RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (uuestisõnastamine)
15.6.2010 - (KOM(2008)0809 – C6‑0471/2008 – 2008/0240(COD)) - ***I
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Jill Evans
(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 87)
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (uuestisõnastamine)
(KOM(2008)0809 – C6‑0471/2008 – 2008/0240(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)
Euroopa Parlament,
- võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0809);
- võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0471/2008);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 114;
- võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. detsembri 2009. aasta arvamust[1];
- võttes arvesse Regioonide Komitee 29. mai 2010. aasta arvamust[2];
- võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55;
- võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0196/2010),
1. võtab vastu oma allpool kehtestatud seisukoha esimesel lugemisel, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3 a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ seab jäätmekäitlusalaste õigusaktide peamiseks prioriteediks jäätmetekke vältimise. „Vältimine” on määratletud muu hulgas kui meetmed kahjulike ainete sisalduse vähendamiseks materjalides ja toodetes. |
Selgitus | |
Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi uuestisõnastamisel tuleks arvestada 2008. aasta jäätmete raamdirektiiviga kehtestatud jäätmehierarhiat. Siduva jäätmehierarhia peamine prioriteet on jäätmetekke vältimine. Vältimine hõlmab meetmeid kahjulike ainete sisalduse vähendamiseks materjalides ja toodetes. Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi uuestisõnastamine on seega hea võimalus võetud kohustuse täitmiseks midagi konkreetset ette võtta, seda enam, et elektri- ja elektroonikaseadmed tekitavad jäätmekäitluses endiselt palju probleeme. | |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3 b) Nõukogu 25. jaanuari 1988. aasta resolutsioonis kaadmiumist tuleneva keskkonnareostuse likvideerimist käsitleva ühenduse tegevusprogrammi kohta1 kutsutakse komisjoni viivitamata välja töötama erimeetmeid selle programmi jaoks. Et ka inimeste tervist tuleb kaitsta, tuleks ellu viia üldstrateegia, millega piiratakse eelkõige kaadmiumi kasutamist ja soodustatakse asendusainete uuringuid. Resolutsioonis rõhutatakse, et kaadmiumi kasutamine peaks piirduma juhtudega, kus kasutamine on kohane ja kus ei leidu ohutumaid võimalusi. |
|
¹ EÜT C 30, 4.2.1988, lk 1. |
Selgitus | |
Viide nõukogu 1988. aasta resolutsioonile (kehtiva ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi põhjendus 4) tuleks taastada, sest see on kaadmiumist tuleneva keskkonnareostuse likvideerimist puudutav poliitiline viide. | |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3 c) Oma 14. novembri 1996. aasta resolutsioonis „Komisjoni teatis ühenduse jäätmehoolduskava läbivaatamise ja jäätmepoliitikat käsitleva nõukogu otsuse projekti kohta”1 palus Euroopa Parlament komisjonil esitada ettepanekud mitmeid tähtsamaid jäätmevoogusid, sh elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid käsitlevate direktiivide kohta. Samas resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament, et nõukogu ja komisjon esitaksid ettepanekud ohtlike ainete, nt kloori, elavhõbeda, polüvinüülkloriidi (PVC), kaadmiumi jt raskmetallide sisalduse vähendamiseks jäätmetes. |
|
¹ EÜT C 362, 2.12.1996, lk 241. |
Selgitus | |
Viide Euroopa Parlamendi 1996. aasta resolutsioonile (kehtiva ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi põhjendus 4) tuleks lisada, sest sellega juhitakse tähelepanu sellele, et parlament nõudis polüvinüülkloriidile konkreetseid piiranguid juba 1996. aastal. | |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 d (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3 d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ1 tuletatakse meelde, et saasteainete piiriüleste mõjude tõttu ei suuda liikmesriigid keskkonda ja inimeste tervist püsivate orgaaniliste saasteainete eest piisavalt kaitsta ja seetõttu on ühenduse tasand sellisteks meetmeteks sobivam. Vastavalt resolutsioonile tuleks tööstuslike protsesside soovimatute kõrvalsaadustena tekkivate püsivate orgaaniliste saasteainete, näiteks dioksiinide ja furaanide heide võimalikult kiiresti kindlaks teha ja seda tuleks võimalikult kiiresti vähendada ning seal, kus võimalik, tuleb heidete teke lõppeesmärgina lõpetada. Halogeenitud leegiaeglusteid või PVCd sisaldavate elektri- ja elektroonikaseadmete romude termiline töötlemine või kontrollimata kõrvaldamine võib märkimisväärselt soodustada dioksiinide ja furaanide teket. |
|
1 ELT L 158, 30.4.2004, lk 7. |
Selgitus | |
Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi uuestisõnastamisel tuleks arvestada ELi rahvusvahelist kohustust vähendada dioksiinide ja furaanide koguheidet ning peaeesmärki viia heide miinimumini ja see võimalusel täielikult kaotada. Suure hulga elektri- ja elektroonikaseadmete romude lõplik saatus on endiselt ebaselge. Kõrgel temperatuuril põletamine on ikka veel erand. Märkimisväärselt paljude elektri- ja elektroonikaseadmete romude puhul on endiselt oht, et nende käitlemine − kas ELis või kolmandates riikides − ei vasta normidele. Dioksiinide ja furaanide heidet saab reguleerida ainult materjali valikuga projekteerimisetapis. | |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 e (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3 e) Komisjoni tellitud uuringus elektri- ja elektroonikaseadmetes sisalduvate ohtlike ainete kohta soovitatakse tungivalt broomorgaaniliste ja kloororgaaaniliste ühendite kasutamine järk-järgult lõpetada, sest need ühendid võivad jäätmete käitlemisel moodustada polübroomitud ja polüklooritud dioksiine ja furaane; uuringus peetakse PVC kasutamise järkjärgulist lõpetamist tähtsamaks kui selektiivset riskijuhtimist, mille abil vähendada PVC, selle lisandite ja ohtlike põlemisproduktide heidet. Selles soovitatakse ka märgistada berüllium ja berülliumoksiid ning nende kasutamine järkjärgult vabatahtlikult lõpetada, millele lisanduks mitmete teiste uuritud ainete turujärelevalve. |
Selgitus | |
Viidata tuleks Öko-Instituti soovitustele ja nende erinevatele valikuvõimalustele, näidates, et ettepanekud lähevad kaugemale soovitusest lisada ained IV lisasse. | |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 f (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3 f) Nanomaterjalide ohutuse osas inimeste tervisele ja keskkonnale valitseb teaduses ebakindlus, puuduvad rahvusvaheliselt kokku lepitud nanomaterjali määratlus ja rahvusvaheliselt kokku lepitud katsesuunised; Komisjoni tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (SCENIHR) võttis 28.–29. septembril 2005. aastal vastu arvamuse nanotehnoloogiate kohta, milles jõuti järeldusele, et riskide hindamiseks vajalikud teadmised on väga puudulikud ja et praegused toksikoloogilised ja ökotoksikoloogilised meetodid võivad osutuda ebapiisavaks kõikide nanoosakestega seoses tekkivate küsimustega tegelemiseks. Üha rohkem saadakse teaduslikke tõendeid selle kohta, et teatavad süsiniknanotorud võivad käituda sarnaselt asbestikiududega ning seega tõsiselt mõjutada inimeste tervist. Sama kehtib hõbeda nanoosakeste kohta, mis võivad lõpuks sattuda keskkonda ja avaldada tõsist mõju pinnasele, vee- ja maismaaorganismidele. |
Selgitus | |
Ühes tekkivaid nanotehnoloogiaid käsitlevas 2009. aasta uurimisprojektis leiti, et turul on ligikaudu 807 nanomaterjale sisaldavat toodet, millest osa on elektri- ja elektroonikaseadmed. Nanotoksikoloogid on jõudnud üldisele kokkuleppele, et tervisele ja keskkonnale avalduvate tõsiste mõjude oht on reaalne, mistõttu ettevaatusabinõud on nanomaterjalidega seoses õigustatud. Käesolev muudatusettepanek on seotud artikli 4 lõike 1 punkti b (uus) muudatusettepanekuga, milles soovitatakse märgistada nanohõbe ja süsiniknanotorud. | |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(6) Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad aineid on teaduslikult põhjalikult uuritud ja hinnatud ning ühenduse ja siseriiklikul tasandil on nende suhtes eri meetmeid rakendatud. |
(6) Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid aineid tuleks enne piirangute kehtestamist ning ühenduse ja siseriiklikul tasandil nende suhtes eri meetmete rakendamist teaduslikult põhjalikult uurida ja hinnata. III lisas loetletud aineid tuleks enne piirangute kehtestamist teaduslikult põhjalikult uurida ja hinnata. |
Selgitus | |
III lisas loetletud ainete hindamine ei ole veel lõpule viidud. III lisas loetletud aineid on kavas hinnata ja seda tuleks teha põhjalikult; see töö ei ole siiski veel lõpetatud. | |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(7) Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmetes on arvesse võetud olemasolevaid rahvusvahelisi juhiseid ja soovitusi ning nende aluseks on hinnang, mis põhineb olemasoleval teaduslikul ja tehnilisel teabel. Need meetmed on vajalikud inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse soovitud taseme saavutamiseks, arvestades riske, mida meetmete puudumine ühenduses tõenäoliselt põhjustaks. Need meetmed tuleks korduvalt läbi vaadata ja vajaduse korral kohandada, võttes arvesse olemasolevaid tehnilisi ja teaduslikke andmeid. |
(7) Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmetes on arvesse võetud olemasolevaid rahvusvahelisi juhiseid ja soovitusi ning nende aluseks on hinnang, mis põhineb olemasoleval teaduslikul ja tehnilisel teabel. Need meetmed on vajalikud inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse soovitud taseme saavutamiseks, arvestades riske, mida meetmete puudumine liidus tõenäoliselt põhjustaks. Need meetmed tuleks korduvalt läbi vaadata ja vajaduse korral kohandada, võttes arvesse olemasolevaid tehnilisi ja teaduslikke andmeid. Esmatähtsaks tuleks pidada ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale, mida põhjustab määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisas loetletud ainete kasutamine, pöörates erilist tähelepanu heksabromotsüklododekaanile (HBCDD), bis(2-etüülheksüül)ftalaadile (DEHP), butüülbensüülftalaadile (BBP) ja dibutüülftalaadile (DBP). |
Selgitus | |
Ained, mille suhtes erinevad asutused on teatavat muret väljendanud. | |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(8) Käesoleva direktiiviga täiendatakse ühenduse jäätmekäitlusalaseid õigusakte, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/[…]/EÜ jäätmete kohta. |
(8) Käesoleva direktiiviga täiendatakse ühenduse jäätmekäitlusalaseid õigusakte, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/[…]/EÜ jäätmete kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)1. |
|
1 ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. |
Selgitus | |
Tuleks eraldi ära märkida, et ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv täiendab REACH-määrust. Direktiiv ja REACH erinevad teineteisest eesmärkide, reguleerimisala, ajakava ja mõjuala poolest. Direktiivi eesmärk on lahendada kiiresti suureneva jäätmevooga seotud konkreetseid probleeme, kuid REACH käsitleb keemilisi aineid üldisemalt ega keskendu jäätmetele. REACH on piirkondlik õigusakt ja alles algstaadiumis, kuid direktiivist on juba saanud ülemaailmne norm. Peamised probleemid, mis elektri- ja elektroonikaseadmete romudega seoses tekivad, on seotud polümeeridega, mis ei kuulu REACHi reguleerimisalasse. Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi tuleks edasi arendada, et selle abil oleks võimalik elektri- ja elektroonikaseadmete romude taaskasutamise ja kõrvaldamisega seotud konkreetseid probleeme lahendada juba nende tekkekohas. | |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(11) Tuleks arvesse võtta selliste elektri- ja elektroonikaseadmete tehnilist arendamist, mis ei sisalda raskmetalle, PBDE- ja PBB-ühendeid. |
(11) Tuleks arvesse võtta selliste elektri- ja elektroonikaseadmete tehnilist arendamist, mis ei sisalda raskmetalle, broomitud leegiaeglusteid, klooritud leegiaeglusteid, PVCd ega selle ohtlikke pehmendeid. |
Selgitus | |
Elektroonikatööstus on teinud suuri edusamme ülemaailmses algatuses, mis seisneb broomitud või klooritud leegiaeglustite ja PVCde kasutamise järkjärgulises lõpetamises. Suured elektroonikatootjad on juba lõpetanud nende ainete kasutamise mõnedes või kõigis oma toodetes (nt 50% uutest mobiiltelefonidest on juba vähese halogeenisisaldusega). Peaaegu kõik suured elektroonikatootjad on võtnud endale kohustuse järgida seda põhimõtet laiatarbekaupades (nt vähese halogeenisisaldusega personaalarvutite turuosa tõuseb järgmise paari aasta jooksul üle 40%). Samasuguseid meetmeid on juba varem võtnud ka mõned kodumasinate tootjaid. | |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(12) Niipea kui on saadud teaduslikud tõendid ja võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet, tuleks uurida muude ohtlike ainete keelamist ja nende asendamist keskkonnasõbralikumate võimalustega, mis tagavad vähemalt sama tasemega tarbijakaitse, ning pöörata tähelepanu sidususele muude ühenduse õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH). Eriti tuleks arvesse võtta võimalikku mõju VKEdele. |
(12) Korrapäraselt ja niipea kui on saadud teaduslikud tõendid ja võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet, tuleks uurida muude ohtlike ainete keelamist ja nende asendamist keskkonnasõbralikumate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, mis tagavad vähemalt sama tasemega tarbijakaitse. Seetõttu peaks komisjon uurima muude ohtlike ainete negatiivset mõju ning nende asendamise võimalikkust, eelkõige elektri- ja elektroonikaseadmete tööea lõpus, et teha korrapäraste ajavahemike järel käesoleva direktiivi sätete tugevdamiseks õigusaktide ettepanekuid. Uurimine peaks hõlmama täielikku mõju hindamist ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist. Uurimisel tuleks ka pöörata tähelepanu sidususele muude ELi õigusaktidega ning maksimeerida sünergiat määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel tehtava tööga. Eriti tuleks arvesse võtta võimalikku mõju VKEdele. |
Selgitus | |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12 a) Taastuvate energiaallikate arendamine on üks liidu peaeesmärke ning need allikad annavad olulise panuse keskkonna ja kliimaga seotud eesmärkide saavutamisse. 23. aprilli 2009. aasta direktiivis 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta1 tuletatakse meelde, et peab valitsema ühtsus nimetatud eesmärkide ja liidu muu keskkonnaõiguse vahel. Seega ei tohiks käesolev direktiiv takistada taastuvenergia tehnoloogiate arendamist, kui need ei ohusta keskkonda ning on jätkusuutlikud ja majanduslikult tasuvad, nagu näiteks fotoelektrilised päikesepaneelid, mis tuleks kõnealuse direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Komisjoni taotletud sõltumatutes mõjuhinnangutes soovitatakse samuti fotoelektrilised päikesepaneelid kõnealuse direktiivi kohaldamisalast välja jätta. |
|
1 ELT L 140, 5.6.2009, lk 16. |
Selgitus | |
Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi läbivaatamine peaks toimuma kooskõlas ELi eesmärkidega kliimamuutuse valdkonnas ning võimaldama jätkusuutlike ja majanduslikult tasuvate energiaallikate arendamist. Seetõttu on oluline võimaldada teha kõnealuse direktiivi kohaldamisalast konkreetseid erandeid, et aidata ELil saavutada üldisemaid eesmärke keskkonnakaitse, energia varustuskindluse ja kliimamuutuse vastu võitlemise alal. | |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(13) Tuleks lubada erandeid asendamisnõudest, kui asendamine ei ole teaduslikult ja tehniliselt võimalik, arvestades eelkõige VKEde olukorda, kui asendamise negatiivne keskkonna-, tervise- või sotsiaalmajanduslik mõju on tõenäoliselt suurem kui sellest tulenev tervise-, keskkonna- või sotsiaalmajanduslik kasu, või kui asendusainete kättesaadavusja usaldusväärsus ei ole tagatud. Ohtlike ainete asendamist elektri- ja elektroonikaseadmetes tuleb teha ka viisil, mis on kooskõlas elektri- ja elektroonikaseadmete kasutajate tervise- ja ohutusnõuetega. Meditsiiniseadmete turuleviimiseks on vaja kohaldada direktiivide 93/42/EÜ ja 98/79/EÜ kohast vastavushindamismenetlust, mis võib nõuda liikmesriikide pädevate asutuste määratud teavitatud asutuse osalemist. Kui selline teavitatud asutus teeb kindlaks, et meditsiiniseadmetes või in vitro meditsiiniseadmetes kasutamiseks mõeldud võimaliku asendusaine ohutus ei ole tõendatud, käsitatakse kõnealust juhtu selge sotsiaalmajandusliku, tervise- ja tarbija ohutusega seotud negatiivse mõjuna. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate seadmete suhtes peaks olema võimalik kohaldada erandeid alates direktiivi jõustumise kuupäevast isegi juhul, kui direktiiv jõustub enne, kui kõnealused seadmed tegelikult lisatakse selle reguleerimisalasse. |
(13) Tuleks lubada erandeid asendamisnõudest, kui asendamine ei ole teaduslikult ja tehniliselt võimalik, arvestades eelkõige VKEde olukorda, või kui asendamise negatiivne mõju keskkonnale ja tervisele on tõenäoliselt suurem kui sellest keskkonnale ja tervisele tulenev kasu. Ohtlike ainete asendamist elektri- ja elektroonikaseadmetes tuleb teha ka viisil, mis on kooskõlas elektri- ja elektroonikaseadmete kasutajate tervise- ja ohutusnõuetega. Erandi kehtivusaja määramisel tuleks arvesse võtta sotsiaalmajanduslikke aspekte. Erandi kehtivusaja lõppemisel peaks olema võimalik anda ajapikendust, kui asendusvariantide muretsemine, sealhulgas intellektuaalomandi küsimustest tingitud piirangute tõttu, võtab rohkem aega. Meditsiiniseadmete turulelaskmiseks on vaja kohaldada direktiivide 93/42/EÜ ja 98/79/EÜ kohast vastavushindamismenetlust, mis võib nõuda liikmesriikide pädevate asutuste määratud teavitatud asutuse osalemist. Kui selline teavitatud asutus teeb kindlaks, et meditsiiniseadmetes või in vitro meditsiiniseadmetes kasutamiseks mõeldud võimaliku asendusaine ohutus ei ole tõendatud, käsitatakse kõnealust juhtu selge sotsiaalmajandusliku, tervise- ja tarbija ohutusega seotud negatiivse mõjuna. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate seadmete suhtes peaks olema võimalik kohaldada erandeid alates direktiivi jõustumise kuupäevast isegi juhul, kui direktiiv jõustub enne, kui kõnealused seadmed tegelikult lisatakse selle reguleerimisalasse. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(14) Erandid teatavate konkreetsete materjalide ja osade keelust peaksid olema kehtivusulatuse poolest piiratud, et järk-järgult suudetaks lõpetada ohtlike ainete kasutamine elektri- ja elektroonikaseadmetes, eeldusel et nende ainete kasutamist sellistes seadmetes peaks olema võimalik vältida. |
(14) Erandid teatavate konkreetsete materjalide ja osade keelust tuleks kehtestada igal üksikjuhul eraldi ja need peaksid olema kehtivusulatuse ja kehtivusaja poolest piiratud, et järk-järgult suudetaks lõpetada ohtlike ainete kasutamine elektri- ja elektroonikaseadmetes, eeldusel et nende ainete kasutamist sellistes seadmetes peaks olema võimalik vältida. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(14 a) Nanomaterjalide kasutamine elektri- ja elektroonikaseadmetes võib tehnoloogia arengu käigus suureneda. Nanohõbe ja teatavad süsiniknanotorud välja arvatud, on nanomaterjalide kasutamise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes ning sellega seotud ohtude kohta vähe teavet. Selleks et komisjonil oleks võimalik hinnata nanomaterjalide ohutust elektri- ja elektroonikaseadmetes, peaksid ettevõtjad teavitama nanomaterjalide kasutamisest elektri- ja elektroonikaseadmetes ning esitama kõik olulised andmed nende ohutuse kohta inimtervisele ja keskkonnale. Komisjon peaks saadud teavet hindama ja vajaduse korral esitama riskijuhtimist käsitleva õigusakti ettepaneku. Tootjad peaksid märgistama nanomaterjale sisaldavad elektri- ja elektroonikaseadmed, millega tarbijad võivad kokku puutuda, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(19) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. |
välja jäetud |
(Muudatusettepanek on seotud senise kontrolliga regulatiivmenetluse asendamisega uue delegeeritud õigusaktide menetlusega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290.) | |
Selgitus | |
Muudetud põhjendus 20 sisaldab vajalikke sätteid. | |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(20) Eelkõige tuleks komisjoni volitada kohandama II, III, IV, V ja VI lisa vastavalt tehnika ja teaduse arengule ning võtma vastu muid vajalikke rakendusmeetmeid. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 2002/95/EÜ vähem olulisi sätteid, tuleb need võtta vastu otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. |
(20) Selleks et käesoleva direktiivi sätteid saaks kohandada vastavalt tehnika ja teaduse arengule ning võtta vastu muid vajalikke meetmeid, tuleks komisjoni volitada vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, kui on tegemist V, VI, VIa ja VIb lisa kohandamisega, erandite taotlemise vormi kinnitamisega, maksimaalse sisalduse üksikasjalike vastavuseeskirjadega, proovivõtu- ja kontrollieeskirjadega, nanomaterjalide määratlemisega, nanomaterjalide avastamise standarditega, nanomaterjalide märgistamise kasutuselevõtuga ja REACH-määruse kohandamisega. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(23 a) Seoses määruse (EÜ) nr 1907/2006 eelseisva läbivaatamisega tuleks põhjalikult analüüsida, millist lisandväärtust annab ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad ohtlike ainete kasutamise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes, et kaasa aidata inimeste tervise kaitsele ning elektroonikaromude keskkonnaohutule taaskasutamisele ja kõrvaldamisele. |
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad ohtlike ainete kasutamise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes, et kaasa aidata inimeste tervise ja keskkonna kaitsele ning elektroonikaromude keskkonnaohutule taaskasutamisele ja kõrvaldamisele. |
Selgitus | |
„Sisu” peaks vastama põhjenduste sisule. Põhjenduses 4 on öeldud, et isegi kui elektroonikaromusid kogutakse eraldi ja võetakse ringlusprotsessi, võivad nendes sisalduvad elavhõbe ja kaadmium ohustada tervist ja keskkonda. Põhjenduses 5 on öeldud, et „kõige tõhusam viis tagada nende ainetega seotud tervise- ja keskkonnariskide olulist vähendamist [---] on nende ainete asendamine”. Ohtlike ainete kasutamise järkjärguline lõpetamine edendab seega juba iseenesest keskkonnakaitset, sest tegemist ei ole ainult keskkonnaohutu taaskasutamise ja kõrvaldamisega. | |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse II lisas kindlaksmääratud elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes, mis kuuluvad I lisas nimetatud kategooriatesse. |
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse elektri- ja elektroonikaseadmete, sh kaablite, kulumaterjali ja tarvikute suhtes, mis kuuluvad I lisas nimetatud kategooriatesse. |
Selgitus | |
Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi tuleks kohaldada kõigile elektri- ja elektroonikaseadmetele, mitte ainult teatavatele kategooriatele, samuti kaablitele, kulumaterjalile ja tarvikutele. II lisa tekitab segadust, sest selles on öeldud, et see on „toodete siduv loetelu”, kuid see loetelu ei ole lõplik, vaid selles on nimetatud ainult teatavad näited, nt „kodumasinad, sealhulgas...”. See ei lahenda nende kategooriate erineva tõlgendamise probleemi. II lisa tuleks välja jätta ja seda peaks asendama elektri- ja elektroonikaseadmete üldine määratlus. Täiendatuna muude elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriaga tuleks I lisas nimetatud kategooriad alles jätta, sest sel juhul on võimalik elektri- ja elektroonikaseadmete eri kategooriatele määrata eri piiranguid ja tähtaegu. | |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. I lisas nimetatud 11. kategooriasse kuuluvate elektri- ja elektroonika-seadmete suhtes kohaldatakse lõiget 1 alates 1. juulist 2014. |
Selgitus | |
Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi reguleerimisala laiendamisel väljapoole praegust 10 kategooriat on vaja üleminekuaega, et tootjad saaksid taotleda erandite tegemist. | |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks ohutust, tervishoidu ning kemikaale käsitlevate ühenduse õigusaktide nõuete, eelkõige määruse (EÜ) nr 1907/2006 ning ühenduse konkreetsete jäätmekäitlusalaste õigusaktide kohaldamist. |
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks ohutust, tervishoidu ning kemikaale käsitlevate ühenduse õigusaktide nõuete, eelkõige määruse (EÜ) nr 1907/2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta)1 ning ühenduse konkreetsete jäätmekäitlusalaste õigusaktide kohaldamist. |
|
____________ 1 ELT L 269, 21.10.2000, lk 34. |
Selgitus | |
Käesoleva muudatusettepanekuga jäetakse selgesõnaliselt ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi kohaldamisalast välja kasutusest kõrvaldatud sõidukid ja selliste sõidukite elektroonilised koostisosad. Need sõidukid ei sisene kunagi elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete voogu. Kuna neid hõlmavad teised õigusaktid, tuleks need ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi kohaldamisalast välja jätta. | |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes: |
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes: |
a) seadmed, mis on vajalikud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks, sealhulgas konkreetselt sõjaliseks otstarbeks ettenähtud relvad, laskemoon ja sõjatarvikud; |
a) seadmed, mis on vajalikud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks, sealhulgas konkreetselt sõjaliseks otstarbeks ettenähtud relvad, laskemoon ja sõjatarvikud; |
b) seadmed, mis on konkreetselt projekteeritud käesoleva direktiivi reguleerimisalasse mittekuuluva muud liiki seadme osana ja mis toimivad üksnes kõnealuse seadme osana; |
b) seadmed, mis on konkreetselt projekteeritud käesoleva direktiivi reguleerimisalasse mittekuuluva muud liiki seadme osana ja mis toimivad üksnes kõnealuse seadme osana; |
c)seadmed, mida ei kavatseta turule viia iseseisva toimiva või kaubaüksusena. |
|
|
b a) inimeste ja kaupade veoks ettenähtud transpordivahendid; |
|
b b) suured paiksed seadmed, välja arvatud kontroll- ja järelevalveseadmed; |
|
b c) suured paiksed tööstuslikud tööriistad, välja arvatud kontroll- ja järelevalveseadmed; |
|
b d) taastuvenergia tootmise tehnoloogia, mis on ette nähtud kasutamiseks süsteemis, mis on projekteeritud, kokku pandud ja paigaldatud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaksmääratud asukohas energia tootmiseks avalik-õiguslikul ja ärilisel otstarbel ning eluruumides kasutamise jaoks. |
|
b e) liidus toodetud või importseadmed, mis on ette nähtud spetsiaalselt uurimis- ja arendustegevuseks ning mida ei viida turule ega tehta üldsusele kättesaadavaks; |
|
b f) eranditult erialaseks kasutamiseks mõeldud liikurmasinad, mida ei kasutata teedel; |
|
b g) kosmosesse saatmiseks ette nähtud seadmed; |
|
Hiljemalt [...*] esitab komisjon aruande, milles käsitletakse vajadust jätta käesoleva direktiivi kohaldamisalast jätkuvalt välja 11. kategooriasse kuuluvad seadmed juhtudel, kui nende kohaldamisalasse võtmisest käesoleva direktiivi eesmärkide täitmise jaoks saadav kasu oleks pikas perspektiivis ebaproportsionaalselt väike võrreldes sellest tulenevate kuludega. Vajaduse korral lisatakse aruandele õigusakti ettepanek. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 3 a (uus) | |
|
3 a. Teatavate elektri- ja elektroonikaseadmete käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljajätmisest sõltumata võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ettevõtjad vähendavad tarbijate, töötajate ja keskkonna kokkupuudet IV lisas loetletud elektri- ja elektroonikaseadmetes sisalduvate materjalide ja komponentidega tehniliselt ja praktiliselt võimaliku miinimumini. |
|
* Märkida kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 3 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3 a. Hiljemalt 31. detsembriks 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse käesoleva direktiivi kohaldamist artikli 2 lõikes 3 osutatud seadmete suhtes. |
Selgitus | |
Ehkki praegu võib kehtestada erandeid, tuleks õigusakti reguleerimisala pärast nõuetekohaseid mõju hindamisi läbi vaadata. | |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt a a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
a a) „voolu tarbiv“ – vajab vähemalt ühe oma põhifunktsiooni täitmiseks elektrivoolu; |
Selgitus | |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) „tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab elektri- või elektroonikaseadet või kes on projekteerinud või tootnud elektri- ja elektroonikaseadme oma nime või kaubamärgi all; |
b) „tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab elektri- või elektroonikaseadet või kes on projekteerinud või tootnud elektri- ja elektroonikaseadme või kes turustab kõnealust toodet oma nime või kaubamärgi all; |
Selgitus | |
Kuna ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi praegusel uuestisõnastamisel on võrdlusmaterjaliks määrus (EÜ) nr 765/2008, tuleks mõisted segaduse või erinevate tõlgenduste ärahoidmiseks üksteisega kooskõlla viia. | |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt d a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
d a) „ettevõtja“ – tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja; |
Selgitus | |
Mõistet „ettevõtja” on direktiivis kasutatud mitmes kohas. Kasutada tuleks sama määratlust, mida on kasutatud otsuses nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta. | |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt g a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
g a) „tehniline spetsifikatsioon” – dokument, milles nähakse ette tootele, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded; |
Selgitus | |
Mõistet „tehniline spetsifikatsioon” on direktiivis kasutatud mitmes kohas. Kasutada tuleks sama määratlust, mida on kasutatud otsuses nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta. | |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikli 3 punkt k a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
k a) „tagasivõtmine” – mis tahes meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on seal juba lõpptarbija jaoks kättesaadavaks tehtud; |
Selgitus | |
Mõistet „tagasivõtmine” on direktiivis kasutatud mitmes kohas. Kasutada tuleks sama määratlust, mida on kasutatud otsuses nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta. | |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikli 3 punkt k b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
k b) „kõrvaldamine” – mis tahes meede, mille eesmärk on turustusahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemise vältimine; |
Selgitus | |
Mõistet „kõrvaldamine” on direktiivis kasutatud mitmes kohas. Kasutada tuleks sama määratlust, mida on kasutatud otsuses nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta. | |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt l | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
l) „homogeenne materjal” – läbini ühtse koostisega materjal, mida ei ole võimalik mehaaniliselt lahutada eri materjalideks, s.t et materjale ei ole põhimõtteliselt võimalik üksteisest kruvides, lõigates, purustades, jahvatades ega lihvides eraldada; |
l) „homogeenne materjal”: − läbini ainult ühest materjalist koosnev materjal, või |
|
mitme materjali kombinatsioon, mida ei ole võimalik mehaaniliselt lahutada eri materjalideks, v.a pinnakatted, või |
|
− pinnakate; |
Selgitus | |
Tuleb vahet teha materjalidel, mis koosnevad läbini ainult ühest materjalist, ja materjalidel, mis koosnevad mitmest materjalist, mida ei ole võimalik mehaaniliselt lahutada. Pinnakatteid tuleks käsitleda eraldi homogeense materjalina. | |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt l a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
l a) „kaablid“ – kõik elektri- ja elektroonikaseadmete sees olevad juhtmed ja kõik seadet asjaomase elektrivõrguga ühendavad juhtmed ja pikendusjuhtmed; |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt l b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
l b) „mehaaniliselt lahutatud” – materjale on põhimõtteliselt võimalik üksteisest eraldada mehaaniliselt, st lahti kruvides, lõigates, purustades, jahvatades ja lihvides; |
Selgitus | |
Määratlus on oluline õiguskindluse tagamiseks proovide võtmisel ja katsetamisel. Õiguskindluse tagamiseks tuleks mehaanilise lahutamise mõiste eraldi määratleda. | |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt p | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
p) „tööstuslikud seire- ja kontrolliseadmed” – üksnes tööstuslikuks või erialaseks kasutamiseks ettenähtud seire- ja kontrolliseadmed. |
p) „tööstuslikud seire- ja kontrolliseadmed” – üksnes tööstuslikuks kasutamiseks ettenähtud seire- ja kontrolliseadmed. |
Selgitus | |
Ühenduse õigusaktides tehakse üldjuhul vahet, kas kasutajaks võivad olla tavatarbijad, spetsialistid või tööstus. Tavatarbijaid ja spetsialiste eristatakse liikmesriigiti erinevalt. Vahetegemine on raske ka seetõttu, et tavatarbijate hulka kuuluvatel isikutel võib olla juurdepääs spetsialistidele mõeldud toodetele ja spetsialistid võivad kasutada laialt kasutatavaid tooteid. Suurema segaduse vältimiseks tuleks tööstuslike seire- ja kontrolliseadmete määratlemisel piirduda tööstusliku kasutamisega. | |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt p a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
p a) „kulumaterjal” – ühte või mitut elektrilist või elektroonilist osa sisaldav detail, mida on vaja elektri- või elektroonikaseadme toimimiseks ning mis samas ei saa ilma elektri- või elektroonikaseadmeta toimida; |
(Muudatusettepaneku 26 asendamine.) | |
Selgitus | |
Elektri- ja elektroonikaseadmete ja kulumaterjalide vastastikust sõltuvust silmas pidades tuleks kulumaterjalid samuti direktiivi lisada, seda enam, et nende eluiga on tavaliselt lühem ja seega muutuvad need elektri- ja elektroonikaseadmetest varem jäätmeteks. Seetõttu tuleks lisada määratlus. Käesolev määratlus piirdub elektrilisi/elektroonilisi osasid sisaldavate detailidega. Seega hõlmaks see nt praegused toonerikassetid, kuid ei laieneks CD-dele, printeripaberile, nõudepesumasina pulbrile ega puuriotsakutele. | |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikli 3 punkt p b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
p b) „nanomaterjal“ – kavatsuslikult toodetud materjal, mille vähemalt üks mõõde on 100 nm või alla selle või mille sisemus või pealispind koosneb eraldiseisvatest funktsionaalsetest osadest, millest paljude vähemalt üks mõõde on 100 nm või alla selle, sealhulgas struktuurid, aglomeraadid või agregaadid, mille suurusjärk võib ületada 100 nm, kuid mis säilitavad nanoskaalale iseloomulikud omadused. |
|
Nanoskaalale iseloomulikud omadused on |
|
i) asjaomaste materjalide suurte spetsiifiliste pindadega seotud omadused ja/või |
|
ii) eriomased füüsikalis-keemilised omadused, mis erinevad mitte-nanovormis esineva sama materjali omadustest. |
Selgitus | |
Nanomaterjalide mõiste tuleb kasutusele võtta. Käesolevas määratluses on kõik kolm asutust seoses uuendtoidu määrusega kokku leppinud. | |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Arvestades erinevate organite rahvusvahelisel tasandil avaldatud mitmesuguseid nanomaterjalide määratlusi ning pidevat tehnika ja teaduse arengut nanotehnoloogia valdkonnas, muudab ja kohandab komisjon artiklis 18 osutatud delegeeritud õigusaktide abil käesoleva artikli punkti p b vastavalt teaduse ja tehnika arengule ning võttes arvesse hiljem rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud määratlusi. |
Selgitus | |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt p c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
p c) „tarvik” – vähemalt ühte elektrilist või elektroonilist osa sisaldav detail, mis on projekteeritud kasutamiseks koos elektri- ja elektroonikaseadmega, mis ei ole elektri- ja elektroonikaseadme toimimiseks vajalik, kuid mis ei saa ilma nimetatud seadmeta toimida; |
Selgitus | |
Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv peaks hõlmama ka tarvikud. Seetõttu tuleks lisada tarviku mõiste. Käesolev määratlus piirdub elektrilisi/elektroonilisi osasid sisaldavate detailidega. See sisaldaks näiteks digitaalkaamerate läätsesid, kuid jätaks välja kaamera või läätse koti. | |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt p d (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
p d) „elektriline või elektrooniline osa” – vähemalt kahe ühendusjuhtme või metallplaadiga detail, mis on vooluahela osa ja ette nähtud diskreetse funktsiooni täitmiseks. |
Selgitus | |
Kuna äsja kasutusele võetud kulumaterjali ja tarviku mõisted viitavad elektrilise või elektroonilise osa sisaldamisele, tuleks lisada kõnealuste osade mõiste. | |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt p e (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
p e) „transpordivahend“ – veoste või inimeste vedamiseks kasutatav sõiduk, näiteks auto, buss, veoauto, tramm, rong, laev ja lennuk; |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt p f (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
p f) paigaldis – konkreetne kombinatsioon mitut liiki aparatuurist ja vajadusel muudest seadistest, mis on kokku pandud ja alaliselt paigaldatud eelnevalt kindlaks määratud asukohas; see ei hõlma elektri- ja elektroonikaseadmete komponente, mida saab asjaomase paigaldise eluea jooksul välja vahetada ning mis võivad toimida ka ilma paigaldise osaks olemata; |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt p g (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
p g) „suured paiksed tööstuslikud tööriistad“ – masinate, seadmete ja/või komponentide kogum tööstuses üheskoos kasutamiseks ja kindla ülesande täitmiseks. Neid paigaldavad üksnes paigaldamise eest vastutavad spetsialistid, ja nad paiknevad kogu oma kasutusaja kindlas asukohas. Nad ei hõlma elektri- ja elektroonikaseadmete komponente, mida saab asjaomase tööriista eluea jooksul välja vahetada ning mis võivad toimida ka ilma tööriista osaks olemata; |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – punkt p h (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
p h) „üksnes erialaseks kasutamiseks ette nähtud, väljaspool teid kasutatavad liikurmasinad“ – ainult spetsialistidele kättesaadavaks tehtavad, direktiivis 97/68/EÜ määratletud seadmed; |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid tagavad, et turuleviidavad elektri- ja elektroonikaseadmed, sealhulgas nende remondiks või taaskasutuseks ettenähtud tagavaraosad, ei sisalda IV lisas loetletud aineid. |
1. Liikmesriigid tagavad, et turulelastavad elektri- ja elektroonikaseadmed, sealhulgas nende remondiks või taaskasutuseks ettenähtud tagavaraosad, kaablid, kulumaterjalid ja tarvikud ning funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse suurendamiseks ette nähtud tagavaraosad ei sisalda IV lisas loetletud aineid. |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Lõiget 1 ei kohaldata järgmiste seadmete remondiks või taaskasutuseks ettenähtud tagavaraosade suhtes: |
4. Lõiget 1 ei kohaldata järgmiste seadmete remondiks või taaskasutuseks ette nähtud tagavaraosade, kaablite, kulumaterjalide ja tarvikute ning funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse suurendamiseks ette nähtud osade suhtes: |
a) enne 1. juulit 2006 turule viidud elektri-ja elektroonikaseadmed; |
a) enne 1. juulit 2006 turule lastud elektri-ja elektroonikaseadmed; |
b) enne 1. jaanuari 2014 turule viidud meditsiiniseadmed; |
b) enne 1. jaanuari 2014 turule lastud meditsiiniseadmed; |
c) enne 1. jaanuari 2016 turule viidud meditsiinilised in vitro diagnostikaseadmed; |
c) enne 1. jaanuari 2016 turule lastud meditsiinilised in vitro diagnostikaseadmed; |
d) enne 1. jaanuari 2014 turule viidud seire- ja kontrolliseadmed; |
d) enne 1. jaanuari 2014 turule lastud seire- ja kontrolliseadmed; |
e) enne 1. jaanuari 2017 turule viidud tööstuslikud seire- ja kontrolliseadmed; |
e) enne 1. jaanuari 2017 turule lastud tööstuslikud seire- ja kontrolliseadmed; |
f) elektri- ja elektroonikaseadmed, mille suhtes on tehtud erand ja mis on viidud turule enne kõnealuse erandi kehtivusaja lõppu.
|
f) elektri- ja elektroonikaseadmed, mille suhtes on tehtud erand ja mis on turule lastud enne kõnealuse erandi kehtivusaja lõppu, niivõrd kui see puudutab asjaomast erandit. |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 4 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4 a. Lõiget 1 ei kohaldata enne 1. juulit 2006 turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmetest võetud tagavaraosade suhtes, mida taaskasutatakse enne 1. juulit 2016 turule lastavates seadmetes, tingimusel et taaskasutamine toimub auditeeritavates ettevõtetevahelistes suletud ahelana toimivates tagastussüsteemides ja tarbijat teavitatakse osade taaskasutamisest. |
Selgitus | |
Ressursitõhususe tagamiseks on ELil vaja jätkuvalt taaskasutust edendada. Hästi töötavate ja taaskasutatavate tagavaraosade enneaegne kõrvaldamine, hävitamine või asendamine asjaolu tõttu, et need on turule lastud enne 1. juulit 2006 ja ei ole kooskõlas ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi piirangutega, koormaks tarbetult keskkonda. Kui seda mitte lubada, viiks käesolev ajutine erand kogu seadme kõrvaldamiseni koos enamiku ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivile vastavate osadega. Kuna taaskasutamine toimub suletud tagastussüsteemis, on nende osade kasutuselt kõrvaldamine nõuetekohaselt kontrollitud ja juhitud. | |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Lõiget 1 ei kohaldata aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete suhtes. Komisjon vaatab aastaks 2020 läbi aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljajätmise, et teha ettepanek nende lisamise kohta. |
5. Lõiget 1 ei kohaldata aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete suhtes. Komisjon vaatab aastaks 2020 läbi aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljajätmise, et hinnata teaduslikel ja tehnoloogilistel soovitustel põhinevate sobivate, ohutute ja usaldusväärsete võimaluste kättesaadavust ning teha ettepanek nende reguleerimisalasse lisamise kohta. |
Selgitus | |
Eesmärk on vältida vastuolu vajadusega tagada aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete kättesaadavus. | |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 6 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. Lõiget 1 ei kohaldata V ja VI lisas loetletud kasutamisviiside suhtes. |
6. Lõiget 1 ei kohaldata V, VI ja VI a lisas loetletud kasutamisviiside suhtes. |
(Järelevalve korrigeerimine, muudatusettepaneku 33 asendamine. Seotud artikli 2 lõike 1 ja artikli 4 lõike 1 a, I lisa ja VI a lisa muudatusettepanekutega.) | |
Selgitus | |
Avatud reguleerimisala kasutuselevõtmine nõuab eraldi lisa, et elektri- ja elektroonikaseadmeid, mis ei kuulunud ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi reguleerimisalasse, kuna ei sisaldunud üheski esimesest kümnest kategooriast, oleks võimalik kasutada viisil, mille suhtes on tehtud erand artikli 4 lõikes 1 sätestatud keelust. Vaja on võimalust teha erandeid lõikes 1 esitatud uuest piirangust. | |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 7 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
7. Kui ainete, eelkõige III lisas loetletud ainete kasutamisega kaasneb selline vastuvõetamatu risk inimeste tervisele või keskkonnale, mida peab käsitlema ühenduse tasandil, kasutatakse IV lisas esitatud keelatud ainete loetelu läbivaatamisel meetodeid, mis põhinevad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklites 69–72 sätestatud menetlustel. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. |
välja jäetud |
(Seotud muudatusettepanekuga, millega taastatakse ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi artikkel 6 muudetud kujul) | |
Selgitus | |
Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivis käsitletakse ainult üht küsimust: ohtlike ainete kasutamise piiramist elektri- ja elektroonikaseadmetes. Ei saa rahulduda olukorraga, kus direktiivi põhiolemust käsitleva otsuse tegemine toimuks komiteemenetluse teel või komiteemenetluse raames kasutatava, kuid veel määratlemata meetodi abil, seda enam, et seadusandja on selgelt volitanud komisjoni esitama selliseid ettepanekuid kaasotsustamismenetluse raames (artikkel 6). Sellisel juhul ei saaks uusi piiranguid praegu kehtestada, kuid see on vastuolus komisjoni tellitud uuringus esitatud soovitustega. Direktiivi impulsi säilitamiseks tuleb uued piirangud vastu võtta praegu ja mitte neid määramata ajaks edasi lükata. | |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjon võtab lisade kohandamisel teaduse ja tehnika arenguga vastu järgmised meetmed: |
1. Komisjon võtab V, VI ja VI a lisa kohandamisel teaduse ja tehnika arenguga ja artiklis 6 a kehtestatud kriteeriumeid arvestades vastu järgmised meetmed: |
a) võetakse vastu kõik II lisa vajalikud muudatused; |
|
b) elektri- ja elektroonikaseadmete materjalid ja komponendid lisatakse V ja VI lisasse, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud: |
a) eriotstarbeliste elektri- ja elektroonikaseadmete materjalid ja komponendid lisatakse V, VI ja VI a lisasse, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud: |
– nende kõrvaldamine või asendamine konstruktsioonimuutuste või materjalide ja komponentidega, mis ei nõua artikli 4 lõikes 1 osutatud materjalide või ainete kasutamist, on teaduslikult või tehniliselt võimatu; |
– nende kõrvaldamine või asendamine konstruktsioonimuutuste või materjalide ja komponentidega, mis ei nõua artikli 4 lõikes 1 osutatud materjalide või ainete kasutamist, on tehniliselt võimatu;
|
– asendusainete kättesaadavus ja usaldusväärsus ei ole tagatud, |
– asendusainete usaldusväärsus ei ole tagatud, |
– asendamise negatiivne mõju keskkonnale, tervisele, tarbijaohutusele või sotsiaalmajanduslikule olukorrale on tõenäoliselt suurem kui sellest tulenev keskkonna-, tervise-, tarbijaohutusealane ja/või sotsiaalmajanduslik kasu; |
– asendamise negatiivne mõju keskkonnale, tervisele ja tarbijaohutusele on vajaduse korral läbiviidava olelusringianalüüsi põhjal otsustades tõenäoliselt suurem kui sellest keskkonnale, tervisele ja tarbijaohutusele tulenev kasu; |
c) elektri- ja elektroonikaseadmete materjalid ja osad jäetakse V ja VI lisast välja, kui punktis b sätestatud tingimusi enam ei täideta. |
b) elektri- ja elektroonikaseadmete materjalid ja osad jäetakse V ja VI lisast välja, kui punktis a sätestatud tingimusi enam ei täideta. |
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. |
Komisjon võtab sellised meetmed vastu artikli 18 kohaste eraldi delegeeritud õigusaktidena. |
2. Lõike 1 punkti b kohaselt vastuvõetud meetmed kehtivad kuni neli aastat ja neid võib uuendada. Komisjon teeb ettenähtud ajal otsuse kõikide uuendustaotluste kohta, mis esitatakse hiljemalt 18 kuud enne erandi kehtivusaja lõppu. |
2. Lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud meetmed kehtivad kuni neli aastat I lisa kategooriate 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10 ja 11 korral, ning kuni 8 aastat I lisa kategooriate 8 ja 9 korral. Kehtivusaeg otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi. Neid meetmeid võib uuendada. |
|
Erandi kehtivusaja või uuendamise otsustamisel võtab komisjon arvesse määruse (EÜ) 1907/2006 XVI lisas määratletud sotisaalmajanduslikke mõjusid. |
|
Kui komisjon on, muu hulgas ka intellektuaalomandiga seotud piirangute tõttu, seisukohal, et asendusainete piisava kättesaadavuse tagamiseks on vaja rohkem aega kui sõltuvalt olukorrast kas kuni keelu rakendumise või erandi kehtivusaja lõppemiseni jääv aeg, annab komisjon pärast keelu rakendumist või erandi kehtivusaja lõppemist ajapikendust. Ajapikenduse kestus otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi ja see ei tohi ületada 18 kuud alates keelu rakendumisest või erandi kehtivusaja lõppemist. |
|
V, VI ja VI a lisas esitatud konkreetsete erandite puhul tuleb vastavalt vajadusele ära näidata erandi tegemise, uuendamise, selle kehtivusaja lõppemise ja ajapikenduse kuupäev. |
|
2 a. Artikli 4 lõike 1 suhtes erandi tegemise, uuendamise või tühistamise taotlused esitatakse komisjonile vastavalt VI b lisale. Uuendamistaotlus peab kajastama kõige hilisemat olukorda. |
|
2 b. Komisjon: |
|
a) kinnitab taotluse saamist kirjalikult 15 päeva jooksul pärast selle kättesaamist. Kinnituses on märgitud taotluse kättesaamise kuupäev; |
|
b) omistab taotlusele numbri, mida kasutatakse seoses kogu taotlust käsitleva kirjavahetusega kuni läbivaatamise lõpuleviimiseni; |
|
c) teavitab liikmesriike viivitamata taotlusest ja teeb neile kättesaadavaks taotluse ning taotleja esitatud mis tahes lisateabe;
|
|
d) teeb taotluse kokkuvõtte üldsusele kättesaadavaks; |
|
e) uurib sõltumatult taotluse põhjendatust. |
|
2 c. Taotlused tuleb esitada sõltuvalt olukorrast hiljemalt 18 kuud enne keelu rakendumist või erandi kehtivusaja lõppu. |
|
Komisjon teeb otsuse sõltuvalt olukorrast hiljemalt 6 kuud enne keelu rakendumist või erandi kehtivusaja lõppu. Kui komisjon nimetatud aja jooksul otsust ei tee, on erand jõus või jääb jõusse kuue kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on otsuse langetanud. |
3. Enne lisade muutmist konsulteerib komisjon muu hulgas elektri- ja elektroonikaseadmete tootjate, ringlussevõtjate, töötlemisega tegelevate ettevõtjate, keskkonnaorganisatsioonide ning töövõtjate ja tarbijaühingutega. |
3. Enne V, VI ja VI a lisa muutmist konsulteerib komisjon muu hulgas ettevõtjate, ringlussevõtjate, töötlemisega tegelevate ettevõtjate, keskkonnaorganisatsioonide ning töövõtjate ja tarbijate ühendustega. Komisjonile selliste konsultatsioonide käigus esitatud märkused avalikustatakse. Komisjon koostab saadud teabe kohta aruande ja avalikustab selle. |
4. Seni kuni materjalid ja komponendid sisalduvad käesoleva direktiivi V ja VI lisas vastavalt käesoleva direktiivi artikli 5 lõike 1 punktile b, vabastatakse nende kasutus määruse(EÜ) nr 1907/2006 artikli 58 lõikes 2 sätestatud loanõuetest. |
|
|
3 a. Olenemata materjalide ja komponentide lisamisest V, VI ja VI a lisasse võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ettevõtjad piiravad tarbijate, töötajate ja keskkonna kokkupuutumist IV lisas loetletud elektri- ja elektroonikaseadmetes sisalduvate materjalide ja komponentidega tehniliselt ja praktiliselt võimaliku miinimumtasemeni. |
|
3 b. Kooskõlas lõikega 2 a kinnitab komisjon artikli 18 kohaste delegeeritud õigusaktidega ühtse taotluse vormi. |
|
3 c. Komisjon võtab VKEde olukorda arvestades vastu lõike 2 a kohaldamise põhjalikud suunised. |
|
3 d. Komisjon võib artikli 18 kohaste delegeeritud õigusaktide abil VI b lisa muuta, lisades sellele sätteid. |
|
3 e. Komisjon otsustab hiljemalt […*] artikli 18 kohaste delegeeritud õigusaktide abil, milliseid V lisas kehtestatud erandeid kohaldatakse ka 8. ja 9. kategooria seadmete suhtes. Kui selleks ajaks otsust ei tehta, kehtivad V lisas sätestatud erandid ka vastavate seadmete suhtes. |
|
* Märkida kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 5 a |
|
Nanomaterjalid |
|
1. Ettevõtjad teavitavad komisjoni nanomaterjalide kasutamisest elektri- ja elektroonikaseadmetes ning esitavad kõik asjakohased andmed, mis puudutavad nende ohutust inimtervisele ja keskkonnale seadmete olelusringi jooksul. |
|
2. Hiljemalt [...*], võttes arvesse ettevõtjate lõike 1 kohaselt esitatud teavet, hindab komisjon elektri- ja elektroonika-seadmetes leiduvate nanomaterjalide ohutust inimtervisele ja keskkonnale, eriti kasutamise ja käitlemise ajal, ning edastab tulemused aruandena Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Vajadusel lisatakse aruandele õigusakti ettepanek elektri- ja elektroonikaseadmetes sisalduvate nanomaterjalide asjakohase riskijuhtimise kohta. |
|
3. Ettevõtjad märgistavad hiljemalt [...**] elektri- ja elektroonikaseadmed, mis sisaldavad nanomaterjale, millega tarbijad võivad kokku puutuda. |
|
4. Hiljemalt [...***] koostab komisjon artikli 18 kohaste delegeeritud õigusaktidega nanomaterjalide määratlemise ja avastamise standardi. |
|
5. Hiljemalt [...***] koostab komisjon artikli 18 kohaste delegeeritud õigusaktidega põhjalikud eeskirjad lõikes 3 esitatud märgistamisnõuete kohaldamiseks. |
|
* Märkida kuupäev: 36 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. |
|
** Märkida kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. |
|
*** Märkida kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. |
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Rakendusmeetmed |
Delegeeritud õigusaktid |
Komisjon võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: |
Hiljemalt […*] võtab komisjon artikli 18 kohaste delegeeritud õigusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: |
– eranditaotlused, sealhulgas kõnealuste taotluste esitamisel nõutava teabe vorming ja liigid, kaasa arvatud alternatiivvõimaluste analüüs ning varuvõimaluste olemasolu korral ka määruses (EÜ) nr 1907/2006 osutatud asenduskavad; |
|
– vastavus artikli 4 lõikes 2 esitatud maksimaalsele lubatud sisaldusele; |
– vastavus artikli 4 lõikes 2 esitatud maksimaalsele lubatud sisaldusele, sealhulgas vähima koguse määramine ning pinnakatete erieeskirjade väljatöötamine; |
|
– proovivõtt ning elektri- ja elektroonikaseadmete kontrollimine; |
|
– elektri- ja elektroonikaseadmetes sisalduvate materjalide, komponentide ja osade deklaratsiooni ühtne vorm, sealhulgas andmed käesoleva direktiiviga reguleeritavate ainete kontsentratsiooni kohta; |
– artikli 5 lõike 2 rakendamine, võttes arvesse ettevõtjate vajadust õiguskindluse järele seni, kuni komisjon võtab vastu otsuse erandite uuendamise kohta. |
– artikli 5 a lõikes 3 nanomaterjalidele sätestatud märgistusnõuete kohaldamine. |
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. |
|
|
* Märkida kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. |
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 6 a |
|
Läbivaatamine |
|
Ettevaatuspõhimõtet arvesse võttes ja mõjuhinnangule tuginedes vaatab komisjon hiljemalt [...*] üle ja muudab IV lisas toodud keelatud ainete loetelu juhul, kui ollakse arvamusel, et mõni elektri- ja elektroonikaseadmetes või nende romudes sisalduv aine või sarnaste ainete rühm takistab elektri- või elektroonikaseadmete romude keskkonnakaitse seisukohalt mõistlikku taaskasutamist või kõrvaldamist või avaldab negatiivset mõju inimeste tervisele või keskkonnale elektri- ja elektroonikaseadmete kasutamise või nende romude töötlemise käigus. |
|
Läbivaatamise käigus tuleb eriliselt jälgida, kas sellised ained või ainerühmad: |
|
a) võivad negatiivselt mõjutada elektri- ja elektroonikaseadmete taaskasutamiseks või elektroonikaromust pärinevate materjalide ringlussevõtuks valmistumist; |
|
b) võivad põhjustada aine või selle ohtlike jääkide, muundumis- või lagunemis-saaduste hajusat või kontrollimatut keskkonda sattumist olelusringi kestel ning eriti elektroonikaromudest pärinevate materjalide taaskasutuseks ettevalmistamise, ringlussevõtu või muu töötlemise käigus, sealhulgas Euroopa Liidus ja kolmandates riikides toimuva nõuetele mittevastava tegevuse käigus; |
|
c) võivad põhjustada elektroonikaromude kogumise või töötlemisega seotud tööliste vastuvõetamatut kokkupuudet ainega; |
|
d) võivad tekitada olulisel hulgal sekundaarseid ohtlikke jäätmeid elektroonikaromudest pärinevate materjalide taaskasutuseks ettevalmistamise, ringlussevõtu või muu töötlemise käigus; |
|
e) saaks konstruktsiooni muutes asendada ohutumate ainete või alternatiivsete tehnoloogiatega või materjalide ja komponentidega, mis ei avalda elektroonikaromude keskkonnasõbralikule taaskasutamisele või kõrvaldamisele või keskkonnale ja inimtervisele nii negatiivset mõju. |
|
Läbivaatamise käigus konsulteerib komisjon huvitatud isikute, sealhulgas ettevõtjate, ringlussevõtjate, töötlemisega tegelevate ettevõtjate, keskkonnaorganisatsioonide ning töövõtjate ja tarbijate ühendustega. Komisjon võtab ka arvesse kõiki määruse (EÜ) nr 1907/2006 või muude ELi õigusaktide alusel Euroopa Kemikaaliametile esitatud asjakohaseid aruandeid. Lisaks arvestab ta erandite tegemise võimalusega rakendustele, mille puhul selliseid asendusaineid või alternatiivseid tehnoloogiaid veel ei ole. |
|
Vajaduse korral võtab komisjon märgitud kuupäevadeks ja seejärel regulaarselt artikli 18 kohaste delegeeritud õigusaktidega vastu meetmeid IV lisa kohaldamisala laiendamiseks. |
|
Liikmesriik või Euroopa Parlament võib igal ajal taotleda komisjonilt vastava ettepaneku esitamist. Niisugune taotlus peab olema käesolevas artiklis määratud kriteeriumide põhjal nõuetekohaselt põhjendatud. Komisjon vaatab taotluse läbi ning vajaduse korral võtab artikli 18 kohaste delegeeritud õigusaktidega meetmed vastu hiljemalt 12 kuud pärast taotluse saamist. |
|
* Märkida kuupäev: neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. |
|
** Märkida kuupäev: kaheksa aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. |
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 6 b |
|
Kohandamine REACHiga |
|
Kui määrusega (EÜ) nr 1907/2006 kehtestatakse uued piirangud või keelud ohtlike ainete kasutamisele elektri- ja elektroonikaseadmetes, tuleb käesoleva direktiivi asjakohaseid lisasid vastavalt muuta, nii et need oleksid sõltuvalt olukorrast vastavuses luba mittesaanud väga kõrge riskiteguriga ainete piirangukuupäeva või piirangu rakendamise kuupäevaga. |
|
Komisjon võtab sellised meetmed vastu artikli 18 kohaste delegeeritud õigusaktidega. |
(Muudatusettepaneku 49 asendamine raportööri poolt. Seotud varasema „kontrolliga regulatiivmenetluse” asendamisega delegeeritud õigusaktide menetlusega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290.) | |
Selgitus | |
Tuleb võtta kasutusele mehhanism, mis võimaldab REACHiga vastu võetud piirangud ja järkjärgulised kasutuselt kõrvaldamised kanda üle ka ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi. | |
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – sissejuhatav osa (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid tagavad, et |
|
(Muudatusettepaneku heakskiitmine eeldab vastavaid muudatusi kogu artiklis; lõigetest saavad punktid ning nende grammatilist struktuuri tuleb vastavalt kohandada). |
Selgitus | |
Tegemist on komisjoni ettepanekus esineva vormilise vea parandamisega. Direktiiviga ei saa otseselt panna ettevõtjatele kohustusi. Sellega saab panna kohustusi üksnes liikmesriikidele, kes peavad tagama, et ettevõtjad võtavad teatud meetmeid. | |
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Tootjad koostavad nõutava tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi tootmise sisekontrolli vastavalt otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa A moodulis sätestatud menetlusele. |
2. Tootjad koostavad nõutava tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi tootmise sisekontrolli vastavalt otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa A moodulis sätestatud menetlusele, välja arvatud juhul, kui vastavad õigusaktid nõuavad tehnilist dokumentatsiooni ja sisekontrollimenetlusi, mis on vähemalt sama ranged kui selles moodulis sätestatud menetlus. |
Kui kõnealuse menetlusega on tõendatud elektri- või elektroonikaseadme vastavus kohaldatavatele nõuetele, koostavad tootjad EÜ vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise. |
Kui kõnealuste menetlustega on tõendatud elektri- või elektroonikaseadme vastavus kohaldatavatele nõuetele, koostavad tootjad EÜ vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise. |
Selgitus | |
Kui vastav õigusakt on juba olemas (nt meditsiiniseadmete jaoks) ning kui see hõlmab vähemalt VII lisas sätestatud elemente, peaks olema vastuvõetav esitada vastavusdeklaratsioon vastavalt sellele õigusaktile, et vältida topelt bürokraatiat. | |
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks kontrollivad tootjad turustatavaid elektri- ja elektroonikaseadmeid pisteliselt, uurivad kaebusi, nõuetele mittevastavaid seadmeid ja seadmete tagasivõtmisi ning vajaduse korral peavad sellekohast registrit ja teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest, kui seda peetakse asjakohaseks elektri- ja elektroonikaseadmetest tulenevaid riske silmas pidades. |
5. Kui seda peetakse asjakohaseks inimeste tervisele, keskkonnale või keskkonnaohutule taaskasutamisele ja kõrvaldamisele avalduvate ohtude vältimiseks, kontrollivad tootjad turustatavaid elektri- ja elektroonikaseadmeid pisteliselt, uurivad kaebusi, nõuetele mittevastavaid seadmeid ja seadmete tagasivõtmisi ning vajaduse korral peavad sellekohast registrit ja teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest. |
Selgitus | |
Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv võeti vastu, et ennetada ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale, eriti olelusringi lõpus, kuna elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutatakse teatud ohtlikke aineid või materjale. See peaks kajastuma selle artikli sõnastuses. | |
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 7 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
7. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas elektri- ja elektroonikaseadmetele või, kui see ei ole võimalik, nende pakendile või kõnealuste seadmetega kaasasolevasse dokumenti. Aadress peab osutama ühele kohale, kus tootjaga ühendust saab võtta. |
7. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas elektri- ja elektroonikaseadmetele või, kui see ei ole võimalik, nende pakendile või kõnealuste seadmetega kaasas olevasse dokumenti. Selliseid nõudeid reguleerivate õigusaktide olemasolul kohaldatakse selle asemel neid õigusakte. Aadress peab osutama ühele kohale, kus tootjaga ühendust saab võtta. |
Selgitus | |
Kui vastav õigusakt on juba olemas (nt meditsiiniseadmete jaoks), tuleks kohaldada selle õigusakti sätteid. | |
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 8 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
8. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et elektri- või elektroonikaseade, mille nad on turule viinud, ei vasta kohaldatavatele ühenduse ühtlustamisaktidele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt vajadusele viia kõnealune seade nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Kui elektri- ja elektroonikaseadmetega kaasneb risk, teavitavad tootjad ka viivitamata nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus nad seadmed kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta. |
8. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et elektri- või elektroonikaseade, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt vajadusele viia kõnealune seade nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Lisaks teavitavad tootjad viivitamata nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus nad seadmed kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta. |
Selgitus | |
Vastavusviide tuleks mitte lihtsalt ühenduse ühtlustamisaktidele, vaid käesolevale direktiivile, mis sisaldab viiteid vastavatele aktidele. [Lause ei puuduta eestikeelset versiooni]. Direktiiviga ei saa otseselt panna ettevõtjatele kohustusi. Sellega saab panna kohustusi üksnes liikmesriikidele, kes peavad tagama, et ettevõtjad võtavad teatud meetmeid. | |
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 9 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
9. Liikmesriigi pädeva asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad tootjad talle elektri-ja elektroonikaseadmete vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Kõnealuse asutuse nõudmisel teevad nad temaga koostööd kõigis nende poolt turuleviidud elektri- ja elektroonikaseadmetega kaasnevate riskide ärahoidmiseks võetud meetmetes. |
9. Liikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel esitavad tootjad talle elektri-ja elektroonikaseadmete vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. |
Selgitus | |
Tootjate kohustusi seoses mittevastavate toodetega on reguleeritud juba muudes uue lähenemisviisi direktiivides, mis käsitlevad tooteohutust. | |
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – sissejuhatav osa (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid tagavad, et |
|
(Muudatusettepaneku heakskiitmine eeldab vastavaid muudatusi kogu artiklis; lõigetest saavad punktid ning nende grammatilist struktuuri tuleb vastavalt kohandada). |
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja. |
1. Tootjal on võimalik kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja. |
Artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka. |
Artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka. |
Selgitus | |
Uuest sissejuhatavast osast tulenev sõnastuse muutus (vt muudatusettepanek 50). | |
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
a) hoida EÜ vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riikliku järelevalveasutuse jaoks kättesaadavana kümme aastat; |
a) hoida EÜ vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riikliku järelevalveasutuse jaoks kättesaadavana kümme aastat pärast elektri- või elektroonikaseadme turule laskmist; |
Selgitus | |
Osutus „turul kättesaadavaks tehtud” tuleks asendada osutusega „turule lastud”. Uues õiguslikus raamistikus viidatakse vastavusdeklaratsiooni kehtivusaja alguskuupäeva määratlemisel alati mõistele „turule lastud”. See on nii seetõttu, et turule laskmine tähendab: toote „esmakordne kättesaadavaks tegemine ühenduse turul” (otsuse nr 768/2008/EÜ artikli R1 lõikes 2) ning seetõttu on määratud kindel kuupäev. Kuid tootel võib olla mitu nn kättesaadavaks tegemise kuupäeva ning sellised osutamised tooksid kaasa õigusliku ebakindluse. | |
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – sissejuhatav osa (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid tagavad, et |
|
(Muudatusettepaneku heakskiitmine eeldab vastavaid muudatusi kogu artiklis; lõigetest saavad punktid ning nende grammatilist struktuuri tuleb vastavalt kohandada). |
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas elektri- või elektroonikaseadme või, kui see ei ole võimalik, selle pakendile või kõnealuse seadmega kaasasolevasse dokumenti. |
3. Kui volitatud esindaja nime ja aadressi pole esitatud, märgivad importijad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas elektri- või elektroonikaseadmele, selle pakendile või kõnealuse seadmega kaasas olevasse dokumenti. Selliseid nõudeid reguleerivate õigusaktide olemasolul kohaldatakse selle asemel neid õigusakte. |
Selgitus | |
Importija nimetamine lisaks volitatud esindaja nimetamisele pole vajalik ja tekitaks tarbetut halduskoormust. See on nii eriti juhul, kui mudelit impordib mitu osapoolt. Muudatus väldiks tööstuse jaoks asjatut halduskoormust ja segadust tarbijate jaoks. | |
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks kontrollivad importijad turustatavaid elektri- ja elektroonikaseadmeid pisteliselt, uurivad kaebusi, nõuetele mittevastavaid seadmeid ja seadmete tagasivõtmisi ning vajaduse korral peavad sellekohast registrit ja teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest, kui seda peetakse asjakohaseks elektri- või elektroonikaseadmest tulenevaid riske silmas pidades. |
5. Kui seda peetakse asjakohaseks inimeste tervisele, keskkonnale või keskkonnaohutule taaskasutamisele ja kõrvaldamisele avalduvate ohtude vältimiseks, kontrollivad importijad turustatavaid elektri- ja elektroonikaseadmeid pisteliselt, uurivad kaebusi, nõuetele mittevastavaid seadmeid ja seadmete tagasivõtmisi ning vajaduse korral peavad sellekohast registrit ja teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest. |
Selgitus | |
Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv võeti vastu, et ennetada ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale, eriti olelusringi lõpus, kuna elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutatakse teatud ohtlikke aineid või materjale. See peaks kajastuma selle artikli sõnastuses. | |
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 7 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
7. Importijad hoiavad EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana kümme aastat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon on kõnealuste asutuste nõudmisel neile kättesaadav. |
7. Importijad hoiavad EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana kümme aastat pärast elektri- või elektroonikaseadme turule laskmist ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon on kõnealuste asutuste nõudmisel neile kättesaadav. |
(Asendab muudatusettepanekut 59) | |
Selgitus | |
Kümneaastane periood vajab selget algusaega. | |
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – sissejuhatav osa (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid tagavad, et |
|
(Muudatusettepaneku heakskiitmine eeldab vastavaid muudatusi kogu artiklis; lõigetest saavad punktid ning nende grammatilist struktuuri tuleb vastavalt kohandada). |
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Elektri- või elektroonikaseadet turul kättesaadavaks tehes peavad turustajad arvestama kohaldatavate nõuetega. |
1. Elektri- või elektroonikaseadet turul kättesaadavaks tehes arvestavad turustajad kohaldatavate nõuetega, kontrollides eelkõige, et seade kannab CE-vastavusmärgist, et sellega oleks kaasas nõutavad dokumendid keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja lõppkasutajad, mille turul kõnealune elektri- või elektroonikaseade kättesaavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 7 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 9 lõikes 3 sätestatud nõuded. |
Selgitus | |
Asjakohane on rõhutada turustajate kohustusi puudutavaid erisätteid. | |
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 2 – teine lõik | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Enne elektri- või elektroonikaseadme kättesaadavaks tegemist turul kontrollivad turustajad, et seade kannab CE-vastavusmärgist, et sellega oleks kaasas nõutud dokumendid keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja lõppkasutajad, mille turul kõnealune elektri- või elektroonikaseade kättesaavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 9 lõikes 3 sätestatud nõuded. |
välja jäetud |
Selgitus | |
See säte tähendab, et kõik turustajad peaksid enne elektri- ja elektroonikaseadme turul kättesaadavaks tegemist avama kõik originaalpakendid. Seda oleks liiga palju nõuda. Selle asemel tehakse ettepanek rõhutada neid küsimusi artikli 10 lõikes 1 sätestatud kontrollimiskohustuse kontekstis. See tagab, et turustajad peavad vastutama, et turule lastakse ainult nendele sätetele vastavad tooted, ilma et iga üksik toode tuleks lahti pakkida. | |
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või turustajat, kes viib elektri- või elektroonikaseadme turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule viidud seadet viisil, mis võib mõjutada vastavust kohaldatavatele nõuetele, tootjana ja tema suhtes kohaldatakse artiklis 7 tulenevaid tootja kohustusi. |
Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või turustajat, kes laseb elektri- või elektroonikaseadme turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud seadet viisil, mis võib mõjutada vastavust kohaldatavatele nõuetele, tootjana ja tema suhtes kohaldatakse artiklis 7 tulenevaid tootja kohustusi. |
Selgitus | |
Tegemist on komisjoni ettepanekus esineva vormilise vea parandamisega (vt muudatusettepanek 50). Direktiiviga ei saa otseselt panna ettevõtjatele kohustusi. Sellega saab panna kohustusi üksnes liikmesriikidele, kes peavad tagama, et ettevõtjad võtavad teatud meetmeid. | |
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral kümne aasta kohta teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist: |
Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral kümne aasta kohta teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist: |
Selgitus | |
Tegemist on komisjoni ettepanekus esineva vormilise vea parandamisega (vt muudatusettepanek 50). Direktiiviga ei saa otseselt panna ettevõtjatele kohustusi. Sellega saab panna kohustusi üksnes liikmesriikidele, kes peavad tagama, et ettevõtjad võtavad teatud meetmeid. | |
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. EÜ vastavusdeklaratsioonis kinnitatakse, et artiklis 4 sätestatud nõuded on täidetud. |
1. EÜ vastavusdeklaratsioonis kinnitatakse, et käesolevas direktiivis sätestatud nõuded on täidetud. |
Selgitus | |
Kinnitada tuleks vastavust kogu direktiivile. | |
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. EÜ vastavusdeklaratsioon järgib näidisülesehitust, sisaldab VII lisas sätestatud elemente ja seda ajakohastatakse. |
2. EÜ vastavusdeklaratsioon järgib näidisülesehitust, sisaldab VII lisas sätestatud elemente ja seda ajakohastatakse, välja arvatud juhul, kui vastava õigusaktiga nõutakse vastavusdeklaratsiooni, mis sisaldab vähemalt VII lisas toodud elemente. Vastavusdeklaratsioon tõlgitakse sellesse keelde või sellistesse keeltesse, mida soovib liikmesriik, mille turule toode on lastud või mille turul tootja, importija või turustaja on toote kättesaadavaks teinud. |
Selgitus | |
Kui vastav õigusakt on juba olemas (nt meditsiiniseadmete jaoks) ning kui see hõlmab vähemalt VII lisas sätestatud elemente, peaks olema vastuvõetav esitada see vastavusdeklaratsioon, et vältida topelt bürokraatiat. EÜ vastavusdeklaratsioon peab olema kõikide nende liikmesriikide ametlikes keeltes, mille turule elektri- ja elektroonikaseade on lastud või mille turul on seade kättesaadavaks tehtud. | |
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. CE-vastavusmärgise järel märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi. |
välja jäetud |
Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja. |
|
Selgitus | |
Tegemist on komisjoni ettepanekus esineva vea parandamisega. Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi puhul teavitatud asutusi ei eksisteeri. | |
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõik 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid käsitavad CE-vastavusmärgist kandvaid elektri- ja elektroonikaseadmeid käesoleva direktiivi nõuetele vastavana. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Et ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi jaoks määratletud maksimaalseid kontsentratsiooniväärtusi (st protsentuaalsed piirmäärad) kohaldataks nn homogeense materjali tasandil, tuleb ka vastavuskatse läbi viia sellel tasandil. Valmistoote tasandil on võimalik katsetada valmistoodet, kuid pole võimalik jagada seda tuhandeteks homogeenseteks materjalideks ja neid kõiki eraldi katsetada. Praeguse ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi raames ei ole valmistoodete tootjatel praktiline ise katseid läbi viia. Seetõttu kontrollivad tootjad oma tarneketti ja tõendavad vastavust dokumentide põhjal. | |
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõik 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Elektri- ja elektroonikaseadmeid, mida on katsetatud ja mõõdetud kooskõlas ühtlustatud standarditega, mille viiteandmed on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, käsitatakse vastavana kõikidele käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele, millega on seotud kõnealused standardid. |
Kui elektri- ja elektroonikaseadmeid on katsetatud ja mõõdetud või hinnatud kooskõlas ühtlustatud standarditega, mille viiteandmed on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, käsitatakse nende materjale, komponente või osi vastavana kõikidele käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele, millega on seotud kõnealused standardid. |
Selgitus | |
Valmistooteid ei saa käesolevale direktiivile vastavuse osas katsetada, vaid neid saab ainult hinnata kindlate vastavusstandardite suhtes. | |
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 16 a |
|
Ametlikud vastuväited ühtlustatud standarditele |
|
Kohaldatakse toodete turustamise ühist raamistikku käsitleva otsuse nr 768/2008/EÜ artiklit R9. |
Selgitus | |
Liikmesriikidel või komisjonil peaks olema võimalus esitada ühtlustatud (harmoneeritud) standardile ametlikke vastuväiteid. Muudatusettepanek 66 oli komiteemenetluse sätteid sisaldava uue õigusliku raamistiku artikli R9 täpne koopia. Uuest aluslepingust tulenevalt ei kohaldata nüüd enam uute õigusaktide suhtes komiteemenetlust. Kuid ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi uuestisõnastamisel ei saa uue aluslepingu sätetega vastavusse viia ühtegi muud õigusakti peale nimetatud direktiivi enda. Kui tahetakse anda võimalust ühtlustatud standardile ametlike vastuväidete esitamiseks, ilma et see piiraks uue õigusliku raamistiku edasist vastavusse viimist, tuleks viidata üksnes asjaomasele artiklile. | |
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Komitee |
Delegeerimisõiguse kasutamine |
1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ (jäätmete kohta) artikli 18 alusel loodud komitee. |
1. Artiklites 5 ja 6 osutatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile tähtajatult. |
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklis 8 sätestatut. |
2. Kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu. |
|
3. Volitused delegeeritud õigusakte vastu võtta antakse komisjonile artiklites 18 a ja 18 b sätestatud tingimuste kohaselt. |
(Seotud varasema „kontrolliga regulatiivmenetluse” asendamisega delegeeritud õigusaktide menetlusega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290.) | |
Selgitus | |
Käesoleva direktiivi kontekstis on asjakohane anda komisjonile delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus tähtajatult. | |
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Komisjon tagab oma tegevuses liikmesriikide ja kõigi asjassepuutuvate huvitatud isikute, näiteks tööstuse, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, keskkonnakaitserühmituste ja tarbijaorganisatsioonide esindajate tasakaalustatud osalemise. Osapooled kohtuvad konsultatiivfoorumil. Komisjon kehtestab nimetatud foorumi töökorra. |
Selgitus | |
Õigusliku ebaselguse ja majandusriskide vähendamiseks peab erandite mehhanism saama teostatavamaks, selgemaks ja läbipaistvamaks. Konsulteerimist sidusrühmadega tuleks parandada, luues selgema töökorra. Seetõttu tuleks luua ökodisaini direktiivile 2009/125/EÜ sarnane konsultatiivfoorum, mis tagab direktiivi rakendamisel pideva ja struktureeritud sidusrühmadega konsulteerimise mehhanismi. | |
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 18 a |
|
Delegeerimise tagasivõtmine |
|
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 18 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. |
|
2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teisele institutsioonile ja komisjonile teatada hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja esitades tagasivõtmise võimalikud põhjused. |
|
3. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse otsuses osutatud volituste delegeerimine. See jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. |
(Seotud varasema „kontrolliga regulatiivmenetluse” asendamisega delegeeritud õigusaktide menetlusega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290.) | |
Selgitus | |
Peaks jääma võimalus volituste delegeerimine tagasi võtta. | |
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 18 b |
|
Vastuväited delegeeritud õigusaktidele |
|
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada vastuväiteid delegeeritud õigusaktile kahe kuu jooksul alates sellest teatamisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda ajavahemikku kahe kuu võrra. |
|
2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse delegeeritud õigusakt Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja möödumist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad komisjonile teatanud, et nad ei kavatse esitada vastuväiteid. |
|
3. Delegeeritud õigusakt ei jõustu, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab sellele vastuväiteid. Vastuväiteid esitav institutsioon põhjendab oma vastuväiteid. |
(Seotud varasema „kontrolliga regulatiivmenetluse” asendamisega delegeeritud õigusaktide menetlusega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290.) | |
Selgitus | |
Delegeeritud õigusaktidele vastuväidete esitamise osas tuleb lisada kaks pluss kahe kuu protseduur. See võimaldaks mittevastuolulistel juhtudel suhteliselt kiiret jõustumist, andes samas vastuoluliste juhtude korral piisavalt aega. | |
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [18 kuud pärast käesoleva direktiivi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. |
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [18 kuud pärast käesoleva direktiivi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. |
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates […]. |
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates […*]. |
|
* Märkida kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
Selgitus | |
Komisjon ei täpsustanud, millal sätteid kohaldama hakatakse, kuna see sooviti jätta õiguslooja otsustada. Arvati, et ei ole vaja lükata meetmete kohaldamist siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kuupäevast kaugemale. Seetõttu tehakse ettepanek, et liikmesriigid kohaldaksid sätteid 18 kuu möödumisel pärast direktiivi avaldamist. | |
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Käesoleva direktiiviga hõlmatud elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad |
Käesoleva direktiiviga hõlmatud elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad |
1. Suured kodumasinad |
1. Suured seadmed |
2. Väiksemad kodumasinad |
2. Väiksemad seadmed |
3. Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed |
3. Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed |
4. Tavatarbijatele ettenähtud seadmed |
4. Tavatarbijatele ettenähtud seadmed |
5. Valgustusseadmed |
5. Valgustusseadmed |
6. Elektri- ja elektroonilised tööriistad (välja arvatud suured paiksed tööstuslikud tööriistad) |
6. Elektri- ja elektroonilised tööriistad |
7. Mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid |
7. Mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid |
8. Meditsiiniseadmed |
8. Meditsiiniseadmed |
9. Seire- ja kontrolliseadmed, kaasa arvatud tööstuslikud seire- ja kontrolliseadmed |
9. Seire- ja kontrolliseadmed, kaasa arvatud tööstuslikud seire- ja kontrolliseadmed |
10. Automaatsed väljastusseadmed |
10. Automaatsed väljastusseadmed |
|
11. Muud ülaltoodud kategooriatesse mittekuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmed |
Selgitus | |
Mõiste „kodumasinad” on tekitanud segadust ning tuleks seetõttu välja jätta. Raske on mõista, miks peaks kohaldamisalast välja jätma suure hulga tööstusseadmeid, kui tööstuslikud seire- ja kontrollseadmed on hõlmatud. Arvestades elektri- ja elektroonikaseadmete eri kategooriatele kohaldatavate piirangute ja vastavate tähtaegade erinevat ulatust, tuleb säilitada elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriate loetelu, kuid seda tuleb täiendada kategooriaga, mis hõlmab kõiki elektri- ja elektroonikaseadmeid, mis ei ole hõlmatud ühegi praeguse kategooriaga. See tagaks avatud kohaldamisala ja võimaldaks eristada eri kategooriaid. | |
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu direktiiv II lisa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Lisa välja jäetud |
Selgitus | |
Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi tuleks kohaldada kõikidele elektri- ja elektroonikaseadmetele, mitte ainult teatud kategooriatele. II lisa on väga segadusseajav: selles on öeldud, et see on „toodete siduv loetelu”, kuid see loetelu ei ole lõplik, vaid selles on nimetatud ainult teatavad näited, nt „kodumasinad, sealhulgas”. See ei lahenda nende kategooriate erineva tõlgendamise probleemi. II lisa tuleks välja jätta ja seda peaks asendama elektri- ja elektroonikaseadmete üldine määratlus. | |
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Artikli 4 lõikes 7 osutatud ained |
Artiklis 6 a osutatud ained |
1. Heksabromotsüklododekaan (HBCDD) |
1. Heksabromotsüklodekaan (HBCDD) ja kõik olulisemad tuvastatud diastereoisomeerid |
2. Bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP) |
2. Bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP) |
3. Butüülbensüülftalaat (BBP) |
3. Butüülbensüülftalaat (BBP) |
4. Dibutüülftalaat (DBP) |
4. Dibutüülftalaat (DBP) |
|
5. Arseeniühendid |
|
6. Berüllium ja selle ühendid |
|
7. Antimontrioksiid |
|
8. Dinikkeltrioksiid |
|
9. Bisfenool A |
|
10. Broomorgaanilised ühendid |
|
11. Kloororgaanilised ühendid |
|
12. Polüvinüülkloriid (PVC) |
|
13. Dinitrotolueen |
|
14. Diaminodifenüülmetaan (MDA) |
|
15. 5-tert-butüül-2,4,6-trinitro-m-ksüleen (muskusksüleen) |
|
16. Alkaanid, klooritud (lühikese ahelaga klooritud parafiinid) |
|
17. Alumosilikaadist tulekindlad keraamilised kiud |
|
18. Antratseen |
|
19. Antratseeniõli |
|
20. Antratseeniõli, antratseenipasta |
|
21. Antratseeniõli, antratseenipasta, antratseenifraktsioon |
|
22. Antratseeniõli, antratseenipasta kaugtuledes |
|
23. Antratseeniõli, vähese antratseenisisaldusega |
|
24. Bis(tributüültin)oksiid (TBTO) |
|
25. Koobaltdikloriid |
|
26. Diarseenpentaoksiid |
|
27. Diarseentrioksiid |
|
28. Diisobutüülftalaat |
|
29. Pliikromaat |
|
30. Pliikromaatmolübdaatsulfaatpunane |
|
31. Pliivesinikarsenaat |
|
32. Pliisulfokromaatkollane |
|
33. Tõrv, kivisöetõrv, kõrgel temperatuuril |
|
34. Naatriumdikromaat |
|
35. Trietüülarsenaat |
|
36. Tris(2-kloroetüül)fosfaat |
|
37. Tsirkoonaluminosilikaadist tulekindlad keraamilised kiud |
Selgitus | |
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV lisa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Artikli 4 lõikes 7 osutatud keelatud ained ja nende ainete kõrgeim lubatav massiprotsent homogeensetes materjalides |
Artikli 4 lõikes 7 osutatud keelatud ained ja nende ainete kõrgeim lubatav massiprotsent homogeensetes materjalides |
Plii (0,1%) |
Plii (0,1%) |
Elavhõbe (0,1%) |
Elavhõbe (0,1%) |
Kaadmium (0,01%) |
Kaadmium (0,01%) |
Kuuevalentne kroom (0,1%) |
Kuuevalentne kroom (0,1%) |
Polübromobifenüülid (PBB) (0,1%) |
Polübromobifenüülid (PBB) (0,1%) |
Polübromodifenüüleetrid (PBDE) (0,1%) |
Polübromodifenüüleetrid (PBDE) (0,1%) |
|
Nanohõbe (avastamispiir) |
|
Pikad mitmekihilise seinaga süsiniknanotorud (avastamispiir) |
Selgitus | |
Nanohõbedat juba kasutatakse elektri- ja elektroonikaseadmetes antimikroobse ainena, näiteks mobiiltelefonide pinnakattes, samuti võivad seda eritada pesumasinad. Sellised kasutusalad on mittevajalikud ning ohustavad ka inimtervist ja keskkonda. Süsiniknanotorusid võib elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutada, kuid on tõestatud, et neil võivad olla asbestilaadsed omadused. Tunnustatud asutused, näiteks Ühendkuningriigi Kuninglik Keskkonnasaastekomisjon, Ühendkuningriigi Tervise- ja Ohutusamet ning Saksamaa Keskkonnaagentuur on väljendanud muret seoses nanomaterjalidega või koguni soovitanud neid mitte kasutada. | |
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu direktiiv V lisa – pealkiri ja sissejuhatav osa (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Kasutusviisid, mille puhul on tehtud erand artikli 4 lõikes 1 esitatud keelust |
1., 2., 3., 4., 5., 6., 7. ja 10. kategooria alla kuuluvad kasutusviisid, mille puhul on tehtud erand artikli 4 lõikes 1 esitatud keelust |
|
Juhul kui pole sedastatud teisiti, aeguvad käesolevas lisas loetletud kasutusviiside puhul tehtud erandid [...*] |
|
* Märkida kuupäev: 48 kuud pärast jõustumist. |
Selgitus | |
Siin selgitatakse komisjoni mõtet, et V lisa ei kehti 8. ja 9. kategooria kohta. Muudatusettepanekut tuleb vaadelda koostoimes kompromissmuudatusettepaneku 2 a punktiga 4 a, millega luuakse käesolevas lisas sätestatud 8. ja 9. kategooria kasutusviiside suhtes esitatud eranditaotluste läbivaatamise mehhanism nendel juhtudel, kui 18 kuu jooksul ei ole otsust tehtud. | |
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – esimene alapealkiri | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Seadmed, milles kasutatakse või mille abil määratakse ioniseerivat kiirgust |
välja jäetud |
Selgitus | |
ERA jõudis oma komisjoni tellitud uuringus (2006-0383) järeldusele, et meditsiiniseadmete lisamine kohaldamisalasse oleks võimalik, kuid tootjad nõuaksid teatavaid erandeid. Samuti soovitas ERA ajutise erandi joodistes kasutatava plii suhtes uuesti läbi vaadata, tehes seda ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi muutmise tähtajale lähemal ajal. Uue ERA aruande (2009-0394) koostamise ajal on teatud keerukate meditsiiniseadmete tootjad leidnud, et ilma pliita ei saa praegu veel tagada nende pikaajalist töökindlust. Seda tuleks ümbersõnastamisel arvesse võtta. | |
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – sissejuhatav osa (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kui ei ole sedastatud teisiti, aeguvad käesolevas lisas loetletud kasutusviisid kaheksa aastat pärast artikli 4 lõikes 3 osutatud kuupäevi. |
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – punkt 5 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Plii ioniseeriva kiirguse eest kaitsvates ekraanides |
5. Plii ioniseeriva kiirguse eest kaitsvates ekraanides, kollimaatorites ning võbelusvastastes seadmetes ja võredes |
Selgitus | |
Vt muudatusettepaneku 90 selgitust. | |
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – punkt 6 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. Plii röntgenkiirte katsekehades |
6. Plii ioonkiirguse katsekehades ja röntgenkiirte markerites |
Selgitus | |
Vt muudatusettepaneku 90 selgitust. | |
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – punkt 8 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
8. Kaadmiumi radioaktiivse isotoobi allikas kantavates röntgenfluorestsentsspektromeetrites Andurid, detektorid ja elektroodid (pluss punkt 1) |
8. Kaadmiumi radioaktiivse isotoobi allikas kantavates röntgenfluorestsentsspektromeetrites |
Selgitus | |
Vt muudatusettepaneku 90 selgitust. | |
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – alapealkiri | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Muud |
välja jäetud |
Selgitus | |
Vt muudatusettepaneku 90 selgitust. | |
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – punkt 10 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
10. Plii ja kaadmium aatomabsorptsioonspektroskoopialampides |
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.) |
Selgitus | |
Vt muudatusettepaneku 90 selgitust. | |
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – punkt 11 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
11. Plii sulamites, mida kasutatakse ülijuhi ja soojusjuhina tuumamagnetresonantstomograafias |
11. Plii sulamites, mida kasutatakse ülijuhi ja soojusjuhina tuumamagnetresonantstomograafias ja magnetoentsefalograafias |
Selgitus | |
Vt muudatusettepaneku 90 selgitust. | |
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – punkt 17 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
17. Plii kantavates kiirabidefibrillatsiooniseadmetes kasutatavates joodistes |
17. Plii joodistes, mida kasutatakse |
|
– II klassi kantavates defibrillatsiooniseadmetes, |
|
– II klassi patsiendi kantavates ultraheliseadmetes ja kantavates patsiendijälgimisseadmetes |
Selgitus | |
Vt muudatusettepaneku 90 selgitust. | |
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI lisa – punktid 20 a – 20 w (uued) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
20 a. Plii alla –50°C temperatuuril töötavate magnetresonantskujutiste saamiseks kasutatavate seadmete ja magnetoentsefaolograafiaseadmete joodistes, komponentide otstes ja ühendusklemmides |
|
20 b. Plii magnetresonantskujutiste saamiseks kasutatavate seadmete ja magnetoentsefalograafiaseadmete mittemagnetiliste komponentide otsakatetes ning nende mittemagnetiliste komponentide ühendamiseks kasutatavates joodistes |
|
20 c. Plii meditsiiniseadmete (BGA, CSP, QFN ja muud sarnased seadmed), kujutiste saamiseks kasutatavate meditsiiniseadmete (CT, PET, SPECT, MED, MRI ja molekulaarkujutiste saamiseks kasutatavad seadmed) ning molekulaarkujutiste saamiseks ning kiiritus- ja osakeste ravis kasutatavate seadmete trükkplaatide koostamiseks kasutatavates joodistes ja komponentide otsakatetes |
|
20 d. Plii pooljuht-digitaaljadaandurite, näiteks kaadmiumtsinktelluriid- ja maatriksdigitaalröntgendetektorite monteerimiseks kasutatavate trükkplaatide koostamisel kasutatavates joodistes |
|
20 e. Plii ja kuuevalentne kroom tööstussektori komponentides, mis ei kuulu ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi kohaldamisalasse ja mida kasutatakse meditsiiniseadmete komponentidena |
|
20 f. Plii kuivmäärdeainena vask- ja alumiiniumsulamites kohtades, mis puutuvad kokku ioonkiirgusega |
|
20 g. Plii kujutisvõimendite vaakumikindlates tihendites |
|
20 h. Kuuevalentne kroom kohapealsetes leelisväljastusseadmetes |
|
20 i. Kaadmium kujutisvõimendite väljundfosforis |
|
20 j. Pliiatsetaatmarker, mida kasutatakse CT ja MRI stereotaktilistes pearaamides |
|
20 k. Plii ja kuuevalentne kroom enne 1. jaanuari 2014 ELi turule lastud ja alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2019 uutes röntgenitorudes korduskasutatud komponentides |
|
20 l. Elavhõbe eriotstarbelistes sirgetes luminestsentslampides |
|
20 m. Plii elektronkiiretoru klaasis, elektroonilistes komponentides ja luminestsentstorudes |
|
20 n. Plii legeeriva elemendina terases, mis sisaldab kuni 0,35 massiprotsenti pliid, alumiiniumis kuni sisalduseni 0,4 massiprotsenti pliid, ja vasesulamina, mis sisaldab kuni 4 massiprotsenti pliid |
|
20 o. |
|
– Plii kõrge sulamistemperatuuriga joodistes (nt pliisulamid, mis sisaldavad 85 või rohkem massiprotsenti pliid) |
|
– Plii serverite, salvestiste ja salvestimaatriksite ning kommuteerimiseks, signaalimiseks, edastamiseks ettenähtud võrgu infrastruktuuri seadmete ja telekommunikatsioonivõrgu haldamisseadmete joodistes |
|
– Plii elektroonilistes keraamilistes osades (nt piesoelektrilistes seadmetes) |
|
20 p. Kaadmium ja kaadmiumiühendid elektrikontaktides ja kaadmiumkatetes, välja arvaud direktiivis 91/338/EMÜ (millega muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ) keelatud rakendused |
|
20 q. Plii sõrmpistik-ühendussüsteemides |
|
20 r. Plii ja kaadmium optilises ja filterklaasis |
|
20 s. Plii enam kui kaht komponenti sisaldava joodise koostises sõrmpistik-ühenduskontaktide ja mikroprotsessoriümbrise vahelises ühenduses, kusjuures pliisisaldus on üle 80 ja vähem kui 85 massiprotsenti |
|
20 t. Plii joodise koostises, millega luuakse stabiilne elektriühendus pooljuhtkiibi ja aluse vahel pöördkiibi (Flip Chip) integraallülituspaketis |
|
20 u. Plii tiheda sammuga (v.a 0,65 mm või lühema sammuga) komponentide raudniklist korpusega konnektorite viimistluses ning plii tiheda sammuga (v.a 0,65 mm või lühema sammuga) osade vaskkorpusega konnektorite viimistluses |
|
20 v. Plii joodistes, mida kasutatakse läbi augu metallitatud ketas- ja planaarmaatriksiga mitmekihiliste keraamiliste kondensaatorite jootmiseks |
|
20 w. Pliioksiid paagutatud tihendis, mida kasutatakse argoon- ja krüptoonlaserseadmete akende valmistamisel |
Selgitus | |
Vt muudatusettepaneku 90 selgitust. | |
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI a lisa (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
VI a lisa |
|
11. kategooriasse kuuluvad kasutusviisid, mille puhul on tehtud erand artikli 4 lõikes 1 esitatud keelust |
|
Kui ei ole sedastatud teisiti, aeguvad käesolevas lisas loetletud kasutusviisid neli aastat pärast artikli 2 lõikes 1 a osutatud kuupäeva. |
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu direktiiv VI b lisa (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
VI b lisa |
|
Taotlus artikli 4 lõikes 1 esitatud keelust erandi tegemiseks või sellise erandi uuendamiseks või tühistamiseks |
|
Taotluse võib esitada tootja, tootja volitatud esindaja või mis tahes muu tarneahela osapool ning taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist: |
|
a) taotleja nimi, aadress ja kontaktandmed; |
|
b) teave materjali või komponendi ning asjaomases materjalis või komponendis kasutatava aine ja selle eriomaduste kohta; |
|
c) kontrollitav ja viidetega varustatud põhjendus erandi tegemiseks lähtuvalt artiklis 5 sätestatud tingimustest; |
|
d) võimalike alternatiivsete ainete, materjalide või konstruktsiooni olelusringipõhine analüüs, sealhulgas võimalusel teave ja retsenseeritud uuringud taotleja sõltumatu uurimis- ja arendustegevuse kohta; |
|
e) punktis d kirjeldatud alternatiivide kättesaadavuse analüüs; |
|
f) taotleja kavandatava tegevuse ajakava punktis d osutatud võimalike alternatiivide väljatöötamiseks, väljatöötamise taotlemiseks ja/või kasutusele võtmiseks; |
|
g) vajadusel viide tootmissaladusena käsitletavale teabele koos kontrollitava põhjendusega; |
|
h) ettepanek erandi täpse ja selge sõnastuse kohta; |
|
i) taotluse kokkuvõte. |
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu direktiiv VII lisa – punkt 6 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. Vajaduse korral viited kasutatud asjakohastele ühtlustatud standarditele või viited spetsifikatsioonidele, millega seoses vastavust kinnitatakse: |
6. Vajaduse korral viited kasutatud asjakohastele ühtlustatud standarditele või viited tehnilistele spetsifikatsioonidele, millele vastavust kinnitatakse: |
Selgitus | |
Vastavusse viimine tehnilise spetsifikatsiooni määratlusega. | |
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu direktiiv VII lisa – punkt 7 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
7. Teavitatud asutus vajaduse korral: … (nimi, number)… teostas … (tegevuse kirjeldus)… ja andis välja tõendi: … |
välja jäetud |
Selgitus | |
Tegemist on komisjoni ettepanekus esineva vea parandamisega. Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi puhul teavitatud asutusi ei eksisteeri. |
SELETUSKIRI
„Mõned juhtivad ettevõtted on arendanud protsessi edasi, et kõrvaldada järkjärgult kasutuselt broom- ja kloororgaanilised ühendid, kuid sellest ei piisa tarneahela probleemide lahendamiseks. Me usume, et ainult õigusaktidega saab kogu tarneahelast järkjärguliselt kõrvaldada ohtlikud ained ja toota ohtlike ainete sisalduseta tooteid. Ettevaatuspõhimõtte järgimiseks ning oma ettevõtte vastutuse täitmiseks toetab Acer ennetavalt ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi teist versiooni, et keelustada kõik kloor- ja broomorgaanilised kemikaalid.”
Acer'i keskkonna areng – halogeenivabad tooted[1]
1. Taust
Vastavalt komisjoni teabele müüakse ainuüksi ELis igal aastal umbes 9,3 miljonit tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid, millest suurima osa moodustavad suured kodumasinad ning IT- ja telekommunikatsiooniseadmed. Kuna turg laieneb jätkuvalt ja uuendustsüklid muutuvad lühemaks, kiireneb seadmete asendamine, mistõttu on elektri- ja elektroonikaseadmete romud kõige kiiremini kasvav jäätmevoog. See jäätmevoog suureneb hinnanguliselt 2020. aastaks 12,3 miljoni tonnini.
Elektri- ja elektroonikaseadmete romud on keeruline jäätmevoog, mis sisaldab mitmeid ohtlikke aineid. Need ained või nende muundumissaadused võivad sattuda keskkonda ja kahjustada inimeste tervist, eriti juhul, kui jäätmeid ei käidelda õigesti. Ohud inimeste tervisele ja keskkonnale on jätkuvalt suurenenud normidele mittevastava ringlussevõtu ja taaskasutamise tõttu arengumaades.
Aluslepingu artikli 174 lõike 2 kohaselt tuleks keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas. Jäätmete raamdirektiivis esinev jäätmehierarhia seab esikohale vältimise, mis on määratletud muu hulgas kui meetmed kahjulike ainete sisalduse vähendamiseks materjalides ja toodetes.
Praeguse ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiviga, mis võeti vastu 2003. aastal ja põhineb 2000. aastal tehtud ettepanekutel, püüti kasutusest kõrvaldada elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutatavate ohtlike ainete esimesed rühmad, täpsemalt teatavad raskemetallid ja kaks rühma broomitud leegiaeglusteid. Seetõttu vähenes ladustatavate ja seega potentsiaalselt keskkonda heidetavate ainete hulk enam kui 100 000 tonni võrra.
Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv on olnud oluline vahend tootjatele mitte ainult üleeuroopalise vaid ka ülemaailmse standardi kehtestamisel. See ei ole takistanud uute toodete jätkuvat väljatöötamist, vaid vastupidi, tooteid muudeti selliselt, et need vastaksid ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivile. Ning paljud ettevõtted on juba läinud kaugemale ning kõrvaldavad järkjärguliselt kasutuselt halogeenitud ühendeid.
2. Olulised küsimused
Uuestisõnastamine on oluline võimalus neid edusamme veelgi süvendada. Raportöör keskendub selgitustele uute kavandatavate piirangute kohta, kuna seda sooviti 4. novembril 2009. aastal toimunud parlamendikomisjoni arutelul.
Teisi keskseid küsimusi nagu:
- avatud kohaldamisala (artikkel 2),
- ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi ja REACHi erinevus (põhjendus 8 ja artikli 4 lõige 7),
- erandite tegemise kriteeriumide muutmine (artikli 5 lõige 1),
- erandi/tähtajapikenduse kestuse otsustamise kriteeriumid (artikli 5 lõige 2),
- tulevaste piirangute jaoks kaasotsustusmenetluse kasutamine komiteemenetluse asemel (artikkel 6)
tuleks piisavalt selgitada vastavate muudatusettepanekute selgitustes.
Nanomaterjale käsitlevate erisätete kohta tehtud ettepanekud lisatakse 2010. aasta jaanuaris pärast olukorra täiendavat hindamist.
3. Uued piirangud
Elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutatavate ohtlike ainete probleemi, eri seoses jäätmekäitlusega, ei lahendatud ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi esimese versiooniga. See oli kaasõigusloojal selge juba 2003. aastal. Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi artikkel 6 kohustab selgesõnaliselt komisjoni uurima elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutatavate muude ohtlike ainete ja materjalide asendamise võimalust ning esitama vajadusel ettepanekud artikli 4 kohaldamisala laiendamiseks.
a) Tõendid halogeenitud leegiaeglustite ja polüvinüülkloriidi (PVC) negatiivse mõju kohta
Komisjon uuris teisi ohtlikke aineid ja materjale. Komisjon palus Öko-Institut'il uurida aineid, mida pole veel ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiviga reguleeritud, et valida välja ained, mida võiks nimetatud direktiivi lisada, hinnata võimalikke aseaineid ning teha ettepanek poliitiliste valikuvõimaluste kohta iga vastava aine osas[2]. Öko-Institut vaatab alates 2005. aastast komisjoni jaoks läbi ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi artikli 4 erandeid – seega võib Öko-Institut'i pidada ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi piiranguid soovitavaks asutuseks.
Halogeenitud leegiaeglustid
Uuringus märgitakse järgmist:
„käesolevas uuringus uuriti broomorgaaniliste ja kloororgaaniliste ühendite rühma ning autorid soovitavad tõsiselt nende kasutamise elektri- ja elektroonikaseadmetes järkjärguliselt lõpetada.”
Peamised põhjused on järgmised:
- võimalus dioksiinide ja furaanide tekkeks kontrollimatul põlemisel (tuleõnnetus) ning kaaspõlemisel madalatel temperatuuridel või halvasti toimivates põletites;
- dioksiinide ja furaanide ning muude ohtlike põlemisproduktide tekkimist saab vältida ainult arenenud jäätmekõrvaldustehnoloogiate kasutamisel.
Siiski ei ole arenenud tehnoloogiaid veel isegi kõigis ELi liikmesriikides, veel vähem arengumaades. Ja kus nad on olemas, puuduvad tavaliselt nõuded kasutada neid nende jäätmevoogude jaoks.
Järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise täiendavaid põhjuseid leiab komisjoni 13. juuni 2000. aasta elektri- ja elektroonikaseadmete romusid ning ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi käsitleva ettepaneku seletuskirjast[3]:
Elektri- ja elektroonikaseadmete romudes sisalduvad halogeenitud ained, eriti broomitud leegiaeglustid valmistavad muret ka ... plastkomponentide ringlussevõtul. Dioksiinide ja furaanide tekkimise ohu tõttu keelduvad ringlussevõtjad tavaliselt elektri- ja elektroonikaseadmete romudes esinevate leegiaeglustist plastide ringlussevõtust. Kuna leegiaeglusteid sisaldavate plastide tähistamine on puudulik ning leegiaeglusteid sisaldavaid plaste on keeruline eristada tavalisest plastist, ei käitle enamik ringlussevõtjaid elektri- ja elektroonikaseadmete romudes sisalduvaid plaste.
Halogeenitud leegiaeglustite kasutamine takistab otseselt elektri- ja elektroonikaseadmete romudes sisalduva plasti täielikku ringlussevõttu.
Ülalnimetatud probleeme ei ole lahendatud, sest seni on ainult kaht liiki broomitud leegiaeglustite (PBDE ja PBB) kasutamine järk-järgult lõpetatud.
Polüvinüülkloriid
Komisjoni uuringus on antud järgmised soovitused:
„PVC, selle lisandite ja ohtlike põlemisproduktide heite piiramisel peaks PVC kasutamise järkjärguline lõpetamine [---] olema selektiivse riskijuhtimise meetmetega võrreldes tähtsamal kohal”.
Komisjon dokumenteeris PVC jäätmetega seotud probleemid viie uuringu põhjal põhjalikult juba 2000. aastal. Järeldustele viidati otseselt 2000. aasta ettepaneku seletuskirjas:
„Elektri- ja elektroonikaseadmete romud sisaldavad märkimisväärsetes kogustes PVCd.[4] Olulised tõendid toetavad seisukohta, et PVC ei sobi põletamiseks, eelkõige põletamise käigus tekkivate suitsugaaside koguse ja ohtlikkuse tõttu[5]. Lisaks tunnistatakse nüüdseks laialdaselt tõsiasja, et PVC jäätmete ladestuskohtades tekib plastifikaatorite, eriti ftalaatide kadu, mis võib kahjustada inimeste tervist ja keskkonda[6]. Tuleks ka märkida, et ainult väga väike osa PVC jäätmetest ja eriti elektri- ja elektroonikaseadmete romudest võetakse praegu ringlusse”[7].
Kahjuks saabus PVCd puudutav tõendusmaterjal liiga hilja, et PVC ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi sisse võtta. Kuid probleem on endiselt olemas ja sellele tuleb lahendus leida praegu!
b) Tootjate meetmed
Elektroonikatööstus mõistis halogeenitud ainete probleeme täielikult juba 2003. aastal. Suured ettevõtted võtsid ise meetmeid üleminekuks vähese halogeenisisaldusega (halogeenitud leegiaeglusteid ja PVCd mittesisaldavatele) seadmetele[8]. Praeguseks on olemas vastav ülemaailmne algatus, milles on tehtud ka juba edusamme[9]. Greenpeace`i andmetel on selliste toodete turuosa mobiiltelefonide (Nokia, Sony Ericsson ja Apple) osas juba 50% ning eeldatakse, et personaalarvutite (Acer ja HP) osas on see 1−2 aasta pärast üle 40%. Algatus hõlmab ka tarneahelat (nt plastkomponentide tootjad), tänu millele on algatusse kaasatud ka teistesse kategooriatesse kuuluvate elektri- või elektroonikaseadmete tootjad.
Kui elektroonikatööstus oma väga keeruliste toodetega on võimeline vähese halogeenisisaldusega toodetele üle minema paari järgmise aasta jooksul, siis ei tohiks see muu hulgas olla probleem ka kiiresti arenevale koduelektroonikasektorile. Nii müüb näiteks Electrolux Rootsis PVC-vabu külmikuid[10].
Kui vastavaid meetmeid võetakse juba projekteerimisetapis, siis tootjate väitel sellega lisakulusid ei kaasne. Samas annab see ühiskonnale märkimisväärset säästu tervisekahjustuste ja keskkonnakahjude vältimise mõttes. Kuid süsteemi tõeliselt tõhusaks toimimiseks on ettevõtjatel vaja kindlust, mille tagab kõige paremini selge õigusraamistik.
c) Tõendid asendusainete kohta
Halogeenitud leegiaeglustid
Komisjon väidab, et olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik seada halogeenitud leegiaeglustitele lisapiiranguid. Samas ütleb komisjon, et „teatud” teave asendusainete kohta on olemas ja et on selge, et teatavaid ohtusid (näiteks püsivus, bioakumulatsioon või toksilisus halogeenivabade leegiaeglustite puhul) saab nende ainete kasutamisel vältida[11].
Samasugune vastuolu valitses aastaid dekabromodifenüüleetri küsimuses. Pärast ohutumate asendusainete kättesaadavuse tähelepanuta jätmist pidi komisjon 2007. aasta uuringus möönma, et asendusained on turul olemas ja et andmed näitavad, et vähemalt mõnede asendusainete negatiivne mõju keskkonnale ja inimtervisele on minimaalne[12].
Dekabromodifenüüleetri puhul on komisjon seisukohal, et dekabromodifenüüleetri toksilisuse ja teisteks keelustatud aineteks lagunemise küsimuses valitsev ebaselgus ning asendusainete kättesaadavus turul õigustavad selle aine keelu alla jätmist[13].
On raske mõista, miks peaks ühesugune analüüs olema ühel juhul (dekabromodifenüüleetri puhul) keelu aluseks, kuid teisel juhul mitte (teised halogeenitud leegiaeglustid).
Polüvinüülkloriid
Mõjuhinnangus ei sea komisjon PVC ohutumate asendusainete kättesaadavust kahtluse alla, kuid tõstatab siiski kulude küsimuse. Kui PVCga seotud väliskulusid arvesse võtta, oleks selle kasutamine liiga kulukas. Tõsiasi, et PVC on odav, et saa olla argumendiks PVC asendamise vastu, sest mitmete põhjalikult dokumenteeritud probleemide tagajärjel on selge, et PVC jäätmete käitlemine tekitab märkimisväärseid väliskulusid.
3. Kokkuvõte
Ennetamine on parem kui tagajärgede kõrvaldamine. Parem on tegeleda keskkonnaprobleemidega seal, kus need tekivad − nii on sõnastatud aluslepingu prioriteet ja seda põhimõtet on rakendatud ka jäätmete raamdirektiivis.
Seetõttu teeb raportöör
a) ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi, PVCd ja halogeenitud leegiaeglusteid käsitlevate uuringute,
b) ettevõtjate võetud meetmete ja
c) asendusaineid puudutava teabe alusel
ettepaneku lõpetada järk-järgult broomitud leegiaeglustite, klooritud leegiaeglustite ning PVC ja seda sisaldavate ohtlike lisaainete kasutamine.
- [1] http://www.acer-group.com/public/Sustainability/sustainability_main04-3.htm
Acer Group omab nelja brändi – Acer, Gateway, Packard Bell ja eMachines. Tegemist on maailmas suuruselt kolmanda personaalarvutitee ja teise väikesülearvutite tarnijaga. 2008. aasta tulu oli 16,65 miljardit USD. - [2] http://ec.europa.eu/environment/waste/weee/pdf/hazardous_substances_report.pdf
- [3] KOM(2000) 347 lõplik.
- [4] Vastavalt M. Rohr, Umwelt Wirschaftsforum, Nr 1, 1992, on üle 20% elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutatavast plastist PVC.
- [5] PVC keskkonnaaspektid (Kopenhagen, 1996), Taani keskkonnakaitse agentuuri ülevaade Madalmaade seisukohast PVC kohta (Haag, 1997), Elamuehituse, ruumilise planeerimise ja keskkonna ministeerium. PVC mõju põlemisel tekkiva suitsugaasi kogusele ja ohtlikkusele. Keskkonna peadirektoraadi tellitud uuring, Bertin Technologies, 2000.
- [6] PVC käitumine jäätmete ladestuskohtades. Keskkonna peadirektoraadi tellitud uuring, Argus koostöös Rostocki Ülikooliga, 1999.
- [7] XI peadirektoraadi tellitud uuring, Prognos, PVC jäätmete mehhaaniline ringlussevõtt, jaanuar 2000.
- [8] http://www.greenpeace.org/international/campaigns/toxics/electronics/how-the-companies-line-up
- [9] http://thor.inemi.org/webdownload/newsroom/Presentations/NEPCON_China_2009/HFR-Free_Conversion.pdf
- [10] http://www.electrolux.se/node38.aspx?productID=18360
- [11] Komisjoni mõjuhinnang, ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi uuestisõnastamine, SEK(2008)2930.
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52008SC2930:EN:NOT - [12] http://ecb.jrc.ec.europa.eu/documents/Existing-Chemicals/Review_on_production_process_of_decaBDE.pdf
- [13] Komisjoni mõjuhinnang, ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi uuestisõnastamine, SEK(2008)2930.
LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI
ÕIGUSKOMISJON
ESIMEES
Viide D(2009)61414
Mr Jo LEINEN
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni
esimees
ASP 12G205
Brüssel
Teema: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (uuestisõnastamine)
(KOM(2008)0809 – C7-0471/2008 – 2008/0240(COD)
Lp esimees
Õiguskomisjon, mille esimees mul on au olla, vaatas ülalmainitud ettepaneku läbi vastavalt parlamendi kodukorda lisatud artiklile 87 uuesti sõnastamise kohta.
Nimetatud artikli lõike 3 tekst on järgmine:
„Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest vastutavat komisjoni.
Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 156 ja 157 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine kõnealuse valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.
Kui vastutav komisjon kavatseb institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 8 kohaselt esitada muudatusettepanekuid ka ettepaneku kodifitseeritud osade kohta, teatab ta oma kavatsusest viivitamatult nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon peaks teavitama parlamendikomisjoni enne artikli 54 kohaselt toimuvat hääletust oma seisukohast muudatusettepanekute suhtes ja teatama, kas ta kavatseb uuesti sõnastamise ettepaneku tagasi võtta.”
Õigusteenistuse esindajad osalesid uuesti sõnastamise ettepaneku läbi vaadanud konsultatiivse töörühma koosolekutel. Järgides õigusteenistuse arvamust ja võttes arvesse arvamuse koostaja soovitusi, on õiguskomisjon seisukohal, et kõnealune ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või konsultatiivse töörühma arvamuses esile toodud, ning varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.
Lisaks oli õiguskomisjon kooskõlas kodukorra artikliga 87 seisukohal, et ülalnimetatud töörühma arvamuses esitatud tehnilised kohandused on vajalikud selleks, et tagada ettepaneku vastavus uuesti sõnastamise eeskirjadele.
Kokkuvõttes soovitab õiguskomisjon pärast küsimuse arutamist 11. novembri 2009. aasta koosolekul (19 poolthäälega; erapooletuid ei olnud)[1], et vastutav komisjon jätkaks ettepaneku läbivaatamist vastavalt õiguskomisjoni ettepanekutele ja kooskõlas kodukorra artikliga 87.
Lugupidamisega
Klaus-Heiner LEHNE
Lisa: nõuanderühma arvamus
- [1] Klaus-Heiner Lehne (esimees), Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Antonio López-Istśriz White, Tadeusz Zwiefka, Luigi Berlinguer, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Alexandra Thein, Diana Wallis, Cecilia Wikström, Jiří Maštálka, Francesco Enrico Speroni, Kurt Lechner, Sergio Gaetano Cofferati, Edit Herczog, Edvard Kožušník, Sajjad Karim.
LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS
ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM
|
||
Brüssel 26.3.2009
ARVAMUS
EUROOPA PARLAMENDILE NÕUKOGULE
NÕUKOGU
KOMISJONILE
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes
KOM(2008) 809 lõplik, 3.12.2008 – 2008/0240 (COD)
Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 16. detsembril 2008. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et muu hulgas vaadata läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.
Vaadates läbi[1] ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sõnastatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes, märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel järgmist:
1) et seletuskiri oleks koostatud täielikus kooskõlas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud asjakohaste nõuetega, oleks selles dokumendis tulnud esitada kõikide sisuliste muudatuste põhjused ja täpsustada, milliseid varasema õigusakti sätteid ettepanekuga ei muudeta, nagu on sätestatud kokkuleppe punkti 6 alapunkti a alapunktis ii ja iii;
2) põhjenduse 2 teine lause („Seetõttu on osutunud vajalikuks liikmesriikide õigusakte selles valdkonnas ühtlustada [...]”) tuleks sõnastada ümber järgmiselt: „Seetõttu on osutunud vajalikuks kehtestada selles valdkonnas liikmesriikide õigusaktid [...]”;
3) uuesti sõnastamise ettepaneku järgmised tekstiosad oleks tulnud märkida halli taustaga, millega tähistatakse tavaliselt sisulisi muudatusi:
– põhjenduses 13 sõna „inimeste” (kahekordselt läbikriipsutatud) ja „tervise-”;
– artikli 19 esimese lause lõplik sõnastus „ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine”;
– artikli 19 terve kolmas lause;
4) uuesti sõnastatud teksti järgmised osad kattuvad praegu kohaldatava direktiivi 2002/95/EÜ teksti osadega, mille kohta pole muutmise ettepanekuid tehtud ja mis ei tohiks seega olla märgitud halli taustaga:
– artikli 2 lõikes 2 sõna „nõuete”;
– ingliskeelse versiooni artikli 3 punktis a sõna „edaspidi” (ei puuduta eestikeelset versiooni);
– artikli 4 lõikes 1 ettepanek jätta välja sõnad „alates 1. juulist 2006” ja asendada sõnad „turule viidud” sõnaga „turuleviidavad”;
5) artikli 5 punkti b kolmandas taandes tuleks ingliskeelses versioonis täiendada märgistamist vastavalt sissejuhatavale sõnastusele „the negative environmental health consumer safety or socio-economic impacts” (ei puuduta eestikeelset versiooni);
6) VIII lisa A osas tuleks sõnad „viidatud artiklis 12” asendada sõnadega "viidatud artiklis 21” ja Euroopa Liidu Teataja viite „lk 219” asemel komisjoni otsuse 2005/717/EÜ juures peaks olema „lk 48”;
7) VIII lisa B osas tuleks sõnad "viidatud artiklis 13” asendada sõnadega „viidatud artiklis 21”.
Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või käesolevas arvamuses esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasema õigusakti muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.
C. PENNERA J.-C. PIRIS C.-F.DURAND
Jurist Jurist peadirektor
- [1] Konsultatiivse töörühma käsutuses olid ettepaneku inglis-, prantsus- ja saksakeelsed versioonid. Töörühm töötas ingliskeelse versiooni põhjal, mis on läbivaadatava teksti originaalkeelne versioon.
MENETLUS
Pealkiri |
Teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramine elektri- ja elektroonikaseadmetes (uuesti sõnastamine) |
|||||||
Viited |
KOM(2008)0809 – C6-0471/2008 – 2008/0240(COD) |
|||||||
EP-le esitamise kuupäev |
3.12.2008 |
|||||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ENVI 19.10.2009 |
|||||||
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
JURI 19.10.2009 |
|
|
|
||||
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Jill Evans 31.8.2009 |
|
|
|||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
4.11.2009 |
1.12.2009 |
6.4.2010 |
|
||||
Vastuvõtmise kuupäev |
2.6.2010 |
|
|
|
||||
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
53 0 1 |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
János Áder, Elena Oana Antonescu, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sandrine Bélier, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Bairbre de Brún, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Julie Girling, Françoise Grossetête, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Jo Leinen, Corinne Lepage, Peter Liese, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Oreste Rossi, Daciana Octavia Sârbu, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Catherine Soullie, Salvatore Tatarella, Anja Weisgerber, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis |
|||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
José Manuel Fernandes, Judith A. Merkies, Rovana Plumb, Bart Staes, Thomas Ulmer, Kathleen Van Brempt |
|||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Willy Meyer |
|||||||