SOOVITUS Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu (mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja nende edastamist Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimise programmi raames) sõlmimise kohta

5.7.2010 - (11222/1/2010/REV 1 ja COR 1 – C7‑0158/2010 – 2010/0178(NLE)) - ***

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Alexander Alvaro

Menetlus : 2010/0178(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0224/2010

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu (mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja nende edastamist Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimise programmi raames) sõlmimise kohta

(11222/1/2010/REV 1 ja COR 1 – C7‑0158/2010 – 2010/0178 (NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11222/1/2010/REV 1 ja COR 1);

–   võttes arvesse ülalnimetatud nõukogu otsuse eelnõule lisatud Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu teksti, mis käsitleb Euroopa Liidust pärinevate finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja edastamist Ameerika Ühendriikidele terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames (16110/2009);

–   võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni komisjoni soovituse kohta nõukogule anda komisjonile volitused alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumile kättesaadavaks tegemist terrorismi ja selle rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise eesmärgil[1];

–   võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori 22. juuni 2010. aasta arvamust[2];

–   võttes arvesse artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma ning politsei-ja õiguskoostöö töörühma 25. juuni 2010. aasta arvamust;

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktile a koostoimes artikli 87 lõike 2 punktiga a ja artikli 88 lõikega 2 (C7-0158/2010);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7‑0224/2010),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  palub komisjonil kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 8, mille kohaselt isikuandmed peavad olema sõltumatu asutuse kontrolli all, esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule võimalikult peatselt kolm kandidaati ELi sõltumatu järelevaataja kohale, kellele viidatakse lepingu artikli 12 lõikes 1; juhib tähelepanu sellele, et menetlus peab olema mutatis mutandis samasugune nagu see, mida Euroopa parlament ja nõukogu järgivad Euroopa andmekaitseinspektori nimetamisel, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 45/2001[3], millega rakendatakse EÜ asutamislepingu artiklit 286;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele; ühtlasi teeb presidendile ülesandeks alustada Ameerika Ühendriikide esindajatekoja spiikriga ning senati pro tempore esimehega parlamentidevahelist dialoogi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tulevase andmekaitse raamlepingu üle.

  • [1]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0143.
  • [2]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
  • [3]  Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2001, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

SELETUSKIRI

11. veebruaril 2010, esimesel nõusolekuhääletusel rahvusvahelise lepingu üle pärast Lissaboni lepingu jõustumist, keeldus Euroopa Parlament nõusoleku andmisest ELi ja USA lepingule finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete kohta (FMDA). Samal ajal nõudis Euroopa Parlament, et Euroopa Komisjon esitaks viivitamatult nõukogule uue soovituse läbirääkimisvolituste saamiseks seoses pikaajalise ELi ja USA vahelise lepinguga. 11. mail 2010 volitas nõukogu komisjoni alustama Euroopa Liidu nimel Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumile kättesaadavaks tegemise üle terrorismi ja selle rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise eesmärgil (EU-US FMDA). Komisjon viis läbirääkimised lõpule 11. juunil ning 28. juunil kirjutati lepingule alla. Samal ajal taotles nõukogu Euroopa Parlamendi nõusolekut kõnealuse lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse eelnõu üle.

Euroopa Parlament on varasemates resolutsioonides, viimati 5. mail (B7-0243/2010)[1], väljendanud järjekindlalt oma seisukohti läbirääkimisvolituste kohta, tuues välja rea täiendusi, mida uus leping peaks sisaldama, sealhulgas:

· paralleelsete lähenemisviiside kasutamine on vastuvõetav, kui kavandatavasse ELi-USA lepingusse hõlmatakse ranged kaitsemeetmed ning kui pikemas perspektiivis nähakse ette püsiva, õiguslikult pädeva Euroopa lahenduse leidmine taotletud andmetest Euroopa pinnal väljavõtete tegemise probleemile;

· ELis tuleks nimetada kohtuasutus, millele tehakse ülesandeks USA rahandusministeeriumilt taotluste vastuvõtmine;

· lepingus tuleks samuti ette näha komisjoni teostatavad hinnangud ja kaitsemeetmete läbivaatamised kindlatel aegadel selle rakendamise jooksul;

· kehtestatakse Euroopa ja USA kodanike konkreetsed õigused (nt juurdepääs, parandamine, kustutamine, hüvitamine ja heastamine) mittediskrimineerival viisil, sõltumata isiku rahvusest, kelle andmeid lepingu alusel töödeldakse.

Raportöör sooviks arvesse võtta kõiki parlamendi varasemaid asjaomaseid resolutsioone, sest nendega on määratletud sidus võrdlusalus lepingu hindamiseks. Võrreldes esimese lepinguga, mille parlament tagasi lükkas, on käesolevas lepingus tehtud parandusi, mis on saavutatud tänu parlamendi järjekindlatele nõudmistele ülaltoodud põhiküsimuste lahendamiseks.

Uus leping sisaldab muuhulgas järgmisi täiendusi:

· USA asutuste juurdepääsu andmetele ja andmetest väljavõtete tegemist USA pinnal jälgib ja vajaduse korral tõkestab Euroopa ametiisik (artikli 12 lõige 1). Selline menetlus ennetab võimalikku andmete hankimist ja majandusluuret.

· Euroopa kodanike õiguskaitsega seotud menetlust reguleeritakse senisest põhjalikumalt (artikkel 18).

· Õigus andmeid parandada, kustutada või sulgeda on ulatuslikum (artikkel 16).

· USA TFTP läbipaistvuse tagamine on sätestatud üksikasjalikumalt (artikkel 14).

· Andmete edasine edastamine kolmandatele riikidele on täpsemalt reguleeritud (artikkel 7).

· Terrorismivastase võitluse ulatus on kindlaks määratud ja seda on selgitatud, nagu parlament soovis (artikkel 2).

· Enne kui teenuseosutaja saab loa andmeid edastada, kontrollib Europol, kas USA taotlus finantsandmete saamiseks vastab lepingu nõuetele ja kas see on esitatud nii kitsalt kui võimalik (artikkel 4).

· Kui (nt tehnilistel põhjustel) edastatakse finantsandmeid, mida ei taotletud, on USA rahandusministeerium kohustatud need andmed kustutama (artikkel 6).

· Ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) andmeid ei edastata.

Lisaks lepingusse tehtud parandustele võtsid nõukogu ja komisjon endale õiguslikult siduva kohustuse luua õiguslik ja tehniline raamistik andmetest väljavõtete tegemiseks ELi pinnal. See kohustus aitab keskmise ajavahemiku jooksul tagada, et lõpetatakse andmeplokkide edastamine USA-le. Andmetest väljavõtete tegemise Euroopa süsteemi loomine on väga oluline täiustus, sest jätkuv andmeplokkide edastamine ei mahu ELi õigusaktide ja tavade aluspõhimõtete raamidesse. Seetõttu on ettenähtud kolmeosaline tegevuskava väga teretulnud:

· 1. etapp. Ühe aasta möödudes esitab komisjon ettepaneku õigusliku ja tehnilise raamistiku kohta.

· 2. etapp. Kolme aasta möödudes esitab komisjon eduaruande andmetest väljavõtete tegemise ELi süsteemi kohta. Aruanne võimaldab ametisoleval parlamendil kontrollida, kas komisjon ja nõukogu on oma kohustusi täitnud, ning ühtlasi nõuda lepingusse muudatuste tegemist vastavalt ELi süsteemi edenemisele (leping näeb ette kohandused, kui EL otsustab luua oma süsteemi andmetest väljavõtete tegemiseks (artikkel 11).

· 3. etapp. Lepingu võimalik lõpetamine viie aasta möödumisel, kui ELi süsteemi ei ole loodud.

Lisaks teatab komisjon, et pärast tulevase ELi ja USA vahelise andmekaitset käsitleva raamlepingu sõlmimist hinnatakse TFTP lepingut selle raamlepingu valguses.

Raportöör tunneb paranduste üle heameelt, kuid rõhutab, et mõningaid sätteid tuleks üksikasjade täpsustamise käigus veel selgitada. Kuna Europol ei ole kohtuasutus, mille nimetamist parlament soovis, siis tuleb tagada, et sõltumatu isik jälgib Europoli tegevust USA taotluste käsitlemisel. Lepingu kehtivusaja jooksul võiks selleks olla näiteks Euroopa andmekaitseinspektori ametiisik. Samuti tuleb tagada, et Euroopa Parlament kaasatakse artikli 12 lõikes 1 nimetatud sõltumatu isiku määramisse.

Lõplik leping koos nõukogu otsuses sisalduvate õiguslikult siduvate kohustustega täidab enamiku parlamendi nõudmistest. See vastab Euroopa Liidu kodaniku turvalisuse ja eraelu puutumatuse nõuetele ning tagab üldteada probleemidele õiguslikult siduvad lahendused. Peale selle kujutab leping endast uut sammu parlamendi volituste suurendamisel, kindlustades Euroopa demokraatliku järelevalve rahvusvaheliste lepingute üle.

Kõiki nimetatud parandusi arvesse võttes teeb raportöör ettepaneku lepingu sõlmimiseks nõusolek anda.

  • [1]  Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni soovituse kohta nõukogule anda komisjonile volitused alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumile kättesaadavaks tegemist terrorismi ja selle rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise eesmärgil.

VÄHEMUSE ARVAMUS

vastavalt kodukorra artikli 52 lõikele 3

esitanud J. Albrecht, R. Tavares, J. Sargentini, H. Flautre, T. Zdanoka ja Cornelia Ernst

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide leping terroristide rahastamise jälgimise programmi kohta ei sisalda EP varasemates resolutsioonides nõutud tagatisi. Mõned neist tagatistest olid äärmiselt olulised.

Kogu leping käsitleb pahaaimamatute ELi kodanike isikuandmete massilist edastamist andmeplokkidena. ELi terroristide rahastamise jälgimise programmi hüpoteetiline käivitamine kolme aasta pärast ei ole lahendus. Praktilist lahendust, milleks oleks sihtotstarbeline andmete edastamine juhtumipõhiselt ja kohtuorganite loal, ei ole lihtsalt kunagi tõsiselt arvesse võetud. Europoli järelevalveroll jääb ebamääraseks, selleks oleks vaja tema volitusi muuta ning pealegi ei ole Europol kohtuasutus.

Niisugune leping kujutab endast selgelt ELi andmekaitse õigusaktide rikkumist. See kahjustab läbirääkimisi ELi ja USA andmekaitselepingu üle. Andmete säilitamise aeg on kaugelt liiga pikk. Samuti peame kahetsusväärseks tõelise aegumisklausli puudumist. Lepingu sätted andmesubjekti õiguste kohta, eelkõige seoses õigusega heastamisele, ei vasta kõigile Euroopa kriteeriumidele.

Me soovime kindlasti teha Ameerika Ühendriikidega koostööd terrorismi ja terroristide rahastamise vastases võitluses. Seda on võimalik ja seetõttu tuleb teha täielikus vastavuses ELi aluslepingute sätetega, mis käsitlevad põhiõigusi ja eraelu puutumatust.

VÄHEMUSE ARVAMUS

vastavalt kodukorra artikli 52 lõikele 3

esitanud Gerard Batten

Käesolev õigusakti ettepanek on demokraatlikust seisukohast õigusvastane kolmel peamisel põhjusel:

1) Kõik Lissaboni lepingu alusel kehtestatud õigusaktid on demokraatlikust seisukohast õigusvastased, sest Euroopa kodanikele ei antud võimalust rahvahääletuseks lepingu vastuvõtmise üle.

2) Lepingu projekt tehti 27. mail kättesaadavaks ainult piiratud arvule EP liikmetele; see toimus nn rohelisel nädalal, mil EP liikmed peaksid olema kodumaal oma valijatega kohtumas, seetõttu olid vaid vähesed neist kohal, et tekstiga tutvuda; need, kes teksti lugesid, pidid alla kirjutama nn ausõnalisele kinnitusele, et nad ei avalda selle sisu.

3) Kõnealused konfidentsiaalsed ja eraviisilised finantsandmed kuuluvad eraisikule, mitte Euroopa Liidule ega Euroopa Parlamendile. Kui niisugune leping on vajalik, siis peaks see olema rahvusvaheline leping, mille sõlmivad valitud ja oma valijate ees vastutavad demokraatlikud valitsused.

Niisugune õigusakt võib osutuda õigusvastaseks ka riiklike andmekaitseseaduste kohaselt, mis käsitlevad teabe jagamist kolmandate osalistega välisriikides.

Seetõttu hääletame mina ja mu kolleegid Ühendkuningriigi Iseseisvusparteist selle vastu ning nõuame tungivalt, et seda teeksid ka kõikidest riikidest pärit EP liikmed, kes usuvad demokraatlikku riiklikku suveräänsusse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.7.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

9

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Sonia Alfano, Roberta Angelilli, Gerard Batten, Rita Borsellino, Emine Bozkurt, Simon Busuttil, Philip Claeys, Carlos Coelho, Rosario Crocetta, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Hélène Flautre, Kinga Gál, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Ágnes Hankiss, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Baroness Sarah Ludford, Monica Luisa Macovei, Clemente Mastella, Véronique Mathieu, Nuno Melo, Louis Michel, Claude Moraes, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Rui Tavares, Wim van de Camp, Daniël van der Stoep, Axel Voss, Manfred Weber, Renate Weber, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Magdi Cristiano Allam, Alexander Alvaro, Edit Bauer, Anne Delvaux, Ioan Enciu, Iliana Malinova Iotova, Ernst Strasser, Marie-Christine Vergiat

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Jens Geier