RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta
6.10.2010 - (KOM(2005)0661 – C7‑0048/2010 – 2005/0254(COD)) - ***I
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Cristiana Muscardini
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta
(COM(2005)0661 – C7‑0048/2010 – 2005/0254(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0661);
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0048/2010);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);
–– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55;
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A7‑0273/2010),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja riikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus -1 (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(-1) Euroopa Liidul puuduvad liidu päritolumärgistuse ühtlustatud eeskirjad või ühtsed tavad, välja arvatud mõni erijuhtum põllumajandussektoris. |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(1 a) Praegu kasutavad paljud ELi ettevõtted juba vabatahtlikult päritolumärgistust. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(2) Ühenduse eeskirjade puudumine ja erinevused liikmesriikides kehtivates süsteemides, mida kasutatakse teatavatele toodetele nende päritoluriigi märkimisel, on tekitanud olukorra, kus paljudes sektorites puudub enamikul kolmandatest riikidest imporditud ja ühenduse turul levitatavatest toodetest teave päritoluriigi kohta või on kõnealune teave eksitav. |
(2) Ühenduse eeskirjade puudumine ja erinevused liikmesriikides kehtivates süsteemides, mida kasutatakse teatavatele toodetele nende päritoluriigi märkimisel, on tekitanud olukorra, kus paljudes sektorites puudub enamikul kolmandatest riikidest imporditud ja ühenduse turul levitatavatest toodetest teave päritoluriigi kohta või on kõnealune teave eksitav. Need erinevused tekitavad ka olukorra, kus import kolmandatest riikidest toimub ELi nende piiriületuskohtade kaudu, mis on eksportivale riigile kõige sobivamad. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(2 a) Komisjoni peetud konsultatsioonid peamiste sidusrühmadega (tööstus importijad, tarbijaühendused, ametiühingud) ELi päritolumärgistust käsitleva võimaliku määruse väljatöötamise üle näitavad, et Euroopa tarbijad mõistavad hästi, et päritolumärgistus on oluline ohutuse ning sotsiaal- ja keskkonnaküsimustes teavitamise seisukohalt. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(2 b) Euroopa kodanike arvates on kogu Euroopat hõlmav päritolumärgistuse reguleerimine tihedalt seotud nende tervise ja ohutusega. |
Selgitus | |
Tarbijatel on õigus saada täielikku ja selget teavet Euroopa Liidus müüdavate toodete päritolu kohta, kuna üldiselt ollakse arvamusel, et kauba teatud kindel päritolu ja konkreetsed tarnimistingimused näitavad usaldusväärselt ja vääramatult kauba viletsat kvaliteeti ja ohtu, mida see kaup võib kujutada ostja tervisele. | |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(2 c) Lissaboni tegevuskavas seadis EL eesmärgi tugevdada Euroopa majandust – tõsta muu hulgas Euroopa tööstuse konkurentsivõimet maailmamajanduses, ning konkurentsivõime tõstmise vajadusele tugineb ka ELi 2020. aasta strateegia; teatud tarbekaupade kategooriate puhul võib konkurentsivõime seisneda tõsiasjas, et nende tootmist ELis seostatakse tunnustatud kõrge kvaliteedi ja tootmisstandarditega; |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 d (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(2 d) Üleeuroopalised päritolu märgistamise eeskirjad tugevdaksid Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja kogu Euroopa majandust ning võimaldaksid kodanikel ja tarbijatel teha teadlikke valikuid. |
Selgitus | |
Euroopast pärit toodetele peetakse kahtlemata iseloomulikuks kõrgeid kvaliteedi- ja usaldusväärsuse standardeid. Tipptasemel kvaliteetseid tooteid hindav turg võib toote ja tema päritoluriigi vahelisest selgest sidemest ainult kasu saada. | |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(3 a) Kolmandatest riikidest imporditud kaubad on põhjustanud mitmeid haigus- ja õnnetusjuhtumeid. Selge päritolumärgistus annab ELi kodanikele rohkem teavet ja parema kontrolli tehtavate valikute üle ning kaitseb seega juhtumite eest, kus teadmatusest ostetakse küsitava kvaliteediga kaupa. |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(3 b) Halduskoormuse vähendamiseks peaksid liikmesriikide tolliasutused piiril kontrollima käesoleva määruse rakendamist ühtse ja kooskõlastatud menetlusega. |
Selgitus | |
Tuleks teha jõupingutusi, et piirikontroll ei tooks kaasa ülearust bürokraatiat. | |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(3 c) Tagamaks, et käesolev määrus oleks tõhus ja selle põhjustatud halduskoormus väike ning et see annaks samal ajal Euroopa ettevõtjatele maksimaalse paindlikkuse, peaks see olema kooskõlas maailmas kasutusel olevate „made-in skeemidega. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(5 a) Päritolumärgistuse skeem võimaldaks tarbijatel tuvastada tooteid sotsiaalsete, keskkonna- ja ohutusstandardite järgi, mis seonduvad päritoluriigiga |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7) Päritolumärgise kasutuselevõtt võib kaasa aidata sellele, et ühenduse nõudlikud standardid toimivad rohkem ühenduse tootmisharu, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvides. Ühtlasi aitaks see ära hoida ebaõige päritoluteabe esitamisest tingitud kahju ühenduse tootmisharu mainele. Suurenenud läbipaistvus ja tarbijate parem teavitamine kaupade päritolustaitavad omakorda ellu viia Lissaboni tegevuskava eesmärke. |
(7) Päritolumärgise kasutuselevõtt võib kaasa aidata sellele, et ühenduse nõudlikud standardid toimivad rohkem ühenduse tootmissektori, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvides, kes sageli teevad suuri jõupingutusi toodete parema kvaliteedi saavutamiseks ja säilitavad traditsioonilisi ning käsitöönduslikke töökohti ja tootmisviise, kuid kes on samal ajal väga tundlikud ülemaailmse konkurentsi suhtes, millel puuduvad reeglid vahe tegemiseks tootmisviiside vahel. Ühtlasi aitaks see ära hoida ebaõige päritoluteabe esitamisest tingitud kahju ühenduse tootmisharu mainele. Suurenenud läbipaistvus ja tarbijate parem teavitamine kaupade päritolust aitavad omakorda ellu viia Lissaboni tegevuskava ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärke. |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(8 a) Päritolu märgistamise eeskirjad pakuvad mõjusat kaitset võltsimise ja kõlvatu konkurentsi eest, sellega tõhustatakse nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1383/2003 (teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta(võltsimisvastane määrus))1 rakendamist ning luuakse veel üks oluline vahend Euroopa toodangu kaitseks ja edendamiseks. |
|
|
________ EÜT L 196, 02.08.03, lk 7. |
Selgitus | |
VKEd on ettevõtted, mida iseloomustab kvaliteet ja tipptase, ning võltsimine põhjustab nende majanduslikule seisundile Euroopas tõelist kahju. Toote päritolu tuvastamise võimalus aitaks kahjulikku tegevust piirata ja sellest oleks kasu kõigile. | |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9) Euroopa Ühenduse ja Bulgaaria, Rumeenia, Türgi ja EMÜ lepingu osalisriikide vahel sõlmitud lepingu alusel tuleb nimetatud riikidest pärinevad tooted välja arvata käesoleva määruse reguleerimisalast. |
(9) Euroopa Ühenduse ja Türgi ning EMÜ lepingu osalisriikide vahel sõlmitud lepingu alusel tuleb nimetatud riikidest pärinevad tooted käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvata. |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11) Piiramaks tööstuse, kaubanduse ja haldusasutuste koormuse kasvu, peab päritolu märgistamise muutma kohustuslikuks vaid nendele sektoritele, mille puhul on komisjon eelnevalt toimunud konsultatsioonide põhjal leidnud, et tekib lisandväärtus. Tuleks ette näha sätted, mis võimaldavad käesolevat määrust lihtsalt kohandada kogu selle sektoripõhises ulatuses. Samuti tuleks ette näha, et teatavate toodete puhul ei pea tehnilistest või majanduslikest põhjustest lähtudes või juhul, kui päritolu märgistamine ei ole muudel põhjustel käesoleva määruse mõttes vajalik, käesolevat määrust rakendama. Nimetatud olukord võib tekkida juhul, kui päritolu märkimine kahjustaks vaatlusaluseid kaupu, või teatud toorainete puhul. |
(11) Piiramaks tööstuse, kaubanduse ja haldusasutuste koormuse kasvu, peab päritolu märgistamise muutma kohustuslikuks vaid nendele sektoritele, mille puhul on komisjon eelnevalt toimunud konsultatsioonide põhjal leidnud, et tekib lisandväärtus. Tuleks ette näha, et teatavate toodete puhul ei pea tehnilistest põhjustest lähtudes või juhul, kui päritolu märgistamine ei ole muudel põhjustel käesoleva määruse mõttes vajalik, käesolevat määrust rakendama. Nimetatud olukord võib tekkida juhul, kui päritolu märkimine kahjustaks vaatlusaluseid kaupu, või teatud toorainete puhul. |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed peaks vastu võtma vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. |
(13) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291 sätestatakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt eelnevalt määruse abil eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. Kuni selle uue määruse vastuvõtmiseni jääb kehtima nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, välja arvatud kontrolliga regulatiivmenetlus, mida ei kohaldata. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
(13 a) Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 selleks, et määrata juhud, millal aktsepteeritakse kaupade märgistamist pakendite märgistamise asemel või millal kaupu ei saa või ei ole vaja märgistada tehnilistel põhjustel, ning volitused kehtestada meetmed, et määrata muud reeglid, mis võivad osutuda vajalikuks, kui kaubad ei vasta käesoleva määruse nõuetele, või kaasajastada käesoleva määruse lisa, kui hinnang päritolumärgistuse vajalikkuse kohta sektoris on muutunud. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Käesolevat määrust kohaldatakse imporditud tööstustoodete suhtes, välja arvatud kalandus- ja akvakultuuritooted, nagu need on määratletud nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 1, ja toit, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2. |
1. Käesolevat määrust kohaldatakse valmis tarbekaupade suhtes, välja arvatud kalandus- ja akvakultuuritooted, nagu need on määratletud nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 1, ja toit, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Märgistust vajavad kaubad on loetletud käesoleva määruse lisas ning need on imporditud kolmandatest riikidest, välja arvatud kaubad, mis pärinevad Euroopa ühenduste territooriumilt, Bulgaariast, Rumeeniast, Türgist ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikidest. |
2. Märgistust vajavad valmis tarbekaubad on sellised kaubad, mis on mõeldud lõpptarbijale ja loetletud käesoleva määruse lisas ning need on imporditud kolmandatest riikidest, välja arvatud tooted, mis pärinevad Euroopa Liidu territooriumilt, Türgist ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikidest. |
|
Kaubad võib päritolumärgise omamise nõudest vabastada, kui selgub, et neid on tehnilistel või kaubanduslikel põhjustel võimatu märgistada. |
Valmis tarbekaubad võib päritolumärgise omamise nõudest vabastada, kui selgub, et neid on tehnilistel või kaubanduslikel põhjustel võimatu märgistada. |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – lõik 3 (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Kaubad, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, piirduvad valmis tarbekaupadega. Komisjon võib määruse reguleerimisala laiendada, kui tal on selleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiit. |
|
|
|
|
|
|
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 6 – lõik 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Imporditud kaupu, mida võib vastavalt määrusele (EMÜ) nr 918/83 imporditollimaksust vabastada ja mille puhul puuduvad materiaalsed märgised, mis annavad alust arvata, et kõnealused kaubad on osa kaubanduslikust veondusest, võib samuti käesoleva määruse reguleerimisulatusest välja arvata. |
Imporditud kaupu, mida võib vastavalt määrusele (EMÜ) nr 918/83 imporditollimaksust vabastada ja mille puhul puuduvad materiaalsed märgised, mis annavad alust arvata, et kõnealused kaubad on osa kaubanduslikust veondusest, arvatakse samuti käesoleva määruse reguleerimisulatusest välja. |
Selgitus | |
Muudatusettepanekuga piiratakse kaubakategooriaid nii, et jäävad ainult valmis tarbekaubad. | |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 – lõik 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Komisjon võib vastavalt artikli 6 lõikes 2 mainitud menetlusele vastu võtta rakendusmeetmeid eesmärgiga määrata kindlaks konkreetsed kaupade kategooriad, mille suhtes kohaldatakse lõiget 6. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
6 a. Käesolev määrus peab olema kooskõlas maailmas kasutusel olevate „made-in“ skeemidega, et see oleks tõhus ning tagaks samas Euroopa ettevõtjatele suurema paindlikkuse ja kerge halduskoormuse. |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Kaupadele märgitakse nende päritoluriik. Juhul, kui kaubad pakendatakse, tehakse pakendile eraldi päritolumärgistus. |
1. Kaupadele märgitakse nende päritoluriik. Juhul, kui kaubad pakendatakse, tehakse ka pakendile eraldi päritolumärgistus. |
|
Komisjon võib vastavalt artikli 6 lõikes 2 sätestatud menetlusele vastu võtta rakendusmeetmeid, et määratleda juhtumid, mille puhul aktsepteeritakse kaupade märgistamise asemel pakendi märgistamist. Eelkõige kehtib see juhul, kui kaubad jõuavad lõpptarbija või -kasutajani üldjuhul nende tavapakendis. |
Komisjon võib delegeeritud õigusaktidega vastu võtta meetmeid, et määratleda juhtumid, mille puhul aktsepteeritakse kaupade märgistamise asemel pakendi märgistamist. Eelkõige kehtib see juhul, kui kaubad jõuavad lõpptarbija või -kasutajani üldjuhul nende tavapakendis. Nimetatud meetmed ja nende läbivaatamise kehtestab komisjon vastavalt artiklis 6 a sätestatud korrale. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kaupade päritolu näitab sõna „valmistatud” (“made-in”) koos päritoluriigi nimega. Päritolumärgis võib olla mis tahes Euroopa ühenduste ametlikus keeles, millest lõpptarbijad selles liikmesriigis, kuhu tooteid turustatakse, hõlpsasti aru saavad. |
2. Kaupade päritolu näitab sõna „valmistatud” (“made-in”) koos päritoluriigi nimega. Päritolumärgis võib olla mis tahes Euroopa ühenduste ametlikus keeles, millest lõpptarbijad selles liikmesriigis, kuhu tooteid turustatakse, hõlpsasti aru saavad, või inglise keeles, kasutades sõnu „made in“ ja päritoluriigi ingliskeelset nime. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Toodete puhul, mida turustatakse riikides, mille kirjakeeles kasutatakse ladina tähestikku, tuleb märgistuses kasutada ainult ladina tähestikku. |
Selgitus | |
Kuigi märgistus võib olla igas Euroopa Liidu keeles, oleks näiteks kirillitsas või kreeka tähtedega kirjutatud märgistust raske mõista väljaspool maid, kus neid tähestikke tavaliselt kasutatakse ning see võib tekitada vastupidise mõju sellele, mida määrusega taotletakse. | |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Komisjon võib vastavalt artikli 6 lõikes 2 sätestatud menetlusele vastu võtta rakendusmeetmeid, mille eesmärk on eelkõige järgmine: |
1. Komisjon võib vastavalt artikli 6 lõikes 2 sätestatud menetlusele vastu võtta rakendusmeetmeid, mille eesmärk on eelkõige järgmine: |
|
– määrata kindlaks päritolumärgise üksikasjalik vorm ja märgistamise viisid; |
– määrata kindlaks päritolumärgise üksikasjalik vorm ja märgistamise viisid; |
|
– koostada nimekiri nendest mõistetest kõigis ühenduse keeltes, mis väljendavad selgelt, et kaubad on pärit märgisel nimetatud riigist; |
– koostada nimekiri nendest mõistetest kõigis ühenduse keeltes, mis väljendavad selgelt, et kaubad on pärit märgisel nimetatud riigist; |
|
– määrata kindlaks juhtumid, mille puhul viitavad tavakasutuses olevad lühendid üheselt päritoluriigile ning neid võib käesoleva määruse rakendamisel kasutada; |
– määrata kindlaks juhtumid, mille puhul viitavad tavakasutuses olevad lühendid üheselt päritoluriigile ning neid võib käesoleva määruse rakendamisel kasutada. |
|
|
2. Komisjon võib delegeeritud õigusaktidega võtta vastu meetmeid, mille eesmärk on: |
|
– määrata kindlaks juhtumid, mille puhul ei saa või ei ole vaja kaupu tehnilistel või majanduslikel põhjustel märgistada; |
– määrata kindlaks juhtumid, mille puhul ei saa või ei ole vaja kaupu tehnilistel põhjustel märgistada; |
|
– määrata kindlaks muud reeglid, mida vajatakse juhul, kui kaubad ei vasta käesoleva määruse nõuetele; |
– määrata kindlaks muud reeglid, mida vajatakse juhul, kui kaubad ei vasta käesoleva määruse nõuetele; |
|
– kaasajastada käesoleva määruse lisa, kui hinnang päritolumärgistuse vajalikkuse kohta teatud sektoris on muutunud. |
– kaasajastada käesoleva määruse lisa, kui hinnang päritolumärgistuse vajalikkuse kohta teatud sektoris on muutunud. |
|
|
Nimetatud meetmed ja nende läbivaatamise kehtestab komisjon vastavalt artiklis 6 a sätestatud korrale. |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Komisjon teeb ettepaneku selle kohta, milliseid ühiseid miinimumstandardeid kasutada käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste osas. |
Selgitus | |
Ühtlustatud kohaldamise huvides peaks komisjon tegema ettepaneku, milliseid miinimumstandardeid karistuste osas kasutada. | |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3. Liikmesriigid peavad kehtestama reeglid karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ja võtma vajalikke meetmeid, et tagada, et kõnealuseid karistusi rakendataks. Ettenähtud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad kõnealustest sätetest komisjoni 9 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja teatavad viivitamata kõnealuseid sätteid mõjutavatest hilisematest muudatustest. |
3. Liikmesriigid peavad vastavalt komisjoni ettepanekus esitatud miinimumstandarditele kehtestama reeglid karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ja võtma vajalikke meetmeid, et tagada, et kõnealuseid karistusi rakendataks. Ettenähtud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad kõnealustest sätetest komisjoni 9 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja teatavad viivitamata kõnealuseid sätteid mõjutavatest hilisematest muudatustest. Komisjon peab tagama erinevate liikmesriikide karistussüsteemide ühtlustamise vähemalt minimaalsel tasemel, et kolmandate riikide eksportijad ei hakkaks erinevuste tõttu eelistama ELi teatud piiriületuspunkte teistele. |
Selgitus | |
Ühtlustatud kohaldamise huvides peab komisjon tegema ettepaneku meetmete kohta, mis hõlmaksid karistuste osas kasutatavaid ühiseid miinimumstandardeid. Suured erinevused käesoleva tingimuse rakendamisel erinevates liikmesriikides võivad õhutada kolmandaid riike otsima kõige lihtsamalt läbitavaid ELi piiriületuspunkte. See põhjustaks olukorra, kus lõplikud eeskirjad on just nii ranged kui kõige leebem karistuste süsteem, mida rakendatakse. | |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4. Juhul, kui kaubad ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võtavad liikmesriigid lisaks meetmeid, millega kohustavad kaupade omanikku või mis tahes muud kõnealuste kaupade eest vastutavat isikut kaupu vastavalt käesoleva määruse nõuetele oma kuludega märgistama. |
4. Juhul, kui kaubad ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võtavad liikmesriigid lisaks meetmeid, millega kohustavad kaupade omanikku või mis tahes muud kõnealuste kaupade eest vastutavat isikut kaupu vastavalt käesoleva määruse nõuetele oma kuludega märgistama. Liikmesriigid teavitavad kõnealustest sätetest komisjoni hiljemalt 9 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja teatavad viivitamata kõnealuseid sätteid mõjutavatest hilisematest muudatustest. |
Selgitus | |
Ühtlustatud kohaldamise huvides tuleb nendest meetmetest teavitada ka komisjoni. | |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1. Komisjoni abistab päritolu märkimise komitee (edaspidi „komitee”). |
1. Komisjoni abistab päritolu märkimise komitee (edaspidi „komitee”). Nimetatud komiteesse kuuluvad liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja ühenduste esindajad. |
Selgitus | |
Läbipaistvuse ja huvitatud osapoolte kaasarääkimisõiguse tagamiseks. | |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7. |
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7. |
|
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud periood on üks kuu. |
|
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 6 a |
|
|
Delegeeritud volituste rakendamine |
|
|
1. Komisjonile antakse käesoleva määruse kohaldamise ajaks õigus võtta vastu artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte. 2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 3. Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile artiklites 6 b ja 6 c sätestatud tingimustel. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 6 b |
|
|
Delegeerimise tagasivõtmine |
|
|
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta. 2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused. 3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 6 c |
|
|
Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine |
|
|
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra. 2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. 3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
|
|
|
Hiljemalt kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist viib komisjon läbi uuringu määruse mõju kohta. |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – rida -1 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
| |
30. peatükk | |
Farmaatsiatooted | |
Selgitus | |
Farmaatsiatoodete erilise mõju tõttu tuleb selgelt näidata nende toodete päritolu. | |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – rida 7 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6907 / 6908 / 6911 / 6912 / 6913 / 691490100 | |
Keraamikatooted | |
6904/ 6905 / 6907 / 6908 / 6911/ 6912/ 6913/ 691490100 | |
Keraamikatooted | |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – rida 8 | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
7013 21 11 / 7013 21 19 / 7013 21 91 / | |
7013 21 99 / | |
7013 31 10 / 7013 31 90 / | |
7013 91 10 / 7013 91 90 | |
Klaasist lauanõud ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses kasutatavad klaasesemed jms kristallist klaastooted (v.a rubriikides 7010 ja 7018 nimetatud). | |
7013 21 11 / 7013 21 19 / 7013 21 91 / | |
7013 21 99 / | |
7013 22 10 / 7013 31 10 / 7013 31 90 / | |
7013 91 10 / 7013 91 90 | |
Klaasist lauanõud ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses kasutatavad klaasesemed jms kristallist klaastooted (v.a rubriikides 7010 ja 7018 nimetatud), käsitsi töödeldud | |
Selgitus | |
Käsitöönduslike toodete kaitseks. | |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – rida 9 a (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
KN-kood | |
Kirjeldus | |
KN-kood | |
Kirjeldus | |
| |
| |
7318 | |
Kruvid, poldid, mutrid, võtmega keeratavad puukruvid, kruvikonksud, needid, tüüblid, splindid, seibid (sealhulgas vedruseibid) ja muud taolised raud- või terasesemed | |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – rida 9 b (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
| |
8201/ 8202/ 8203/ 8205/ 8207/ 8208/ 8209/ 8211/ 8212/ 8213/ 8214/ 8215 | |
Tööriistad, vahendid | |
| |
9307 | |
Mõõgad, pistodad, täägid, odad jms külmrelvad, nende osad ja tuped | |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – rida 9 c (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
KN-kood | |
Kirjeldus | |
KN-kood | |
Kirjeldus | |
| |
| |
8481 | |
Kraanid, klapid, ventiilid ja muu selline armatuur torustike, katelde, reservuaaride, paakide jms jaoks, kaasa arvatud reduktsiooni- ja termoreguleerventiilid | |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – rida 9 d (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
| |
83022000 | |
Pöörd- või rullrattad mitteväärismetallist kinnitusdetailidega | |
| |
87169090 | |
Haagiste, poolhaagiste ja muude mitteiseliikuvate sõidukite mujal liigitamata osad | |
| |
84312000 | |
Rubriiki 8427 kuuluvate seadmete, seadiste ja instrumentide mujal liigitamata osad | |
| |
40119200 | |
Uued kummist õhkrehvid põllu- ja metsatöömasinatele (v.a. kalasaba- vms mustriga) | |
| |
40139000 | |
Kummist sisekummid (v.a. sõiduautodele, sh universaalid ja võidusõiduautod, bussid, veoautod ja jalgrattad) | |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – rida 9 e (uus) | |
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
| |
9001 30 00 | |
Kontaktläätsed | |
| |
9001 40 / 9001 40 20/ 9001 40 41/ 9001 40 49/ 9001 40 80 | |
Klaasist prilliläätsed | |
| |
9001 50/ 9001 50 20/ 9001 50 41/ 9001 50 49/9001 50 80/ 9001 90 00 | |
Muust materjalist prilliläätsed | |
| |
9003/ 9003 11 00/ 9003 19/ 9003 19 10/ 9003 19 30/9003 19 90/ 9003 90 00 | |
Prillide, kaitseprillide jms raamid ja nende osad | |
| |
9004/ 9004 10/ 9004 10 10/ 9004 10 91/ 9004 10 99/9004 90/ 9004 90 10/ 9004 90 90 | |
Prillid, kaitseprillid jms optikariistad nägemist kaitsva, korrigeeriva või muu toimega | |
SELETUSKIRI
Euroopa Liidu põhilised majanduspartnerid ja -konkurendid kohaldavad juba ammu oma territooriumil õigusnormi, millega sätestatakse välisriikidest pärinevate kaupade päritolunimetus. Õigusnormi eesmärk on anda tarbijaile õiget teavet, mille põhjal nad saavad kaupade ostmisel kasutada oma valikuvabadust.
Demokraatia aluseks on teadmine ja teadmine on vabadus: toote päritolu teadmine vastab seega demokraatiareeglitele, mida tuleb kohaldada ka kaubanduses, tehes turuvabaduse tagamiseks kõik võimaliku, et oleksid olemas selged normid, mida jagavad ka tootjad. Globaliseerunud turul on eeskirjad kõikidele tagatiseks, et neil on pääs sellele turule, nad saavad konkureerida ja järelikult jätkata tootmist.
Globaliseerunud turul on tootjal veel äärmiselt oluline roll mitte ainult arenguriikides, vaid ka arenenud ja tööstusriikides, ning tootmissektor on esimene, kus ühiste eeskirjade puudumine võib tekitada tohutuid probleeme tööhõivele ja seega tekitada arengus mahajäämust või arengut takistada. Euroopa Parlament on juba aastaid selgelt väljendanud oma soovi seada tarbija ja tema õigused poliitika- ja kaubandusettepanekute keskmesse ning Euroopa Parlament on samuti sageli väljendanud vajadust seada Euroopa ettevõte teiste suurriikide ettevõtete suhtes võrdsetele alustele. Mitte ainult tollitõkked ei kaitse globaliseerunud turgu konkurentsimoonutuste vastu, vaid just eeskirjad võivad muuta globaliseerunud turu paremini vastavaks selle ettenähtud funktsioonile, mis on muuta areng maailmas tugevamaks ja ühtsemaks.
Euroopa tarbijatel on õigus teada, kust on pärit tooted, mida nad ostavad, see tähendab saada samad õigused, mis on teiste suurriikide kodanikel ja tarbijatel. Üks maailma tähtsamaid demokraatiasüsteeme ja meie suurimaid kaubanduspartnereid, Ameerika Ühendriigid, tagavad oma kodanikele selle õiguse ja seega õiguse teha oma oste teavitatult alates 1930. aastate lõpust kõikide toodete puhul, mis tuuakse Ühendriikide territooriumile. Sama toimub teistes tähtsates demokraatlikes riikides, nagu Kanada, Jaapan, India, aga ka riikides, kus demokraatia mõiste meie omast erineb – Saudi Araabia – nõuab tarbijakaitse, et igale kaubale, mis territooriumile siseneb, peab olema märgitud päritolu.
Käesolev määrus tähendab Euroopa Liidu tarbijate jaoks lõpuks samade õiguste saamist, mis on miljonitel teistel tarbijatel maailmas, isegi kui ainult piiratud arvu kaubakategooriate kohta, ja eri huvide vastandumisel on meie kohus kaitsta meie tarbijaid, hoolimata suurturustajate kasumist või teatud lobitööst.
2005. aastal esitas komisjon pärast mitmeid täiendusi ettepaneku võtta vastu määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta. Mitmel põhjusel, millest mõned on tõenäoliselt tingitud sellest, et ei teata piisavalt selle probleemi ulatust, mida määrusega taheti lahendada, ei ole nõukogu veel ühist seisukohta leidnud.
Euroopa Parlament on, vastupidi, mitmel korral avaldanud arvamust, et on vaja õigusnormi, millega võetaks Euroopas vastu eeskirjad, millega saaks lõpuks võrdsustada meie tootjad ja tarbijad meie suuremate kaubanduspartnerite omadega. Tuletame meelde parlamendi eelmisel ametiajal tehtud kirjalikku deklaratsiooni (P6_TA(2007)0599), 2008. aasta raportit väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rolli suurendamise kohta rahvusvahelises kaubanduses (INI/2008/2205), raportit võltsimise mõju kohta rahvusvahelisele turule (INI/2008/2133) ja resolutsiooni määruse kohta, millega muudetakse teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimine kohustuslikuks, mis võeti vastu 2009. aasta novembris (B7-0145/2009).
Teatavasti kuulub kaubandusalane õigusloome Euroopa Liidu, mitte liikmesriikide pädevusse ning Lissaboni lepingu alusel on Euroopa Parlamendil koos nõukoguga õigus/kohustus kaasotsustamismenetluse teel harutada selle Euroopa majanduse ja ka poliitika jaoks eluliselt tähtsa sektori – rahvusvahelise kaubanduse keerdsõlmi ja lahendada selle probleeme.
Praegusel ajal, kus me näeme, et tuleb hakata eelistama reaalmajandust virtuaalrahandusele, mis on põhjustanud nii palju pahandust, on rohkem kui kunagi varem vaja, et liidul oleks olemas ELi-väliste toodete päritolu nimetamise selge õiguslik regulatsioon.
Liidule on mõistagi siduvad Maailma Kaubandusorganisatsiooni normid ja WTO on ise võtnud õiguspärastena vastu õigusnormid, mis kehtivad päritolu nimetamise suhtes teistes riikides, see tähendab Euroopa-väliste riikide tootjad peavad juba ammu panema oma toodetele päritolumärgistuse, kui nad soovivad eksportida Kanadasse, Mehhikosse, Hiinasse, Ameerika Ühendriikidesse, Indiasse ja Jaapanisse, seega ei takista neil miski tähistada päritolumärgistusega ka tooteid, mida nad ekspordivad Euroopa Liitu.
Komisjoni 2005. aastal koostatud tekst on veel praegu aktuaalne, isegi kui mõnes aspektis ilmselt iganenud. Näiteks tuleb välja jätta osad, mis käsitlevad riike, mis on nüüdseks saanud Euroopa Liidu osaks, ja võtta arvesse võimalikke konkreetseid juba olemasolevaid või kehtivaid lepinguid. Ühtlasi tuleb arutada, kas pöörata erilist tähelepanu konkreetsetele kaubanduspiirkondadele, millel on liiduga eelissuhted (näiteks Euroopa – Vahemere piirkonna riigid).
Seletuskirjas väidetakse, et aja jooksul võivad teised sektorid huvituda päritolumärgistuse skeemiga ühinemisest ja et seetõttu antakse määrusega komisjonile ka õigus sektoreid määrusesse lisada või kõrvaldada. Oleme kindlalt veendunud, et parlament peab iga muudatust arutama ja selle heaks kiitma, sest igal uuel lisamisel või väljajätmisel on poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne tähendus, mille kohta on parlamendil kaasotsustamismenetluse teel õigus ja kohustus seisukohta avaldada.
Oleme ühtlasi seisukohal, et tuleb täpsemalt selgitada ja määratleda menetlused, mille teel on rahvusriikidel õigus määruse rikkumist karistada. Sellisena, nagu tekst praegu on, näib see jäävat liiga kaugele liidu territooriumil vajalikust minimaalsest ühtlustamisest, ehkki mõistagi austab rahvusriikide sõltumatust ja pädevusi. Avatud piiridega liidu territooriumil ei saa olla liiga erinevaid õigusnorme sama seaduserikkumise karistamiseks kaubandussektori piires, mille suhtes liidul on peaaegu ainupädevus.
Käesolevas määruse ettepanekus esitatud toodete nimekirjast puuduvad ilmselgelt mitmesugused tooted, mis tuleb võib-olla edaspidi, kui määruse õiget toimimist on kontrollitud, nimekirja lisada. Oleme seisukohal, et on äärmiselt oluline, et kõiki muudatusi arutaks ja need kiidaks heaks parlament. See on probleem, mida saab käsitleda tulevastes debattides. Praegu tuleb parlamendil pärast nii paljusid aastaid pigem anda konkreetne vastus kodanikele kui tarbijatele: rohkem teavet.
Teave tähendab ohutust ja teabekindlus on oluline Euroopa tarbijatele kindlustunde andmiseks. Oleme seisukohal, et 2005. aastal unustati tootekategooriate loetelu koostamisel sellest välja vähemalt üks asi ja see viga tuleb ohutuse tagamiseks parandada. Need on kinnitusmaterjalid ja see tähendab kõiki neid komponente, mis võivad nõuetekohaselt kontrollituna ja päritolumärgistusega tähistatuna tagada kodanikele ohutuse, alates sillast ja lõpetades kodumasinaga.
Igasuguste õnnetusjuhtumite vastu võitlemine, kodanike ohutuse tagamine ei ole valikuline ja seda tüüpi toodete päritolu oleks tulnud märgistada algusest peale.
Päritolu märkimisel piisab sellest, kui järgida õigusnorme, mis juba kehtivad Euroopa-välistes riikides, kus eeskirjad on juba olemas. Sellised õigusnormid võivad isegi olla hoorattaks arenguriikide ekspordi suurendamisel, sest Euroopa tarbijatel on suur soov vähem industrialiseeritud riike aidata; päritolumärgistus võimaldab seega ka kaitsta neid käsitöönduslikke või väikeettevõtlusvorme, mille on praegu lämmatanud rahvusvahelised firmad, mis kahandavad tooteid võltsides nende tarbijaskonda.
Euroopa Parlament, kes on üksikute riikide kultuuri ja traditsioone kaitstes alati seisnud erinevuste eest, näeb määruses, millega muudetakse toodete päritoluriigi märkimine kohustuslikuks, selguse tagamise vahendit, mis seab Euroopa tarbijad meie kaubanduspartnerite tarbijatega samale tasemele, aga ka vahendit selleks, et paremini arendada kaubandussuhteid ja traditsioonilisi majandussüsteeme.
Euroopa tootjad on õigusega kohustatud järgima oma toodete valmistamisel mitmesuguseid rangeid õigusnorme, standardeid, mis tagavad tarbijate ohutuse, keskkonnakaitse, tervisekaitse. Need normid kujutavad endast märkimisväärset edumaad, mille liit on saavutanud teiste reaalsuste suhtes, aga just seetõttu on vaja teada, kas kaubad, mis Euroopa Liitu sisse tuuakse, saabuvad siia meie kaupadega võrdsete omadustega, ja nende päritolu teadmine tagab seega tarbijale teadmise, millele tal on õigus, et ta saaks teostada oma valikuvabadust. Märgistus aitab ka paremini ühtlustada tollikontrolle liidu piiridel ning muudab selgemaks ja läbipaistvamaks kõik teised võimalikud kontrollid, mida piirkondlikud või kohalikud omavalitsused võivad müügil olevate kaupade suhtes läbi viia.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimine |
|||||||
|
Viited |
KOM(2005)0661 – C7-0048/2010 – 2005/0254(COD) |
|||||||
|
EP-le esitamise kuupäev |
1.3.2010 |
|||||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
INTA 21.4.2010 |
|||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
IMCO 17.6.2010 |
|
|
|
||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
IMCO 13.7.2010 |
|
|
|
||||
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Cristiana Muscardini 17.3.2010 |
|
|
|||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
28.4.2010 |
22.6.2010 |
14.7.2010 |
|
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
29.9.2010 |
|
|
|
||||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
19 2 2 |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, Kader Arif, Daniel Caspary, Christofer Fjellner, Metin Kazak, David Martin, Emilio Menéndez del Valle, Cristiana Muscardini, Niccolò Rinaldi, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Keith Taylor, Iuliu Winkler, Pablo Zalba Bidegain, Paweł Zalewski |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
George Sabin Cutaş, Syed Kamall, Miloslav Ransdorf, Matteo Salvini, Jarosław Leszek Wałęsa |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Franziska Keller, Francesco Enrico Speroni |
|||||||