Menetlus : 2009/2176(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0216/2010

Esitatud tekstid :

A7-0216/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 07/09/2010 - 6.10
CRE 07/09/2010 - 6.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0300

RAPORT     
PDF 166kWORD 91k
29.6.2010
PE 439.874v02-00 A7-0216/2010

Euroopa Majanduspiirkond ja Šveits ning takistused siseturu täielikul rakendamisel

(2009/2176(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Rafał Trzaskowski

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Majanduspiirkond ja Šveits ning takistused siseturu täielikul rakendamisel

(2009/2176(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972 sõlmitud vabakaubanduslepingut;

–   võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. juunil 1999 sõlmitud isikute vaba liikumise lepingut, ning eriti selle I lisa isikute vaba liikumise kohta ning III lisa kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 25. juunil 2009. aastal sõlmitud lepingut kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamise ning tolli turvameetmete kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. juunil 1999. aastal sõlmitud lepingut vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. juunil 1999. aastal sõlmitud kokkulepet riigihangete teatavate aspektide kohta;

–   võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu 27. mai 2008. aasta protokolli (mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga);

–   võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu 26. oktoobri 2004. aasta protokolli seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi lepingus osalemisega nende ühinemise tõttu Euroopa Liiduga;

–   võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingut;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (teenuste direktiiv)(1);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna parlamentaarse ühiskomisjoni EMP 33ndal kohtumisel vastu võetud resolutsiooni;

–   võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna parlamentaarse ühiskomisjoni aruannet EMP lepingu toimimist 2008. aastal käsitleva aruande kohta;

 võttes arvesse 2. septembri 2009. aasta raportit Šveitsi välispoliitika kohta;

 võttes arvesse EMP ja EFTA riikide 25ndat siseturu tulemustabelit;

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 217, milles liidule antakse õigus sõlmida rahvusvahelisi lepinguid;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7‑0216/2010),

A.   arvestades, et Euroopa vabakaubandusassotsiatsiooni (EFTA) riigid (Island, Liechtenstein, Norra, ja Šveits) kuuluvad Euroopa Liidu olulisemate kaubanduspartnerite hulka, kusjuures Šveits ja Norra on kauplemise mahu järgi otsustades tähtsuselt neljandal ja viiendal kohal;

B.   arvestades, et ELi ja kolme EFTA riigi (Islandi, Liechtensteini ja Norra) suhted põhinevad Euroopa Majanduspiirkonnal (EMP), mis annab võimaluse osaleda täiel määral siseturul, kuna Euroopa Majanduspiirkonna lepingut hallatakse ja kontrollitakse suurel määral institutsionaliseeritud raamistikus;

C.  arvestades, et Šveitsi rahvas hääletas 1992. aasta rahvahääletusel EMP lepingus osalemise vastu ning seetõttu põhinevad Šveitsi ja ELi suhted praegu rohkem kui 120 kahepoolsel ning sektoripõhisel lepingul, mis võimaldavad siseturuga küll suures osas integreeruda, kuid välistavad siiski selles täieliku osalemise,

Sissejuhatus

1.   on arvamusel, et EMP leping on oluline majanduskasvu soodustav tegur; tunneb heameelt, et EMP ja EFTA riigid on edukalt rakendanud siseturgu reguleerivaid õigusakte, nagu seda näitab ka EMP ja EFTA riikide siseturu tulemustabel; märgib, et isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe rakendamine tekitab ELi ja Šveitsi suhetes palju rohkem probleeme;

2.   märgib, et kahepoolsetes lepingutes ei ole kehtestatud automaatset mehhanismi nende sisu kohaldamiseks asjakohase seadustiku hilisema arenguga; tunnistab, et siseriikliku seaduse autonoomne kohaldamine ELi seadustega kahepoolsete lepingutega hõlmatud valdkondades on tingitud Šveitsi rahva iseseisvast otsusest mitte ühineda EMPga ning seda otsust tuleb täielikult austada;

Siseturgu reguleerivate õigusaktide rakendamine: EMP ja EFTA riigid

3.   tunneb heameelt, et iga-aastasest tarbijaturu tulemustabelist on võimalik saada EMP ja EFTA riikide kohta rohkem teavet; soovitab EFTA järelevalveametil komisjoni abiga ja temaga koostöös jätkata siseturgu reguleerivate õigusaktide rakendamise süstemaatilise kontrolli väljaarendamist;

4.   märgib, et Lissaboni lepingu jõustumine tõi kaasa ebakindluse, mil määral ELi õigusaktid on EMP suhtes asjakohased; on arvamusel, et selle tulemusel võib siseturgu reguleerivate õigusaktide kohaldamine EMP ja EFTA riikides aeglustuda; kutsub komisjoni tungivalt üles andma olukorrale oma hinnangu;

5.   märgib, et Lissaboni leping suurendab liikmesriikide parlamentide rolli otsuste tegemise protsessis; on arvamusel, et samamoodi peaksid EMP ja EFTA riikide parlamendid olema EMPd puudutavate ettepanekute osas suuremal määral kaasatud ELi õigusloomeprotsessi; kutsub komisjoni üles edastama EMP ja EFTA riikide parlamentidele õigusloomealased ettepanekud, mis saadetakse konsulteerimiseks ELi liikmesriikide parlamentidele;

6.   kutsub komisjoni üles andma ametliku vormi EMP lepingu reguleerimisalasse kuuluvatest uutest ELi eeskirjadest ja õigusaktidest teavitamise protsessile, et vähendada lõhet uute õigusaktide vastuvõtmise ja nende võimaliku ülevõtmise vahel EMP ja EFTA riikides;

7.   soovitab EMP ja EFTA riikidel eraldada piisavalt vahendeid siseturgu käsitlevate õigusaktide rakendamiseks; sellega seoses on ülimalt tähtis teenuste direktiivi rakendamine, eelkõige ühiste kontaktpunktide loomine;

8.   tunnistab, et siseturgu käsitlevate õigusaktide rakendamine võtab EMP ja EFTA riikides institutsioonilistel põhjustel kauem aega kui ELis; märgib, et hoolimata erinevatest tingimustest ja üldiselt headest tulemustest on EMP ja EFTA riikidel veel potentsiaali vähendada veelgi mahajäämust rakendamise valdkonnas;

9.   märgib, et praegu on arutusel ka muud olulised siseturgu käsitlevad õigusloomealased ettepanekud, kaasaarvatud komisjoni ettepanek võtta vastu tarbija õiguste direktiiv; kutsub komisjoni üles kaasama EMP ja EFTA riike veelgi rohkem nendesse aruteludesse;

Siseturgu reguleerivate õigusaktide rakendamine: Šveits

10. tunneb heameelt edusammude üle, mida on tehtud ELi ja Šveitsi vaheliste piiriüleste teenuste osutamisele seatud piirangute leevendamiseks ning tervitab eelkõige isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe positiivset mõju, mida näitab ka asjaolu, et aastatel 2005–2009 on pidevalt kasvanud ELi kodanike arv, kellel on Šveitsis töökoht või kes seal füüsilisest isikust ettevõtjana teenuseid osutavad; märgib, et see suundumus on olnud mõlemale osapoolele kasulik;

11. märgib, et Šveits on isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe toetuseks kasutusele võtnud rea täiendavaid meetmeid, et kaitsta töötajaid palga- ja sotsiaalse dumpingu vastu, tagada Šveitsi ja ELi teenuseosutajate võrdne kohtlemine ning säilitada avalikkuse toetuse kokkuleppele; tõdeb, et need meetmed võivad muuta teenete osutamise ELi ettevõtete (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete) poolt Šveitsis keerulisemaks; märgib, et Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt oleks mõni nendest meetmetest vastuvõetav ainult siis, kui nad kaitseksid proportsionaalsel moel sellist avalikku huvi, mis ei ole teenuseosutajate päritoluriigis veel kaitstud;

12. juhib tähelepanu sellele, et eelkõige järgmised toetusmeetmed on ebaproportsionaalsed seoses isikute vaba liikumise lepinguga ja raskendavad VKEdel teenuste osutamist Šveitsis: Šveitsis kehtiv kaheksapäevase ooteajaga etteteatamiskohustus, kolmepoolsete komisjonide teostatava järelevalve kulude kandmise kohustus ja liigselt kasutatav järelevalvetava; sellega seoses nõuab tungivalt, et Šveitsi ametiasutused tunnistaksid kehtetuks eeskirjad, mille kohaselt peavad piiriüleseid teenuseid osutavad välismaised ettevõtted esitama rahaline korrektsuse tagatise;

13. on mures hiljutiste sündmuste pärast Zürich-Kloteni lennujaamas, kus Šveitsi ametivõimud ei lubanud Saksamaa ja Austria taksodel reisijaid peale võtta, ja kahtleb sügavalt, kas selline tegevus on isikute vaba liikumise lepinguga kooskõlas; nõuab tungivalt, et komisjon seda küsimust põhjalikult uuriks;

14. kutsub komisjoni üles uurima lähemalt neid meetmeid, mis takistavad siseturu toimimist ELis ning tekitavad probleeme ka Šveitsi teenuseosutajatele, ning vajaduse korral võtta selles osas meetmeid;

15. ergutab Šveitsi valitsust ja kantoneid tuginema ELi ja EMP riikide kogemustele seoses teenustesektori avamisega teenuste direktiivi rakendamise teel; rõhutab, et majanduslikust aspektist on teenuste direktiivil liberaliseeriv mõju mitte ainult liikmesriikide vahel, vaid ka liikmesriikide sees seoses siseriiklike õigusaktide läbivaatamisega, et kõrvaldada tarbetud tõkked asutamisõiguse ja vastastikuse eksperdihinnangu valdkonnas, mille puhul liikmesriigid on põhjendanud täiendavate piirangute kehtestamist avalike huvide kaitsega; on seepärast seisukohal, et samasugune lähenemine võib tulla kasuks ELi ja Šveitsi vaheliste piiriüleste teenuste laialdasemale osutamisele;

16. tunneb heameelt jõupingutuste üle, mida Šveitsi valitsus on teinud, et muuta ELi ettevõtetele teave paremini kättesaadavaks;

17. väljendab heameelt Šveitsi Liidunõukogu otsuse üle võtta üle direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning kutsub Šveitsi ja komisjoni üles saavutama direktiivi rakendamise kokkulepe nii kiiresti kui võimalik;

18. tõdeb, et isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe ei sisalda üldist lepingut teenuste vaba liikumise kohta ning et seda küsimust käsitletakse kahepoolsetes erilepingutes vaid väga valikuliselt; rõhutab, et teenuste vaba liikumist käsitleva kõikehõlmava lepinguga kaasneksid mõlemale poolele märkimisväärsed majanduslikud eelised; kutsub seepärast komisjoni ja Šveitsi üles uurima võimalust alustada läbirääkimisi teenuste vaba liikumist käsitleva kõikehõlmava lepingu sõlmimiseks;

19. austab täielikult Šveitsi ja ELi eriliste suhete põhjuseid; on siiski arvamusel, et tuleks teha kõik võimalik võrdväärsete või paralleelsete siseturgu reguleerivate õigusaktide samasuguseks tõlgendamiseks ELis ja Šveitsis (ka teenuste vaba liikumise valdkonnas), et Šveits saaks siseturust võrdselt osa võtta;

20. rõhutab ELi ja Šveitsi ühist huvi isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe kohaldamise veelgi suurema ühtlustamise vastu ning Šveitsi ja ELi siseturgu reguleerivate õigusaktide veelgi kiirema lähenemise vastu, mille tulemusel muutuks ettevõtluskeskkond mõlema poole ettevõtjate jaoks läbipaistvamaks ja ettearvatavamaks;

21. tunneb heameelt iseseisva suundumuse üle Šveitsi riigiasutuste käitumises, kes võtavad arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, mis on langetatud pärast isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe allakirjutamist; tunneb heameelt Šveitsi seadusandluse hiljutise kohandamise üle, mis võimaldab võtta arvesse Cassis de Dijon’i põhimõtet;

22. soovitab komisjonil ja Šveitsil jõuda kiiresti ühistele arusaamadele käimasolevatel kahepoolsete lepingute läbirääkimistel, sealhulgas tooteohutuse osas; kutsub komisjoni ja Šveitsi üles sõnastama need ja tulevased lepingud võimalikult selgelt ja võttes arvesse tulevasi suundumusi, et juba algusest peale oleks lepingute ebaühtlase kohaldamise võimalused rangelt piiratud;

23. kutsub komisjoni ja Šveitsi üles uurima võimalusi arendada välja mehhanism isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe kiiremaks kohaldamiseks asjakohase seadustiku arenguga valdkondades, mis kuuluvad kokkuleppe reguleerimisalasse;

24. kutsub komisjoni ja Šveitsi üles lühikese aja jooksul uurima võimalusi leida teatavatele institutsioonilistele küsimustele horisontaalseid lahendusi, vähendada otsuste tegemise süsteemi killustatust ja suurendada läbipaistvust, tõhustada ühiskomiteede vahelist suhtlust ja kaaluda tõhusa konfliktide lahendamise mehhanismi kasutuselevõtmist;

25. nõuab tõhusamat suhtlemist Euroopa Parlamendi ja Šveitsi vahel ning Šveitsi esindajate aktiivsemat kaasamist Euroopa Parlamendi ja selle asjakohaste organite töösse;

26. märgib, et mitmes eri valdkonnas, muu hulgas tarbijakaitse valdkonnas käimasolevatel ja kavandatavatel läbirääkimistel esile kerkida võivate uute probleemidega seoses tuleb arutada võimalust minna olemasolevast institutsioonilisest raamistikust kaugemale ja võib-olla sõlmida kõikehõlmav kahepoolne leping, millest on kasu nii Šveitsile kui ka ELile;

°

° °

27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

(2)

ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.


SELETUSKIRI

Euroopa vabakaubandusassotsiatsiooni (EFTA) liikmesriigid (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) kuuluvad Euroopa Liidu olulisemate kaubanduspartnerite hulka, kusjuures Šveits ja Norra on kauplemise mahu järgi otsustades tähtsuselt neljandal ja viiendal kohal. Raportöör leiab, et nii EFTA neli liikmesriiki ja kui ka ELi liikmesriigid kuuluvad ühisesse kultuuriruumi, jagavad ühiseid põhiväärtusi ning kultuurilist ja ajaloolist pärandit.

1. Euroopa Liidu ja EFTA riikide suhted

ELi ning Islandi, Norra ja Liechtensteini suhted põhinevad EMP lepingul, mis sõlmiti 1. jaanuaril 1992. aastal Islandi, Norra ja Liechtensteini ning Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide vahel. Selle lepingu põhiline eesmärk oli EÜ siseturu laiendamine kolmele EFTA riigile. See hõlmab Euroopa Ühenduse nn nelja vabadust, samuti võimaldab see EMP ja EFTA riikidel osaleda täiendavates poliitikavaldkondades, nagu tarbijakaitse ja keskkonnapoliitika. Leping tugineb homogeensuse põhimõttele, mis tähendab, et EMP õigusaktid lepinguga kaetud valdkondades peaksid olema võimalikult lähedased ühenduse õigustikule.

Samuti on eriti tähtis kaasata EMP ja EFTA riigid aruteludesse, mis puudutavad tähtsamaid ELi õigusaktide eelnõusid, näiteks ettepanekut võtta vastu tarbijaõiguste kaitse direktiiv.

Šveits osales läbirääkimistes, mis viisid EMP lepingu sõlmimiseni. Siiski hääletas Šveitsi rahvas 1992. aasta rahvahääletusel lepingus osalemise vastu. Šveitsi ja ELi suhteid on pärast seda reguleeritud EÜ ja tema liikmesriikidega sõlmitud kahepoolsete lepingutega.

2. Institutsiooniline raamistik: kaks erinevat mudelit majanduslikuks integreerumiseks ilma ühinemiseta

EMP lepinguga luuakse lepingupoolte esindajatest koosnevad ühised institutsioonid. Ühiskomitee vastutab lepingu jooksva haldamise ja ühenduse õigusaktide lisamise eest lepingu sätetesse. Komitee koosneb EMP ja EFTA riikide saadikutest ELi juures, Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriikide esindajatest.

EMP lepingut rakendatakse ranges institutsioonilises raamistikus: EFTA sekretariaat vastutab EMP lepingu igapäevase rakendamise eest. EFTA järelevalveamet jälgib EMP asjassepuutuva ühenduse õigustiku ülevõtmist EMP ja EFTA riikide õigusaktidesse. Samuti on selle pädevuses algatada rikkumismenetlusi EFTA kohtus, mis on EMP õigusasutus.

ELi ja Šveitsi suhete haldamiseks aga sellist terviklikku institutsioonilist raamistikku ei ole. Iga kahepoolse valdkondliku lepingu eest vastutab eraldi ühiskomitee, mis koosneb lepingupoolte esindajatest. ELi poolel täidab otsustavat rolli Euroopa Komisjon.

Nii EMP lepingus kui ka kahepoolsetes lepingutes on ühenduse uute õigusaktide arvesse võtmiseks sätestatud erikord. Iga kord, kui võetakse vastu uus EMPd puudutav määrus, koostab EFTA sekretariaat vastava lepingu lisa muutva ühiskomitee otsuse, mille ühiskomitee tavaliselt hiljem vastu võtab. Kui EMP ja EFTA riikide põhiseaduse järgi nõutakse heakskiitu parlamendis või referendumil, on jõustumine võimalik üksnes pärast selle nõude täitmist.

Kahepoolsete lepingute puhul teeb vastava otsuse pädev Šveitsi-ELi ühiskomitee pärast läbirääkimisi lepingupoolte vahel. Ühiskomiteed võivad lepingu lisasid muuta üksnes siis, kui muudatused on tehnilist laadi. Väljaarvatud üks erand, ei tohi nad muuta ühegi lepingu põhisätteid.

3. Raporti projekti peamised järeldused

3.1. EMP leping ja siseturgu reguleerivate õigusaktide rakendamine

EMP leping on tõhusalt taganud Islandi, Norra ja Liechtensteini osalemise siseturul. EMP leping on olnud jõus üle 14 aasta ja kogu selle aja jooksul on see olnud olulisemaid majanduskasvu soodustavaid tegureid, mis on toonud kasu nii EMP ja EFTA riikidele kui ka ELi liikmesriikidele.

Arvestades EMP lepingu laiaulatuslikkust, tunnistab raportöör, et raportis oli võimalik anda ainult üldine hinnang siseturgu reguleerivate õigusaktide rakendamise olukorrale EMP ja EFTA riikides, süvenemata sealjuures erinevatesse poliitikavaldkondadesse.

Raportöör on arvamusel, et siseturgu reguleerivate õigusaktide rakendamise olukord EMP ja EFTA riikides on üldiselt hea, nagu seda näitas ka EMP ja EFTA riikide 2009. aasta siseturu tulemustabel. Islandi, Liechtensteini ja Norra ülevõtmise puudujääk oli 0,7%, mis on sama suur kui enamikus ELi liikmesriikides.

Raportööri arvates on oluline, et Euroopa Parlament ja teised ELi institutsioonid algataksid EMP ja EFTA riikidega struktureeritud arutelu. Eelkõige kutsub ta Euroopa Komisjoni üles veelgi aktiivsemalt kaasama EMP ja EFTA riike siseturu küsimuste arutellu. Tema arvates on tähtis, et ELi institutsioonid ja EMP ja EFTA riigid vahetaksid omavahel siseturgu reguleerivate õigusaktide rakendamise parimaid tavasid. Hea näide eduka koostöö ja parimate tavade vahetamise kohta EMP raames on Norra poolt koordineeritav üleeuroopaliste veebipõhiste riigihangete projekt (Pan European Public Procurement Online), mis tulevikus aitab kõikide ELi maade avaliku sektori asutustel lihtsamini korraldada piiriüleseid riigihankeid. Veel üks näide eduka projekti kohta on ühine turujärelevalve ja meetmete täideviimine lennuettevõtjate maksude, lõivude, tasude ja lisatasude osas, mis viidi läbi Norra juhtimisel.

Raportöör leiab, et Lissaboni lepingu jõustumine lisab EMP lepingule institutsioonide tasemel kaks uut ülesannet.

Esiteks, kuna EMP leping põhineb ELi sammaste struktuuril, mis Lissaboni lepingus kõrvale jäeti, ei ole kindel, millised ELi õigusaktid on EMP suhtes asjakohased. Selle ebakindluse tulemusel võib siseturgu reguleerivate õigusaktide kohaldamine EMP ja EFTA riikides aeglustuda. Raportöör on arvamusel, et Euroopa Komisjon peaks seda olukorda hindama.

Teiseks tugevdab Lissaboni leping liikmesriikide parlamentide rolli otsuste langetamise protsessis. Raportöör on arvamusel, et samamoodi peaksid EMP ja EFTA riikide parlamendid olema EMPd puudutavate ettepanekute osas aktiivsemalt kaasatud ELi õigusloomeprotsessi. Raportöör kutsub Euroopa Komisjoni üles edastama EMP ja EFTA riikide parlamentidele õigusloomealased ettepanekud, mida saadetakse konsulteerimiseks ELi liikmesriikide parlamentidele.

Raportöör märgib, et EMP ja EFTA riigid tegelevad praegu teenuste direktiivi rakendamisega. Ta soovitab EMP ja EFTA riikidel eraldada piisavalt vahendeid teenuste direktiivi rakendamiseks ning eelkõige luua ühised kontaktpunktid. Lisaks soovitab ta EMP ja EFTA riikidel kasutada teenuste direktiivi rakendamist kui võimalust arendada oma e-valitsuse teenuseid.

3.2. Isikute vaba liikumise leping ning ELi ja Šveitsi suhted

Raportöör märgib, et Šveits annab omal moel panuse siseturu toimimisse.

EL ja Šveits on sõlminud üle 120 kahepoolse ja sektoripõhise lepingu, millest kõige tähtsamad on 1972. aastal alla kirjutatud vabakaubandusleping, 1999. aastal sõlmitud nn Kahepoolsete lepingute I paketti kuuluvad seitse lepingut (isikute vaba liikumine, maa- ja õhutransport, kaubanduse tehnilised tõkked, avalikud hanked, teaduslik uurimistöö, põllumajandus) ning 2004. aastal sõlmitud nn Kahepoolsete lepingute II pakett (Schengeni-Dublini lepingud, võitlus pettuse vastu, hoiuste maksustamine, statistika, töödeldud põllumajandustooted, pensionid, keskkond, meedia ning ühine kavatsuste deklaratsioon haridusprogrammidega ühinemise kohta).

Eelnõus koondatakse tähelepanu sellele, kuidas toimib isikute vaba liikumise leping, mille ELi ja tema liikmesriigid ning Šveits sõlmisid kahepoolsete lepingute I paketi ühe osana.

Esiteks märgib raportöör, et isikute vaba liikumise leping avaldab olulist positiivset mõju, mida näitab ka asjaolu, et aastatel 2005–2009 on pidevalt kasvanud ELi kodanike arv, kellel on Šveitsis töökoht või kes seal füüsilisest isikust ettevõtjana teenuseid osutavad, mis süvendavad veelgi ELi ja Šveitsi vahelisi majandussuhteid. EList ja EFTA riikidest suundub iga päev üle piiri Šveitsi tööle ligikaudu 200 000 inimest.

Vaatamata sellisele positiivsele arengule leiab raportöör, et seoses isikute vaba liikumise lepingu rakendamisega on siiski mõned probleemid, millele tuleks tähelepanu pöörata. Küsimusi on tõstatanud nii ELi teenuseosutajad kui ka Šveitsi riigiasutused.

ELi ettevõtjad on juhtinud tähelepanu asjaoludele, mis takistavad isikute vaba liikumise lepingu rakendamist. Nende hulgast tuleks eelkõige nimetada kaheksapäevast etteteatamiskohustust ELi ettevõtetele, kes soovivad Šveitsis teenuseid osutama hakata ning kohustust maksta kolmepoolsete komisjonide jõustamiskulusid. Šveitsi valitsus on kriitikale vastuseks parandanud asjakohase teabe kättesaadavust ettevõtjatele, seda eelkõige veebilehe kaudu, mis pakub teavet Šveitsis valitsevate palga- ja töötingimuste kohta. Kuid ettevõtjad on raportööri tähelepanu juhtinud ka eeskirjadele, mille kohaselt peavad piiriüleseid teenuseid osutavad välismaised ettevõtted esitama rahaline korrektsuse tagatise; Sellised eeskirjad tunduvad isikute vaba liikumise lepingu taustal ebaproportsionaalsed, sest suur hulk ettevõtteid ei ole suutelised Šveitsi turule sisenemiseks nõutud summat hankima. Raportöör märgib sügava kahetsusega, et Baseli kanton on vaidlustanud Šveitsi föderaalkohtu hiljutise otsuse tunnistada see meede kehtetuks ja selle edasi kaevanud. Raportöör mõistab kahtlusi, kuid esitab siiski küsimuse, kas sellised meetmed proportsionaalsed.

Šveitsi teenusepakkujad on muu hulgas kaevanud ka Saksamaa seaduse nõude üle, et Šveitsi ehitusfirmad peavad Saksamaale töötajaid lähetades tegema sissemakse Saksamaa puhkusefondi (“Urlaubs- und Lohnausgleichskasse der Bauwirtschaft”), kuigi nad on juba kohustatud maksma tasustatava puhkuse eest Šveitsis. Teine probleem, mida Šveitsi ettevõtted mainivad, on seotud kohustusliku kümneaastase garantiiga kõigile Prantsusmaal teostatud ehitustöödele. Kõik ehitajad peavad sõlmima vastava kindlustuse Prantsusmaa kindlustusfirmas. Šveitsi ametiasutused väidavad, et Šveitsi firmadel on väga raske sellist kindlustust saada.

Raportöör märgib, et nii kohustust maksta Saksamaa puhkusefondi kui ka kohustuslikku kümneaastast garantiid võiks pidada teenuste osutamise tõketeks, kuid samas tundub, et need ei ole Šveitsi suhtes diskrimineerivad, sest need kehtivad ka ELis. Lisaks on Euroopa Kohus juba langetanud otsuse, mille kohaselt võib kohustust teha sissemakseid Saksamaa puhkusefondi teatavatel tingimustel lugeda kokkusobivaks kokkuleppes tagatud teenuste pakkumise vabadusega(1).

Raportöör leiab, et tuleks uurida kõiki võimalusi isikute vaba liikumise lepingu tõhusamaks rakendamiseks ning tagada, et võrdväärseid või paralleelseid siseturgu reguleerivaid õigusakte tõlgendatakse ja kohaldatakse samamoodi nii ELis kui ka Šveitsis, et Šveits saaks siseturul olulisel määral osaleda. Isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe kohaldamise veelgi suurema ühtlustamise ning Šveitsi ja ELi siseturgu reguleerivate õigusaktide veelgi kiirema lähenemise tulemusena muutuks ettevõtluskeskkond ettevõtjate jaoks läbipaistvamaks ja ettearvatavamaks ning see tooks kasu nii Šveitsile kui ka ELile. Raportöör tunnustab samas Šveitsi kohtute jõupingutusi selle nimel, et võtta arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, mis on langetatud pärast isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe allakirjutamist.

Raportöör tõdeb, et Šveitsi põhiseaduslikust korrast tulenevalt ei oleks uute seaduste automaatne ülevõtmine kooskõlas ei Šveitsi poliitilise süsteemi ega ka selle maa traditsioonidega. Raportöör on samuti teadlik, et Šveitsi valitsuse ees on keeruline ülesanne tagada isikute vaba liikumise lepingu omaksvõtmine Šveitsi kodanike poolt, arvestades eriti asjaoluga, et selle kokkuleppe iga muudatus või reguleerimisala laiendamine võidakse panna rahvahääletusele.

Sellele vaatamata soovitab raportöör Euroopa Komisjonil ja Šveitsil koostööd teha, et parandada isikute vaba liikumise lepingu ja muude siseturu eeskirjade rakendamise seiskohast oluliste kahepoolsete kokkulepete rakendamist. Raportöör palub komisjonil ja Šveitsil kaaluda võimalust sõlmida kõikehõlmav kahepoolne leping, et tugevdada lepingute kohaldamisalasse kuuluva ühenduse õigustiku, sealhulgas uue õigustiku ühetaolist kohaldamist siseturul ja Šveitsis ning leida lahendused teatavatele institutsioonilistele küsimustele.

.

(1)

Vt ühendatud kohtuasjad C-49/98, C-50/98, C-52/98 kuni C-54/98 ja C-68/98 kuni C-71/98 (Finalarte jt).


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.6.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Eija-Riitta Korhola, Edvard Kožušník, Kurt Lechner, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Gianni Pittella, Mitro Repo, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Laurence J.A.J. Stassen, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Kyriacos Triantaphyllides, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Cornelis de Jong, Emma McClarkin, Rafał Trzaskowski, Wim van de Camp

Õigusteave - Privaatsuspoliitika