RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem

30.9.2010 - (KOM(2009)0151 – C7‑0009/2009 – 2009/0051(CNS)) - *

Kalanduskomisjon
Raportöör: Carmen Fraga Estévez


Menetlus : 2009/0051(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0260/2010

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem

(KOM(2009)0151 – C7‑0009/2009 – 2009/0051(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0151);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0009/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule "Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele“ (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 249 lõiget 3 ja artikli 43 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. märtsi 2010. aasta arvamust[1];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0260/2010),

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha alljärgnevas sõnastuses;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldused;

3.  palub komisjonil saata kõnealune teema uuesti parlamendile arutamiseks, kui komisjon kavatseb oma ettepanekut oluliselt muuta või asendada uue tekstiga,

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja riikide parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[2]*

komisjoni ettepanekule

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGI MÄÄRUS (EÜ) nr …/2010,

millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[3],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[4]

ning arvestades järgmist:

(1)    Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsioon, edaspidi „NEAFC konventsioon”, kiideti heaks otsusega nr 81/608 (EMÜ)[5] ja see jõustus 17. märtsil 1982.

(2)    NEAFCi konventsioonis on sätestatud asjakohane raamistik mitmepoolseks koostööks kalavarude ratsionaalsel kaitsel ja majandamisel konventsioonis määratletud piirkonnas.

(3)    Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon võttis 15. novembril 2006 peetud aastakoosolekul vastu soovituse kehtestada kontrolli- ja rakendussüsteem (edaspidi „süsteem”), mida kohaldatakse konventsioonis määratletud piirkonnas väljaspool konventsiooniosaliste riiklikku jurisdiktsiooni tegutsevate kalalaevade suhtes. Kõnealust süsteemi muudeti mitmete soovitustega 2007. ja 2008. aasta novembris toimunud aastakoosolekutel.

(4)    NEAFCi konventsiooni artiklite 12 ja 15 alusel jõustusid kõnealused soovitused vastavalt 1. mail 2007, 9. veebruaril 2008 ning 6. ja 8. jaanuaril 2009.

(5)    Kõnealuses süsteemis sätestatakse kontrollimeetmed, mida kohaldatakse konventsiooniosaliste riikide lipu all sõitvate ja NEAFCi piirkonnas tegutsevate laevade suhtes, ning merel toimuva kontrollimise kord, mis hõlmab kontrolli- ja järelevalvemenetlusi ning rikkumiste puhul kohaldatavaid menetlusi, mida konventsiooniosalised peavad rakendama.

(6)    Kontrolli- ja rakendussüsteemiga kehtestatakse uus sadamariigi kontrollisüsteem, mis võimaldab tulemuslikult keelata Euroopa sadamates sellise külmutatud kala lossimine ja ümberlaadimine, mille seaduslikkust muu konventsiooniosalise riigi laeva lipuriik ei ole tõendanud.

(7)    Teatavad NEAFCi vastuvõetud sätted on ühenduse õiguses rakendatud iga-aastase lubatud kogupüüke ja kvoote käsitleva määrusega, viimati tehti seda nõukogu määrusega (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes[6]. Õigusliku selguse huvides tuleks sedalaadi sätted, mis ei ole olemuselt ajutised, üle kanda uude eraldiseisvasse määrusse.

(8)    Kõnealune süsteem hõlmab ka sätteid, mis võimaldavad edendada kaitse- ja rakendusmeetmete järgimist kolmandate riikide laevade puhul, et tagada täielik vastavus NEAFCi kaitse- ja majandamismeetmetele. NEAFC soovitas mitme kalalaeva asendamist nende laevade nimekirjas, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Tuleks tagada nende soovituste rakendamine ühenduse õiguskorras.

(9)    20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, artikli 5 lõikes 2 sätestatakse, et liikmesriigid kontrollivad oma lipu all sõitvate ühenduse kalalaevade ja oma riigi kodanike juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning kontrollivad tegevust ühenduse vetest väljaspool[7]. Seetõttu tuleks sätestada, et liikmesriigid, kelle laevadel on lubatud kalastada NEAFCi reguleeritavas piirkonnas, määraksid süsteemi raames seire ja järelevalve inspektorid ning eraldaksid kontrolliks vajalikud vahendid.

(10)  Selleks et tagada kalastustegevuse seire NEAFCi konventsiooniga reguleeritavas piirkonnas, on vaja, et liikmesriigid teeksid süsteemi kohaldamisel koostööd nii omavahel kui ka komisjoniga ja tema määratud asutusega.

(11)  Liikmesriigid on kohustatud tagama, et nende inspektorid järgivad NEAFC kehtestatud kontrollimenetlusi.

(12)  Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad üksikasjalikke eeskirju teatatavate kalavarude loetelude kohta, enne sadamasse sisenemist saadetava eelteate ja tühistamise korra kohta, samuti ümberlaadimise või lossimise loa kohta. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavaid konsultatsioone, kaasa arvatud ekspertide tasandil.

(13)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291. Selle artikli kohaselt sätestatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes kohaldatavate liikmesriikide kontrollimehhanismide eeskirjad ja üldpõhimõtted eelnevalt määrusega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetlusega. Uue määruse vastuvõtmiseni kohaldatakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[8], välja arvatud selles sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlust, mis ei ole kohaldatav.

(13a) Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et integreerida ELi õigusesse tulevased muudatusettepanekud NEAFCi kontrolli- ja rakendussüsteemi nende meetmete kohta, mis moodustavad käesoleva määruseteatud vähemoluliste sätete sisu ja mis saavad Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni (NEAFCi konventsiooni) tingimuste kohaselt Euroopa Liidule siduvaks. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavaid konsultatsioone, kaasa arvatud ekspertide tasandil.

(14)  Kuna käesoleva määrusega kehtestatakse NEAFCi konventsiooni piirkonnas uued kontrolli- ja rakendussüsteemi eeskirjad, tuleks tunnistada kehtetuks nõukogu 16. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2791/1999, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatavad kontrollimeetmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse üldeeskirjad ja tingimused, mille alusel Euroopa Liit kohaldab Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni vastuvõetud kontrolli- ja rakendussüsteemi (edaspidi „süsteem”).

Artikkel 2

Reguleerimisala

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust kõigi ELi laevade suhtes, mida kasutatakse või mida kavatsetakse kasutada kalavarude püügiks Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga reguleeritavas piirkonnas.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)    „konventsioon” – Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioon koos täiendustega;

(2)    „konventsiooni ala” – konventsiooni artikli 1 lõikes 1 määratletud veealad;

(3)    „reguleeritav piirkond” – konventsiooniala veed, mis ulatuvad kaugemale kui konventsiooniosaliste kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvad veed;

(4)    „lepinguosalised” – konventsiooniosalised;

(5)    „NEAFC” – Kirde-Atlandi kalanduskomisjon;

(6)    „kalandustegevus” – kalapüük, sh mitme laeva koostööd hõlmav püük, kalatöötlemine, kala või kalatoodete ümberlaadimine või lossimine ning mis tahes muu kutselist kalapüüki ettevalmistav või sellega seotud tegevus;

(7)    „kalavarud” – konventsiooni artikli 1 lõikes 2 osutatud kalavarud;

(8)    „reguleeritavad kalavarud” – kalavarud, mille suhtes kehtivad konventsiooniga ettenähtud soovitused ja mis on loetletud käesoleva määruse lisas;

(9)    „kalalaev” – mis tahes laev, mida kasutatakse või mida kavatsetakse kasutada kalavarude töönduslikuks kasutamiseks, sealhulgas kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimises osalevad laevad;

(10)  „kolmanda riigi laev” – laev, mis ei sõida ühegi NEAFCi konventsiooniosalise lipu all, sh laevad, mille puhul on põhjendatult alust kahtlustada, et neil puudub riikkondsus;

(11)  „mitme laeva koostööd hõlmav kalapüük” – mis tahes kahte või enamat laeva hõlmavad toimingud, mille käigus ühe laeva püügivahenditest võetud saak viiakse üle teisele laevale;

(12)  „ümberlaadimine” – kõigi või osa kalalaeval olevate ▌kalandustoodete ▌ laadimine teisele kalalaevale;

(13)  „sadam” – lossimiseks kasutatav koht või rannikulähedane koht, mille konventsiooniosaline on määranud kalavarude ümberlaadimiseks;

Artikkel 4

Kontaktasutused

1.      Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, mis tegutseb kontaktasutusena, võttes vastu artiklite 12, 19, 20 ja 27 kohaseid järelevalve- ja inspekteerimisaruandeid ning võttes vastu ja andes välja artiklite 24 ja 25 kohaseid teatisi ja lube.

2.      Artiklite 24 ja 25 kohaste teatiste vastuvõtmise ja lubade väljaandmise kontaktasutused on avatud 24 tundi ööpäevas.

3.      Liikmesriigid saadavad komisjonile või tema määratud asutusele ja NEAFCi sekretärile määratud kontaktasutuse telefoninumbri, e-posti aadressi ja faksinumbri.

4.      Kõigist muudatustest lõigetes 1 ja 3 osutatud kontaktasutusi käsitlevas teabes teatatakse komisjonile või tema määratud asutusele ja NEAFCi sekretärile vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

5       Lõigetes 1 ja 3 osutatud teabe edastamise vorm kehtestatakse artikli 47 lõikes 2 esitatud korras.

II PEATÜKK

Järelevalvemeetmed

Artikkel 5

Euroopa Liidu osalus

1.      Liikmesriigid saadavad komisjonile elektroonilisel teel loetelu kõikide nende lipu all sõitvate ja Euroopa Liidus registreeritud laevade kohta, millel on luba reguleeritavas piirkonnas kala püüda, ja eelkõige laevade kohta, millel on ühe või mitme reguleeritava kalavaru sihipärase püügi luba, samuti loetelusse tehtavad parandused. See teave edastatakse hiljemalt iga aasta 15. detsembriks või vähemalt viis päeva enne laeva sisenemist reguleeritavasse piirkonda. Komisjon edastab teabe viivitamata NEAFCi sekretärile.

2.      Lõikes 1 osutatud loetelu edastamise vorm võetakse vastu artikli 47 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 6

Püügivahendite tähistamine

1.      Liikmesriigid tagavad, et püügivahendid, mida nende kalalaevad kasutavad reguleeritavas piirkonnas, on tähistatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 356/2005, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad seisevpüüniste ja piimtraalide tähistamiseks ja identifitseerimiseks[9].

2.      Liikmesriigid võivad eemaldada ja kõrvaldada nii seisevpüünise, mis ei ole määruse (EÜ) nr 356/2005 kohaselt tähistatud või ei ole mis tahes muul viisil kooskõlas NEAFCi soovitustega, kui ka sellisest püünisest leitud kala.

Artikkel 7

Kaotatud püüniste päästmine

4.      Lipuriigi pädev asutus saadab määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 48 lõike 3 kohase teabe ja laeva kutsungsignaali viivitamata NEAFCi sekretariaadile.

5.      Liikmesriigid peavad korrapäraselt tegelema oma lipu all sõitvatele laevadele kuuluvate kaotatud püüniste päästmisega. ▌

Artikkel 8

Saagi ▌ registreerimine

1.      Lisaks 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem)[10] artiklis 6 täpsustatud teabele esitavad ELi kalalaevade kaptenid kas köidetud, nummerdatud lehtedega püügipäevikus või elektrooniliselt järgmise teabe:

         (a)    reguleeritavasse piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine;

         (b)    iga päev ja/või iga loomuse kohta hinnanguline kogusaak, mida hoitakse pardal alates esimesest sisenemisest reguleeritavasse piirkonda;

         (c)    iga päev ja/või iga loomuse kohta vette tagasilastud kala kogus;

         (ca)  kohe pärast iga artikli 9 kohast teabe edastamist tuleb püügipäevikusse kanda järgmised andmed:

                  -       teabe edastamise kuupäev ja kellaaeg koordineeritud maailmaaja (UTC) kohaselt, kui see ei ole esitatud elektrooniliselt,

                  -       raadioedastuse puhul raadiojaama nimi, mille kaudu aruanne edastatakse,

         (cb)  püügisügavus (kui see on asjakohane).

2.      ELi nende kalalaevade kaptenid, kelle laev püüab reguleeritavaid kalavarusid ja mis töötlevad ja/või külmutavad püütud saagi,

         (a)    registreerivad järjest kogu toodangu toodangupäevikus liikide ja toodete kaupa ning

         (b)    paigutavad kogu töödeldud toodangu trümmidesse nii, et iga liigi asukohta on võimalik kindlaks teha lastiplaani järgi, mida hoitakse laeva pardal.

3.      Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid vabastada püügipäeviku pidamise kohustusest ümberlaadimisega tegeleva laeva, mille pardale koguseid laaditakse. Laevade puhul, mille suhtes see erand kehtib, tuleb lastiplaani märkida artikli 14 lõikes 1 osutatud külmutatud kala paiknemise asukoht trümmis ning toodangupäevikusse järgmised andmed:

         (a)    artiklis 9 osutatud aruande edastamise kuupäev ja kellaaeg koordineeritud maailmaaja (UTC) kohaselt;

         (b)    raadioedastuse puhul raadiojaama nimi, mille kaudu aruanne edastatakse;

         (c)    ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg (UTC);

         (d)    ümberlaadimise koht (laius- ja pikkuskraadid);

         (e)    pardale laaditud kogused liikide kaupa;

         (f)     selle kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung, millelt saak maha laaditi.

4.      Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad kehtestatakse artikli 47 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 9

Reguleeritavate kalavarude püügiaruandlus

1.      ELi nende kalalaevade kaptenid, kelle laev tegeleb reguleeritavate kalavarude püügiga, edastavad püügiaruanded elektrooniliselt oma lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele. Need andmed on taotluse korral komisjonile kättesaadavad. Aruanded hõlmavad järgmist teavet:

         (a)    pardal olevad kogused reguleeritavasse piirkonda saabumisel. See aruanne edastatakse mitte varem kui 12 tundi ja hiljemalt 2 tundi enne igat sisenemist reguleeritavasse piirkonda;

         (b)    nädalasaak. See aruanne edastatakse esimest korda hiljemalt seitsmenda päeva lõpul pärast laeva sisenemist reguleeritavasse piirkonda või kui püügireis kestab üle seitsme päeva, teatatakse hiljemalt esmaspäeva keskpäeval saagist, mis on püütud reguleeritavas piirkonnas eelmise pühapäeva keskööl lõppenud nädala jooksul. See aruanne hõlmab püügipäevade arvu alates kalastama asumisest või viimasest püügiaruandest;

         (c)    pardal olev saak reguleeritavast piirkonnast väljumisel. See aruanne edastatakse kõige varem 8 tundi ja hiljemalt 2 tundi enne igat lahkumist reguleeritavast piirkonnast. Vajaduse korral hõlmab see püügipäevade arvu ja saaki, mis püüti reguleeritavas piirkonnas alates kalastamise algusest või viimasest püügiaruandest;

         (d)    igaks ümberlaadimiseks peale- ja mahalaaditud ▌kogused ajal, mil laev on reguleeritavas piirkonnas. Mahalaadivad laevad teatavad selle vähemalt 24 tundi enne ning pealelaadivad laevad hiljemalt üks tund pärast ümberlaadimist. Teade peab sisaldama kuupäeva, kellaaega, kavandatava ümberlaadimise koha geograafilisi koordinaate ning maha- või pealelaaditud saagi kogumassi kilogrammides liikide kaupa ning peale- ja mahalaadivate laevade raadiokutsungeid. Ilma et see piiraks IV peatüki kohaldamist, teatab pealelaadiv laev pardal oleva kogusaagi, lossitava saagi kogumassi, lossimissadama nime ning lossimise kuupäeva ja kellaaja vähemalt 24 tundi enne mis tahes lossimist.

2.      Käesolevas artiklis osutatud saaki käsitlevad aruanded esitatakse kilogrammides (ümardatult lähimale 100 kilogrammile) kogueluskaalu liikide kaupa ja FAO koode kasutades. Liikide, mille kogueluskaal liikide kaupa on alla ühe tonni, kohta teatamisel võib kasutada kolmetähelist koodi MZZ (liigitamata merekala).

3.      Liikmesriigid kannavad püügiaruannete andmed määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 109 lõikes 1 osutatud andmebaasi.

4.      Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja eelkõige andmete edastamise vorm ja nõuded määratakse kindlaks artikli 47 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 10

Üldine püügi- ja püügikoormusaruandlus

1.      Liikmesriigid teatavad enne iga kuu 15. kuupäeva elektrooniliselt komisjonile nende lipu all sõitvate laevade poolt reguleeritavas piirkonnas püütud kalavarude kogused, mis on lossitud või ümber laaditud eelmise kuu jooksul.

2.      Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2/1224 artikli 33 lõike 2 kohaldamist, teatavad liikmesriigid enne iga kuu 15. kuupäeva elektrooniliselt komisjonile ka kolmandate riikide jurisdiktsiooni alla jäävates kalapüügipiirkondades ja konventsiooniala Euroopa Liidu vetes nende lipu all sõitvate laevade püütud reguleeritavate kalavarude kogused, mis on lossitud või ümber laaditud eelmise kuu jooksul.

3.      ▌Lõigete 1 ja 2 kohaste andmete edastamise vorm võetakse vastu artikli 47 lõikes 2 sätestatud korras.

                  Lõike 1 kohaselt teatatavate kalavarude loetelu võetakse vastu artiklites 46 kuni 46 c sätestatud korras.

4.      Komisjon koondab lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed kõikide liikmesriikide kohta ning edastab need andmed NEAFCi sekretärile 30 päeva jooksul pärast vastava püügi või ümberlaadimise toimumise kalendrikuu lõppu.

Artikkel 11

Laevaseiresüsteem

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate reguleeritavas piirkonnas kalastavate laevade kohta laevaseiresüsteemi kaudu saadud teave edastatakse elektrooniliselt NEAFCi sekretärile asjaomase vormi kohaselt ja kooskõlas nõuetega, mis on vastu võetud artikli 47 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 12

Teabe edastamine

1.      Liikmesriigid edastavad viivitamata artiklites 9 ja 11 osutatud aruanded ja teabe NEAFCi sekretärile. Tehnilise rikke korral edastatakse sellised aruanded ja teated NEAFCi sekretärile 24 tunni jooksul pärast vastuvõtmist. Liikmesriigid tagavad, et kõik nende edastatud aruanded ja teated oleksid järjestikku nummerdatud.

2.      Liikmesriigid tagavad, et NEAFCi sekretärile edastatud aruanded ja teated oleksid kooskõlas andmevahetusvormide ja protokollidega, mis on kehtestatud artikli 47 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 13

Ümberlaadimine ja mitme laeva koostööd hõlmav kalapüük

1.      ELi kalalaevad osalevad reguleeritavas piirkonnas ümberlaadimisel ainult sel juhul, kui nad on eelnevalt saanud loa oma lipuliikmesriigi pädevatelt asutustelt.

2.      ELi kalalaevad võivad ümberlaadimistegevuses või mitme laeva koostööd hõlmavas püügitegevuses osaleda ainult sel juhul, kui koostööd tehakse lepinguosalise riigi lipu all sõitvate laevadega ja sellise kolmanda riigi laevadega, kellele NEAFC on andnud koostööd tegeva kolmanda riigi staatuse.

3.      Ümberlaadimistegevuses osalev ELi laev, mille pardale laaditakse koguseid, ei osale sama püügiretke ajal muus püügitegevuses, sh mitme laeva koostööd hõlmavas püügitegevuses, v.a kalatöötlemine ja lossimine.

Artikkel 14

Eraldi ladustamine

1.      ELi kalalaevad, mille pardal on enama kui ühe laeva poolt konventsioonialal püütud ja külmutatud kalavarud, võivad paigutada igalt osalenud laevalt saadud kala rohkem kui ühte trümmiossa, kuid peavad seda hoidma selgelt eraldi teiste laevade püütud kalast eelkõige plastiku, vineeri või võrgu abil.

2.      Konventsioonialal püütud saak paigutatakse eraldi saagist, mis on püütud väljaspool kõnealust ala.

Artikkel 15

Külmutatud kala märgistamine

Kui konventsioonialal püütud kala külmutatakse, tuleb see varustada selgelt loetava märgise või pitseriga. Märgisel või pitseril, mis kantakse lasti paigutamisel igale külmutatud kala kastile või pakile, esitatakse järgmised andmed: kalaliik, toote valmistamise kuupäev, ICESi alapiirkond ja rajoon, kus saak püüti, ja kala püüdnud laeva nimi.

III PEATÜKK

Kontrollimine merel

Artikkel 16

NEAFC inspektorid

1.      Liikmesriigid, kelle kalalaevadel on luba kalastada reguleeritavas piirkonnas, määravad järelevalve ja kontrolli teostamiseks süsteemi juurde inspektorid. Liikmesriik annab igale inspektorile isikut tõendava eridokumendi.

2.      Liikmesriigid väljastavad igale inspektorile isikut tõendava eridokumendi. Selle dokumendi vorm määratakse kindlaks artikli 47 lõikes 2 osutatud korras.

3.      Iga inspektor kannab isikut tõendavat eridokumenti kaasas ja esitab selle kalalaeva pardale asudes.

Artikkel 17

Kontrolli ja järelevalve üldsätted

1. Komisjon või tema määratud asutus koordineerib liidu järelevalve- ja kontrollitegevust ning koostab igal aastal asjaomaste liikmesriikidega kooskõlastades ühise kava liidu osalemiseks kontrolli- ja rakendussüsteemis järgmisel aastal. Selles kavas määratakse muu hulgas kindlaks ka kontrollimiste arv.

         Komisjon või tema määratud asutus tagab, et kui mis tahes ajal osaleb reguleeritavate kalavarude püügil reguleeritavas piirkonnas rohkem kui 10 ELi kalalaeva, siis peab asjaomases piirkonnas viibima liikmesriigi kontrollilaev või on mõne teise konventsiooniosalisega sõlmitud kokkulepe kontrollilaeva kohaloleku tagamiseks.

2.      Liikmesriik tagab, et tema inspektorite teostatav kontroll viiakse läbi mittediskrimineerival viisil ja vastavalt süsteemile. Kontrollimiste arv põhineb ▌ laevastiku suurusel, võttes arvesse aega, mis ▌ kalalaevad on veetnud reguleeritavas piirkonnas.

3.      Komisjoni või tema määratud asutuse eesmärk on tagada kõigi lepinguosaliste võrdne kohtlemine reguleeritavas piirkonnas tegutsevate kalalaevade kontrolli õiglase jaotuse kaudu.

5.      Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada teistest konventsiooniosalistest riikidest NEAFCi inspektoritele võimalused kontrolli läbiviimiseks tema lipu all sõitvate laevade pardal.

6.      Inspektorid väldivad jõu kasutamist, välja arvatud juhul, kui on tegu õigustatud enesekaitsega. Kalalaeva pardal kontrolli läbi viies ei kanna inspektorid tulirelvi. Käesolevad meetmed ei piira jõu kasutamise keeldu käsitlevate siseriiklike sätete kohaldamist.

7.      Inspektorid püüavad võimalikult vähe segada või häirida kalalaeva, selle tegevust või tööd seoses pardal oleva saagiga, välja arvatud siis ja sel määral, kui seda on vaja nende kohustuste täitmiseks.

Artikkel 18

Kontrollivahendid

1.      Liikmesriigid annavad oma inspektorite käsutusse piisavad vahendid järelevalve- ja kontrolliülesannete täitmiseks. Selleks määravad nad süsteemi juurde kontrollilaevad ja -õhusõidukid.

2.      Komisjon või tema määratud asutus saadab NEAFCi sekretärile igal aastal enne 1. jaanuari asjaomase kava üksikasjad, liikmesriikide poolt selleks aastaks kavaga tegelema määratud NEAFCi inspektorite ja spetsiaalsete kontrollilaevade nimed ning õhusõidukite tüübid ja nende identifitseerimiseks vajalikud üksikasjalikud andmed (registrinumber, nimi, raadiokutsung). Kui see on asjakohane, saadakse kõnealune teave määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 79 osutatud loetelust. Liikmesriigid saadavad kõnealuses loetelus tehtud muudatused komisjonile või tema määratud asutusele, mis edastab teabe NEAFCi sekretärile ja teistele liikmesriikidele üks kuu enne muudatuse jõustumist.

3.      Kavaga tegelema määratud laev, mille pardal on NEAFCi inspektorid, samuti selle laeva pardale minekuks kasutatav paat on märgistatud spetsiaalse NEAFCi kontrolli signaaliga, mis viitab, et pardal asuvad inspektorid võivad läbi viia järelevalve- ja kontrollisüsteemile vastavat kontrolli. Süsteemi juurde määratud õhusõidukitele on selgelt märgitud nende rahvusvahelise raadiokutsungi tunnus. Spetsiaalse signaali vorm määratakse kindlaks artikli 47 lõikes 2 osutatud korras.

4.      Komisjon või tema määratud asutus peab arvestust süsteemi juurde määratud liidu kontrollilaevade ja -õhusõidukite süsteemikohase tegevuse alguse ja lõpu kuupäeva ja kellaaja üle vastavalt vormile, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 47 lõikes 2 sätestatud korrale. ▌

Artikkel 19

Järelevalvemenetlus

1.      Järelevalve põhineb kalalaevade täheldamisel NEAFCi inspektorite poolt, kes asuvad kontrolli ja rakendussüsteemi juurde määratud laeval või õhusõidukil. NEAFCi inspektorid edastavad iga täheldatud laeva kohta koostatud täheldamisaruande koopia viivitamata elektrooniliselt asjaomase laeva lipuriigile, komisjonile või tema määratud asutusele ja NEAFCi sekretärile vormis, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 47 lõikes 2 sätestatud korrale. Iga täheldamisaruande paberkoopia ja fotod saadetakse taotluse korral asjaomase laeva lipuriigile.

2.      NEAFC inspektorid märgivad oma täheldused järelevalvearuandesse, kasutades vormi, mis on kehtestatud artikli 47 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 20

Kontrollimenetlus

1.      Inspektorid ei tule laeva pardale enne, kui laevale on sellest raadio teel teatatud või rahvusvahelist signalisatsioonikoodi kasutades antud asjakohane signaal andmetega inspekteerimisaluse kohta, sõltumata sellest, kas teate kättesaamist on kinnitatud või mitte.

2.      Inspektoritel on õigus kontrollida kalalaeva kõiki olulisi osi, tekke ja ruume, saaki (töödeldud või töötlemata), võrke või muid püügivahendeid, seadmeid ja kõiki asjakohaseid dokumente, mida nad peavad vajalikuks NEAFCi kehtestatud kaitsemeetmete täitmise kontrollimiseks, samuti on neil õigus küsitleda kaptenit või tema poolt määratud isikut.

3.      Kalalaevalt, mille pardale minnakse, ei nõuta peatumist või manööverdamist kalastamise, püügivahendite vettelaskmise või pardalehiivamise ajal. Inspektorid võivad nõuda püügivahendite pardalehiivamise peatamist või edasilükkamist seni, kuni nad on jõudnud laeva pardale, kuid selline viivitus ei tohi kesta kauem kui 30 minutit arvates lõikes 1 osutatud signaali saamisest.

4.      Inspekteerimisaluse kapten tagab, et tema laev manööverdab kalalaevast turvalises kauguses vastavalt hea merepraktika eeskirjadele.

5.      Inspektorid võivad nõuda, et kalalaev lükkaks edasi oma sisenemise reguleeritavasse piirkonda või sealt väljumise kuni kuueks tunniks alates ajast, mil kalalaev edastas artikli 9 lõike 1 punktides a ja c osutatud aruanded.

6.      Kontrollimisaeg ei tohi kesta üle nelja tunni või seni, kuni võrk on välja tõmmatud ning võrk ja saak kontrollitud, olenevalt sellest, kumb kestab kauem. Juhul kui avastati rikkumine, võivad inspektorid jääda pardale ajaks, mis on vajalik artikli 29 lõike 1 punktis b osutatud meetmete lõpuleviimiseks.

7.      Eriolukordades, mis on seotud kalalaeva suuruse ja pardal oleva kala kogustega, võib kontrolli kestus ületada lõikes 6 sätestatud piirid. Sellises olukorras ei jää inspektorid laeva pardale mingil juhul kauemaks, kui neil on kontrolli lõpetamiseks vaja. Lõikes 6 sätestatud ajapiiride ületamise põhjused märgitakse lõikes 9 osutatud kontrolliaruandesse.

8.      Ühe liikmesriigi määratud inspektoritest ei tule teise konventsiooniosalise kalalaeva pardale korraga rohkem kui kaks. Kontrolli läbiviimisel võivad inspektorid nõuda kaptenilt igasugust vajalikku abi. Inspektorid ei takista pardale tulekul ega kontrollimise ajal kaptenil sidepidamist oma lipuriigi asutustega.

9.      Iga kontrollikord dokumenteeritakse, täites artikli 47 lõikes 2 osutatud korra kohaselt kehtestatud vormis kontrolliaruande. Kapten võib kontrolliaruandele lisada oma märkused ning inspektorid kirjutavad kontrollimise lõpus aruandele alla. Kalalaeva kaptenile antakse kontrolliaruande koopia. Igast kontrolliaruandest edastatakse viivitamata koopia kontrollitud laeva lipuriigile ja komisjonile või tema poolt määratud asutusele. Komisjon või tema poolt määratud asutus edastab selle kohe ▌NEAFCi sekretärile. Nõudmise korral saadetakse kontrolliaruande originaal või sertifitseeritud koopia kontrollitud laeva lipuriigile.

Artikkel 21

Kalalaeva kapteni kohustused kontrollimenetluse ajal

Kalalaeva kapten:

(a)    hõlbustab turvalist pardaleasumist ja sealt lahkumist vastavalt nõuetele, mis on vastu võetud artikli 47 lõikes 2 sätestatud korras;

(b)    teeb koostööd ja aitab kalalaeva kontrollimisel, mida teostatakse vastavalt käesolevale määrusele, ei takista, ähvarda ega sega inspektoreid ülesannete täitmisel ning tagab nende turvalisuse;

(c)    võimaldab inspektoritel pidada sidet lipuriigi ja kontrolliva riigi ametiasutustega;

(d)    võimaldab juurdepääsu kõigile kalalaeva aladele, tekkidele ja ruumidesse, pardal olevale saagile (töödeldud või töötlemata), võrkudele ja muudele püügivahenditele, varustusele ning kogu asjakohasele teabele ja kõigile dokumentidele, mida inspektor peab vajalikuks vastavalt artikli 20 lõikele 2;

(e)    esitab inspektorite nõudmisel dokumentide koopiad ning

(f)     võimaldab inspektoritele sobivad olud, sealhulgas vajaduse korral toidu ja majutuse, kui inspektorid jäävad laeva pardale vastavalt artikli 32 lõikele 3.

IV PEATÜKK

Teise konventsiooniosalise lipu all sõitva kalalaeva kontrollimine sadamariigis

Artikkel 22

Reguleerimisala

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 29/2008, 29. september 2008, (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks)[11] kohaldamist, kohaldatakse käesoleva peatüki sätteid liikmesriikide sadamates sellise kalavaru lossimise ja ümberlaadimise suhtes, mille teise konventsiooniosalise lipu all sõitvad kalalaevad on püüdnud konventsioonialas ja mis on pärast seda külmutatud.

Artikkel 23

Määratud sadamad

Liikmesriigid määravad sadamad või rannikuäärsed kohad, kus on lubatud lossida ja ümber laadida ▌ kalavarusid, mille teise konventsiooniosalise lipu all sõitvad kalalaevad on püüdnud konventsioonialas ja mis on pärast seda külmutatud, ning teavitavad sellest komisjoni. Komisjon teavitab NEAFCi sekretäri kõnealustest kohtadest ja kõigist muudatustest määratud sadamate loetelus vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

Sellise kala lossimine ja ümberlaadimine, mille teise konventsiooniosalise lipu all sõitvad kalalaevad on püüdnud konventsioonialas ja mis on pärast seda külmutatud, on lubatud ainult määratud sadamates.

Artikkel 24

Eelteade enne sadamasse sisenemist

1.      Vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 6 teatab kalalaeva kapten või tema esindaja (kui pardal on käesoleva määruse artiklis 22 osutatud kala) selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle sadamat ta kavatseb kasutada, oma kavatsusest siseneda sadamasse kala lossimiseks või ümberlaadimiseks vähemalt kolm tööpäeva enne kavandatud saabumisaega.

         Liikmesriik võib siiski sätestada ka muu etteteatamisaja, võttes arvesse eelkõige vahemaad püügikohtade ja oma sadamate vahel. Sellisel juhul teavitab liikmesriik sellest viivitamatult komisjoni või tema määratud asutust ja NEAFCi sekretäri.

2.      Laeva kapten või tema esindaja võib eelteate tühistada, teavitades selle sadama pädevaid asutusi, kuhu ta kavatses saabuda, vähemalt 24 tundi enne eelnevalt teatatud kavandatud saabumisaega.

         Liikmesriik võib siiski sätestada tühistamisest teatamiseks ka muu etteteatamisaja. Sellisel juhul teavitab liikmesriik sellest viivitamatult komisjoni või tema määratud asutust ja NEAFCi sekretäri. Asjakohasele teatisele lisatakse originaalteatise vormi koopia, millele on põiki üle kirjutatud sõna „CANCELLED” (tühistatud).

3.      Sadamaliikmesriigi pädev asutus edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud teatise koopia viivitamatult asjaomase kalalaeva lipuliikmesriigile ja kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud, ka nende laevade lipuliikmesriigile (-riikidele), millelt saak ümber laaditi. Lõikes 2 osutatud teatise koopia edastatakse ka viivitamata NEAFCi sekretärile.

5.      ▌Teatise edastamise vorm ja nõuded määratakse kindlaks artikli 47 lõikes 2 nimetatud korras.

         Vajaduse korral võetakse käesoleva artikli kohase teavitamise ja tühistamise korda käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad vastu artiklites 46 kuni 46 c sätestatud korras.

Artikkel 25

Lossimise või ümberlaadimise luba

1.      Selle kalalaeva, kes kavatseb lossida või ümber laadida, lipuriik või kui kalalaev on liidu vetest väljaspool kalasaaki ümber laadinud, siis selle laeva (nende laevade) millelt saak ümber laaditi, lipuriik (-riigid) on saatnud sadamaliikmesriigi pädevale asutusele tagasi artiklis 24 osutatud eelteatise koopia, kinnitades järgmist:

         (a)    kalalaevadel, kes teatasid kalapüügist, oli piisavalt kvoote teatatud kalaliikide püüdmiseks;

         (b)    pardal olevatest kalakogustest on nõuetekohaselt teatatud ja need on arvesse võetud püügi piirnormide või püügikoormuse piirangute arvutamisel, mida võidakse kohaldada;

         (c)    kalalaevadel, kes teatasid kalapüügist, oli luba püüda kala teatatud piirkondades;

         (d)    kalalaevade asumine teatatud püügipiirkonnas on tõendatud laevaseiresüsteemi andmetega.

2.      Lossimine või ümberlaadimine võib alata alles pärast sadamaliikmesriigi pädevalt asutuselt loa saamist. Selline luba antakse alles pärast seda, kui lipuriigilt on saadud lõikes 1 osutatud kinnitus.

3.      Erandina lõikest 2 võivad sadama liikmesriigi pädevad asutused anda loa kalasaagi või selle osa lossimiseks lõikes 1 osutatud kinnituse puudumisel, kuid sellisel juhul hoitakse seda kala nende kontrolli all laos. Kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui on saadud lõikes 1 osutatud kinnitus. Kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadamaliikmesriigi pädev asutus kala konfiskeerida ja kõrvaldada oma riigi eeskirjade kohaselt.

4.      Sadamaliikmesriigi pädev asutus teatab viivitamata kaptenile oma otsusest lossimist või ümberlaadimist lubada või sellest keelduda ja teavitab sellest ▌ NEAFCi sekretäri.

5.               Üksikasjalikud eeskirjad lossimise või ümberlaadimise loa kohta vastavalt käesolevale artiklile võetakse vastu artiklites 46 kuni 46c sätestatud korras.

Artikkel 26

Sadamas teostatav kontroll

1.      Liikmesriigid kontrollivad igal aruandeaastal vähemalt 15 % lossimisi või ümberlaadimisi oma sadamates.

2.      Kontrollimine hõlmab kogu maha- või ümberlaadimise jälgimist ja lossimise eelteatises osutatud iga liigi koguste ning lossitud või ümberlaaditud iga liigi koguste võrdlemist. Kui lossimine või ümberlaadimine on lõpetatud, kontrollib inspektor ja märgib üles pardale jääva kala kogused liikide kaupa.

3.      Riiklikud inspektorid teevad kõik, et kalalaeva asjatult kinni ei peetaks, ning tagavad, et kontrollimine tekitaks kalalaevale võimalikult vähe tüli ning kala kvaliteet ei halveneks.

4.      Sadamaliikmesriik võib paluda, et koos tema enda inspektoritega tuleksid kaasa teiste konventsiooniosaliste inspektorid ning jälgiksid sellise kalavaru lossimise ja ümberlaadimise kontrollimist, mille on püüdnud muu konventsiooniosalise lipu all sõitvad kalalaevad.

Artikkel 27

Kontrolliaruanded

1.      Iga kontrollikord dokumenteeritakse, täites artikli 47 lõikes 2 esitatud korra kohaselt kehtestatud kontrolliaruande vormi.

2.      Kapten võib teha märkusi kontrolliaruande kohta ning sellele kirjutavad kontrollimise lõpus alla nii inspektor kui ka kapten. Kalalaeva kaptenile antakse kontrolliaruande koopia.

3.      Igast kontrolliaruandest saadetakse viivitamatult koopia kontrollitud kalalaeva lipuriigile ja kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud, siis ka nende laevade lipuriigile (-riikidele), millelt saak ümber laaditi, ning komisjonile või tema määratud asutusele ja NEAFCi sekretärile. Nõudmise korral saadetakse kontrolliaruande originaal või sertifitseeritud koopia kontrollitud kalalaeva lipuriigile.

V PEATÜKK

Rikkumised

Artikkel 28

Reguleerimisala

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 ja määruse (EÜ) nr 1005/2008 kohaldamist, kohaldatakse käesoleva peatüki sätteid liidu kalalaevade suhtes ja teise konventsiooniosalise riigi kalalaevade suhtes, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada reguleeritava piirkonna kalavarude püügi eesmärgil.

Artikkel 29

Rikkumismenetlused

1.      Kui inspektorid leiavad, et on põhjendatult alust arvata, et kalalaev on tegutsenud vastuolus NEAFCi võetud mis tahes meetmetega, tegutsevad nad järgmiselt:

         (a)    kannavad asjaomase rikkumise artikli 19 lõikes 2, artikli 20 lõikes 8 või artiklis 27 osutatud aruandesse;

         (b)    võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada tõendusmaterjali turvalisus ja säilimine. Kõigi püügivahendite mis tahes osadele, mis inspektor leiab olevat vastuolus kohaldatavate meetmetega, võib tugevasti kinnitada identifitseerimistähise;

         (c)    püüavad viivitamata ühendust võtta kontrollitava kalalaeva lipuriigi inspektori või määratud asutusega;

         (d)    edastavad kontrolliaruande viivitamata komisjonile või tema määratud asutusele.

2.      Kontrolli teostav liikmesriik edastab rikkumise üksikasjad kontrollitud laeva lipuriigi määratud asutusele ja komisjonile või tema määratud asutusele ▌kirjalikult, võimaluse korral kontrolli alustamisele järgneva tööpäeva jooksul.

3.      Kontrolli teostav liikmesriik saadab kontrollitud laeva lipuliikmesriigi pädevatele asutustele viivitamata järelevalve- või kontrolliaruande originaali koos mis tahes täiendavate dokumentidega ning koopia komisjonile või tema määratud asutusele, kes saadab selle NEAFCi sekretärile.

Artikkel 30

Järelmeetmed rikkumise korral

1.      Kui liikmesriik saab teiselt lepinguosaliselt või teiselt liikmesriigilt teate, et tema lipu all sõitev kalalaev on sooritanud rikkumise, võtab ta kooskõlas oma siseriikliku õigusega viivitamata meetmed rikkumise tõendusmaterjali saamiseks ja läbivaatamiseks ning toimetab edasist juurdlust, mis on vajalik rikkumise järelmeetmete võtmiseks, ja võimaluse korral kontrollib asjaomast laeva.

2.      Liikmesriik määrab asjakohase ametiasutuse, kes on pädev vastu võtma tõendusmaterjali rikkumiste kohta, ja teatab komisjonile või tema määratud asutusele kõnealuse asutuse aadressi ja mis tahes muudatustest selles teabes. Komisjon või tema määratud asutus edastab seejärel kõnealuse teabe NEAFCi sekretärile.

Artikkel 31

Tõsised rikkumised

Käesolevas määruses käsitatakse tõsiste rikkumistena järgmisi rikkumisi:

(a)    kalapüük ilma lipuriigi välja antud kehtiva loata;

(b)    kalapüük ilma kvoodita või pärast kvoodi ammendumist;

(c)    keelatud püügivahendite kasutamine;

(d)    tõsised ebatäpsused saagi registreerimisel;

(e)    artiklite 9 ja 11 sätete korduv eiramine;

(f)     lossimine või ümberlaadimine sadamas, mis ei ole artikli 23 kohaselt määratud sadam;

(g)    artikli 24 sätete eiramine;

(h)    lossimine või ümberlaadimine ilma sadamariigi loata vastavalt artiklile 25;

(i)     inspektori takistamine tema kohustuste täitmisel;

(j)     sellise kalavaru sihtpüük, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud;

(k)    kalalaeva pardatähise, nime või registreerimisandmete võltsimine või varjamine;

(l)     uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine;

(m)   mitmekordsed rikkumised, mis koos moodustavad kaitse- ja majandamismeetmete tõsise eiramise;

(n)    osalemine ümberlaadimis- või mitme laeva koostööd hõlmavas püügitegevuses koos kolmanda riigi laevadega, millele NEAFC ei ole andnud koostööd tegeva kolmanda riigi staatust;

(o)    artiklis 44 osutatud loeteludesse kantud laevade varustamine toiduainete ja kütusega või neile muude teenuste osutamine.

Artikkel 32

Järelmeetmed tõsiste rikkumiste korral

1.      Kui inspektor leiab, et on põhjendatult alust arvata, et kalalaev on toime pannud artiklis 31 osutatud tõsise rikkumise, teatab ta sellest viivitamata komisjonile või komisjoni määratud asutusele, kontrollitud kalalaeva lipuriigi asjaomastele ametiasutustele ja kui kontrollitav kalalaev on kalasaaki ümber laadinud, ka nende laevade lipuriigile (-riikidele), millelt saak ümber laaditi, ning saadab artikli 29 lõike 3 kohaselt koopia NEAFCi sekretärile.

2.      Tõendusmaterjali säilitamiseks võtab inspektor kõik vajalikud meetmed, et tagada tõendusmaterjali turvalisus ja järjepidevus, samal ajal laeva tegevust võimalikult vähe segades ja häirides.

3.      Inspektoril on lubatud jääda asjaomase kalalaeva pardale ajavahemikuks, mis on vajalik rikkumise kohta teabe andmiseks artiklis 33 osutatud nõuetekohaselt volitatud inspektorile, või kuni saadakse lipuriigi vastus, milles palutakse inspektoril sellelt kalalaevalt lahkuda.

Artikkel 33

Järelmeetmed ELi laevade toimepandud tõsiste rikkumiste korral

1.      Lipuliikmesriigid vastavad artikli 32 lõikes 1 osutatud teatisele viivitamata ja tagavad, et nõuetekohaselt volitatud inspektor kontrolliks asjaomast kalalaeva rikkumise suhtes 72 tunni jooksul. Nõuetekohaselt volitatud inspektor asub asjaomase kalalaeva pardale, uurib NEAFCi inspektori poolt avastatud kahtlustatava rikkumise tõendusmaterjali ja edastab uurimise tulemused nii kiiresti kui võimalik lipuliikmesriigi pädevale asutusele ja komisjonile või tema määratud asutusele.

2.      Pärast tulemuste teatamist ja kui on olemas tõendusmaterjal, nõuab lipuliikmesriik laeva viivitamatut ja igal juhul 24 tunni jooksul suundumist enda määratud sadamasse enda alluvuses läbi viidavaks põhjalikuks kontrolliks.

3.      Lipuliikmesriik võib volitada kontrollivat riiki tooma asjaomase laeva viivitamata sadamasse, mille on määranud lipuliikmesriik.

4.      Kui asjaomast kalalaeva ei kutsuta sadamasse, peab lipuliikmesriik esitama aegsasti nõuetekohase põhjenduse komisjonile või tema määratud asutusele ja kontrollivale riigile. Komisjon või tema määratud asutus edastab need põhjendused NEAFCi sekretärile.

5.      Kui kalalaev peab suunduma sadamasse lõike 2 või 3 kohaseks põhjalikuks kontrolliks, võib mõne teise lepinguosalise riigi NEAFCi inspektor minna kõnealuse kalalaeva lipuriigi nõusolekul laeva pardale ajal, kui laev sadamasse suundub, jääda sinna sisenemise ajaks ja viibida juures, kui laeva kontrollitakse sadamas.

6.      Lipuliikmesriik või tema määratud asutus teatab viivitamata komisjonile põhjaliku kontrolli tulemustest ja meetmetest, mida ta on rikkumise tõttu võtnud.

7.      Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad määratakse kindlaks artikli 47 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 34

Aruandmine ja järelmeetmed rikkumise korral

1.      Liikmesriigid edastavad komisjonile või tema määratud asutusele iga aasta 15. veebruariks eelmise kalendriaasta kohta aruande, mis sisaldab teavet NEAFCi kaitsemeetmete rikkumistega seotud menetluste käigu kohta. Kõnealuseid rikkumisi loetletakse igas järgnevas aruandes, kuni menetlus viiakse lõpuni vastavalt asjakohastele siseriiklikele õigusnormidele. Komisjon või tema määratud asutus edastab kõnealused aruanded NEAFCi sekretärile enne 1. märtsi.

2.      Lõike 1 kohaselt nõutavas aruandes viidatakse menetluse käigule ja eelkõige sellele, kas juhtum on menetluses, edasi kaevatud või alles uurimisel. Aruandes kirjeldatakse kehtestatud sanktsioone konkreetselt, märkides eelkõige trahvisummad, konfiskeeritud kalade ja/või püügivahendite väärtuse ja mis tahes kirjalikud hoiatused, ning kui ei võetud mingeid meetmeid, esitatakse aruandes ka selgitused.

Artikkel 35

Kontrolliaruannete käsitlemine

Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 77 teevad liikmesriigid omavahel ja teiste ▌asjaomaste lepinguosalistega koostööd, et hõlbustada kohtu- või muid menetlusi, mis tulenevad inspektori poolt kõnealuse süsteemi raames esitatud kontrolliaruandest, võttes arvesse tõendite lubatavuse eeskirju oma riigi, kohtu- või muudes süsteemides.

Artikkel 36

Aruanded järelevalve ja kontrolli kohta

1.      Liikmesriigid edastavad komisjonile või tema määratud asutusele iga aasta 15. veebruariks eelmise kalendriaasta kohta aruande järgmiste andmetega:

         (a)    artiklite 19, 20 ja 26 kohaselt läbi viidud kontrollimiste arv, näidates ära iga lepinguosalise riigi laevadel läbi viidud kontrollimiste arvu ja rikkumise puhul asjaomase laeva kontrollimise kuupäeva ja asukoha ning rikkumise laadi;

         (b)    NEAFC patrullide lennutundide arv ja merel viibitud päevade arv, nii konventsiooniosaliste laevade kui ka kolmanda riigi laevade tähelduste arv ja nimekiri laevadest, mille kohta koostati järelevalvearuanne.

2.      Komisjon või tema määratud asutus koostab liikmesriikide aruannete põhjal ühenduse aruande. Ühenduse aruande saadab komisjon NEAFCi sekretärile iga aasta 1. märtsiks.

VI PEATÜKK

Kolmandate riikide kalalaevade suhtes võetavad meetmed nende vastavuse edendamiseks

Artikkel 37

Reguleerimisala

1.      Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide kolmandate riikide kalalaevade suhtes, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kalavarude püügiks konventsioonialas.

2.      Käesolevat peatükki kohaldatakse, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 ja määruse (EÜ) nr 1005/2008 kohaldamist.

Artikkel 38

Kolmandate riikide laevade täheldamine ja identifitseerimine

1.      Liikmesriigid edastavad komisjonile või tema määratud asutusele viivitamata kogu teabe kolmanda riigi laevade kohta, mida nad on täheldanud või muul viisil identifitseerinud konventsioonialas kalapüügiga tegelevate laevadena. Komisjon või tema määratud asutus teavitab viivitamata NEAFCi sekretäri ja kõiki liikmesriike igast saadud täheldusaruandest.

2.      Liikmesriik, kes täheldas kolmanda riigi laeva, püüab viivitamata teavitada asjaomast laeva sellest, et teda on märgatud või muul viisil identifitseeritud konventsioonialas kalapüügiga tegeleva laevana ning juhul, kui NEAFC ei ole andnud tema lipuriigile koostööd tegeva kolmanda riigi staatust, kahtlustatakse teda konventsiooni alusel kehtestatud looduskaitsesoovituste eiramises.

3.      Juhul kui kolmanda riigi laeva täheldatakse või muul viisil identifitseeritakse ümberlaadimisega tegelevana, kohaldatakse kaitse- ja rakendusmeetmete kahjustamise eeldust iga muu kolmanda riigi laeva suhtes, mis on identifitseeritud kõnealuses tegevuses osalevana koos eespool nimetatud laevaga.

Artikkel 39

Kontrollimine merel

1.      NEAFC inspektorid paluvad luba tulla kolmanda riigi laevale, mille kalastusalast tegevust konventsioonialas on täheldatud või muul viisil identifitseeritud, ja seda kontrollida. Kui laev annab loa pardaletulekuks, dokumenteeritakse kontrollimine artikli 20 lõikes 9 osutatud kontrolliaruande täitmisega.

2.      NEAFCi inspektorid edastavad kontrolliaruande viivitamata komisjonile või tema määratud asutusele, NEAFCi sekretärile ja asjaomase kolmanda riigi kalalaeva kaptenile. Kui on olemas tõendusmaterjal, võib liikmesriik taolist tegevust pidada asjakohaseks rahvusvahelise õiguse kohaselt. Liikmesriikidel soovitatakse uurida siseriiklike meetmete asjakohasust oma jurisdiktsiooni teostamiseks selliste laevade suhtes.

3.      Kui kapten ei luba tulla oma laeva pardale ja seda kontrollida või ei täida mõnda artikli 21 lõigetes 1–4 sätestatud kohustustest, kahtlustatakse tema laeva ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügiga tegelemises. NEAFCi inspektor teatab sellest viivitamata komisjonile või tema määratud asutusele, mis teavitab kohe NEAFCi sekretäri.

Artikkel 40

Sadamasse saabumine

1.      Kolmanda riigi kalalaeva kapten võib oma laevaga siseneda ainult artikli 23 kohaselt määratud sadamasse. Sadamasse sisenemise soovi korral teavitab kapten sadamaliikmesriigi pädevaid asutusi artikli 24 sätete kohaselt. Asjaomane sadamaliikmesriik edastab saadud teabe viivitamata laeva lipuriigile ja komisjonile või tema määratud asutusele, kes seejärel edastab kõnealuse teabe NEAFCi sekretärile.

2.      Sadamaliikmesriik keelab oma sadamatesse siseneda laevadel, mis ei ole saatnud artikli 24 kohaselt nõutavat eelteadet enne sadamasse sisenemist.

Artikkel 41

Kontrollimine sadamas

1.      Liikmesriigid tagavad, et kontrollitakse kõiki kolmanda riigi laevu, mis sisenevad tema sadamatesse. Enne kõnealuse kontrollimise lõppu ei tohi laev kala lossida ega ümber laadida. Iga kontrollikord dokumenteeritakse artiklis 27 esitatud kontrolliaruande täitmisega. Kui kapten ei täida mõnda artikli 21 lõigetes 1–4 sätestatud kohustustest, kahtlustatakse tema laeva ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügiga tegelemises.

2.      Teave liikmesriikide sadamates kolmandate riikide laevade kontrollimise tulemuste ja järgnevate meetmete kohta saadetakse viivitamata komisjonile või tema määratud asutusele, kes edastab selle teabe viivitamata NEAFCi sekretärile.

Artikkel 42

Lossimine ja ümberlaadimine ▌

1.      Lossimine ja ümberlaadimine võivad alata alles pärast sadamariigi pädevalt asutuselt loa saamist.

2.      Kõigi kalatoodete lossimine ja ümberlaadimine kolmanda riigi laevalt, mida on artikli 41 kohaselt kontrollitud, on keelatud kõigi liikmesriikide sadamates ja vetes, kui kontrollimisel avastatakse, et laeva pardal on kalaliike, mille kohta kehtivad konventsiooni raames kehtestatud soovitused, välja arvatud juhul, kui laeva kapten esitab pädevatele asutustele piisavad tõendid, et asjaomane kala on püütud väljaspool reguleeritavat piirkonda või kooskõlas kõigi konventsiooni raames kehtestatud soovitustega.

3.      Laevale ei anta luba lossimiseks või ümberlaadimiseks, kui laeva lipuriik või selle laeva lipuriik (nende laevade lipuriigid), millelt saak ümber laaditakse, ei esita artiklis 25 osutatud kinnitust.

4.      Lossimine või ümberlaadimine on keelatud ka juhul, kui laeva kapten ei täida mõnda artikli 21 lõigetes 1–4 sätestatud kohustustest.

Artikkel 43

Kolmandate riikide tegevust käsitlevad aruanded

1.      Liikmesriigid edastavad komisjonile või tema määratud asutusele iga aasta 15. veebruariks eelmise kalendriaasta kohta aruande järgmiste andmetega:

         (a)    kolmandate riikide laevadel kõnealuse süsteemi raames merel või asjaomase liikmesriigi sadamates teostatud kontrollimiste arv, kontrollitud laevade nimed ja nende lipuriigid, kuupäevad ja vajaduse korral ka sadamad, kus kontroll teostati, ning nende kontrollimiste tulemused ning

         (b)    kui kala lossiti või laaditi ümber pärast kontrolli- ja rakendussüsteemi kohast kontrolli, hõlmab aruanne ka artikli 42 kohaselt esitatud tõendusmaterjali.

2.      Lisaks järelevalvearuandele ja kontrolli tulemustele võib liikmesriik komisjonile või tema määratud asutusele igal ajal esitada ka mis tahes muud teavet, mis võiks olla oluline kolmandate riikide laevade identifitseerimiseks, mida kahtlustatakse konventsioonialas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelemises.

3.      Kõnealuse teabe põhjal saadab komisjon või tema määratud asutus iga aasta 1. märtsiks NEAFCi sekretärile üldise aruande kolmandate riikide tegevuse kohta.

Artikkel 44

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad

1.      Liikmesriigid tagavad, et NEAFCi koostatud, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse loetellu (A-loetelu) kantud laevu:

         (a)    kontrollitakse artikli 41 sätete kohaselt, kui need tulevad liikmesriikide sadamatesse;

         (b)    ei lubata lossida ega ümber laadida liikmesriikide sadamates ega liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes;

         (c)    ei abista liikmesriikide lipu all sõitvad kalalaevad, abilaevad, tankerid, emalaevad ja kaubalaevad ega luba oma laevadel osaleda mitme laeva koostööd hõlmavas kalapüügis koos selliste laevadega;

         (d)    ei varustata toiduainete ja kütusega ega osutata neile muid teenuseid.

2.      Lõike 1 punktide b ja d sätteid ei kohaldata A-loetellu kantud laevade suhtes juhul, kui NEAFCile on tehtud soovitus kõnealuse laeva A-loetelust väljajätmise kohta.

VII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 45

Konfidentsiaalsus

1.      Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 112 ja 113 sätestatud kohustustele tagavad liikmesriigid NEAFCi sekretariaadile vastavalt artikli 9 lõikele 2, artiklile 11, artiklile 12 ka artikli 19 lõikele 1 edastatud ja sealt saadud elektrooniliste aruannete ja teadete konfidentsiaalsuse.

2.      Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad kehtestatakse artikli 47 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 46

Volituste delegeerimine

1.      Komisjon võib artikli 46a ja artiklites 46b ja 46c sätestatud tingimuste kohaselt võtta delegeeritud õigusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad artikli 25 rakendamise ja artikli 10 lõikes 1 osutatud kalavarude loetelu kohta ning üksikasjalikud eeskirjad artikli 24 lõike 5 teises lõigus osutatud teavitamise ja tühistamise korra, sealhulgas ajavahemike kohta.

2.      Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel toimib komisjon vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Artikkel 46a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.      Artiklis 46 viidatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise pädevus antakse komisjonile kolmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne kolmeaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 46b tagasi võtab.

2.      Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.      Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 46b ja 46c sätestatud tingimusi.

Artikkel 46b

Delegeerimise tagasivõtmine

1.      Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 46 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta mis tahes ajal.

2.      Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.      Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 46c

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.      Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

         Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

2.      Kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

         Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.      Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 47

Rakendamine

1.      Komisjoni abistab kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee (edaspidi „komitee”).

2.      Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 nimetatud tähtaeg on kolm kuud.

Artikkel 48

Muudatuste tegemise kord

Selleks et võtta ELi õigusesse üle NEAFCi süsteemi kehtivatesse sätetesse tehtavad muudatused, mis muutuvad liidu jaoks kohustuslikuks, võib komisjon muuta artikli 46c kohaste delegeeritud õigusaktidega ja artiklites 46b ja 46c sätestatud tingimustel käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad järgmist:

-       konventsiooniosaliste osalemine kalapüügis artiklis 5 sätestatud reguleeritavas piirkonnas;

-       artiklites 6 ja 7 sätestatud seisevpüüniste eemaldamine ja kõrvaldamine ning kaotatud püügivahendite päästmine;

-       artiklis 11 sätestatud laevaseiresüsteemi kasutamine;

-       artiklis 12 sätestatud teabe esitamine NEAFCi sekretärile ja koostöö temaga;

-       artiklites 14 ja 15 sätestatud külmutatud kalavarude eraldi hoidmise ja märgistamise nõuded;

-       artiklis 16 sätestatud NEAFCi inspektorite nimetamine;

-       IV peatükis sätestatud kolmanda riigi laevade nõuetele vastavuse edendamise meetmed;

-       lisas toodud reguleeritavate kalavarude loetelu.

Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel toimib komisjon vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Artikkel 49

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2791/1999 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 50

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

[Koht]

Euroopa Parlamendi nimel                          Nõukogu nimel

president                                                               eesistuja

LISA

Reguleeritavad kalavarud

A)     Pelaagilised ja ookeani liigid

Kalavaru (üldnimetus)

FAO kood

Teaduslik nimetus

ICES alapiirkonnad ja rajoonid

Nokk-meriahven

REB

Sebastes mentella

I, II, V, XII, XIV

Atlandi-skandinaavia kevadheeringas (norra heeringas)

HER

Clupea harengus

I, II

Põhjaputassuu

WHB

Micromesistius poutassou

IIa, IVa, Vb, VI, VII, XII, XIV

Makrell

MAC

Scomber scombrus

IIa, IV, V, VI, VII, XII

Kilttursk

HAD

Melanogrammus aeglefinus

VIb

B)     Süvamereliigid

Kalavaru (üldnimetus)

FAO kood

Teaduslik nimetus

ICES alapiirkonnad

Silepea (liik Alepocephalus bairdii perekonnast)

ALC

Alepocephalus bairdii

I–XIV

Risso silepea

PHO

Alepocephalus rostratus

I–XIV

Antimora

ANT

Antimora rostrata

I–XIV

Süsisaba

BSF

Aphanopus carbo

I–XIV

Islandi koerhailane

API

Apristuris spp

I–XIV

Põhjaatlandi hõbekala

ARG

Argentina silus

I–XIV

Limapead

ALF

Beryx spp.

I–XIV

Meriluts

USK

Brosme brosme

I–XIV

Kare ogahai

GUP

Centrophorus granulosus

I–XIV

Hall lühiogahai

GUQ

Centrophorus squamosus

I–XIV

Must koletishai

CFB

Centroscyllium fabricii

I–XIV

Portugali süvahai

CYO

Centroscymnus coelolepis

I–XIV

Pikk-koon-süvahai

CYP

Centroscymnus crepidater

I–XIV

Süvamere punakrabi

KEF

Chaceon (Geryon) affinis

I–XIV

Euroopa meritont

CMO

Chimaera monstrosa

I–XIV

Mantelhai

HXC

Chlamydoselachus anguineus

I–XIV

Harilik meriangerjas

COE

Conger conger

I–XIV

Kalju-tömppeakala

RNG

Coryphaenoides rupestris

I–XIV

Šokolaad-ogahai

SCK

Dalatias licha

I–XIV

Pikk-koon hai

DCA

Deania calceus

I–XIV

Must kardinal

EPI

Epigonus telescopus

I–XIV

Suur tumehai

SHL

Etmopterus princeps

I–XIV

Harilik tumehai

SHL

Etmopterus spinax

I–XIV

Mustsuu-koerhai

SHO

Galeus melastomus

I–XIV

Kalavaru (üldnimetus)

FAO kood

Teaduslik nimetus

ICES alapiirkonnad

Hiir-saagrai

GAM

Galeus murinus

I–XIV

Sinisuu-liftahven

BRF

Helicolenus dactylopterus

I–XIV

Kammhai

SBL

Hexanchus griseus

I–XIV

Atlandi karekala

ORY

Hoplostethus atlanticus

I–XIV

Vahemere saagkõht

HPR

Hoplostethus mediterraneus

I–XIV

Suursilm-merijänes

CYH

Hydrolagus mirabilis

I–XIV

Lintuim

SFS

Lepidopus caudatus

I–XIV

Vöödiline lükood

ELP

Lycodes esmarkii

I–XIV

Põhja-pikksaba

RHG

Marcrourus berglax

I–XIV

Sinine molva

BLI

Molva dypterigia

I–XIV

Harilik molva

LIN

Molva molva

I–XIV

Mora

RIB

Mora moro

I–XIV

Puriuim-sigahai

OXN

Oxynotus paradoxus

I–XIV

Besuugo

SBR

Pagellus bogaraveo

I–XIV

Niituimlutsud

GFB

Phycis spp.

I–XIV

Ameerika vrakkahven

WRF

Polyprion americanus

I–XIV

Ümarrai

RJY

Raja fyllae

I–XIV

Arktika rai

RJG

Raja hyperborea

I–XIV

Norra rai

JAD

Raja nidarosiensus

I–XIV

Süvalest

GHL

Rheinhardtius hippoglossoides

I–XIV

Atlandi nokistont

RCT

Rhinochimaera atlantica

I–XIV

Lühikoon-hammashai

SYR

Scymnodon ringens

I–XIV

Norra mereahven

SFV

Sebastes viviparus

I–XIV

Atlandi polaarhai

GSK

Somniosus microcephalus

I–XIV

Atlandi astelpea

TJX

Trachyscorpia cristulata

I–XIV

Liide

Avaldused artikli 48 kohta

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtavad teadmiseks, et alusõigusakti vähemolulise iseloomuga sätted, mis praegu on toodud määruse artiklis 48 (volituste delegeerimine), võivad igal hetkel muutuda kehtiva NEAFCi kontrollisüsteemi poliitiliselt olulisteks säteteks, ning sellisel juhul mõistavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, et mõlemad seadusandjad – nõukogu ja Euroopa Parlament – võivad viivitamata kasutada kas õigust esitada komisjoni delegeeritud õigusakti projekti suhtes vastuväiteid või võtta määruse artiklites 46b ja 46c sätestatud delegeeritud õigused tagasi.”

Nõukogu ja parlament mõistavad, et NEAFCi kontrollisüsteemi määrusesse vähemoluliste sätetena lisatud sätted, mis praegu on artiklis 48, ei tähenda iseenesest, et seadusandjad peavad neid sätteid automaatselt vähemolulisteks ka tulevastes määrustes.”

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kinnitavad, et käesoleva määruse sätted ei piira institutsioonide võimalikke tulevasi seisukohti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 rakendamise kohta või üksikuid õigusakte, mis sisaldavad selliseid sätteid.“

  • [1]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
  • [2] * Poliitilised muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
  • [3]        17. märtsi 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
  • [4]        Euroopa Parlamendi … oktoobri 2010. aasta seisukoht.
  • [5]        EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21.
  • [6]        ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.
  • [7]        EÜT L 343, 22.12.2009, lk 1.
  • [8]        EÜT L 184, 17.07.1999, lk 23.
  • [9]        ELT L 56, 2.3.2005, lk 8.
  • [10]        EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.
  • [11]       EÜT L 286, 29.10.2008, lk 1.

SELETUSKIRI

1.        Ettepaneku taust

Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsioon, mille üks osaline on EL, kiideti heaks nõukogu otsusega nr 81/608/EMÜ ja see jõustus 17. märtsil 1982.

Kõnealuse konventsiooni ja Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni soovituste (edaspidi „NEAFC konventsioon”) kohaldamise tagamiseks võib vastu võtta kontrolli- ja rakendusmeetmeid, mida kohaldatakse kõigi laevade suhtes, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kalavarude püügiks konventsioonis määratletud piirkondades.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on ajakohastada ELi õigusakte, millega võetakse üle NEAFCi kontrolli- ja rakendussüsteem. NEAFCi uue süsteemi kohaldamiseks tuleb käesoleva ettepaneku kohaselt tunnistada kehtetuks nõukogu 16. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2791/1999, millega rakendati 1998. aastal vastu võetud esimene NEAFCi süsteem.

NEAFC võttis oma 25. aastakoosolekul 2006. aastal vastu uue süsteemi, et parandada oma soovituste järgimisega seotud kontrolli- ja rakendustegevust. Peamise muudatusena ühendati endine süsteem ja programm, mille abil edendatakse kaitse- ja rakendusmeetmete järgimist kolmandate riikide laevade puhul. Teise muudatusena lisati uus sadamariigi kontrollisüsteem, mis võimaldab tulemuslikult keelata Euroopa sadamates sellise külmutatud kala lossimise, mille seaduslikkust välismaise laeva lipuriik ei ole tõendanud. Selles sätestatakse uued meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kontrollimiseks. Süsteemi muudeti ka mitmete ettepanekutega, mis esitati NEAFC iga-aastastel koosolekutel 2007., 2008. ja 2009. aastal.

Need soovitused jõustusid vastavalt 1. mail 2007, 9. veebruaril 2008, 8. jaanuaril 2009 ja 6. veebruaril 2010. Need on konventsiooniosaliste jaoks siduvad NEAFCi konventsioonis sätestatud tingimustel. Järelikult peaks ühendus kui konventsiooniosaline neid kohaldama.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) jõustus 1. jaanuarist 2010. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1006/2008 (mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele) on ette nähtud, et ELi kalalaevadel peab olema kalapüügiluba püügitegevuseks väljaspool ELi vesi. Lisaks võeti 20. novembril 2009 vastu nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks.

Alates Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumist 1. detsembril 2009 kuulub ettepanek seadusandliku tavamenetluse alla. Seega oli vaja komisjoni ettepanekut vastavalt kohandada, sealhulgas ka viia komiteemenetluse sätted vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 sätetega, mis puudutavad vastavalt delegeeritud volitusi ja rakendusvolitusi.

Mõned NEAFC sätted on inkorporeeritud ELi õigusaktidesse iga-aastasi lubatud kogupüüke ja kvoote käsitleva määrusega. Õigusliku selguse huvides tuleks sedalaadi sätted, mis ei ole olemuselt ajutised, üle kanda uude eraldiseisvasse määrusse.

2.        Raportööri seisukoht

NEAFC võttis kõnealused soovitused vastu ELi täielikul toetusel. Euroopa Parlament on mitmel puhul korranud, et kõige tähtsamaks tuleb pidada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastaste meetmete rakendamist piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt. Seega tuleb raportööri hinnangul NEAFCi kontrolli- ja rakendussüsteem kiiresti ELi õigusesse üle võtta.

Raportöör ei kiida heaks komisjoni poolt varem korduvalt kasutatud meetodit, mis seisneb piirkondlike kalandusorganisatsioonide soovituste ülevõtmises lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate määruste abil. Lisaks ei saa niisugune õigusloome tehnika Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt jätkuda, kuna ühtse kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed peavad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 olema kaasseadusandjate ühise volituse all.

Antud juhul võttis NEAFC kõnealused meetmed vastu 2006. aastal ja komisjon ei saa enam õigustada oma viivitusi inimressursside puudumisega. Piirkondlike kalandusorganisatsioonide soovituste ülevõtmine on äärmiselt oluline vahend nii ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemisel kui ka ELi laevastiku jaoks õiguslike tühimike vältimisel. Isegi kui soovitused võetakse üle ajutiselt muude määruste abil, muudavad kõnealused viivitused õigusaktid ebaselgeks ja kahjustavad Euroopa Liidu usaldusväärsust.

Komisjon peab seetõttu eraldama võimalikult kiiresti piisavad vahendid piirkondlike kalastusorganisatsioonidega seotud tegevuse jaoks.

Praegusel juhul tuleneb täiendav viivitus asjaolust, et komisjoni ettepanek esitati pärast uue lepingu jõustumist, kuid siiski nõuandemenetluse alusel. Seepärast oli vaja seda kohandada. Läbirääkimisi muutis keerulisemaks asjaolu, et ettepanek sisaldas hulgaliselt sätteid, mis olid seotud vana komiteemenetlusega, samuti ühte sätet, mis puudutas kõikide tulevaste NEAFC soovituste ülekandmist ühenduse õigusesse selle menetluse alusel.

Kalanduskomisjonis hääletusele pandud konsolideeritud muudatusettepanek kajastab üldist kompromissi, mis saavutati 15. septembril 2010 toimunud kolmepoolsetel kõnelustel, et jõuda kokkuleppele esimesel lugemisel.

Raportöör on seisukohal, et kokkulepitud tekst kindlustab parlamendi eesõigused uue seadusandliku menetluse kontekstis, ning märgib, et see sisaldab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 290 ja 291 tulenevaid vajalikke muudatusi delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide osas, samuti tervet rida tehnilisi muudatusettepanekuid, mille eesmärk on komisjoni ettepanekut ajakohastada ja selgemaks muuta.

Mis puudutab NEAFCi kontrolli- ja rakendussüsteemi tulevaste muudatuste ülevõtmist ühenduse õigusesse, siis on vaja võrrelda praegu leitud kompromisslahendusi ülevõtmise korra praktiliste nõudmistega ja teha kõik vajalikuks osutuvad muudatused, mida leping võimaldab ja mida peetakse asjakohaseks.

Raportöör soovib veel kord rõhutada, et Euroopa Parlament peab olema piirkondlike kalandusorganisatsioonide otsuseid puudutavate läbirääkimiste kõikidest etappidest täielikult ja õigeaegselt teavitatud (kaasa arvatud läbirääkimismandaatide määramisest). Samuti on oluline, et parlamendi esindajad neil kõnelustel vaatlejatena osaleksid. See on vältimatu eeltingimus nende soovituste kiireks ja tõhusaks ülevõtmiseks ühenduse õigusesse, mis ei ohusta mingil moel kaasseadusandjate eesõigusi ega lepinguga sätestatud institutsioonidevahelist tasakaalu.

MENETLUS

Pealkiri

Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem

Viited

KOM(2009)0151 – C7-0009/2009 – 2009/0051(COD)

EP-le esitamise kuupäev

2.4.2009

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

14.7.2009

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Carmen Fraga Estévez

1.9.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

21.7.2009

1.9.2009

3.11.2009

1.12.2009

Vastuvõtmise kuupäev

29.9.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Antonello Antinoro, Kriton Arsenis, Alain Cadec, Marek Józef Gróbarczyk, Iliana Malinova Iotova, Isabella Lövin, Guido Milana, Maria do Céu Patrão Neves, Britta Reimers, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Struan Stevenson, Catherine Trautmann, Jarosław Leszek Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean-Paul Besset, Ole Christensen, Chris Davies

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Pilar Ayuso, Elisabetta Gardini, Potito Salatto