RAPORT Nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2010. aasta paranduseelarve nr 4/2010 projekti kohta, III jagu – Komisjon
11.6.2010 - (10930/2010 – C7‑0153/2010 – 2010/2056(BUD))
Eelarvekomisjon
Raportöör: László Surján
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
nõukogu seisukoha kohta Euroopa Liidu 2010. aasta paranduseelarve nr 4/2010 projekti kohta, III jagu – Komisjon
(10930/2010 – C7‑0153/2010 – 2010/2056(BUD))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 310 ja 314 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 106a;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[1], eriti selle artikli 15 lõiget 3 ning artikleid 37 ja 38;
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 17. detsembril 2009. aastal[2];
– võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[3];
– võttes arvesse 2010. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 4 (KOM(2010)0169), mille komisjon esitas 16. aprillil 2010;
– võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2010. aasta seisukohta paranduseelarve nr 4/2010 projekti kohta (10930/2010 - C7-0153/2010);
– võttes arvesse kodukorra artikleid 75b ja 75e;
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7‑0200/2010),
A. arvestades, et paranduseelarve nr 4/2010 projekti eesmärk on kanda 2010. aasta eelarvesse 2009. aasta eelarve ülejääk summas 2 253 591 199,37 eurot;
B. arvestades, et selle ülejäägi moodustavad peamiselt kavandatust suuremad tulud (400 703 258 eurot), kavandatust väiksemad kulud (1 667 346 181 eurot) ja vahetuskursi muutuste positiivne saldo (185 541 760 eurot);
C. arvestades, et 2009. aastal jäi maksete assigneeringutest rubriigis 1 kasutamata 451 miljonit eurot, rubriigis 2 244 miljonit eurot, rubriigis 3 106 miljonit eurot, rubriigis 4 603 miljonit eurot ja rubriigis 5 263 miljonit eurot;
D. arvestades, et väga väikse eelarvevaru ja suureneva rahavajaduse koosmõju võib seada ohtu praegused poliitilised prioriteedid ja vahendite märkimisväärne alakasutus pidurdab ELi poliitika elluviimist;
E. arvestades, et 2009. aasta eelarvest kasutamata jäänud vahendite summa arvutamisel tuleks arvesse võtta paranduseelarveid nr 4/2010 ja 10/2009,
1. võtab teadmiseks paranduseelarve nr 4/2010 projekti, mille eesmärk on üksnes kanda 2009. aasta ülejääk eelarvesse vastavalt finantsmääruse artiklile 15;
2. rõhutab, et 2009. aasta eelarve tegelikku alatäitmist ei kajasta mitte ainult paranduseelarve nr 4/2010 projektis kajastatud ülejääk, vaid koos paranduseelarvega nr 10/2009 ulatub summa üle 5 000 000 000 euro; hoiatab seetõttu, et aasta lõpus vastuvõetavad paranduseelarved, millega vähendatakse täitmata maksete assigneeringute summat, vähendades ühtlasi vastavalt liikmesriikide üldpanust ELi eelarve rahastamisse, annavad eelarve täitmisest moonutatud pildi;
3. kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve nr 4/2010 projekti kohta muutmata kujul heaks ning teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 4/2010 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
SELETUSKIRI
Vastavalt finantsmääruse artiklile 37 võib komisjon esitada esialgseid paranduseelarve projekte, kui ilmnevad „vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud”. Lõikes 3 on sätestatud, et „eelarvepädevad institutsioonid võtavad nende arutamisel asjakohaselt arvesse nende kiireloomulisust”. Finantsmääruse artikli 15 lõikes 3 on öeldud, et iga eelarveaasta ülejääk või puudujääk kantakse tuluna või kuluna järgneva aasta eelarvesse ja seda tehakse paranduseelarve abil, mille komisjon peab esitama 15 päeva jooksul esialgse raamatupidamisaruande esitamisest.
16. aprillil 2010 võttis komisjon vastu paranduseelarve nr 4/2010 projekti, mille eesmärk on kanda eelarvesse 2009. aasta eelarve täitmisel tekkinud ülejääk.
2009. aasta eelarve täitmisel tekkis ülejääk summas 2 253 591 199 eurot. Ülejäägi eelarvesse kandmine vähendab vastavalt liikmesriikide üldist panust ELi eelarvesse.
Ülejääk
2009. aasta eelarve täitmisel tekkis ülejääk summas 2 253 591 199 eurot, mille põhjused on peamiselt järgmised:
− oodatust suurem tulu (+ 400 703 257,66 eurot);
− maksete assigneeringute alatäitmine (- 1 667 346 181,32 eurot);
− vahetuskursi muutus (+ 185 541 760,39 eurot).
Täitmata jäänud maksete assigneeringud jagunesid järgmiselt:
− rubriigis 1: 451 miljonit eurot;
− rubriigis 2: 244 miljonit eurot;
− rubriigis 3: 106 miljonit eurot;
− rubriigis 4: 603 miljonit eurot ja
− rubriigis 5: 263 miljonit eurot.
Hinnang
Ülejääk on tingitud eelarvepädeva institutsiooni vastuvõetud ELi eelarve ja eelarve tegeliku täitmise vahelisest erinevusest. Allolevast tabelist on näha, et alates 2007. aastast on igal aastal tekkinud järjest suurem eelarve ülejääk ja seda vaatamata eri eelarveaastate jooksul esitatud paranduseelarvetele, mille eesmärk on olnud vähendada täitmata maksete assigneeringute summat ja aasta lõpus tekkivat ülejääki.
(miljonites eurodes)
|
Aasta |
Ülejääk |
Maksete assigneeringuid korrigeeriv paranduseelarve |
Alatäitmise summa |
|
|
|
2007 |
1 529 |
- 1 651 |
3 180 |
|
|
|
2008 |
1 796 |
- 4 891 |
6 687 |
|
|
|
2009 |
2 254 |
- 2 769 |
5 023 |
|
|
Allolevast tabelist nähtuv ülejäägi pidev vähenemine alates 2002. aastast on peamiselt olnud tingitud sellest, et alates 2003. aastast on võetud iga aasta lõpus vastu paranduseelarve, mis vähendab eelarvesse kantud makseid eelarve täitmise ajakohastatud prognoosi alusel.
Ilma selliste aasta lõpus vastuvõetud paranduseelarveteta oleks eelarveülejäägid olnud eri aastatel järgmised:
Lisaks sellele, et paranduseelarved moonutavad ELi eelarve täitmise tulemust (vt ülalt), vähendavad need otseselt liikmesriikide osamakseid ELi eelarvesse juba eelarveaasta jooksul. Ilma sellise paranduseelarveta (nr 10/2009 eelmisel aastal) oleks 2009. aasta ülejääk olnud rohkem kui 5 miljardit eurot ja seda peamiselt vahendite alakasutuse tõttu.
Paranduseelarve nr 4/2010 vähendab vastavalt liikmesriikide ühist panust ELi eelarvesse. 2009. aasta 2254 miljoni euro suurune ülejääk jaguneb järgmiselt:
|
Liikmesriik |
2009. aasta eelarve ülejääk (miljonites eurodes) |
Liikmesriik |
2009. aasta eelarve ülejääk (miljonites eurodes) |
|
|
Belgia |
64,8 |
Luksemburg |
5,5 |
|
|
Bulgaaria |
6,5 |
Ungari |
16,0 |
|
|
Tšehhi Vabariik |
24,4 |
Malta |
1,1 |
|
|
Taani |
45,9 |
Madalmaad |
110,6 |
|
|
Saksamaa |
459,1 |
Austria |
52,1 |
|
|
Eesti |
2,5 |
Poola |
54,6 |
|
|
Iirimaa |
25,7 |
Portugal |
29,5 |
|
|
Kreeka |
46,2 |
Rumeenia |
24,8 |
|
|
Hispaania |
196,2 |
Sloveenia |
6,9 |
|
|
Prantsusmaa |
371,6 |
Slovaki Vabariik |
13,2 |
|
|
Itaalia |
287,9 |
Soome |
34,2 |
|
|
Küpros |
3,4 |
Rootsi |
56,1 |
|
|
Läti |
3,4 |
Ühendkuningriik |
306,2 |
|
|
Leedu |
5,0 |
Kokku |
2 254 |
|
Nagu ülal näha, on kõnealused summad väga suured ja nende käsitlemisel tuleks arvestada nii ELi eelarve väga väikseid varusid kui ka eelkõige liikmesriikide ja nõukogu otsustest tulenevat lisaraha vajadust.
Et ELi eelarvevahendid ning suurenevad rahavajadused ja kulukohustused on praegu üksteisest lahus, tekitab see eelarves pingeid ja lünki, mida on raske täita ilma mõnesid teisi ELi prioriteete ohverdamata. Nii on hiljuti juhtunud näiteks GMESi, kolme uue rahandusasutuse, banaanidega kaasnevate meetmete ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi puhul. Sellega seoses ei jää raportööril muud üle, kui võtta selle summa puhul arvesse väga pingelist eelarveseisundit, mis iseloomustab nii 2010. aasta eelarvet kui ka praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku raames koostatud tulevasi eelarveid.
Praeguses etapis peaks komisjon raportööri arvates arutama järgmisi teoreetilisi küsimusi: 1) võimalikud alternatiivid liikmesriikidele tagastamisele, 2) automaatne, st ilma poliitilise aruteluta toimuv tagastamine, 3) kogu ülejäägi summa, mis on vaja tagasi maksta.
Raportöör sooviks rõhutada ka seda, et tänu aasta lõpus maksete summa korrigeerimiseks vastuvõetud paranduseelarvetele kannavad liikmesriigid ELi eelarvesse niigi väiksemaid osamakseid kui vastavaks eelarveaastaks esialgu ette nähtud. Liikmesriikide seisukohast ei suurendaks ülejäägi võimalik taaskasutus nende kulusid, vaid pigem vähendaks ettenägematut tulu.
Raportöör soovib juhtida eelarvekomisjoni liikmete tähelepanu võimalikele seaduspiirangutele, mis kohalduvad Euroopa Parlamendi tegevusele nii paranduseelarve võimalike muudatuste osas kui ka paranduseelarve vastuvõtmise tähtaegade osas, samuti kasutamata vahendite võimaliku ümberjaotamise osas, kuna vahendite külmutamine ei tuleks majandus- ja sotsiaalkriisi ajal kõne alla.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
2.6.2010 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
29 0 0 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marta Andreasen, Francesca Balzani, Reimer Böge, Giovanni Collino, Jean-Luc Dehaene, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ivars Godmanis, Ingeborg Gräßle, Estelle Grelier, Jutta Haug, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, Vladimír Maňka, Barbara Matera, Nadezhda Neynsky, Dominique Riquet, László Surján, Derek Vaughan, Angelika Werthmann, Jacek Włosowicz |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Paul Rübig |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Peter Jahr, Andres Perello Rodriguez, Britta Reimers |
|||||