RAPORT Kaubandus- ja majandussuhted Türgiga
17.8.2010 - (2009/2200(INI))
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Metin Kazak
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
kaubandus- ja majandussuhete kohta Türgiga
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 2009. aasta eduaruannet Türgi kohta (SEK(2009)1334);
– võttes arvesse 12. septembri 1963. aasta lepingut assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel;
– võttes arvesse kõnealuse lepingu 23. novembri 1970. aasta lisaprotokolli, eriti selle artikli 41 lõiget 1 („kavatsetud meetmete rakendamiskeeld”);
– võttes arvesse EÜ–Türgi assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsust nr 1/80;
– võttes arvesse EÜ–Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsust nr 1/95 tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta (96/142/EÜ);
– võttes arvesse nelja põhilist liikumisvabadust puudutavaid Euroopa Kohtu otsuseid, eriti Demireli, Sevince'i, Savasi, Abatay-Sahini, Tum-Dari ja Soysali kohtuasjades;
– võttes arvesse 2007. aastal avaldatud seni viimast WTO kaubandusülevaadet Türgi kohta;
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta;
– võttes arvesse poliitikaosakonna analüüsi ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames Türgi jaoks koostatud 2009. aasta programmi kohta seoses 2009. aasta laienemispaketiga;
– võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2006. aasta järeldusi;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48;
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0238/2010),
A. arvestades, et tolliliit Türgiga on endiselt üks arenenumaid ja lähedasemaid ärisuhteid, mille EL mõne kolmanda riigiga sõlminud on;
B. arvestades, et Maailmapanga statistika järgi on Türgi majanduse mahult maailmas seitsmeteistkümnendal kohal ja Euroopas kuuendal kohal, mille ekspordist moodustavad tööstuskaubad üle 90% riigi; arvestades, et välismaiste otseinvesteeringute poolest oli Türgi 2008. aastal maailmas kahekümnendal kohal ning välismaiste otseinvesteeringute maht Türgis oli 18 miljardit eurot;
C. arvestades, et Türgist on saanud ELi suuruselt seitsmes kaubanduspartner ja EL on Türgi suurim kaubanduspartner;
D. arvestades, et 2009. aastal eksportis Türgi ELi 33,6 miljardi euro väärtuses tooteid ja importis EList 40,4 miljardi euro väärtuses tooteid,
E. arvestades, et keskmine tööpuudus suurenes Türgis 2009. aastal murettekitava 13%-ni, noorte tööpuudus on 24% ning uusima vaesusuuringu (2007) kohaselt elab 18,56% Türgi rahvastikust allpool vaesuspiiri,
1. tervitab asjaolu, et ELi kaubandussuhted Türgiga on kõrgelt arenenud; palub Türgil lihtsustada menetlusi ja bürokraatiat ning kõrvaldada säilinud tariifsed ja mittetariifsed tõkked; rõhutab, et kahe poole vaheline konstruktiivne dialoog on tähtis suhete edasiseks arendamiseks;
2. tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 205 ja Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaselt on liidu välistegevuse, sealhulgas kaubanduspoliitika eesmärgiks „demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine”, samuti partnerluse rajamine kolmandate riikidega, kes jagavad ülaltoodud põhimõtteid;
3. kutsub komisjoni üles jätkama kaubandusalast suhtlust ja dialoogi Türgiga, eriti ühise konsultatiivkomitee ja ELi ja Türgi tolliliidu ühiskomitee raames; julgustab mõlemaid pooli neid platvorme tulemuslikumalt kasutama ja lahendama kiiresti ülejäänud probleemid, nagu Türgi kehtestatud veiseliha, elusveiste ja veiselihatoodete impordikeeld ning mõne ELI liikmesriigi kehtestatud maanteeliikluse kvoodid, mida kohaldatakse Türgis registreeritud sõidukite suhtes;
4. võtab teadmiseks Türgi pikaajalise kasvupotentsiaali ja demograafilised eripärad; julgustab nii ELi kui ka Türgit osutama asjakohast tähelepanu nende vastastikku seotud majandusele, säilitama kooskõlas nende kohustustega mitmes rahvusvahelises platvormis avatud kaubandus- ja investeerimissüsteemid ning nende suutlikkuse seista vastu kodumaisele protektsionistlikule survele ning kasutama kaubanduse kaitsemeetmeid WTO eeskirjade kohaselt;
5. tunneb muret naiste vähese osaluse pärast tööturul ja nende mitteametliku töötamise pärast; soovitab Türgil seada naiste tööhõive oma majandus-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika keskmesse;
6. rõhutab, et noorte tööhõiveolukord on eriti tõsine ning selle parandamiseks puuduvad konkreetsed meetmed; juhib tähelepanu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) hiljutisele uuringule, mille kohaselt töökohtade loomine üldiselt ning eriti naiste ja noorte tööhõive on peamine tööturuga seotud ülesanne Türgi arengu seisukohast; nõuab seetõttu, et tööhõivestrateegias keskendutaks üldisele noorte tööhõivele ja eelkõige noorte naiste olukorrale;
7. tervitab tolliliidu loomist 1996. aastal, mis on suurendanud juurdepääsu turule ja mis võimaldas ELi ja Türgi vahelise kaubanduse mahul jõuda 2008. aastal senise tipptulemuseni, 100 miljardi euroni aastas;
8. rõhutab asjaolu, et tolliliit hõlmab tööstuskaupu ja töödeldud põllumajandussaadusi; ootab, et tolliliidu kohaldamisalasse lisataks nii kiiresti kui võimalik põllumajandussaadused; on seisukohal, et tolliliitu on võimalik süvendada muude valdkondade, näiteks teenuste ja avalike hangete hõlmamise teel;
9. peab kahetsusväärseks, et WTO hiljutise ülevaate kohaselt on keskmine tariifimäär, mida Türgi põllumajandustoodetele kohaldab, suhteliselt kõrge ning mõnel juhul äärmiselt kõrge (näiteks maisile kohaldatav tollimäär on 130%); palub Türgi valitsusel neid tõkkeid oluliselt vähendada;
10. tervitab Türgi ja ELi tolliseadustike ühtlustamist ja eriti üldise soodustuste süsteemi vastuvõtmist; nõuab Türgi seaduste suuremat vastavusseviimist ühenduse õigusega vabakaubanduse, võltsimisvastase võitluse ning tollivormistusjärgse kontrolli ja tollimaksuvabade kaupluste jaoks lubade andmise vallas;
11. avaldab kahetsust, et Türgi ei ole viiendat aastat järjest täielikult täitnud assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli ega kõrvaldanud kõiki kaupade vaba liikumise takistusi; kutsub Türgi valitsust üles täielikult ja viivitamatult täitma sellest protokollist tulenevaid kohustusi mittediskrimineerival viisil, mis aitab kaasa Türgi kaubandussuhete arengule kõigi ELi liikmesriikidega, ning tuletab meelde, et selle rakendamata jätmine võib edaspidi tõsiselt mõjutada läbirääkimiste kulgu;
12. rõhutab, et on väga oluline, et Türgi täidaks kõik tolliliidust lähtuvad kohustused; on ühtlasi seisukohal, et teatavates valdkondades, nagu vabakaubanduspiirkonnad ja tollimaksuvabastused, vajatakse veel täiendavat ühtlustamist;
13. rõhutab, et tolliliidule oleks väga kasulik vaadata läbi vaidluste lahendamise mehhanism, mis võimaldaks lahendamata küsimusi kiiresti ja õiglaselt lahendada;
14. nõuab kõikide tarbetute kaubandustõkete kõrvaldamist ELi ja Türgi kaubavahetuses WTO eeskirjade kohaselt, sealhulgas selliste tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamist nagu sertifikaatide mittetunnustamine, dubleeriv katsetamine, dubleeriv kontroll, kohustuslikud tehnilised normid ja standardid; samuti kutsub komisjoni üles jagama häid tavasid selles valdkonnas;
15. tunnistab Türgi ees seisvaid raskusi vabakaubanduslepingute sõlmimisel kolmandate riikidega, millel on Türgi majandusele negatiivne mõju, sest see võimaldab mõnele ELi vabakaubanduspartnerile, kellega Türgil ei ole veel olnud võimalik vabakaubanduslepingut sõlmida, ühepoolse sooduspääsu Türgi turule; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et Türgi kaasatakse eelseisvate ELi ja kolmandate riikide vaheliste vabakaubanduslepingute mõju hindamise uuringutesse ning parandama veelgi teabe edastamist ELi seisukoha ja vabakaubanduslepingute alaste läbirääkimiste hetkeolukorra kohta; soovitab komisjonil vabakaubanduslepingutes arvesse võtta ELi ja Türgi vahelist tolliliitu;
16. kutsub Türgit üles tühistama tolliliidu raames võetud kohustustega vastuolus olevate kaupade impordilitsentsid ja nõustuma EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 2/97 (tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamise kohta) ajakohastamisega;
17. tervitab Türgi valitsuse poolt 2009. aastal vastu võetud väliskaubanduse standardiseerimist käsitlevaid õigusakte; võtab samas teadmiseks vastavushindamise menetluste ja füüsilise tollikontrolli sisseviimise; soovitab nii ELil kui ka Türgil täielikult kohaldada vastastikuse tunnustamise põhimõtteid;
18. palub Türgil loobuda tülikatest impordimenetlustest ning kohandada töödeldud põllumajandussaaduste tollimaksuvaba kvoodisüsteemi, mis on vastuolus tolliliidu nõuetega;
19. tunneb heameelt viimase Türgit käsitleva WTO ülevaate positiivsete järelduste üle; nõuab siiski tungivalt, et Türgi valitsus võtaks vajalikud meetmed selles sisalduvate soovituste täitmiseks ja kiirendaks struktuurilisi ja seadusandlikke reforme;
20. palub Türgil peatada häid tootmistavasid puudutavad uued nõuded, sest nende tegelikuks tulemuseks on teatavate farmaatsiatoodete impordi keelamine, samuti palub, et Türgi osaleks rahvusvahelistes heade tootmistavade menetluste ja normide ühtlustamise algatustes, näiteks WHO ja ELi algatused, ning täidaks neid norme;
21. võtab teadmiseks Türgi dünaamilise rahvusvahelise kaubanduse strateegia ja Türgi poolt seni sõlmitud 16 vabakaubanduslepingut; julgustab ELi ja Türgit tegema koostööd kaubandussuhete süvendamiseks Kesk-Aasiaga;
22. märgib, et 88% kõigist välismaistest otseinvesteeringutest Türgis on pärit EList; osutab siiski, et välismaiste otseinvesteeringute osakaal Türgi SKPs on suhteliselt väike;
23. võtab teadmiseks Türgi rolli piirkondlikes platvormides, nagu Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsioon, Musta Mere Kaubandus- ja Arengupank ja Kagu-Euroopa koostööprotsess; julgustab Türgit võtma juhtivat rolli avatud ja õiglase kaubanduse edendamisel, milles võetakse asjakohaselt arvesse sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast heaolu;
24. märgib Türgi kui Barcelona protsessi asutava partneri rolli Vahemere piirkonnas ning palub Türgil täielikult austada kõiki selle protsessi partnerriike; rõhutab, et Türgi kaubanduse arendamiseks on Vahemere piirkonnas tohutud võimalused;
25. märgib, et kuigi EL on endiselt Türgi suurim kaubanduspartner, olid Türgi 2009. aasta peamiste kaubanduspartnerite seas ka Venemaa, Hiina, Ameerika Ühendriigid ja Iraan; rõhutab, et 2009. aastal Türgi ja ELi kaubavahetuse maht vähenes, kuid 2010. aasta kahes esimeses kvartalis hakkas see jälle tõusma; märgib samuti, et Türgi mitmekesistab oma kaubanduspartnerite valikut; palub komisjonil läbi viia uurimus Türgi väliskaubanduse mahus ELi osa suhtelise vähenemise põhjuste, mille hulka võib kuuluda ka finantskriis, ja majandusliku mõju kohta;
26. märgib, et energiatarnete valdkonnas seisavad Türgi ja ELi ees sarnased väljakutsed; rõhutab Nabucco projekti tähtsust energiavarustuse kindluse seisukohast ELis ning palub seetõttu Türgil teha algatus ja hakata kiiresti rakendama valitsustevahelist Nabucco kokkulepet; rõhutab vajadust määratleda ühine väline energiastrateegia ja avada energia peatükk, mis täiendavalt suurendaks koostööd energiavaldkonnas; nõuab tungivalt, et Türgi ratifitseeriks energiaharta lepingu kaubandust käsitleva muudatuse ja soovitab Türgil investeerida oma tohututesse taastuvate energiaallikate kasutamise võimalustesse;
27. märgib, et GATS 4 põhjustatud korduvad viisaprobleemid piiravad oluliselt Türgi ärimeeste ja veokijuhtide liikumist ELi; juhib tähelepanu Euroopa Kohtu korduvatele otsustele selles küsimuses ja palub komisjonil tagada, et liikmesriigid neid otsuseid täidaksid; palub komisjonil ja nõukogul uuesti läbi vaadata viisamenetlused, et kõrvaldada kaubavahetuse takistused;
28. peab kahetsusväärseks, et seadusi, mis tagavad ametiühinguõiguste täieliku austamise vastavalt ELi standarditele ning asjaomastele Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidele, ei ole veel lõplikult välja töötatud, eelkõige ametiühingute organiseerimise, kollektiivläbirääkimiste ja streigiõiguse osas;
29. nõuab tungivalt, et Türgi hoiduks diskrimineerivast praktikast välismaiste ettevõtete suhtes ja loobuks avalikel hangetel Türgi pakkujatele 15% hinnaeelise andmisest; kutsub Türgit üles liituma WTO riigihankelepinguga;
30. rõhutab, et võltsitud tooted, sealhulgas farmaatsia- ja kosmeetikatooted, on ELi ja Türgi vahelistes kaubandussuhetes probleem ja selle tõttu on Türgi välismaistele otseinvesteeringutele vähem atraktiivne; ergutab Türgit tõhusalt jõustama uusi intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid õigusakte, et edendada kaubandussuhteid ELiga; rõhutab, et intellektuaalomandi süsteemi arendamisel tuleb leida parem tasakaal intellektuaalomandit käsitleva rahvusvahelise õiguse miinimumnõuete ning siseriikliku majandusarengu nõuete vahel;
31. märgib, et 99% Türgi ettevõtetest moodustavad VKEd ja need pakuvad 70% Türgi tööhõivevõimalustest; julgustab Türgit parandama VKEde juurdepääsu rahastamisele; tervitab Türgi üheksandat arengukava, mis keskendub uurimis- ja arendustegevuse rahastamisele, mis on VKEde konkurentsivõime suurendamiseks eluliselt tähtis;
32. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Türgi valitsusele.
SELETUSKIRI
Sissejuhatus
Türgi roll maailmakaubanduse osalisena on viimastel aastatel suurenenud, eriti seetõttu, et riik kasutab rohkem ära oma unikaalset geopoliitilist asendit. Riik toimib ühenduslülina Vahemere, Lähis-Ida, Aasia, Musta mere ja Kaukaasia piirkondade vahel. Üks ja kõige tähtsam kaubandussuhe, mis on toetanud Türgi kasvu maailmakaubanduse areenil, on siiski olnud riigi eelistatud suhe Euroopa Liiduga.
Tolliliit
Tolliliidu juured ulatuvad tagasi aastasse 1963, kui Türgi ja EMÜ sõlmisid assotsiatsioonilepingu, milles oli sätestatud tolliliidu loomine aastaks 1996. See võimaldas majandussuhteid tihendada, luues tolliliidu – vaid ühe kolmest, mille EL on üldse sõlminud ja ainsa, mis on sõlmitud ELi liikmekandidaadiga. Pärast seda on turgude integreerimisel märkimisväärselt edasi liigutud, eriti kaupade vaba liikumise osas. Eriti tähelepanuväärne viimase aja saavutus integratsioonis on olnud Türgi uue tolliseadustiku vastuvõtmine ja üldise soodustuste süsteemi vastuvõtmine.
Tolliliit hõlmab kõiki tööstustooteid ja töödeldud põllumajandussaadusi. Tolliliidu edu võib näha arvudest: Türgi on muutunud ELi tähtsaks äripartneriks, olles ELi suuruselt seitsmes importturg ja viies eksportturg. Kuna kaks kolmandikku kõikidest välismaistest otseinvesteeringutest pärineb EList, on Türgist saanud Euroopa ettevõtjate tähtis investeeringubaas ja ta integreerub järjest rohkem ELi tarne- ja tootmisahelasse, sageli suurt lisaväärtust andvatesse sektoritesse. 2009. aastal eksportis Türgi ELi 33,6 miljardi euro väärtuses tooteid ja importis liidust 40,4 miljardi euro väärtuses tooteid. Samuti on Türgi jõudnud majanduse mahult maailmas viieteistkümnendale kohale.
Ehkki tolliliit loodi 1996. aastal, pole see veel lõplikult valmis. Võttes arvesse ühinemisläbirääkimisi, on tolliliitu võimalik laiendada muude valdkondade, näiteks teenuste ja avalike hangete hõlmamise teel, ning seda on võimalik praeguste puuduste kõrvaldamiseks ümber kujundada.
Tolliliit on oma tegevusega tõend ELi ja Türgi edukast majanduslikust ja kaubanduslikust integreerumisest. Tolliliit aitas kaasa selle kasvuspiraali tõhustamisele, kinnitades Türgi kindlalt Euroopa turustus- ja tootmissüsteemi. Edukal majanduslikul integratsioonil ning ELiga kaubavahetuse ja investeeringute suurenemisel on suur osa tolliliidul ja 2005. aastal alanud ühinemisläbirääkimistel. Siiski tundub, et tolliliit kannatab korduvate probleemide all, mis on seotud säilinud tehniliste kaubandustõkete ja kaitsemeetmete ülemäärase kasutamisega. Siseturu kaitse meetmetena on seni säilinud vastavushindamise menetlused ning tehniliste normide ja standardite kasutamine.
Muud probleemid, millega ELi ja Türgi vahelise tolliliidu raames tuleb kokku puutuda, on ELi sisenevate Türgi ettevõtjate viisaprobleemid, mida näitavad Euroopa Kohtu järjestikused otsused, paralleelsuse puudumine vabakaubanduslepingute läbirääkimistel ja nende sõlmimisel kolmandate riikidega ning intellektuaalomandi õiguste kaitse puudumine. Arvestades ühinemisläbirääkimisi, oleks kaubandussuhete tihendamine ja turgude integratsioon kindlasti viisiks, kuidas liikuda edasi tolliliidu laiendamise ja tugevdamise suunas.
Tolliliidule oleks palju kasu tulemusliku vaidluste lahendamise mehhanismi loomisest. Siiski näib olevat raske tolliliitu mistahes viisil sisuliselt reformida, sest seda takistab Türgi Euroopa Liiduga ühinemise küsimus.
Türgi ja rahvusvaheline kaubandus
Türgi on WTO liige alates 1995. aastast, kuid pole ühinenud riigihankelepinguga. Seni viimane kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanism kiitis Türgi reforme, sest need soodustavad majanduskasvu, inflatsiooni kontrolli all hoidmist ja avaliku sektori võlakoormuse ja välisvõla vähendamist. Siiski on säilinud probleemid seoses jooksevkonto puudujäägi suurenemise ja imporditõketega (s.o tollimaksud ja sisemised maksud), mida kritiseeriti ka kaubandusülevaates Türgi kohta.
Türgi on ka Barcelona protsessi asutav partner ja võtmetähtsusega osapool Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduspiirkonna loomisel. Tegelikult on Türgil seni kõige täielikum vabakaubanduslepingute võrgustik Euroopa ja Vahemere piirkonna lõunapoolsete partneritega. Vaatamata Türgi ilmselgele rollile Vahemere piirkonnas on selle riigi kaubanduse maht Euroopa ja Vahemere piirkonna riikidega suhteliselt ja absoluutarvudes üsna väike. Tegelikult moodustab kauplemine Vahemere piirkonna partneritega vaid 4% Türgi impordist ja 7% ekspordist.
Türgi on Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni asutajaliige ja on allkirjastanud vabakaubanduslepingud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina ja Albaaniaga. Türgi on ka Kagu-Euroopa koostööprotsessi liige.
EL on selgelt Türgi peamine kaubanduspartner, kuid tema osakaal vähenemas. Venemaa ja Hiina on oma osakaalu Türgi kaubanduses suurendanud. Türgi kõige suuremad ELi välised kaubanduspartnerid on Venemaa, Hiina, Araabia Ühendemiraat, USA ja Jaapan.
Statistika näitab, et Türgi eksport ELi kasvas ainult 5% ja et 2008. aastal suundus ainult 48% Türgi ekspordist ELi, võrreldes 56%-ga aasta varem. Teisest küljest kasvas Türgi import EList 9% võrra, samas kui import muudest riikidest kasvas samal ajavahemikul 25% võrra.
Traditsioonilistes tööstusharudes, näiteks tekstiilitööstuses, seisab Türgi vastamisi tiheda konkurentsiga. Suurimad konkurendid on areneva majandusega riigid, nagu India ja Hiina. Kaubandussuhted Hiinaga tihenevad, eriti energiasektoris, ja kaks riiki on kokku leppinud mitme majandusliku meetme ja kahepoolse koostöölepingu suhtes, mis hõlmavad kaubandust, diplomaatiat, turismi, energeetikat, kultuuri ja meediat. Hiinaga oli Türgi kaubandusbilansi puudujääk 2008. aastal peaaegu 16 miljardit dollarit. Edasine koostöö ja kooskõlastatud tegevus ELi ja Türgi vahel võiks aidata leida ühiseid lahendusi praegustele raskustele nii kaubanduse kui investeeringute valdkonnas.
Mis puutub välismaiseid otseinvesteeringuid, siis on EL jätkuvalt Türgi suurim välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu allikas. 2008. aastal pärines 75% välismaistest otseinvesteeringutest Türgis ELi riikidest ning 2009. aasta esimese viie kuuga suurenes see arv 88%-ni. Siiski on välismaistel otseinvesteeringutel Türgi majanduses väike roll ja selles osas on palju arenguruumi, eelkõige maailma majanduse taastumist ära kasutades. Välismaiste otseinvesteeringute sissevooluga on otseselt seotud võltsitud toodete ja intellektuaalomandi õiguste kaitse puudumise küsimus, sest see mõjutab oluliselt Türgi atraktiivsust välismaiste otseinvesteeringute seisukohalt.
Türgi pangandussüsteem on finantskriisis olnud tähelepanuväärselt vastupidav. Paljuski on see Türgi 2001. aasta kriisile järgnenud reformide tulemus. Tõendid näitavad, et Türgi majandus taastub kriisist. Türgi statistikaamet teatas SKP 6% tõusust 2009. aasta viimase kolme kuu jooksul, mis on märkimisväärne pööre võrreldes aasta esimeses kvartalis registreeritud 14,5% langusega.
Kokkuvõte
Arvestades Türgi ja ELi vahelise kaubanduse suurt mahtu ja väljakujunenud suhteid, tuleks nendevahelistele kaubandus- ja majandussuhetele osutada asjakohast tähelepanu. Sellega seoses tuleks astuda vajalikke samme suhete edasiseks arendamiseks.
Siiani on lahendamata mitu tehnilist küsimust ja selles osas tuleks kohe võtta vajalikud meetmed.
Tolliliit tuleb muuta paremini toimivaks; lahendamata küsimustega tuleb kiiresti tegelda ning Türgi ja EL peaksid oma kaubanduspoliitikat veelgi rohkem ühtlustama, eriti seoses vabakaubanduslepingute ja piirkondliku kaubandusega. Need sammud tooksid tõenäoliselt kaasa mõlemale poolele kasuliku olukorra, millest võidaks nii Türgi kui ka ELi majandus.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
14.7.2010 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
25 2 2 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, Kader Arif, Christofer Fjellner, Joe Higgins, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, Vital Moreira, Cristiana Muscardini, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Keith Taylor, Iuliu Winkler, Pablo Zalba Bidegain, Paweł Zalewski |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Francesca Balzani, Catherine Bearder, George Sabin Cutaş, Béla Glattfelder, Salvatore Iacolino, Maria Eleni Koppa, Elisabeth Köstinger, Jörg Leichtfried, Georgios Papastamkos, Miloslav Ransdorf, Jarosław Leszek Wałęsa |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Franziska Keller, Kyriakos Mavronikolas, Georgios Papanikolaou, Giommaria Uggias |
|||||