RAPORT Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamine ja toimimine

    26.7.2010 - (2010/2072(INI))

    Eelarvekomisjon
    Raportöör: Miguel Portas
    Arvamuse raportöör (*):
    Elisabeth Morin-Chartier, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
    (*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel: kodukorra artikkel 50

    Menetlus : 2010/2072(INI)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A7-0236/2010

    EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamise ja toimimise kohta

    (2010/2072(INI))

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[1] eriti selle punkti 28;

    –   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2];

    –   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[3];

    –   võttes arvesse oma 23. oktoobrist 2007. aastast kuni käesoleva ajani vastu võetud resolutsioone[4] ettepanekute kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28;

    –   võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist KOM(2008)0421 ja 28. juuli 2009. aasta teatist KOM(2009)0394 Euroopa Parlamendile ja nõukogule Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi 2007. ja 2008. aasta tegevuse kohta;

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

    –   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi (A7-0236/2010),

    A. arvestades, et kollektiivse koondamise ohvritest töötajatele globaliseerumise negatiivsete tagajärgede leevendamiseks ja lisaks uue töökoha leidmisele neile ka solidaarsuse avaldamiseks asutas Euroopa Liit Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”), millest rahastatakse tööturule naasmise individualiseeritud programme, ning arvestades, et fondile on aastas ette nähtud kuni 500 miljonit eurot, mis pärineb varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära ja/või kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringute raames, võtmata seejuures arvesse finantsraamistiku alamrubriigiga 1b seotud assigneeringuid; arvestades, et fond asutati paindliku ja spetsiifilise toetusvahendina, mis aitab kiiremini ja tõhusamalt kaasa nende töötajate tööturule naasmisele, kes kaotavad töö maailma kaubanduses toimunud muudatuste tõttu;

    B.  arvestades, et majandus-ja finantskriisist tingitud töötuse kasvule reageerimiseks ning 2007. ja 2008. aastal omandatud kogemuse arvesse võtmiseks muutis Euroopa Liit 2009. aasta juunis fondi kasutuseeskirju; arvestades, et muudatused puudutasid kõiki enne 31. detsembrit 2011 esitatavaid taotlusi ja nendega laiendati fondi kohaldamisala, lihtsustati sekkumiskriteeriume ja muudeti need täpsemaks, suurendati kaasrahastamise määra ning pikendati liikmesriikidele ette nähtud fondi toetuse kasutamise aega;

    C. arvestades, et fondi kaudu ajavahemikul 2007. aasta lõpust kuni 2009. aasta esimese semestrini kasutusele võetud rahaliste vahendite hindamisel tuli esile eraldatud vahendite vähene kasutamine, kasutada olevast 1,5 miljardist eurost võeti kasutusele ainult 80 miljonit eurot kaheksa liikmesriigi väga piiratud arvu sektorite (eriti tekstiili- ja autotööstus) 24 431 töötaja nimel esitatud 18 taotluse kohta; arvestades, et puudusi näitas ka täheldatud erinevus algselt eraldatud summade ja lõpuks rakendatud summade vahel, 11 juhul maksti tagantjärele tagasi 24,8 miljonit eurot ehk 39,4% kasutusele võetud toetussummadest;

    D. arvestades, et ehkki praegu ei ole veel võimalik hinnata fondi toimimist muudetud määruse alusel, sest alates 2009. aasta maist esitatud taotlused on menetlemisel või täitmisel, võib juba selgelt täheldada fondi elavamat kasutamist, mis kinnitab, et tehtud muudatused olid asjakohased – ajavahemikul 2009. aasta maist kuni 2010. aasta aprillini kasvas esitatud taotluste arv 18-lt 46-ni, taotletud toetussummad suurenesid 80 miljonilt 197 miljoni euroni, taotlejariikide arv kasvas 8-lt 18-ni, toetatavate töötajate arv peaaegu kahekordistus (lisandus 36 712 töötajat) ning asjaomased majandussektorid muutusid palju mitmekesisemaks;

    E.  arvestades, et sellest hoolimata ei ole 9 liikmesriiki ikka veel fondi kasutanud, et kasutuselevõetud summad jäävad suuresti alla aastas kasutada olevast 500 miljonist ning enamik taotlusi pärineb piirkondadest, mille SKP elaniku kohta on kõrgem Euroopa Liidu keskmisest ja töötuse määr mõõdukas – sellest võib järeldada, et kuigi algse määruse muudatused olid olulised, ei ole need viimaste aastate jooksul täheldatud kollektiivsete koondamiste arvuga võrreldes piisavad;

    F.  arvestades, et 2009. aasta juuni läbivaatamise käigus toimunud kaasrahastamise määra suurendamine 50%-lt 65%-ni on üks asjaolu, mis seletab taotluste arvu kasvu;

    G. arvestades, et fondi vähene kasutamine ELi vaeseimates piirkondades on tingitud kas riikide erinevatest strateegiatest või raskustest toetuse saajate täpsel kindlaksmääramisel enne, kui Euroopa tasandil otsus vastu võetakse;

    H. arvestades, et vaatamata Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. juuli 2008. aasta ühisdeklaratsioonile, milles kutsuti üles fondi rahalist abi võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadavaks tegema, kulub menetluseks alates kollektiivse koondamise hetkest kuni kuupäevani, millal fond liikmesriigi taotlusel sekkub, endiselt 12–17 kuud, ning see kestus selgitab osaliselt erinevust nende töötajate arvu, kelle jaoks fondi sekkumist taotleti ja toetust saanud töötajate arvu vahel;

    I.   arvestades, et eelarvedistsipliini käsitlev Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu[5] muudab fondi kasutuselevõtmist ainult piiratud määral, tehes kolmepoolse menetluse vastavalt praktikale mittekohustuslikuks, ning see muudatus ei ole selline, mis aeglast ja töömahukat menetlust parandaks;

    J.   arvestades, et vastavalt komisjoni vahearuandele institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise kohta[6] on üheks menetlust aeglustavaks teguriks nõue, mille kohaselt peavad fondi kasutuselevõtmiseks vastava otsuse tegema mõlemad eelarvepädevad institutsioonid; arvestades, et see ei tohiks takistada fondi kasutamise otsuste tegemise kiirendamist ja lihtsustamist;

    K. arvestades, et tänaseni ei ole kättesaadavad usaldusväärsed ja järjepidevad andmed fondi rakendamise kohta pärast selle muutmist alates 2009. aastast ning see viitab selgelt asjaolule, et kehtestada tuleb läbipaistvuse ja korrapärase aruandmise kohustus;

    L.  arvestades, et ajavahemikul 2007. aastast kuni 2010. aasta aprillini tehtud 27 otsust olid kõik positiivsed ja vastasid summa poolest komisjoni ettepanekutele;

    M. arvestades, et globaliseerumine kui nähtus ja majanduskriisi mõju tööhõivele kestab edasi ka pärast 2013. aastat ja selle tulemusena on tõenäoline, et eelseisvatel aastatel kasvab suundumus taotluste arvu suurenemise poole; arvestades siiski seda, et fondi eesmärk ei ole hüvitada innovatsiooni vähesust,

    1.  on arvamusel, et fondi kui Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika vahendi lisandväärtus seisneb nähtavas, konkreetses, sihtotstarbelises ja ühekordses rahalises toetuses kutsealase ümberõppe ja tööturule naasmise individualiseeritud programmidele, mis on ette nähtud kollektiivse koondamise tõttu kannatanud töötajatele majandussektorites või piirkondades, kus on avaldunud märkimisväärne negatiivne mõju majandusele ja sotsiaalvaldkonnale;

    2.  on seisukohal, et fondi rahastamistaotluste arvu suurenemine ning fondi kasutuselevõtmise ja rakendamismenetlusega seotud raskused nõuavad fondi menetlus- ja eelarvesätete kiiret muutmist; rõhutab, et komisjon peaks parandama fondi kohta antavat teavet ja fondi nähtavust liikmesriikides ning fondi toetuse võimalike saajate hulgas; palub seetõttu, et komisjon esitaks oma vahehindamise aruande 30. juuniks 2011 ning lisaks sellele ettepaneku fondi käsitleva määruse läbivaatamise kohta, et kõrvaldada fondi kõige suuremad puudused enne praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõppu;

    3.  kutsub komisjoni üles eraldatud toetusi oma vahearuandes hindama, lähtudes eelkõige järgmistest kvalitatiivsetest aspektidest:

    a) eduka tööturule naasmise määr ja toetuse saajate kutseoskuste ajakohastamise hindamine;

    b) võrdlev analüüs kõigi fondi-taotluse alusel rahastatud meetmete ja tulemuste kohta tööturule naasmise põhjal;

    c) mittediskrimineerimise põhimõtte järgimine koondatud töötajate lepinguliste suhete puhul ja töötajate puhul, kes kasutavad oma õigust liikuda vabalt ELi piires;

    d) sotsiaalpartneritega konsulteerimise menetluste kohaldamine või kohaldamata jätmine taotluste ja nende elluviimise kontrollide ettevalmistamisel;

    e) fondi mõju toetuse saajate ühendamisele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, keda töökohtade vähendamise kava võib mõjutada ja kelle töötajad võivad fondist toetust saada;

    f) analüüs fondi erinevate kandidatuuride mõju kohta nende juhtimise eest vastutavate siseriiklike asutuste suhtes;

         g) fondi rahaliste vahendite mõju vanuserühmade kaupa toetust saavates liikmesriikides ja abi saavates valdkondades;

    4.  kutsub komisjoni üles hindama oma vahearuandes antud abi eelarve aspektist ja võtma tulemustes arvesse eelkõige järgmisi asjaolusid:

    a) millest tuleneb suur vastuolu fondist taotletud rahaliste vahendite ja toetust saavate liikmesriikide tagastatud summade vahel, kui abi on juba välja antud;

    b) milliseid rahastatud programme ja meetmeid ei ole järgitud, kui liikmesriigid tagastavad abi;

    c) põhjused, mis liikmesriikide vahel valitsevad eri fondi taotlustes töötaja kohta esitatud rahastamise osas suured erinevused;

    d) analüüs erinevate Euroopa tasandil rahastatavate programmide (sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi toetus) koordineerimise kohta, kui need programmid on suunatud samale territooriumile, mille kohta fondi taotlusi kaalutakse või mille kohta on hinnang langetatud;

         e) analüüs selle kohta, millises vahekorras on rakendatud vahendid igal konkreetsel juhul olnud muude riiklike ja konkreetse ettevõttega seotud toetusmeetmetega;

    5.  on arvamusel, et määruse läbivaatamisel tuleb arvesse võtta fondi toimimise hindamise tulemusi ja omandatud kogemusi ning lisada meetmed, mis võimaldaksid oluliselt lühendada fondi kasutuselevõtmise menetluse kestust;

    6.  palub komisjonil teha ettepanek lisada fondi määrusesse liikmesriikide kohustus toetada töötajate ühenduste osalemist määruse rakendamise etapis; palub komisjonil korraldada kogemuste ja heade tavade vahetus selles osas, mis puudutab töötajate osalemist fondi rakendamisel, et praeguste ja uute juhtumite puhul saaksid töötajad kasutada varasematel puhkudel omandatud teadmisi;

    7.  rõhutab, et fondi kasutuselevõtmiseks vajalikku aega saab lühendada poole võrra, kui töötatakse välja ja võetakse vastu järgmised meetmed:

    a) liikmesriikidel tuleks taotlused fondi kasutamiseks ette valmistada kohe pärast kollektiivse koondamise kavatsuse teatavakstegemist, mitte pärast koondamise toimumist;

    b) komisjon peaks liikmesriikide teavitama sellest, et taotluse võib esitada alates esimesest päevast, mil sekkumiskriteeriumid on täidetud;

    c) tuleks kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid antud menetlust puudutava kiire ja parema teabevahetuse loomiseks asjaomase liikmesriigiga;

    d) liikmesriikide taotluste esitamine oma emakeeles ja ühes Euroopa Liidu institutsioonide töökeeles võiks aidata komisjoni taotluste hindamise osakonnal asuda viivitamatult tööle;

    e) komisjonil peaks olema piisavalt inim- ja tehnilisi ressursse, et ta saaks tõhusalt ja kiiresti tegeleda liikmesriikide esitatud taotlustega, järgides samal ajal eelarve neutraalsuse põhimõtet;

    f) komisjon peaks langetama otsuse fondi kasutamise kohta 3–4 kuu jooksul pärast seda, kui ta on saanud liikmesriigilt taotluse, mis hõlmab kogu vajalikku teavet; juhul kui taotluse hindamine võib kesta rohkem kui neli kuud, peaks komisjon teavitama sellest võimalikult kiiresti Euroopa Parlamenti ja esitama viivitamise põhjused;

    8.  palub komisjonil anda liikmesriikidele fondi rahastamistaotluste koostamise ja esitamise suuniste kogum, millega püütakse saavutada taotluste kiiret menetlemist ning sidusrühmade laialdast konsensust töötajate tulemuslikuks tööturule naasmiseks kohaldatava strateegia ja meetmete osas; palub liikmesriikidel menetluse kiirendamiseks eelfinantseerida meetmeid, millega tuleks alustada juba taotluste esitamise ajal, nii et fondi rakendamisperioodi saaks töötajate heaks maksimaalselt ära kasutada;

    9.  tuletab liikmesriikidele meelde, et nad on kohustatud ühelt poolt kaasama tööturu osapooli algusest peale taotluste ettevalmistamisse vastavalt fondi määruse artiklile 5, ning teiselt poolt järgima selle määruse artiklit 9, mis kohustab liikmesriike andma rahastatavate meetmete kohta teavet ja need avalikustama ning et see teave tuleb edastada ka asjaomastele töötajatele, kohalikele ja piirkondlikele asutustele ja tööturu osapooltele, ning nad on kohustatud standardima menetlused; palub liikmesriikidel tagada töönõukogude kaasamine enne iga programmi algust, tagamaks tööturu osapoolte tegelik kaasamine selliste ümberõppekavade koostamisse, milles arvestatakse mitte ettevõtjate, vaid töötajate huvidega;

    10. palub liikmesriikidel luua koostöös kõigi sidusrühmade ja eelkõige tööturu osapooltega fondi teabevahetus- ja haldusstruktuur riiklikul tasandil ning vahetada parimaid tavasid Euroopa tasandil, sest see võimaldab massiliste koondamiste korral fondi kiirelt ja tulemuslikult kasutada;

    11. tuletab meelde, et määrus (EÜ) nr 1927/2006 võimaldab riikidel esitada fondile ühiseid abitaotlusi, kui töötajad on kaotanud töö teatavas geograafilises piirkonnas või tööstusharus, mis ei hõlma ainult üht liikmesriiki;

    12. on seisukohal, et menetluste kiirendamiseks ja lihtsustamiseks tuleb tagada tõhusam kooskõlastamine komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel, et vähendada otsuste langetamisele kuluvat aega ilma Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonide läbiviidavat hindamist kahjustamata, ning seetõttu:

    a) peab komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi kalendrit nii parlamendikomisjonide koosolekute kui osaistungjärkude osas, esitades otsustusmenetluse kiirendamiseks õigel ajal oma ettepanekud;

    b) peab komisjon teavitama Euroopa Parlamenti õigel ajal liikmesriikide taotluste hindamise käigus esile kerkinud raskustest ja/või takistustest;

    c) teisest küljest püüavad tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ning eelarvekomisjon teha kõik võimaliku, et tagada otsuste tegemine täiskogu istungil, mis järgneb vastuvõtmisele parlamendikomisjonis;

    13. on seisukohal, et fondi kasutuselevõtu lihtsustamise ja paindlikumaks muutmise kiireloomulised meetmed võiks määrusesse sisse viia selle läbivaatamisel, kui selleks ajaks omandatud kogemused seda õigustavad; on seisukohal, et ükski nendest tegevustest ei tohi mingil moel piirata või vähendada Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni ühe haru volitusi fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel;

    14. on seisukohal, et menetluse parandamisele lisaks tuleb jätkata praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni 2009. aastal vastu võetud erandit, mille alusel antakse abi töötajatele, kes on kaotanud oma töö majandus-ja finantskriisi tõttu, ning et kaasfinantseerimise määraks tuleks jätta 65%, kuna abi andmise põhjused ei kao lähiajal;

    15. märgib, et komisjoni 2011. aasta eelarveprojektis on esmakordselt maksete assigneeringud fondi jaoks, ning on seisukohal, et see on oluline element fondi halduse ja nähtavuse üldiseks hindamiseks; on siiski seisukohal, et need et need maksete assigneeringud ei pruugi olla piisavad, et katta fondi 2011. aasta taotlusteks vajalikke summasid; kordab seetõttu oma nõuet mitte rahastada fondi taotlusi ainult fondi eelarveridadelt toimuvate ülekannetega ja palub komisjonil määrata kindlaks selleks otstarbeks sobivad read ning võtta need viivitamata kasutusele;

    16. rõhutab, et fondi tuleviku üle otsustatakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste käigus; on seisukohal, et selleks võiks kaaluda mitmeid võimalusi; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata tähelepanu võimalusele luua sõltumatu fond, millele on ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringud, ning nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku sellise fondi rahastamise kohta; usub, et fondi kõigis tulevastes reformides tuleks säilitada fondi paindlikkus, mis tähendab ELi struktuurifondidega võrreldes suhtelist eelist;

    17. rõhutab, et fondi praeguste meetmete muutmine tööotsingu aktiivsete meetmete alaliseks toetusvahendiks näitaks poliitilist tahet ehitada üles liikmesriikide sotsiaalpoliitikat täiendav Euroopa sotsiaalvaldkonna tugisammas, mis uuendaks Euroopa lähenemisviisi kutseõppe osas; seda silmas pidades juhib tähelepanu, et tuleks säilitada fondi sõltumatus Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa elukestva õppe programmidest, sest fond pöörab põhitähelepanu iga toetust saava töötaja oskuste väärtustamisele, mitte ettevõtjate probleemidele reageerimisele või õppeasutustele horisontaalsete teenuste osutamisele;

    18. kutsub Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutavaid liikmesriike üles looma sünergiat fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja väikerahastamise vahel, et leida iga üksikjuhtumi puhul kõige sobivam abinõu;

    19. nõuab liikmesriikidelt tungivalt fondi kasutamist Euroopa eesmärkide saavutamiseks, antud piirkonnas uute püsivate, keskkonnasõbralike ja kvaliteetsete töökohtade jaoks uute oskuste edendamiseks ning ettevõtluse ja elukestva õppe toetamiseks, mis aitaks töötajatel juhtida oma karjääri ning anda panus ELi konkurentsivõime tõstmisse globaliseerunud maailmas;

    20. nõuab, et komisjon annaks paremini aru fondi kasutamise kohta, täiendades oluliselt oma iga-aastasi teatisi ja esitades Euroopa Parlamendile korrapäraselt teavet rahaliste toetuste rakendamise kohta liikmesriikides;

    21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

    SELETUSKIRI

    Käesoleva omaalgatusliku raporti esitamise ajaks on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rakendatud rohkem kui kolm aastat, lähtudes 20. detsembri 2006. aasta määrusest[1], mida on oluliselt muudetud 18. juuni 2009. aasta määrusega[2]. Toetudes kõnealusel perioodil omandatud kogemustele ning 28. aprillil 2010. aastal ära kuulatud liikmesriikide ekspertide arvamustele on raportis koostatud fondi rahastamise ja toimimise kokkuvõte enne ja pärast fondi õigusliku aluse läbivaatamist. Võttes arvesse struktuurilise tööpuuduse ja kollektiivsete koondamiste arvu kasvu Euroopa Liidus, soovitatakse raportis muuta fond juba alates järgmisest finantsperspektiivist alaliseks solidaarsusvahendiks töötajatele, kes on kannatanud kollektiivse koondamise tõttu. Lühiajalises perspektiivis tehakse raportis ettepanekud vähemulatuslike muudatuste kohta, mille abil parandada fondi kõige suuremaid puudusi. Mõnesid muudatusettepanekuid oleks võimalik kohe kohaldada. Teisi tuleks arvesse võtta vahehindamisele järgneval fondi käsitleva määruse läbivaatamisel. Sellega seoses nõutakse komisjonilt vahehindamise teostamist varem, hiljemalt 31. juuliks 2011.

    Eespool kokkuvõtlikult esitatud lähenemisviis toetub fondi kasutuselevõtmise õiguslikele tingimustele (I) ja fondi tegelikule kasutuselevõtmisele ajavahemikul 2007. aastast kuni 2010. aasta aprillini (II).

    I. FONDI KASUTUSELEVÕTMISE TINGIMUSED

    · Sisulised tingimused

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi algne ainueesmärk oli leevendada globaliseerumise negatiivseid tagajärgi teatavate sektorite kõige kaitsetumate ja vähem kvalifitseeritud töötajate puhul, kes kaotavad töö maailma kaubanduses toimunud suurte muudatuste ja neist tingitud majanduse oluliste häirete tõttu. Alates 2009. aasta juunist laiendati fondi sekkumisvaldkonda ka töötajatele, kes kaotasid töö majandus- ja finantskriisi tõttu, võttes arvesse taotlusi, mis on esitatud ajavahemikul 1. mai 2009 kuni 31. detsember 2011.

    Kas fondi eesmärk tuleks üle vaadata, arvestades struktuurilise tööpuuduse ja kollektiivsete koondamiste arvu kasvu Euroopa Liidus? Kas 2009. aasta juunis kehtestatud erand on kriisiga toimetulekuks piisav?

    Liikmesriigid võivad taotleda fondist toetust, juhul kui on täidetud üks järgnevast kolmest sekkumiskriteeriumist:

    – nelja kuu jooksul koondatakse mõne liikmesriigi ettevõttes vähemalt 500 töötajat (enne 2009. aastat 1000), kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures (artikli 2 punkt a)[3]);

    – üheksa kuu jooksul koondatakse eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates NACE 2 sektoris NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 (enne 2009. aastat 1000) töötajat (artikli 2 punkt b));

    – väikestel tööturgudel või eriolukorras võib nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana, kui punktides a või b sätestatud sekkumiskriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamistel on tööhõivele ja kohalikule majandusele tõsised tagajärjed (artikli 2 punkt c)).

    Kas koondatud töötajate künnise alandamine 1000-lt 500-le on piisav? Kas koondamiste ajavahemik ja geograafiline piiritlus toetuskõlblikkuse määramiseks on asjakohane?

    Fond annab rahalist toetust aktiivsetele tööturu meetmetele, mis kuuluvad koondatud töötajate tööturule naasmiseks ette nähtud individuaalteenuste kooskõlastatud paketti. Aktiivsed meetmed võivad olla näiteks tööotsingutoetus, koolitus, transporditoetus või meetmed, mis ergutavad ebasoodsas olukorras või eakaid töötajaid tööturule jääma või sinna naasma. Seevastu sotsiaalkaitse passiivseid meetmeid fondist ei rahastata.

    Kuidas oleks võimalik säilitada fondi uuenduslikku lähenemisviisi, mille keskmes on iga toetatud töötaja oskuste ja soovide väärtustamine, ning soodustada selle kohaldamist ka muude meetmete puhul?

    Fondi toetus peab täiendama liikmesriikide meetmeid, mitte neid asendama. Vastastikuse täiendavuse nõude tõttu on kehtestatud kavandatud meetmete maksumuse maksimaalne võimalik kaasrahastamise määr 50%, mida 2009. aastal suurendati enne 31. detsembrit 2011 esitatud taotluste puhul 65%-ni.

    Kas fondi kaasrahastamise määra ajutisest suurendamisest piisab?

    Fondi tegevus tuleb muu hulgas kooskõlastada tegevusega Euroopa Liidu muudes poliitikavaldkondades. Kooskõlastamisnõue tähendab, et kavandatud meetmete maksumust ei tohi rahastada muudest ühenduse rahastamisvahenditest. Seetõttu on oluline, et liikmesriigid jälgiksid eelkõige seda, et fondi toetatud meetmeid ei rahastataks ühtlasi Euroopa Sotsiaalfondist, arvestades, et Euroopa Sotsiaalfondi üks eesmärke on „töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime ning tööturu paindlikkuse suurendamine[4].

    Kas kooskõlastamisnõuet järgitakse täies ulatuses?

    · Menetlusnõuded

    Fondile on aastas ette nähtud kuni 500 miljonit eurot, mis pärineb varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära ja/või kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringute raames, võtmata seejuures arvesse finantsraamistiku alamrubriigiga 1b seotud assigneeringuid.

    Fondi puudutavad kulukohustuste assigneeringud (eelarverida 40 02 43) lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse sättena tavapärase eelarvemenetluse kaudu niipea, kui komisjon on määratlenud küllaldased varud ja/või tühistatud kohustused. Neile vastavad maksete assigneeringud võidakse kanda reservi, võetakse alakasutatud eelarveridadelt või kantakse fondi eelarvereale (04 05 01).

    Kas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond peaks jääma ilma vahenditeta fondiks?

    Fondi kasutuselevõtmise menetlusel on 4 etappi:

    – liikmesriik esitab komisjonile taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 10 nädala jooksul alates fondi kasutamiseks kehtestatud tingimuste täitmise kuupäevast. Liikmesriik võib (liikmesriigid võivad) taotlust hiljem täiendada;

    – komisjon hindab taotlust konsulteerides liikmesriigiga, millele järgneb vajaduse korral eelarvemenetluse algatamine ettepaneku alusel võtta vastu otsus fondi kasutuselevõtmise kohta, milles on kindlaks määratud rahalise toetuse suurus ning esitatud taotlus toetussumma ülekandmiseks;

    – eelarvepäevad institutsioonid hindavad ettepanekut võtta vastu otsus fondi kasutuselevõtmise kohta ja toetussumma ülekandmise taotlust, millele järgneb nende vastuvõtmine koos muudatusettepanekutega või ilma;

    – liikmesriigile määratud toetussumma ülekandmine ühe korraga, tavaliselt 15 päeva jooksul pärast fondi kasutuselevõtmise otsuse vastuvõtmist.

    Kas eelarvepädevate institutsioonide otsus fondi kasutuselevõtmise kohta iga juhtumi puhul eraldi on alati vältimatult vajalik? Kas ette nähtud tähtajad on vajalikud ja/või kas neid järgitakse? Kuidas muuta komisjonipoolne taotluste hindamine liikmesriikide jaoks prognoositavamaks?

    Fondi rakendamismenetluse võib jagada 3 etappi:

    – liikmesriik kasutab rahalist toetust 24 kuu jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva või meetmete võtmise alguskuupäeva, tingimusel et meetmetega alustati hiljemalt 3 kuu jooksul pärast taotluse esitamist (enne 2009. aastat 12 kuu jooksul pärast taotluse esitamist);

    – liikmesriik esitab rahalise toetuse rakendamise aruande hiljemalt 6 kuu jooksul pärast toetuse kasutamise lõppkuupäeva;

    – komisjon lõpetab fondist rahalise toetuse andmise hiljemalt 6 kuud pärast rakendamisaruande kättesaamist.

    Kas rahalise toetuse kasutamise tähtaja kahekordistamine on liikmesriikidele piisav? Kas komisjonipoolne rahalise toetuse kasutamise kontroll on optimaalne?

    II. FONDI KASUTUSELEVÕTMINE AJAVAHEMIKUL 2007 – APRILL 2010

    · Fondi kasutuselevõtmise otsuste ja taotluste analüüs

    Esitatud taotluste arv ja taotletud toetussummad ei ole seoses liikmesriigi jõukuse ja töötuse määraga ning taotlusi on esitanud väike arv liikmesriike.

    Ajavahemikul 2007. aastast kuni 2010. aasta aprillini võeti vastu 27 otsust fondi kasutuselevõtmise kohta, taotlusi esitati ja kinnitati 58. Otsused ja taotlused hõlmasid vastavalt 13 ja 17 liikmesriiki. liikmesriiki ei ole seega veel soovinud või suutnud fondi kasutada.

    5 liikmesriiki, kes esitasid kõige suurema toetussumma taotluse (Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Iirimaa, Saksamaa), taotlesid ligikaudu 70% koguassigneeringutest, samal ajal kui 5 kõige väiksemat toetust taotlenud liikmesriiki (Tšehhi Vabariik, Poola, Malta, Soome, Leedu) taotlesid ligikaudu 2% koguassigneeringutest.

    Fondi kasutuselevõtmise otsused olid seotud NUTS II tasandi piirkondadega, kus kogurahvatulu elaniku kohta ulatub kuni 109,3% Euroopa Liidu keskmisest ja kus keskmine töötuse määr on ainult 5,9%[5].

    Miks saavad fondist toetust peamiselt piirkonnad, kus SKP elaniku kohta on kõrgem Euroopa Liidu keskmisest ja töötus on mõõdukas, ning kuidas seda ebavõrdsust kõrvaldada?

    Taotluste arv ja taotletavad toetussummad suurenevad, kuid kasutada olevaid assigneeringuid arvestades on seda ikka vähe.

    Enne 2009. aasta juuni läbivaatamist oli vastu võetud ainult 16 otsust 8 liikmesriigi heaks, kasutusele võetud summa oli kokku 80 miljonit eurot.

    Erinevate eelarveaastate võrdlemisel ilmneb siiski toetuste kasutamise suurenemine, mis on seotud eelkõige fondilt toetuse taotlemise paindlikumaks muutmisega 2009. aastal ning majandus- ja finantskriisiga. Assigneeringute kasutusmäär suurenes 3,7%-lt 2007. aastal (18,6 miljonit eurot) 9,8%-ni 2009. aastal (49 miljonit eurot) ning 10,5%-ni 2009. aastal (52 miljonit eurot). See suundumus näib 2010. aastal jätkuvat. Ajavahemikul 2009. aasta juunist kuni 2010. aasta aprillini võeti vastu, hinnati või esitati 42 taotlust, mis puudutasid 36 712 uut töötajat ja 9 uut liikmesriiki ning mille kogusumma oli 197 miljonit eurot.

    Kas taotluste arvu ja taotletud toetussummade oluline suurenemine on püsiva iseloomuga, ning kui see nii on, siis millega seda seletada ja kuidas sellega tõhusalt toime tulla?

    Töötaja kohta taotletud toetussumma varieerub liikmesriigiti suures ulatuses:

    Vastu võetud otsused puudutavad 29 292 koondatud töötajat, esitatud taotlused hõlmasid 54 867 töötajat, kellele toetust taotleti.

    Toetust taotleti keskmiselt 5253 eurot töötaja kohta. Kõige väiksema töötaja kohta taotletud toetuse (511 eurot)[6] ja kõige suurema töötaja kohta taotletud toetuse (22 031 eurot)[7] vahe on ligikaudu neljakümnekordne.

    Kas rahalise toetuse erinevused töötaja kohta liikmesriigiti on täielikult õigustatud, ja kui see nii ei ole, siis kuidas olukorda parandada?

    Fondi kasutuselevõtmise taotlustes osutatakse kõigile sekkumiskriteeriumidele, kuid selles osas esineb tasakaalustamatus.

    Liikmesriigid osutavad fondi käsitleva määruse artikli 2 punkti b) sekkumiskriteeriumile 57,7% juhtudest, artikli 2 punkti a) sekkumiskriteeriumile 36,5% juhtudest ja artikli 2 punkti c) sekkumiskriteeriumile 5,8% juhtudest. Ainult üks liikmesriik (Leedu) osutab vähemalt ühes oma taotluses kõigile kolmele sekkumiskriteeriumile.

    Alates 2009. aasta juunist osutatakse taotlustes rohkem artikli 2 punkti b) sekkumiskriteeriumile kui varasemal perioodil (60% taotlustest võrreldes varasema 50%-ga).

    Kuidas seletada sekkumiskriteeriumidele osutamise osas liikmesriikide vahel valitsevaid erinevusi?

    Fondi toetust saab üksnes väike arv majandussektoreid, ehkki need on mitmekesistumas.

    Kui algse määruse kohaselt vastu võetud 16 otsust puudutasid ainult tekstiilisektorit (50%), autotööstust (31%) ja mobiiltelefonsidet (19%), siis muudetud määruse kohaselt vastu võetud otsused puudutavad uusi sektoreid, nagu masina-, elektroonika- ja trükitööstus ning ehitus.

    Kas täheldatud kalduvusi sektorite osas saab alati seletada globaliseerumise või kriisiga?

    · Fondi kasutuselevõtmise ja rakendamise menetluse analüüs

    Kuigi fondile ei ole senini ette nähtud oma makseassigneeringuid, võib olukord alates 2011. aastast muutuda.

    Kohustuste täitmiseks kasutusele võetud makseassigneeringud võeti eelarveridadelt, mille puhul võis prognoosida alakasutamist. Vajadused kaeti 97,6% osas Euroopa Sotsiaalfondi eelarveridadelt, ülejäänud assigneeringud võeti kriminaal- ja tsiviilõiguse eelarverealt. Võimalust kirjendada reservis makseassigneeringud kulukohustuste assigneeringute kõrvale ei ole veel kasutatud, kuid 2011. aasta eelarveprojekt näeb esimest korda ette fondi eelarverea täiendamise makseassigneeringutega 50 miljoni euro ulatuses.

    Milline mõju on makseassigneeringute fondi eelarvereale kirjendamisel fondi kasutuselevõtmise ajale?

    Fondi kasutuselevõtmise menetlus on liiga pikk, see vähendab fondi tõhusust ja liikmesriikide huvi toetuse vastu.

    Ajavahemik alates fondist toetuse saamise taotluse esitamisest kuni rahalise toetuse ülekandmiseni on keskmiselt rohkem kui 9 kuud.

    Ajavahemik jaguneb järgmiselt:

    – 6 kuud alates liikmesriigi taotluse esitamisest kuni komisjoni ettepanekuni võtta vastu otsus fondi kasutuselevõtmise kohta;

    – 2 kuud alates komisjoni ettepanekust võtta vastu otsus fondi kasutuselevõtmise kohta kuni otsuse vastuvõtmiseni eelarvepädevate institutsioonide poolt;

    – 1 kuu ja üks nädal alates eelarvepädevate institutsioonide otsusest fondi kasutuselevõtmise kohta kuni rahalise toetuse ülekandmiseni komisjoni poolt[8].

    See vähendab liikmesriikide huvi fondi vahendite vastu, sest liikmesriigid rahastavad tööturu aktiivseid meetmeid, teadmata, kuidas nende taotluse menetlemine lõpeb. See seletab osaliselt täheldatud erinevust selle töötajate arvu, kellele fondi toetust taotleti, ja tegelikult toetust saanud töötajate arvu vahel, sest koondatud töötajad võivad vahepeal otsustada tööturult lahkuda või leida uue töökoha. Äärmuslikul juhul tuleb nende erinevuste tõttu liikmesriigil eraldatud toetus täilikult tagasi maksta, sest töötajate arv ei vasta tagantjärele enam ettenähtule.

    Kuidas vähendada fondi kasutuselevõtmiseks kuluvat aega, et suurendada liikmesriikide huvi fondi toetuse vastu?

    • [1]     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta
    • [2]     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta
    • [3]     Viidatud on määruse nr 1927/2006 artiklitele.
    • [4]    Euroopa Liidu Nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsus 2006/702/EÜ ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta.
    • [5]    Allikas: Eurostat, 2007. aasta andmed riikide kogurahvatulu kohta elaniku kohta ja 2008. aasta andmed töötuse määra kohta.
    • [6]          EGF/2010/010, Unilever (Tšehhi Vabariik).
    • [7]          EGF/2010/007, Steiermark-Niederoesterreich (Austria).
    • [8]    Menetluse üldine ajavahemik ja rahalise toetuse ülekandmiseks kulunud ajavahemik puudutavad ainult esimest 15 otsust fondi kasutuselevõtmise kohta, edaspidiste otsuste kohta puudus teave. Kaks teist ajavahemikku on arvutatud kõigi vastu võetud otsuste kohta kokku.

    tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS (25.6.2010)

    eelarvekomisjonile

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamise ja toimimise kohta
    (2010/2072(INI))

    Arvamuse koostaja(*): Elisabeth Morin-Chartier

    (*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 50

    ETTEPANEKUD

    Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

    A. arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) ei kehtesta liikmesriigile mingeid aktiivseid tööturu meetmeid, mida tuleks rakendada fondi vahendite taotlemisel, küll aga nõuab individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi loomist, mis on suunatud töötajate tööturule naasmisele vastavalt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruse[1] artiklile 3, millega säilitatakse täielikult liikmesriikidele paindlikkus kohandada koondatavatele töötajatele suunatud meetmeid iga taotluse konkreetsetele ja individuaalsetele vajadustele,

    1.  tuletab meelde, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kuulub riikide pädevusse ning seda kooskõlastatakse, kasutades avatud koordineerimismeetodit ja võimalikult suurt sünergiat, et kindlustada globaliseerumise tingimustes ELi positiivne areng ning leida lahendus ühiskonda ja tööturule reintegreerimise küsimusele liikmesriikides ja liikmesriikide vahel; tuletab ka meelde, et fond loodi kui vahend selle eesmärgi toetamiseks ja töötajate abistamiseks massiliste koondamiste korral;

    2.  palub fondi tegevuse jätkamist tulevikus ja selle läbi vaadatud 2009. aasta versiooni selget kooskõlastamist Euroopa Sotsiaalfondi läbivaatamisega järgmise keskpika finantsraamistiku järgseks ajavahemikuks, et seda saaks kasutada hädaabi vahendina kriisiolukordades;

    3.  palub komisjonil teha ettepanekuid fondi määruse muutmiseks, et juba lähiajal võimalikult kiirendada taotluste esitamise menetlust, eesmärgiga teha vahendid kättesaadavaks kuue kuu jooksul pärast koondamist, ning seejuures uurida võimalust alustada taotlemismenetlust mitte pärast koondamist, vaid juba koondamisteate saamisel, muutes komisjoni otsuste tegemise võimalikult sujuvaks ja standardides menetlused; lisaks palub komisjonil pakkuda välja ideid järgmiseks finantsraamistikuks, et saavutada ühelt poolt eesmärk hõlbustada koostöös liikmesriikidega tulevikku suunatud põhimõttelisi muudatusi jätkusuutliku majanduse ja tööturu saavutamiseks, ja teiselt poolt võimaldada kiiret ja paindlikku abi ootamatute majandusvapustuste tõttu töö kaotanud töötajatele;

    4.  tuletab liikmesriikidele meelde vajadust võtta paralleelselt fondile taotluse esitamisega koheselt tööturu sekkumismeetmeid;

    5.  palub komisjonil anda liikmesriikidele fondile rahastamistaotluste koostamise ja esitamise suuniste kogum, millega püütakse saavutada taotluste kiiret menetlemist ja sidusrühmade laialdast konsensust töötajate tulemuslikuks tööturule naasmiseks kohaldatava strateegia ja meetmete osas; palub liikmesriikidel menetluse kiirendamiseks eelfinantseerida meetmeid, millega tuleks alustada juba taotluste esitamise ajal, nii et fondi rakendamisperioodi saaks töötajate heaks maksimaalselt ära kasutada;

    6.  tuletab liikmesriikidele meelde, et nad on kohustatud ühelt poolt kaasama tööturu osapooli algusest peale taotluste ettevalmistamisse vastavalt fondi määruse artiklile 5, ning teiselt poolt järgima selle määruse artiklit 9, mis kohustab liikmesriike andma rahastatavate meetmete kohta teavet ja need avalikustama ning et see teave tuleb edastada ka asjaomastele töötajatele, kohalikele ja piirkondlikele asutustele ja tööturu osapooltele, ning nad on kohustatud standardima menetlused; palub liikmesriikidel tagada töönõukogude kaasamine enne iga programmi algust, tagamaks tööturu osapoolte tegelik kaasamine selliste ümberõppekavade koostamisse, milles arvestatakse mitte ettevõtjate, vaid töötajate huvidega;

    7.  nõuab tungivalt, et komisjon nõuetekohaselt jõustaks töötajate teavitamist ja nõustamist käsitleva direktiivi 2002/14/EÜ ja Euroopa töönõukogu käsitleva direktiivi 94/45/EÜ, et anda tööturu osapooltele kõik võimalused kavandatud koondamis- või ümberkorralduskavade analüüsimiseks enne nende väljakuulutamist ja võimaldada neil seeläbi oma rolli täiel määral täita;

    8.  palub komisjonil teha ettepanek lisada fondi määrusesse liikmesriikide kohustus toetada töötajate ühenduste osalemist määruse rakendamise etapis; palub komisjonil korraldada kogemuste ja heade tavade vahetus selles osas, mis puudutab töötajate osalemist fondi rakendamisel, et praeguste ja uute juhtumite puhul saaksid töötajad kasutada varasematel puhkudel omandatud teadmisi;

    9.  palub liikmesriikidel luua koostöös kõigi sidusrühmade ja eelkõige tööturu osapooltega fondi kommunikatsiooni- ja haldusstruktuur riiklikul tasandil ning vahetada parimaid tavasid Euroopa tasandil, sest see võimaldab massiliste koondamiste korral fondi kiirelt ja tulemuslikult kasutada;

    10. tuletab meelde, et määrus (EÜ) nr 1927/2006 võimaldab riikidel esitada fondile ühiseid abitaotlusi, kui töötajad on kaotanud töö teatavas geograafilises piirkonnas või tööstusharus, mis ei hõlma ainult üht liikmesriiki;

    11. palub komisjonil esitada ettepanek fondi määruse muutmiseks nii, et sellega oleks võimalik hõlmata kõik sama sündmuse tõttu eri valdkondades ja piirkondades koondatud töötajad;

    12. palub komisjonil püüda lahendada probleemi, mis seisneb fondi taotluse põhjal toetust saavate koondatud töötajate ja sama piirkonna teiste koondatud töötajate erinevas kohtlemises;

    13. kutsub fondi toetust saavaid liikmesriike üles tõhustama fondi kasutamist, rakendama töö kaotanud töötajate abistamisel individuaalset ja sotsiaalset lähenemisviisi ning toetama täiend- ja ümberõpet, eelkõige massiliste koondamiste korral, et parandada töötajate väljavaateid tööturul, kus toimuvad suured muutused; nõuab, et välditaks olukorda, kus siseriiklikud rakenduseeskirjad seavad fondi kasutamisele piiranguid; palub, et liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused teeksid kõik ümberpaigutamiste tõttu kannatanud alade taaselustamiseks ja püüaksid säilitada piirkonnas majandustegevust, arvestades asjaolu, et fond on mõeldud üksnes töötajate abistamiseks; selleks soovitab liikmesriikidel vahetada aktiivsemalt parimaid tavasid, kasutades eelkõige ära programmi Progress ja konkreetsemalt uue mikrokrediidirahastu pakutud võimalusi;

    14. tervitab nõukogu järeldusi „Uued kutseoskused uute töökohtade jaoks” ja rõhutab, et fond pakub liikmesriikidele täiendavat rahastamist töö kaotanud töötajate koolitamiseks tulevikusuunitlusega töökohti ja suuremat liikuvust silmas pidades;

    15. nõuab liikmesriikidelt tungivalt fondi kasutamist Euroopa eesmärkide saavutamiseks, antud piirkonnas uute püsivate, keskkonnasõbralike ja kvaliteetsete töökohtade jaoks uute oskuste edendamiseks ning ettevõtluse ja elukestva õppe toetamiseks, mis aitaks töötajatel juhtida oma karjääri ning anda panus ELi konkurentsivõime tõstmisse globaliseerunud maailmas;

    16. kutsub Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutavaid liikmesriike üles looma sünergiat fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja väikerahastamise vahel, et leida iga üksikjuhtumi puhul kõige sobivam abinõu;

    17. soovitab liikmesriikidel võtta kooskõlas fondi määrusega meetmeid tööliste liikuvuse edendamiseks, kui tööhõive väljavaated mingis piirkonnas on ebasoodsad;

    18. märgib, et globaliseerumise tingimustes saab Euroopa Liidu konkurentsivõimet edaspidi tagada üksnes siis, kui ELis sihipäraselt püütakse anda võimalikult paljudele töötajatele võimalikult kõrge kvalifikatsioon; on seisukohal, et sellega seoses peab ka fond aitama anda töötuse perioodidel konstruktiivset abi intensiivsete täiend- ja ümberõppe meetmete näol;

    19. tuletab ettevõtjatele meelde nende sotsiaalset kohustust teha kõik selleks, et töötajatel oleks enne töötuks jäämist võimalik tõendada oma töökogemust ja saadud koolitust, et tagada neile võimalikult kiire ja konkreetne ümberõpe ning uute, „heade“ ja püsivate ja perspektiivikate töökohtade leidmine majanduslikult elujõuliseks jäävates sektorites;

    20. märgib, et esitatud taotlused on liikmesriikides valitsevate erinevate olukordade tõttu äärmiselt eripalgelised; palub seetõttu komisjonil töötada välja ettepanek liikmesriikide sekkumiskriteeriumide paindlikumaks muutmiseks ja paremaks kohandamiseks iga riigi majandusoludega, ning kaaluda võimalust pikendada viiteperioodi ja laiendada asjaomaste ettevõtjate abikõlblikkuse parameetreid, vältides samas liikmesriikide ebavõrdset juurdepääsu nimetatud vahendile;

    21. nõuab, et fondi kasutamisel nõutaks liikmesriikidelt meetmete võtmist selle tagamiseks, et ka mittekodanikest abikõlblikel isikutel oleks võimalik toetust saada;

    22. palub komisjonil abistada meetmete rakendamise käigus ka liikmesriike, tööturu osapooli ja töötajate ühendusi;

    23. palub komisjonil hoiduda konkurentsimoonutustest ning selleks toetada Euroopa Liidu ettevõtjate ühtsete kohustuste kehtestamist töötajate koondamiste korral;

    24. rõhutab eriliselt, et komisjon ja liikmesriigid peavad tegema tihedat koostööd rahvusvahelistele äriühingutele antava abi kontrollimisel ning sotsiaalse dumpingu vältimiseks jõuliselt investeerima tagatud õigustega töökohtade loomisse;

    25. palub komisjonil tagada oma poliitika ja vahendite kooskõla, et vältida vastuolu majanduskasvu ja konkurentsivõimega seonduvate eesmärkide ning tööhõive, ühtekuuluvuse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonna eesmärkide vahel;

    26. kutsub komisjoni üles esitama oma aastaaruandes statistilisi andmeid fondi ja nende koolitusstrateegiate tulemuslikkuse kohta, mille eesmärk on aidata inimestel tööle naasta, ning analüüsida tööturu struktuuri mõju nimetatud tulemuslikkusele;

    27. rõhutab, et rahaliste vahendite nappuse tingimustes tuleb komisjonil koostöös liikmesriikidega hinnata fondi kaudu rahastatavate meetmete tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust; märgib, et selleks tuleb töötada välja standardsed hindamiskriteeriumid, milleks on näiteks koolitusmeetmete läbimine, uue töö edukas leidmine ja uue töösuhte kestus;

    28. palub komisjonil esitada viivitamatult fondi senist kasutamist käsitlev aruanne, milles eelkõige täpselt näidataks, kuidas on assigneeringuid kasutatud ja milline oli nende osakaal võrreldes muude riiklike ja ettevõttepõhiste toetusmeetmetega; kutsub komisjoni üles tegema aruande põhjal esimesed järeldused ja esitama kiiresti ettepanekud fondi toimimise parandamiseks.

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    24.6.2010

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    34

    1

    7

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Edit Bauer, Pervenche Berès, Mara Bizzotto, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Sergio Gaetano Cofferati, Marije Cornelissen, Proinsias De Rossa, Frank Engel, Sari Essayah, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Thomas Händel, Marian Harkin, Roger Helmer, Nadja Hirsch, Liisa Jaakonsaari, Martin Kastler, Ádám Kósa, Jean Lambert, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Rovana Plumb, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Elisabeth Schroedter, Georgios Stavrakakis, Jutta Steinruck

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Georges Bach, Raffaele Baldassarre, Julie Girling, Dieter-Lebrecht Koch, Jan Kozłowski, Ria Oomen-Ruijten, Csaba Sógor

    29.6.2010

    • [1]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009.

    majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS ()

    eelarvekomisjonile

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamine ja toimimise kohta
    (2010/2072(INI))

    Arvamuse koostaja: Sharon Bowles

    ETTEPANEKUD

    Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

    1.  palub komisjonil viivitamatult esitada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) senist kasutamist käsitlev aruanne, milles võrreldakse eelkõige seda, kui suurt osa vahenditest on koondamistoetusteks kasutatud globaliseerumisest tingituna ja kui suurt osa majanduskriisist tingituna, ning millises vahekorras on rakendatud vahendid igal konkreetsel juhul olnud muude riiklike ja konkreetse ettevõttega seotud toetusmeetmetega; palub komisjonil selle aruande põhjal teha esimesed järeldused ja ettepanekud fondi tuleviku kohta;

    2.  rõhutab, et ELi struktuurifondid ja Euroopa Investeerimispanga laenud ning algatused on olulised, kuna nende abil pakutakse Euroopa ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele investeerimiskapitali, mis aitab esmajärjekorras ning fondi kõrval kaasa liidu tööstusbaasi uuendamisele;

    3.  kutsub komisjoni üles kehtestama kriteeriume, mis seovad fondi kaudu toetuse andmise esmajoones töökohtade kindlustamisele ja loomisele ning elukestva õppe toetamisele suunatud restruktureerimismeetmetega, muutes sellega nii töötajad kui ka kohaliku majanduse konkurentsivõimelisemaks, ning ergutavad naasmist asjaomaste piirkondade keskkonnasäästliku ja sotsiaalselt tasakaalustatud arengu juurde; lisaks palub komisjonil vaadata läbi kriteeriumid, et võtta koondatute absoluutarvu asemel arvesse asjaomase piirkonna tööealise elanikkonna suurust;

    4.  kutsub komisjoni üles fondi kasutuselevõtmise kriteeriume eelnimetatud tingimustel läbi vaatama ning vajaduse korral märkimisväärselt lihtsustama taotluste esitamise menetlusi;

    5.  kutsub komisjoni üles hindama fondi finantsraamistiku edasisi vajadusi.PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    28.6.2010

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    37

    5

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Markus Ferber, Vicky Ford, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Othmar Karas, Jürgen Klute, Werner Langen, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Ivari Padar, Antolín Sánchez Presedo, Edward Scicluna, Peter Simon, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Marta Andreasen, Sophie Auconie, Elena Băsescu, Pervenche Berès, Sari Essayah, Ashley Fox, Danuta Maria Hübner, Danuta Jazłowiecka, Philippe Lamberts, Olle Ludvigsson, Sirpa Pietikäinen

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

    Bendt Bendtsen, Gesine Meissner, Marit Paulsen, Britta Reimers, Joachim Zeller

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    14.7.2010

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    27

    9

    1

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Marta Andreasen, Reimer Böge, Lajos Bokros, Giovanni Collino, Andrea Cozzolino, Isabelle Durant, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ivars Godmanis, Ingeborg Gräßle, Carl Haglund, Jiří Havel, Monika Hohlmeier, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, Vladimír Maňka, Barbara Matera, Claudio Morganti, Miguel Portas, Dominique Riquet, László Surján, Helga Trüpel, Derek Vaughan

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    François Alfonsi, Maria Da Graça Carvalho, Frédéric Daerden, Peter Jahr, Riikka Manner, Georgios Stavrakakis, Theodor Dumitru Stolojan

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

    Lucas Hartong