RAPORT Ebakindlates töösuhetes naised

5.10.2010 - (2010/2018(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöör: Britta Thomsen

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ebakindlates töösuhetes naiste kohta

(2010/2018(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2009. aasta aruannet „Naiste ja meeste võrdõiguslikkus – 2010” (KOM(2009)0694);

–   võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2003. aasta teatist „Töö kvaliteedi parandamine: ülevaade viimase aja edusammudest” (KOM(2003)0728);

–   võttes arvesse komisjoni 2004. aasta aruannet „Ebakindel töö Euroopas: võrdlev uuring tööturuga seotud riskide kohta paindlikes majanduskeskkondades”;

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa kohta (KOM(2010)0193/3);

–   võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2009. aasta järeldusi turvalise paindlikkuse kohta kriisi ajal;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/104/EÜ renditöö kohta[1];

–   võttes arvesse 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine)[2];

–   võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta[3];

–   võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 1997/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta[4];

–  võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2010. aasta taustadokumenti „Väga ebatüüpiline töö”;

–   võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2008. aasta aruannet „Meetmed deklareerimata töö tõkestamiseks Euroopa Liidus”;

–   võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2007. aasta aruannet „Töötingimused Euroopa Liidus: sooline tegur”;

–   võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 1998. aasta aruannet „Ebakindlad töösuhted ja töötingimused Euroopas”;

–   võttes arvesse Eurobaromeetri 2007. aasta oktoobri aruannet „Deklareerimata töö Euroopa Liidus”;

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse ja tööhõive küsimustega tegeleva ekspertrühma (EGGE) 2009. aasta aruannet „Sooline ebavõrdsus tööturul”;

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse, sotsiaalse kaasatuse ja tööhõive küsimustega tegeleva ekspertrühma 2006. aasta aruannet „Sooline ebavõrdsus ebasoodsas olukorras rühmade vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohu osas kolmekümnes Euroopa riigis”;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) aruannet „Koduabiliste inimväärne töö”, mis koostati 2010. aasta juunis toimuvaks rahvusvahelise töökonverentsi 99. istungiks;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2009. aasta aruannet „Majapidamistööde sooline mõõde Lääne-Euroopas”;

–   võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni majanduslanguse ja finantskriisi sooliste aspektide kohta[5];

–   võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta[6];

–   võttes arvesse oma 18. novembri 2008. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise kohta[7];

–   võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Lissaboni strateegia tuleviku kohta sooküsimuste vaatenurgast[8];

–   võttes arvesse oma 18. septembri 1998. aasta resolutsiooni ühistute rolli kohta naiste tööhõive suurendamisel[9];

–   võttes arvesse oma 17. veebruari 1998. aasta resolutsiooni inimõiguste austamise kohta Euroopa Liidus (1996)[10];

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni 12. mai 2010. aasta arvamust teemal „Majapidamistööde professionaalsemaks muutmine” (SOC/372 – CESE 336/2010 fin);

–   võttes arvesse Eurostati väljaannet „Statistics in focus” nr 12/2010 pealkirjaga „EL-27 tööturud endiselt kriisis”;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0264/2010),

A. arvestades, et tööturu individualiseerumine ja kasvav paindlikkus, mis toob endaga kaasa kollektiivläbirääkimiste vähenemise, seab töötajad – eriti naised, kes peavad sageli tööelu ühitama perekondlike kohustustega – kaitsetumasse olukorda, mille tagajärjeks võivad olla ebakindlad töökohad, kuna nii on tööandjatel lihtsam halvemaid teenistustingimusi peale suruda;

B.  arvestades, et ebakindlates töösuhetes naised on tööturul ülekaalus, arvestades, et teatavat tüüpi ebakindel töö, mida naised teevad, näiteks tasulised majapidamistööd ja hooldustööd, ei ole tööturul nähtav, ning arvestades, et hoolimata olemasolevast õiguslikust raamistikust valitsevad ELis endiselt suured erinevused naiste võimalustes tööhõive, töö kvaliteedi, ülalpidamiseks vajaliku sissetuleku ning võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse tasu saamise osas;

C. arvestades, et ebakindlates töösuhetes olevate naiste ülemäärane osakaal on põhiline tegur, mis soodustab suurte sooliste palgaerinevuste püsimist; arvestades, et seetõttu aitab naiste töökohtade kvaliteedi parandamine soolisi palgaerinevusi vähendada;

D. arvestades, et sunnitud osaajatöö on laialdaselt levinud teenindussfääris, eelkõige sellistes valdkondades nagu majutus ja toitlustus, haridus, tervishoid ja sotsiaaltöö ning muude kogukondlike, sotsiaal- ja isikuhooldusteenuste osas, kus enamik töötajaid on naised;

E.  arvestades, et naiste osalus tööturul kajastab nende rolli koduses majapidamises ning naised võtavad sageli vastu töökoha, mis võimaldab neil ühitada palgatööd ja tasustamata tööd;

F.  arvestades, et majandus- ja finantskriisil on olnud ebakindlatele töösuhetele kahesugune mõju, kuna paljude äriühingute esimene reaktsioon seisnes ajutiste töötajate vähendamises, ning arvestades lisaks kartust, et paljusid majanduslanguse ajal kaotatud alalisi töökohti ei taastata, vaid need asendatakse ebatüüpiliste – kui mitte ebakindlate – töösuhetega;

G. arvestades, et ebakindel töö viitab mittestandardsetele tööhõivevormidele, millel on järgmised omadused:

· väike või puuduv töökohakindlus, mis tuleneb töö ajutisest ja sageli juhuslikust olemusest, millele on omased lepingud, mis sisaldavad ebasoodsaid tingimusi, või kirjalike lepingute puudumine, näiteks tähtajaliste ja mittevabatahtlike osaajatöö lepingute ning määratlemata tööaja ja töökohustuste korral, mis muutuvad vastavalt tööandja tahtele;

· madal tasu, mis võib olla isegi mitteametlik või ebaselge;

· sotsiaalkaitse õiguste või tööhõivega seotud hüvede puudumine;

· diskrimineerimisvastase kaitse puudumine;

· piiratud või puuduvad väljavaated tööturul edasijõudmiseks;

· töötajate kollektiivse esinduse puudumine;

· töökeskkond, mis ei vasta tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuetele;

H. arvestades, et ebakindlatel teenistustingimustel, näiteks muud kui kirjalikud lepingud, mittevabatahtlik osaajatöö ja palkade püsiv erinevus, on pikaajaline mõju sotsiaalkindlustuskaitsele ja pensionidele ning need seavad töötajad suuremasse vaesuse ohtu;

I.   arvestades, et naised on mõnikord sunnitud töötama kõlbmatutes tingimustes ning arvestades, et sellele ohule tuleb erilist tähelepanu pöörata, eriti juhul, kui on tegemist raseda või rinnaga toitva naisega;

J.   arvestades, et globaliseerumine, praegune üldine majanduslik taust ja tehnoloogia areng põhjustavad muutusi töösuhetes ning töötajate ülesannetes;

K. arvestades, et ebakindlates töösuhetes olevad naised ei ole tõenäoliselt oma õigustest teadlikud ning on suurem oht, et neil ei ole juurdepääsu õiguskaitsele ja/või nad vallandatakse ebaseaduslikult;

L.  arvestades, et tuleks rõhutada, et kõikidel töötajatel, sealhulgas ebakindlates töösuhetes olevatel naistel, on õigus kutsealasele koolitusele ja täiendõppele;

M. arvestades, et on täiesti vale pidada naist teisejärguliseks palgasaajaks perekonnas, kuna suur osa naistööjõust on pere ainsad palgasaajad;

N. arvestades, et mitteametlikult töötavate naiste arv on kasvanud, eelkõige majapidamistöödel;

O. arvestades, et enamik koduabilisi, kes täidavad niisuguseid kohustusi nagu kodune hooldus, koristamine ja toitlustamine, on naised; arvestades, et tööstusriikides moodustavad majapidamistööd 5–9% kogu tööhõivest; arvestades, et niisugune töö on enamasti ebakindel, väheväärtustatud ja mitteametlik, ning arvestades, et koduabiliste ebakindel seisund tähendab seda, et neid tihti diskrimineeritakse ja neile võib kergesti saada osaks ebavõrdne, ebaõiglane või kuritarvitav kohtlemine;

P.  arvestades, et kõrgelt kvalifitseeritud töötajate kvalifikatsiooni vähendamine on ebakindlate töökohtadega seoses tavapärane probleem, eelkõige töölt vallandatud töötajate või võõrtöötajate korral, kes võtavad tööturul püsimiseks vastu madalat kvalifikatsiooni eeldavaid töökohti, ja arvestades, et see olukord, mis puudutab eelkõige naisi, seab ohtu nende karjäärivõimalused ning omandatud ja olemasolevatele oskustele vastava palgataseme saavutamise;

Q. arvestades, et naissoost sisserändajatele, kes võtavad vastu vähe oskusi eeldavaid ajutisi töökohti tööturu äärealadel või koduabilise töökohti, võib saada osaks kahekordne diskrimineerimine, kuna lisaks asjaolule, et nad töötavad sageli viletsates, ebakorrapärastes – kui mitte õigusvastastes – tingimustes, on nende väärkohtlemise või vägivalla või seksuaalse kuritarvitamise ohvriks langemise tõenäosus suurem; arvestades, et nad ei ole ka tihti teadlikud oma õigustest, neil on piiratud juurdepääs avalikele teenustele, nende kohaliku keele oskus on piiratud ja nad ei ole võimelised moodustama võrgustikke, ning arvestades, et need, kes on õigusvastastes töösuhetes, ei julge võtta ühendust ametivõimudega, et taotleda kaitset, kuna nad kardavad kodumaale tagasisaatmist;

R.  arvestades, et Euroopa Nõukogu 24. novembri 1969. aasta kokkulepe au pair’ina töötamise kohta ei ole enam ajakohane ning järelikult ei käsitleta selles probleeme, mis võivad tekkida seoses au pair’ide tööga paljudes liikmesriikides,

S.  arvestades, et EL on endiselt seotud kohustusega võtta soolist võrdõiguslikkust arvesse kõigis liidu poliitika valdkondades; arvestades, et tööhõivepoliitikas tuleb naiste ja meeste võrdseid võimalusi aktiivselt edendada,

Ebakindla töö soopõhine olemus

1.  juhib tähelepanu ebakindlate töösuhete soopõhisele olemusele ja tuletab meelde standardsetelt töösuhete vormidelt mittestandardsetele ülemineku suundumust tööturul, mistõttu on vaja takistada mittestandardsete töösuhtevormide muutumist ebakindlaks tööks; on seisukohal, et nende probleemide vastu võitlemiseks tuleb liikmesriikidel ja tööturu osalistel paluda ulatuslikult ühtlustada oma õigusnorme ja lepingutingimusi, mis reguleerivad standardseid ja ebatüüpilisi töövorme, et vältida olukorda, kus eelistatakse kõige mugavamat ja odavamat tööd, samas unustamata ohtu, et deklareerimata töö osakaal kasvab;

2.  nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon määraksid liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistes ja uues soolise võrdõiguslikkuse strateegias kindlaks ebakindla töösuhte omadused;

3.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma õigusloomega seotud meetmeid, et teha lõpp tööajata lepingutele, mis on omased töökohtadele, kus töötavad tavapäraselt naised, valdkondades nagu majapidamistööd, hooldustööd, toitlustamine ja hotellindus, ning võtta kasutusele ulatuslikud meetmed, et reguleerida niisugust tegevust ettevõtetes ja töökohtades, mis on vormiliselt ette nähtud juhatuse või koolituse pakkumiseks, kuid millest on tegelikult saanud järjekordne kuritarvituste allikas ning mis varjavad tegelikke teenuseid, mida osutatakse ilma korraliku tasu ja kaitseta;

4.  palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja ebakindlaid töösuhteid käsitlev strateegia, et rõhutada inimväärseid ja rohelisi töökohti ning võtta arvesse sugude tasakaalustatud esindatust;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vähendama naiste kahekordset töökoormust, mis on ebakindlates töösuhetes olevate naiste ülemäärase osakaalu üks põhjusi; nõuab stabiilsete töösuhete puhul töö- ja eraelu tasakaalu parandamist, et vähendada ebakindlate töösuhete osakaalu;

Sotsiaaltingimused

6.  väljendab pettumust asjaolu üle, et ELi tööõiguse paketis ning eespool mainitud direktiivides tähtajalise töö, osalise tööaja ja renditöö kohta ei käsitleta piisavalt töösuhete ebakindlat olemust; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles võtma täiendavaid õigusloomelisi erimeetmeid, nagu töötajate jaoks siduvate sotsiaalsete miinimumstandardite kehtestamine ja kõikide töötajate võrdse juurdepääsu võimaldamine sotsiaalteenustele ja -hüvitistele, sealhulgas sünnituspuhkus, tervishoid ja vanaduspensionid ning haridus ja koolitus, sõltumata nende teenistustingimustest; kutsub liikmesriike üles lisaks rakendama õigusakte, millega tagatakse tööpäeva mõistlik lühendamine ning töötajate puhkus ja vaba aeg;

7.  kutsub liikmesriike üles tagama, et tööandjad, kes kohtlevad naistöötajaid kuritarvituslikult või kahjustavalt, antakse võimalikult kiiresti kohtu alla;

8.  toonitab vajadust näha naistele, kes on ebakindlates töösuhetes, ette ametiühingukaitse võimalus niisuguste õiguste osas nagu väärikas tasu, sünnituspuhkus, õiglane ja korrapärane tööaeg ning mittediskrimineeriv töökeskkond, mis on nende jaoks ülimalt olulised; palub liikmesriikidel muuta ametiühingutes osalemise takistamine karistatavaks ning ergutab liikmesriike pakkuma kergesti kättesaadavaid nõustamisteenuseid naistele, kes ei saa loota töönõukogu toetusele, nagu kodumajapidamistes töötavad naised; kutsub tööturu osalisi üles suurendama soolist võrdõiguslikkust oma kõigi tasandite organites;

9.  rõhutab vajadust õigusloomega seotud meetmete järele, et kindlustada sooline võrdõiguslikkus ja vähendada soolist vahetegemist tööturul; tuletab seetõttu meelde oma eespool mainitud 18. novembri 2008. aasta resolutsiooni, nõuab tungivalt, et komisjon esitaks meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamist käsitleva ettepaneku, ning tuletab liikmesriikidele meelde, et nad võtaksid viivitamata üle direktiivi 2006/54/EÜ[11];

10. kutsub liikmesriike üles täitma Barcelona lastehoiu eesmärke, et parandada naiste osalemist tööturul ja nende majanduslikku sõltumatust; kutsub liikmesriike leidma lahendusi, mis võimaldaksid naistel nii osaajatööl kui ka täistööajaga töötades töötada nii suure koormusega, kui nad soovivad;

11. rõhutab vajadust teha lõpp kutse- ja sektoripõhisele vahetegemisele tööturul teadlikkuse suurendamise ja hariduse abil juba varasest east alates, näiteks propageerides meeste seas naiselike oskustega seonduvaid töökohti ja vastupidi, suunates naisüliõpilasi teadusaladele ning võideldes selle vastu, et naist peetakse teisejärguliseks palgasaajaks, kusjuures selles töös peaks osalema Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut;

12. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kavandama ja rakendama meetmeid, mille abil tütarlapsed ja noored naised saavad hea hariduse, koolituse ja väljaõppe ning millega toetatakse eriti sisserändaja taustaga tütarlapsi ja noori naisi; rõhutab lisaks sellele, et lapse sünni tõttu koju jäänud naised peavad aktiivselt tegutsema tööle naasmise nimel;

13. kutsub liikmesriike üles võitlema mitteametliku töötamise vastu selle muutmise kaudu korrapäraseks tööks niisuguste ennetavate meetmete abil nagu vastutuselevõtmise suhtes puutumatuse tagamine töötajatele, kes teatavad oma õigusvastasest tööhõivealasest staatusest, ja tööandjate suhtes hoiatavate meetmete võtmine; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles parandama andmete kogumist ja jälgima edusammude tegemist kõnealuses valdkonnas;

14. rõhutab, et sotsiaalkaitse on turvalise paindlikkuse oluline osa; rõhutab, et turvalise paindlikkuse kontseptsioon mõjutab mehi ja naisi erinevalt ning võib praegusi soorolle veelgi tugevdada; tuletab liikmesriikidele ja tööturu osapooltele meelde nõukogu 8. juuni 2009. aasta järeldusi „Turvaline paindlikkus kriisi ajal”, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohaldamist turvalise paindlikkuse põhimõtte rakendamisel;

15. on seisukohal, et pensioniskeemide jätkusuutlikkus, laenuvõimalused eneseabiprojektidele ning töökohtade loomine ja alternatiivse sissetuleku loomise skeemid võivad parandada ebakindlates töösuhetes olevate naiste olukorda;

16. võtab endale eesmärgiks kujundada standardtöökohti tulevikus hea töö põhimõtte kohaselt ja mitte muuta neid ebakindlateks töökohtadeks; nõuab tööjõuturgude paremat reguleerimist rangema töökontrolli abil, et vähendada ebakindlate töökohtade arvu;

17. kutsub Euroopa Ülemkogu üles võtma ELi 2020. aasta strateegia raames vastu selged suunised ja konkreetsed meetmed tööhõive säilitamiseks ja uute töökohtade loomiseks;

18. kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele kooskõlas kohapeal saavutatud tulemustega suunised otsese ja kaudse diskrimineerimise vastu võitlemise, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja naiste ebakindlate töösuhete vähendamise parimate tavade kohta;

19. kutsub komisjoni ja liikmesriike võtma vastu hooajatööliste sotsiaalset ja õiguslikku positsiooni reguleerivad õigusaktid ning tagama neile sotsiaalkindlustuse; märgib, et hooajatöölised on töölised, kes töötavad sellise ametliku või mitteametliku töölepingu alusel, mille puhul lepingu lõpp ja kestus sõltuvad hooajalistest teguritest, nagu ilmastikutingimused, riigipühad ja/või saagikoristuse aeg põllumajanduses;

20. juhib tähelepanu uuringutele, mis on näidanud, et ebakindlatele töösuhetele, kus võidakse eirata minimaalseid tervise- ja ohutusnorme, on omane kõrgem vigastuste määr ja suurem haiguste oht ja kokkupuude ohtudega; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama oma töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete järelevalvet ning pöörama seejuures erilist tähelepanu naistöötajate eririskidele;

Koduabilised

21. kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike vahetama parimaid tavasid ja kasutama täies ulatuses ära kaasrahastamise võimalusi, mida pakuvad struktuurifondid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond, et tagada ulatuslikum juurdepääs taskukohastele ja kvaliteetsetele lapsehoiu- ja vanurite hoolekande võimalustele, et naised ei oleks sunnitud neid kohustusi täitma mitteametlikult; rõhutab lisaks vajadust tagada võimaluse korral koduse hooldusega seotud ebakindlate töökohtade muutmine väärikateks ja pikaajalisteks töökohtadeks;

22. kutsub komisjoni toetama liikmesriike kampaania väljatöötamisel, mille eesmärgiks on ebakindlates töösuhetes olevate töötajate töökohtade järkjärguline muutmine alalisteks töökohtadeks; kutsub komisjoni toetama programmi, mille eesmärk on teavitada töötajaid ebakindla töösuhte tagajärgedest muu hulgas tööohutusele ja töötervishoiule;

23. kutsub komisjoni tegema ettepanekut võtta vastu uus Euroopa kokkulepe au pair’e käsitlevate eeskirjade kohta, millega alandataks vanusepiiri 30 eluaastalt nii, et täiskasvanud leivateenijaid, kelle vanus langeb kahekümnendate eluaastate lõppu, ei saaks panna töötama au pair’ina, ning milles toonitataks, et au pair’ide roll on olla abiks igapäevaste perekohustuste täitmisel ja osaleda perekondlikus tegevuses, mis ei tohi nädalas ületada 30 tundi, ning selle eesmärk on arendada nende keeleoskust ja arusaamist kultuurist;

Võõrtöötajad

24. kutsub komisjoni üles tugevdama uues soolise võrdõiguslikkuse strateegias oma pühendumist soolise võrdõiguslikkuse edendamisele rände- ja integratsioonipoliitikas, eelkõige eesmärgiga kasutada täies ulatus ära naissoost migrantide tööhõivepotentsiaali;

25. juhib tähelepanu asjaolule, et meestega võrreldes on sisserändajatest naiste sotsiaalne integreerimine isegi keerulisem, arvestades, et neile saab osaks kahekordne diskrimineerimine; julgustab seetõttu tööandjaid võtma erimeetmeid naissoost võõrtöötajate sotsiaalse integratsiooni hõlbustamiseks, näiteks pakkudes neile keelekoolitust ja/või tugiteenuseid, ja tagama, et võõrtöötajad registreeritakse, et neil oleks õigus saada hüvitisi;

Teemakohased teadusuuringud

26. juhib erilist tähelepanu ebakindlat tööd käsitlevate teadusuuringute puudumisele; kutsub komisjoni ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (EUROFOUND) üles koostöös Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga algatama sihtotstarbelisi teadusuuringuid, et hinnata muu hulgas ebakindlatest töösuhetest tuleneva kvalifikatsiooni ja heaolu vähenemise kulu ning võtta seejuures arvesse soolist aspekti; toonitab, et Euroopa teadusuuringute programmides tuleks edaspidi keskenduda rohkem sotsiaalküsimustele, näiteks ebakindlatele töösuhetele;

27. tunneb heameelt ebakindla töö õigustega tagatud tööks muutmise katseprojekti üldeesmärkide üle, ning toonitab vajadust pöörata projekti elluviimisel erilist tähelepanu ebakindla töö soopõhisele olemusele;

28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

• [1]  ELT L 327, 5.12.2008, lk 9.
• [2]  ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
• [3]  EÜT L 175, 10.7.1999, lk 43.
• [4]  EÜT L 14, 20.1.1998, lk 9.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0231.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0371.
• [7]  ELT C 16 E, 22.11.2010, lk 21.
• [8]  ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 323.
• [9]  EÜT C 313, 12.10.1998, lk 234.
• [10]  EÜT C 80, 16.3.1998, lk 43.
• [11]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Kuigi ebakindel töö on olnud pikka aega oluline teema, on just praegune majandus- ja finantskriis toonud ebakindla töö tähelepanu keskmesse ja eelkõige ebakindlates töösuhetes naiste küsimus on muutunud äärmiselt pakiliseks. Kriisil on olnud ebakindla töö nähtusele kahesugune mõju.

Esiteks reageerisid kriisist tabatud äriühingud sellele ajutiste töötajate vähendamisega, näiteks tähtajaliste lepingutega töötajate osas, ning palkasid tööjõudu või töötajaid muud tüüpi ajutiste töösuhete alusel.

Teiseks võib kriisi pikemaajalisem mõju seisneda selles, et paljusid majanduslanguse ajal kaotatud alalisi töökohti ei taastata, vaid need asendatakse ebatüüpiliste töösuhetega, mis võimaldavad tööandjatel kanda tööhõiveriskid üle töötajatele, et suurendada võimalikult palju ettevõtte kasumit ja paindlikkust.

Naiste osakaal on ebakindlas töös liiga suur; seetõttu on eespool mainitud kahjulikel tagajärgedel ebaproportsionaalne mõju ebakindlates töösuhetes naiste olukorrale. Ebakindel töö ei ole mitte üksnes naiste ja meeste vahelise palgaerinevuse oluline põhjus, vaid ka takistus karjäärivõimalustele, millega kaasnevad paremad töökohad ja tööalane enesetäiendamine.

Ebakindlate töösuhete küsimust on käsitletud mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis erinevate teemadega seoses, kuid ebakindlates töösuhetes naiste olukorda ei ole tervikuna siiski käsitletud.

2. Ebakindla töö määratlus

Ebakindel töö viitab mittestandardse töösuhte tüübile, mida iseloomustavad peamiselt järgmised omadused:

· väike või puuduv töökohakindlus, mis tuleneb töö ajutisest ja sageli juhuslikust vormist, millele on omased lepingud, mis sisaldavad ebasoodsaid tingimusi, või kirjalike lepingute puudumine, näiteks tähtajaliste ja mittevabatahtlike osaajatöö lepingute ning määratlemata tööaja ja tööülesannete korral, mis muutuvad vastavalt tööandja tahtele;

· madalatasemeline tasustamine, mis võib olla isegi mitteametlik või ebakindel;

· sotsiaalkaitse õiguste ja tööhõivega seotud hüvede puudumine;

· diskrimineerimisvastase kaitse puudumine;

· piiratud või puuduvad väljavaated tööturul edasijõudmiseks;

· töötajatel puudub kollektiivne esindus;

· töökeskkond, kus puuduvad tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded.

Ebakindluse tõttu lisanduvad veel elemendid, mis suurendavad riske ja kindlustamatust, näiteks madal kvalifikatsioon, töötuse perioodid, kutseõppe puudumine, terviseprobleemid, hooldamiskohustused. Kui sellele lisaks seisab töötaja silmitsi väga lühiajalise lepinguga või osalise tööaja või väga lühikeste tööperioodidega, võivad teda ohustada ebapiisavad sotsiaalkaitse õigused ning ilmajäämine ametiühinguliikmesusest ja kollektiivläbirääkimistest, samuti töökoha sotsiaalsetest kontaktidest ja toest. Esile kerkivad ohud, mis seisnevad töötavate vaeste olukorda sattumises ja mitteametlikus töötamises, millel on kahjulikud tagajärjed sotsiaalkaitsele ja pensioniõigustele.

3. Ebakindla töö soopõhine olemus

Majandussektorid, kus osaajatöö on äriühingu tasandil kõige rohkem levinud, kuuluvad kõik teenindussfääri, eelkõige sellistes valdkondades nagu majutus ja toitlustus, haridus, tervishoid ja sotsiaaltöö ning muude kogukondlike, sotsiaal- ja isikuhooldusteenuste osas, teisisõnu: tegemist on sektoritega, kus naistöötajate osakaal on tööjõus kõige suurem.

Nagu varasemad uuringud on näidanud, esineb paljudes äriühingutes osaajatöö üksnes naiste hulgas ning koguni 55 protsendis sellise töösuhtevormiga ettevõtetest ei tööta ükski mees osaajatööl põhineva töösuhte alusel. Värskeimate andmete kohaselt töötab 31,5%[1] töötavatest naistest osalise tööajaga (30 tundi nädalas või vähem) ning töötavate meeste hulgas on selleks näitajaks seevastu 8,3%.

Põllumajandussektoris on naiste osakaal osaajatöös isegi veelgi suurem, st 86%[2] naistöötajatest töötab osalise tööaja alusel.

Lisaks negatiivsetele finantstagajärgedele sissetuleku ja pensionite osas, ei saa osalise tööajaga töötajad nii palju abi ja sotsiaalset tuge kui täistööajaga töötajad ning nad on ka meeskonnatöösse vähem kaasatud. Raskem on asuda ka järelevalvealastele töökohtadele. Märkida tuleb, et 36% kõrgelt haritud meestest (kõrgharidus või kõrgem haridusaste) töötab juhina, samas kui kõrgelt haritud naiste seas on vastav näitaja üksnes 15%.

Neljandal Euroopa töötingimuste uuringul põhinevad uurimused näitavad, et keskmine tööalane konkurentsivõime on naistöötajate puhul väiksem. Elementide suhtes, mis aitavad kaasa tööalase konkurentsivõime erinevuse loomisele, näitavad tulemused, et kuigi tööalase konkurentsivõime element „ametlik koolitus” on naiste puhul kõrgemal tasemel, on kaks muud tegurit, nimelt õppimine ja tööülesannete rotatsioon, naiste puhul palju madalamal tasemel. Ei ole üllatav, et töökohad, mis on esirinnas kindlustamatuse osas, ei ole seda mitte tööalase konkurentsivõime osas, mis mõjutab eelkõige naisi ja noori töötajaid.

4. Lepingulised töösuhted

Väga ebakindlad töösuhte vormid hõlmavad suulisi töölepinguid, lepinguid, milles kehtestatud tööaeg on lühem kui 10 töötundi nädalas, ning väga lühiajalisi tähtajalisi lepinguid, mis on sõlmitud kuueks kuuks või lühemaks ajaks. Varasemad EUROFOUNDi uuringud näitavad, et ajutiste ja mittevabatahtlike osalise tööajaga töölepingute osakaal on väga suur niisugust tüüpi töökorralduses, mida kutsutakse nn pealesunnitud tööks. Niisugust tööd iseloomustab töökohal tegevusvabaduse puudumine, võimatus pidada arutelusid töötingimuste või töökorralduse üle üldiselt ning töö osas nõudmiste esitamise võimaluse puudumine. Niisugune töökorralduse vorm esineb tavapäraselt klassifitseerimata ja madalat kvalifikatsiooni nõudvate käsitsi tehtavate tööde puhul ning naiste osakaal selles on suurim kõige noorema (alla 25 eluaasta) ja kõige vanema (55 eluaastat ja üle selle) vanuserühma puhul. Soolisest aspektist vaadatuna on väga ebatüüpiliste lepingute või ebatüüpilise töökorralduse alusel töötavate meeste (22%) ja naiste (21%) osakaal sarnane vanuses 15–29 eluaastat. Siiski on sooline erinevus väga ebatüüpilise töö osas suurem vanemates vanuserühmades, seades ebasoodsasse olukorda just naised.

5. Sissetulek: diskrimineerimine palga osas

Euroopas on meeste ja naiste palgaerinevus umbes 18% (Eurostati 2008. aasta näitaja), mis tähendab, et naiste tunnipalk on keskmiselt viiendiku võrra väiksem kui meeste tunnipalk. Selle arvnäitaja puhul ei ole aga arvesse võetud töötatud tundide erinevusi, eri tüüpi lepinguid jne. Soolist ebavõrdsust võib suures osas seletada asjaoluga, et naised kalduvad sagedamini asuma osaajatööle (vt eespool esitatut), katkestavad perekohustustest tulenevalt tööstaaži rohkem ja pikemaks ajaks, mis vähendab nende töökogemuse üldkestust, töötavad halvemalt tasustatavates tööstusharudes ja halvalt tasustatavates sektorites, millele on omane väiksem kollektiivne esindatus ja läbirääkimiste pidamise võimalus. Uuringud on lisaks näidanud, et soolised rollid lastehoolduses seletavad erinevuse täiendavaid osasid.

6. Koduabilised

Et kergendada hooldus- ja majapidamistööde koormat ja vähendada pingeid töö-, era- ja pereeluga seotud kohustuste vahel, otsustavad töötavad naised sageli suunata majapidamistööd koduabilistele, kes on suuremalt jaolt samuti naised.

Koduabiliste tehtava töö peamiseks iseärasuseks on lisaks selle ebakindlale olemusele asjaolu, et seda ei väärtustata piisavalt. Selle tulemusena saab koduabilistele sageli osaks ebavõrdne, ebaõiglane või kuritarvituslik kohtlemine.

7. Naissoost migrandid

Vähem arenenud riikidest pärit naised jätavad sageli maha oma lapsed ja perekonna, et töötada muus riigis madalat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel ebakorrapärastes tingimustes või isegi ebaseaduslikult. Paljudel juhtudel ei ole nad teadlikud on õigustest ning nende kohaliku keele oskus on piiratud, mis muudab nende olukorra veelgi kaitsetumaks. Need naised kannatavad sageli kuritarvitamise, väärkohtlemise, vägivalla ja seksuaalse kuritarvitamise all või ei saa tehtud töö eest üldse palka. Sageli ei julge õigusvastastes töösuhetes inimesed pöörduda ametivõimude poole, et anda niisugustest juhtumitest teada, kuna nad saadetakse kohe päritoluriiki tagasi.

8. Teadusuuringute puudumine

Praegu valitseb väga tõsine puudus ajakohaste ebakindlat tööd ning eelkõige naisi ja ebakindlat tööd käsitlevate teadusuuringute osas. See tähendab, et tuleviku üks peamine ülesanne on investeerida ebakindlat tööd ja soolist mõõdet käsitlevatesse teadusuuringutesse ja neid algatada.

• [1]  http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tps00159&language=en
• [2]  http://osha.europa.eu/en/sector/agriculture/index_html/women

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS (14.7.2010)

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile

ebakindlates töösuhetes naiste kohta
(2010/2018(INI))

Arvamuse koostaja: Thomas Händel

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et peamiselt naised on ebakindlates töösuhetes ja et hoolimata kehtivast õiguslikust raamistikust esinevad naiste puhul ELis endiselt suured erinevused tööhõivevõimalustes, töö kvaliteedis, äraelamiseks vajalikus sissetulekus ja võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu saamisel;

B.   arvestades, et ebakindlates töösuhetes olevate naiste ülemäärane osakaal on põhiline tegur, mis soodustab endiselt suuri soolisi palgaerinevusi; arvestades seetõttu, et naiste töökohtade kvaliteedi parandamine aitab vähendada soolisi palgaerinevusi;

C.  arvestades, et EL on endiselt pühendunud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega seotud kohustuse täitmisele; arvestades, et tööhõivepoliitikas tuleb aktiivselt edendada naiste ja meeste võrdseid võimalusi;

D.  arvestades, et on oht, et naised peavad teatavas olukorras, eriti rasedana või rinnaga toitmise ajal, töötama kõlbmatutes tingimustes, mistõttu tuleb nende olukorrale pöörata erilist tähelepanu;

E.   arvestades, et globaliseerumine, praegune üldine majanduslik taust ja tehnoloogia areng põhjustavad muutusi töösuhetes ning töötajate ülesannetes;

F.   arvestades, et ebakindlates töösuhetes olevad naised ei ole tõenäoliselt oma õigustest teadlikud ning on suurem oht, et neil ei ole juurdepääsu õiguskaitsele ja/või nad vallandatakse ebaseaduslikult;

G.  arvestades, et tuleks rõhutada, et kõikidel töötajatel, sealhulgas ebakindlates töösuhetes olevatel naistel, on õigus kutsealasele koolitusele ja täiendõppele;

H.  arvestades, et ebakindlates töösuhetes olevate naiste arvu kasvuga suureneb naiste vaesusrisk,

1.  kutsub liikmesriike üles jõustama tõhusamalt direktiivi 2006/54/EÜ sätteid;

2.   kutsub Euroopa Ülemkogu üles võtma ELi 2020. aasta strateegia raames vastu selged suunised ja konkreetsed meetmed tööhõive säilitamiseks ja uute töökohtade loomiseks;

3.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kavandama ja rakendama meetmeid, mille abil tütarlapsed ja noored naised saavad hea hariduse, koolituse ja väljaõppe ning millega toetatakse eriti sisserändaja taustaga tütarlapsi ja noori naisi; rõhutab lisaks sellele, et lapse sünni tõttu koju jäänud naised peavad aktiivselt tegutsema tööle naasmise nimel;

4.   kutsub komisjoni üles kasutama uut tööhõivestrateegiat, et kaasata ebakindlates töösuhetes olevad naised nende töö staatusest olenemata sotsiaalkindlustus- ja tööõigusaktidega tagatud kaitse süsteemidesse;

peab äärmiselt oluliseks, et ebakindlates töösuhetes olevatele naistele ja nende perekondadele oleks tagatud töötushüvitis ning rasedus- ja sünnitushüvitis; kutsub liikmesriikide valitsusi üles suurendama nimetatud toetusi ja pikendama nende kestust, et tagada asjakohane sotsiaalkaitse võrgustik;

5.   kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike sellise kampaania väljatöötamisel, millega aidatakse kaasa ebakindlates töösuhetes olevate töötajate töökohtade järkjärgulist muutmist alalisteks töökohtadeks; kutsub komisjoni üles toetama programmi, mille eesmärk on teavitada töötajaid ebakindla töösuhte mõjust ja tagajärgedest muu hulgas tööohutusele ja töötervishoiule;

6.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, et vähendada naiste kahekordset töökoormust, mis on ebakindlates töösuhetes olevate naiste ülemäärase osakaalu üks põhjuseid; nõuab stabiilsete töösuhete puhul töö- ja eraelu tasakaalu parandamist, et vähendada ebakindlate töösuhete osakaalu;

7.   kutsub liikmesriike üles tugevdama lapsehoiu- ja hooldusvõrgustikke ning saavutama Barcelona lastehoiu eesmärgid, pakkuma alternatiivseid lahendusi juhtudel, kui lapsehoiu- ja hooldusvõrgustike puudumine takistab täistööajaga tööle pääsemist, võimaldama seda soovivatel naistel täistööajaga töötamist, ja parandama naiste osalemist tööturul ja nende majanduslikku sõltumatust; kutsub liikmesriike üles kõrvaldama takistused, mis ei võimalda naistel töötada nii palju, kui nad sooviksid, olgu see siis osalise või täistööajaga töö; rõhutab, et nii täistööaja kui ka osalise tööajaga töö puhul peab palk võimaldama äraelamist ja töötajale tuleb tagada täielikud sotsiaalkindlustushüvitised; rõhutab, et viimase aja suundumused tõendavad, et ebakindel töö on mõnes sektoris viinud eelkõige väikeste lastega naiste vaesumiseni;

8.   kutsub liikmesriike üles tagama, et ka osalise tööajaga töötavad inimesed lisatakse pensioniskeemi;

9.  kutsub liikmesriike üles lähtuma pensioni-, maksu-, sotsiaalkindlustus-, sotsiaal- ja perekonnaõiguse kujundamisel nii abielus olevate kui ka vallaliste naiste ja meeste õigusest iseseisvale elukorraldusele;

10. on seisukohal, et pensioniskeemide jätkusuutlikkus, eneseabiprojektide laenuvõimalused ning töökohtade loomine ja alternatiivse sissetuleku loomise skeemid võivad parandada ebakindlates töösuhetes olevate naiste olukorda;

11. kutsub komisjoni ja liikmesriike uuesti üles suurendama vahendeid ja täiustama õiguslikku raamistikku, et tasandada soolised palgaerinevused;

12. võtab endale eesmärgiks kujundada standardtöökohti tulevikus hea töö põhimõtte kohaselt ja mitte muuta neid ebakindlateks töökohtadeks; nõuab tööjõuturgude paremat reguleerimist rangemate töökohtadel läbiviidavate kontrollimiste abil, et vähendada ebakindlate töökohtade arvu;

13. palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja ebakindlaid töösuhteid käsitlevad strateegiad, et rõhutada inimväärseid ja rohelisi töökohti ning võtta arvesse sugude tasakaalustatud esindatust;

14. nõuab, et liikmesriigid võtaksid konkreetseid meetmeid, et vähendada igas liikmesriigis soolisi palgaerinevusi 10 % võrra aastaks 2020, et ELis väheneks keskmine sooline palgaerinevus, sealhulgas pensionide erinevus, kuna see on väga oluline elatustaseme parandamiseks, vaesuse vastu võitlemiseks ja majanduskasvu tõstmiseks;

15. kutsub komisjoni, liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles laiendama kõikide töötajate kategooriate võimalusi osaleda ametiühingu ja töönõukogu tegevuses ning otsuste tegemises sõltumata nende lepingu liigist, hõlbustama juurdepääsu töötajate õigusi käsitlevale teabele ja kõrvaldama takistused ametiühingu tegevuses osalemiselt; soovitab sotsiaalpartneritel parandada naiste osalemist oma organite tegevuse kõikidel tasanditel; soovitab lisaks sellele liikmesriikidel pakkuda kergesti kättesaadavaid nõustamisteenuseid naistele, kes ei saa loota töönõukogu toetusele, nagu kodumajapidamistes töötavad naised;

16. kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele kooskõlas kohapeal saavutatud tulemustega suunised otsese ja kaudse diskrimineerimise vastu võitlemise, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja naiste ebakindlate töösuhete vähendamise parimate tavade kohta;

17. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu hooajatööliste sotsiaalset ja õiguslikku positsiooni reguleerivad õigusaktid ning tagama neile sotsiaalkindlustuse; märgib, et hooajatöölised on töötajad, kes töötavad sellise ametliku või mitteametliku töölepingu alusel, mille puhul lepingu lõpp ja kestus sõltuvad olulisel määral sellistest hooajalistest teguritest nagu aastaajast sõltuvad ilmastikutingimused, riigipühad ja/või saagikoristuse aeg põllumajanduses.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	14.7.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	41 6 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Jean-Luc Bennahmias, Pervenche Berès, Mara Bizzotto, Milan Cabrnoch, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Sergio Gaetano Cofferati, Marije Cornelissen, Tadeusz Cymański, Frédéric Daerden, Karima Delli, Proinsias De Rossa, Sari Essayah, Ilda Figueiredo, Pascale Gruny, Thomas Händel, Marian Harkin, Roger Helmer, Vincenzo Iovine, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Rovana Plumb, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Georges Bach, Raffaele Baldassarre, Françoise Castex, Jelko Kacin, Ria Oomen-Ruijten, Antigoni Papadopoulou, Csaba Sógor, Emilie Turunen

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	29.9.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	21 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Edit Bauer, Emine Bozkurt, Andrea Češková, Silvia Costa, Tadeusz Cymański, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Iratxe García Pérez, Sophia in ‘t Veld, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Nicole Kiil-Nielsen, Astrid Lulling, Barbara Matera, Elisabeth Morin-Chartier, Siiri Oviir, Antonyia Parvanova, Raül Romeva i Rueda, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Britta Thomsen, Marina Yannakoudakis, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Vilija Blinkevičiūtė, Anne Delvaux, Antigoni Papadopoulou, Joanna Senyszyn