Menetlus : 2007/0229(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0265/2010

Esitatud tekstid :

A7-0265/2010

Arutelud :

PV 13/12/2010 - 18
CRE 13/12/2010 - 18

Hääletused :

PV 14/12/2010 - 9.18
CRE 14/12/2010 - 9.18
Selgitused hääletuse kohta
PV 24/03/2011 - 6.12
CRE 24/03/2011 - 6.12

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0115

RAPORT     ***I
PDF 262kWORD 469k
5.10.2010
PE 439.363v02-00 A7-0265/2010

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta

(KOM(2007)0638 – C7‑0470/2007 – 2007/0229(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Véronique Mathieu

Arvamuse raportöör (*):

Alejandro Cercas, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 50

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta

(KOM(2007)0638 – C7‑0470/2007 – 2007/0229(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0638);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 63 punkti 3 alapunkti a ja artiklit 67, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0470/2007);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 79 lõike 2 punkte a ja b;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0265/2010),

1.  võtab esimesel lugemisel vastu allpool esitatud seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Euroopa Ülemkogu tõdes oma 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta erakorralisel istungil Tamperes vajadust ühtlustada kolmandate riikide kodanike riiki lubamise ja seal elamise tingimusi käsitlevaid siseriiklikke õigusakte. Sellega seoses tõdeti ülemkogul eriti, et Euroopa Liit peaks tagama seaduslikult liikmesriikide territooriumil elavate kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise ning et tuleks taotleda nendele kodanikele Euroopa Liidu kodanikega võrreldavate õiguste ja kohustuste andmist tõhusama integreerumispoliitika abil. Vastavalt sellele palus Euroopa Ülemkogu võtta nõukogul komisjoni ettepanekute põhjal kiiresti vastu asjakohased õigusaktid. Tamperes sõnastatud eesmärkide täitmise vajadust kinnitati ka 4.-5. novembri 2004. aasta Haagi programmis.

(2) Euroopa Ülemkogu tõdes oma 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta erakorralisel istungil Tamperes vajadust ühtlustada kolmandate riikide kodanike riiki lubamise ja seal elamise tingimusi käsitlevaid siseriiklikke õigusakte. Sellega seoses tõdeti ülemkogul eriti, et Euroopa Liit peaks tagama seaduslikult liikmesriikide territooriumil elavate kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise ning et tuleks taotleda nendele kodanikele Euroopa Liidu kodanikega võrreldavate õiguste ja kohustuste andmist tõhusama integreerumispoliitika abil. Vastavalt sellele palus Euroopa Ülemkogu võtta nõukogul komisjoni ettepanekute põhjal kiiresti vastu asjakohased õigusaktid. Tamperes sõnastatud eesmärkide täitmise vajadust kinnitati ka 10.–11. detsembri 2009. aasta Stockholmi programmis.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Kuna tööturg muutub üha üleilmsemaks, peaks EL suurendama oma atraktiivsust kolmandatest riikidest pärit töötajate silmis. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks lihtsustada haldusnõudeid ja parandada asjakohase teabe kättesaadavust. Liikmesriikides seni kehtivate erinevate eeskirjade lihtsustamisele ja ühtlustamisele aitaks kaasa, kui sätestatakse ühtne taotlemise menetlus, mille tulemusel üheainsa haldustoiminguga antakse välja üksainus luba, milles on ühendatud elamis- ja töötamisluba. Enamus liikmesriike on lihtsustamist juba alustanud. Nad on kehtestanud tõhusama menetluse nii võõrtööjõule kui ka tööandjatele ning lihtsustanud elamise ja töötamise seaduslikkuse kontrollimist.

(3) Liikmesriikides seni kehtivate eeskirjade lihtsustamisele ja ühtlustamisele aitaks kaasa, kui sätestatakse ühtne taotlemise menetlus, mille tulemusel üheainsa haldustoiminguga antakse välja üksainus luba, milles on ühendatud elamis- ja töötamisluba. Mitu liikmesriiki on lihtsustamist juba alustanud. Nad on kehtestanud tõhusama menetluse nii võõrtööjõule kui ka tööandjatele ning lihtsustanud elamise ja töötamise seaduslikkuse kontrollimist.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Ühtse loa taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kriteeriumid kehtestatakse riikide õigusaktidega. Need õigusaktid arvestavad kohustusega järgida ühenduse eelistamise põhimõtet, mis on sõnastatud eeskätt 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktides.

(6) Ühtse loa taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kriteeriumid peavad olema objektiivsed ning kehtestatud riikide õigusaktidega. Kõik rahuldamata jätmise otsused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Ühtse loa vorm peaks põhinema elamisloa ühtlustatud vormil, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1030/2002 (millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks), ja liikmesriikidel peaks olema võimalik sellel esitada teavet eelkõige selle kohta, kas isikul on lubatud töötada. Liikmesriigid peaksid esitama teabe töötamise õiguse kohta mis tahes välja antaval elamisloal (mitte ainult ühtsel loal), sõltumata loa või liikmesriigist elamise õigust tõendava dokumendi liigist, mille alusel kolmanda riigi kodanik lubatakse liikmesriiki ja saab juurdepääsu liikmesriigi tööturule. Nimetatud teabe esitamine lubadel võimaldab ka paremini ohjata rännet.

(7) Ühtse loa vorm peaks põhinema elamisloa ühtlustatud vormil, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1030/2002 (millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks), ja liikmesriikidel peaks olema võimalik sellel esitada lisateavet eelkõige selle kohta, kas isikul on lubatud töötada. Liikmesriigid peaksid esitama teabe töötamise õiguse kohta mis tahes välja antaval elamisloal (mitte ainult ühtsel loal), sõltumata loa või liikmesriigist elamise õigust tõendava dokumendi liigist, mille alusel kolmanda riigi kodanik lubatakse liikmesriiki. Nimetatud teabe esitamine lubadel võimaldab ka paremini ohjata rännet.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Käesoleva direktiivi ühtset luba ja töötamisega mitteseotud elamisluba hõlmavad sätted ei või takistada liikmesriigil väljastada täiendavaid dokumente, eeskätt selleks, et jagada täpsemat teavet töötamise õiguse kohta. Sellised täiendavad dokumendid peaksid liikmesriikidele olema vabatahtlikud ja need ei tohiks asendada tööluba ega kahjustada ühtse loa kontseptsiooni.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b) Liikmesriikide kohustus kindlaks teha, kas taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja, ei tohiks mõjutada korda, mille kohaselt mõlemad peavad menetluses osalema. Liikmesriigid peavad otsustama, kas ühtse loa taotlust saab esitada vastuvõtvas liikmesriigis või kolmandas riigis. Kui kolmanda riigi kodanikul ei ole lubatud avaldust kolmandas riigis esitada, peaksid liikmesriigid tagama, et tööandja võib taotluse esitada sihtliikmesriigis.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 c) Käesoleva direktiivi sätteid elamisloa kohta, mis ei ole seotud tööga, tuleks kohaldada ainult nende lubade vormi suhtes ning need ei tohi mõjutada siseriiklikke ega muid liidu eeskirju riiki lubamise menetluste ja selliste lubade väljaandmise menetluste kohta.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 d) Käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad ühtse taotlemise menetlust ja ühtset luba, ei hõlma ühtlustatud viisasid ja pikaajalisi viisasid.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 e) Taotluse kohta otsuse tegemise tähtaja hulka ei kuulu kutsekvalifikatsiooni tunnistamiseks või viisa väljaandmiseks vajalik aeg. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada diplomite tunnustamise suhtes kohaldatavaid riiklikke menetlusi.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 f) Käesoleva direktiivi kohase pädeva ametiasutuse nimetamine ei tohiks kahjustada teiste ametiasutuste ja vajadusel sotsiaalsete partnerite rolli ja vastutust taotluse läbivaatamise ja selle põhjal tehtava otsuse osas.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 g) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriigi pädevust reguleerida kolmandate riikide kodanike riiki lubamist töötamise eesmärgil, sealhulgas selliste kodanike arvu.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Kuna ühendusel ei ole asjakohaseid horisontaalseid õigusakte, võib kolmandate riikide kodakondsusega töötajate õiguste vahel olla erinevusi sõltuvalt liikmesriigist, kus nad töötavad, ja kodakondsusest. Neil ei ole liikmesriigi või teiste ELi kodanikega võrdseid õigusi. Selleks et arendada sisserändepoliitikat sidusalt ning vähendada ELi kodanike ja seaduslikult töötavate kolmandate riikide kodanike õiguste erinevust, ning täienduseks sisserände tegevuskavale, tuleks kehtestada ühised õigused ja eeskätt täpsustada valdkonnad, kus seaduslikult töötavaid kolmandate riikide kodanikke, kellel veel ei ole pikaajalise elaniku staatust, käsitletakse võrdselt liikmesriigi kodanikega. Nende sätete eesmärk on kehtestada ELis ühtsed tingimused, tunnustada panust, mille liikmesriikides seaduslikult töötavad kolmandate riikide kodanikud annavad Euroopa majandusse oma töö ja maksude maksmisega, ning kehtestada kaitsvad meetmed, millega vähendatakse kolmandate riikide kodanike võimalikust ekspluateerimisest tulenevat ebaõiglast konkurentsi asjaomase liikmesriigi kodanike ja kolmandate riikide kodanike vahel.

(9) Kuna liidul ei ole asjakohaseid horisontaalseid õigusakte, võib kolmandate riikide kodakondsusega töötajate õiguste vahel olla erinevusi sõltuvalt liikmesriigist, kus nad töötavad, ja kodakondsusest. Neil ei ole liikmesriigi või teiste liidu kodanikega võrdseid õigusi. Selleks et arendada sisserändepoliitikat sidusalt ning vähendada liidu kodanike ja seaduslikult töötavate kolmandate riikide kodanike õiguste erinevust, ning täienduseks sisserände tegevuskavale, tuleks kehtestada ühised sotsiaalmajanduslikud ja tööõiguse alased õigused ja eeskätt täpsustada valdkonnad, kus seaduslikult töötavaid kolmandate riikide kodanikke, kellel veel ei ole pikaajalise elaniku staatust, käsitletakse võrdselt liikmesriigi kodanikega. Nende sätete eesmärk on kehtestada liidus minimaalne võrdsus, tunnustada panust, mille liikmesriikides seaduslikult töötavad kolmandate riikide kodanikud annavad Euroopa majandusse oma töö ja maksude maksmisega, ning kehtestada kaitsvad meetmed, millega vähendatakse kolmandate riikide kodanike võimalikust ekspluateerimisest tulenevat ebaõiglast konkurentsi asjaomase liikmesriigi kodanike ja kolmandate riikide kodanike vahel. Ilma et see piiraks töösuhte tõlgendamist teistes liidu õigusaktides, tuleks kolmandast riigist pärit töötajat määratleda kolmanda riigi kodanikuna, kes on lubatud liikmesriiki, elab seal seaduslikult ja kellele on siseriikliku õiguse alusel ja/või kõnealuse liikmesriigi tava kohaselt antud luba selles liikmesriigis töötada.

Selgitus

Ettepaneku eesmärk on selgitada, et mõiste „kolmandast riigist pärit töötaja” ei mõjuta töösuhte mõiste tõlgendamist teistes ELi õigusaktides, sest ELi tööõiguse valdkonnas ei ole töösuhte mõistet üheselt määratletud. Pealegi tundub, et komisjoni pakutud tõlgendus erineb vähemalt mõnes liikmesriigis kasutusel olevatest mõistetest.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Käesoleva direktiiviga ei tuleks hõlmata neid liikmesriiki lähetatud kolmandate riikide kodanikke, keda hõlmatakse Euroopa parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega, ega kolmandate riikide kodanikke, kes sisenevad liikmesriiki rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustuste raames, millega hõlbustatakse teatavatesse kategooriatesse kuuluvate, kaubanduse ja investeeringutega seotud füüsiliste isikute liikmesriiki sisenemist ja seal ajutist viibimist. Neid ei tuleks direktiiviga hõlmata põhjusel, et nad ei osale liikmesriigi tööturul.

(12) Lähetatud kolmanda riigi kodanikud ei ole käesoleva direktiiviga hõlmatud. See ei tohiks takistada kohtlemast kolmandate riikide kodanikke, kes elavad ja töötavad seaduslikult liikmesriigis ja keda lähetatakse teise liikmesriiki, võrdsena liikmesriigi kodanikega kogu lähetuse kestel nende töötingimuste osas, mida ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) kohaldamine1.

 

1 EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Liikmesriigis töötavaid kolmandate riikide kodanikke tuleks kohelda võrdsena ka sotsiaalkindlustuse vallas. Sotsiaalkindlustuse liigid on kindlaks määratud nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrusega (EMÜ) nr 1408/1971 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes. Nõukogu 14. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 859/2003 (millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel) laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/1971 sätteid kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult Euroopa Liidus ja kes on piiriüleses olukorras. Sotsiaalkindlustuse valdkonnas võrdset kohtlemist käsitlevaid käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse ka isikute suhtes, kes tulevad liikmesriiki otse kolmandast riigist. Siiski ei tohi käesoleva direktiiviga anda kolmandate riikide kodanikele, kellel on liikmesriikidevahelisi piiriüleseid seoseid, ulatuslikumaid õigusi sotsiaalkindlustuse valdkonnas kui need, mis on ette nähtud kehtivate ühenduse õigusaktidega.

(16) Liikmesriigis töötavaid kolmandate riikide kodanikke tuleks kohelda võrdsena ka sotsiaalkindlustuse vallas. Sotsiaalkindlustuse liigid on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta. Sotsiaalkindlustuse valdkonnas võrdset kohtlemist käsitlevaid käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse ka isikute suhtes, kes tulevad liikmesriiki otse kolmandast riigist.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) ELi õigusaktid ei piira liikmesriikide õigust korraldada oma sotsiaalkindlustussüsteeme. Kuna kõnealune valdkond on ELi tasandil ühtlustamata, kehtestavad liikmesriigid ise oma õigusaktides sotsiaalkindlustushüvitiste saamise tingimused ning selliste hüvitiste suuruse ja saamise ajavahemiku. Seda õigust teostades peavad liikmesriigid siiski järgima ELi õigust.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 b) Liikmesriigid peaksid ratifitseerima ÜRO Peaassamblee poolt 18. detsembril 1990. aastal vastu võetud rahvusvahelise konventsiooni võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse kohta.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tunnustatud põhimõtteid. Ka käesolevat direktiivi tuleb rakendada kooskõlas nimetatud dokumentidega.

(18) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 tunnustatud ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtteid.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Käeolevat direktiivi tuleks rakendada liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste õigusvahendite soodsamate sätete kohaldamist piiramata.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a) Paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 34 kohaselt soovitatakse liikmesriikidel koostada enda jaoks ja liidu huvides oma tabelid, mis illustreerivad nii palju kui võimalik käesoleva direktiivi ja nende üleminekumeetmete korrelatsiooni ning need tabelid avalikustada.

 

_______

1 ELT L 321, 31.12.2003, lk 1.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) ühised õigused liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele.

b) liikmesriigi kodanikega võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvad ühised õigused liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele, sõltumata sellest, millised olid nende töötajate mainitud liikmesriikidesse esialgse saabumise põhjused.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesoleva direktiivi sätted ei piira liikmesriikide pädevust lubada kolmandate riikide kodanikke selle liikmesriigi tööturule.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) „kolmandast riigist pärit töötaja“ – kolmanda riiki kodanik, kes on lubatud liikmesriiki ja kellele on antud luba selles liikmesriigis seaduslikult töötada;

b) b) „kolmandast riigist pärit töötaja” – ilma et see piiraks töösuhte tõlgendamist teistes ELi õigusaktides, kolmanda riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriiki, elab seal seaduslikult ja kellele on siseriikliku õiguse alusel ja/või kõnealuse liikmesriigi tava kohaselt antud luba selles liikmesriigis töötada;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) „ühtne luba“ – liikmesriigi ametiasutuste välja antud mis tahes luba, mis võimaldab kolmanda riigi kodanikul selles liikmesriigis seaduslikult viibida ja töötada;

c) „ühtne luba“ – liikmesriigi ametiasutuste välja antud elamisluba, mis võimaldab kolmanda riigi kodanikul selles liikmesriigis seaduslikult viibida, et seal töötada;

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) „ühtne taotlemise menetlus“ – menetlus, mille käigus kolmanda riigi kodaniku üheainsa liikmesriigis elamise ja töötamise loa taotluse alusel tehakse otsus talle ühtse loa andmise kohta.

d) „ühtne taotlemise menetlus“ – menetlus, mille käigus kolmanda riigi kodaniku või tema tööandja üheainsa liikmesriigis elamise ja töötamise loa taotluse alusel tehakse otsus selle ühtse loa andmise taotluse kohta.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle eesmärk on elada ja töötada liikmesriigis, ning

a) kolmandate riikide kodanike suhtes, kes soovivad liikmesriigis elada, et seal töötada;

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kolmandatest riikidest pärit töötajate suhtes, kes elavad seaduslikult liikmesriigis.

b) kolmandatest riikidest pärit kodanike suhtes, kes on lubatud liikmesriiki muul kui töötamise eesmärgil riiklike või liidu eeskirjade alusel, kellel on lubatud töötada ja kellele on välja antud määruse (EÜ) nr 1030/2002 kohane elamisluba, ja

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) kolmandatest riikidest pärit töötajate suhtes, kes on lubatud liikmesriiki töötamise eesmärgil riiklike või liidu eeskirjade kohaselt;

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kes on liidu kodaniku pereliikmed, kellel on olnud või on ühenduses vaba liikumise õigus;

a) kes on liidu kodaniku pereliikmed, kellel on olnud või on liidus vaba liikumise õigus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil1;

 

__________

1 ELT L 229, 29.6.2004, lk 1.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) kellel ja kelle pereliikmetel on kodakondsusest olenemata liidu ja selle liikmesriikide või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute alusel samasugune õigus vabale liikumisele, nagu liidu kodanikel;

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 96/71/EÜ, nii kaua kui nad viibivad lähetuses;

b) b) kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 96/71/EÜ lähetuses viibimise ajaks ning käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide pädevust seoses kolmandate riikide kodanike tööturule juurdepääsu ja tööturule lubamisega;

Selgitus

On äärmiselt oluline selgitada, et direktiivi ettepanek koos direktiiviga 96/71/EÜ ei mõjuta liikmesriikide pädevust seoses kolmandate riikide kodanike lubamisega oma siseriiklikule tööturule. Ei tohi kahjustada liikmesriikide õigust otsustada ise selle üle, keda nad oma tööturule lubavad.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) kes sisenevad liikmesriiki rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustuste raames, millega hõlbustatakse teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaubanduse ja investeeringutega seotud füüsiliste isikute liikmesriiki sisenemist ja seal ajutist viibimist. Eeskätt peetakse silmas äriühingusiseselt üleviidavaid isikuid, alltöövõtu korras teenuse osutajaid ja GATSi alusel võetud Euroopa Ühenduse kohustustes ettenähtud kõrgharidusega praktikante;

c) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on lubatud liikmesriiki ettevõttesiseselt ümberpaigutatavate töötajatena;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) kes on lubatud liikmesriiki hooajatöödele mitte kauemaks kui kuueks kuuks mis tahes kaheteistkümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul;

d) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on lubatud liikmesriiki hooajatööliste või au pair-lepingu alusel;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) kellele on antud luba elada liikmesriigis ajutise kaitsekava alusel või kes on taotlenud sel põhjusel elamisluba ja kelle taotluse kohta ei ole veel otsust tehtud;

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d b) kelle suhtes kohaldatakse rahvusvahelist kaitset kooskõlas nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta1 või on taotlenud rahvusvahelist kaitset selle direktiivi kohaselt ja kelle taotluse suhtes ei ole veel lõplikku otsust tehtud;

 

__________

1 ELT L 304, 30.9.2004, lk 1.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d c) kelle suhtes kohaldatakse kaitset riiklike õigusaktide, rahvusvaheliselt võetud kohustuste või liikmesriigis kehtivate tavade alusel või kes on taotlenud kaitset riiklike õigusaktide, rahvusvaheliselt võetud kohustuste või liikmesriigis kehtivate tavade alusel ja kelle taotluse suhtes ei ole veel lõplikku otsust tehtud;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) kes on taotlenud enda pagulasena tunnustamist ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

välja jäetud

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) kes viibib liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlejana või ajutise kaitse kavade alusel;

välja jäetud

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) kelle väljasaatmine riigist on peatatud faktidele või õigusaktidele tuginedes.

(ei puuduta eestikeelset versiooni)

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h a) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on lubatud liikmesriiki füüsilisest isikust ettevõtjatena.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h b) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on liikmesriiki lubatud liikmesriigis registreeritud või liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava meremehe või muu töötajana.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Liikmesriigid võivad otsustada, et käesoleva direktiivi II peatükki ei kohaldata kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle on antud luba töötamiseks liikmesriigi territooriumil mitte kauemaks kui kuueks kuuks või kes on liikmesriiki lubatud õppimise eesmärgil.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Käesoleva direktiivi II peatükki ei kohaldata kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele on antud luba töötamiseks viisa alusel.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigis elamise ja töötamise loa taotluse esitamiseks on üks menetlus.

1. Ühtse loa taotluse esitamiseks on üks menetlus. Liikmesriigid otsustavad, kas ühtse loa taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja. Kui taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik, lubavad liikmesriigid taotluse esitamist kolmandast riigist, või kui see on riiklike õigusaktidega ette nähtud, selle liikmesriigi territooriumil, kus ta juba seaduslikult viibib.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui taotluse esitaja vastab riigi õigusaktides sätestatud tingimustele, vaatavad liikmesriigid taotluse läbi ja võtavad vastu otsuse ühtse loa andmise, muutmise või uuendamise kohta. Ühtse loa andmise, muutmise või uuendamise otsus esitatakse ühtses haldusdokumendis, mis sisaldab nii elamis- kui ka tööluba.

2. Kui taotluse esitaja vastab riigi või liidu õigusaktides sätestatud tingimustele, vaatavad liikmesriigid taotluse läbi ja võtavad vastu otsuse ühtse loa andmise, muutmise või uuendamise kohta. Ühtse loa andmise, muutmise või uuendamise otsus esitatakse ühtses haldusdokumendis, mis ühendab nii elamis- kui ka tööluba.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Ühtse loa taotlemise menetlus ei piira viisamenetlust, mis võib olla vajalik esimest korda riiki sisenemiseks.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Kui nõutavad tingimused on täidetud, väljastavad liikmesriigid ühtse loa kolmandate riikide kodanikele, kes esitavad taotluse liikmesriiki vastuvõtmiseks või kes on juba vastu võetud ja taotlevad elamisloa uuendamist või muutmist pärast riiklike rakendussätete jõustumist.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Määratud ametiasutus teatab taotluse esitajale otsusest kirjalikult kooskõlas asjaomastes õigusaktides sätestatud teatamismenetlusega.

3. Pädev ametiasutus teatab taotluse esitajale otsusest kirjalikult kooskõlas kohaldatavates riiklikes õigusaktides sätestatud teatamismenetlusega.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui taotluse tõendamiseks esitatud teave on puudulik, teatab määratud ametiasutus taotlejale vajadusest esitada täiendavat teavet. Lõikes 2 nimetatud tähtaja arvestamine peatatakse niikauaks, kui ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe.

4. Kui taotluse tõendamiseks esitatud teave või dokumendid on riiklikes õigusaktides kehtestatud kriteeriumide järgi puudulikud, teatab pädev ametiasutus taotlejale kirjalikult, milline teave või dokumendid tuleb täiendavalt esitada. Lõikes 2 nimetatud tähtaja arvestamine peatatakse niikauaks, kui ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Kui lõikes 2 toodud otsuse tegemise tähtaeg lükatakse edasi või seda pikendatakse, peab pädev ametiasutus taotlejat sellest nõuetekohaselt teavitama.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid annavad välja ühtse loa, kasutades ühtset vormi, mis on kehtestatud määruses (EÜ) nr 1030/2002, ning esitavad sellel teabe töötamisloa kohta vastavalt selle määruse lisa punkti a alapunktile 7.5–9.

1. Liikmesriigid annavad välja ühtse loa, kasutades ühtset vormi, mis on kehtestatud määruses (EÜ) nr 1030/2002, ning esitavad sellel andmed töötamisloa kohta vastavalt selle määruse lisa punkti a alapunktile 7.5–9.

 

Liikmesriigid võivad lisaks ühtsele loale väljastada täiendava dokumendi, milles on kogu töötamise õigusega seotud eriteave.

 

Selline täiendav dokument on laadilt vabatahtlik ja sel on vaid teavitav ülesanne. See dokument ei mõjuta ühtse loa kehtivust.

 

Täiendavat dokumenti võib ajakohastada, kui ühtse loa omaniku positsioon tööturul muutub.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 – esimene a lõik ja esimene b lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võivad lisaks elamisloale väljastada täiendava dokumendi, mis sisaldab kogu vajalikku teavet töötamise eriõiguse ja tingimuste kohta.

 

Täiendav dokument on elamisloa lisa, mille kehtivust võib pikendada või mida võib tühistada, kui ühtse loa omaniku positsioon tööturul muutub.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tööturule juurdepääsu andmise tõendamiseks ei anna liikmesriigid välja mingeid täiendavaid lubasid, eriti töölubasid.

2. Määruse (EÜ) nr 1030/2002 alusel elamislubade väljastamisel ei anna liikmesriigid välja mingeid täiendavaid tööturule juurdepääsu andmist tõendavaid lubasid.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Taotluse tagasilükkamise otsuse põhjendused esitatakse kirjalikult, selgitades vastavalt riigi või ühenduse õigusaktidele ühtse loa andmata, muutmata või uuendamata jätmist või selle peatamist või tühistamist.

1. Ühtse loa väljastamise, muutmise või uuendamise taotluse tagasilükkamise või ühtse loa tühistamise otsuse põhjendused, mis põhinevad riiklikes või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kriteeriumidel, esitatakse kirjalikult.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ühtse loa andmata, muutmata või uuendamata jätmist või selle peatamist või tühistamist võib vaidlustada asjaomase liikmesriigi kohtus. Kirjalikus teates osutatakse olemasolevatele võimalikele apellatsioonimenetlustele ja nendega seotud tähtaegadele.

2. Ühtse loa andmata, muutmata või uuendamata jätmist või selle peatamist või tühistamist võib asjaomases liikmesriigis seaduslikult vaidlustada liikmesriigi õigusaktide kohaselt. Kirjalikus teates osutatakse kohtule või haldusasutusele, kuhu asjaomane isik saab otsuse edasi kaevata, ja edasikaebuse esitamisega seotud tähtaegadele.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Taotlust võib pidada vastuvõetamatuks põhjustel, mis on seotud kolmandate riikide kodanike arvuga, kes on lubatud liikmesriigi territooriumile töötamise eesmärgil. Sel juhul ei pea taotlust läbi vaatama.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid astuvad vajalikke samme, et teavitada kolmanda riigi kodanikku ja tema tulevast tööandjat kõikidest tõendavatest dokumentidest, mis tuleb taotlusele lisada.

Liikmesriigid teavitavad taotluse alusel kolmanda riigi kodanikku ja tema tulevast tööandjat kõikidest taotluse esitamiseks nõutavatest dokumentidest.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad nõuda taotlejatelt tasu maksmist käesoleva direktiivi kohase taotluste läbivaatamise eest. Tasu suurus peab olema proportsionaalne ja selle suuruse kindlaksmääramisel võib lähtuda tegelikult osutatud teenusest.

Liikmesriigid võivad nõuda taotlejatelt tasu maksmist. Vajadusel võetakse tasu taotluste käesoleva direktiivi kohase läbivaatamise eest. Sel juhul on sellise tasu suurus proportsionaalne ja põhineb tegelikult osutatud teenusel.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühtne luba annab oma kehtivusaja jooksul omanikule vähemalt järgmised õigused:

Kui ühtne luba on väljastatud riiklike õigusaktide alusel, annab see oma kehtivusaja jooksul omanikule vähemalt järgmised õigused:

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) siseneda ja taassiseneda ühtse loa väljaandvasse liikmesriiki ning seal viibida;

a) siseneda ühtse loa väljaandvasse liikmesriiki ning seal viibida, eeldusel et on täidetud kõik riiklike õigusaktidega liikmesriigis viibimiseks sätestatud tingimused;

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) vaba juurdepääsu kogu ühtse loa väljaandva liikmesriigi territooriumile, arvestades liikmesriigi õigusaktides julgeolekukaalutlustel kehtestatud piiranguid;

c) vaba juurdepääsu kogu ühtse loa väljastanud liikmesriigi territooriumile, arvestades liikmesriigi õigusaktides kehtestatud piiranguid;

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) sooritada ühtse loaga lubatud tegevusi;

d) sooritada ühtse loaga lubatud spetsiifilist kutsalast tegevust vastavalt riiklikes õigusaktides sätestatule;

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) saada teavet loast tulenevate õiguste kohta vastavalt käesolevale direktiivile ja liikmesriigi õigusaktidele.

e) saada teavet loast tulenevate õiguste kohta vastavalt käesolevale direktiivile ja/või liikmesriigi õigusaktidele.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Otsuste teatavakstegemine

 

Artiklites 5, 8 ja 9 osutatud teated ja teave edastatakse nii, et taotleja saab nende sisust ja tagajärgedest aru.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) töötingimused, sealhulgas palk ja töölt vabastamine, samuti töötervishoid ja tööohutus;

a) töötingimused, sealhulgas palk ja töölt vabastamine, samuti töötervishoid ja tööohutus ning tööaeg, puhkus ja distsiplinaarmenetlused, võttes arvesse kehtivaid üldiseid kollektiivlepinguid;

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on laiendada võrdse kohtlemise võimalusi.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) sotsiaalkindlustusliigid, mis on kindlaks määratud nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrusega (EMÜ) nr 1408/1971 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes. Määrusega (EÜ) nr 859/2003 laiendati määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja selle rakendusmääruse (EMÜ) nr 574/72 kehtivust nendele kolmandate riikide kodanikele, keda need õigusaktid veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel;

e) sotsiaalkindlustusliigid, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004.

Selgitus

Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist käsitlev uus õigusakt on määrus (EÜ) nr 883/2004.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) maksusoodustused;

g) maksusoodustused, eeldusel et töötajat peetakse asjaomases liikmesriigis maksuresidendiks;

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele, sealhulgas elamispinna saamisega seotud menetlused ja tööhõiveametite pakutav abi.

h) juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele, sealhulgas elamispinna saamisega seotud menetlused ja tööhõiveametite pakutav abi ja nõustamisteenused vastavalt siseriiklikule õigusele.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) piirates lõike 1 punktis h nimetatud õigusi sotsiaalkorterite suhtes juhtudega, kui kolmanda riigi kodanik on liikmesriigis elanud või tal on õigus seal elada vähemalt kolm aastat;

c) c) kehtestades täieliku kohaldamise piiranguid lõike 1 punktis h nimetatud õigustele sotsiaalkorterite suhtes juhtudel, kui kolmanda riigi kodanik on liikmesriigis elanud või tal on õigus seal elada vähem kui kolm aastat;

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) piirates lõike 1 punktis e nimetatud õigusi vaid nende kolmandatest riikidest pärit töötajatega, kellel on töökoht, välja arvatud töötuskindlustusega seotud õigused.

e) kasutades elukohakriteeriume (nt elukohapõhised, aga mitte kutsetegevusega seotud toetused), juhul kui elamisluba on välja antud muul kui töötamise eesmärgil, kuid elamisluba annab õiguse töötada.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Vanaduse, töövõimetuse või surma korral makstakse kolmandasse riiki ümber asuvatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele või selliste töötajate ülalpidamisel olnud isikutele, kelle õigused tulenevad kõnealusest töötajast, seadusega ettenähtud hüvitisi, mis põhinevad töötaja varasemal tööga hõivatusel ja mis teeniti välja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 määratletud õigusaktide kohaselt, samadel tingimustel ja samas ulatuses kui asjaomase liikmesriigi kodanikele kolmandasse riiki ümberasumise korral. Liikmesriigid võivad käesoleva sätte kohaldamise tingimuseks seada selle, et on olemas kahepoolsed lepingud, millega tunnustatakse pensionide vastastikust ülekandmist ja seatakse sisse tehniline koostöö.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada tulemuslike, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohaldamine käesoleva direktiiviga tagatud õiguste igasuguse rikkumise korral.

Selgitus

Kui näiteks tööandjad rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet, peavad sellega tegelemiseks olema kehtestatud tõhusad meetmed.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et käesolevas direktiivis sätestatud õiguste igasugune rikkumine vaidlustatakse kohtus.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see mõjutaks õigusi ja põhimõtteid, mis on kehtestatud 18. oktoobri 1961. aasta Euroopa sotsiaalharta ja 24. novembri 1977. aasta võõrtööliste õigusliku seisundi Euroopa konventsiooniga.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et üldsusele antakse teavet kolmandate riikide kodanike töötamise eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta ning et seda teavet ajakohastatakse korrapäraselt.

Liikmesriigid annavad üldsusele teavet kolmandate riikide kodanike töötamise eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta ning et seda teavet ajakohastatakse korrapäraselt.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon esitab korrapäraselt ja esimest korda hiljemalt kolme aasta pärast alates artiklis 16 nimetatud kuupäevast Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi liikmesriikides kohaldamise kohta ning vajaduse korral teeb muudatusettepanekud.

1. Komisjon esitab korrapäraselt ja esimest korda hiljemalt kolme aasta pärast alates artiklis 16 toodud kuupäevast Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi liikmesriikides kohaldamise kohta ning vajaduse korral teeb muudatusettepanekud.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Igal aastal ja esimest korda mitte hiljem kui 1. aprillil [üks aasta pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] esitavad liikmesriigid otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele statistilised andmed selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ühtne luba, kelle luba on pikendatud või tühistatud, märkides nende kodakondsuse ja kutseala. Samuti edastatakse statistilised andmed riiki lubatud pereliikmete kohta.

2. Igal aastal ja esimest korda mitte hiljem kui 1. juulil [üks aasta pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] esitavad liikmesriigid komisjonile statistilised andmed selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ühtne luba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat1.

 

__________

1 ELT L 199, 31.7.2007, lk 1.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt … . Nad edastavad viivitamata komisjonile kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid …*. Nad edastavad viivitamata komisjonile kõnealuste normide teksti.

 

* Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile põhiliste õigusnormide teksti, mille nad on vastu võtnud käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas.

(ei puuduta eestikeelset versiooni)


SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU KUJUNEMISLUGU

Aastal 2001 esitas komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv kolmandate riikide kodanike palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta. Vaatamata Euroopa Parlamendi soodsale arvamusele ei võetud nõukogus esimesel lugemisel vastu põhjalikku ettepanekut, mille eesmärk oli kehtestada riiki sisenemise ja seal elamise tingimused kõigile kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad tegutseda ettevõtjana liidu territooriumil, ning 2006. aastal võttis komisjon ettepaneku ametlikult tagasi.

Detsembris 2005 võttis komisjon vastu seadusliku sisserände tegevuskava, milles esitati majandusrände uus strateegia. Selles nähti ette, et tuleb kindlaks määrata kolmandate riikide kodanikest teatavate töötajate kategooriate (kõrgkvalifitseeritud töötajad, hooajatöölised, ettevõttesiseselt ümberpaigutatavad töötajad ja tasu saavad praktikandid) riiki lubamise tingimused. Lisaks eri sektoreid käsitlevate direktiivide vastuvõtmisele käsitletakse tegevuskavas ka raamdirektiivi, mille eesmärk on ühelt poolt kehtestada töö- ja elamisloa ühtse taotlemise kord ning teisalt tagada ühesugused õigused kõigile liikmesriigis seaduslikult elavatele ja töötavatele kolmandate riikide kodanikele. Komisjon esitas sellise direktiivi ettepaneku 2007. aasta oktoobris. Euroopa Parlamendil paluti nõuandemenetluse käigus esitada arvamus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 63 lõike 3 punktile a. Kuna nõukogus ei jõutud kokkuleppele, ei saanud enne Lissaboni lepingu jõustumist ettepanekut vastu võtta. Lissaboni lepinguga muudeti seaduslikku rännet käsitlevate õigusaktide vastuvõtmise korda. Uue õigusliku aluse kohaselt on vaja nüüd nõukogu kvalifitseeritud häälteenamust ja kaasotsustamismenetluse kohaldamist Euroopa Parlamendis. Seepärast on ettepanek koondettepanekuna uuesti Euroopa Parlamendis arutlusel.

2. ETTEPANEKU SISU

Haagi programmis märgitakse, et seaduslikul sisserändel on tähtis osa majandusarengu edendamisel. Seepärast paluti komisjonil esitada tegevuskava, mis võimaldaks tööturul kiiresti reageerida pidevalt muutuvale tööjõuvajadusele.

Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembril 2009. aasta kohtumisel vastu võetud Stockholmi programmi kohaselt võib tööjõu sisseränne parandada konkurentsivõimet ja elavdada majandust. Võttes arvesse Euroopa Liidu ees seisvaid tööjõuvajadusest tingitud suuri demograafilisi probleeme, kutsutakse uues mitmeaastases programmis liikmesriike üles võtma vastu paindliku sisserändepoliitika, et toetada liidu arengut ja majandust pikemas perspektiivis.

Käesolev direktiivi ettepanek käsitleb neid probleeme. Kehtestades ühtse taotluste menetlemise korra kõigile liikmesriiki töötamise eesmärgil siseneda soovivatele kolmandate riikide kodanikele ja tagades neile kindla õigusliku seisundi, lihtsustatakse direktiiviga sageli keerukat asjaajamist majanduslikel eesmärkidel saabuvate sisserändajate vastuvõtmisel. Ettepanekuga antakse liikmesriikidele võimalus reageerida tööjõunõudluse muutustele tööturul praegu ja edaspidi ning võidelda ekspluateerimise ja diskrimineerimise vastu, millega selle kategooria töötajad liigagi sageli kokku puutuvad.

Pealegi on direktiivi ettepaneku eesmärk vähendada erinevusi liikmesriikide kehtivates õigusaktides, mis käsitlevad ühelt poolt töö- ja elamisloa taotlemise korda ja teisalt õigusi, mis on antud kolmandate riikide kodanikele, kes töötavad seaduslikult Euroopa Liidus, kuid kellel ei ole pikaajalise elaniku staatust. Tegelikult erineb praegu olukord liikmesriigiti tuntavalt.

Ettepaneku juures on oluline rõhutada, et sellega ei määrata kindlaks kolmandate riikide kodanike riiki lubamise tingimusi. Liikmesriikidele jääb õigus määrata ise kindlaks riiki lubamise tingimused ning otsustada, kui palju sisserändajaid nad soovivad oma riiki töötama lubada.

3. RAPORTÖÖRI SEISUKOHT

Üks parimaid võimalusi ebaseadusliku sisserände ja ebaseadusliku töötamise vastu võitlemiseks on luua tasakaalustatud ja tööturu vajadustele vastavad seadusliku sisserände võimalused. Majandusränne on juba reaalsus, millega tuleb tegelda, kuid see on ka vajadus, võttes arvesse demograafilisi ja majanduslikke probleeme, millega Euroopa Liit lähitulevikus silmitsi seisab. Sisserändepoliitikat võib vaadelda kui vahendit, mille abil leevendada tööjõuvajadust ning ühtlasi aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisele.

Raportöör suhtub suure poolehoiuga horisontaalse õigusraamistiku kehtestamisesse ja selle kohaldamisesse kõigi ELi territooriumile töötamise eesmärgil lubatud kolmandate riikide kodanike suhtes.

Raportööri soov oli säilitada võimalikul lai reguleerimisala. Direktiivi kohaldatakse kõikide töötamise eesmärgil liikmesriigi territooriumile lubatud kolmandate riikide kodanike suhtes, kuid samuti ka nende isikute suhtes, kes on esialgu riiki lubatud mingitel muudel põhjustel, kuid kes on saanud õiguse seal töötada riigi või ühenduse õigusaktide alusel. Samuti on põhjendatud hooajatööliste ja ettevõttesiseselt ümberpaigutatavate töötajate väljajätmine, sest komisjon esitab nimetatud töötajate kategooriate kohta eraldi direktiivi ettepanekud. Kui need töötajad oleksid jäänud direktiivi ettepaneku reguleerimisalasse, siis oleks tulnud muuta komisjoni esialgset ettepanekut tervikuna ning see oleks lükanud direktiivi vastuvõtmist veelgi edasi. Mis puutub varjupaigataotlejatesse ja isikutesse, kelle suhtes kohaldatakse rahvusvahelist kaitset, siis nende väljajätmise juures on oluline rõhutada, et selles valdkonnas kehtivad õigusaktid tagavad parema kaitse kui käesolev direktiivi ettepanek.

Ühtne menetlus

Direktiivi vastuvõtmisega lihtsustatakse kolmandate riikide kodanike töötamise eesmärgil riiki lubamise korda. Kui ühe menetluse tulemusel on võimalik välja anda üks dokument, millega antakse luba riigis viibimiseks ja tööturule pääsemiseks, siis on see riiki lubamise korra oluline lihtsustamine Kaks omaette menetlust tähendaks pikemat taotluse läbivaatamise aega ja suuremat halduskulu. Ühtse teeninduspunkti süsteemi kasutuselevõtuga muutub haldusmenetlus lihtsamaks, vähem koormavaks ja kiiremaks. Pealegi muudab ühe dokumendi kasutamine kergemaks ka liikmesriigi territooriumile ja töötama lubatud isikute kontrollimise. Dokumendi vorm on sama kui kõikides liikmesriikides kasutataval ühtsel elamisloal. Liikmesriigid võivad ette näha ka täiendavate dokumentide kasutamise, kuid sellistel dokumentidel on ainult informatiivne väärtus. Selle dokumendiga on võimalik täiendada ühtsel loal olevat teavet ning see hõlbustab kontrollimist. Ettepanekust on seega kasu nii migrantidele, tööandjatele kui ka riikide ametiasutustele.

Kuna komisjoni ettepanekus ei ole täpselt öeldud, kas tööandja või töövõtja võib esitada taotluse ning millisest riigist võib taotluse esitada, siis on raportööri arvates vaja see oluline küsimus selgeks teha. Seepärast lähtub raportöör eeldusest, et kui taotlust ei saa esitada kolmandast riigis, siis saab tööandja esitada selle vastuvõtvas liikmesriigis, et vältida olukorda, kus kolmanda riigi kodanik peaks ainult taotluse esitamiseks tulema ühenduse territooriumile.

Lisaks sellele soovib raportöör rõhutada õiguskindluse ja läbipaistvuse nõude vajalikkust riikide ametiasutustes tehtavate otsuste puhul. Nendel otsustel on inimeste elus väga suur tähtsus, mistõttu otsuste tegemine peab olema täiesti läbipaistev. Seda arvesse võttes soovib raportöör täpsustada, et kõik tagasilükkamise otsused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Ühtse loa taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kriteeriumid peavad muu hulgas olema objektiivsed ning kehtestatud riikide õigusaktidega.

Lõpetuseks tahab raportöör seoses lubade väljastamise eest võetava tasuga rõhutada, et tasu suurus ei pea olema mitte üksnes proportsionaalne, vaid lähtuma tegelikult osutatud teenusest.

Ühised õigused

Direktiivi ettepanekuga nähakse ette liikmesriigi töötajatega võrdne kohtlemine ühiste õiguste alusel tööturuga seotud valdkondades. Kuigi ettepaneku see osa kuulub Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni pädevusse, on raportöör seisukohal, et nende sätetega tagatakse kolmandatest riikidest pärit töötajatele parem kaitse, kui seda võimaldavad praegused rahvusvahelised kokkulepped, mille on ratifitseerinud vaid teatavad liikmesriigid. Kuna kõnesolevad isikud osalevad aktiivselt vastuvõtva liikmesriigi majandustegevuses, peab neil olema kindel ja kaitstud õiguslik seisund, mis kaitseb neid tõrjutuse ja diskrimineerimise eest. See võimaldab samuti võidelda ebaausa konkurentsi vastu, mis sageli tuleneb selliste töötajate kaitsva õigusliku seisundi puudumisest.

Raportöör loodab, et direktiiv võetakse peagi vastu. Raportöör on seisukohal, et Euroopa Liidul on ülim aeg kehtestada majanduslikul eesmärgil toimuvat sisserännet käsitlevad õigusaktid, et määrata kindlaks 27 liikmesriigi ühine lähenemisviis. Lissaboni lepingust tulenevad muudatused on teinud võimalikuks edasimineku selles valdkonnas ja nüüd tuleb meil see ka teoks teha.


tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ARVAMUS (30.4.2010)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta

(KOM(2007)0638 – C6‑0470/2007 – 2007/0229(COD))

Arvamuse koostaja: Alejandro Cercas (*):

(*)       Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

LÜHISELGITUS

Käesolev direktiivi ettepanek on tehtud seoses Euroopa Liidu eesmärgiga kehtestada üldine sisserändepoliitika ning tegemist on kolmandate riikide kodanikke käsitleva raamettepanekuga, millel on kaks eesmärki:

a) kehtestada elamis- ja tööloa taotlemise ühtne kord liikmesriikides;

b) anda Euroopa Liidus seaduslikult elavatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele ühised miinimumõigused, mis põhinevad liikmesriikide kodanikega võrdsel kohtlemisel.

Seda ettepanekut on juba nõukogus arutatud ning selle kohta on koostatud Euroopa Parlamendi resolutsioon (Gaubert-Jeleva 20. novembri 2008. aasta raport), mis võeti vastu nõuandemenetlusega vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule. Vastavalt uuele Euroopa Liidu toimimise lepingule kohaldatakse ettepaneku suhtes uut menetlust (seadusandlikku tavamenetlust), mis õigustab Euroopa Parlamendi uue resolutsiooni koostamist.

Raportöör soovib meelde tuletada, et kõnesolev raport peab piirduma vaid küsimustega, mis kuuluvad tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni (EMPL) ainupädevusse, st põhjendused 9, 12, 15 ja 16, artikli 2 punkt b, artikli 3 lõike 2 punkt b, artikkel 12 ( v. a esimese lõike sissejuhatav osa) ning artikkel 13, välja arvatud juhul, kui raportöör või nimetatud komisoni mõni teine liige otsustab esitada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile (LIBE) muudatusettepanekuid ettepaneku nende aspektide kohta, mis ei kuulu EMPL-komisjoni ainupädevusse.

Ettepanek on osa seadusandlike algatuste paketist, mille komisjon kuulutas välja 2007. aastal. Kõnesolev tekst peaks olema raamdirektiiv ning pakkuma üldiseid miinimumnorme, mida kohaldatakse rännet käsitlevatele konkreetsematele direktiividele selles paketis (karistused ebaseaduslikult töötavate isikute tööandjatele; kõrgkvalifitseeritud töötajad; hooajatöötajad; tasu saavad praktikandid ja ettevõttesiseselt ümberpaigutatavad töötajad).

Loogiline oleks olnud alustada paketti käsitlevat arutelu raamettepanekuga ning saavutatud kokkulepe oleks olnud aluseks konkreetsete ettepanekute arutamisel. Kahjuks seda ei tehtud ning EL on juba vastu võtnud direktiivid tööandjatele kohaldatavate karistuste (direktiiv 2009/52/EÜ) ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajate (direktiiv 2009/50/EÜ) kohta. Kuna loogilisest järjekorrast kinni ei peetud, peame töös arvesse võtma juba tehtut: käesolevas ettepanekus käsitletavate kolmandate riikide töötajate õigusi analüüsides tuleb vastuolude vältimiseks ja kahe teksti minimaalse järjepidevuse tagamiseks esmalt uurida, millised õigused on juba antud kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele. Selleks tuleb arvesse võtta neid õigusi, mille Euroopa Liit on andnud pikaajaliselt liidus elavatele töötajatele (direktiiv 2003/109/EÜ), õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil riiki lubatud kolmandate riikide kodanikele (direktiiv 2004/114/EÜ) ja teadusuuringute eesmärgil riiki lubatud kolmandate riikide kodanikele (direktiiv 2005/71/EÜ).

Direktiivi ettepanekuga tekkiv peamine probleem on olemuselt horisontaalne ning vaadeldava raamõigusakti puudus on see, et kohaldamisalast ja eranditesse tehtavatest muudatustest on välja jäetud teatavad konkreetsed isikute rühmad. Arvamuse koostaja on seisukohal, et see kahjustab direktiivi peamist eesmärki, mis on tagada kõigile seaduslikult ELis töötavatele kolmandate riikide töötajatele võrdne kohtlemine liidu kodanikega nii tööelus kui ka sotsiaal-majanduslikus sfääris.

Võrdsust on vaja lihtsalt õiguse ja sotsiaalse õigluse tagamiseks ning selleks, et tunnustada ümberasunute panust ELi majandusse, mille nad annavad nii oma töö kui ka makstavate sotsiaalkindlustus- ja muude maksudega. See aitab vähendada ebaausat konkurentsi, muudab raskemaks ebaseadusliku töötamise ja ei luba kolmandate riikide kodanikest teha ekspluateerimise ja sotsiaalse tõrjutuse objekti. Üldiste minimaalsete õiguste kehtestamine on oluline, et luua kogu ELis kolmandatest riikidest pärit töötajatele ühesugused eeskirjad, mis ei sõltu liimesriigist, kus nad alaliselt elavad.

Tuleb kehtestada kõigile seaduslikele ümberasujatele ühesugused õigused, jätmata kedagi välja ja tehes võimalikult vähe erandeid, sest see on vältimatult vajalik, et viia ellu võetud integratsioonialased kohustused ja suhtuda lugupidamisega nendesse, kes töötavad seaduslikult ELis, avaldades sel viisil tunnustust neile isikutele ja nende panusele ELi majandus- ja sotsiaalarengusse.

Selle direktiivi horisontaalsuse parandamiseks ning selleks, et direktiiv oleks lähtematerjal ja raamistik edasistele konkreetseid inimrühmi käsitlevatele direktiividele, tuleb täpsustada, et ükski konkreetne rühm, eeskätt hooajatöötajad, ei tohiks jääda vastupidiselt komisjoni seisukohale välja direktiivi reguleerimisalast: eraldi direktiividega tuleb kindlaks määrata ELi sisenemise tingimused ning vajaduse korral eriõigused, kuid tegemata mingeid takistusi selleks, et kõigil seaduslikel ümberasujatel oleks raamdirektiiviga ette nähtud õigus õiglasele, lugupidavale ja võrdsele kohtlemisele.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et õiglane ei ole ka see, et komisjoni ettepanekuga jäetakse sotsiaalkaitse olulised aspektid liikmesriikide otsustada. Samuti on selge, et olukord tööturul ja vajadus võõrtöötajate, nende kõrgema või madalama kvalifikatsiooni järele on liikmesriigiti erinev. Ometi tuleb nii erinevate tingimuste puhul leida kõige väiksem ühine nimetaja, mis lubab järk-järgult liikuda ühise, kooskõlastatud ja õiglase ELi sisserändepoliitika suunas, mis aitab tõhusalt kaasa ümberasujate sotsiaalsele ja ametialasele integreerumisele.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Kuna ühendusel ei ole asjakohaseid horisontaalseid õigusakte, võib kolmandate riikide kodakondsusega töötajate õiguste vahel olla erinevusi sõltuvalt liikmesriigist, kus nad töötavad, ja kodakondsusest. Neil ei ole liikmesriigi või teiste ELi kodanikega võrdseid õigusi. Selleks et arendada sisserändepoliitikat sidusalt ning vähendada ELi kodanike ja seaduslikult töötavate kolmandate riikide kodanike õiguste erinevust, ning täienduseks sisserände tegevuskavale, tuleks kehtestada ühised õigused ja eeskätt täpsustada valdkonnad, kus seaduslikult töötavaid kolmandate riikide kodanikke, kellel veel ei ole pikaajalise elaniku staatust, käsitletakse võrdselt liikmesriigi kodanikega. Nende sätete eesmärk on kehtestada ELis ühtsed tingimused, tunnustada panust, mille liikmesriikides seaduslikult töötavad kolmandate riikide kodanikud annavad Euroopa majandusse oma töö ja maksude maksmisega, ning kehtestada kaitsvad meetmed, millega vähendatakse kolmandate riikide kodanike võimalikust ekspluateerimisest tulenevat ebaõiglast konkurentsi asjaomase liikmesriigi kodanike ja kolmandate riikide kodanike vahel.

(9) Kuna ELil ei ole asjakohaseid horisontaalseid õigusakte, võib kolmandate riikide kodakondsusega töötajate õiguste vahel olla erinevusi sõltuvalt liikmesriigist, kus nad töötavad, ja kodakondsusest. Neil ei ole liikmesriigi või teiste ELi kodanikega võrdseid õigusi. Selleks et arendada sisserändepoliitikat sidusalt ning vähendada ELi kodanike ja seaduslikult töötavate kolmandate riikide kodanike õiguste erinevust, ning täienduseks sisserände tegevuskavale, tuleks kehtestada ühised sotsiaalmajanduslikud ja tööõiguse alased õigused ja eeskätt täpsustada valdkonnad, kus seaduslikult töötavaid kolmandate riikide kodanikke, kellel veel ei ole pikaajalise elaniku staatust, käsitletakse võrdselt liikmesriigi kodanikega. Nende sätete eesmärk on kehtestada ELis minimaalne võrdsus, tunnustada panust, mille liikmesriikides seaduslikult töötavad kolmandate riikide kodanikud annavad Euroopa majandusse oma töö ja maksude maksmisega, ning kehtestada kaitsvad meetmed, millega vähendatakse kolmandate riikide kodanike võimalikust ekspluateerimisest tulenevat ebaõiglast konkurentsi asjaomase liikmesriigi kodanike ja kolmandate riikide kodanike vahel. Ilma et see piiraks töösuhte tõlgendamist teistes ELi õigusaktides, peaks mõiste „kolmandast riigist pärit töötaja”, nagu on sätestatud käesoleva direktiivi artikli 2 punktis b, tähistama kolmanda riigi kodanikku, kes on lubatud liikmesriiki, elab seal seaduslikult ja kellele on antud luba töötada tasustatud töösuhte raames siseriikliku õiguse alusel ja/või kõnealuse liikmesriigi tava kohaselt;

Selgitus

Ettepaneku eesmärk on selgitada, et mõiste „kolmandast riigist pärit töötaja” ei mõjuta töösuhte mõiste tõlgendamist teistes ELi õigusaktides, sest ELi tööõiguse valdkonnas ei ole töösuhte mõistet üheselt määratletud. Pealegi tundub, et komisjoni pakutud tõlgendus erineb vähemalt mõnes liikmesriigis kasutusel olevatest mõistetest.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Käesoleva direktiiviga ei tuleks hõlmata neid liikmesriiki lähetatud kolmandate riikide kodanikke, keda hõlmatakse Euroopa parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega, ega kolmandate riikide kodanikke, kes sisenevad liikmesriiki rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustuste raames, millega hõlbustatakse teatavatesse kategooriatesse kuuluvate, kaubanduse ja investeeringutega seotud füüsiliste isikute liikmesriiki sisenemist ja seal ajutist viibimist. Neid ei tuleks direktiiviga hõlmata põhjusel, et nad ei osale liikmesriigi tööturul.

(12) Käesoleva direktiiviga ei hõlmata liikmesriiki lähetatud kolmandate riikide kodanikke. See ei tohiks takistada kohtlemast kolmandate riikide kodanikke, kes elavad ja töötavad seaduslikult liikmesriigis ja keda lähetatakse teise liikmesriiki, võrdsena liikmesriigi kodanikega kogu lähetuse kestel nende töötingimuste osas, mida ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) kohaldamine1.

 

1 EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Liikmesriigis töötavaid kolmandate riikide kodanikke tuleks kohelda võrdsena ka sotsiaalkindlustuse vallas. Sotsiaalkindlustuse liigid on kindlaks määratud nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrusega (EMÜ) nr 1408/1971 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes. Nõukogu 14. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 859/2003 (millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel) laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/1971 sätteid kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult Euroopa Liidus ja kes on piiriüleses olukorras. Sotsiaalkindlustuse valdkonnas võrdset kohtlemist käsitlevaid käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse ka isikute suhtes, kes tulevad liikmesriiki otse kolmandast riigist. Siiski ei tohi käesoleva direktiiviga anda kolmandate riikide kodanikele, kellel on liikmesriikidevahelisi piiriüleseid seoseid, ulatuslikumaid õigusi sotsiaalkindlustuse valdkonnas kui need, mis on ette nähtud kehtivate ühenduse õigusaktidega.

(16) Liikmesriigis töötavaid kolmandate riikide kodanikke tuleks kohelda võrdsena ka sotsiaalkindlustuse vallas. Sotsiaalkindlustuse liigid on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta. Sotsiaalkindlustuse valdkonnas võrdset kohtlemist käsitlevaid käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse ka isikute suhtes, kes tulevad liikmesriiki otse kolmandast riigist.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) ELi õigusaktid ei piira liikmesriikide õigust korraldada oma sotsiaalkindlustussüsteeme. Kuna kõnealune valdkond on ELi tasandil ühtlustamata, kehtestavad liikmesriigid ise oma õigusaktides sotsiaalkindlustushüvitiste saamise tingimused ning selliste hüvitiste suuruse ja saamise ajavahemiku. Seda õigust teostades peavad liikmesriigid siiski järgima ELi õigust.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 b) Liikmesriigid peaksid ratifitseerima ÜRO Peaassamblee poolt 18. detsembril 1990. aastal vastu võetud rahvusvahelise konventsiooni võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse kohta.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) „kolmandast riigist pärit töötaja“ – kolmanda riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriiki ja kellele on antud luba selles liikmesriigis seaduslikult töötada;

b) „kolmandast riigist pärit töötaja” – ilma et see piiraks töösuhte tõlgendamist teistes ELi õigusaktides, kolmanda riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriiki, elab seal seaduslikult ja kellele on siseriikliku õiguse alusel ja/või kõnealuse liikmesriigi tava kohaselt antud luba selles liikmesriigis töötada;

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 96/71/EÜ, nii kaua kui nad viibivad lähetuses;

b) kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 96/71/EÜ, nii kaua kui nad viibivad lähetuses ning käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust seoses kolmandate riikide kodanike juurdepääsu ja lubamisega oma tööturule;

Selgitus

On äärmiselt oluline selgitada, et direktiivi ettepanek koos direktiiviga 96/71/EÜ ei mõjuta liikmesriikide pädevust seoses kolmandate riikide kodanike lubamisega oma siseriiklikule tööturule. Ei tohi kahjustada liikmesriikide õigust otsustada ise selle üle, keda nad oma tööturule lubavad.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) töötingimused, sealhulgas palk ja töölt vabastamine, samuti töötervishoid ja tööohutus;

a) töötingimused, sealhulgas palk ja töölt vabastamine, samuti töötervishoid ja tööohutus ning tööaeg, puhkus ja distsiplinaarmenetlused, võttes arvesse kehtivaid üldiseid kollektiivlepinguid;

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on laiendada võrdse kohtlemise võimalusi.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) sotsiaalkindlustusliigid, mis on kindlaks määratud nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrusega (EMÜ) nr 1408/1971 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes. Määrusega (EÜ) nr 859/2003 laiendati määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja selle rakendusmääruse (EMÜ) nr 574/72 kehtivust nendele kolmandate riikide kodanikele, keda need õigusaktid veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel;

e) sotsiaalkindlustusliigid, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004.

Selgitus

Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist käsitlev uus õigusakt on määrus (EÜ) nr 883/2004.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) maksusoodustused;

g) maksusoodustused, eeldusel et töötajat peetakse asjaomases liikmesriigis maksuresidendiks;

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele, sealhulgas elamispinna saamisega seotud menetlused ja tööhõiveametite pakutav abi.

h) juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele, sealhulgas elamispinna saamisega seotud menetlused ja tööhõiveametite pakutav abi ja nõustamisteenused vastavalt siseriiklikule õigusele.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) piirates lõike 1 punktis h nimetatud õigusi sotsiaalkorterite suhtes juhtudega, kui kolmanda riigi kodanik on liikmesriigis elanud või tal on õigus seal elada vähemalt kolm aastat;

c) kehtestades täieliku kohaldamise piiranguid lõike 1 punktis h nimetatud õigustele sotsiaalkorterite suhtes juhtudel, kui kolmanda riigi kodanik on liikmesriigis elanud või tal on õigus seal elada vähem kui kolm aastat;

Selgitus

Redaktsioonilist laadi muudatusettepanek, sest komisjoni tekst on vastupidine sellele, mida tegelikult öelda tahetakse: õigused on piiratud lühiajalise elamisloaga isikutel.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) piirates lõike 1 punktis e nimetatud õigusi vaid nende kolmandatest riikidest pärit töötajatega, kellel on töökoht, välja arvatud töötuskindlustusega seotud õigused.

e) kasutades elukohakriteeriume (nt elukohapõhised, aga mitte kutsetegevusega seotud toetused), juhul kui elamisluba on välja antud muul kui töötamise eesmärgil, kuid elamisluba annab õiguse töötada.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Vanaduse, töövõimetuse või surma korral makstakse kolmandasse riiki ümber asuvatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele või selliste töötajate ülalpidamisel olnud isikutele, kelle õigused tulenevad kõnealusest töötajast, seadusega ettenähtud hüvitisi, mis põhinevad töötaja varasemal tööga hõivatusel ja mis teeniti välja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 määratletud õigusaktide kohaselt, samadel tingimustel ja samas ulatuses kui asjaomase liikmesriigi kodanikele kolmandasse riiki ümberasumise korral. Liikmesriigid võivad käesoleva sätte kohaldamise tingimuseks seada selle, et on olemas kahepoolsed lepingud, millega tunnustatakse pensionide vastastikust ülekandmist ja seatakse sisse tehniline koostöö.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada tulemuslike, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohaldamine käesoleva direktiiviga tagatud õiguste igasuguse rikkumise korral.

Selgitus

Kui näiteks tööandjad rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet, peavad sellega tegelemiseks olema kehtestatud tõhusad meetmed.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et käesolevas direktiivis sätestatud õiguste igasugune rikkumine vaidlustatakse kohtus.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see mõjutaks õigusi ja põhimõtteid, mis on kehtestatud 18. oktoobri 1961. aasta Euroopa sotsiaalharta ja 24. novembri 1977. aasta võõrtööliste õigusliku seisundi Euroopa konventsiooniga.

MENETLUS

Pealkiri

Ühtne elamis- ja tööloa taotlemise kord

Viited

KOM(2007)0638 – C6-0470/2007 – 2007/0229(COD)

Vastutav komisjon

LIBE

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

 

 

 

Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev

21.4.2010

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Alejandro Cercas

21.1.2010

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

22.2.2010

16.3.2010

27.4.2010

 

Vastuvõtmise kuupäev

28.4.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

1

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Edit Bauer, Jean-Luc Bennahmias, Pervenche Berès, Mara Bizzotto, Martin Callanan, David Casa, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Philip Claeys, Derek Roland Clark, Sergio Gaetano Cofferati, Marije Cornelissen, Tadeusz Cymański, Frédéric Daerden, Proinsias De Rossa, Sari Essayah, Richard Falbr, João Ferreira, Pascale Gruny, Thomas Händel, Marian Harkin, Roger Helmer, Stephen Hughes, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jean Lambert, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Rovana Plumb, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Raffaele Baldassarre, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Véronique Mathieu, Gesine Meissner, Ria Oomen-Ruijten, Evelyn Regner, Csaba Sógor, Emilie Turunen, Gabriele Zimmer


MENETLUS

Pealkiri

Ühtne elamis- ja tööloa taotlemise kord

Viited

KOM(2007)0638 – C6-0470/2007 – 2007/0229(COD)

EP-le esitamise kuupäev

23.10.2007

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

 

 

 

Kaasatud komisjon(id)

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

21.4.2010

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Véronique Mathieu

11.1.2010

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

16.3.2010

28.4.2010

10.5.2010

28.9.2010

Vastuvõtmise kuupäev

28.9.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

8

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Roberta Angelilli, Vilija Blinkevičiūtė, Rita Borsellino, Emine Bozkurt, Simon Busuttil, Philip Claeys, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Hélène Flautre, Kinga Gál, Kinga Göncz, Sylvie Guillaume, Ágnes Hankiss, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Baroness Sarah Ludford, Clemente Mastella, Véronique Mathieu, Nuno Melo, Louis Michel, Claude Moraes, Jan Mulder, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Rui Tavares, Valdemar Tomaševski, Wim van de Camp, Daniël van der Stoep, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexander Alvaro, Edit Bauer, Anna Maria Corazza Bildt, Ioan Enciu, Stanimir Ilchev, Iliana Malinova Iotova, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Jean Lambert, Mariya Nedelcheva, Cecilia Wikström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Marie-Thérèse Sanchez-Schmid

Õigusteave - Privaatsuspoliitika