RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias

11.6.2010 - (06714/2010 – C7‑0067/2010 – 2010/0814(NLE)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Carlos Coelho


Menetlus : 2010/0814(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0199/2010
Esitatud tekstid :
A7-0199/2010
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias

(06714/2010 – C7‑0067/2010 – 2010/0814(NLE))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõud (06714/2010);

–   võttes arvese 25. aprilli 2005. aasta ühinemisakti[1] artikli 4 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0067/2010);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A7‑0199/2010),

1.  kiidab nõukogu otsuse eelnõu muudetud kujul heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb nõuandemenetluseks esitatud teksti oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Otsuse eelnõu

Põhjendus 3

Nõukogu ettepanek

Muudatusettepanek

„Nõukogu jõudis XXXX 2010 järeldusele, et Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia on nimetatud valdkonnas tingimused täitnud. Seetõttu on võimalik kindlaks määrata kuupäev, millest alates võib Schengeni infosüsteemi (SIS) käsitlevat Schengeni acquis’d nimetatud liikmesriikides kohaldada.”

„Nõukogu jõudis XXXX 2010 järeldusele, et Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia on nimetatud valdkonnas tingimused täitnud. Seetõttu on võimalik kindlaks määrata kuupäev, millest alates võib Schengeni infosüsteemi (SIS) käsitlevat Schengeni acquis’d nimetatud liikmesriikides kohaldada.”

 

Kõik asjaomased liikmesriigid peaksid kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast kirjalikult teavitama Euroopa Parlamenti ja komisjoni järelmeetmetest, mida nad kavatsevad võtta hindamisaruannetes sisalduvate ja järelhinnangus mainitud, veel rakendamata soovituste suhtes.”

  • [1]  ELT L 157, 21.6.2005, lk 204.

SELETUSKIRI

A. Taustateave

Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Vastavalt ühinemisakti artikli 4 lõikele 2 peab nõukogu hindamismenetlusega kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade (andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ja viisade väljaandmine) rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikidega ühistel sisepiiridel.

Uute liikmesriikide hindamine peaks algama pärast seda, kui nimetatud liikmesriik on esitanud sellekohase soovi (valmisoleku deklaratsiooni). Hindamise eest peaks vastutama Schengeni hindamise töörühm (SCH-EVAL), kes hindamise alustamiseks saadab asjaomasele liikmesriigile küsimustiku, mis hõlmab kõiki Schengeni acquis’ osi. Sellele järgnevad hindamiskülastused. Ekspertide rühmad tuleks saata SISi, SIRENE büroodesse, konsulaatidesse, piiridele jne ning nad peaksid ette valmistama põhjalikud aruanded faktiliste kirjelduste, hinnangute ja soovitustega, mis võivad nõuda täiendavaid meetmeid ja järelkülastusi. Lõpparuandest peaks selguma, kas uus liikmesriik täidab pärast täielikku hindamismenetlust kõik praktilise kohaldamise eeltingimused.

Käesolev ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias on esimene samm kontrolli kaotamise poole ELi sisepiiridel Bulgaaria ja Rumeeniaga. Piirikontrolli kaotamise kohta võtab nõukogu vastu eraldi otsuse hiljem, pärast täiendavat hindamist.

Nõukogu andis käesoleva otsuse eelnõu Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias menetlemiseks parlamendile. Vastavalt 2005. aasta ühinemisaktile kohaldatakse neid sätteid alles siis, kui selles küsimuses on vastu võetud nõukogu otsus pärast seda, kui parlamendiga on konsulteeritud ning Schengeni hindamise mehhanismi abil kindlaks tehtud, et asjakohases liikmesriigis on täidetud acquis' kohaldamise tingimused.

Nõukogu juures toimiv Schengeni hindamise töörühm kontrollis, kas Bulgaaria ja Rumeenia andmekaitse on rahuldaval tasemel ning andis sellele üldiselt positiivse hinnangu. Nii on ettepaneku projekti eesmärk määrata kindlaks kuupäev, millest alates hakatakse kohaldama Schengeni infosüsteemi (SIS) käsitlevaid sätteid. Otsuse jõustumisest alates hakatakse Bulgaariale ja Rumeeniale edastama tegelikke SIS andmeid ning nad saavad teatavate piirangutega hakata ise SISi andmeid sisestama ja SISis olevaid andmeid kasutama.

1. Bulgaaria ja Rumeenia hindamine Schengeni kriteeriumite täitmise osas andmekaitse vallas

Schengeni hindamise töörühm hindas talle antud volituste kohaselt 2009. aasta 27.–30. aprillil seda, kui nõuetekohaselt Bulgaaria ja Rumeenia on kohaldanud Schengeni acquis’d andmekaitse valdkonnas.

a. Bulgaaria

Ekspertide komitee hindas kõrgelt mitme Bulgaaria ministeeriumi algatusi sellise süsteemi väljatöötamiseks, mis tagaks andmesubjektidele ulatusliku teabe andmise nende õiguste kohta. Komitee pani tähele mõningaid puudujääke järgmistes valdkondades: asjakohaste õigusaktide vastuvõtmine, rakendamine ja kohaldamine eelkõige seoses Euroopa Nõukogu soovitusega nr (87)15, mis reguleerib isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas, ning vajadus aruannete järele, mis sisaldavad statistikat andmesubjektide õiguste täitmise ja isikuandmete kaitse komisjoni (CPCP) tegevuse kohta.

Bulgaaria tegi soovituste kohaselt 2010. aasta jaanuariks vajaminevad seadusemuudatused, et tagada Euroopa Nõukogu soovituse nr (87)15 täielik rakendamine. Andmesubjektide õiguste osas on Bulgaaria tugevdanud koostööd isikuandmete kaitse komisjoni ja muude asutuste vahel ning astunud samme üldsuse teadlikkuse suurendamiseks, näiteks uue veebilehe kaudu.

b. Rumeenia

Ekspertide komitee hindas kõrgelt Rumeenias alates 2006. aastast läbi viidud inspekteerimisi asutustes, mis hakkavad Schengeni infosüsteemi kasutama. Ekspertide komitee leidis mõningaid puudujääke järgmises valdkondades: kaks vastuvõtmist ootavat seadust, mis reguleerivad SISiga seoses isikuandmete töötlemist, siseriikliku järelevalveasutuse (NSAPDP) ruumid ja ressursid ning seoses Schengeni teabega korrapärase või pistelise kontrolli sisseviimine.

Rumeenia teatas soovituste kohaselt 2010. aasta aprilliks, et isikuandmete töötlust reguleeriv seadus, millega rakendatakse Euroopa Nõukogu soovitus nr (87)15, on välja antud ning seaduse rakendamise suunised ootavad vastuvõtmist. Ministeeriumide vahelist heakskiitu ootab ka seadus, mis käsitleb siseriikliku hoiatusteadete süsteemi rajamist, korraldust ja toimimist. Siseriikliku järelevalveasutuse ruumide ja ressursside osas tehakse soovituse täitmiseks tõsiseid jõupingutusi. Rumeenia teatas ka, et isikuandmekaitse eest vastutavad isikud viisid läbi turvameetmete rakendamise pistelist sisekontrolli.

26. aprillil 2010. aastal tegi nõukogu järelduse, et Bulgaaria ja Rumeenia on täitnud kõik andmekaitse valdkonna tingimused ja miski ei takista nõukogu otsuse vastuvõtmist, mis käsitleb Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamist, ning seega tegelike SIS-andmete edastamist kohe, kui Bulgaaria ja Rumeenia on selleks tehniliselt valmis.

SISone4ALL rakendamisplaanis, mis käsitleb Bulgaaria ja Rumeenia ühendamist SISIIga alates 9. märtsist 2010 eeldatakse, et mõlemad maad on selleks tehniliselt valmis 2010. aasta oktoobriks.

2. Edasised sammud

Pärast tegelike SIS-andmete edastamist Bulgaariale ja Rumeeniale kontrollib Schengeni hindamise töörühm, et SISi käsitlevaid sätteid kohaldatakse õigesti.

SISone4ALL rakendamisplaanis, mis käsitleb Bulgaaria ja Rumeenia ühendamist SISIIga alates 9. märtsist 2010, on Bulgaaria hindamine SISi küsimuses määratud toimuma 2010. aasta 22. kuni 26. novembrini ning Rumeenia hindamine sama aasta 29. novembrist kuni 3. detsembrini.

3. Bulgaaria ja Rumeenia soovivad SISII asemel ühineda süsteemiga SISOne4ALL

Kuna SISII väljaarendamine on oluliselt hilinenud, otsustasid Bulgaaria ja Rumeenia SISII käivitamist mitte ära oodata (praegu puudub selleks ikka veel ajakava), vaid esitada avalduse ühinemiseks praeguse süsteemiga SISOne4ALL. Kuid süsteemis SIS1+RE vaba ainult kaks kohta, mis on juba kinni pandud Suurbritanniale ja Iirimaale. Eeldatakse, et vabade kohtade puuduse probleem laheneb käesoleva aasta augusti lõpuks ning pärast seda võib iga uus maa ühineda süsteemiga SIS1+RE praeguse süsteemi tehnilise versioonitäiendi kaudu. See peaks valmima piisavalt aegsasti, et nimetatud kaks maad võiksid liituda SISiga vastavalt praegusele ajakavale.

4. Schengeni hindamismehhanismi läbivaatamine

2009. aasta märtsis tegi komisjon Schengeni hindamismehhanismi muutmiseks järgmised ettepanekud: EÜ asutamislepingu artiklil 66 põhineva KOM(2009)102 ja Euroopa Liidu lepingu artiklitel 30 ja 31 ja nn kolmandal sambal põhineva KOM(2009)105.

Parlament lükkas komisjoni ettepanekud 20. oktoobril 2009 tagasi, palus komisjonil need tagasi võtta ja esitada uued ettepanekud. Parlament põhjendas oma otsust sellega, et komisjoni esitatud ettepanekute õiguslikus aluses ei arvestata piisavalt parlamendi osa vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneval alal. Kuna hindamine hõlmas SISi, VISi, Schengeni piirieeskirju ja viisaeeskirju ning kaasotsustamismenetlusega vastu võetud õigusakte, tuleks komisjonil esitada uued ettepanekud. Uued ettepanekud tuleks teha kaasotsustamismenetlusega ja hindamismehhanismi võiks luua vastavate õigusaktide muutmisega.

Lissaboni lepingu jõustumisega muutus kolmandat sammast käsitlev ettepanek kehtetuks. Kuid teine ettepanek (KOM(2009)102) jäi vastuvõtmist ootama. Komisjon ei ole seda ettepanekut tagasi võtnud. Komisjon soovitas oma 2. detsembri 2009. aasta nn koondteates võtta Lissaboni lepingu kohaselt uueks õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 74[1].

Parlament kinnitas 25. novembri 2009. aasta Stockholmi programmi käsitlevas resolutsioonis oma seisukohta, et Schengeni hindamismehhanism on vaja läbi vaadata, arvestades sealjuures piisavalt parlamendi Lissaboni lepingu kohast osa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal[2].

B. Raportööri seisukoht

Raportöör tuletab meelde, et Euroopa Parlamendil ja eelkõige LIBE-komisjoni liikmetel peab olema vaba juurdepääs hindamisaruannetele ja ülejäänud asjakohasele teabele mis tahes soovituse rakendamise kohta enne, kui nad esitavad oma põhjendatud ja motiveeritud arvamuse.

Raportöör eeldab, et nõukogu peaks saama tagada (mitte ainult kõnealuse, andmekaitset käsitleva hindamise vaid ka muude hindamiste suhtes ülejäänud valdkondades) Euroopa Parlamendile juurdepääsu kogu nõutavale ja kättesaadavale teabele, et parlament saaks teha asjakohase otsuse ja teostada vajalikku demokraatlikku kontrolli.

Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et Euroopa Parlamenti teavitatakse nõukoguga võrdsetel alustel järelmeetmetest, mida Bulgaaria ja Rumeenia võtavad ekspertide poolt andmekaitse alase hindamise käigus avastatud puudujääkide parandamiseks.

Raportöör kasutab juhust ja tuletab meelde, et on vaja luua lihtne, tõhus ja läbipaistev hindamismehhanism, mis täiendaks tegelikku Schengeni hindamise mehhanismi ja võimaldaks Schengeni alal jääda vaba liikumise alaks. Kuna kaalul on Schengeni ala ja selle kodanike julgeolek, peaksid kõik asjaomased osapooled olema põhjalikult kaasatud uue hindamissüsteemi loomisse, mis võimaldab tagada julgeoleku ja tugevdada vastastikuse usalduse põhimõtet, mis on Schengeni ala säilitamiseks ülitähtis.

  • [1]  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele”, KOM(2009)0665), lõplik, 2. detsember 2009, koos lisadega.
  • [2]  Lõiked 13 ja 148.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

10.6.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Sonia Alfano, Emine Bozkurt, Simon Busuttil, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Hélène Flautre, Kinga Gál, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Juan Fernando López Aguilar, Baroness Sarah Ludford, Monica Luisa Macovei, Nuno Melo, Claude Moraes, Carmen Romero López, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Rui Tavares, Kyriacos Triantaphyllides, Axel Voss, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Edit Bauer, Andrew Henry William Brons, Anna Maria Corazza Bildt, Ioan Enciu, Ana Gomes, Stanimir Ilchev, Mariya Nedelcheva, Zuzana Roithová, Ernst Strasser, Rainer Wieland, Cecilia Wikström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

George Lyon, Diana Wallis