lahendamise kava rakendamise eest.
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 c. Kui on juhtunud õnnetus, määrab uurimist juhtiv liikmesriik või riik, kus on registreeritud õnnetuse sattunud lennukit valdav lennundusettevõtja või riik, mille kodanikke viibis arvukalt õnnetusse sattunud lennuki pardal, kontaktisiku ohvritele ja nende perekondadele. Kõnealune isik võib kuuluda riigi lennuõnnetuste uurimisorganisse.
Selgitus
Kõnealune isik peab olema ohvrite lähedaste ja perekondade esmane kontaktisik. Ta võib koordineerida uurimisse kaasatud eri organitelt saadavat teavet, edastada seda reisijate lähedastele, aga ka teavitada neid eri menetlustest, mis järgnevad.
Muudatusettepanek  84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. ELis teenuseid osutavad lennundusettevõtjad peavad järgima Montréali konventsiooni sätteid rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise kohta ka juhul, kui nende registrijärgne asukohariik ei ole kõnealust konventsiooni ratifitseerinud.
Selgitus
ELi reisijad peavad kuuluma Montréali konventsiooni kaitse alla, olenemata sellest, millise lennundusettevõtja teenuseid nad kasutavad.
Muudatusettepanek  85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 a (uus) – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 23 a
	Juurdepääs dokumentidele ja isikuandmete kaitse
Selgitus
Isikuandmete kaitsele tuleb pöörata eritähelepanu.
Muudatusettepanek  86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 a (uus) – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/20011 kohaldamist.
	1 EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
Muudatusettepanek  87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 a (uus) – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Käesoleva määruse sätete kohaldamisel võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 45/20011.
	1 EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
Selgitus
Erilist tähelepanu tuleb pöörata isikuandmete kaitsele.
Muudatusettepanek  88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 24 a Tehnilise arenguga kohanemine
	1. Tehnika arengu arvessevõtmiseks võib komisjon võtta artikli 24 b kohaselt ja artiklite 24 c ja 24 d tingimusi järgides delegeeritud õigusaktidega vastu artikli 2 mõistete ja käesoleva määruse lisa sätete kohandusi, võttes eelkõige arvesse muudatusi rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 13. lisas.
	2. Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel toimib komisjon vastavalt käesoleva määruse sätetele.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek on tehtud Lissaboni lepingu raames (ELi toimimise lepingu artikkel 290) delegeeritud õigusaktide menetluse kasutuselevõtu tõttu. Esitatud on tüüpsõnastus, mida Euroopa Parlament on kasutanud delegeeritud õigusaktide puhul juba muudes õigusaktides.
Muudatusettepanek  89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 24 b Delegeeritud volituste rakendamine
	1. Komisjonile antakse viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest õigus võtta vastu artiklis 24 a osutatud delegeeritud õigusakte. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 24 c tagasi võtab.
	2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 24 c ja 24 d sätestatud tingimusi.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek on tehtud Lissaboni lepingu raames (ELi toimimise lepingu artikkel 290) delegeeritud õigusaktide menetluse kasutuselevõtu tõttu. Esitatud on tüüpsõnastus, mida Euroopa Parlament on kasutanud delegeeritud õigusaktide puhul juba muudes õigusaktides.
Muudatusettepanek  90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 24 c Delegeerimise tagasivõtmine
	1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 24 a osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.
	2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.
	3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek on tehtud Lissaboni lepingu raames (ELi toimimise lepingu artikkel 290) delegeeritud õigusaktide menetluse kasutuselevõtu tõttu. Esitatud on tüüpsõnastus, mida Euroopa Parlament on kasutanud delegeeritud õigusaktide puhul juba muudes õigusaktides.
Muudatusettepanek  91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 24 d Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine
	1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.
	2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.
	3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek on tehtud Lissaboni lepingu raames (ELi toimimise lepingu artikkel 290) delegeeritud õigusaktide menetluse kasutuselevõtu tõttu. Esitatud on tüüpsõnastus, mida Euroopa Parlament on kasutanud delegeeritud õigusaktide puhul juba muudes õigusaktides.
Muudatusettepanek  92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning eelkõige võimaldama karistada igat isikut, kes käesoleva määruse vastaselt:	Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral. Ilma et see piiraks õigust enda vastu mitte tunnistada, peavad ettenähtud karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning eelkõige võimaldama karistada igat isikut, kes käesoleva määruse vastaselt:
Selgitus
Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 on sätestatud õigus õiglasele kohtumõistmisele. Euroopa Inimõiguste Kohus tunnistas oma kohtuotsuses Saunders vs. Ühendkuningriik (kohtuasi 43/1994/490/572), et sundusega saadud teavet ei saa kasutada selle isiku vastu kriminaalmenetluses (õigus enda vastu mitte tunnistada). Teabe andmisest keeldumine on esildatud artikli 25 alusel karistatav. Seepärast ei saa õnnetuse uurimise käigus antud teavet kasutada seda teavet andnud isiku vastu.
Muudatusettepanek  93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 a (uus) – lõige 1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 26 a
	Määruse muutmine
	Käesolev määrus vaadatakse läbi hiljemalt nelja aasta möödumisel selle jõustumisest. Sel eesmärgil ja tuginedes muu hulgas laialdasele konsulteerimisele sidusrühmade ja võrgustikuga, hindab komisjon määruse rakendamist ja esitab kirjaliku läbivaatamisaruande. Kui käesolevat määrust soovitakse muuta, esitab artiklis 7 osutatud võrgustik eelnevalt oma arvamuse. Võrgustiku arvamus edastatakse komisjonile, nõukogule, Euroopa Parlamendile, liikmesriikidele ja Euroopa Lennundusohutusametile.

• [1]  Ei ole veel avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
• [2]  Ei ole veel avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

SELETUSKIRI

1. Taust

Lennuliiklus suureneb pidevalt juba aastaid.

Vaatamata sellele, et ohutusalaseid standardeid on märkimisväärselt parandatud, suurendab lennuliikluse tihenemine ka lennuõnnetuste ohtu.

Seetõttu on oluline, et õnnetusi uuritaks sõltumatult, et teha kindlaks puudused ohutuses ja võtta parandusmeetmeid.

Praegu reguleerib ELis lennuõnnetuste uurimist 1994. aasta direktiiv[1].

Kõnealusest õigusaktist alates on lennundusturg palju edasi arenenud ja muutunud keerukamaks.

Uute osalejate, näiteks Euroopa Liidus õhusõidukite sertifitseerimisega tegeleva Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) ilmumine ja erinevused liikmesriikide uurimissuutlikkuses on tinginud vajaduse esitada uus õigusakt.[2]

2. Lennuõnnetuste uurimisorganite võrgustik

Liikmesriikide uurimisbüroode võrgustiku loomine peaks võimaldama vähendada uurimissuutlikkuse ebavõrdsust Euroopa Liidus.

Samuti tugevdaks see uurimiste kvaliteeti ja oleks lennuõnnetuste riiklike uurimisorganite vahelise koostöö õiguslik raamistik.

Sel viisil aitaks see parandada lennundusohutust.

Kuigi praegu ei ole olud Euroopa ohutusalase uurimisbüroo loomiseks soodsad, soovib raportöör siiski minna kaugemale, kui soovitab komisjon: kindlaks tuleks määrata võrgustiku ülesanded[3], mis annaksid ohutuse tasandil tõelise lisandväärtuse.

Ülesanded võiksid olla eelkõige järgmised:

–   luua raamistik ning parandada vahendite jagamist uurimisbüroode vahel ja inspektorite kättesaadavust[4];

–  edendada ohutuse parandamiseks kasuliku teabe jagamist;

–  korraldada uurijate väljaõpet;

–  luua heade tavade andmebaas ja arendada välja Euroopa uurimismeetodid õnnetuste uurimiseks;

–  korraldada lennuõnnetuste uurimisorganite auditeerimine.

–  Samuti tuleks kaaluda sobivat raamistikku selleks, et rakendada võrgustiku Euroopa Liidu tasandil tehtud ettepanekuid, mis suurendaksid lennundusohutust või parandaksid uurimismehhanisme.

3. Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

EASA[5] vastutab liikmesriikide nimel õhusõidukite sertifitseerimise eest ühenduses. Sellel on lennundusohutuses oluline roll.

Direktiivis 94/56/EÜ[6] ei saanud EASAt arvesse võtta, sest direktiiv võeti vastu enne lennundusohutusameti loomist. Selline olukord aga tekitab lubamatuid ohutusriske[7].

Seega on õigustatud, et uus määrus näeb ette selge õigusliku raamistiku lennundusohutusameti osalemiseks ohutusalastes uurimistes.

Raportöör soovib käsitleda konkreetselt kolme aspekti.

a) Ohutusalase uurimise sõltumatus

Määrus ei tohiks mingil juhul anda EASA-le võimalust ohutusalast uurimist mõjutada või selle uurimisega paralleelselt uurimist läbi viia.

Kuna lennundusohutusameti ülesanne on õhusõidukite sertifitseerimine, ei või amet olla samaaegselt kohtunik ja kaitsja.

Tekst ei tohi võimaldada mitmeti mõistmist.

b) Nimetused

Kuivõrd õhutransport on sageli rahvusvaheline, võib ohutusalasesse uurimisse kaasata Euroopa-väliseid riike.

Sel juhul on õiguskindluse huvides oluline, et EASA rolli määratlemiseks uurimises kasutatav termin oleks otseselt määratletud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni[8] 13. lisas, mis reguleerib uurimisi rahvusvahelisel tasandil.

See ei ole nii termini „ekspert” puhul, mida on kasutatud määruse ettepanekus[9], ja see võib tekitada kindlusetust.

Seega on eelistatav kasutada kindlat nimetust, mis tagaks, et lennundusohutusameti osalemist uurimistes ei saaks vaidlustada.

Üldiselt kasutatakse sertifitseerimisasutuse[10] kohta terminit „nõustaja”[11].

Raportöör teeb seega ettepaneku määratleda EASA kõnealuses määruses „nõustajana” seoses ameti osalemisega ohutusalastes uurimistes ja selleks, et tal oleksid õigused, mis on Chicago konventsiooni 13. lisas antud nõustajatele.

c) EASA juurdepääs ohutusteabele

Lennundusohutuse eesmärgil peab lennundusohutusametil olema kogu uurimise vältel juurdepääs asjaomasele ohutusteabele ja -soovitustele, mis võimaldavad tal kiiresti koostada lennukõlblikkuseeskirju[12].

Kuid EASA-le ei edastata teavet nii süstemaatiliselt nagu liikmesriikide lennuametitele.

Seega tuleks eeskirjadega ette näha selline teabevoog ja ergutada uurimisorganeid tegema lennundusohutusametiga rohkem koostööd.

4. Uurimiste kooskõlastamine

Sageli algatatakse ohutusalase uurimisega samaaegselt üks või mitu kohtumenetlust[13].

a) a) Sõltumatus

Tuleb tagada, et ohutusalase uurimise eest vastutavad uurijad saaksid töötada, ilma et nad peaksid taotlema kohtult luba tõenditele juurdepääsuks või nende uurimiseks.

Õigusvastase teo puhul on asjaolud mõistagi teised ja eesõigus tuleb anda kohtulikule juurdlusele[14].

b) Juurdepääs tundlikule teabele

Õnnetuses osalenud isikud[15] peavad tegema ohutusalases uurimises koostööd, et tuvastada õnnetuse põhjused.

Kui need isikud keelduvad ohutusalase uurimise küsimustele vastamast hirmust, et nende tunnistus edastatakse kohtusse ilma nende nõusolekuta, tekitab see riski lennundusohutusele.

Teiselt poolt tuleb õigusemõistmisel lasta oma tööd teha ja tagada perekondadele vastutuse kindlakstegemine kohtus.

Selleks peab õigusasutustel olema juurdepääs asjaomasele teabele.

Komisjon teeb ettepaneku teatavat teavet kaitsta, kuid võimaldada õigusasutustel sellele juurdepääs, kui seda õigustab „ülekaalukas avalik huvi”[16].

Ent „ülekaaluka avaliku huvi” mõiste on üsna ebamäärane ja võib liikmesriigiti erineda. Pealegi, kui õnnetus põhjustas inimese surma, siis loetakse sageli, et tegemist on ülekaaluka avaliku huviga.

Tundliku sisuga teave ei ole seega enam kaitstud.

Raportöör teeb ettepaneku, et kogu asjaolude tuvastamisega ja tõendite analüüsimisega seonduv edastataks kohtule, samas kui muud andmed jäävad konfidentsiaalseks.

5. Ohvrite ja nende lähedaste õigused

a) Reisijate nimekiri

Komisjon teeb ettepaneku, et lennundusettevõtjal peaks olema kohustus koostada nimekiri ühe tunni jooksul pärast õnnetusest teatamist.

Raportöör toetab seda mõtet, kuid soovib, et kohustust ei kehtestataks ainult ühenduse ja ühendusest välja lendavatele lennundusettevõtjatele, vaid ka kõigile Euroopasse lendavatele lennundusettevõtjatele.

ELi suunas reisijate diskrimineerimine selle alusel, millise lennundusettevõtja teenusi nad kasutavad, on alusetu.

b) Teave reisija hukkumise kohta

Kui juhtub õnnetus, saab lennuettevõtja tuhandeid telefonikõnesid[17] ja tal kulub sageli palju aega selleks, et teha kindlaks õige inimene, kellele hukkumisest teatada.

Selline teadmatuse aeg on ohvrite lähedastele väga raske.

Raportöör soovib kehtestada lennundusettevõtjatele kohustuse[18] paluda reisijatel teatada pileti broneerimisel kontaktisik, kellega õnnetuse korral ühendust võtta[19].

c) Lähedastele abi osutamine

Komisjon teeb ettepaneku, mille kohaselt „liikmesriigid tagavad, et riiklikul tasandil koostatakse tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste ohvrite ja nende perekondade abistamise kava”[20].

Õnnetuse korral on aga lennundusettevõtja esimene kontakt, kelle poole reisijate lähedased pöörduvad.

Raportöör leiab seetõttu, et liikmesriikidele tuleks lisada kohustus kontrollida, et nende territooriumil registreeritud lennuettevõtjatel on samuti olemas kriisiplaan[21].

Peale selle peaks ohutusalast uurimist teostav riik määrama isiku, kes oleks ohvrite lähedastele esmane kontaktisik.

Viimane võiks uurimisse kaasatud eri organitelt saadavat teavet koordineerida, edastada seda reisijate lähedastele, aga ka teavitada neid eri menetlustest, mis järgnevad[22].

See oleks oluline tugi ohvrite lähedastele, kes on sageli segaduses paljudest asjaosalistest ja menetlustest, samas neil on juba niigi raske taluda lähedase kaotust.

Teiselt poolt tuleks ette näha sätted, mis võimaldavad perekondadel saada eelisjärjekorras teavet ohutusalase uurimise käigu kohta, eelkõige saada uurimise vahearuandeid ja lõpparuande enne nende avalikustamist.

d) Montréali konventsioon[23]

Raportöör on seisukohal, et eeskirjad peaksid Euroopa reisijaid kaitsma, olenemata sellest, millise lennuettevõtjaga on tegemist, ning et määruses tuleb kehtestada kõikidele lennuettevõtjatele, kes soovivad Euroopa Liidus teenuseid osutada, kohustus järgida Montréali konventsiooni.

6. Tsiviillennunduse vahejuhtumite aruanded

Komisjon otsustas jätta direktiivi 2003/42/EÜ[24] läbi vaatamata, sest ta leiab, et veel ei ole õige aeg seda õigusakti muuta. Määruse ettepankus siiski sellele viidatakse[25].

Kuid vahejuhtumitest teatamise süsteem ei tööta optimaalselt.

Ainult pooled liikmesriikidest täidavad Euroopa lennuintsidentidest teatamise süsteemide kooskõlastamiskeskuse keskset andmekogu[26], mis peab kokku koondama kõik ELis toimuvad vahejuhtumid.

Lisaks ei ole kellegi ülesanne analüüsida kooskõlastamiskeskuse andmekogus sisalduvaid andmeid Euroopa tasandil.

Selliste andmete analüüsimine oleks aga lennundusohutuse seisukohast väga kasulik[27].

Raportöör sooviks välja töötada sätted, mis on ette nähtud kõnealuses määruse ettepanekus, eelkõige selleks, et lasta EASA-l koostöös riikidega analüüsida ja klassifitseerida kooskõlastamiskeskuse andmekogus sisalduvat teavet.

• [1]  Nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiv 94/56/EÜ, millega kehtestatakse tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise põhimõtted (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 14).
• [2]  Arvesse tuleb võtta ka rahvusvaheliselt lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimisel kohaldatavaid eeskirju reguleeriva Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (7300/9) 13. lisas („Lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimine”) tehtud muudatusi.
• [3]  Ülesanded võiks kindlaks määrata komisjoni mõjuhinnangus (SEK(2009)1477, lk 43) välja pakutu ning meretranspordi valdkonna alalise koostöö raamistiku näol olemasoleva mudeli järgi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted ning muudetakse nõukogu direktiivi 1999/35/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ (ELT L 131, 28.5.2009, lk 114).
• [4]  Üks teabevahetust hõlbustava meetme näide oleks igal riikliku lennuõnnetuste uurimisorganil olemasolevate ruumide ja seadmete kataloogi koostamine ja vajaduse korral nimekirja loomine inspektoritest, kes on spetsialiseerunud erioludes (mere-, mägialadel jne) toimunud õnnetustele.
• [5]  Asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1–49).
• [6]  Viidatud eespool.
• [7]  Seda kinnitas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt läbiviidud EASA audit.
• [8]  Viidatud eespool.
• [9]  Määruse ettepaneku (KOM(2009)611) artikli 9 lõige 1. Termin „ekspert” esineb eespool viidatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 13. lisas kaks korda, aga seda ei ole määratletud.
• [10]  Nii on see Ameerika Ühendriikides, kus Föderaalne Lennundusamet (FAA) on rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 13. lisa seisukohast lennuõnnetuste ohutusalastes uurimistes riikliku transpordiohutuskomitee (NTSB) „nõustaja”.
• [11]  Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 13. lisa peatükk 1.
• [12]  Määruse (EÜ) nr 216/2008 artikkel 20.
• [13]  Ehkki need uurimised on üksteisest sõltumatud, ilmneb, et kuigi tehniline uurimine käsitleb ainult ohutust, mitte ei ole mõeldud vastutavate isikute kindlakstegemiseks, mõjutavad tehnilise uurimise organi tuvastatud asjaolud ja tema järeldused kohtumenetlust oluliselt.
• [14]  Määruse ettepaneku artikli 13 lõige 2.
• [15]  Ellujäänud personal, lennudispetšerid, õhusõiduki käitajad jt.
• [16]  Määruse ettepaneku artikli 15 lõige 2.
• [17]  Pärast lennu AF 447 kadumist teel Rio de Janeirost Pariisi möödunud aasta 31. mail sai Air France ühe päevaga üle 20 000 kõne.
• [18]  Nagu Ameerika Ühendriikides juba kehtib.
• [19]  See teave erineb kontaktandmetest, mida palutakse selleks, et teatada lennu väljumisaja muutusest või lennu tühistamisest.
• [20]  Määruse ettepaneku artikkel 23.
• [21]  Nendes kriisiplaanides võiks juhinduda ICAO ringkirjast 285/AN/166 ja neid tuleks auditeerida.
• [22]  Ohutusalane uurimine, võimaluse korral kohtulik juurdlus, hüvitiste maksmine, surnukehade identifitseerimine jms.
• [23]  28. juunil 2004. aastal jõustunud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise Montréali konventsioon reguleerib lennundusettevõtjate tsiviilvastutust lennuõnnetuse ohvritele ja nende perekondadele tekitatud kahju eest. Kõnealuse konventsiooniga on tänaseks ühinenud 93 riiki.
• [24]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/42/EÜ vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses (ELT L 167, 4.7.2003, lk 23).
• [25] Määruse ettepaneku artikli 15 lõige 3.
• [26]  Asutatud komisjoni 12. novembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1321/2007, milles sätestatakse rakenduseeskirjad tsiviillennunduse vahejuhtumeid käsitleva sellise teabe koondamise kohta kesksesse andmekogusse, mida vahetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ kohaselt (ELT nr L 294, 13.11.2007, lk 3).
• [27]  See võimaldaks välja tuua intsidendid, mis võivad korduda, ja vähendada õnnetuseohtu, võimaldades võtta vastu lennuohutusalaseid soovitusi täheldatud puuduste kõrvaldamiseks.

MENETLUS

Pealkiri	Tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimine ja ennetamine
Viited	KOM(2009)0611 – C7-0259/2009 – 2009/0170(COD)
EP-le esitamise kuupäev	29.10.2009
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	TRAN 12.11.2009
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Christine De Veyrac 9.11.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	1.3.2010		28.4.2010		31.5.2010
Vastuvõtmise kuupäev	1.6.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	39 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Ryszard Czarnecki, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Juozas Imbrasas, Ville Itälä, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Vilja Savisaar, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Dirk Sterckx, Silvia-Adriana Ţicău, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Dominique Vlasto, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jean-Paul Besset, Spyros Danellis, Markus Ferber, Jelko Kacin, Gilles Pargneaux, Alfreds Rubiks, Salvatore Tatarella, Sabine Wils