RAPORT Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine

6.10.2010 - (2010/2079(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Maria da Graça Carvalho

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta

(2010/2079(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta (KOM(2010)0187);

–   võttes arvesse komisjoni 23. juuni 2009. aasta otsust keskmise personalikulu arvutamise meetodite lubatavuskriteeriumide kohta (C(2009)4705);

–   võttes arvesse eksperdirühma aruannet kuuenda raamprogrammi järelhindamise kohta (2002–2006) – Rietscheli aruanne – ning sellele järgnenud komisjoni teatist (KOM(2009)0210);

–   võttes arvesse komisjoni 26. mai 2010. aasta teatist pealkirjaga „Kas kontrollide arvu tuleks suurendada või mitte? Kontrollidega kaasnevate halduskulude ja vigade esinemise riski vahelise õige tasakaalu leidmine” (KOM(2010)0261);

–   võttes arvesse nõukogu 3. detsembril 2009. aastal vastu võetud järeldusi suuniste kohta, mis puudutavad Euroopa teadusuuringute ja teadusuuringutel põhineva innovatsiooni tulevasi prioriteete 2010. aastale järgnevas Lissaboni strateegias, ning konkurentsivõime nõukogu 26. mail 2010. aastal vastu võetud järeldusi lihtsustatud ja tõhusamate Euroopa teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavate programmide kohta;

–   võttes arvesse Berliini deklaratsiooni, mis käsitleb avatud juurdepääsu teadmistele täppis- ja humanitaarteaduste vallas;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7‑0274/2010),

A. arvestades, et seitsmes raamprogramm on maailma suurim riikideülene teadus- ja arendustegevuse programm ning sellel on otsustav osa Euroopa teadusruumi loomisel ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisel;

B.  arvestades, et teadustöö annab olulise panuse majanduskasvu tagamisse, töökohtade loomisse ning rohelise ja säästva energia edendamisse;

C. arvestades, et raamprogramm eeldab teadusuuringute kõrgeimat tipptaset, tõhusust ja tulemuslikkust, et parimaid teadlasi Euroopasse meelitada ja neid siin hoida ning luua innovaatilisem ja teadmistel põhinev Euroopa majandus, mis suudaks maailmamajanduses konkureerida;

D. arvestades, et riiklikku, piirkondlikku ja Euroopa teaduspoliitikat kooskõlastatakse endiselt vähesel määral, mis oluliselt takistab tulusate lahenduste leidmist;

E.  arvestades, et hoolimata täiustustest, mida tehti võrreldes kuuenda raamprogrammiga, iseloomustavad seitsmenda raamprogrammi praegust juhtimist liigne bürokraatia, vähene riskitaluvus, vähene tõhusus ning asjatud viivitused, ning on ilmne, et seetõttu kõhklevad teadlased, akadeemikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, äri- ja tööstusettevõtjad (eriti teadusuuringute väiksemad osalised, sealhulgas VKEd) selles osalemast;

F.  arvestades, et kõik osalised nõuavad eeskirjade ja menetluste edasist lihtsustamist ja ühtlustamist, kusjuures lihtsustamine ei ole eesmärk omaette, vaid pigem vahend selleks, et tagada ELi teadustöö rahastamise ligitõmbavus ja juurdepääsetavus ning vähendada teadlaste ajakulu nende toimingutega seoses;

G. arvestades, et tulemuspõhise rahastamise tõttu võidakse teadusprojektide seas eelistada vähem riskantseid projekte ning turule orienteeritud uuringuid, mis takistaks ELi teadusliku tipptaseme ja eesliini teadusuuringute edendamisel ning innovatsioonis;

H. arvestades, et teadusuuringud ja innovatsioon peavad olema kaks selgelt eraldatud protsessi (teadusuuringud muudavad investeeringud teadmisteks ja innovatsioon muudab teadmised investeeringuteks);

I.   arvestades, et praegune lihtsustamisprotsess toimub otsustaval hetkel, hoogustades seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõtte tegemist ning ettevalmistusi tulevaseks kaheksandaks raamprogrammiks;

J.   arvestades, et seitsmenda raamprogrammi ning tulevaste raamprogrammide kavandamine ja rakendamine peab toimuma lihtsuse, stabiilsuse, läbipaistvuse, õiguskindluse, järjepidevuse, tipptaseme ja usalduse põhimõtete alusel,

1.  toetab komisjoni teatises tehtud algatust teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta, mis hõlmab tõsiseid ja loovaid meetmeid raamprogrammides osalejate probleemide lahendamiseks;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et hoolimata lihtsustamisprotsessi tähtsusest on see ainult üks teadustöö paremaks rahastamiseks vajalikest reformidest ELis;

3.  rõhutab, et iga üksiku lihtsustamismeetme puhul tuleb kindlaks määrata, kas see jõustub praeguses õiguslikus raamistikus või on vaja muudatusi finantsmääruses, osalemiseeskirjades või raamprogrammide kohta kehtivates erieeskirjades;

4.  kutsub komisjoni üles toetama finantsmääruse käimasolevat reformi, millel on järgmised eesmärgid: sidususe suurendamine praeguses õiguslikus raamistikus, sätete vähendamine, selgus ja üheselt mõistetavus ning rakendatavus; seepärast nõuab osavõtueeskirjade lülitamist finantsmäärusesse;

5.  rõhutab asjaolu, et komisjon peaks kavandatava lihtsustamise kõrval koostama üksikasjaliku kava, kuidas arendada teadusuuringute infrastruktuuri uutes liikmesriikides, et luua kõikidele liikmesriikidele võrdsed võimalused juurdepääsuks rahastamisele seitsmenda ja tulevase kaheksanda raamprogrammi alusel;

6.  märgib, et erasektori osalus raamprogrammis jääb madalaks keerukate ja aeganõudvate osalust käsitlevate eeskirjade, suurte personalikulude ja ülemäärase bürokraatia tõttu;

PRAGMAATILINE SAMM HALDUSLIKU JA RAHANDUSLIKU LIHTSUSTAMISE SUUNAS

7.  tunneb heameelt suuremate jõupingutuste üle, mida tehakse raamprogrammide eeskirjade halduslikuks ja rahanduslikuks lihtsustamiseks kogu programmide ja projektide elutsükli jooksul (kohaldamine, hindamine ning juhtimine) – see peaks andma osalistele suurt kasu;

8.  rõhutab, et käesoleva seitsmenda raamprogrammi puhul peab lihtsustamine toimuma ettevaatlikult, et säilitada tasakaal, järjepidevus ja õiguskindlus ning tagada vastastikune usaldus kõigi osaliste vahel; sellega seoses rõhutab, et kuigi kehtivate eeskirjade ühtne tõlgendamine tuleks saavutada kiiremas korras, tuleks kehtivate lepingute puhul vältida hiljem kokkulepitud suuniste kohaldamist;

9.  tunneb muret selle üle, et praeguses süsteemis ning seitsmenda raamprogrammi juhtimise praktikas pööratakse liiga palju tähelepanu kontrollile, mis toob kaasa ressursside raiskamise, väiksema osavõtu ja vähem huvipakkuvad teadusliku töö väljavaated; märgib murega, et praegune juhtimissüsteem on „riskitalumatu”, st riski pigem välditakse, selle asemel et seda hallata; nõuab seetõttu isikliku vastutuse küsimuse läbivaatamist ja/või ulatuslikumat tõlgendamist ELi personalieeskirjades ning konkreetsete ettepanekute esitamist finantsmääruse käimasoleva reformi käigus (nt kindlustus või riskide jagamise süsteem);

10. leiab, et järelevalve ja finantskontroll ELis, mida teevad komisjon ja OLAF, peaksid olema suunatud peamiselt avalike vahendite kaitsmisele ja pettusevastasele võitlusele ning et tuleks teha selget vahet pettuse ja vigade vahel; sellega seoses peab vajalikuks kehtestada selgem vea määratlus kõikides siduvates dokumentides ning mehhanismid vigade, mitte aga erinevate tõlgenduste kindlakstegemiseks; nõuab seetõttu vigade põhjalikku analüüsi ja nendest teavitamist ning parandusmeetmeid;

11. on veendunud, et teadustöö rahastamise juhtimine ELis peaks projektide kõigis faasides põhinema suuremal usaldusel ja riskitaluvusel osalejate suhtes ning tagama aruandluskohustuse, kusjuures paindlikud ELi eeskirjad tuleks võimaluse korral viia paremini kooskõlla eri riikide kehtivate eeskirjade ja tunnustatud raamatupidamistavadega;

12. toetab täielikult lubatava veaohu kõrgema määra heakskiitmist, mis vähendaks nii keerukust kui ka järelkontrolli ning kindlustaks nõuetekohase tasakaalu mõistliku finantsjuhtimise ja vajaliku kontrolli vahel; rõhutab, et otsustavalt tähtis on tagada, et osaluseeskirju tõlgendataks ja kohaldataks ühtselt, mis vähendab eksituste arvu;

13. nõuab, et toetusesaajaid, kes saavad toetust raamprogrammist, teavitataks komisjoni vastavatest auditistrateegiatest; soovitab levitada neid strateegiaid riiklike kontaktpunktide ning CORDISe (ühenduse teadus- ja arendustegevuse teabeteenistus) kaudu;

14. nõustub tavapäraste raamatupidamistavadega osavõtjate abikõlblike kulude puhul ning soovitab neid tavasid laiemalt tunnustada, kui need tavad on selgelt määratletud ja kokku lepitud, eelkõige keskmise personalikulu meetodite puhul, tingimusel et see kord vastab riiklikele eeskirjadele ja on saanud pädevate asutuste heakskiidu, jättes igale toetusesaajale piisava vabaduse kasutada kas tegeliku või keskmise personalikulu meetodit;

15. nõuab tungivalt, et komisjon aktiivselt järgiks parlamendi nõudeid, mis on esitatud 2007. ja 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiitu andvates otsustes, eelkõige keskmise personalikulu arvutamise lihtsustamist käsitlevate konkreetsete ettepanekute tegemise ja nende ettepanekute rakendamise suhtes;

16. on arvamusel, et riikliku audiitorkoja ja/või riigi audiitori poolt riigiasutusele väljastatud avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust, peaksid aktsepteerima Euroopa institutsioonid kulu arvutamise kogu metoodika auditeerimisel;

17. toetab rahastamismäärade ja kaudsete kulude määramise meetodite kombinatsioonide edasist vähendamist kõigi vahendite puhul ja tegevuste vahel (juhtimine, teadustöö, tutvustamine ja levitamine), kui sellega ei kahjustata praegusi rahastamismäärasid; tõdeb siiski, et säilitada tuleks praegust eristust ülikoolide/uurimiskeskuste, tööstusettevõtete, valitsusväliste organisatsioonide ning VKEde vahel; palub komisjonil jätta alles tegelike kulude kasutamine ühe meetodina, millega ühitatakse rahastamismäärad ja kaudsed kulud;

18. on arvamusel, et kindlaid summasid ja ühtseid maksemäärasid tuleks kasutada vabatahtlikul alusel ja ainult asjakohastel juhtudel; palub komisjonil veelgi selgitada ühtse maksemäära ja kindlasummalise rahastamise kasutamise terminoloogiat;

19. pooldab kindlasummalise rahastamise kasutamist „muude otseste kulude” katteks, tingimusel et tegelike kulude valik jääb alles; palub komisjonil rangelt hinnata kindlasummalise rahastamise kasutamist personalikulude puhul; toonitab, et kindlasummaline rahastamine on raamprogrammi rahvusvahelise koostöö partnerriikide puhul kõige tõhusam võimalus;

20. möönab, et kui võimaluse korral vähendatakse konsortsiumide suurust, aitab see protsessi lihtsustada, projektide ajakava lühendada ja halduskulusid vähendada;

21. on veendunud, et suuremad meeskonnad on õigustatud, kui teostatava töö olemus on mitut teadusharu hõlmav;

22. teeb ettepaneku kasutada näiteks vaikimisi heakskiitmise korda, et hõlbustada toetuslepingute muudatusi, eeskätt konsortsiumide koosseisus või nende haldus- ja finantsstruktuuris toimunud muudatuste arvessevõtmiseks;

23. pooldab ajakulu registreerimise mehhanismide, näiteks töögraafikute täielikku kaotamist (mitte üksnes kindlasummalise rahastamise puhul);

24. tervitab eelrahastamise intresside sissenõudmise kohustuse viivitamatut tühistamist;

25. nõustub, et auhindade kasutamist tuleks ergutada, kuid mitte asjakohaselt korraldatud rahastamise asemel;

26. palub komisjonil lubada hüvitada kulud, mis on tekkinud pärast projektiettepaneku esitamist, juhul kui ettepanek on rahastamiseks välja valitud, et lihtsustada tööstuspartnerite, eeskätt VKEde osalust;

27. nõuab, et lihtsustataks abikõlblike kulude tõlgendust ja veelgi täpsustataks nende määratlust (näiteks personalikulude, haiguspuhkuse ning rasedus- ja sünnituspuhkusega seotud maksud ja tasud), samuti küsimust, kas käibemaks kuulub abikõlblike kulude alla; palub komisjonil uurida võimalust, et käibemaksu käsitataks abikõlbliku kuluna, kui see ei kuulu mahaarvamisele; nõuab, et erinevaid vääringuid kasutavate partnerite puhul selgitataks vahetuskurssidega seotud menetlusi;

28. peab kahetsusväärseks, et osavõtu identifitseerimiskoodi (PIC) kasutuselevõtt ei ole vähendanud õigus- ja rahandusalase teabe (ning tõendavate dokumentide) korduvaid nõudmisi ning et taotluse esitamise protsessi käigus identifitseerimiskoodi saamisele ei ole alati järgnenud valideerimisprotsessi; kutsub seetõttu asjaomaseid osalejaid üles osavõtu identifitseerimiskoodi täiustama ning selle kasutust tõhusamaks muutma;

29. palub komisjonil esitada täpsemad, ühtsemad ja läbipaistvamad eeskirjad auditimenetluse kohta, sealhulgas eeskirjad ja põhimõtted, millega tagatakse auditeeritava organi õiguste austamine ja kõigi osapoolte ärakuulamine, ning palub komisjonil anda aru auditite kulude ja nendest saadava kasu suhte kohta;

30. nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks üheainsa auditi põhimõtet ning võtaks kasutusele reaalajas auditeerimise, mida teostab üks üksus, kuna see võimaldab toetusesaajatel parandada võimalikud süsteemsed vead ja esitada järgmisel aastal paremad kuluaruanded; on seisukohal, et taoline üheainsa auditi põhimõte tagaks ühtlasi selle, et lõpetatud projekte ei auditeeritaks mitu korda eri audiitorite poolt, komisjon usaldaks esimese määratud sõltumatu audiitori arvamust ning dokumendid esitataks vaid üks kord olenemata sellest, kui palju auditeid teostatakse;

31. palub komisjonil tagada õiguskindlus, hoidudes kindlaksmääratud osalusreeglite tagantjärele rangemast kohaldamisest ning sellest, et toetuse saajatel palutakse komisjoni teenistuste poolt juba heakskiidetud finantsaruanded ümber arvutada, eesmärgiga vähendada järelauditi ja tagantjärele korrigeerimise vajadust; palub komisjonil kiiresti lahendada varasemad juhtumid seoses käimasolevate kontrollidega ning tegutseda seejuures mõistvalt ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid järgivalt; soovitab lahendada selliseid varasemaid juhtumeid käsitlevad vaidlused pooltevahelise kokkuleppega, mille aluseks on näiteks sõltumatu uus audit ja/või ajutise sõltumatu vahendaja sekkumine;

32. teeb ettepaneku kehtestada vastamise kord, mille alusel loetakse komisjoni poolt kinnitatuks teave, millele komisjon ei ole reageerinud määratud tähtaja möödumisel;

33. palub komisjonil anda parlamendile korrapäraselt aru seitsmenda raamprogrammi halduskuludest, kaasa arvatud nii komisjoni kui osavõtjate halduskulud, samuti nende kulude vähendamiseks võetud või kavandatud meetmed;

OTSUSTAV SAMM KVALITEEDI, JUURDEPÄÄSETAVUSE JA LÄBIPAISTVUSE PARANDAMISEKS

a) Teaduspõhise hoiaku kasutuselevõtmine

34. tuletab komisjonile meelde, et ELi programmidest toetusesaajatelt eeldatakse, et nad sooritavad rahastatavat tegevust heas usus ning teevad oma parima, et oodatud tulemusi saavutada;

35. tunneb seetõttu muret, et komisjon kaldub praegu üldiselt tulemuspõhise rahastamise poole (mida õigustatakse peamiselt tugeva vastutuskohustuse põhimõtetega), ning on tõsiselt mures tulemuspõhise rahastamise võimaliku mõju pärast teadustöö kvaliteedile ja iseloomule, sest see võib piirata teadusuuringuid ja olla kahjuliku mõjuga projektidele, millel ei ole mõõdetavat eesmärki või mille eesmärgi mõõtmiseks tuleks kasutada muid kui otsese kasu parameetreid; on samavõrd mures selle pärast, kuidas eeltoodu võib mõjutada projektide tulemuste edasist eel- ja järelhindamist, ning selleks vajalike kriteeriumide määramise vajaduse pärast;

36. peab ebapiisavaks kindlasummalise rahastamise (näiteks eelnevalt läbi räägitud ja projektist sõltuvad kindlad summad või teatava projekti jaoks ette kindlaks määratud summad) üldist kasutamist, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel; pooldab selle asemel suure usaldusega seotud lähenemist, mis sobib eriti eesliiniuuringute puhul; soovitab käivitada tulemuspõhise rahastamise katseprojektid, kus eriti uuenduslikes valdkondades projektipõhiselt makstakse kindlad summad ette kokkulepitud tulemuste saavutamise eest;

37. pooldab selle asemel nn teaduspõhist rahastamissüsteemi, kus pannakse rõhku teaduslikele ja tehnilistele kriteeriumidele ning vastastikustele eksperdihinnangutele, mis põhinevad tipptulemustel, asjakohasusel ja mõjul ning millega kaasneb lihtsustatud ja tõhus finantskontroll, mis järgib kõigi poolte õigust ärakuulamisele; on veendunud, et niisugune teaduspõhine lähenemine toob kontrollimehhanismides kaasa olulise tähelepanunihke rahanduslikult küljelt teaduslikele ja tehnilistele aspektidele; arvab, et see aitab sidusrühmadel keskenduda oma põhipädevusele, teaduslik-tehnilistele küsimustele ning Euroopa teadusruumi rajamisele;

b) Aja optimeerimine

38. tunneb heameelt selle üle, et toetuste andmise ja väljamaksmise keskmine aeg lüheneb, kuid on mõnevõrra mures laialdasemate teemadega ning vahetähtaegadega konkursikutsete laieneva kasutamise pärast; tõdeb siiski, et sellised kutsed sobivad VKEdele, sest vähendavad ebakindlust rahastamisvõimaluste suhtes ja innustavad rohkem osalema;

39. arvab, et keskmine ajavahemik ettepaneku esitamise tähtajast kuni lepingu allakirjutamiseni on ikka veel liiga pikk ning komisjoni erinevate teenistuste puhul esineb erinevusi; palub komisjonil lühendada lepingu allakirjutamise tähtaega maksimaalselt kuue kuuni ning määrata sobivad hindamise ja lepingute üle läbirääkimise tähtajad, lähtudes võrdlusaluste süsteemist;

40. palub komisjonil pikendada keskmist ajavahemikku konkursikutse avaldamisest kuni taotluste esitamise tähtajani;

41. muretseb tõsiselt selle pärast, millist mõju võib avaldada see, kui kaotatakse juriidiline nõue, mille kohaselt liikmesriikide esindajatest koosnevad komiteed peavad esitama arvamuse üksikprojektide valimise otsuse kohta, eelkõige kui tegemist on projektidega, mis omavad mõju eetikale, julgeolekule ja kaitsele;

42. on seisukohal, et ühiste põhimõtete kindlaksmääramist toetav lähenemine ei tohiks piirata riiklikke eetilisi valikuid ja teadusuuringute eripära;

43. toetab üldist suundumust kaheosalisele taotlemismenetlusele, eriti juhtudel, mil on oodata suurt ülepakkumist, tingimusel, et esimeses faasis toimub põhjalik hindamine (eesmärgid, teaduslik lähenemine, osalejate pädevus, teadusliku koostöö lisandväärtus ja üldine eelarve); rõhutab, et see suurendab eduvõimalust teises faasis, kui see ei toimu pikemate lepingule allakirjutamise või toetuste andmise tähtaegade arvel; on veendunud, et nii on võimalik taotlemiskulusid vähendada;

c) Juurdepääsu muutmine kasutajakeskseks

44. toonitab, et raamprojekti juhtimisel tuleb põhitähelepanu pöörata toetusesaajatele ning parandada raamprogrammi juurdepääsetavust;

45. nõuab, et oluliselt parandataks juhenddokumentide selgust ja kättesaadavust, koondataks need ühte käsiraamatusse ja tõlgitaks ELi ametlikesse keeltesse;

46. rõhutab, et vaja on suurendada uute liikmesriikide osalust raamprogrammi projektides ning et selleks tuleks lihtsustada taotlemise ja lepingute sõlmimise korda, mis on oluliseks takistuseks ettepaneku esitamise etapis, eelkõige esmakordsetele taotlejatele;

47. soovitab suurendada sidusrühmadele pakutavat stabiilsust, määrates võimaluse korral projekti kontaktisikuks komisjoni ühe kindla ametniku, kes kogu projekti kestel tagaks isikliku toe ning eeskirjade järjekindla rakendamise, ning soovitab ka ühe klienditeeninduspunkti kohast lähenemist, mille puhul teavet eri programmide kohta saab ühest kontaktpunktist;

48. nõuab, et igas komisjoni ja tema teenistuste esitatud dokumendis peaks olema selgelt kindlaks määratud dokumendi õiguslik seisund, nii et on teada, kelle jaoks on dokumendi sisu siduv ja mil moel;

49. pooldab e-halduse ja infotehnoloogia vahendite laiemat kasutuselevõttu, eelkõige teadustöös osalejate portaali loomist ja e-allkirja kasutuselevõttu; palub komisjonil luua ühtne ja kasutajasõbralik võrgusüsteem; toetab kogu programmi juhtimist puudutava elektroonilise teabe kättesaadavaks tegemist (identifitseerimine, kohaldamine, läbirääkimised ja aruandlus); arvab, et see võrgusüsteem peaks olema kasutatav programmi esimesest päevast alates ja juurdepääsetav kõigis etappides; on seisukohal, et otsekohtumiste asemel tuleks edendada videokonverentside kasutamist; soovitab e-halduse teenistustel kasutada kodanikega suhtlemisel avatud internetiprotokolle ja vorminguid, et tagada läbipaistvus, kättesaadavus ja koostalitusvõime;

50. soovitab komisjonil algatada teavitamise ja teadlikkuse tõstmise kampaania infotehnoloogia vahendite kohta, mis on selle programmi puhul kättesaadavad;

51. väljendab heameelt avatud juurdepääsu käsitleva komisjoni katseprojekti üle, mille eesmärk on parandada juurdepääsu uurimistulemustele nii CORDISe süsteemi kaudu kui ka selle kaudu, et teadlasi ergutatakse kandma oma uuringud vastavasse arhiivi;

52. rõhutab asjaolu, et abisaajate juurdepääs teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna projektidele eeldab suurt tehnilist suutlikkust ja põhjalikke teadmisi haldus- ja finantsmenetluste kohta, ning seetõttu on juurdepääs äärmiselt raske väikeste taotlejate jaoks, nagu VKEd ja äärealadel asuvad väikesed uurimisinstituudid; tuletab meelde, et Euroopa ettevõtjatest on 90% VKEd ning et tuleb tagada nende täielik ja tõhus osalemine teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi vahendite kasutamisel;

53. rõhutab, et vaja on suurendada konkursikutsete teemavaliku läbipaistvust, mis peaks tagama asjakohaste sidusrühmade osaluse;

54. soovitab luua läbipaistvama, sidusama, ühtsema ja kogemustel põhineva vastastikuse eksperdihinnangu süsteemi;

PROGRAMMIDE JA VAHENDITE KOOSTOIME

55. nõuab tungivalt, et vähendataks kõikide ELi programmide (nt raamprogrammid, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmid, struktuurifondid) ja nendega seotud vahendite (ühised tehnoloogiaalgatused, artikli 187 kohased algatused, riikliku ja erasektori partnerlus, artikli 185 kohased projektid, teadmis- ja innovaatikakogukonnad, ERA-NET jne) keerukust; rõhutab, et see võimaldab täielikult kasutada nende kombineeritud tegevusest tulenevat koostoimet;

56. peab kahetsusväärseks uurimisasutuste, koostöömudelite ja haldusmehhanismide arvu suurt kasvu, kuna sellest tuleneva keerukuse tõttu tekivad probleemid läbipaistvusega eelarvepädeva institutsiooni suhtes ja toetuse saajaid koheldakse erinevalt;

57. soovitab ELi teadus- ja arendustöö rahastamise eeskirjade ning ühiste rahastamispõhimõtete vähendamist ning nõuab eeskirjade ja menetluste sidusat ja ühtlustatud rakendamist ja tõlgendamist; rõhutab, et nimetatud ühiseid eeskirju tuleb kasutada kogu raamprogrammi ulatuses, sellega seotud vahendite puhul ning komisjonis, vaatamata sellele, missugune üksus või täitevasutus vastutab rakendamise eest;

58. soovitab kehtestada komisjonis ühise suuniste jagamise mehhanismi ning alustada projektiametnike ja siseaudiitorite koolitamist; nõuab tungivalt osalejate jaoks kaebuste esitamise mehhanismi loomist, nt raamprogrammi vahendaja näol, juhuks kui eeskirju ja menetlusi tõlgendatakse arusaamatult ja järjepidevusetult; on seisukohal, et selle vahendaja langetatud otsused peaksid olema lõplikud ja siduvad;

59. on arvamusel, et piirkondlik tasand sobib kõige paremini uuendustegevuse soodustamiseks, sest see asub nn klastrite lähedal, mis koosnevad ülikoolidest, avalikest uurimisasutustest, suurettevõtetest, VKEdest ning piirkondlikest ja kohalikest ametiasutustest; märgib samuti, et uuendustegevuse soodustamine piirkondlikul tasandil võib vähendada sotsiaalset ja piirkondlikku ebavõrdsust; ergutab siiski erinevaid tasandeid (piirkondlik, riigi ja liidu tasand) oma jõupingutusi teadus- ja arendustegevuse Euroopa tasandil kavandamise raames paremini kooskõlastama; rõhutab lisaks vajadust akadeemikute ja tööstuse vaheliste paremate sidemete järele;

MIDA ARVESTADA TULEVASE KAHEKSANDA RAAMPROGRAMMI KOOSTAMISEL

60. on veendunud, et üks olulisemaid ülesandeid tulevase raamprogrammi kavandamisel on raamprogrammi juhtimise põhjalik ümberkujundamine;

61. arvab, et teadustöö rahastamise raamistiku ümberkujundamisel ja rahastamise edasise lihtsustamise eesmärgil on kõige tähtsam muuta finantsmäärust ja personalieeskirju ning rakendada uurimiskeskset lubatavat veaohtu;

62. palub komisjonil hinnata igas programmis iga üksiku vahendi tõhusust konkreetsete poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ning nõuab, et vähendataks eri vahendite hulka, kui selgelt ei ole tõestatud tõhusus või konkreetne panus, kusjuures säilitada tuleks piisav paindlikkus projektide erijoonte arvessevõtmiseks;

63. toetab kaheksanda raamprogrammi alusena teaduspõhist rahastamissüsteemi ja hästi tasakaalustatud jaotust ülalt alla suunatud mõjupõhise ja alt üles suunatud teaduspõhise uurimistöö vahel;

64. on veendunud, et kaheksandas raamprogrammis tuleks keskenduda eesliiniuuringutele, võttes arvesse kogu innovatsiooniahelat, mis koosneb eesliiniuuringutest, tehnoloogia arendamisest, tutvustamisest, levitamisest, tulemuste väärtustamisest ning uurimistulemuste kiirest turul rakendamisest;

65. on seisukohal, et kaheksandas raamprogrammis tuleks innustada Euroopa teadlaste vahelist koostööd ja juurutada sel eesmärgil nn teadlase kaardi süsteem, millega eraldatakse raha teadusuuringuteks, kui teadlased liiguvad eri liikmesriikide ülikoolide vahel, toetatakse tippkeskusi, iseseisvaid ülikoole ja teadlaste suuremat liikuvust;

66. palub komisjonil avaldada analüüs eri liikmesriikide seitsmendas raamprogrammis osalemise kohta ning võtta analüüsi tulemusi arvesse, et tagada liikmesriikide teadusuuringute tasakaalustatud areng kaheksandas raamprogrammis;

67. on seisukohal, et kaheksanda raamprogrammi jaoks prioriteete seades tuleks tähelepanu pöörata innovatsiooni erinevatele alternatiivsetele rahastamisvõimalustele, mis ei ole toetuspõhised, sealhulgas riikliku ja erasektori riskikapitali ja laenukapitaliga tehtavad investeeringud;

68. soovitab muuta kaheksas raamprogramm rahvusvahelisemaks ning teha koostööd kolmandate riikide, sealhulgas arenguriikidega, kellele tuleks anda lihtsad ja konkreetsed juhtimiseeskirjad; innustab kaheksanda raamprogrammi rakendamise ootuses parimate tavade ja standardite vahetamist kõigi muude rahvusvaheliste partneritega;

69. toetab komisjoni järelevalvaja rolli, kui on nõutav riiklike või piirkondlike asutuste poolne rahastamine;

70. tervitab komisjonis innovatsiooni töörühma loomist ja selle arutelusid teemal, kuidas mõõta ELi teadus- ja arendustegevuse poliitika tõhusust ning teadus- ja arendustegevuse projektidele tehtavaid kulutusi;

71. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

Teadus, haridus ja innovatsioon on majanduskasvu ja töökohtade loomise alus. EL peab investeerima innovatsiooni, et arendada uusi tooteid ja teenuseid. Selle tulemusel luuakse uusi töökohti ja suureneb majanduskasv, mis muudab Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning parandab elukvaliteeti. Kuid innovatsioon eeldab teadusuuringuid. Teadus ja innovatsioon moodustavad Euroopa Liidu algatuse Europe 2020 tuuma.

Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammid, eelkõige teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogramm, on aastate jooksul laienenud nii esitatavate taotluste arvu kui ka eelarve suuruse poolest. Rahastamistaotluste arvu suurenemisega on kaasnenud kontrollimehhanismide kasv, et tagada ELi vahendite nõuetekohane kasutamine. Rohkem eeskirju ja haldusmenetlusi tähendab aga, et teadustöö rahastamist on aina keerulisem saavutada. Eriti keeruline on see väiksematele organisatsioonidele, nagu VKEd, alustavad kõrgtehnoloogiaettevõtted ning väiksemad instituudid, ülikoolid ja uurimiskeskused.

Teaduskogukond vajab hädasti eeskirjade ja menetluste ühtlustamist ning finantsaruandluse nõuete üldist lihtsustamist. Hiljuti andis 13 000 teadlast oma allkirja petitsioonile, millega nõutakse ELi teadusuuringute rahastamise lihtsustamist ja suuremat usaldust. See on teadlaste, akadeemikute ja tööstuse esindajate üldine seisukoht. Kindlasti on vaja teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammide, seitsmenda ja kaheksanda raamprogrammi ning kõigi Euroopa Komisjoni teadus- ja innovatsiooniprogrammide mehhanisme lihtsustada.

Praegune süsteem tuleks asendada süsteemiga, kus taotlejaid rohkem usaldatakse. Üks võimalus oleks lihtsustada projektide finants- ja haldusaspektide jälgimist, tugevdades samas teadusliku ja tehnoloogilise hindamise protsessi. See eeldab vastastikust eksperthindamist ning seega tipptasemel põhinevate kriteeriumide rakendamist hindamisel. Loomulikult on kõik finantstehingud seotud teatava riskiga, kuid liigne mure selle riski kontrollimise pärast administratiivse järelevalve teel võib tegelikult kogu protsessi kulusid suurendada. Peaks olema võimalik esiteks lubada suuremat riski (vähendades seega bürokraatlikku kontrolli) ja teiseks ilmutada teadus- ja äriringkondade vastu suuremat usaldust. Tuleb leida tasakaal usalduse ja kontrolli vahel – riskimise ja sellega kaasneva ohu vahel – et tagada ELi teadustöö rahastamisvahendite usaldusväärne finantsjuhtimine.

Teadustöö rahastamist ja juhtimist on väga vaja täiustada ning lihtsustada. Praegu kehtivad erinevad eeskirjad ja menetlused raamprogrammi eri vahendite, eri institutsioonide (ülikoolid, teaduskeskused, tööstus ja VKEd) ja eri tegevusalade kohta (nt juhtimine, uurimistöö, tutvustamine). Seda kolmeosalist süsteemi (vahendid, institutsioonid ja tegevus) ümbritseb mitu kihti eeskirju ja menetlusi. Need kihid koosnevad osaluseeskirjadest, eriprogrammidest, finantssätetest, lubatavast veaohust ja personalieeskirjadest, mis otseselt või kaudselt raamprogrammi mõjutavad.

Raportöör tunneb heameelt teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamist käsitleva teatise üle. Selles esitatakse tõsine ja loov reformikava, mis võimaldab lahendada paljud probleemid, mida raamprogrammides osalejad kohtavad.

Kuid ei ole selge, kuidas pakutud muudatused seostuvad kehtiva finantsmäärusega. Mõned komisjoni teatises esitatud meetmed eeldavad finantsmääruse muutmist, mõnede puhul on vaja muuta osaluseeskirju või raamprogrammi konkreetseid programme. On ka meetmeid, mille rakendamiseks oleks vaja läbivaid muudatusi või mis ei eelda üldse mingeid muudatusi.

Lisaks teeb raportöörile muret rahastamise ja tulemuste seos. Ühest küljest on hea, et Euroopa Komisjon on valmis oma teadusprogrammide rahastamise eeskirju muutma. Kuid muudatused tuleb hoolikalt läbi mõelda, võttes lisaks finants- ja haldusküsimustele ning mõjule, mida need toetusesaajatele avaldavad, arvesse ka võimalikku mõju teadustöö kvaliteedile ja innovatsioonile. Ühtlasi kardab raportöör, et tulemuspõhise rahastamise võimalus võib põhjustada vähem riskantsete ja turu-uuringutega tihedamalt seotud projektide eelistamist. Euroopa vajab rohkem innovatsiooni, kuid me peame jätkuvalt toetama ka innovatiivseid eesliiniuuringuid. Pealegi ei ole innovatsioon võimalik teaduslike tipptulemusteta.

Raportöör nõuab tungivalt rahastamise juurdepääsetavuse parandamist. Tuleb kujundada vastastikust usaldust, mis hõlmab kõiki sidusrühmi. See hõlbustab teadusuuringuid ja innovatsiooni ning muudab Euroopa huvipakkuvamaks elu- ja töökohaks.

Seetõttu on käesolev raport väga vajalik ja pakiline. Eriti ajakohaseks muudab selle asjaolu, et seitsmenda raamprogrammi vahehindamine ja ettevalmistused kaheksandaks raamprogrammiks on just algamas. Raporti eesmärgiks on anda edasiseks tegevuseks kindel alus.

PRAGMAATILINE SAMM HALDUSLIKU JA RAHANDUSLIKU LIHTSUSTAMISE SUUNAS

ELi teadustöö rahastamise lihtsustamine peaks positiivselt mõjuma eelkõige sidusrühmadele. Euroopa Parlament juhtis oma 2007. aasta aruande kinnitamise resolutsioonis tähelepanu mitmekesisuse suurenemisele. Ühtlasi nõudis parlament, et hinnataks toetusesaajate probleeme, sealhulgas vähest läbipaistvust. Lihtsustamisprotsess peaks osalistele tagama stabiilsuse ja õiguskindluse.

Seetõttu eeldab finantsaruandluse lihtsustamine Euroopa teadustöö rahastamisel suuremat usaldust ja riskitaluvust. See tähendab nõustumist toetusesaaja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtetega, tingimusel, et need vastavad riiklikele nõuetele ning on saanud riiklike asutuste kinnituse. Ühtlasi tähendab see nõustumist riiklike asutuste korraldatud audititega ja meetodite kohta esitatud sertifikaatidega, samuti riikliku finantskontrolliga, mille eesmärgiks on avalike vahendite kaitse ja võitlus pettuse vastu. Ühe auditi põhimõte ja reaalajas auditeerimine, mida teostab üks asutus, võimaldaks toetusesaajatel parandada võimalikud süsteemsed vead.

Iga meetme puhul tuleb täpsustada, kas see eeldab finantsmääruse, osaluseeskirjade või eriprogrammide muutmist. Lisaks tuleb kindlaks määrata, kas meetmeid kohaldatakse seitsmendale raamprogrammile või ainult kaheksandale raamprogrammile. Seitsmenda raamprogrammi puhul pooldab raportöör järkjärgulisi muudatusi, et vältida äkilisi järske suunamuutusi sama raamprogrammi sees.

Ühtlasi toetab raportöör rahastamismäärade kombinatsioonide ja kaudsete kulude määramise meetodite vähendamist kõigi rahastamisskeemide puhul. Kuid rahastamismäärad ja kaudsete kulude arvutamise mudelid peaksid olema erinevad vastavalt sellele, kas on tegemist ülikoolide, uurimisasutuste või tööstusega. Seda sellepärast, et nimetatud üksuste kulud on väga erinevad. Rahastamismäärad peaksid olema erinevad vastavalt sellele, missugust tegevust nendega toetatakse. Eeskirjade ühtlustamisel tuleks keskenduda eri vahenditele. Raportöör arvab ka, et väiksemad konsortsiumid ja lihtsamad keskmehhanismid aitavad menetlusi lihtsustada.

Samuti tuleks selgelt määratleda kindlate summade ja abikõlblike kulude taoliste keeruliste mõistete puhul kasutatav terminoloogia. Väga tähtis on selgitada, missugused on abikõlblikud kulud ja kas see puudutab ka makse. Samuti on oluline kohaldada eeskirju ühtlaselt kõigis Euroopa Komisjoni teenistustes ja erinevate auditite puhul.

OTSUSTAV SAMM KVALITEEDI, JUURDEPÄÄSETAVUSE JA LÄBIPAISTVUSE PARANDAMISEKS

a) Teaduspõhise hoiaku kasutuselevõtmine

Tipptase peab olema teadusuuringute rahastamise kõige olulisem tõukejõud, samas kui tulemuspõhine lähenemine võib vähendada uurijate teaduslikke ambitsioone. Seetõttu soovitab raportöör tulemuspõhise lähenemise asemel teaduspõhist rahastamissüsteemi. See eeldab finantskontrolli lihtsustamist, teaduslik-tehnilise aspekti rõhutamist ning tipptasemel põhinevat vastastikust eksperthindamist. Sidus, läbipaistev ja ühtlustatud professionaalne vastastikuse eksperthindamise süsteem, mille aluseks on teaduslik tipptase, peaks olema tähtsaim hindamiskriteerium, nagu see on Euroopa Teadusnõukogu hindamissüsteemi puhul. Samuti tuleks mõistlikkuse piires suurendada auhindade kasutamist. Kuid auhindade kasutamine teadusuuringute rahastamiseks ei tohiks asendada struktureeritud rahastamist.

b) Aja optimeerimine

Kõik menetluse astmed peaksid olema optimaalsed, et vältida viivitusi ja suurendada kulutõhusust. See hõlmab juurdepääsu tööprogrammide kavanditele, kutse avaldamist, ettepaneku koostamist, valikumenetlust ning toetuste heakskiitmiseks ja maksmiseks kuluvat aega.

Toetuse andmise tähtaja lühenemine oleks väga teretulnud. Kuid raportöör kahtleb väga, kas komisjoni ettepanek loobuda nõudmisest, et liikmesriigid valikuotsuste kohta arvamused esitaksid, on mõistlik. Tähtis on, et liikmesriikidel oleksid kontrollivolitused, eelkõige julgeoleku- ja kaitseuuringute ning projektide eetilisuse hindamise puhul.

Komisjon soovitab üldisemalt kasutada kaheastmelisi ettepanekuid. Kaheastmeline taotlemine vähendab ettepaneku täieliku väljatöötamise koormust, kuid võib ühtlasi taotlemismenetlust pikendada ja keerulisemaks muuta. Seetõttu toetab raportöör kaheastmelist kohaldamismenetlust tingimusel, et esimeses faasis toimub põhjalik hindamine. See peaks vähendama ka taotlemise kulusid.

c) Juurdepääsu muutmine kasutajakeskseks

Raportöör usub, et programmi juurdepääsetavust ja kasutajatuge aitaks parandada juhiste täiustamine (vähem žargooni ja ühtsem mõistekasutus). Seda on võimalik saavutada infotehnoloogiasüsteemide optimeerimise, projektijuhtimise toetamise ja ELi projektijuhi personaalse toetuse abil (sama projektijuht kogu projekti kestel). Seetõttu pooldab raportöör toetuste, hinnangute ja ettepanekute täielikku viimist ühe IT-platvormi alla. See platvorm peaks olema usaldusväärne, paindlik ja lihtsalt kasutatav. Sama platvormi tuleks kasutada kõigis Euroopa Komisjoni teenistustes ja asutustes.

PROGRAMMIDE JA VAHENDITE KOOSTOIME

Raportöör tervitab komisjoni lubadust tagada eeskirjade ja menetluste ühtne tõlgendamine ja kohaldamine kõigi programmide ja vahendite ulatuses. Ühtlane peaks olema ka eeskirjade rakendamine komisjoni neljas peadirektoraadis ja asutustes ning ühiseid tehnoloogiaalgatusi rakendavates ühisettevõtetes. Samas soovitab raportöör tungivalt kasutada erinevaid eeskirju vastavalt sellele, kas on tegu uurimiskeskuste, ülikoolide, tööstuse või VKEdega.

ELi programmide ja nendega seotud vahendite lihtsustamine aitab nende koostoimet optimeerida. Ühtlasi tuleks komisjonis luua ühtne koolitusmehhanism (projektijuhtide ja audiitorite koolitamine ning raamprogrammi vahendaja määramine):

MIDA ARVESTADA TULEVASE KAHEKSANDA RAAMPROGRAMMI KOOSTAMISEL

Raportöör peab halduse lihtsustamist tulevase raamprogrammi kõige tähtsamaks eesmärgiks. Ühtlasi on teadustöö rahastamise raamistiku ümberkujundamisel äärmiselt tähtis läbi vaadata finantsmäärus ja personalieeskirjad ning rakendada uurimiskeskset lubatavat veaohtu.

Samas palub raportöör komisjonil eri vahenditele hinnang anda ning suurendada vahendite kooskõlastamist, säilitades piisava paindlikkuse, et projektide suurusest sõltuvalt arvestada nende eripära.

Raportöör on seisukohal, et innovatsioon saavutatakse tõhusa ja asjakohaselt rahastatud haridus- ja teadussüsteemi abil, mida täiendavad raamtingimused, nagu piisavad intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted, riskikapitali olemasolu, avatud turg ja tark reguleerimine. Seetõttu on tähtis, et raamprogrammis võetaks arvesse kogu innovatsiooniahelat, kaasa arvatud eesliiniuuringud, rakendusuuringud, tehnika tutvustamine, levitamine ja tulemuste väärtustamine. Raportöör toetab kaheksanda raamprogrammi alusena teaduspõhist rahastamissüsteemi ja hästi tasakaalustatud jaotust juhitud, ülalt alla suunatud ja mõjupõhise ning juhtimata, alt üles suunatud ja teaduspõhise uurimistöö vahel.

Ühtlasi on raportöör veendunud, et raamprogramm tuleb muuta rahvusvahelisemaks. See peaks kaasa tooma suurema koostöö kolmandate riikidega, sealhulgas arengumaadega.

eelarvekontrollikomisjonI ARVAMUS (13.7.2010)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta
(2010/2079(INI))

Arvamuse koostaja: Aldo Patriciello

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab rahulolu lihtsustamismeetmetega, mille komisjon on seitsmendas raamprogrammis juba kasutusele võtnud, ning toetab komisjoni tema jõupingutustes lihtsustada ja täpsustada eeskirju täiendavalt, et neid ei oleks võimalik erinevalt tõlgendada, mis vähendaks vigade ohtu ja järelevalve kulu; kutsub lisaks komisjoni üles määrama kindlaks kehtivate eeskirjade lihtsustamisel ja täpsustamisel võetavad meetmed;

2.  peab kahetsusväärseks uurimisasutuste, koostöömudelite ja haldusmehhanismide arvu suurt kasvu, kuna sellest tuleneva keerukuse tõttu tekivad probleemid läbipaistvusega eelarvepädeva institutsiooni suhtes ja toetuse saajaid koheldakse erinevalt;

3.  kordab oma palvet komisjonile suurendada auditeerimisnõuetega seoses õiguskindlust sellega, et komisjon hoidub tagasiulatuvate muudatuste tegemisest, ei korda auditeerimist asjatult või komisjonisiseste erinevate kriteeriumide tõttu, täidab toetuse saajate õiguspärased ootused, tõlgendades eeskirju ühetaoliselt, ning kiirendab sertifikaatide kinnitamist keskmise personalikulu arvutamise meetodite osas, milles ei näi olevat saavutatud vähimatki edu;

4.  toetab deklareeritud kulude arvutamise eeskirjade lihtsustamist; palub selgelt kindlaks määrata kriteeriumid, et hinnata, kas abisaajate arvestusmeetodid vastavad eeskirjades esitatud nõuetele;

5.  toonitab, et eeskirju tuleb lihtsustada ilma kulude kvaliteeti kahjustamata ning parandada eeskirjade rakendamise tõhusust ja tulemuslikkust; on arvamusel, et läbipaistev, stabiilne ja lihtsalt hallatav rahastamissüsteem peaks olema tasakaalustatud range järelevalvesüsteemiga; palub komisjonil koostada ettepanekud teadusalaste kulutuste tulemuslikkuse ja tõhususe kontrollimise meetodite kohta;

6.  nõuab, et komisjon esitaks järgmise raamprogrammi ettevalmistamisel ambitsioonikad ettepanekud eesmärgiga kehtestada rahastamissüsteem, mille aluseks on pigem teadustulemused ja -saavutused kui sisendid ja kulud, tagades samal ajal, et ei takistataks uuenduslikke rakendusi; rõhutab, et see teaduspõhine lähenemine ei ole vastuolus eelarvekontrolli nõuetega;

7.  palub komisjonil tagada kõikide taotlejate abistamine asjakohase partneri leidmisel;

8.  palub komisjonil uurida liikumist kindlasummaliste ja ühtse määraga maksete suunas, mis võivad kahjustada abisaajate võimet täita nõuetekohaselt auditeerimisnõudeid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	12.7.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Luigi de Magistris, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Ville Itälä, Bogusław Liberadzki, Monica Luisa Macovei, Jan Olbrycht, Aldo Patriciello, Theodoros Skylakakis, Georgios Stavrakakis, Søren Bo Søndergaard
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Zuzana Brzobohatá, Edit Herczog, Ivailo Kalfin, Olle Schmidt, Derek Vaughan

regionaalarengukomisjonI ARVAMUS (16.9.2010)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta
(2010/2079(INI))

Arvamuse koostaja: Alain Cadec

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab teadus- ja arendustegevuse olulisust Euroopa Liidu peamiste probleemide lahendamisel, eriti ELi 2020. aasta strateegia raames; tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika aitab suuresti kaasa teadus- ja arendustegevuse rahastamisele piirkondlikul tasandil;

2.  tervitab komisjoni ettepanekuid, mille eesmärk on lihtsustada haldamisega seonduvaid formaalsusi pakkumiskutsete keerukate ja kulukate nõuete ning teadusuuringute raamprogrammide rakendamise osas, eelkõige järk-järgulist tulemuspõhise rahastamise kasutuselevõttu ja konkreetses projektis osalevatele inimestele ette nähtud kindlasummalist rahastamist; teeb ettepaneku vaadata uuesti läbi reegel, mille kohaselt ühe teema kohta peab olema üks projekt, ning ergutab looma paindlikumat altpoolt tulevat temaatilist lähenemisviisi, et kiirendada innovaatiliste ideede jõudmist rakendusetappi; rõhutab, et teadusuuringute olemusliku etteaimamatuse tõttu on väärtuslikud ka projektid, mille tulemused ei ole täpselt ette teada; märgib samuti, et auditeerimiseeskirju peaks tõlgendama üheselt, et teha selget vahet võimalikel eiramisjuhtudel ja tahtlikul pettusel;

3.  väljendab rahulolu praegu Euroopa institutsioonides käiva aruteluga, mis käsitleb regionaalarengupoliitika lihtsustamise vajadust, et saavutada parem läbipaistvus, rahanduslikult nõrkade osaliste paremad osalemisvõimalused, suurem tõhusus ning tugevdada abisaajate jaoks õiguskindlust; on arvamusel, et kõnealuse protsessi käigus kujunevatest headest tavadest võib olla kasu teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi rakendamise lihtsustamisel;

4.  rõhutab asjaolu, et abisaajate juurdepääs teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna projektidele eeldab suurt tehnilist suutlikkust ja põhjalikke teadmisi haldus- ja finantsmenetluste kohta, ning seetõttu on juurdepääs äärmiselt raske väikeste taotlejate jaoks, nagu VKEd ja äärealadel asuvad väikesed uurimisinstituudid; tuletab meelde, et Euroopa ettevõtjatest on 90% VKEd ning et tuleb tagada nende täielik ja tõhus osalemine teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi vahendite kasutamisel;

5.  on arvamusel, et Euroopa Liidu ühtekuuluvuse, teadusuuringute ja uuendustegevuse eri vahendeid tuleks tõhususe huvides rakendada integreeritult; toonitab, et tuleb püüda saavutada nimetatud vahendite koostoimimine ja kõrvaldada koostoimimise takistused, ühtlustades eelkõige auditeerimise ja kulude abikõlblikkuse hindamise eeskirju, et rakendamine oleks toetuse saajate jaoks lihtsam;

6.  on arvamusel, et piirkondlik tasand sobib kõige paremini teadusuuringute ja uuendustegevuse soodustamiseks, sest see asub nn klastrite lähedal, mis koosnevad ülikoolidest, avalikest uurimisasutustest, suurettevõtetest, VKEdest ning piirkondlikest ja kohalikest ametiasutustest; märgib samuti, et teadusuuringute ja uuendustegevuse soodustamine piirkondlikul tasandil võib vähendada sotsiaalset ja piirkondlikku ebavõrdsust; ergutab siiski erinevaid tasandeid (piirkondlik, riigi ja liidu) oma jõupingutusi teadus- ja arendustegevuse Euroopa tasandil kavandamise raames paremini kooskõlastama; rõhutab lisaks vajadust akadeemikute ja tööstuse vaheliste paremate sidemete järele;

7.  tuletab meelde, et teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi – nagu regionaalarengupoliitikagi – aluseks on partnerluse ja kaasrahastamise põhimõtted; rõhutab oma kohustust pidada kinni nimetatud hea halduse põhimõtetest ning nõuab nende järgimist vaatamata sellele, et majanduskriisi tõttu on avaliku sektori kulutused piiratud;

8.  tuletab meelde, et teadusuuringute seitsmes raamprogramm keskendub suurtele projektidele, mis tõenäoliselt mõjutavad konkreetselt majandustegevust ja tootmisprogrammide uuendamist, kindlustavad tuleviku kõrge lisandväärtusega tootmisele ning sellest tulenevalt loovad töökohti ja parandavad Euroopa Liidu üleilmset konkurentsivõimet; juhib tähelepanu, et nii alus- kui rakendusuuringute valdkonna tipptasemel projektide elujõulisusel on positiivne mõju Euroopa Liidu kõikidele piirkondadele, olenemata nende teadustegevuse praegusest arengutasemest, eriti kui saavutatakse koostoime regionaalpoliitika assigneeringutega, ning see täiendab tõhusalt lähenemist, mis on ühtekuuluvuspoliitika vahenditega saavutatav esmaeesmärk, pidades silmas nii tasakaalustatud arengut kui konkurentsivõimet; märgib lisaks, et erilist tähelepanu tuleks pöörata väiksematele projektidele, millel on tõenäoliselt samuti konkreetne mõju, tugevdades näiteks sidet uuendustegevuse ja sotsiaalse integratsiooni vahel;

9.  palub komisjonil avaldada analüüs eri liikmesriikide seitsmendas raamprogrammis osalemise määra kohta;

10. juhib tähelepanu asjaolule, et piirkondliku ebavõrdsuse kasv teadus- ja arendustegevuse potentsiaali seisukohast on probleem, millele tuleb lahendust otsida mitte ainult ühtekuuluvuspoliitika raames, vaid ka teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika abil;

11. on arvamusel, et tuleb ergutada kutsealast vahetust, ilma et soodustataks oskustööjõu väljavoolu EList mujale maailma ning ELi siseselt vaesematest liikmesriikidest rikkamatesse, sest see õõnestaks ELi ühtekuuluvuspoliitikat.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	6.9.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 0 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	François Alfonsi, Charalampos Angourakis, Catherine Bearder, Victor Boştinaru, Zuzana Brzobohatá, John Bufton, Alain Cadec, Salvatore Caronna, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Seán Kelly, Constanze Angela Krehl, Ramona Nicole Mănescu, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Georgios Stavrakakis, Csanád Szegedi, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Karima Delli, Pat the Cope Gallagher, Ivars Godmanis, Catherine Grèze, Lena Kolarska-Bobińska, Veronica Lope Fontagné, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Elisabeth Schroedter, Evžen Tošenovský, Sabine Verheyen

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	30.9.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	48 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Jorgo Chatzimarkakis, Christian Ehler, Lena Ek, Ioan Enciu, Adam Gierek, Norbert Glante, Robert Goebbels, Fiona Hall, Jacky Hénin, Edit Herczog, Romana Jordan Cizelj, Lena Kolarska-Bobińska, Béla Kovács, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Jaroslav Paška, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Paul Rübig, Amalia Sartori, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Niki Tzavela, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Antonio Cancian, Vicky Ford, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Silvana Koch-Mehrin, Bernd Lange, Algirdas Saudargas, Silvia-Adriana Ţicău, Catherine Trautmann, Hermann Winkler