RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa
20.7.2010 - (KOM(2010)0193 – C7‑0111/2010 – 2010/0115(NLE)) - *
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Csaba Őry
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa
(KOM(2010)0193 – C7‑0111/2010 – 2010/0115(NLE))
(Konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2010)0193);
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0111/2010);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55;
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7‑0235/2010),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. kordab juba mitmendat korda üleskutset komisjonile ja nõukogule, et Euroopa Parlamendile tuleb anda piisavalt aega, igal juhul mitte vähem kui viis kuud, et parlament saaks täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõike 2 kohast konsulteerivat rolli liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste läbivaatamisel;
6. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõikes 3 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, sh võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset; samuti nähakse ette, et liit võib teha algatusi liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimise tagamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid. |
(2) Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et liit püüdleb täieliku tööhõive saavutamise ja sotsiaalse arengu suunas, võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset; samuti nähakse ette, et liit võib teha algatusi liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimise tagamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning kõrge haridus- ja koolitustasemega seotud nõudeid. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(2 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et kõigi meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Lisaks on artiklis 10 sätestatud, et poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel on liidu eesmärk võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud, et Euroopa ühiskonda iseloomustab pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4) 2000. aastal algatatud Lissaboni strateegia tugines tõdemusele, et ELil on ülemaailmset konkurentsi, tehnoloogia arengut ja vananevat elanikkonda silmas pidades vaja tõsta oma tootlikkust ja konkurentsivõimet, suurendades samal ajal ka sotsiaalset ühtekuuluvust. Lissaboni strateegia uus etapp käivitati 2005. aastal pärast vahekokkuvõtet, mis tõi kaasa suurema keskendumise majanduskasvule ning rohkemate ja paremate töökohtade loomisele. |
(4) 2000. aastal algatatud Lissaboni strateegia tugines tõdemusele, et ELil on ülemaailmset konkurentsi, tehnoloogia arengut ja vananevat elanikkonda silmas pidades vaja tõsta oma teadmistepõhist tootlikkust ja konkurentsivõimet ning taasluua tingimused täielikuks tööhõiveks, suurendades samal ajal ka sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust. Lissaboni strateegia uus etapp käivitati 2005. aastal pärast vahekokkuvõtet, mis tõi kaasa suurema keskendumise majanduskasvule ning rohkemate ja paremate töökohtade loomisele. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev Lissaboni strateegia aitas kujuneda konsensusel ELi majandus- ja tööhõivepoliitika üldise suuna kohta. Strateegia raames võttis nõukogu 20055. aastal vastu ja vaatas 20086. aastal läbi nii majanduspoliitika üldsuunised kui ka tööhõivesuunised. suunises sätestati riiklike reformikavade alused, kirjeldades üldjoontes olulisemaid makro- ja mikromajanduslikke ning tööturu reformide prioriteete ELis tervikuna. Kogemused näitavad siiski, et neis suunistes ei seatud piisavalt selgeid prioriteete ja et nende vahelised seosed oleksid võinud olla tugevamad. See piiras suuniste mõju liikmesriikide poliitika kujundamisele. |
(5) Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev Lissaboni strateegia oleks pidanud aitama kindlaks määrata ELi majandus- ja tööhõivepoliitika üldise suuna. Strateegia raames võttis nõukogu 2005. aastal vastu ja vaatas 2008. aastal läbi nii majanduspoliitika üldsuunised kui ka tööhõivesuunised. Suunises sätestati riiklike reformikavade alused, kirjeldades üldjoontes olulisemaid makro- ja mikromajanduslikke ning tööturu reformide prioriteete ELis tervikuna. Kogemused näitavad siiski, et neis suunistes ei seatud piisavalt siduvaid eesmärke kõigi Euroopa Liidus elavate inimeste poliitilises, ühiskonna- ja kultuurielus osalemiseks ning jätkusuutliku majanduse arendamiseks, ka oleksid pidanud prioriteetidevahelised sidemed tugevamad olema. Lõpuks ei õnnestunud strateegia olulisemaid eesmärk täita ka seetõttu, et liikmesriigid ei suhtunud nendesse suunistesse kui enda kehtestatutesse. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 a) Kui arvata välja ELi uued sotsiaalset suunitlust käsitlevad õigusloomega seotud algatused, peab Euroopa Liit praegust poliitikat ja selle elluviimist märkimisväärselt tõhustama. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(6) 2008. aastal alanud finants- ja majanduskriisi tagajärjel kadus märkimisväärne arv töökohti, vähenes potentsiaalne toodang ja halvenes rängalt riigi rahandus. Euroopa majanduse elavdamise kava7 on sellele vaatamata aidanud liikmesriikidel kriisiga võidelda, osalt koordineeritud stimuleerivate fiskaalmeetmete abil, ning euro on pakkunud makromajanduslikule stabiilsusele vajalikku tuge. Kriis on seega näidanud, et Euroopa Liidu poliitika koordineerimine võib anda märkimisväärseid tulemusi, kui seda tugevdada ja see tegelikkuses toimivaks muuta. Kriis tõi selgelt esile ka selle, et liikmesriikide majandus ja tööturud on üksteisest tugevalt sõltuvad. |
(6) 2008. aastal alanud finants- ja majanduskriisi tagajärjel kadus märkimisväärne arv töökohti, vähenes potentsiaalne toodang ja halvenes rängalt riigi rahandus. Euroopa majanduse elavdamise kava on sellele vaatamata aidanud liikmesriikidel kriisiga võidelda, osalt koordineeritud stimuleerivate fiskaalmeetmete abil. Endiselt jätkuv kriis toob esile kriisi varastele märkidele reageerimise tõhusate vahendite puudumise ja on seega näidanud, et Euroopa Liidu poliitika koordineerimine võib anda märkimisväärseid tulemusi, kui seda tugevdada ja see tegelikkuses toimivaks muuta ning samal ajal võetakse arvesse ka subsidiaarsuse põhimõtet. Samuti toob kriis selgelt esile ka selle, et liikmesriikide majandus ja tööturud on üksteisest tugevalt sõltuvad, millest tulenevalt kuulub ka siseturu potentsiaali täielik ärakasutamine olulisemate Euroopa konkurentsivõimet suurendavate vahendite hulka, ja muudab vajalikuks mehhanismide, mille kindlaks määratud eesmärkideks on jätkuvalt tööhõive ja sotsiaalsete sihtide saavutamine, ulatusliku läbivaatamise. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Komisjon tegi ettepaneku koostada uueks aastakümneks uus strateegia − Euroopa 2020. aasta strateegia8, mis võimaldaks ELil kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele. Asjaomaste suuniste all loetletud viis peamist eesmärki on ühised eesmärgid, mis suunavad liikmesriikide ja ELi tegevust. Liikmesriigid peaksid tegema vajalikke jõupingutusi riiklike eesmärkide saavutamiseks ja kõrvaldama majanduskasvu takistavad kitsaskohad. |
(7) Komisjon tegi ettepaneku koostada uueks aastakümneks uus strateegia − Euroopa 2020. aasta strateegia8, mis võimaldaks ELil kriisist tugevamana välja tulla ja ka tulevasi olulisi muutusi ning kriise paremini ohjeldada ja suunata oma majandus toimiva, keskkonna ning majanduse seisukohalt jätkusuutliku ja kaasava majanduse teele, millega kaasneks tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge määr. Asjaomaste suuniste all loetletud peamised eesmärgid on ühised eesmärgid, mis suunavad liikmesriikide ja ELi tegevust. Liikmesriigid peaksid endale võtma kohustuse täita riiklikud eesmärgid. Nad peaksid keskenduma tööhõive suurendamisele ja kõrvaldama majanduskasvu takistavad kitsaskohad, mis tulenevad õigusaktidest, bürokraatiast ja vahendite valest jaotusest riigi tasandil. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8) Osana laiahaardelistest majanduskriisist väljumise strateegiatest peaksid liikmesriigid ellu viima ambitsioonikad reformid, et tagada makromajanduslik stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus, parandada konkurentsivõimet, vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust ja parandada tööturu toimimist. Fiskaalstiimulid tuleks kaotada, koordineerides seda stabiilsuse ja kasvu pakti raames. |
(8) Osana laiahaardelistest majanduskriisist väljumise strateegiatest ja laiaulatuslikest majanduskasvu tingimuste loomise strateegiatest peavad liikmesriigid viima läbi ja jätkama struktuurireforme, mille eesmärk on tagada makromajanduslik stabiilsus, luua rohkem ja paremaid töökohti ning riigi rahanduse jätkusuutlikkus, parandada konkurentsivõimet ja tootlikkust, vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust, tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, võidelda vaesuse vastu ja parandada tööturu toimimist. Fiskaalstiimulid tuleks järk-järgult kaotada, sellega tuleks alustada niipea, kui majanduse jätkusuutlik elavnemine on kindlustatud, koordineerides seda muu hulgas stabiilsuse ja kasvu pakti raames. Selleks et saavutada praktikas jätkusuutliku majanduse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgid, tuleks esikohale seada suure makromajandusliku tasakaalustamatuse ja liikmesriikide vaheliste erinevuste kõrvaldamine. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 a) Euroopa 2020. aasta strateegia peaks olema strateegia, mis asetaks esikohale inimesed ja keskkonnakaitse ning mille abil majanduskriisist väljuda, ennetada edasist majanduslikku ja sotsiaalset kokkuvarisemist, mis on suurel määral kooskõlas struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitikaga, aitaks elavdada liikmesriikide majandusi keskpikas ja pikas perspektiivis ning lahendada tööturuga seotud probleeme, mis tulenevad vananevast ühiskonnast. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) Euroopa 2020. aasta strateegiast juhindudes peaksid liikmesriigid rakendama reforme, mille eesmärk on arukas majanduskasv, st selline majanduskasv, mis tugineb teadmistele ja innovatsioonile. Reformid peaksid olema suunatud hariduse kvaliteedi parandamisele ja selle kõigile kättesaadavaks tegemisele ning teadusuuringute ja ettevõtete tegevuse tulemuslikkuse tugevdamisele, et edendada innovatsiooni ja teadmussiiret kogu ELis. Samuti peaksid need õhutama ettevõtlikkusele ja aitama muuta loovad ideed innovaatilisteks toodeteks, teenusteks ja protsessideks, mis toovad endaga kaasa majanduskasvu, kvaliteetsed töökohad, territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, ning aitama tõhusamalt kaasa Euroopa ja üleilmsete ühiskondlikke probleemide lahendamisele. Sellega seoses on hädavajalik kasutada maksimaalselt ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi. |
(9) Euroopa 2020. aasta strateegiast juhindudes peaksid liikmesriigid rakendama reforme, mille eesmärk on arukas majanduskasv, st selline majanduskasv, mis tugineb teadmistele ja innovatsioonile. Reformid peaksid olema suunatud hariduse kvaliteedi parandamisele ja selle kõigile kättesaadavaks tegemisele, nende inimeste arvu vähendamisele, kes ei ole suutnud läbida haridusteed või väljaõppeprogrammi, iga isiku elukestva õppe õiguse kinnitamisele, et võimaldada oskuste tunnustamist ja tõendamist, ning teadusuuringute ja ettevõtete tegevuse tulemuslikkuse tugevdamisele, et edendada innovatsiooni ja teadmussiiret kogu Euroopa Liidus, et kõrvaldada piirkondlik tasakaalustamatus ja hoida ära ajude väljavool. Samuti peaksid need õhutama ettevõtlikkusele ja väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) arendamisele ning aitama muuta loovad ideed innovaatilisteks toodeteks, innovaatilise ja sotsiaalse väärtusega teenusteks ja protsessideks, mis toovad endaga kaasa majanduskasvu, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud töökohad, territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, ning aitama tõhusamalt kaasa Euroopa ja üleilmsete ühiskondlike probleemide lahendamisele. Sellega seoses on hädavajalik kasutada maksimaalselt ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(9 a) Et edendada majanduskasvu, peaksid liikmesriigid võitlema seda pidurdavate meetmete vastu, nt bürokraatlik koormus, ülemäärased eeskirjad ja normid, kõrged maksud ja protektsionistlikud suundumused. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(9 b) Väljakujunenud ja toimiva ühtse turu saavutamine on oluline element, et tagada ELi üldine makromajanduslik toimimine. See on eriti tähtis majandus- ja rahaliidu püsimajäämise jaoks, et toota majanduslikku kasu, taastada majanduskasv ja luua uusi töökohti. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Samuti peaksid liikmesriigid seadma oma reformikavades eesmärgiks jätkusuutliku majanduskasvu. Jätkusuutlik majanduskasv tähendab ressursitõhusa, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamist, kulude ja tulude õiglast jaotumist ning Euroopa juhtiva rolli ärakasutamist uute protsesside ja tehnoloogia, sealhulgas keskkonnahoidliku tehnoloogia väljatöötamisel. Liikmesriigid peaksid rakendama vajalikke reforme kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks ja ressursside tõhusaks kasutamiseks. Samuti peaksid nad parandama ettevõtluskeskkonda, stimuleerima keskkonnasõbralike töökohtade loomist ja moderniseerima oma tööstusbaasi. |
(10) Samuti peaksid liikmesriigid seadma oma reformikavades ja inimväärsete töökohtade loomise alusel eesmärgiks jätkusuutliku majanduskasvu. Jätkusuutlik majanduskasv tähendab ressursitõhusa, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamist, kulude ja tulude õiglast jaotumist koos piisavate rahaliste vahendite eraldamisega ümberkorraldusteks ning Euroopa juhtiva rolli ärakasutamist uute protsesside ja tehnoloogia, sealhulgas eelkõige keskkonnahoidliku tehnoloogia väljatöötamisel, mille tulemusel tekib rohkem töökohti. Need tehnoloogiad peaksid võimalikult suures ulatuses olema kättesaadavad kõikidele ettevõtetele, sealhulgas mikroettevõtetele ja VKEdele. Liikmesriigid peaksid rakendama vajalikke reforme kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks ja ressursside tõhusaks kasutamiseks. Samuti peaksid nad parandama ettevõtluskeskkonda, stimuleerima jätkusuutlike töökohtade loomist uutes ja vanades majandusvaldkondades, sh nendel töökohtadel töötamiseks nõutava koolituse ja oskuste tagamine, ja moderniseerima oma tööstusbaasi, eelkõige ümberkujundamise valdkonnas. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 11 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11) Lisaks sellele peaksid liikmesriigid seadma oma reformikavades eesmärgiks kaasava majanduskasvu. Kaasav majanduskasv tähendab sidusa ühiskonna ülesehitamist, mis võimaldab inimestel muutusteks ette valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Liikmesriikide reformid peaksid kõrvaldama eelkõige naiste, vanemate töötajate, noorte, puudega inimeste ja seaduslike sisserändajate eest takistused tööturul osalemisel, tagades seega juurdepääsu tööturule ja võimalused sellel osaleda kogu inimese eluea jooksul ning vähendades sel viisil vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Samuti peaksid nad tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi kodanike ja piirkondadeni. Liikmesriikide reformikavade keskmes peaks seega olema tööturu tõhusa toimimise tagamine, investeerides edukasse üleminekusse ühelt töölt teisele, asjakohaste oskuste arendamisse ja töökohtade kvaliteedi tõstmisesse ning tööturu killustumise, struktuurse tööpuuduse ja tööturult kõrvalejäämise vastu võitlemisse, tagades samal ajal vaesuse vähendamiseks piisava ja jätkusuutliku sotsiaalse kaitse ning aktiivse kaasatuse. |
(11) Lisaks sellele peaksid liikmesriigid seadma oma reformikavades eesmärgiks kaasava majanduskasvu. Kaasav majanduskasv tähendab sidusa ühiskonna ülesehitamist, mis võimaldab inimestel muutusteks, eelkõige nendega, mille on endaga kaasa toonud uued tehnoloogiad, automatiseerimine ja arvutivaldkonna revolutsioon, ette valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Liikmesriikide reformid peaksid kõrvaldama eelkõige naiste, vanemate töötajate, noorte, hooldajate, puudega inimeste, kvalifitseerimata töötajate, vähemuste – eelkõige romide – ja seaduslike sisserändajate ja nende isikute, kes ei ole võimelised tööturul osalema, eest takistused tööturul osalemisel, tagades seega juurdepääsu tööturule ja võimalused sellel osaleda kogu inimese eluea jooksul ning vähendades sel viisil vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Sobivate vahendite kasutuselevõtmisega peaksid liikmesriigid tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi kodanike ja piirkondadeni. Liikmesriikide reformikavade keskmes peaks seega olema tööturu tõhusa toimimise tagamine, investeerides edukasse üleminekusse ühelt töölt teisele, koolitussüsteemidesse ja tööturu vajadustele vastavate oskuste arendamisse, töökohtade kvaliteedi tõstmisesse ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ning tööturu killustumise – pakkudes töötajatele kaitset kõigi tööhõivevormide puhul –, diskrimineerimise, struktuurse tööpuuduse, eriti mis puudutab noorte töötust, ja tööturult kõrvalejäämise vastu võitlemisse, tagades samal ajal vaesuse vähendamiseks piisava ja jätkusuutliku sotsiaalse kaitse ning aktiivse kaasatuse. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 11 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(11 a) Kaasava majanduskasvu eesmärki arvesse võttes peaksid liikmesriigid komisjoni algatusel kehtestama asjakohase õigusraamistiku uutele tööhõivevormidele. Selline raamistik peaks pöörama tähelepanu paindlike tööhõivevormide – vältides samal ajal tööturu killustamist ja tagades töötajate individuaalsete ja kollektiivsete õiguste ulatusliku kaitse, sh töö -ja eraelu ühitamine –, kui ka töötajatele piisava sotsiaalkindlustuse tagamisele. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 12 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12) ELi ja liikmesriikide struktuurireformid võivad majanduskasvule ja töökohtade loomisele tõhusalt kaasa aidata, kui need suurendavad ELi konkurentsivõimet maailmamajanduses, avavad uusi võimalusi Euroopa eksportijatele ja pakuvad konkurentsivõimelist juurdepääsu olulistele importressurssidele. Reformide juures tuleks seetõttu arvesse võtta nende mõju konkurentsivõimele väljaspool ELi, et edendada Euroopa majanduskasvu ja osalemist avatud ja õiglastel turgudel kogu maailmas. |
(12) ELi ja liikmesriikide struktuurireformid võivad kvalitatiivsele majanduskasvule ja jätkusuutlike ja kvaliteetsete töökohtade loomisele tõhusalt kaasa aidata, kui need reageerivad asjakohaselt jätkuvale majandus- ja finantskriisile ning suurendavad sellega ELi konkurentsivõimet maailmamajanduses, avavad uusi võimalusi Euroopa eksportijatele ja pakuvad konkurentsivõimelist juurdepääsu olulistele importressurssidele. Reformide juures tuleks seetõttu arvesse võtta nende mõju konkurentsivõimele väljaspool ELi, et edendada Euroopa Liidu majanduskasvu ja osalemist avatud ja õiglastel turgudel kogu maailmas, kusjuures EL taotleb tugevat ülemaailmset järelevalvet nende osapoolte üle, kel on oluline mõju tööhõivele, tööjõu liikuvusele ja sellistele sotsiaalsetele finantstoodetele nagu pensionid. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13) Euroopa 2020. aasta strateegia peab tuginema integreeritud poliitikale, mida liikmesriigid peaksid rakendama täies ulatuses ja samas tempos, et avalduks koordineeritud struktuurireformide positiivne vastastikune mõju. |
(13) Euroopa 2020. aasta strateegia peab tuginema integreeritud poliitikale, mida liikmesriigid peaksid riigisisest olukorda ja erilisi raskusi arvestades tõhusalt rakendama, et avalduks koordineeritud struktuurireformide positiivne vastastikune mõju. Tuleks tagada liikmesriikides võetavate meetmete ühtsus majanduse, tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(13 a) Naistele ja tütarlastele tingimuste loomine nendesse sektoritesse sisenemiseks, kus naised on tugevalt alaesindatud, ja stereotüüpide vastu võitlemine, mis endiselt nende ametite puhul valitsevad, on võtmetähtsusega soolise võrdõiguslikkuse ja tööturu nõudluse tagamisel. Kogu Euroopa 2020. aasta strateegia raames ellu viidav poliitika ja kõik võetavad meetmed peaksid seega edendama oluliselt võrdseid võimalusi ja soolist võrdõiguslikkust ning sisaldama soolist mõõdet. See hõlmab algatusi, mille eesmärk on naiste õiguste edendamine ja naiste diskrimineerimise vastu võitlemine. Sotsiaalkaitsesüsteemid tuleks läbi vaadata, et kaotada tegurid, mis loovad soolist ebavõrdsust. Töötingimusi tuleks parandada sektorites, kus naised on üleesindatud. Pealesunnitud osalise tööaja küsimust tuleks käsitleda. Soolist võrdõiguslikkust tuleks suurendada koolituse ja hariduse valdkonnas. Sugudevaheline palgaerinevus tuleks 2020. aastaks vähendada 0–5%ni. Kättesaadavate, taskukohaste, paindlike ja kvaliteetsete lapsehoiu- ja muude hooldusteenuste laialdasema osutamise, eelkõige lastehoiuasutustele juurdepääsu osas, on oluline viis soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja edendamiseks. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(13 b) Liikmesriigid peaksid Euroopa 2020. aasta strateegiat arvesse võtma, eelkõige selle tööhõivealaseid ja sotsiaalseid aspekte, kui nad kavandavad ja rakendavad ELi rahastamist, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist. Rõhutatakse erinevate kättesaadavate rahaliste vahendite koostoime ja vastastikuse täiendatavuse suurema kasutamise vajadust, et täita ELi 2020. aasta strateegia aruka, kaasava ja keskkonnahoidliku majanduskasvu kompleksseid eesmärke ning et toetada tõhusamalt kõige ebasoodsamas olukorras olevaid mikropiirkondi ja kõige haavatavamaid rühmi, kes seisavad silmitsi keeruliste mitmel tasandil esinevate ebasoodsate asjaoludega. ELi fondide kasutamisega peab kaasnema bürokraatlike takistuste arvu vähenemine ja pikaajalisemate meetmete rakendamise soodustamine. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 14 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(14) Käesolevad suunised on küll adresseeritud liikmesriikidele, kuid Euroopa 2020. aasta strateegiat peaks rakendama partnerluses kõigi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametivõimudega, tehes tihedat koostööd parlamentide ning samuti tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna esindajatega, kes annavad oma panuse riiklike reformikavade väljatöötamisse, rakendamisse ja strateegiat käsitlevasse üldisesse teavitustöösse. |
(14) Käesolevad suunised on küll adresseeritud liikmesriikidele, kuid Euroopa 2020. aasta strateegiat peaks rakendama partnerluses kõigi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametivõimudega, tehes tihedat koostööd parlamentide ning samuti tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna esindajatega, kes annavad oma panuse riiklike reformikavade väljatöötamisse, rakendamisse ja strateegiat käsitlevasse üldisesse teavitustöösse, kuna sotsiaalpoliitika peab vastama kohalikele oludele ja tingimustele. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 14 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(14 a) Tööhõivepoliitika suuniste rakendamiseks liikmesriikides tuleks parandada avatud koordinatsiooni meetodit, kuna selle mõju liikmesriikides on liiga väike. |
Selgitus | |
Võttes arvesse ebaühtlast arengut, mis on tehtud Lissaboni strateegia rakendamisel erinevates ELi riikides, kasvab kahtlus avatud koordinatsiooni meetodi kasulikkuse suhtes. Seetõttu tuleb meetodit parandada, et sel oleks suurem mõju seatud eesmärkide rakendamise osas. | |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 15 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15) Euroopa 2020. aasta strateegia tugineb arvuliselt vähematele suunistele, mis asendavad varasemad 24 suunist ning käsitlevad tööhõive ja üldisi majanduspoliitika küsimusi ühtsel viisil. Käesolevale otsusele lisatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised on oma põhiolemuselt seotud liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika suunistega, mis on lisatud nõukogu […] soovitusele […]. Koos moodustavad need Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunised. |
(15) Euroopa 2020. aasta strateegia tugineb suunistele, mis asendavad varasemad 24 suunist ning käsitlevad tööhõive, sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ja üldisi majanduspoliitika küsimusi ühtsel viisil. Käesolevale otsusele lisatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised on oma põhiolemuselt seotud liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika suunistega, mis on lisatud nõukogu […] soovitusele […]. Koos moodustavad need Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunised. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 16 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(16) Kõnealused uued koondsuunised kajastavad Euroopa Ülemkogu järeldusi. Koondsuunistes antakse liikmesriikidele täpsed juhised riiklike reformikavade määratlemiseks ja reformide rakendamiseks, võttes arvesse vastastikust sõltuvust ja kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Kõnealused suunised on aluseks võimalikele riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele esitada. Samuti on need aluseks ühisele tööhõivearuandele, mille nõukogu ja komisjon igal aastal Euroopa Ülemkogule esitavad. |
(16) Kõnealused uued koondsuunised kajastavad Euroopa Ülemkogu järeldusi. Koondsuunistes antakse liikmesriikidele täpsed juhised riiklike reformikavade määratlemiseks ja reformide rakendamiseks, võttes arvesse vastastikust sõltuvust ja kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Kõnealused suunised on aluseks võimalikele riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele esitada, võttes arvesse liikmesriikide erinevaid lähtepunkte. Samuti on need aluseks ühisele tööhõivearuandele, mille nõukogu ja komisjon igal aastal Euroopa Ülemkogule esitavad. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 17 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17) Kuigi kõnealused suunised tuleb esitada uuesti igal aastal, peaksid need jääma kuni 2014. aastani suures osas stabiilseks, et tagada keskendumine meetmete rakendamisele, |
(17) Kõnealused suunised peaksid jääma kuni 2020. aastani suures osas stabiilseks, et nendes püstitatud eesmärkide saavutamist oleks võimalik asjakohaselt kontrollida. Saavutatud eesmärkide hindamine peaks toimuma iga kolme aasta järel, |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 17 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(17 a) Vahepeal analüüsitakse võetud meetmeid ja nende tulemusi teaduslikult ning need vaadatakse kriitiliselt läbi. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Lisas esitatud suuniseid võetakse arvesse liikmesriikide tööhõivepoliitikas, millest antakse aru riiklikes reformikavades. Liikmesriigid peaksid töötama reformikavad välja kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunistes sätestatud eesmärkidega. |
Lisas esitatud suuniseid ja liikmesriikide reformikavasid rakendatakse liikmesriikide tööhõivepoliitikas. Liikmesriikide reformikavade, mis peavad olema kooskõlas kõnealustes suunistes sätestatud eesmärkidega, mõju tööhõivele ja sotsiaalsele arengule tuleb hoolikalt jälgida. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 2a |
|
|
Liikmesriigid tagavad tööhõive- ja sotsiaalpoliitika tõhusa juhtimise, kui nad töötavad välja ja rakendavad riiklikke reformikavasid, milles võetakse arvesse lisas esitatud suuniseid. Sidusrühmad, kaasa arvatud piirkondlikul ja kohalikul tasandil ja need, keda mõjutavad Euroopa 2020. aasta strateegia erinevad aspektid, ning parlamentaarsed organid ja tööturu osapooled peavad olema kindlalt kaasatud nende kavade väljatöötamisse ning rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse ning ka eesmärkide ja näitajate määratlemisse. |
|
|
Lisas sätestatud ELi peamiste eesmärkide alusel määratakse kindlaks alleesmärgid ja näitajad, sealhulgas tulemusnäitajad, riiklikud eesmärgid, näitajad ja tulemustabelid. Liikmesriigid võtavad neid eesmärke ja näitajaid arvesse koos suuniste ja riigipõhiste soovitustega, mida nõukogu neile esitab. |
|
|
Liikmesriigid jälgivad tähelepanelikult riikliku reformikava alusel rakendatavate reformide mõju tööhõivele ja sotsiaalvaldkonnale. |
|
|
Kui liikmesriigid annavad aru lisas esitatud suuniste kohaldamise kohta, järgivad nad liidu tasandil kokkulepitavat struktuuri ning kaasavad samu elemente, et tagada selgus, läbipaistvus ja võrreldavus liikmesriikide vahel. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
7. suunis: Tööturul osalemise suurendamine ja struktuurse tööpuuduse vähendamine |
7. suunis: Uute ja paremate töökohtade loomine, tööpuuduse vähendamine ja aktiivse elanikkonna tööturul osalemismäära suurendamine 75%-ni |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik -1 (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud tööhõivemääraga seotud eesmärgid suurendada 2020. aastaks naiste ja meeste tööhõivemäära 75 %-ni, et saavutada täielik tööhõive, eelkõige noorte, vanemaealiste ja madala kvalifikatsiooniga töötajate ning puuetega inimeste ja vähemuste – eelkõige romide - tööturule parema kaasamise ning seaduslike rändajate parema integreerimise kaudu. Lisaks sellele kehtestavad liikmesriigid oma riiklikud eesmärgid selliselt, et 15–24-aastaste õppivate, koolituses osalevate või töötavate naiste ja meeste osakaal suureneks vähemalt 90 %-ni. |
|
|
Liikmesriigid suurendavad 2014. aastaks tööhõivemäära 10 % võrra, keskendudes eelkõige järgmistele rühmadele: |
|
|
– noored vanuses 15–25 aastat; |
|
|
– vanemaealised töötajad vanuses 50–64 aastat; |
|
|
– naised; |
|
|
– kvalifitseerimata töötajad; |
|
|
– puuetega inimesed; |
|
|
– sisserännanud inimesed. |
|
|
Pikaajaliselt töötute inimeste määra tuleks vähendada 10 % võrra. |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid kaasama Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud turvalise paindlikkuse põhimõtted tööturupoliitikasse ja neid kohaldama, kasutades täiel määral ära Euroopa Sotsiaalfondi toetust, eesmärgiga suurendada tööturul osalemist ning võidelda tööturu killustatuse, sellelt kõrvalejäämise ja soolise ebavõrdsusega, vähendades samal ajal struktuurset tööpuudust. Paindlikkuse ja turvalisuse meetmed peaksid olema nii tasakaalustatud kui ka üksteist toetavad. Liikmesriigid peaksid seega looma paindlike ja usaldusväärsete töölepingute, aktiivse tööturupoliitika, tõhusa elukestva õppe, tööjõu liikuvust edendavate meetmete ning ühelt töölt teisele ülemineku kindlustamiseks asjakohaste sotsiaalkindlustussüsteemide kombinatsiooni, millega kaasneb töötute selge õigus ja kohustus aktiivselt tööd otsida. |
Nende eesmärkide saavutamiseks kohustuvad liikmesriigid edendama majanduskasvu ja seeläbi looma uusi inimväärseid töökohti, samuti suurendama majanduse, eriti VKEde innovatsioonivõimet ning vähendama tööstusettevõtete halduslikke ja mittetariifseid tõkkeid. Selle saavutamiseks peaksid liikmesriigid töötama seega välja õiguslikud ja toetavad meetmed, mis võtavad arvesse ettevõtluse mitmekülgsust ja töötajate õigusi, nii et kõikidele ettevõtlusvormidele kehtiksid konkurentsi ja toetuste valdkonnas samasugused tingimused. Et hõlbustada naiste ja noorte juurdepääsu tööturule, tuleb demograafilisi probleeme arvesse võttes luua tingimused piisavateks lapsehoiuvõimalusteks, et igale eelkooliealisele lapsele oleks tagatud pereväline lapsehoiukoht ning et igale noorukile leitaks pärast kooli lõpetamist tihedas koostöös tööturu osapooltega nelja kuu jooksul töökoht või praktika- ja õppekoht. Pikaajalistele töötutele tuleks pakkuda meetmeid tööalase konkurentsivõime tõstmiseks, mille jaoks peaksid olema kehtestatud kvantitatiivsed eesmärgid, et tugevdada ennetavat tööturupoliitikat. Seepärast peaks vähemalt 25% kõigist pikaajalistest töötutest osalema tööturu aktiivses meetmes täienduskoolituse, hariduse omandamise ja/või tööalase ümberõppe näol. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid kiirendama sotsiaalset dialoogi ja püüdma vähendada tööturu killustatust meetmetega, mis on suunatud ajutiste ja ebakindlate töösuhete, vaeghõive ja mitteametliku töötamise vähendamisele. Erialase liikuvuse peaks muutma tasuvaks. Töökohtade ja töötingimuste kvaliteeti tuleks parandada, võideldes madalate palkade vastu ja tagades piisava sotsiaalkindlustuse ka tähtajaliste lepingute alusel töötavatele inimestele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Tööhõiveteenuseid peaks tugevdama ja need peaksid olema avatud kõigile, sealhulgas noortele ja neile, keda ähvardab töötuks jäämine; seejuures peaksid need teenused olema personaliseeritud ja suunatud tööturult kõige enam eemale jäänutele. |
Liikmesriigid peaksid koostöös tööturu osapooltega suurendama tööhõivemäära aktiveerimismeetmete abil, eelkõige noorte, madala kvalifikatsiooniga ning erikaitset ja/või -toetust vajavate inimeste puhul, pakkudes nõustamisteenust ning haridust ja tööturu vajadustele kohandatud tööalast koolitust. Liikmesriigid peaksid tagama võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest või samal töökohal võrdse tasu maksmise põhimõtte, kohaldamise, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 18 ja 157. Käsitleda tuleks ka töökohtade kvaliteedi küsimust, vähendades selleks töötavate vaeste arvu. Lisaks peaksid liikmesriigid sobivate programmide abil tõstma seaduslike sisserändajate tööalast konkurentsivõimet. Et kaasata ka puuetega inimesi tööturule, sealhulgas subsideeritud töökohtade kaudu, tuleb jätkata jõupingutuste tegemist ja on vajalikud uuenduslikud programmid. Liikmesriigid peaksid eemaldama tõkked, mis raskendavad inimeste tööturule esmakordset sisenemist, töökohtade loomise toetamist, sotsiaalse innovatsiooni soodustamist ning tööhõiveteenuste kvaliteedi ja tõhususe tõstmist, sealhulgas riiklike tööturuasutuste teenused. Tööhõiveagentuurid peavad võimaldama koolitus- ja mentorlusprogramme, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, ja ka tööotsijatele, eelkõige vanemaealistele inimestele, seaduslikele sisserändajatele, etnilistele vähemustele ja puuetega inimestele, juurdepääsu kiirele internetiühendusele, et muuta töökoha otsimine võimalikult lihtsaks. Peale selle tuleks sotsiaalmajanduse ettevõtete kaudu toetada nii individuaalseid kui ka kollektiivseid füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtlusvorme. Tuleks võtta erimeetmeid naiste suure osakaalu vähendamiseks halvasti tasustatud töökohtadel ja edendada naiste juhtivatel kohtadel töötamist, et vältida tööturu soopõhist killustatust. Paindlikumaks tuleks kohandada tööaja eeskirju, nii et need võimaldaksid töö ja pereelu ühildamise vajadustele vastavat töökorraldust, aga ka paindlikumat töölt lahkumist pensionile siirdumisel. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et ergutada isade osalust lastehoidmisel ja vaatama läbi oma maksusüsteemid, et muuta need tööhõivet soodustavateks. Tööturuväliseid ja -siseseid turvalise paindlikkuse strateegiaid tuleks paremini kohaldada aktiivse tööturupoliitika ja töötajatele kõigi tööhõivevormide puhul kaitset pakkuvate asjakohaste sotsiaalkindlustussüsteemide abil, et suurendada paindlikkust ja olla võimeline tootmistsüklitele tõhusamalt reageerima, nii et töökohtade vahetamine ei tooks kaasa ebaproportsionaalseid finantskulusid. Tuleb rõhutada, et paindlikkus ilma sotsiaalkindlustuseta ei ole tööhõive suurendamise jätkusuutlik viis. Nende strateegiatega peaks kaasnema selge kohustus tööotsimist aktiivselt toetada. Töökorralduse uute vormidega, nagu ebatüüpiline ajutine töö, osalise tööajaga töö, kaugtöö või töötajate tööalane liikuvus, ei tohi kaasneda individuaalsete ja kollektiivsete tööõiguste ning asjaomaste inimeste sotsiaalse kaitse vähenemine. Tagatud peaks olema, et uued tööhõivevormid ei ole loodud tavaliste (täistööajaga töö, alalised töökohad) lepingute arvelt. Jõupingutusi tuleks teha ka mitteametliku töötamise vastu võitlemiseks tõhusate meetmete abil tööõiguste järelevalveks ja rakendamiseks. Töökohtade loomine ja tööturule kaasamine peab toimuma vastavalt ILO soovitatud inimväärse töö põhimõtetele ja nn hea töö suunistele. Tööturu toimimise ja tõhususe parandamisel peaksid liikmesriigid edendama sotsiaalpartnerlust ja aktiivselt kaasama tööturu osapooled riikliku poliitika väljatöötamisse ning peaksid täielikult arvesse võtma nende õigust – vastavalt riiklikele õigusaktidele ja tavadele – sõlmida ning jõustada kollektiivlepinguid. |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Esmatähtis on luua kvaliteetseid töökohti, mis on vajalikud ka pikemas perspektiivis ning loovad kõrget lisandväärtust. Seetõttu on oluline, et haridus- ja tööhõivepoliitika toetaksid majandusstruktuuri muutusi. Reeglina ei teki majanduskriisi ajal kadunud töökohad enam samas mahus samadesse sektoritesse. Seega peab haridussüsteem paindlikult reageerima uue majandusstruktuuriga kaasnevatele tööturu nõudmistele. Tööhõivepoliitika peab tagama töötajatele võimalikult sujuva ülemineku nii majandussektorite kui ka erinevate tööturuseisundite vahel. Seetõttu on vajalik senisest enam lähtuda pikaajalistest eesmärkidest ja keskenduda rohkem koordineeritud tegevusele ettevõtlus-, haridus- ja tööhõivepoliitikas. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Konkurentsivõime parandamiseks ja tööturul osalemise suurendamiseks kõigil tasanditel ning eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul ning kooskõlas majanduspoliitika 2. suunisega peaksid liikmesriigid läbi vaatama maksude ja toetuste süsteemid ning avaliku sektori teenuste suutlikkuse pakkuda vajaliku tuge. Liikmesriigid peaksid suurendama tööjõu osalemist poliitika abil, millega edendatakse aktiivsena vananemist, soolist võrdõiguslikkust, võrdset tasustamist ning noorte, puuetega inimeste, seaduslike sisserändajate ja muude haavatavate rühmade kaasamist tööturule. Töö ja eraelu ühildamise poliitikat, millega nähakse ette taskukohased lapsehoiu- ja muud hooldusteenused ja uuendused töökorralduses, tuleks võimendada, et see aitaks suurendada tööhõivemäära eelkõige noorte, vanemaealiste töötajate ja naiste hulgas, pöörates erilist tähelepanu teaduse ja tehnika valdkonnas kõrgelt kvalifitseeritud naiste tööl hoidmisele. Samuti peaksid liikmesriigid kõrvaldama takistused esmakordselt sisenemiselt tööturule, toetama füüsilisest isikust ettevõtjaid ja töökohtade loomist muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkonnasõbralikud töökohad ja hoolekanne ning edendama sotsiaalset innovatsiooni. |
Sellega seoses tuleks Euroopa Sotsiaalfondi vahendid täies mahus ära kasutada, et suurendada tööalast konkurentsivõimet ja töökoha kvaliteeti isiklike oskuste arendamise meetmete abil ja täita kvaliteedinõudeid tulevastel töökohtadel. Erialase liikuvuse edendamiseks peaksid liikmesriigid stiimulite abil parandama inimeste liikuvusvalmidust Euroopa Liidus piires. Selle saavutamiseks tuleks Euroopa Sotsiaalfondist toetuste saamist käsitlevad eeskirjad läbi vaadata ning neid võimaluse korral lihtsustada. Liikmesriikide eelarved ja ELi eelarve, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfond ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, peaksid olema kooskõlas ja nende eesmärk peaks olema valmistada tööjõudu ette jätkusuutlikumaks majanduseks. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma meetmeid kõnealuste vahendite eesmärgi ja kasutamistingimuste alase teabe avalikustamiseks. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Liikmesriigid toetavad ELi mikrokrediidirahastut kui näidet, kuidas kombineerida majandus- ja sotsiaalmeetmeid, et elavdada majandust ja edendada tööhõive kasvu. |
|
|
Liikmesriikide ja ELi mikrokrediidirahastutega kaasnevad erikoolitus ja mentorlusprogrammid ning sotsiaaltoetuste kavad, mis tagavad miinimumpalga esimese aasta jooksul pärast ettevõtluse alustamist, et muuta ettevõtlus reaalseks võimaluseks. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 3 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Liikmesriigid peaksid samuti edendama üldsuse huve teenivaid sotsiaalteenuseid, sealhulgas tööhõivet, tervishoidu ja eluasemeteenuseid, mis peavad olema piisavalt rahastatud, ja neisse investeerima. |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ELi peamine eesmärk, mille alusel liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on püüda saavutada 2020. aastaks 20–64-aastate naiste ja meeste 75 % tööhõivemäär muu hulgas noorte, vanemaealiste töötajate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate suurema tööturul osalemise ning seaduslike sisserändajate parema tööturule kaasamise kaudu. |
välja jäetud |
(Komisjoni teksti 7. suunise viimane lõik tõstetakse parlamendi muudatusettepanekus esimese lõigu ette.) | |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 8. suunis – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
8. suunis: Tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu arendamine ning töökohtade kvaliteedi ja elukestva õppe edendamine |
8. suunis: Töökohtade kvaliteedi ja elukestva õppe edendamine, inimväärse töö väärtustamine ning kvalifitseeritud tööjõu arendamine |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 8. suunis – lõik 1 (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Liikmesriigid kehtestavad 2020. aastaks riikliku eesmärgi vähendada koolist väljalangemise määra alla 10 %, suurendades samal ajal 30–34-aastaste inimeste osa, kes on saanud kõrgema või samaväärse hariduse, vähemalt 40 %-ni. |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 8. suunis – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid edendama tööviljakust ja tööalast konkurentsivõimet piisava teadmiste ja oskuste pakkumisega, mis on vastavuses tööturu praeguse ja tulevase nõudlusega. Kvaliteetse alushariduse ja atraktiivse kutseharidusega peaksid kaasnema tõhusad stiimulid elukestva õppeks ja võimalused alustada uuesti õppimist, tagades igale täiskasvanule võimaluse oma kvalifikatsiooni tõstmiseks, ning suunatud rände- ja integratsioonipoliitika. Liikmesriigid peaksid välja töötama omandatud kvalifikatsiooni tunnustamise süsteemid, kõrvaldama takistused töötajate tööalase ja geograafilise liikuvuse eest, edendama valdkonnaülese pädevuse omandamist ja loovust ning keskenduma oma jõupingutustes eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate toetamisele ja vanemaealiste töötajate tööalase konkurentsivõime suurendamisele, tõhustades samal ajal ka kvalifitseeritud töötajate, sealhulgas teadlaste koolitust, oskusi ja kogemusi. |
Tööstuse vajadustele vastav kvaliteetne alusharidus ja atraktiivne kutseõpe, mis aitavad töötajatel oma oskusi tööturu vajadustele vastavalt kohandada, on liikmesriikide esmane prioriteet. Nendesse tuleb lisada võimalused, mis pakuvad noortele, eelkõige 25–35-aastastele, uuesti õppimise alustamise võimalust, mille hulka kuulub kohustusliku hariduse ja kutseõppekoolituse ning tõhusate stiimulite pakkumine elukestvaks õppeks, kusjuures tööturu osapooli kutsutakse üles seda ajaliselt võimaldama ning kutseharidust ka rahaliselt toetama. Liikmesriigid peaksid eelkõige vähendama koolidest väljalangemise määra alla 10 % ning täiendama rände- ja migratsioonipoliitikat keeleõppe- ja sotsiaaluuringute võimalustega. Liikmesriigid peaksid samuti välja töötama süsteemid, mille abil tunnustatakse omandatud oskusi ja pädevusi. |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 8. suunis – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Koostöös tööturu osapoolte ja ettevõtlussektoriga peaksid liikmesriigid parandama juurdepääsu koolitusele ning tugevdama haridus- ja karjäärinõustamist, kombineerituna süstemaatilise teabega uute vabade töökohtade ja võimaluste kohta, ettevõtluse edenemisega ja oskusvajaduste parema ennetamisega. Investeeringuid inimressursside arendamisse, kvalifikatsiooni tõstmisesse ja elukestva õppe programmides osalemisse tuleks toetada riigi, inimeste endi ja tööandjate ühise rahalise panuse kaudu. Selleks et toetada noori ja eriti neid, kes ei käi tööl ega koolitusel ega omanda haridust, peaksid liikmesriigid koostöös tööturu osapooltega rakendama kavasid, mille eesmärk on aidata äsja ülikooli lõpetanuid esimese töökoha leidmisel või edasiõppimis- või koolitusvõimaluste, sealhulgas praktikakohtade leidmisel, ning sekkuma noorte töötuks jäämise korral kiirelt. Kvalifikatsiooni tõstmise ja vajaduste ennetamise poliitika tulemuslikkuse üle teostatav regulaarne järelevalve peaks aitama teha kindlaks valdkonnad, mida saaks parandada, ning suurendama haridus- ja koolitussüsteemide vastavust tööturu vajadustele. Nimetatud eesmärkide toetuseks peaksid liikmesriigid igakülgselt kasutama ära ELi vahendeid. |
Koostöös tööturu osapoolte ja ettevõtetega peaksid liikmesriigid parandama juurdepääsu koolitusele, sh kutseõppele, ning tugevdama haridus- ja karjäärinõustamist süstemaatilise teavitamise kaudu uutest vabadest töökohtadest ja võimalustest ning asjakohaste toetavate meetmete kaudu, edendama ettevõtlust, VKEde arengut ja ennetama paremini kvaliteedinõudeid. Inimressursside, kõrge kvalifikatsiooni ja koolituse arendamist rahastatakse tööandjate ja riigi ühise rahalise panuse kaudu. Juurdepääs kvaliteetsele üldharidusele ja kutseõppele ning ka katkenud haridustee jätkamisele peab kõigile alati võimalik olema. Liikmesriigid peaksid kooskõlastama investeeringud haridussüsteemi nii, et täidetakse oskuste taseme tõstmise eesmärk töötava elanikkonna seas, võttes arvesse ka informaalset ja mitteformaalset õppimist. Seejuures peaksid eelkõige tööalase konkurentsivõimega seotud reformid olema suunatud sellele, et koolituse või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste teadmiste kaudu omandada põhipädevused, mida iga töötaja vajab, et osaleda edukalt teadmistepõhises majanduses. Tuleks võtta meetmeid selleks, et noorte ja õpetajate liikuvus kujuneks normiks. Liikmesriigid peaksid parandama üld- ja kutseharidussüsteemide ning muu kui kutseõppe pakkumise avatust ja tähtsust igas vanuses inimestele, rakendades eelkõige riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke, mis võimaldavad paindlikke õppeviise ja arendades üld- ja kutseharidusasutuste ning töömaailma vahelist partnerlust, sh tasustatud praktikakohad, et märkimisväärselt suurendada kõrgetasemeliste teadus- ja kutsekraadide osakaalu. |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 8. suunis – lõik 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Kvalifikatsiooni tõstmise ja ennetava poliitika toimimise üle teostatav regulaarne järelevalve peaks aitama teha kindlaks valdkonnad, mida saaks parandada, ning suurendama haridus- ja koolitussüsteemide vastavust tööturu vajadustele. Nimetatud eesmärkide toetuseks peaksid liikmesriigid igakülgselt kasutama ära ELi vahendeid. |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 8. suunis – lõik 8 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Suunis 8 a. Sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse poliitika tugevdamine tööhõive toetuseks |
|
|
Liikmesriigid kohustuvad riigisiseselt ja riikide vahel seadma, täiendama, kooskõlastama ja kohandama riiklikke eesmärke nii, et piirkondadevahelise majandusarengu erinevused vähenevad. |
|
|
Liikmesriigid on teadlikud sellest, et ühtekuuluvuspoliitika on tõhus suuniseid toetav vahend, kuid ei ole neile allutatud, sest ta arvestab piirkondlikke eripärasid, toetab piirkondi sotsiaalmajanduslike raskuste ületamisel ja aitab vähendada erinevusi. |
|
|
Integreeritud lähenemisviis, mitmetasandiline juhtimine ja partnerluspõhimõtted peaksid olema kesksel kohal juhtimisel ja strateegia järgimisel, kusjuures eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil on oluline roll strateegia vahendajana, et jõuda liidus tegutsevate ning tootvate loendamatute majandus- ja sotsiaalsete osalejateni, eelkõige VKEdeni. |
|
|
Seetõttu ei ole ühtekuuluvuspoliitika ainult stabiilsete rahaeraldiste allikas, vaid on ka võimas majandusarengut toetav vahend ja seega tööhõivet edendav vahend liidu kõigi piirkondade jaoks. |
|
|
Liikmesriigid peaksid investeerima rohkem transpordi, energia, telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia infrastruktuuri ning kasutama täies mahus Euroopa struktuurifondide vahendeid. |
|
|
Selleks et lihtsustada rakendussüsteeme, tuleks ergutada võimalike abisaajate osalust liidu kaasrahastatud programmides. |
|
|
Selle saavutamiseks peaksid liikmesriigid kooskõlas integreeritud lähenemisviisiga looma koostoime ühtekuuluvuspoliitika ja muude sektorite poliitika vahel, sest ühtekuuluvus ei ole kulu-, vaid jõuallikas, selle abil saab realiseerida kasutamata potentsiaali, vähendada struktuurseid erinevusi riikide ja piirkondade vahel, suurendada majanduskasvu ja parandada liidu piirkondade konkurentsivõimet globaliseeruvas maailmas, tasakaalustada ülemaailmse majanduskriisi mõju ja luua sotsiaalset kapitali Euroopa Liidus. |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 9. suunis – pealkiri ja lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
9. suunis: Tulemuste parandamine haridus- ja koolitussüsteemide kõikidel tasemetel ja kolmanda taseme hariduse omandajate arvu suurendamine |
välja jäetud |
|
Selleks et tagada kõikidele juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja koolitusele ning parandada haridusalaseid tulemusi, peaksid liikmesriigid tegema haridus- ja koolitussüsteemidesse tõhusaid investeeringuid, eelkõige ELi tööjõu oskuste suurendamiseks, võimaldades seeläbi töötajatel kohaneda kiiresti muutuvate tööjõuturu vajadustega. Meetmed peaksid hõlmama kõiki haridusvaldkondi (väikelaste haridusest ja koolidest kuni kõrghariduseni, samuti kutseharidust ja -koolitust ning täiskasvanute koolitust), võttes ühtlasi arvesse vabaharidust ja mitteformaalset õppimist. Reformid peaksid olema suunatud selliste põhipädevuste omandamise tagamisele, mida igaüks vajab teadmistepõhise majanduse tingimustes edukas olemiseks ning milleks eeskätt on tööalane konkurentsivõime, jätkuõpe ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alased oskused. Samme peaks astuma selleks, et noorte ja õpetajate liikuvus kujuneks normiks. Liikmesriigid peaksid muutma oma haridus- ja koolitussüsteemid avatumaks ja asjakohasemaks, rakendades selleks eelkõige riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke, mis võimaldavad paindlikke õppevorme, ja arendades haridus. ja koolitusasutuste ning tööandjate vahelist partnerlust. Õpetaja elukutse tuleks muuta atraktiivsemaks. Parandama peaks mittetraditsiooniliste õppijate juurdepääsu kõrgharidusele ning suurendama peaks kolmanda taseme või sellega samaväärse hariduse omandajate arvu. Selleks et vähendada selliste noorte arvu, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega, peaksid liikmesriigid tegema kõik vajaliku, hoidmaks ära koolist väljalangemist. |
|
(Komisjoni teksti 9. suunis tõstetakse parlamendi muudatusettepanekus 8. suunise teise lõiku ja liidetakse sellega.) | |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 9. suunis – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ELi peamine eesmärk, mille põhjal liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on vähendada koolist väljalangevuse määra 10 %-ni ning samal ajal suurendada kolmanda taseme või sellega samaväärse haridusega 30–34-aastaste inimeste osakaalu 2020. aastaks vähemalt 40 %-ni. |
välja jäetud |
(Komisjoni teksti 9. suunise viimane lõik tõstetakse parlamendi muudatusettepanekus 8. suunise esimese lõigu ette.) | |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 10. suunis – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
10. suunis: Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine |
10. suunis: Vaesuse vastu võitlemine ja sotsiaalse kaasatuse ning kaitse edendamine |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 10. suunis – lõik 1 (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Liikmesriigid kehtestavad riiklikuks eesmärgiks vähendada 25% võrra nende eurooplaste arvu, kes elavad allpool riiklikku vaesuspiiri, aidates enam kui 20 miljonil inimesel vaesusest välja tulla, eelkõige tööhõive- ja hariduspoliitika meetmete abil. |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 10. suunis – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Jõupingutused, mida liikmesriigid teevad vaesuse vähendamiseks, peaksid olema suunatud ühiskonnas täieliku tööturul osalemise saavutamisele ja tööhõive võimaluste laiendamisele, kasutades igakülgselt ära Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Jõupingutused peaksid keskenduma ka võrdsete võimaluste tagamisele, muu hulgas juurdepääsu kaudu taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele era- ja avaliku sektori teenustele (sealhulgas veebipõhistele teenustele kooskõlas 4. suunisega) ja eelkõige tervishoiule. Liikmesriigid peaksid kehtestama tõhusad diskrimineerimise vastased meetmed. Selleks et võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu, julgustada inimesi ja edendada tööturul osalemist, peaks samuti tõhustama sotsiaalkaitsesüsteeme ning elukestva õppe ja aktiivse kaasatuse poliitikat, et luua inimestele võimalusi nende erinevatel eluetappidel ja kaitsta neid tõrjutuse ohu eest. Sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteeme peaks moderniseerima selle tagamiseks, et neid saaks igakülgselt kasutada piisava sissetulekutoetuse ja tervishoiule juurdepääsu kindlustamiseks, luues seeläbi sotsiaalse ühtekuuluvuse, kuid säilitades samal ajal nende süsteemide rahalise jätkusuutlikkuse. Toetussüsteemide puhul peaks keskenduma sissetuleku kindlustatuse tagamisele ühelt töökohalt teisele üleminekul ja vaesuse vähendamisele eelkõige nende rühmade hulgas, kelle puhul sotsiaalse tõrjutuse oht on kõige suurem, nagu ühe vanemaga perekonnad, vähemused, puuetega inimesed, lapsed ja noored, vanemad naised ja mehed, seaduslikud sisserändajad ja kodutud. Samuti peaksid liikmesriigid kõige haavatavamate inimeste toetuseks aktiivselt edendama sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni. |
Vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemine on jätkuvalt oluline ülesanne. Selleks tuleb kõigile ühiskonnarühmadele nende elukohast või haridustasemest sõltumata luua võimalused tööturul osalemiseks või sinna naasmiseks. Oluline on leida tasakaal inimestele piisava kindlustunde pakkumise ning töötamise ja tulu teenimise motivatsiooni säilitamise vahel. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid tegema jõupingutusi vaesuse, sealhulgas töötavate inimeste vaesuse vähendamiseks, toetama täielikku osalemist ühiskondlikus, poliitilises, kunsti- ja majanduselus inimeste omal valikul ja laiendama tööhõive võimalusi, kasutades selleks Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Eriti suurt tähelepanu peaksid liikmesriigid pöörama siinkohal töötavate vaeste kasvavale rühmale. Vaesusega võitlemise erieesmärkide sõnastamiseks tuleb selgitada välja, kuidas tuleks vaesuse määra mõõta. Täpsustada tuleb tavamääratlust, mille kohaselt 60% keskmisest sissetulekust moodustav sissetulek tähendab vaesust. Vaesuse mõistet ei saa sellise ühepoolse indikaatori alusel määratleda. Tuleb hoolitseda selle eest, et oleksid tagatud võrdsed võimalused, muu hulgas juurdepääsu kaudu taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele era- ja avaliku sektori teenustele (sealhulgas veebipõhistele teenustele kooskõlas 4. suunisega) ja eelkõige sotsiaal-, tööhõive, tervishoiu ja eluaseme valdkonnale, ning kindlustada, et need oleksid kättesaadavad ka haavatavatele ja nõrgematele elanikkonnarühmadele. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et avaliku sektori teenuseosutajate antud suuline või kirjalik teave oleks selge ja täielik ning et õiguse andmisest keeldumise korral tuleks seda põhjendada ning nimetada asjaomase isiku edasikaebamise võimalused. Põhimõte, et sama hariduse ja sama töö korral ei tohi meeste ja naiste puhul esineda diskrimineerimist, peaks liikmesriikides igasuguse töösuhte puhul olema õiguslikult siduv. Selleks et võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu, julgustada inimesi võtma endale ühiskonnas aktiivsem roll ja edendada tööturul osalemist, peab täiendavalt tõhustama sotsiaalkaitsesüsteeme ja aktiivse kaasatuse poliitikat, et luua inimestele võimalusi ja töövõimalusi nende erinevatele eluetappidele iseloomulikke erinevaid vajadusi ja kohustusi arvesse võttes, kaitsta neid tõrjutuse ohu eest ja pakkuda tuge kvaliteetse töökoha saamiseks, eriti neile, kes on tööturust kõige suuremal määral eemale jäänud. Seepärast tuleb koolitus- ja töökohtade loomiseks töötada välja tõhusaid lähenemisviise kehtivale tööturupoliitikale nende jaoks, kes on tööturult eemale jäänud seoses kvalifikatsiooni puudumisega. Samal ajal tuleb moderniseerida sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteeme, et neid saaks igakülgselt kasutada vaesuspiirist kõrgema sissetulekutoetuse kindlustamiseks, ühiskonnaelus osalemise ja tervishoiule juurdepääsu tagamiseks, samas tuleb säilitada nende süsteemide rahaline jätkusuutlikkus. Toetussüsteemid peaksid tagama sissetuleku kindlustatuse ühelt töökohalt teisele üleminekul ja vähendama vaesust eelkõige nende rühmade hulgas, kelle puhul sotsiaalse tõrjutuse oht on kõige suurem, nagu ühe vanemaga perekonnad, vähemused, puuetega inimesed, lapsed ja noored, vanemad naised ja mehed, seaduslikud sisserändajad ja kodutud. Liikmesriigid on eelkõige kohustatud võitlema asjakohaste meetmetega laste vaesuse vastu, nii et ei oleks piiratud laste isiklik areng ja nad ei oleks tööle asudes ebasoodsamas olukorras, kuna vaesus on piiranud nende vaba arengut. On eriti oluline tagada võrdne juurdepääs haridusele ja võrdsed võimalused ebasoodsas olukorras olevatest peredest pärit lastele, et kaitsta neid sotsiaalse tõrjutuse eest täiskasvanuna. Selleks et tagada sissetulekuga kindlustatus erinevatel eluetappidel, peaksid liikmesriigid tagama piisava minimaalse sissetuleku, mis peaks olema igal juhul suurem kui vaesuspiir, arvestades seejuures erinevaid tavasid, kollektiivlepinguid ja siseriiklikke õigusakte. Samuti peaksid liikmesriigid eelkõige kõige haavatavamate rühmade toetuseks aktiivselt edendama sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni, mis on suunatud elu eri etappidel erinevatele sotsiaalsetele riskidele, ning rakendama tõhusalt vastuvõetud diskrimineerimisvastaseid meetmeid. Liikmesriigid peaksid riigi rahanduse jätkusuutlikkuse edendamisel pöörama erilist tähelepanu positiivsele mõjule, mida sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamine avaldab riigieelarvetele. Vaesuse vähendamine ja suurenenud osalemine toob kaasa väiksemad sotsiaalsed kulud ning suurema maksutulu. Liikmesriigid peaksid tagama töökvaliteedi kõrged miinimumstandardid, et kaotada töötajate vaesus. |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 10. suunis – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Sotsiaalkaitsesüsteemid, sealhulgas pensionid ja tervishoiuteenused, peaksid olema tugevdatud ja ajakohastatud, tagades nende sotsiaalse piisavuse, rahalise jätkusuutlikkuse ja muutuvatele vajadustele vastavuse, tagades samas kõigile Euroopa Liidus piisava kaitse sotsiaalse ebakindluse eest, näiteks tervisega seotud probleemid, tööpuudus ja vaesus. |
|
|
Liikmesriigid peaksid parandama lühiajaliste töölepingute sotsiaalset kaitset, mis mõjutab eelkõige naisi, eriti aga rasedaid naisi. |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 10. suunis – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ELi peamine eesmärk, mille alusel liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on vähendada allpool riiklikku vaesuspiiri elavate eurooplaste arvu 25 % võrra, päästes vaesusest rohkem kui 20 miljonit inimest. |
välja jäetud |
(Komisjoni teksti viimane lõik tõstetakse parlamendi muudatusettepanekus esimese lõigu ette.) | |
SELETUSKIRI
27. aprillil 2010. aastal esitas komisjon ettepaneku Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste kohta, millega kehtestatakse raamistik, et ellu viia uut strateegiat ja reforme liikmesriikides. Ettepanek sisaldab majanduspoliitika üldsuuniseid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 alusel ja tööhõivesuunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 alusel. Komisjoni ettepanekuna on need kaks õigusakti eraldiseisvad, kuid omavahel tihedalt seotud, moodustades ühiselt koondsuunised, mis parema ühtsuse ja selguse tagamiseks on oma arvult piiratud. Koondsuunised on alus, millele tugineb Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamine ja mis sisaldab komisjoni 3. märtsi teatise ,,Euroopa 2020. aastal” peamisi prioriteete. 10 koondsuunist – oluliselt väiksem kogus, mis asendab varasemat 24 suunist – hõlmavad 6 majandusvaldkonna suunist ja 4 tööhõivevaldkonna suunist. Komisjoni ettepaneku järgi kuuluvad tööhõivevaldkonna koondsuuniste hulka 7. suunis: tööturul osalemise suurendamine ja struktuurse tööpuuduse vähendamine, 8. suunis: tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu arendamine ning töökohtade kvaliteedi ja elukestva õppe edendamine, 9. suunis: tulemuste parandamine haridus- ja koolitussüsteemide kõikidel tasemetel ja kolmanda taseme hariduse omandajate arvu suurendamine ja 10. suunis: sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine. Käesolevas raportis käsitatakse tööhõivealaseid koondsuuniseid, võttes arvesse komisjoni ettepanekuid majanduspoliitika kohta.
Uusi 2020. aasta tööhõivesuuniseid arutatakse keset majanduskriisi, mis kahtlemata tugevalt mõjutab tööturgu veel mitmeid aastaid. Vaatamata mõnedele julgustavatele märkidele, et majanduskasv on taastumas, on majandus enamikus liikmesriikides ebakindlas seisus. Seetõttu ei ole kriisi vahetu mõju tööpuudusele veel täiel määral avaldunud. Järelikult on vaja pingutada, et tagada jätkusuutlik majanduse elavnemine ja tugevdada töökohtade loomise potentsiaali Euroopa äriühingutes ning aidata inimestel tööd leida. Lisaks sellele peab enamik liikmesriike nii majanduse elavnemise ajal kui ka järgnevalt tegelema selliste pikaajaliste probleemidega nagu demograafilised muutused, globaliseerumine, uute tehnoloogiate, sealhulgas vähem CO2-heidet tekitavate tehnoloogiate kasutuselevõtt. Seepärast peab järgmiseks kümneks aastaks kavandatud Euroopa tööhõivestrateegia leidma tasakaalu kriisist tingitud kohest lahendamist vajavate ülesannete ning pikemaajaliste probleemide vahel ning neid mõlemaid käsitama.
Eelnevat silmas pidades toetab raportöör põhimõtteliselt komisjoni lähenemisviisi suuniste arvu vähendada. Ent on ühtlasi veendunud, et suuniste ja ELi ühiste eesmärkide arvu vähendamine ei tohi toimuda selle arvelt, et kannatab nende selgus ja kasulikkus liikmesriikide poliitika suunamisel.
Raportööri arvates vajavad komisjoni ettepaneku mõned aspektid põhjalikumat käsitlust ja paremat selgitust. Need aspektid on eelkõige järgmised:
- Pidades silmas praegust majandus- ja finantskriisi ning Euroopa riikide ees seisvaid pikaajalisi probleeme, on tööhõivepoliitikal täita väga tähtis roll majandus-, sotsiaal-, hariduspoliitika ja muude poliitikavaldkondade kõrval. Lisaks tuleb tagada ühtsus nende meetmete vahel, mida liikmesriigid võtavad eri valdkondades, olgu siis majandus-, tööhõive- või sotsiaalvaldkonnas. Euroopa 2020. aasta strateegia ja liikmesriikide reformikavade raames tähendab see kohustust tagada, et investeeringud jätkusuutlikuks majanduskasvuks hõlbustaksid ka püsivate töökohtade loomist. Samuti tähendab see seda, et majanduse ja tööhõive koondsuunised peavad teineteist täiendama ja olema sidusad.
- Raportöör toetab ettepanekuid võtta otsustavaid meetmeid naiste ja meeste tööhõive määra tõstmiseks Euroopas, kuid usub, et seda eesmärki saab täita üksnes siis, kui liikmesriigid pööravad eritähelepanu noorte, puuetega inimeste ja naiste liikuvuse ja tööhõive suurendamisele.
- Kaitstud paindlikkuse põhimõtete asjakohane kasutamine, kvaliteetne haridus, elukestev õpe ja struktuurse tööpuuduse vastu võitlemine on vajalikud eeltingimused, et täita ühised eesmärgid, saavutada sihid tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas ning ühteaegu tagada kvalifitseeritud oskustööjõud tööandjatele.
- Pidades silmas nii eespool mainitut kui ka olukorda tööturul, peaksid Euroopa Liit ja liikmesriigid Euroopa 2020. aasta strateegia ja tööhõivesuuniste rakendamisel võtma arvesse uusi töövorme ja ebatüüpilisi töölepinguid ning kehtestama selle valdkonna tarvis asjakohase õigusliku raamistiku.
- Lisaks oskustööjõu tagamisele on vaja suurendada investeeringuid töökohtade loomisesse, kusjuures VKEdel on äärmiselt oluline roll, ja tööhõivet pakkuva majanduse elavdamisesse üldiselt.
- Tuginedes Lissaboni strateegia kogemustele, on raportöör seisukohal, et Euroopa 2020. aasta strateegia raames tuleks teha lisapingutusi strateegia juhtimise ja selle rakendamisvahendite parandamiseks. Ülioluline roll on siin täita tööturu osapooltel ja sotsiaalsel dialoogil, kui nimetada vaid üht aspekti.
- Lisaks on raportöör veendunud, et kui Euroopa 2020. aasta strateegia ja tööhõivesuunised on tulemuslikud, tuleb mõelda sellele, kuidas tagada nii liikmesriikide kui ka piirkondade vaheliste sotsiaalmajanduslike erinevuste tasandamine. Sel põhjusel tuleb järgida ühtekuuluvuspoliitika eesmärke ja luua sünergiat ühtekuuluvuspoliitika ja muude sektorite poliitika vahel. Siin on oluline osa täita ELi struktuurifondidel ja Ühtekuuluvusfondil praeguse programmiperioodi vältel ja kõigil tulevastel ELi rahastamisvahenditel.
Raportööri esitatud muudatusettepanekute eesmärk on ühelt poolt parandada teksti selgust ja sidusust ning teiselt poolt käsitada eelnimetatud küsimusi.
majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (28.6.2010)
tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa
(KOM(2010)0193 – C7‑0111/2010 – 2010/0115(NLE))
Arvamuse koostaja: Hans-Peter Martin
MUUDATUSETTEPANEKUD
Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset; samuti nähakse ette, et liit võib teha algatusi liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimise tagamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid. |
(2) Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja tagab sotsiaalse kaitse; samuti nähakse ette, et liit peab tegema algatusi liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimise tagamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse tööhõive kõrge määra edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning üld- ja kutsehariduse ning tervisekaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5) Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev Lissaboni strateegia aitas kujuneda konsensusel ELi majandus- ja tööhõivepoliitika üldise suuna kohta. Strateegia raames võttis nõukogu 2005. aastal vastu ja vaatas 2008. aastal läbi nii majanduspoliitika üldsuunised kui ka tööhõivesuunised. 24 suunises sätestati riiklike reformikavade alused, kirjeldades üldjoontes olulisemaid makro- ja mikromajanduslikke ning tööturu reformide prioriteete ELis tervikuna. Kogemused näitavad siiski, et neis suunistes ei seatud piisavalt selgeid prioriteete ja et nende vahelised seosed oleksid võinud olla tugevamad. See piiras suuniste mõju liikmesriikide poliitika kujundamisele. |
(5) Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev Lissaboni strateegia aitas kujuneda konsensusel ELi majandus- ja tööhõivepoliitika üldise suuna kohta. Strateegia raames võttis nõukogu 2005. aastal vastu ja vaatas 2008. aastal läbi nii majanduspoliitika üldsuunised kui ka tööhõivesuunised. 24 suunises sätestati riiklike reformikavade alused, kirjeldades üldjoontes olulisemaid makro- ja mikromajanduslikke ning tööturu reformide prioriteete ELis tervikuna. Lissaboni strateegiale pandud ootused ei ole täitunud. Euroopa 2020. aasta strateegiaga seoses tuleb nüüd vana strateegia vigadest järeldused teha ning välja töötada ühtsed, rahaliselt jõukohased, teostatavad ja kontrollitavad meetmed ja strateegiad, mille tulemusi on vaja pidevalt mõõta, et püstitatud eesmärkide saavutamist saaks jooksvalt kontrollida. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 a) Euroopa Liit peab enne uute algatuste tegemist märkimisväärselt parandama olemasolevat poliitikat ja selle elluviimist. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Komisjon tegi ettepaneku koostada uueks aastakümneks uus strateegia − Euroopa 2020. aasta strateegia, mis võimaldaks ELil kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele. Asjaomaste suuniste all loetletud viis peamist eesmärki on ühised eesmärgid, mis suunavad liikmesriikide ja ELi tegevust. Liikmesriigid peaksid tegema vajalikke jõupingutusi riiklike eesmärkide saavutamiseks ja kõrvaldama majanduskasvu takistavad kitsaskohad. |
(7) Komisjon tegi ettepaneku koostada uueks aastakümneks uus strateegia − Euroopa 2020. aasta strateegia, mis võimaldaks ELil kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele. Asjaomaste suuniste all loetletud viis peamist eesmärki on ühised eesmärgid, mis suunavad liikmesriikide ja ELi tegevust. Liikmesriigid peaksid endale võtma kohustuse saavutada riiklikud eesmärgid. Nad peaksid keskenduma tööhõive suurendamisele ja kõrvaldama majanduskasvu takistavad kitsaskohad, mis tulenevad õigusaktidest, bürokraatiast ja vahendite valest jaotusest riigi tasandil. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8) Osana laiahaardelistest majanduskriisist väljumise strateegiatest peaksid liikmesriigid ellu viima ambitsioonikad reformid, et tagada makromajanduslik stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus, parandada konkurentsivõimet, vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust ja parandada tööturu toimimist. Fiskaalstiimulid tuleks kaotada, koordineerides seda stabiilsuse ja kasvu pakti raames. |
(8) Osana laiahaardelistest majanduskriisist väljumise strateegiatest peaksid liikmesriigid ellu viima ambitsioonikad struktuurireformid, et tagada makromajanduslik stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus, parandada konkurentsivõimet, vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust, tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ja parandada tootlikkust ning tööturu toimimist. Fiskaalstiimulid tuleks järk-järgult kaotada, alustades niipea, kui majandus on jätkusuutlikult elavnemas, koordineerides seda muu hulgas stabiilsuse ja kasvu pakti raames. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) Euroopa 2020. aasta strateegiast juhindudes peaksid liikmesriigid rakendama reforme, mille eesmärk on arukas majanduskasv, st selline majanduskasv, mis tugineb teadmistele ja innovatsioonile. Reformid peaksid olema suunatud hariduse kvaliteedi parandamisele ja selle kõigile kättesaadavaks tegemisele ning teadusuuringute ja ettevõtete tegevuse tulemuslikkuse tugevdamisele, et edendada innovatsiooni ja teadmussiiret kogu ELis. Samuti peaksid need õhutama ettevõtlikkusele ja aitama muuta loovad ideed innovaatilisteks toodeteks, teenusteks ja protsessideks, mis toovad endaga kaasa majanduskasvu, kvaliteetsed töökohad, territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, ning aitama tõhusamalt kaasa Euroopa ja üleilmsete ühiskondlikke probleemide lahendamisele. Sellega seoses on hädavajalik kasutada maksimaalselt ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi. |
(9) Euroopa 2020. aasta strateegiast juhindudes peaksid liikmesriigid rakendama reforme, mille eesmärk on arukas majanduskasv, st selline majanduskasv, mis tugineb teadmistele ja innovatsioonile. Reformid peaksid olema suunatud hariduse kvaliteedi parandamisele rahvusvahelises võrdluses ja selle kõigile kättesaadavaks tegemisele ning teadusuuringute ja ettevõtete tegevuse tulemuslikkuse tugevdamisele, et edendada innovatsiooni ja teadmussiiret kogu ELis. Samuti peaksid need õigusaktide ja ressursside abil aktiivselt soodustama ettevõtlikkust ja seeläbi aitama muuta loovad ideed innovaatilisteks toodeteks, teenusteks ja protsessideks, mis toovad endaga kaasa majanduskasvu, kvaliteetsed töökohad, territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, ning aitama tõhusamalt kaasa Euroopa ja üleilmsete ühiskondlike probleemide lahendamisele. Sellega seoses on hädavajalik kasutada maksimaalselt ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(9 a) Liikmesriigid peaksid majanduskasvu soodustamiseks vähendama halduskoormust, kärpima liigset reguleerimist ja kõrgeid makse ning vältima protektsionistlikku poliitikat. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(9 b) Toimiva ühtse turu saavutamine on oluline element ELi üldiste makromajanduslike näitajate hindamisel; rahaliidu jaoks on eriti oluline majandusliku kasu tootmine, majanduskasvu taastamine ja uute töövõimaluste loomine. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 10 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(10) Samuti peaksid liikmesriigid seadma oma reformikavades eesmärgiks jätkusuutliku majanduskasvu. Jätkusuutlik majanduskasv tähendab ressursitõhusa, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamist, kulude ja tulude õiglast jaotumist ning Euroopa juhtiva rolli ärakasutamist uute protsesside ja tehnoloogia, sealhulgas keskkonnahoidliku tehnoloogia väljatöötamisel. Liikmesriigid peaksid rakendama vajalikke reforme kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks ja ressursside tõhusaks kasutamiseks. Samuti peaksid nad parandama ettevõtluskeskkonda, stimuleerima keskkonnasõbralike töökohtade loomist ja moderniseerima oma tööstusbaasi. |
(10) Samuti peaksid liikmesriigid seadma oma reformikavades eesmärgiks jätkusuutliku majanduskasvu. Jätkusuutlik majanduskasv tähendab ressursitõhusa, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamist, kulude ja tulude õiglast jaotumist ning Euroopa juhtiva rolli ärakasutamist uute protsesside ja tehnoloogia, sealhulgas keskkonnahoidliku tehnoloogia väljatöötamisel. Need tehnoloogiad peaksid võimalikult suures ulatuses olema kättesaadavad kõikidele ettevõtetele, sealhulgas mikroettevõtetele ja VKEdele, et muudatusi jätkusuutlikkuse parandamiseks saaks läbi viia piiriüleselt. Liikmesriigid peaksid rakendama vajalikke reforme kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks ja ressursside tõhusaks kasutamiseks. Samuti peaksid nad parandama ettevõtluskeskkonda, stimuleerima keskkonnasõbralike töökohtade loomist ja moderniseerima oma tööstusbaasi. Finantskriis ei tohiks takistada või põhjustada seisakuid selles olulises üleminekus keskkonnasõbralikule ja jätkusuutlikule majandusele. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 11 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11) Lisaks sellele peaksid liikmesriigid seadma oma reformikavades eesmärgiks kaasava majanduskasvu. Kaasav majanduskasv tähendab sidusa ühiskonna ülesehitamist, mis võimaldab inimestel muutusteks ette valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Liikmesriikide reformid peaksid kõrvaldama eelkõige naiste, vanemate töötajate, noorte, puudega inimeste ja seaduslike sisserändajate eest takistused tööturul osalemisel, tagades seega juurdepääsu tööturule ja võimalused sellel osaleda kogu inimese eluea jooksul ning vähendades sel viisil vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Samuti peaksid nad tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi kodanike ja piirkondadeni. Liikmesriikide reformikavade keskmes peaks seega olema tööturu tõhusa toimimise tagamine, investeerides edukasse üleminekusse ühelt töölt teisele, asjakohaste oskuste arendamisse ja töökohtade kvaliteedi tõstmisesse ning tööturu killustumise, struktuurse tööpuuduse ja tööturult kõrvalejäämise vastu võitlemisse, tagades samal ajal vaesuse vähendamiseks piisava ja jätkusuutliku sotsiaalse kaitse ning aktiivse kaasatuse. |
(11) Lisaks sellele peaksid liikmesriigid seadma oma reformikavades eesmärgiks kaasava majanduskasvu. Kaasav majanduskasv tähendab sidusa ühiskonna ülesehitamist, mis võimaldab inimestel muutusteks ette valmistuda ja nendega toime tulla, eelkõige selliste muutustega, mille on endaga kaasa toonud uued tehnoloogiad, automatiseerimine ja arvutivaldkonna revolutsioon, et inimesed saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Liikmesriikide reformid peaksid kõrvaldama eelkõige naiste, vanemate töötajate, noorte, puudega inimeste ja seaduslike sisserändajate eest takistused tööturul osalemisel, tagades seega juurdepääsu tööturule ja võimalused sellel osaleda kogu inimese eluea jooksul ning vähendades sel viisil vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Samuti peaksid need tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi kodanike ja piirkondadeni. Liikmesriikide reformikavade keskmes peaks seega olema paindliku tööturu tõhusa toimimise tagamine, investeerides edukasse üleminekusse ühelt töölt teisele, asjakohaste oskuste arendamisse ja töökohtade kvaliteedi tõstmisesse ning tööturu killustumise, struktuurse tööpuuduse ja tööturult kõrvalejäämise vastu võitlemisse, tagades samal ajal vaesuse vähendamiseks piisava ja jätkusuutliku sotsiaalse kaitse ning aktiivse kaasatuse. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 11 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(11 a) Lähtuvalt kaasava majanduskasvu eesmärgist peaksid liikmesriigid komisjoni algatusel kehtestama õigusraamistiku uute tööhõivevormide jaoks, mis tagab asjaomaste töötajate võrdõiguslikkuse, võimaldades samas tööhõivet, mis ei põhjusta tööturu täiendavat killustumist, ning tagab töötajate individuaalsete ja kollektiivsete õiguste laiaulatusliku kaitse ning töötajate jaoks vajaliku sotsiaalse kindluse. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 12 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12) ELi ja liikmesriikide struktuurireformid võivad majanduskasvule ja töökohtade loomisele tõhusalt kaasa aidata, kui need suurendavad ELi konkurentsivõimet maailmamajanduses, avavad uusi võimalusi Euroopa eksportijatele ja pakuvad konkurentsivõimelist juurdepääsu olulistele importressurssidele. Reformide juures tuleks seetõttu arvesse võtta nende mõju konkurentsivõimele väljaspool ELi, et edendada Euroopa majanduskasvu ja osalemist avatud ja õiglastel turgudel kogu maailmas. |
(12) ELi ja liikmesriikide struktuurireformid võivad kvalitatiivsele majanduskasvule ja jätkusuutlike töökohtade loomisele tõhusalt kaasa aidata, kui need asjakohaselt reageerivad jätkuvale majandus- ja finantskriisile ning suurendavad seeläbi ELi konkurentsivõimet maailmamajanduses, avavad uusi võimalusi Euroopa eksportijatele ja pakuvad konkurentsivõimelist juurdepääsu olulistele importressurssidele. Reformide juures tuleks seetõttu arvesse võtta nende mõju konkurentsivõimele väljaspool ELi, et edendada Euroopa Liidu majanduskasvu ja osalemist avatud ja õiglastel turgudel kogu maailmas. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 12 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(12 a) Struktuurireformide väljatöötamisel ja elluviimisel peaksid liikmesriigid eelkõige keskenduma selle tagamisele, et edendatav majanduskasv on tööjõumahukas ja sellega kaasneb töökohtade loomine reaalmajanduses. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13) Euroopa 2020. aasta strateegia peab tuginema integreeritud poliitikale, mida liikmesriigid peaksid rakendama täies ulatuses ja samas tempos, et avalduks koordineeritud struktuurireformide positiivne vastastikune mõju. |
(13) Euroopa 2020. aasta strateegia peab tuginema integreeritud poliitikale, mida liikmesriigid peaksid rakendama täies ulatuses ja – sõltuvalt oma erinevatest struktuuridest – võimalikult kiires tempos, et avalduks koordineeritud struktuurireformide positiivne vastastikune mõju. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(13 a) Liikmesriigid peaksid ELi, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi rahalisi vahendeid kavandades ja rakendades arvesse võtma Euroopa 2020. aasta strateegiat ning eelkõige selle tööhõive- ja sotsiaalpoliitilisi aspekte. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 14 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(14) Käesolevad suunised on küll adresseeritud liikmesriikidele, kuid Euroopa 2020. aasta strateegiat peaks rakendama partnerluses kõigi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametivõimudega, tehes tihedat koostööd parlamentide ning samuti tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna esindajatega, kes annavad oma panuse riiklike reformikavade väljatöötamisse, rakendamisse ja strateegiat käsitlevasse üldisesse teavitustöösse. |
(14) Käesolevad suunised on küll adresseeritud liikmesriikidele, kuid Euroopa 2020. aasta strateegiat on hädavajalik rakendada partnerluses kõigi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametivõimudega, tehes tihedat koostööd parlamentide ning samuti kodanikuühiskonna esindajatega. Seejuures on eriline roll riikliku tasandi tööturu osapooltel, sest ilma nende osaluseta ei ole tööhõivestrateegia tegelik rakendamine ettevõtetes võimalik. Kõik osapooled tuleb võrdselt kaasata riiklike reformikavade väljatöötamisse, rakendamisse ja strateegiat käsitlevasse üldisesse teavitustöösse, kuna sotsiaalpoliitika peab vastama kohalikele oludele ja eelistustele. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 14 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(14 a) Liikmesriikide jõupingutustega viia läbi ambitsioonikad reformid ja saavutada riiklikud eesmärgid peaks kaasnema bürokraatia ning halduslike ja õiguslike takistuste vähendamine ning programmide ja meetmete tõhususele ja läbipaistvusele keskendumine. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 15 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15) Euroopa 2020. aasta strateegia tugineb arvuliselt vähematele suunistele, mis asendavad varasemad 24 suunist ning käsitlevad tööhõive ja üldisi majanduspoliitika küsimusi ühtsel viisil. Käesolevale otsusele lisatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised on oma põhiolemuselt seotud liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika suunistega, mis on lisatud nõukogu […] soovitusele […]. Koos moodustavad need Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunised. |
(15) Euroopa 2020. aasta strateegia tugineb suunistele, mis asendavad varasemad 24 suunist ning käsitlevad tööhõive ja üldisi majanduspoliitika küsimusi ühtsel viisil. Käesolevale otsusele lisatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised on oma põhiolemuselt seotud liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika suunistega, mis on lisatud nõukogu […] soovitusele […]. Koos moodustavad need Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunised. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 17 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(17) Kuigi kõnealused suunised tuleb esitada uuesti igal aastal, peaksid need jääma kuni 2014. aastani suures osas stabiilseks, et tagada keskendumine meetmete rakendamisele, |
(17) Kõnealused suunised peaksid jääma kuni 2020. aastani suures osas stabiilseks, et nendes püstitatud eesmärkide saavutamist oleks võimalik asjakohaselt kontrollida. Saavutatud eesmärkide hindamine peaks toimuma iga kolme aasta järel, |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 17 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(17 a) Vahepeal tuleks võetud meetmeid ja nende tulemusi teaduslikult analüüsida ja kriitiliselt hinnata, |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu otsus 7. suunis – lõik -1 (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Kogu Euroopa 2020. aasta strateegia raames ellu viidav poliitika ja kõik võetavad meetmed peaksid oluliselt edendama võrdseid võimalusi ja soolist võrdõiguslikkust ning sisaldama soolist mõõdet. See hõlmab algatusi, mille eesmärk on naiste õiguste edendamine ja naiste diskrimineerimise vastu võitlemine. Sotsiaalkaitsesüsteemid tuleks läbi vaadata, et kaotada tegurid, mis loovad soolist ebavõrdsust. Töötingimusi tuleks parandada sektorites, kus naised on arvukalt esindatud. Pealesunnitud osalise tööaja küsimust tuleks käsitleda. Soolist võrdõiguslikkust tuleks suurendada koolituses ja hariduses. Sugudevaheline palgaerinevus tuleks 2020. aastaks vähendada 0–5%ni. Kättesaadavate, taskukohaste, paindlike ja kvaliteetsete lapsehoiu- ja muude hooldusteenuste laialdasema osutamise, eelkõige lastehoiuasutustele juurdepääsu osas, on oluline viis soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja edendamiseks. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu otsus 7. suunis - lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid kiirendama sotsiaalset dialoogi ja püüdma vähendada tööturu killustatust meetmetega, mis on suunatud ajutiste ja ebakindlate töösuhete, vaeghõive ja mitteametliku töötamise vähendamisele. Erialase liikuvuse peaks muutma tasuvaks. Töökohtade ja töötingimuste kvaliteeti tuleks parandada, võideldes madalate palkade vastu ja tagades piisava sotsiaalkindlustuse ka tähtajaliste lepingute alusel töötavatele inimestele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Tööhõiveteenuseid peaks tugevdama ja need peaksid olema avatud kõigile, sealhulgas noortele ja neile, keda ähvardab töötuks jäämine; seejuures peaksid need teenused olema personaliseeritud ja suunatud tööturult kõige enam eemale jäänutele. |
Liikmesriigid peaksid kiirendama sotsiaalset dialoogi ja reageerima tööturu killustatusele ajutiste ja ebakindlate töösuhete piisava sotsiaalse kindlustamisega ning võitlema mitteametliku töötamise vastu. Erialase liikuvuse peaks muutma tasuvaks. Töökohtade ja töötingimuste kvaliteeti tuleks parandada, võideldes madalate palkade vastu ja tagades piisava sotsiaalkindlustuse ka tähtajaliste lepingute alusel töötavatele inimestele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Tööhõiveteenuseid peaks tugevdama ja need peaksid olema avatud kõigile, sealhulgas noortele ja neile, keda ähvardab töötuks jäämine; seejuures peaksid need teenused olema personaliseeritud ja suunatud tööturult kõige enam eemale jäänutele. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu otsus 7. suunis – lõik 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Konkurentsivõime parandamiseks ja tööturul osalemise suurendamiseks kõigil tasanditel ning eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul ning kooskõlas majanduspoliitika 2. suunisega peaksid liikmesriigid läbi vaatama maksude ja toetuste süsteemid ning avaliku sektori teenuste suutlikkuse pakkuda vajaliku tuge. Liikmesriigid peaksid suurendama tööjõu osalemist poliitika abil, millega edendatakse aktiivsena vananemist, soolist võrdõiguslikkust, võrdset tasustamist ning noorte, puuetega inimeste, seaduslike sisserändajate ja muude haavatavate rühmade kaasamist tööturule. Töö ja eraelu ühildamise poliitikat, millega nähakse ette taskukohased lapsehoiu- ja muud hooldusteenused ja uuendused töökorralduses, tuleks võimendada, et see aitaks suurendada tööhõivemäära eelkõige noorte, vanemaealiste töötajate ja naiste hulgas, pöörates erilist tähelepanu teaduse ja tehnika valdkonnas kõrgelt kvalifitseeritud naiste tööl hoidmisele. Samuti peaksid liikmesriigid kõrvaldama takistused esmakordselt sisenemiselt tööturule, toetama füüsilisest isikust ettevõtjaid ja töökohtade loomist muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkonnasõbralikud töökohad ja hoolekanne ning edendama sotsiaalset innovatsiooni. |
Konkurentsivõime parandamiseks ja tööturul osalemise suurendamiseks kõigil tasanditel ning eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul ning kooskõlas majanduspoliitika 2. suunisega peaksid liikmesriigid läbi vaatama maksude ja toetuste süsteemid ning avaliku sektori teenuste suutlikkuse pakkuda vajaliku tuge. Liikmesriigid peaksid suurendama tööjõu osalemist poliitika abil, millega edendatakse aktiivsena vananemist, soolist võrdõiguslikkust, võrdset tasustamist ning noorte, puuetega inimeste, seaduslike sisserändajate ja muude haavatavate rühmade kaasamist tööturule. Töö ja eraelu ühildamise poliitikat, millega nähakse ette taskukohased lapsehoiu- ja muud hooldusteenused ja uuendused töökorralduses, tuleks võimendada, et see aitaks suurendada tööhõivemäära eelkõige noorte, vanemaealiste töötajate ja naiste hulgas, pöörates erilist tähelepanu teaduse ja tehnika valdkonnas kõrgelt kvalifitseeritud naiste tööl hoidmisele. Jõudsalt tuleks edendada ka kutseõppe praktikantide vahetust liikmesriikide vahel. Samuti peaksid liikmesriigid kõrvaldama takistused esmakordselt sisenemiselt tööturule, toetama füüsilisest isikust ettevõtjaid ja töökohtade loomist muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkonnasõbralikud töökohad ja hoolekanne ning edendama sotsiaalset innovatsiooni. Keskkonnasõbraliku tööhõive edendamiseks peaksid liikmesriigid võimaldama riigi toetusel ümberõpet nendele töötajatele, kes praegu töötavad veel valdkondades, kus CO2 heitkogused on suured. Tööturu toimimise ja tõhususe parandamisel peaksid liikmesriigid aktiivselt kaasama tööturu osapooled riikliku poliitika väljatöötamisse ning täielikult arvesse võtma nende õigust – vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele – sõlmida ning jõustada kollektiivlepinguid. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu otsus 7. suunis – peamised eesmärgid | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ELi peamine eesmärk, mille alusel liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on püüda saavutada 2020. aastaks 20–64-aastate naiste ja meeste 75 % tööhõivemäär muu hulgas noorte, vanemaealiste töötajate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate suurema tööturul osalemise ning seaduslike sisserändajate parema tööturule kaasamise kaudu. |
ELi peamine eesmärk, mille alusel liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on püüda saavutada 2020. aastaks nii 20–64-aastaste naiste kui ka meeste vähemalt 75 % tööhõivemäär muu hulgas noorte, vanemaealiste töötajate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate – eelkõige vanemate naiste – suurema tööturul osalemise ning seaduslike sisserändajate parema tööturule kaasamise kaudu, ning vähendada noorte tööpuudust. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu otsus 8. suunis – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid edendama tööviljakust ja tööalast konkurentsivõimet piisava teadmiste ja oskuste pakkumisega, mis on vastavuses tööturu praeguse ja tulevase nõudlusega. Kvaliteetse alushariduse ja atraktiivse kutseharidusega peaksid kaasnema tõhusad stiimulid elukestva õppeks ja võimalused alustada uuesti õppimist, tagades igale täiskasvanule võimaluse oma kvalifikatsiooni tõstmiseks, ning suunatud rände- ja integratsioonipoliitika. Liikmesriigid peaksid välja töötama omandatud kvalifikatsiooni tunnustamise süsteemid, kõrvaldama takistused töötajate tööalase ja geograafilise liikuvuse eest, edendama valdkonnaülese pädevuse omandamist ja loovust ning keskenduma oma jõupingutustes eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate toetamisele ja vanemaealiste töötajate tööalase konkurentsivõime suurendamisele, tõhustades samal ajal ka kvalifitseeritud töötajate, sealhulgas teadlaste koolitust, oskusi ja kogemusi. |
Liikmesriigid peaksid edendama tööviljakust ja tööalast konkurentsivõimet piisava teadmiste ja oskuste pakkumisega, mis on vastavuses tööturu praeguse ja tulevase nõudlusega. Kvaliteetse alushariduse ja atraktiivse kutseharidusega peaksid kaasnema tõhusad stiimulid elukestva õppeks ja võimalused alustada uuesti õppimist, tagades igale täiskasvanule võimaluse oma kvalifikatsiooni tõstmiseks, ning suunatud rände- ja integratsioonipoliitika. Liikmesriigid peaksid välja töötama omandatud kvalifikatsiooni tunnustamise süsteemid, kõrvaldama takistused töötajate tööalase ja geograafilise liikuvuse eest, edendama valdkonnaülese pädevuse omandamist ja loovust ning keskenduma oma jõupingutustes eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja vanemaealiste töötajate toetamisele ning nende tööalase konkurentsivõime suurendamisele, tõhustades samal ajal ka kvalifitseeritud töötajate, sealhulgas teadlaste koolitust, oskusi ja kogemusi. Liikmesriigid peaksid arendama süsteeme, mille abil oleks võimalik kogu liidu ulatuses võrrelda ja sellele vastavalt tunnustada kutsekvalifikatsioone, sarnaselt üliõpilaste Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteemiga. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu otsus 8. suunis – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Koostöös tööturu osapoolte ja ettevõtlussektoriga peaksid liikmesriigid parandama juurdepääsu koolitusele ning tugevdama haridus- ja karjäärinõustamist, kombineerituna süstemaatilise teabega uute vabade töökohtade ja võimaluste kohta, ettevõtluse edenemisega ja oskusvajaduste parema ennetamisega. Investeeringuid inimressursside arendamisse, kvalifikatsiooni tõstmisesse ja elukestva õppe programmides osalemisse tuleks toetada riigi, inimeste endi ja tööandjate ühise rahalise panuse kaudu. Selleks et toetada noori ja eriti neid, kes ei käi tööl ega koolitusel ega omanda haridust, peaksid liikmesriigid koostöös tööturu osapooltega rakendama kavasid, mille eesmärk on aidata äsja ülikooli lõpetanuid esimese töökoha leidmisel või edasiõppimis- või koolitusvõimaluste, sealhulgas praktikakohtade leidmisel, ning sekkuma noorte töötuks jäämise korral kiirelt. Kvalifikatsiooni tõstmise ja vajaduste ennetamise poliitika tulemuslikkuse üle teostatav regulaarne järelevalve peaks aitama teha kindlaks valdkonnad, mida saaks parandada, ning suurendama haridus- ja koolitussüsteemide vastavust tööturu vajadustele. Nimetatud eesmärkide toetuseks peaksid liikmesriigid igakülgselt kasutama ära ELi vahendeid. |
Koostöös tööturu osapoolte ja ettevõtlussektoriga peaksid liikmesriigid parandama juurdepääsu koolitusele ning tugevdama haridus- ja karjäärinõustamist, kombineerituna süstemaatilise teabega uute vabade töökohtade ja võimaluste kohta ning vastavate edendusmeetmetega, ettevõtete osaluse edenemisega hariduses, koolituses ja täiendõppes ning oskusvajaduste parema ennetamisega. Investeeringuid personaliplaneerimisse ja töötajate arendamisse, kvalifikatsiooni tõstmisesse ja elukestva õppe programmides osalemisse tuleks toetada riigi ja tööandjate ühise rahalise panuse kaudu. Selleks et toetada noori ja eriti neid, kes ei käi tööl ega koolitusel ega omanda haridust, peaksid liikmesriigid koostöös tööturu osapooltega rakendama kavasid, mille eesmärk on aidata nii kvalifikatsiooniga kui ka kvalifikatsioonita noori esimese töökoha leidmisel või edasiõppimis- või koolitusvõimaluste, sealhulgas praktikakohtade leidmisel, ning sekkuma noorte töötuks jäämise korral kiirelt. Kvalifikatsiooni tõstmise ja vajaduste ennetamise poliitika tulemuslikkuse üle teostatav regulaarne järelevalve peaks aitama teha kindlaks valdkonnad, mida saaks parandada, ning suurendama haridus- ja koolitussüsteemide vastavust tuleviku töövaldkondadele. Elukestva õppe, koolituse kättesaadavuse ja geograafilise liikuvuse eesmärkide toetamiseks peaksid liikmesriigid traditsioonilisi koolitusviise täiendama internetipõhise kaugõppe ning elektrooniliste abivahendite toel toimuva õppe (e-õpe) uute vormidega. Nimetatud eesmärkide toetuseks peaksid liikmesriigid igakülgselt kasutama ära ELi vahendeid. |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu otsus 9. suunis – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Selleks et tagada kõikidele juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja koolitusele ning parandada haridusalaseid tulemusi, peaksid liikmesriigid tegema haridus- ja koolitussüsteemidesse tõhusaid investeeringuid, eelkõige ELi tööjõu oskuste suurendamiseks, võimaldades seeläbi töötajatel kohaneda kiiresti muutuvate tööjõuturu vajadustega. Meetmed peaksid hõlmama kõiki haridusvaldkondi (väikelaste haridusest ja koolidest kuni kõrghariduseni, samuti kutseharidust ja -koolitust ning täiskasvanute koolitust), võttes ühtlasi arvesse vabaharidust ja mitteformaalset õppimist. Reformid peaksid olema suunatud selliste põhipädevuste omandamise tagamisele, mida igaüks vajab teadmistepõhise majanduse tingimustes edukas olemiseks ning milleks eeskätt on tööalane konkurentsivõime, jätkuõpe ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alased oskused. Samme peaks astuma selleks, et noorte ja õpetajate liikuvus kujuneks normiks. Liikmesriigid peaksid muutma oma haridus- ja koolitussüsteemid avatumaks ja asjakohasemaks, rakendades selleks eelkõige riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke, mis võimaldavad paindlikke õppevorme, ja arendades haridus. ja koolitusasutuste ning tööandjate vahelist partnerlust. Õpetaja elukutse tuleks muuta atraktiivsemaks. Parandama peaks mittetraditsiooniliste õppijate juurdepääsu kõrgharidusele ning suurendama peaks kolmanda taseme või sellega samaväärse hariduse omandajate arvu. Selleks et vähendada selliste noorte arvu, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega, peaksid liikmesriigid tegema kõik vajaliku, hoidmaks ära koolist väljalangemist. |
Selleks et tagada kõikidele juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja koolitusele ning parandada haridusalaseid tulemusi, peaksid liikmesriigid tegema koolitus- ja täienduskoolituse süsteemidesse tõhusaid investeeringuid, eelkõige ELi tööjõu oskuste suurendamiseks, võimaldades seeläbi töötajatel kohaneda kiiresti muutuva tööeluga. Euroopa Liidus tuleks kehtestada ühtne põhihariduse miinimumstandard, mille põhjal Euroopa Liidus oleks õigus tasuta koolikohale tagatud igale lapsele, sõltumata tema kodusest sotsiaalsest olukorrast. Meetmed peaksid hõlmama kõiki haridusvaldkondi (väikelaste haridusest ja koolidest kuni kõrghariduseni, samuti kutseharidust ja -koolitust ning täiskasvanute koolitust), võttes ühtlasi arvesse vabaharidust ja mitteformaalset õppimist. Hariduse, eriti kõrg- ja ülikoolihariduse kvaliteet peaks vastama rahvusvahelistele standarditele, et liikmesriikides oleks tagatud töötajate püsiv konkurentsivõime. Reformid peaksid olema suunatud selliste põhipädevuste omandamise tagamisele, mida igaüks vajab teadmistepõhise majanduse tingimustes edukas olemiseks ning milleks eeskätt on tööalane konkurentsivõime, jätkuõpe ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alased oskused. Samme peaks astuma selleks, et noorte ja õpetajate liikuvus saaks võimalikuks. Liikmesriigid peaksid muutma oma haridus- ja koolitussüsteemid avatumaks ja asjakohasemaks, rakendades selleks eelkõige riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke, mis võimaldavad avatud õppevorme ka vanematele inimestele, ja arendades haridus- ja koolitusasutuste ning tööandjate vahelist partnerlust. Õpetaja elukutse tuleks muuta atraktiivsemaks. Parandama peaks mittetraditsiooniliste õppijate juurdepääsu kõrgharidusele ning suurendama peaks kolmanda taseme või sellega samaväärse hariduse omandajate arvu. Igalt õppijalt tuleks nõuda ja igat õppijat toetada tema võimetele vastavalt. Selleks et vähendada selliste noorte arvu, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega, peaksid liikmesriigid tegema kõik vajaliku, hoidmaks ära koolist väljalangemist õpilasi individuaalselt julgustades ja toetades. Selleks et need noored, kes on üle keskmise andekad ja õpivõimelised, saaksid oma isikliku potentsiaali täiel määral avada, peaksid liikmesriigid võtma sihipäraseid meetmeid nende arengupotentsiaali edendamiseks ja toetamiseks. Inimestele, kes eri põhjustel ei saa nendes süsteemides osaleda, tuleb tagada sotsiaalne kindlustatus, mis ulatub vaesuse vältimisest kaugemale. Inimestele, kes haiguse ja/või puude tõttu ei saa enam oma varasemal erialal töötada, tuleb tagada konkreetsed meetmed kutsealaseks täiend- ja/või ümberõppeks. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu otsus 9. suunis – peamised eesmärgid | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ELi peamine eesmärk, mille põhjal liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on vähendada koolist väljalangevuse määra 10 %-ni ning samal ajal suurendada kolmanda taseme või sellega samaväärse haridusega 30–34-aastaste inimeste osakaalu 2020. aastaks vähemalt 40 %-ni. |
ELi peamised eesmärgid, mille põhjal liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on vähendada koolist väljalangevuse määra 10 %-ni ning samal ajal suurendada kolmanda taseme või sellega samaväärse haridusega 30–34-aastaste inimeste osakaalu 2020. aastaks vähemalt 40 %-ni. Vastavalt OECD arvestusele peaksid liikmesriigid kõigi haridusvaldkondade haridusasutuste era- ja avaliku sektori kulutusteks ette nägema 6% SKPst ja võimaluse korral rohkem. |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu otsus 10. suunis – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Jõupingutused, mida liikmesriigid teevad vaesuse vähendamiseks, peaksid olema suunatud ühiskonnas täieliku tööturul osalemise saavutamisele ja tööhõive võimaluste laiendamisele, kasutades igakülgselt ära Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Jõupingutused peaksid keskenduma ka võrdsete võimaluste tagamisele, muu hulgas juurdepääsu kaudu taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele era- ja avaliku sektori teenustele (sealhulgas veebipõhistele teenustele kooskõlas 4. suunisega) ja eelkõige tervishoiule. Liikmesriigid peaksid kehtestama tõhusad diskrimineerimise vastased meetmed. Selleks et võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu, julgustada inimesi ja edendada tööturul osalemist, peaks samuti tõhustama sotsiaalkaitsesüsteeme ning elukestva õppe ja aktiivse kaasatuse poliitikat, et luua inimestele võimalusi nende erinevatel eluetappidel ja kaitsta neid tõrjutuse ohu eest. Sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteeme peaks moderniseerima selle tagamiseks, et neid saaks igakülgselt kasutada piisava sissetulekutoetuse ja tervishoiule juurdepääsu kindlustamiseks, luues seeläbi sotsiaalse ühtekuuluvuse, kuid säilitades samal ajal nende süsteemide rahalise jätkusuutlikkuse. Toetussüsteemide puhul peaks keskenduma sissetuleku kindlustatuse tagamisele ühelt töökohalt teisele üleminekul ja vaesuse vähendamisele eelkõige nende rühmade hulgas, kelle puhul sotsiaalse tõrjutuse oht on kõige suurem, nagu ühe vanemaga perekonnad, vähemused, puuetega inimesed, lapsed ja noored, vanemad naised ja mehed, seaduslikud sisserändajad ja kodutud. Samuti peaksid liikmesriigid kõige haavatavamate inimeste toetuseks aktiivselt edendama sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni. |
Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks liikmesriikidel teha suuremaid jõupingutusi, et kaotada vaesus, sealhulgas töötajate vaesus. Jõupingutused peaksid olema suunatud ühiskonnas täieliku ja sõltumatu poliitilises, ühiskonna-, kultuuri- ja majanduselus osalemise saavutamisele ning tööhõive võimaluste laiendamisele, kasutades igakülgselt ära Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Jõupingutused peaksid samuti keskenduma nii võrdsete võimaluste kui ka taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele era- ja avaliku sektori teenustele (sealhulgas veebipõhistele teenustele kooskõlas 4. suunisega) ning eelkõige tervishoiule juurdepääsu loomisele ja säilitamisele, eriti sotsiaalhoolekande, töövahenduse, tervise ja koduga seotud valdkondades. Liikmesriigid peaksid kehtestama aktiivsed ja tõhusad diskrimineerimise vastased meetmed. Põhimõte, et sama hariduse ja sama töö korral ei tohi meeste ja naiste vahel olla diskrimineerimist, peaks liikmesriikides igasuguse töösuhte puhul olema õiguslikult siduv. Selleks et võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu, julgustada inimesi ja edendada tööturul osalemist, peaks samuti tõhustama sotsiaalkaitsesüsteeme ning elukestva õppe ja aktiivse kaasatuse poliitikat, et luua inimestele võimalusi nende erinevatel eluetappidel ja kaitsta neid tõrjutuse ohu eest. Sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteeme peaks moderniseerima selle tagamiseks, et neid saaks igakülgselt kasutada vaesust välistava sissetuleku ja tervishoiule juurdepääsu kindlustamiseks, luues seeläbi sotsiaalse ühtekuuluvuse. Toetussüsteemide puhul peaks keskenduma sissetuleku kindlustatuse tagamisele ühelt töökohalt teisele üleminekul ja vaesuse vähendamisele eelkõige nende rühmade hulgas, kelle puhul sotsiaalse tõrjutuse oht on kõige suurem, nagu vähemused, puuetega inimesed, lapsed ja noored, vanemad naised ja mehed, sisserändajad ja kodutud. Samuti peaksid liikmesriigid eeskätt kõige haavatavamate inimeste toetuseks, mis on suunatud elu jooksul tekkivatele eri sotsiaalsetele riskidele, aktiivselt edendama sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni. Liikmesriigid peaksid riigi rahanduse jätkusuutlikkuse edendamisel pöörama erilist tähelepanu positiivsele mõjule, mida sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamine avaldab riigieelarvetele. Vaesuse vähendamine ja suurenenud osalemine toob kaasa väiksemad sotsiaalsed kulud ning suurema maksutulu. |
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
22.6.2010 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
42 0 0 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Burkhard Balz, Slavi Binev, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Diogo Feio, Elisa Ferreira, Vicky Ford, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Enikő Győri, Liem Hoang Ngoc, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Arlene McCarthy, Íñigo Méndez de Vigo, Sławomir Witold Nitras, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Elena Băsescu, David Casa, Iliana Ivanova, Syed Kamall, Philippe Lamberts |
|||||
naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (23.6.2010)
tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa
(KOM(2010)0193 – C7‑0111/2010 – 2010/0115(NLE))
Arvamuse koostaja: Eva-Britt Svensson
MUUDATUSETTEPANEKUD
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 157 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset; samuti nähakse ette, et liit võib teha algatusi liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimise tagamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid. |
(2) Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu, edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust; samuti nähakse ette, et liit võib teha algatusi liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimise tagamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(2 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Lisaks on artiklis 10 sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel püüab liit võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud, et Euroopa ühiskonda iseloomustab pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8) Osana laiahaardelistest majanduskriisist väljumise strateegiatest peaksid liikmesriigid ellu viima ambitsioonikad reformid, et tagada makromajanduslik stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus, parandada konkurentsivõimet, vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust ja parandada tööturu toimimist. Fiskaalstiimulid tuleks kaotada, koordineerides seda stabiilsuse ja kasvu pakti raames. |
(8) Osana laiahaardelistest majanduskriisist väljumise strateegiatest peaksid liikmesriigid ellu viima ambitsioonikad reformid, et tagada makromajanduslik stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus, parandada konkurentsivõimet, vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust ja parandada tööturu toimimist, ning peaksid uuesti kaaluma vajadust reformida oma pensionisüsteeme, et need peegeldaksid tegelikku demograafilist olukorda ning nii lühi- kui pikaajalisi demograafilise kasvu prognoose. Fiskaalstiimulid tuleks kaotada, koordineerides seda stabiilsuse ja kasvu pakti raames. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 8 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 a) Kui liikmesriigid kaaluvad riigi kulutuste kärpimist, seda eriti lapsehoiu- ja muude hooldusteenuste ning hariduse valdkonnas, tuleks neil kõigepealt võtta arvesse selliste kärbete mõju naiste tööhõivele. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) Euroopa 2020. aasta strateegiast juhindudes peaksid liikmesriigid rakendama reforme, mille eesmärk on arukas majanduskasv, st selline majanduskasv, mis tugineb teadmistele ja innovatsioonile. Reformid peaksid olema suunatud hariduse kvaliteedi parandamisele ja selle kõigile kättesaadavaks tegemisele ning teadusuuringute ja ettevõtete tegevuse tulemuslikkuse tugevdamisele, et edendada innovatsiooni ja teadmussiiret kogu ELis. Samuti peaksid need õhutama ettevõtlikkusele ja aitama muuta loovad ideed innovaatilisteks toodeteks, teenusteks ja protsessideks, mis toovad endaga kaasa majanduskasvu, kvaliteetsed töökohad, territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, ning aitama tõhusamalt kaasa Euroopa ja üleilmsete ühiskondlikke probleemide lahendamisele. Sellega seoses on hädavajalik kasutada maksimaalselt ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi. |
(9) Euroopa 2020. aasta strateegiast juhindudes peaksid liikmesriigid rakendama reforme, mille eesmärk on arukas majanduskasv, st selline majanduskasv, mis tugineb teadmistele ja innovatsioonile. Reformid peaksid olema suunatud hariduse kvaliteedi parandamisele, sooliste stereotüüpidega võitlemisele ja hariduse kõigile kättesaadavaks tegemisele ning teadusuuringute ja ettevõtete tegevuse tulemuslikkuse tugevdamisele, et edendada innovatsiooni ja teadmussiiret kogu ELis. Samuti peaksid need õhutama ettevõtlikkusele ja aitama muuta loovad ideed innovaatilisteks toodeteks, teenusteks ja protsessideks, mis toovad endaga kaasa majanduskasvu, kvaliteetsed töökohad, territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, ning aitama tõhusamalt kaasa Euroopa ja üleilmsete ühiskondlike probleemide lahendamisele. Sellega seoses on hädavajalik kasutada maksimaalselt ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 11 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11) Lisaks sellele peaksid liikmesriigid seadma oma reformikavades eesmärgiks kaasava majanduskasvu. Kaasav majanduskasv tähendab sidusa ühiskonna ülesehitamist, mis võimaldab inimestel muutusteks ette valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Liikmesriikide reformid peaksid kõrvaldama eelkõige naiste, vanemate töötajate, noorte, puudega inimeste ja seaduslike sisserändajate eest takistused tööturul osalemisel, tagades seega juurdepääsu tööturule ja võimalused sellel osaleda kogu inimese eluea jooksul ning vähendades sel viisil vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Samuti peaksid nad tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi kodanike ja piirkondadeni. Liikmesriikide reformikavade keskmes peaks seega olema tööturu tõhusa toimimise tagamine, investeerides edukasse üleminekusse ühelt töölt teisele, asjakohaste oskuste arendamisse ja töökohtade kvaliteedi tõstmisesse ning tööturu killustumise, struktuurse tööpuuduse ja tööturult kõrvalejäämise vastu võitlemisse, tagades samal ajal vaesuse vähendamiseks piisava ja jätkusuutliku sotsiaalse kaitse ning aktiivse kaasatuse. |
(11) Lisaks sellele peaksid liikmesriigid seadma oma reformikavades eesmärgiks kaasava majanduskasvu. Kaasav majanduskasv tähendab sidusa ühiskonna ülesehitamist, mis võimaldab inimestel muutusteks ette valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Liikmesriikide reformid peaksid kõrvaldama eelkõige naiste, vanemate töötajate, noorte, puudega inimeste ja seaduslike sisserändajate eest takistused tööturul osalemisel, tagades seega juurdepääsu tööturule ja võimalused sellel osaleda kogu inimese eluea jooksul ning vähendades sel viisil vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Samuti peaksid need tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi kodanike ja piirkondadeni. Liikmesriikide reformikavade keskmes peaks seega olema tööturu tõhusa toimimise tagamine, investeerides edukasse üleminekusse ühelt töölt teisele, asjakohaste oskuste arendamisse, sooliste stereotüüpidega võitlemisse ja töökohtade kvaliteedi tõstmisesse ning tööturu killustumise, struktuurse tööpuuduse ja tööturult kõrvalejäämise vastu võitlemisse, tagades samal ajal vaesuse vähendamiseks piisava ja jätkusuutliku sotsiaalse kaitse, meeste ja naiste võrdsed võimalused ning aktiivse kaasatuse. Liikmesriigid peaksid samuti seadma endale eesmärgiks naistöötajate töövõimaluste parandamise põllumajandussektoris, et tagada nende võrdne kohtlemine võrreldes teiste tööhõive sektoritega. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 13 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(13 a) Liikmesriigid peaksid tööhõivemäära kohta aru andmisel esitama selget ja võrreldavat teavet, mis on soopõhiselt liigendatud ning peegeldab täpselt töö mahtu, mis tagab töötajale majandusliku iseseisvuse, ning näitab osalise tööajaga töötamise ning osalise tööajaga tööpuuduse osakaalu töötavat elanikkonda käsitlevas statistikas. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – pealkiri | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Tööturul osalemise suurendamine ja struktuurse tööpuuduse vähendamine |
Tööturul osalemise suurendamine, tööpuuduse vähendamine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid kiirendama sotsiaalset dialoogi ja püüdma vähendada tööturu killustatust meetmetega, mis on suunatud ajutiste ja ebakindlate töösuhete, vaeghõive ja mitteametliku töötamise vähendamisele. Erialase liikuvuse peaks muutma tasuvaks. Töökohtade ja töötingimuste kvaliteeti tuleks parandada, võideldes madalate palkade vastu ja tagades piisava sotsiaalkindlustuse ka tähtajaliste lepingute alusel töötavatele inimestele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Tööhõiveteenuseid peaks tugevdama ja need peaksid olema avatud kõigile, sealhulgas noortele ja neile, keda ähvardab töötuks jäämine; seejuures peaksid need teenused olema personaliseeritud ja suunatud tööturult kõige enam eemale jäänutele. |
Liikmesriigid peaksid kiirendama sotsiaalset dialoogi ja püüdma vähendada tööturu killustatust meetmetega, mis on suunatud ajutiste ja ebakindlate töösuhete, vaeghõive ja mitteametliku töötamise vähendamisele. Erialase liikuvuse peaks muutma tasuvaks. Töökohtade ja töötingimuste kvaliteeti tuleks parandada, võideldes madalate palkade vastu ja tagades piisava sotsiaalkindlustuse ka tähtajaliste lepingute alusel töötavatele inimestele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Tööhõiveteenuseid peaks tugevdama ja need peaksid olema avatud kõigile, sealhulgas naistele, noortele ja neile, keda ähvardab töötuks jäämine; seejuures peaksid need teenused olema personaliseeritud ja suunatud tööturult kõige enam eemale jäänutele. Liikmesriigid peaksid muutma naiste töökorraldust ja töötingimusi, et tugevdada nende seisundit tööturul ning tagada neile sotsiaalne kaitse ning muud õigused, mis on omistatud naistele, kaasa arvatud naistele, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Konkurentsivõime parandamiseks ja tööturul osalemise suurendamiseks kõigil tasanditel ning eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul ning kooskõlas majanduspoliitika 2. suunisega peaksid liikmesriigid läbi vaatama maksude ja toetuste süsteemid ning avaliku sektori teenuste suutlikkuse pakkuda vajaliku tuge. Liikmesriigid peaksid suurendama tööjõu osalemist poliitika abil, millega edendatakse aktiivsena vananemist, soolist võrdõiguslikkust, võrdset tasustamist ning noorte, puuetega inimeste, sisserändajate ja muude haavatavate rühmade kaasamist tööturule. Töö ja eraelu ühildamise poliitikat, millega nähakse ette taskukohased lapsehoiu- ja muud hooldusteenused ja uuendused töökorralduses, tuleks võimendada, et see aitaks suurendada tööhõivemäära eelkõige noorte, vanemaealiste töötajate ja naiste hulgas, pöörates erilist tähelepanu teaduse ja tehnika valdkonnas kõrgelt kvalifitseeritud naiste tööl hoidmisele. Samuti peaksid liikmesriigid kõrvaldama takistused esmakordselt sisenemiselt tööturule, toetama füüsilisest isikust ettevõtjaid ja töökohtade loomist muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkonnasõbralikud töökohad ja hoolekanne ning edendama sotsiaalset innovatsiooni. |
Konkurentsivõime parandamiseks ja tööturul osalemise suurendamiseks kõigil tasanditel ning eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul ning kooskõlas majanduspoliitika 2. suunisega peaksid liikmesriigid läbi vaatama maksude ja toetuste süsteemid ning avaliku sektori teenuste suutlikkuse pakkuda vajalikku tuge, sealhulgas kõrvaldada tegurid, mis takistavad naisi tööturul osalemast. Liikmesriigid peavad suurendama majanduslikult aktiivse elanikkonna tööturul osalemist poliitika abil, millega edendatakse aktiivsena vananemist, soolist võrdõiguslikkust, võrdset tasustamist, juurdepääsu sotsiaalsele ja tööalasele kaitsele ning toetusi naistele. Lisaks tuleks pöörata erilist tähelepanu teatavatele kaitsetumatele rühmadele, sealhulgas noortele, puuetega inimestele ja sisserändajatele. Töö ja eraelu ühildamise poliitikat tuleks võimendada, et see aitaks suurendada tööhõivemäära eelkõige noorte, vanemaealiste töötajate ja naiste hulgas. Tuleks võtta aktiivseid meetmeid, et suurendada naiste osalust teaduse ja tehnika valdkonnas, hoida neid selles valdkonnas ning parandada nende edutamisvõimalusi. Naistele ja meestele paremate töö- ja eraelu ühitamise võimaluste andmiseks tuleks liikmesriikidel tagada töötajatele õigus töötada osalise tööajaga, paindlikkus tööaja ja -koha suhtes, taskukohaste, paindlike ja kvaliteetsete lapsehoiu- ja teiste ülalpeetavate hooldusteenuste kättesaadavus ning piisav sünnituspuhkus ja isapuhkus, puhkus ülalpeetava pereliikme hooldamiseks ja lapsendaja puhkus. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika edu tagamiseks peaksid liikmesriigid samuti kõrvaldama takistused esmakordselt sisenemiselt tööturule ning naiste sisenemiselt tööturule, toetama füüsilisest isikust ettevõtjaid ja töökohtade loomist muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkonnasõbralikud töökohad (mis on ka eeltingimus paremini tasustatud, kõrgelt kvalifitseeritud ja tasuvate töökohtade loomiseks naistele) ja hoolekanne ning edendama sotsiaalset innovatsiooni. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Tuleks võtta konkreetseid meetmeid, et reageerida piirangutele, mida tööturule sisenemisel kogevad naised, eelkõige vanemad naised, noored naised, naissoost sisserändajad, rahvusvähemuste hulka kuuluvad naised, lesbilised naised, transseksuaalid ja puuetega naised ning naised, kes võitlevad aktiivselt nende poolt kogetud diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vormide vastu. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 3 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks peavad naistel ja meestel olema võrdsed võimalused tööturule juurdepääsu ja edutamise osas. Selleks tuleks muu hulgas välja töötada poliitika, millega soodustatakse naiste ja meeste ühist vastutust eraelu ning lapsehoiu- ja muude hoolduskohustuste valdkonnas, eelkõige kehtestades õiguse isapuhkusele, ning millega tagatakse kvaliteetsed tasukohased lapsehoiuteenused lastele vanuses 0–3 eluaastat, nähakse ette koolikoht kõigile lastele vanuses 3–6 eluaastat ning kaotatakse igasugune tööalane diskrimineerimine, nagu praegune sugudevaheline palgaerinevus. |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 3 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Võttes arvesse naiste ja meeste tööhõive võimaluste erinevust ELis, tuleb teha erilisi jõupingutusi naiste osakaalu suurendamiseks tööturul, pidades silmas üldist eesmärki saavutada 75% tööhõive määr. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 7. suunis – lõik 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ELi peamine eesmärk, mille alusel liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on püüda saavutada 2020. aastaks 20–64-aastate naiste ja meeste 75 % tööhõivemäär muu hulgas noorte, vanemaealiste töötajate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate suurema tööturul osalemise ning seaduslike sisserändajate parema tööturule kaasamise kaudu. |
ELi peamine eesmärk, mille alusel liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on püüda saavutada 2020. aastaks 20–64-aastaste naiste ja meeste 75% tööhõivemäär muu hulgas noorte, vanemaealiste töötajate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate suurema tööturul osalemise ning sisserändajate parema tööturule kaasamise kaudu. Liikmesriigid peaksid võtma endale eesmärgiks tagada, et vähemalt 50% töövõimelistest naistest saavutaksid töö kaudu majandusliku sõltumatuse. Sugudevahelist palgaerinevust tuleks 2020. aastaks vähendada 0–5%ni. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu otsus Suunis 7a: Sooline võrdõiguslikkus | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Suunis 7a. Sooline võrdõiguslikkus |
|
|
Liikmesriigid peaksid konkreetsete soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja konkreetse poliitilise tegevusega suurendama naiste tööhõivet, mis tagab majandusliku sõltumatuse ja mille puhul võetakse täielikult arvesse töötajate õigusi, ning likvideerima sugudevahelise palgaerinevuse, diskrimineerimise ning sugudevahelised erinevused tööhõive ja töötuse määras. |
|
|
Liikmesriigid peaksid 2020. aastaks püüdma saavutada naiste 75% tööhõive määra (täistööaja ekvivalendi põhjal), muu hulgas järgmise kaudu: |
|
|
– rohkem riiklikke ja erainvesteeringuid, rohkem perekondadele ja üksikisikutele mõeldud kvaliteetseid riiklikke teenuseid; |
|
|
– parandades naiste ja meeste võimalusi töö- ja eraelu ühitamiseks, eelkõige sektorites, kus töötab rohkem mehi, tagades töötajatele õiguse töötada osalise tööajaga ning paindlikkuse tööaja ja -koha suhtes, kui nad seda taotlevad, ning piisava sünnituspuhkuse ja isapuhkuse, puhkuse ülalpeetava pereliikme hooldamiseks ja lapsendaja puhkuse; |
|
|
– tagades kättesaadavad, taskukohased, paindlikud ja kvaliteetsed teenused eelkõige lapsehoiu valdkonnas ning püüdes luua tingimused, et 0–3-aastaste laste hoiu osas oleks kaetud 50% vajadusest ning 3–6-aastaste laste hoiu osas 100% vajadusest, samuti parandades hooldusteenuste kättesaadavust teiste ülalpeetavate, eriti vanemate inimeste jaoks; |
|
|
– tegeledes ebakindlate töötingimuste probleemiga ning võideldes pealesunnitud osalise tööajaga töösuhete vastu, kuna enamasti mõjutab see naisi; |
|
|
– rakendades rahvusvähemuste hulka kuuluvate naiste ja naissoost sisserändajate oskusi suuremas ulatuses ja paremini; |
|
|
– tunnustades abistavate abikaasade ja elukaaslaste (enamasti naised, kes abistavad käsitöös, kaubanduses, põllumajanduses, kalanduses ja väikestes pereettevõtetes) õigusi, et pakkuda neile piisavat kaitset sotsiaalkindlustuse ja töö valdkonnas; |
|
|
– parandades töötingimusi ja töö väärtustamist sektorites, kus naised on eriti tugevalt esindatud (nt lapsehoid ja hooldus ning majapidamistööd, teatavad teenustesektorid); |
|
|
– reageerides piirangutele, mida tööturule sisenemisel kogevad naised, eelkõige vanemad naised, noored naised, naissoost sisserändajad, rahvusvähemuste hulka kuuluvad naised, lesbilised naised, transseksuaalid ja puuetega naised, sealhulgas võttes meetmeid, et võidelda aktiivselt nende poolt kogetud diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vormide vastu; |
|
|
– soodustades naiste suuremat osalemist teaduse ja tehnika valdkonnas, parandades nende edutamisvõimalusi nendes sektorites ning tagades, et naistöötajatel oleks võrdne juurdepääs koolitusele ja haridusele ning et neid kaasataks eelkõige keskkonnahoidlike töökohtade koolitusse; |
|
|
– pöörates erilist tähelepanu sellistele naiste rühmadele, keda ähvardab vaesus, näiteks üksikemad, noored emad, vallalised naised, kellel puudub töökogemus, vanemad naised ja naissoost sisserändajad, kuna paljud neist ei saa või ei ole veel võimelised tööturule sisenemisega oma olukorda parandama. |
|
|
Liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi, et täielikult rakendada võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet ning püüdma vähendada sugudevahelist palgaerinevust 2020. aastaks 0–5%ni. Neid eesmärke toetab komisjoni läbi vaadatud direktiiv 75/117/EMÜ, õigusakti ettepanek, mis on tõhusam kui kehtivad õigusaktid ja millega nähakse ette meetmed juhul, kui rikutakse õigust võrdsele tasule, ning millega tagatakse, et need meetmed on hoiatavad ja proportsionaalsed (näiteks rangemad sanktsioonid korduvate rikkujate puhul). |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 8. suunis – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid edendama tööviljakust ja tööalast konkurentsivõimet piisava teadmiste ja oskuste pakkumisega, mis on vastavuses tööturu praeguse ja tulevase nõudlusega. Kvaliteetse alushariduse ja atraktiivse kutseharidusega peaksid kaasnema tõhusad stiimulid elukestva õppeks ja võimalused alustada uuesti õppimist, tagades igale täiskasvanule võimaluse oma kvalifikatsiooni tõstmiseks, ning suunatud rände- ja integratsioonipoliitika. Liikmesriigid peaksid välja töötama omandatud kvalifikatsiooni tunnustamise süsteemid, kõrvaldama takistused töötajate tööalase ja geograafilise liikuvuse eest, edendama valdkonnaülese pädevuse omandamist ja loovust ning keskenduma oma jõupingutustes eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate toetamisele ja vanemaealiste töötajate tööalase konkurentsivõime suurendamisele, tõhustades samal ajal ka kvalifitseeritud töötajate, sealhulgas teadlaste koolitust, oskusi ja kogemusi. |
Liikmesriigid peaksid edendama tööviljakust ja tööalast konkurentsivõimet piisava teadmiste ja oskuste pakkumisega, mis on vastavuses tööturu praeguse ja tulevase nõudlusega. Kvaliteetse alushariduse ja atraktiivse kutseharidusega peaksid kaasnema tõhusad stiimulid elukestvaks õppeks ja võimalused alustada uuesti õppimist, tagades igale täiskasvanule võimaluse oma kvalifikatsiooni tõstmiseks, ning suunatud rände- ja integratsioonipoliitika. Liikmesriigid peaksid välja töötama omandatud kvalifikatsiooni tunnustamise süsteemid, kõrvaldama takistused töötajate tööalase ja geograafilise liikuvuse eest, edendama valdkonnaülese pädevuse omandamist ja loovust ning keskenduma oma jõupingutustes eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate toetamisele ja vanemaealiste töötajate tööalase konkurentsivõime suurendamisele, tõhustades samal ajal ka kvalifitseeritud töötajate, sealhulgas teadlaste koolitust, oskusi ja kogemusi, tagades sealjuures naistele ja meestele võrdse juurdepääsu ning soodustades nende võrdset osalemist. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 8. suunis – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Koostöös tööturu osapoolte ja ettevõtlussektoriga peaksid liikmesriigid parandama juurdepääsu koolitusele ning tugevdama haridus- ja karjäärinõustamist, kombineerituna süstemaatilise teabega uute vabade töökohtade ja võimaluste kohta, ettevõtluse edenemisega ja oskusvajaduste parema ennetamisega. Investeeringuid inimressursside arendamisse, kvalifikatsiooni tõstmisesse ja elukestva õppe programmides osalemisse tuleks toetada riigi, inimeste endi ja tööandjate ühise rahalise panuse kaudu. Selleks et toetada noori ja eriti neid, kes ei käi tööl ega koolitusel ega omanda haridust, peaksid liikmesriigid koostöös tööturu osapooltega rakendama kavasid, mille eesmärk on aidata äsja ülikooli lõpetanuid esimese töökoha leidmisel või edasiõppimis- või koolitusvõimaluste, sealhulgas praktikakohtade leidmisel, ning sekkuma noorte töötuks jäämise korral kiirelt. Kvalifikatsiooni tõstmise ja vajaduste ennetamise poliitika tulemuslikkuse üle teostatav regulaarne järelevalve peaks aitama teha kindlaks valdkonnad, mida saaks parandada, ning suurendama haridus- ja koolitussüsteemide vastavust tööturu vajadustele. Nimetatud eesmärkide toetuseks peaksid liikmesriigid igakülgselt kasutama ära ELi vahendeid. |
Koostöös tööturu osapoolte ja ettevõtlussektoriga peaksid liikmesriigid parandama juurdepääsu koolitusele ning tugevdama haridus- ja karjäärinõustamist, mille üheks eesmärgiks peaks olema kaotada soolised stereotüübid, mis põhjustavad meeste ja naiste eraldamist tööturul, kombineerides selle süstemaatilise teabega uute vabade töökohtade kohta ja naistele paremate võimaluste andmisega uute tehnoloogiate sektoris, naiste osaluse edendamisega VKEdes ning oskusvajaduste parema ennetamisega, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata naiste ja meeste võrdsele osalemisele. Investeeringuid inimressursside arendamisse, kvalifikatsiooni tõstmisesse ja elukestva õppe programmides osalemisse tuleks toetada riigi, inimeste endi ja tööandjate ühise rahalise panuse kaudu. Selleks et toetada noori ja eriti neid, kes ei käi tööl ega koolitusel ega omanda haridust, peaksid liikmesriigid koostöös tööturu osapooltega rakendama kavasid, mille eesmärk on aidata äsja ülikooli lõpetanuid esimese töökoha leidmisel või edasiõppimis- või koolitusvõimaluste, sealhulgas praktikakohtade leidmisel, ning sekkuma noorte töötuks jäämise korral kiirelt. Kvalifikatsiooni tõstmise ja vajaduste ennetamise poliitika tulemuslikkuse üle teostatav regulaarne järelevalve peaks aitama teha kindlaks valdkonnad, mida saaks parandada, ning suurendama haridus- ja koolitussüsteemide vastavust tööturu vajadustele. Nimetatud eesmärkide toetuseks peaksid liikmesriigid igakülgselt kasutama ära ELi vahendeid. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 9. suunis – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Selleks et tagada kõikidele juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja koolitusele ning parandada haridusalaseid tulemusi, peaksid liikmesriigid tegema haridus- ja koolitussüsteemidesse tõhusaid investeeringuid, eelkõige ELi tööjõu oskuste suurendamiseks, võimaldades seeläbi töötajatel kohaneda kiiresti muutuvate tööjõuturu vajadustega. Meetmed peaksid hõlmama kõiki haridusvaldkondi (väikelaste haridusest ja koolidest kuni kõrghariduseni, samuti kutseharidust ja -koolitust ning täiskasvanute koolitust), võttes ühtlasi arvesse vabaharidust ja mitteformaalset õppimist. Reformid peaksid olema suunatud selliste põhipädevuste omandamise tagamisele, mida igaüks vajab teadmistepõhise majanduse tingimustes edukas olemiseks ning milleks eeskätt on tööalane konkurentsivõime, jätkuõpe ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alased oskused. Samme peaks astuma selleks, et noorte ja õpetajate liikuvus kujuneks normiks. Liikmesriigid peaksid muutma oma haridus- ja koolitussüsteemid avatumaks ja asjakohasemaks, rakendades selleks eelkõige riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke, mis võimaldavad paindlikke õppevorme, ja arendades haridus. ja koolitusasutuste ning tööandjate vahelist partnerlust. Õpetaja elukutse tuleks muuta atraktiivsemaks. Parandama peaks mittetraditsiooniliste õppijate juurdepääsu kõrgharidusele ning suurendama peaks kolmanda taseme või sellega samaväärse hariduse omandajate arvu. Selleks et vähendada selliste noorte arvu, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega, peaksid liikmesriigid tegema kõik vajaliku, hoidmaks ära koolist väljalangemist. |
Selleks et tagada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete integreerimine haridusse ja koolituskavadesse, võimaldades sel eesmärgil kõikidele juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja koolitusele, ning parandada haridusalaseid tulemusi, peaksid liikmesriigid tegema haridus- ja koolitussüsteemidesse tõhusaid investeeringuid, eelkõige ELi tööjõu oskuste suurendamiseks, võimaldades seeläbi töötajatel kohaneda kiiresti muutuvate tööjõuturu vajadustega. Meetmed peaksid hõlmama kõiki haridusvaldkondi (väikelaste haridusest ja koolidest kuni kõrghariduseni, samuti kutseharidust ja -koolitust ning täiskasvanute koolitust), võttes ühtlasi arvesse vabaharidust ja mitteformaalset õppimist, ning andma panuse sellesse, et tööturul väheneks meeste ja naiste eraldamine elukutse, valdkonna ja ametiseisundi järgi. Reformid peaksid olema suunatud selliste põhipädevuste omandamise tagamisele, mida igaüks vajab teadmistepõhise majanduse tingimustes edukas olemiseks ning milleks eeskätt on tööalane konkurentsivõime, jätkuõpe ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alased oskused. Samme peaks astuma selleks, et noorte ja õpetajate liikuvus kujuneks normiks. Liikmesriigid peaksid muutma oma haridus- ja koolitussüsteemid avatumaks ja asjakohasemaks, rakendades selleks eelkõige riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke, mis võimaldavad paindlikke õppevorme, ja arendades haridus. ja koolitusasutuste ning tööandjate vahelist partnerlust. Õpetaja elukutse tuleks muuta atraktiivsemaks. Parandama peaks mittetraditsiooniliste õppijate juurdepääsu kõrgharidusele ning suurendama peaks kolmanda taseme või sellega samaväärse hariduse omandajate arvu. Selleks et vähendada selliste noorte arvu, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega, peaksid liikmesriigid tegema kõik vajaliku, hoidmaks ära koolist väljalangemist. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu otsus Lisa – 10. suunis – lõik 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Jõupingutused, mida liikmesriigid teevad vaesuse vähendamiseks, peaksid olema suunatud ühiskonnas täieliku tööturul osalemise saavutamisele ja tööhõive võimaluste laiendamisele, kasutades igakülgselt ära Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Jõupingutused peaksid keskenduma ka võrdsete võimaluste tagamisele, muu hulgas juurdepääsu kaudu taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele era- ja avaliku sektori teenustele (sealhulgas veebipõhistele teenustele kooskõlas 4. suunisega) ja eelkõige tervishoiule. Liikmesriigid peaksid kehtestama tõhusad diskrimineerimise vastased meetmed. Selleks et võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu, julgustada inimesi ja edendada tööturul osalemist, peaks samuti tõhustama sotsiaalkaitsesüsteeme ning elukestva õppe ja aktiivse kaasatuse poliitikat, et luua inimestele võimalusi nende erinevatel eluetappidel ja kaitsta neid tõrjutuse ohu eest. Sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteeme peaks moderniseerima selle tagamiseks, et neid saaks igakülgselt kasutada piisava sissetulekutoetuse ja tervishoiule juurdepääsu kindlustamiseks, luues seeläbi sotsiaalse ühtekuuluvuse, kuid säilitades samal ajal nende süsteemide rahalise jätkusuutlikkuse. Toetussüsteemide puhul peaks keskenduma sissetuleku kindlustatuse tagamisele ühelt töökohalt teisele üleminekul ja vaesuse vähendamisele eelkõige nende rühmade hulgas, kelle puhul sotsiaalse tõrjutuse oht on kõige suurem, nagu ühe vanemaga perekonnad, vähemused, puuetega inimesed, lapsed ja noored, vanemad naised ja mehed, seaduslikud sisserändajad ja kodutud. Samuti peaksid liikmesriigid kõige haavatavamate inimeste toetuseks aktiivselt edendama sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni. |
Võttes arvesse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse mitmemõõtmelisust, peaksid jõupingutused, mida liikmesriigid teevad vaesuse vähendamiseks, olema suunatud ühiskonnas täieliku tööturul osalemise saavutamisele ja tööhõive võimaluste laiendamisele kõigi jaoks, kasutades igakülgselt ära Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Jõupingutused peaksid keskenduma ka võrdsete võimaluste ning naiste tööturul võrdse osalemise tagamisele, muu hulgas juurdepääsu kaudu taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele era- ja avaliku sektori teenustele (sealhulgas veebipõhistele teenustele kooskõlas 4. suunisega) ja eelkõige tervishoiule. Liikmesriigid peaksid kehtestama tõhusad diskrimineerimise vastased meetmed, pöörates erilist tähelepanu naistele, kuna naiste osakaal vaeste hulgas üha suureneb, ning lisama riskirühmade kaitseks soolise mõõtme ja tagama selliste rühmade kaasamise tööturule. Selleks et võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu, julgustada inimesi ja edendada tööturul osalemist, peaks samuti tõhustama sotsiaalkaitsesüsteeme ning elukestva õppe ja aktiivse kaasatuse poliitikat, et luua inimestele võimalusi nende erinevatel eluetappidel ja kaitsta neid tõrjutuse ohu eest. Sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteeme peaks moderniseerima selle tagamiseks, et neid saaks igakülgselt kasutada igaühele piisava sissetulekutoetuse ja tervishoiule juurdepääsu kindlustamiseks, luues seeläbi sotsiaalse ühtekuuluvuse, kuid säilitades samal ajal nende süsteemide rahalise jätkusuutlikkuse. Toetussüsteemide puhul peaks keskenduma sissetuleku kindlustatuse tagamisele ühelt töökohalt teisele üleminekul ja vaesuse vähendamisele eelkõige nende rühmade hulgas, kelle puhul sotsiaalse tõrjutuse oht soolise võrdõiguslikkuse aspektist on kõige suurem, nagu ühe vanemaga perekonnad, vähemused, puuetega inimesed, lapsed ja noored, vanemad naised ja mehed, seaduslikud sisserändajad ja kodutud, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata naistele, kes on terrorismi, inimkaubanduse, organiseeritud kuritegevuse ja koduvägivalla ohvrid. Samuti peaksid liikmesriigid kõige haavatavamate inimeste toetuseks aktiivselt edendama sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni ning samas muutma majandus- ja sotsiaalpoliitika soospetsiifilisemaks. |
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
23.6.2010 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
17 2 12 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Edit Bauer, Emine Bozkurt, Andrea Češková, Marije Cornelissen, Silvia Costa, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Iratxe García Pérez, Jolanta Emilia Hibner, Mary Honeyball, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Philippe Juvin, Nicole Kiil-Nielsen, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Barbara Matera, Antonyia Parvanova, Frédérique Ries, Raül Romeva i Rueda, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Eva-Britt Svensson, Marc Tarabella, Britta Thomsen, Anna Záborská |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Christa Klaß, Elisabeth Morin-Chartier, Mariya Nedelcheva, Chrysoula Paliadeli |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Julie Girling, Gesine Meissner |
|||||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
14.7.2010 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
40 2 7 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Regina Bastos, Edit Bauer, Jean-Luc Bennahmias, Pervenche Berès, Mara Bizzotto, Milan Cabrnoch, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Sergio Gaetano Cofferati, Marije Cornelissen, Tadeusz Cymański, Frédéric Daerden, Karima Delli, Proinsias De Rossa, Sari Essayah, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Pascale Gruny, Thomas Händel, Marian Harkin, Roger Helmer, Stephen Hughes, Vincenzo Iovine, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Rovana Plumb, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Georges Bach, Raffaele Baldassarre, Françoise Castex, Jelko Kacin, Ria Oomen-Ruijten, Csaba Sógor, Emilie Turunen |
|||||